TÕRVA VALLAVALITSUS
Lp Kaia Sarnet Teie 24.05.2021 nr 14-11/1855-5
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 11.03.2022 nr 7-1/2022/15-13
Vastuskiri Tõrva valla üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõule esitatud ettepanekutele
Täname Tõrva valla üldplaneeringu koostamises osalemise eest. Tõrva Vallavalitsus on esitatud
arvamused, ettepanekud ja märkused üle vaadanud ning esitame omapoolsed vastused vastavalt
Teie saadetud kirjale.
1. Üldised tähelepanekud
1.1. Üldplaneeringu peatükki 1 on lisatud piirkondliku keskuse mõiste.
1.2. Seletuskirja on korrigeeritud.
1.3. Nõustume ettepanekuga. Jooniseid on korrigeeritud, planeeritav info on eristatud muust
teabest.
1.4. Planeeringumaterjale on täiendatud, miljööväärtuslike alade teemakäsitlust täpsustatud.
1.5. Planeeringumaterjale on täiendatud.
2. Üldplaneeringu vastavus Valga maakonnaplaneeringule 2030+
Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lõikele 3 võib üldplaneering teha ettepaneku
maakonnaplaneeringu muutmiseks. Muutmise korral seda ka põhjendame.
Samas märgime, et PlanS ei selgita ega sätesta, millisel juhul on tegemist muutmise ja millisel
juhul täpsustamisega. PlanS § 56 lõike 1 punkti 11 kohaselt on maakonnaplaneeringu ülesanne
üldplaneeringu koostamiseks suuniste andmine.
2.1. Tõrva vald on keskustevõrgustiku määratlemisel maakonnaplaneeringule toetunud osaliselt.
Nii nagu maakonnaplaneering on keskustevõrgu määramisel lähtunud töökohtade ja erinevate
teenuste paiknemisest, toimepiirkondadest (arvestatud on funktsionaalsete seostega, millised
keskused-tagamaad koos toimivad), on seda ka üldplaneering. Kuid üldplaneering lähtub enam
kohapõhistest vajadustest arendustegevuse suunamisel teenuste ja töökohtade kättesaadavuse
tagamiseks. Ehk keskustevõrk on määratud põhimõttel ja eesmärgil tagada kogu vallas
____________________________________________________________________________________________________________________
Kevade 1 Tel + 372 766 5310 Arvelduskontod:
68605 Tõrva E-post
[email protected] EE231010202007043007 SEB Pank
registrikood 77000418 http://torva.kovtp.ee EE442200001120082651 Swedbank
2
töökohtade ja teenuste kättesaadavus kodule lähemal ning seeläbi elukvaliteet nii Tõrva linnas
kui maapiirkonnas.
Üldplaneeringut on täpsustatud selgituste ja põhjendustega, millest on lähtutud keskuste
määramisel.
2.2. Selgitame, et kõik määratud tiheasustusega alad ei ole linnalise asustusega alad. Linnalise
asustusega ala on Tõrva linn, mis on samas tiheasustusega ala üldplaneeringuga määratud
piirides. Üldplaneeringu ülesanne on tiheasustusega ala (PlanS § 75 lõige 1 punkt 27)
määramine, mitte linnalise asustusega ala määramine. Tõrva linna tiheasustusega ala piir
põhimõtteliselt täpsustab maakonnaplaneeringus üldistatult määratud linnalise asutusega ala
ulatust. Tõrva linna tiheasustusega ala määramisel on lähtutud eelkõige kompaktsuse ja
tihendamise põhimõttest, kuid tiheasustusega ala koosseisu on hõlmatud ka linna lähialad, kuhu
kavandatakse ühisvõrkude rajamist või juba planeeritakse (detailplaneeringuga) elamukrunte,
mis moodustavad linnaga ühtse terviku.
Tiheasustusega alade käsitlust seletuskirjas on täpsustatud.
2.3. Seletuskirja ptk 4.1. on täpsustatud, et Tõrva linn ja selle lähiümbrus on
maakonnaplaneeringu mõistes linnalise asustusega ala, mille ulatus on täpsustatud Tõrva linna
tiheasustusega ala piiriga. Ettepanek kajastada joonisel lisaks tiheasustusega alale ka linnalise
asustusega ala ei ole põhjendatud, kuna üldplaneeringu ülesanne on tiheasustusega ala (PlanS §
75 lõige 1 punkt 27) määramine, mitte linnalise asustusega ala määramine. Üldplaneeringu
kasutaja jaoks muudab eraldi täiendava linnalise asustusega ala tingmärgi kasutamine lahenduse
raskesti mõistetavaks, kuna vastavast määratlusest ei tulene üldplaneeringu rakendamisel
eraldiseisvaid tingimusi.
