Muinsuskaitseamet soovitab kajastada a jaloolis i l ooduslik e pühapai ku Tõrva valla üldplaneeringus eraldi peatükina või eraldi lõiguna peatükkis „6.3. Kultuuriväärtused“ , et tõsta teadlikust ning tagada nende säilimine. Riikliku kaitseta pühapaigad (L isa 2) soovitame võtta kohaliku kaitse alla ja looduslik k e pühapaiku võiks kuvada kaardi l eraldi kihina . Looduslikud pühapaigad on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad või asjad. Need on olulised rahvapärimuskultuuri ning kohaliku identiteedi kandjad. Tegemist on eriilmeliste objektidega, milleks võivad olla metsad või puuderühmad, üksikud puud, kivid, allikad, jõed, ojad , koopad või erinevad maastikuvormid nagu künkad, orud või lohud. Ajaloolise loodusliku pühapaiga peamiseks tunnuseks on suulise rahvapärimuse olemasolu, mis kõneleb pühakspidamisest, ohvrite toomisest, palvetamisest ja ravitsemisest. Osa looduslikke pühapaiku on riikliku kaitse all m uinsuskaitse (hetkel mälestise liigiga „arheoloogiamälestis“) või looduskaitse objektidena (Lisa 1). Informatsiooni leiab nende kohta Kultuurimälestiste registrist: https://register.muinas.ee/ või EELIS infolehelt: https://eelis.ee/. Teistele looduslikele pühapaikadele, mis pole riikliku kaitse all (Lisa 2), soovitame kohaliku kaitse staatust. Tõrva val la ala kattub suuresti Helme kihelkonnaga, vähesel määral ulatub valla kagu osa ka Luke , ida osas Rõngu ja põhja osas Tarvastu kihelkonda . Muinsuskaitseameti koordineerimisel toimub üle-eestiline looduslike pühapaikade inventeerimine, kuid inventeerimisega pole jõutud veel nende kihelkondadeni. Inventeerimise käigus kaardistatakse tõenäoliselt valla territooriumil veel looduslike pühapaiku . H etke analüüs toetub suuresti hetkel kätte saadavatele muinsuskaitse ja looduskaitse andmetele, millele lisaks on kasutatud pärandkultuuri objektid e kaardistamise tulemusi ja looduslike pühapaikade kaarti. Looduslikud pühapaigad säilivad kõige paremini oma traditsioonilises keskkonnas ja üldiselt tuleks nendes minimeerida inimmõju – v.a paikade traditsiooniline kasutamine või nende külasta ta vuse parandamine. Mälestisteks olevate looduslike pühapaikade ümber on tavapäraselt 50 meetri laiune puhvertsoon, et säilitada neid oma loomulikus keskkonnas ja miljöös. Samamoodi peaks käituma k ohalik u kaitse all olevate looduslike pühapaikade puhul. P ühade puude /puude salude kaitse puhul on oluline, et puud ei muutuks maastikumuutuste (peamiselt metsaraie) tõttu tormituultele avatuks . Pühaks peetud kividele on kõige ohtlikum maaparandus ja muud maastiku tugevalt mõjutavad tegurid (ehitus, karjäärid). Allikate kaitse puhul tuleb vältida otsest kahju objektile (metsa majandamine, mis rikub pinnast, ehitus jm) , kuid lisaks arvestada, et ümbruses toimuvad inimmõjulised veerežiimi muutused ei kuivendaks allikat. Kultuurimaastikul paiknevate objektide puhul sobib piirkonna edasine kasutamine karja - või heinamaana. Metsas paikevate hiiepaikade puhul tuleks säilitada mets, eriti selles paiknevad vanemad puud. Looduslikud pühapaigad omavad lisaks kohaliku identiteedi hoidmisele ka turismi potentsiaali – seetõttu võib kaaluda looduslike pühapaikade laiemat tutvustamist ja tähistamist infotahvlite ja/või teeviitadega. Väga hästi on Tõrva vallas eksponeeritud Helme lähistel olevad Arstiallik , Pärliallik ja Orjakivi, mis