dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri Tõrva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud ettepanekutele

Rahandusministeerium · 11. märts 2022
Viit
15-3/2451-1
Registreeritud
11. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tõrva Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Kaire Jaanus (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Kagu-Eesti talitus (Põlva_ Valga ja Võru maakond))

Failid

  • 📎7-1202215-13 11.03.2022 Väljaminev kiri.asice304 KB

Sisu (failidest)

TÕRVA VALLAVALITSUS Lp Kaia Sarnet Teie 24.05.2021 nr 14-11/1855-5 Rahandusministeerium [email protected] Meie 11.03.2022 nr 7-1/2022/15-13 Vastuskiri Tõrva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud ettepanekutele Täname Tõrva valla üldplaneeringu koostamises osalemise eest. Tõrva Vallavalitsus on esitatud arvamused, ettepanekud ja märkused üle vaadanud ning esitame omapoolsed vastused vastavalt Teie saadetud kirjale. 1. Üldised tähelepanekud 1.1. Üldplaneeringu peatükki 1 on lisatud piirkondliku keskuse mõiste. 1.2. Seletuskirja on korrigeeritud. 1.3. Nõustume ettepanekuga. Jooniseid on korrigeeritud, planeeritav info on eristatud muust teabest. 1.4. Planeeringumaterjale on täiendatud, miljööväärtuslike alade teemakäsitlust täpsustatud. 1.5. Planeeringumaterjale on täiendatud. 2. Üldplaneeringu vastavus Valga maakonnaplaneeringule 2030+ Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lõikele 3 võib üldplaneering teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Muutmise korral seda ka põhjendame. Samas märgime, et PlanS ei selgita ega sätesta, millisel juhul on tegemist muutmise ja millisel juhul täpsustamisega. PlanS § 56 lõike 1 punkti 11 kohaselt on maakonnaplaneeringu ülesanne üldplaneeringu koostamiseks suuniste andmine. 2.1. Tõrva vald on keskustevõrgustiku määratlemisel maakonnaplaneeringule toetunud osaliselt. Nii nagu maakonnaplaneering on keskustevõrgu määramisel lähtunud töökohtade ja erinevate teenuste paiknemisest, toimepiirkondadest (arvestatud on funktsionaalsete seostega, millised keskused-tagamaad koos toimivad), on seda ka üldplaneering. Kuid üldplaneering lähtub enam kohapõhistest vajadustest arendustegevuse suunamisel teenuste ja töökohtade kättesaadavuse tagamiseks. Ehk keskustevõrk on määratud põhimõttel ja eesmärgil tagada kogu vallas ____________________________________________________________________________________________________________________ Kevade 1 Tel + 372 766 5310 Arvelduskontod: 68605 Tõrva E-post [email protected] EE231010202007043007 SEB Pank registrikood 77000418 http://torva.kovtp.ee EE442200001120082651 Swedbank 2 töökohtade ja teenuste kättesaadavus kodule lähemal ning seeläbi elukvaliteet nii Tõrva linnas kui maapiirkonnas. Üldplaneeringut on täpsustatud selgituste ja põhjendustega, millest on lähtutud keskuste määramisel. 2.2. Selgitame, et kõik määratud tiheasustusega alad ei ole linnalise asustusega alad. Linnalise asustusega ala on Tõrva linn, mis on samas tiheasustusega ala üldplaneeringuga määratud piirides. Üldplaneeringu ülesanne on tiheasustusega ala (PlanS § 75 lõige 1 punkt 27) määramine, mitte linnalise asustusega ala määramine. Tõrva linna tiheasustusega ala piir põhimõtteliselt täpsustab maakonnaplaneeringus üldistatult määratud linnalise asutusega ala ulatust. Tõrva linna tiheasustusega ala määramisel on lähtutud eelkõige kompaktsuse ja tihendamise põhimõttest, kuid tiheasustusega ala koosseisu on hõlmatud ka linna lähialad, kuhu kavandatakse ühisvõrkude rajamist või juba planeeritakse (detailplaneeringuga) elamukrunte, mis moodustavad linnaga ühtse terviku. Tiheasustusega alade käsitlust seletuskirjas on täpsustatud. 