2.4. Tõrva vald on seisukohal, et detailplaneeringu koostamise kohustuse määramisel tuleb
lähtuda eelkõige PlanS §125 lõikest 1. Valdaval osal Tõrva valla territooriumist ei ole kehtivast
planeerimisseadusest tulenevalt detailplaneeringu koostamine nõutud. Vallavolikogu võib olulise
avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida
planeerimisseaduses ja üldplaneeringus ei ole ette nähtud. Detailplaneeringu koostamise vajadust
tuleb pigem kaaluda asukohapõhiselt konkreetset arendussoovi arvestades, kuna üldplaneeringu
koostamise raames ei ole piisavalt informatsiooni kaalutlusotsuste langetamiseks, nt
tootmistegevuse iseloomu või mahu osas. Väärtuslik maastik ja roheline võrgustik iseenesest ei
tohiks olla detailplaneeringu algatamise põhjenduseks. Üldplaneering määrab nii väärtuslike
maastike kui rohelise võrgustiku kaitse- ja kasutustingimused, nendega arvestamisel ei ole alati
täiendava avaliku protsessi läbiviimine vajalik.
2.5. Hummuli vaatekoht on lisatud planeeringusse. Vaatekohtadele lisatakse vaatesuund. Kuid
märgime, et teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“
koostamist alustati 1999. aastal ja planeering kehtestati aastal 2002. Seega on Teie poolt viidatud
koondkaardile kantud vaatesuunad määratud ca 20 aastat tagasi.
Täiendavate tingimuste määramine ei ole põhjendatud. Piisavad tingimused on juba määratud:
maakasutus- ja ehitustegevus vastavalt asustusstruktuurile, väärtuslike põllumajandusmaade
määramine ja kasutuses hoidmine, seatud on tingimus säilitada ja avada ilusad vaatekohad.
3. Üldplaneeringu ja KSH sisu. Üldplaneeringu sidusus mõjude hindamise tulemustega
3.1. Prognoosi kohaselt ja rahvastikuprotsesse arvestades elanike arv küll väheneb, kuid
üldplaneering kui pikaajaline ja strateegiline dokument planeerib maakasutust kaugema eesmärgi
saavutamiseks. Kaugem eesmärk on suurendada elanike arvu. Kvaliteetne elu- ja
ettevõtluskeskkond ning valikuvõimalused aitavad kaasa selle saavutamisele.
3.2. Nõustume ettepanekuga. Planeeringus on kajastatud, et Keskkonnaregistri andmetel on
vallas likvideeritud jääkreostusobjekti Härma ABT (JRA0000055). Kuna keskkonnaregistri info
3
alusel võib põhjavesi olla reostunud ning visuaalsel hinnangul on ka pinnas reostunud, tuleb
arendussoovile eelnevalt koostada täiendav reostusuuring.
3.3 Detailplaneeringu koostamise kohustuse seostamine nelja ja enama elamuga on põhinenud
arusaamal, et sellises suuruses hoonetegrupp (elamud ja kõrvalhooned) on juba tajutav muudatus
ruumis, mille loomine eeldab avalikku kokkulepet. Kuna lisandub Tõrva valla kontekstis
arvestatav hulk elanikke, võib olenevalt asukohast tähelepanu nõuda ka kaasnev
keskkonnakooormus ja sellest tulenev taristulahendus. Vastav selgitus on lisatud seletuskirja.
3.4. Üldplaneeringu seletuskirja on täiendatud.
3.5. Seletuskirja on korrigeeritud ja sõnastatud järgmiselt: Juhtotstarbega maa-alade piirid
joonisel on üldplaneeringu üldistusastet arvestades ligikaudsed ja need on aluseks
detailplaneeringute koostamisel või maakorraldustoimingute läbiviimisel.
3.6. Seletuskirja on korrigeeritud ja täiendatud joonealuse märkusega: Maa-ala piiritlemisel
lähtutakse maa-alast kui loogilisest ruumilisest tervikust. Maa-ala võib olla piiritletud teede,
veekogude ja/või teise juhtotstarbega maakasutusega aladega.