on populaarsed külastuskohad. Lisa 1 . Tõrva vallas asuvad ajaloolised l ooduslikud pühapaigad , mis on riikliku kaitse all. Nimetus Asukoht Paiga olemus ja seisund Ohvrikivi (mälestis nr 13052 ) Ala küla Suuremõõtmeline lameda pealispinnaga ohvrikivi asub põllumaa servas ja on üldiselt heas seisukorras. Kivi lähiümbrus es ei künta. Paiga kohta pole palju pärimust talletatud , kuid teatakse, et tegemist on ohvrikivi ga. Ohvriallikas " Arstiallik " (mälestis nr 13053 ) Helme alevik Liivakivi koopast välja voolav allikas asub Helme lähistel Helme mõisa pargi territooriumil Helme jõe vahetus läheduses. Allika seisukord on hea, koht on korrastatud ja tähistatud infotahvliga. Allikast möödub matkarada ja allikakoopast väljuva st ojast on üle ehitatud sild. Pärimuse põhjal kasutatud allikat seitsme tõve vastu, sellega raviti näo-, kõrva- ja silmahaigusi. Sellest tuleneb ka allika nimi. Allikale ohverdati raha. Ohvriallikas " Pärliallik " ( mälestis nr 13054 ) Helme alevik Pärliallik asub vahetult Helme linnuse varemete kõrval orus. Paik a külastat akse aktiivselt ja see on tähistatud infotahvliga. A llikat puhastati 2017. aastal ja on veerohke . Allikas paikneb puitraketise sees, mida tule ks lähiaastatel parandada. Pärimuse kohaselt raviti seal silmahaigusi ja ohverda ti allikasse helmeid. Allikat on nimetatud ka Helme allikaks ja see olevat andnud nime kogu Helme kihelkonnale. Ohvrikivi "Orjakivi" ( mälestis nr 13055 ) Helme alevik Orjakivi asub Helme kalmistu taga, Helme jõe kaldal. Kivi on tähistatud infotahvliga ja selle ümbrus heakorrastatud. Kivi pealispinnas on kaks suuremat looduslikku lohku. Kivi peale jäetakse praegugi ande. Rikkaliku pärimuse põhjal kirjeldatakse, et lohud tekkisid orja isteasemest, kes kivile puhkama oli jäänud ja seal surnud. Ohvrikivi "Helgikivi" ( mälestis nr 13064 , kaitstava looduse üksikobjekt KLO4000506 ) Kähu küla Suuremõõtmeline kivi ( 11,9 x 7,5 x 1,8 m ) asub põllumaa lähedases metsas Kähu külast põhjas. Kivi seisukord on hea ja kivi külastamiseks on põllumaa serva ehitatud sild üle kraavi. Pärimuse põhjal käidi seal jaanipäeval koos, loomi aeti ümber kivi ja kivile toodud ohvriks lambaid, kanu ja kanamune. Kivi tuntakse ka Nõiakivina. Ohvrikivi (mälestis nr 13075 ) Aitsra küla Väiksemõõduline kivi asub põllumaa servas Jõku jõe soisel kaldal. Kivi pealispind vajab välja puhastamist, kuna hetkel on see kaetud sambla ja taimestikuga ning on soisel alal üsna raskesti märgatav. Kivi pinnal on kolmnurkne looduslik joon, mis on visuaalselt huvipakkuv. Pärimus räägib kivile põllusaaduste ohverdamisest 19. sajandi lõpus. Kalmistu "Rootslaste matusepaik" (mälestis nr 13076 ) Hummuli alevik Kalmistu ala on tuntud ka ohverdamiskohana, kuigi palju pärimust selle kohta ei ole. Kalmistu ala paikneb Lütteni talu all ja kõrval paikneval künkal. Ala loodusliku välisilmet ja kalmistut on kunagi kahjustanud Lütteni talu ehitus. Kalmistu (mälestis nr 13080 ) Jeti küla Ohvrikohana tuntud kalmistut on rahvapäraselt kutsutud „Kalme värat“. Pühapaik asub Jäävä järvest põhjas, metsa sees. Mälestise seisukord on üldjoontes hea. Pärimus kirjeldab seal kunagi kasvanud tammesalu, kuhu ohvreid viidud. Praegu kasvab piirkonnas kuusemets. Ohvrihiis " Lindsi saarik" (mälestis nr 13082 ) Jeti küla Raudsepa talu ja kivikalme lähistel paiknev ohvrikoht on