2.3. Seletuskirja ptk 4.1. on täpsustatud, et Tõrva linn ja selle lähiümbrus on maakonnaplaneeringu mõistes linnalise asustusega ala, mille ulatus on täpsustatud Tõrva linna tiheasustusega ala piiriga. Ettepanek kajastada joonisel lisaks tiheasustusega alale ka linnalise asustusega ala ei ole põhjendatud, kuna üldplaneeringu ülesanne on tiheasustusega ala (PlanS § 75 lõige 1 punkt 27) määramine, mitte linnalise asustusega ala määramine. Üldplaneeringu kasutaja jaoks muudab eraldi täiendava linnalise asustusega ala tingmärgi kasutamine lahenduse raskesti mõistetavaks, kuna vastavast määratlusest ei tulene üldplaneeringu rakendamisel eraldiseisvaid tingimusi. 2.4. Tõrva vald on seisukohal, et detailplaneeringu koostamise kohustuse määramisel tuleb lähtuda eelkõige PlanS §125 lõikest 1. Valdaval osal Tõrva valla territooriumist ei ole kehtivast planeerimisseadusest tulenevalt detailplaneeringu koostamine nõutud. Vallavolikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida planeerimisseaduses ja üldplaneeringus ei ole ette nähtud. Detailplaneeringu koostamise vajadust tuleb pigem kaaluda asukohapõhiselt konkreetset arendussoovi arvestades, kuna üldplaneeringu koostamise raames ei ole piisavalt informatsiooni kaalutlusotsuste langetamiseks, nt tootmistegevuse iseloomu või mahu osas. Väärtuslik maastik ja roheline võrgustik iseenesest ei tohiks olla detailplaneeringu algatamise põhjenduseks. Üldplaneering määrab nii väärtuslike maastike kui rohelise võrgustiku kaitse- ja kasutustingimused, nendega arvestamisel ei ole alati täiendava avaliku protsessi läbiviimine vajalik. 2.5. Hummuli vaatekoht on lisatud planeeringusse. Vaatekohtadele lisatakse vaatesuund. Kuid märgime, et teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ koostamist alustati 1999. aastal ja planeering kehtestati aastal 2002. Seega on Teie poolt viidatud koondkaardile kantud vaatesuunad määratud ca 20 aastat tagasi. Täiendavate tingimuste määramine ei ole põhjendatud. Piisavad tingimused on juba määratud: maakasutus- ja ehitustegevus vastavalt asustusstruktuurile, väärtuslike põllumajandusmaade määramine ja kasutuses hoidmine, seatud on tingimus säilitada ja avada ilusad vaatekohad. 3. Üldplaneeringu ja KSH sisu. Üldplaneeringu sidusus mõjude hindamise tulemustega 3.1. Prognoosi kohaselt ja rahvastikuprotsesse arvestades elanike arv küll väheneb, kuid üldplaneering kui pikaajaline ja strateegiline dokument planeerib maakasutust kaugema eesmärgi saavutamiseks. Kaugem eesmärk on suurendada elanike arvu. Kvaliteetne elu- ja ettevõtluskeskkond ning valikuvõimalused aitavad kaasa selle saavutamisele. 3.2. Nõustume ettepanekuga. Planeeringus on kajastatud, et Keskkonnaregistri andmetel on vallas likvideeritud jääkreostusobjekti Härma ABT (JRA0000055). Kuna keskkonnaregistri info 3 alusel võib põhjavesi olla reostunud ning visuaalsel hinnangul on ka pinnas reostunud, tuleb arendussoovile eelnevalt koostada täiendav reostusuuring. 3.3 Detailplaneeringu koostamise kohustuse seostamine nelja ja enama elamuga on põhinenud arusaamal, et sellises suuruses hoonetegrupp (elamud ja kõrvalhooned) on juba tajutav muudatus ruumis, mille loomine eeldab avalikku kokkulepet. Kuna lisandub Tõrva valla kontekstis arvestatav hulk elanikke, võib olenevalt asukohast tähelepanu nõuda ka kaasnev keskkonnakooormus ja sellest tulenev taristulahendus. Vastav selgitus on lisatud seletuskirja. 3.4. Üldplaneeringu seletuskirja on täiendatud. 3.5. Seletuskirja on korrigeeritud ja sõnastatud järgmiselt: Juhtotstarbega maa-alade piirid joonisel on üldplaneeringu üldistusastet arvestades ligikaudsed ja need on aluseks detailplaneeringute koostamisel või maakorraldustoimingute läbiviimisel. 