3.7. Seletuskirja on lisatud näited. Nt võib elamumaale planeerida ala teenindamiseks vajalikke
kaubandus- ja teenindushooneid, ühiskondlikke hooneid, haljasalasid jne.
Selgitame, et sobivust hindab Tõrva Vallavalitsus arvestades üldplaneeringuga määratud
tingimusi ja konkreetse koha eripära. Kaubandus-, teenindus ja büroohoone rajamisel tuleb
hoonete kõrguse määramisel lähtuda piirkonnas olemasolevate hoonete kõrgusest, sobitades need
visuaalselt ja ruumiliselt olemasolevasse keskkonda (vastav tingimus sisaldub juba seletuskirjas).
Ehk nt kaubandushoone rajamisel peab arvestama väljakujunenud keskkonnaga ja ehituslikult
hoone elamute vahelisse väliruumi sobitama.
3.8. Seletuskirja on täpsustatud joonealuse märkusega. Terviklik käsitlus tähendab krundist
ulatuslikuma ala analüüsi. See tähendab, et krundipõhise lahenduse asemel tuleb analüüsida ja
arvestada ka kontaktvööndi hoonestuse iseloomu ja funktsiooni, krundistruktuuri, käiguteid jne.
Kontaktvööndi ulatust üldplaneeringuga ei määrata. Millises ulatuses lähiümbrust hõlmatakse,
on omavalitsuse kaalutlusotsus ja sõltub konkreetsest asukohast ning arendussoovist.
Kontaktvööndi ulatus määratakse detailplaneeringu algatamisel (detailplaneeringu koostamise
kohutuse korral) või projekteerimistingimuste andmisel.
3.9. Selgitame, et üldplaneeringuga on planeeritud uued teed Tõrva linna. Korrigeerisime
seletuskirja järgmiselt: olemasolev teedevõrk on valda hästi kattev, uute suuremate ühendusteede
planeerimiseks puudub vajadus. /--/ Üldplaneeringuga planeeritud uued juurdepääsuteed Tõrva
linnas, sh kõik planeeritud kergliiklusteed, on avalikult kasutatavad teed.
3.10. Pindade all on mõeldud elamispinda. Sõnastust on korrigeeritud järgmiselt: müra suhtes
tundlikuma funktsiooniga hoonete (elamud, haridusasutused, tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekandeasutused) rajamisel on soovitatav järgida kehtivat ehitiste
heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit ning tagada head tingimused hoonete siseruumides.
3.11. Nõustume ettepanekuga prügilaid kajastada. Suletud prügilate asukohad on märgitud
joonisel ja seletuskirjas täpsustatud nende olemasolu valla territooriumil. Samas ei saa
üldplaneering sõnastada tingimusi nende maa-alade kasutuselevõtmiseks, sest vallal puuduvad
täpsed andmed nende seisukorra kohta.
Seletuskirjas on kajastatud, et vanade suletud prügilatega on peamine probleem nõrgvee teke ja
selle mittevastamine nõuetele ning katte kandvus. Mutsumetsa, Laatsi ja Hummuli prügila
üldmulje inventuuri põhjal on HEA. Tõrva prügila seisukord on prügilaaruandes (koostanud AS
Maves 2013 a, https://www.envir.ee/sites/default/files/prugilatearuanne2013.pdf) märgitud
4
rahuldavaks (peamiste vajakajäämistena võib esile tuua: pooltel on katend õhuke (enamasti
nõlvadel); neljandikul on probleemiks juurdetoodud prügi; viiendikul vajumislohud, praod
katendis ning voolunõvade esinemine; viiendikul ka äärealadele jäänud prügilakehaks kokku
koondamata prügi olemasolu).
3.12. Selgitasime maakonnaplaneeringu täpsustamist ja muutmist punktis 2.
Märgime, et üldplaneeringus kajastuv skeem võtab lisaks KSH-le arvesse ka L. Kleini poolt
koostatud ekspertarvamuse tulemusi (vastav selgitus on seletuskirja skeemile eelnevas lõigus).
Seega on kujunenud üldplaneeringu rohevõrgustiku erinevate sisendite alusel. Segaduse
vältimiseks korrigeerisime materjale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maido Ruusmann
vallavanem
Dokumendi koostaja:
Terje Tomson
766 5318
[email protected]