puudega kaetud lohk. Lindsi Saariku nimeline pühapaik on üldiselt heas olukorras, kuid mälestise servas paiknevad pinnasehunnikud ja muud elutegevusega seotut. Hiiekohas kirjeldatakse seal kasvanud vanu jalakaid, kaski ja künnapuid. Sealt ei tohtivat midagi raiuda, sest sellele järgnenud õnnetus. Räägitakse ka inimluude ja muude arheoloogiliste leidude leidmisest. Kirjeldatakse ohvriandide viimist sinna ( nimetatakse ka Tõnni vakka ) ja nägemuste nägemist. Kääbas (mälestis nr 13083 ) Kulli küla Kalmistut nimetatakse ka ohverdamiskohaks („Kääpa“ nimetus on ekslik). Ala on metsaga kaetud mägi, kust on leitud inimluid ja hauapanuseid. Minevikus on mäge kahjustanud kartulikoobaste kaevamine. Hilisel ajal on mäe sisse auke kaevanud ebaseaduslikult tegutsevad metallidetektoristid . Ohvrikivi (mälestis nr 13142 ) Lõve küla Ohvrikivi paikneb Lõve-Helme tee ääres. Ohvrikivi on heas seisukorras, kuid selle juurest tuleks eemaldada võsa ja niita (või ala karjatada), et parandada ligipääsu mälestisele. Kivil on tuvastatavad väiksed inimtekkelised lohud. Salve tamm ( kaitstava looduse üksikobjekt KLO4000334 ) Pat küla Vana suurt tamme on nimetatud ka ohvripuuks. Täiendavat pärimust peab uurima. Tamme vanuseks on hinnatud 550-600 aastat. Tamme ja ümbruse seisund on hea. Ohvrikivi (looduskaitse üksikobjekt KLO4000494 ) Taagepera küla Taagepera ohvrikivi asub Taageper a mõisast põhjas metsa sees. Suur lame k ivi mõõtudega 4,9x3,1x0,8 m asetseb väikesel lagendikul. Ümbritsev mets on maha lõigatud umbes 10 aastat tagasi. Pärimus kirjeldab, et vanasti kasvasid kivi ümber tammed. Ka nüüd kasvab kivi lähistel vähemalt üks noorem tamm. K irjeldatakse vilja ja liha ohverdamist kivile , vastasel korral tabavat inimest õnnetus. Hilisemal ajal tehti kivil võidutuld. Lisa 2. Tõrva vallas asuvad ajaloolised looduslikud pühapaigad, mis pole üksikobjektina riikliku kaitse all. Nimetus Asukoht Paiga olemus ja seisund Silmaallikas Koor küla Allikas paikneb Sepa talust loodes, Kabelioja servas Koorküla koobaste lähedal (XY: 6422847.04, 610568.24). Allikas on märgitud SA Hiite Maja looduslike pühapaikade kaardile, allika täpsemat seisundit ja pärimust peab täiendavalt uurima. Töörimäe ohvrikoht (pärandkultuuri objekti 208:HII:001 ) Puide küla Mäge on peetud Taara või Toori austamise kohaks. Mägi asub keset soisemat ala . Piirkonnas on toimunud 2018 või 2019 metsalõikus, mäele on jäetud kasvama mõned puud. Maapinda on kahjustanud rasketehnika. Jõekalda talu ohvrikivi Taagepera Kivi paikneb Taagepera mõisa lähistel, Jõekalda talu maal (asukoht XY: 6429316.60 ; 6429316.60 ). Umbes 1 meetri kõrgune kivi asub heinamaal, olles ümbritsetud noorte kuuskedega. Kivi peal on mitmeid lohke. Kivile annetatakse münte. Kivi juures käivad pulmalised ja usutakse, et see annab noorpaarile õnne. Kivi juures olevat käidud isegi Lätist.
Lp Maido Ruusmann
Tõrva Vallavalitsus Teie: 08.03.2021 nr 7-1/2021/15-2
[email protected] 22.10.2021 7-1/2021/15-78
14.02.2022 nr 7-1/2022/15-9
Meie: 26.03.2021 nr 17.5/2735-5
19.11.2021 nr 17.5/2735-8
11.03.2022 nr 15.5/2735-10
Seisukoht Tõrva valla üldplaneeringu
ja KSH aruande eelnõu kohta
Täname, et olete edastanud meile kooskõlastamiseks täiendatud Tõrva valla üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu ja seisukohad
Muinsuskaitseameti 19.11.2021 kirjale nr 17.5/2735-8.
Muinsuskaitseameti menetluskomisjon on täiendatud Tõrva valla üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu ja esitatud seisukohad läbi
vaadanud 01.03.2022 (protokoll nr 470).
Kohaliku omavalitsuse ülesanne planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lg 2 p 5 kohaselt on
planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja
looduskeskkonnale avalduva mõju hindamine. St, et hinnata tuleb muuhulgas ka mõju
kultuuripärandile ning selle mõju hindamine ning sellega arvestamine peab olema
üldplaneeringust välja loetav. Sellise analüüsi abil on võimalik hinnata planeeringuga
kavandatavate maakasutuse sihtotstarvete võimalikku mõju pärandile ning näha ette meetmed
negatiivse mõju ärahoidmiseks. Soovitav on mõjude hindamisel tuua välja konfliktalad, kus
uutele arendusaladele jääb kas mälestise või selle kaitsevööndi ala, sest neis kohtades tuleb
üldplaneeringu elluviimisel mälestiste säilimisele suuremat tähelepanu pöörata.
Muinsuskaitseametile esitatud täiendatud üldplaneeringus ja KSH aruandes ei ole konfliktalasid
ja nende mõju kultuuripärandile analüüsina välja toodud.
Oleme seisukohal, et hindamata on jäänud üldplaneeringu lahenduse mõju riiklikule
kultuuripärandile ning seetõttu ei vasta see PlanS § 4 lg 2 p 5 tulenevatele nõuetele. Palume
lisada kultuuripärandit puudutavate asjakohaste mõjude hindamise üldplaneeringusse või KSH-
sse, misjärel saame üldplaneeringu kooskõlastada.
Lisaks palume täiendada:
KSH aruannet:
asendada lk 61 lause: Ning antud suunisena, et planeerides arendustegevust ja/või
ehitustöid/kaevetöid arheoloogiatundlikel aladel, tuleb arheoloogilise kultuurikihi olemasolu
võimalusega arvestada. Leiu puhul tuleb tegevustes lähtuda muinsuskaitseseadusest lausega:
Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb eelnevalt küsida Muinsuskaitseameti seisukohta
arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta KMH vajaduseks eelhinnangu andmisel,
juhtudel, kus üldplaneering näeb ette detailplaneeringu koostamist ning kui kaevanduse või
ehitiste alla jääva kaevatava ala (või lähestikku jäävate alade) pindala on suurem kui 500 m2.
Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 /
[email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee
Registrikood 70000958
ÜP seletuskirja:
1. asendada lk 43 Arheoloogiatundlikud ala peatükis esimene lõik tekstiga:
Maastikul juba avastatud või eeldatav arheoloogiapärand, mis pole riikliku kaitse all, tuleb
samuti riigil ja kohalikul omavalitsusel ruumilisel planeerimisel silmas pidada ja tagada
meetmed selle kaitseks, et kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse säilimine oleks tagatud ka
edaspidi (MuKS § 76 lg 1).
Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb eelnevalt küsida Muinsuskaitseameti seisukohta
arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta 1) kõigil juhtudel, kus üldplaneering näeb
ette detailplaneeringu koostamist ning 2) siis kui kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava
ala (või lähestikku jäävate alade) pindala on suurem kui 500 m2. KMH vajaduseks eelhinnangu
andmisel või KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest
loobutakse) tuleb arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3)
Muinsuskaitseametiga kooskõlastada igal juhul, sõltumata sellest, kas tegemist on prognoositud
arheoloogiatundlike aladega või mitte.
2. Soovitav on kajastada ajaloolisi looduslike pühapaiku Tõrva valla üldplaneeringus
eraldi peatükina või eraldi lõiguna peatükkis „6.3. Kultuuriväärtused“, et tõsta teadlikust
ning tagada nende säilimine (Lisa Tõrva valla looduslikud pühapaigad). Riikliku
kaitseta pühapaigad (Lisa 2) soovitame võtta kohaliku kaitse alla ja looduslikke
pühapaiku võiks kuvada kaardil eraldi kihina.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margis Sein
Valgamaa nõunik
Lisa: Tõrva valla looduslikud pühapaigad.
Teadmiseks: Rahandusministeerium
[email protected]
[email protected]; 53049596
2 (2)