3.6. Seletuskirja on korrigeeritud ja täiendatud joonealuse märkusega: Maa-ala piiritlemisel lähtutakse maa-alast kui loogilisest ruumilisest tervikust. Maa-ala võib olla piiritletud teede, veekogude ja/või teise juhtotstarbega maakasutusega aladega. 3.7. Seletuskirja on lisatud näited. Nt võib elamumaale planeerida ala teenindamiseks vajalikke kaubandus- ja teenindushooneid, ühiskondlikke hooneid, haljasalasid jne. Selgitame, et sobivust hindab Tõrva Vallavalitsus arvestades üldplaneeringuga määratud tingimusi ja konkreetse koha eripära. Kaubandus-, teenindus ja büroohoone rajamisel tuleb hoonete kõrguse määramisel lähtuda piirkonnas olemasolevate hoonete kõrgusest, sobitades need visuaalselt ja ruumiliselt olemasolevasse keskkonda (vastav tingimus sisaldub juba seletuskirjas). Ehk nt kaubandushoone rajamisel peab arvestama väljakujunenud keskkonnaga ja ehituslikult hoone elamute vahelisse väliruumi sobitama. 3.8. Seletuskirja on täpsustatud joonealuse märkusega. Terviklik käsitlus tähendab krundist ulatuslikuma ala analüüsi. See tähendab, et krundipõhise lahenduse asemel tuleb analüüsida ja arvestada ka kontaktvööndi hoonestuse iseloomu ja funktsiooni, krundistruktuuri, käiguteid jne. Kontaktvööndi ulatust üldplaneeringuga ei määrata. Millises ulatuses lähiümbrust hõlmatakse, on omavalitsuse kaalutlusotsus ja sõltub konkreetsest asukohast ning arendussoovist. Kontaktvööndi ulatus määratakse detailplaneeringu algatamisel (detailplaneeringu koostamise kohutuse korral) või projekteerimistingimuste andmisel. 3.9. Selgitame, et üldplaneeringuga on planeeritud uued teed Tõrva linna. Korrigeerisime seletuskirja järgmiselt: olemasolev teedevõrk on valda hästi kattev, uute suuremate ühendusteede planeerimiseks puudub vajadus. /--/ Üldplaneeringuga planeeritud uued juurdepääsuteed Tõrva linnas, sh kõik planeeritud kergliiklusteed, on avalikult kasutatavad teed. 3.10. Pindade all on mõeldud elamispinda. Sõnastust on korrigeeritud järgmiselt: müra suhtes tundlikuma funktsiooniga hoonete (elamud, haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused) rajamisel on soovitatav järgida kehtivat ehitiste heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit ning tagada head tingimused hoonete siseruumides. 3.11. Nõustume ettepanekuga prügilaid kajastada. Suletud prügilate asukohad on märgitud joonisel ja seletuskirjas täpsustatud nende olemasolu valla territooriumil. Samas ei saa üldplaneering sõnastada tingimusi nende maa-alade kasutuselevõtmiseks, sest vallal puuduvad täpsed andmed nende seisukorra kohta. Seletuskirjas on kajastatud, et vanade suletud prügilatega on peamine probleem nõrgvee teke ja selle mittevastamine nõuetele ning katte kandvus. Mutsumetsa, Laatsi ja Hummuli prügila üldmulje inventuuri põhjal on HEA. Tõrva prügila seisukord on prügilaaruandes (koostanud AS Maves 2013 a, https://www.envir.ee/sites/default/files/prugilatearuanne2013.pdf) märgitud 4 rahuldavaks (peamiste vajakajäämistena võib esile tuua: pooltel on katend õhuke (enamasti nõlvadel); neljandikul on probleemiks juurdetoodud prügi; viiendikul vajumislohud, praod katendis ning voolunõvade esinemine; viiendikul ka äärealadele jäänud prügilakehaks kokku koondamata prügi olemasolu). 3.12. Selgitasime maakonnaplaneeringu täpsustamist ja muutmist punktis 2. Märgime, et üldplaneeringus kajastuv skeem võtab lisaks KSH-le arvesse ka L. Kleini poolt koostatud ekspertarvamuse tulemusi (vastav selgitus on seletuskirja skeemile eelnevas lõigus). Seega on kujunenud üldplaneeringu rohevõrgustiku erinevate sisendite alusel. Segaduse vältimiseks korrigeerisime materjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maido Ruusmann vallavanem Dokumendi koostaja: Terje Tomson 766 5318 [email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel