dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnamõju hindamise algatamine Aktsiaseltsi K.A.T. & Ko Päraküla liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele

Rahandusministeerium · 11. märts 2022
Viit
14-13/2434-1
Registreeritud
11. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-13 Kirjavahetus riigiasutustega (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-13/2022
Vastutaja
Väino Tõemets (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond)

Failid

  • 📎DM-109238-51.pdf.bdoc216 KB
  • 📎E-kiri.pdf67 KB

Sisu (failidest)

Aktsiaselts K.A.T. & Ko [email protected] 11.03.2022 nr DM-109238-51 Keskkonnamõju hindamise algatamine Aktsiaseltsi K.A.T. & Ko Päraküla liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele Aktsiaselts K.A.T. ja KO (registrikood 10250382, aadress Savi tn 42, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond) esitas Keskkonnaametile 02.04.2020 Päraküla liivakarjääri keskkonnaloa (edaspidi ka keskkonnaluba) taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis, edaspidi KOTKAS, 02.04.2020 dokumendina nr DM-109238-1). Taotletav Päraküla liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Päraküla külas, ala koosneb kahest lahustükist ja hõlmab osaliselt või täielikult eraomandisse jäävaid kinnistuid: Joanna (katastritunnus 82603:001:0066), Peraküla - Joanni (katastritunnus 82603:001:0067), Luiskama (katastritunnus 82603:001:0076) ja Metsa (katastritunnus 82603:001:0059). Taotletava mäeeraldise pindala on 16,59 ha ja selle teenindusmaa pindala on 18,73 ha. Taotletava mäeeraldise piires on maavara aktiivne ehitusliiva tarbevaru 457 tuh m3, millest kaevandatav varu on 385 tuh m3. Taotletav loa kehtivusaeg on 15 aastat. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele (edaspidi MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KeHJS) § 6 1 lg 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS § 61 lg 1 nimetatud teavet. KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lg 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg-s 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 KeHJS § 6 lg 2 p 2, § 6 1 lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg 1, § 3 p 4 ja § 15 p 8 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lg 2 3 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk I) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk II). KeHJS § 11 lg 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lg 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. I. ASJAOLUD KeHJS § 6 1 lg 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: Päraküla liivakarjääri keskkonnaloa taotlust, sh KeHJS § 6 1 lg 1 kohast teavet, Keskkonnaregistrit, strateegilisi planeerimisdokumente (Pärnu maakonnaplaneering, Tõstamaa üldplaneering jt), Ülevaade kaitsealuste taimede ümberasustamise praktikast Eestis; A. Karro, 2016, Maa-ameti Geoportaali kaardirakendusi. 1.1. Kavandatav tegevus 1.1.1 Tegevuse iseloom ja maht Taotletav Päraküla liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Päraküla külas, ala koosneb kahest lahustükist ja hõlmab osaliselt või täielikult eraomandisse jäävaid kinnistuid: Joanna (katastritunnus 82603:001:0066), Peraküla - Joanni (katastritunnus 82603:001:0067), Luiskama (katastritunnus 82603:001:0076) ja Metsa (katastritunnus 82603:001:0059). Taotletava mäeeraldise pindala on 16,59 ha ja selle teenindusmaa pindala on 18,73 ha. Taotletava mäeeraldise piires on maavara aktiivne ehitusliiva tarbevaru 457 tuh m3, millest kaevandatav varu on 385 tuh m3. Taotletav loa kehtivusaeg on 15 aastat. Taotluse seletuskirja kohaselt on kaevandamist mäeeraldisel kavandatud ekskavaatoriga ning kuni kahe astanguga. Vee alt ammutatud materjal tõstetakse astangule nõrguma, kust see pärast nõrgumist kalluritele laetakse. Puistangus nõrutatud materjali laadimiseks on võimalik kasutada 2(23) ekskavaatorit või frontaallaadurit. Sügavamal asetseva varu väljamiseks saab kasutada pinnasepumpa. Veealune materjal tõstetakse ekskavaatoriga valli või pumbatakse pinnasepumba settekaardile, kus liigne vesi nõrutatakse materjalist välja. Materjali transpordiks läbib karjääri Kõima – Seliste kõrvalmaantee nr 19107. Taotletava Päraküla liivakarjääri katendi maht plokis 1 on 83 tuh m 3 ja plokis 2 on 51 tuh m 3, kokku 134 tuh m3. Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande (varu seisuga 01.10.2018) kohaselt on taotletava mäeeraldise piires kasvukihi keskmine paksus ~0,2 m. Nimetatud uuringu põhjal on taotletava mäeeraldise 16,59 ha suurusel alal mulla maht kokku 33 tuh m3. Kõik alalt eemaldatav muld kasutatakse ära karjääri korrastamisel, siinjuures on arvestatud mulla ladustamise perioodiga kuni 3 aastat. Enne kaevandamist raadatakse mets kohtades, kus seda esineb, juuritakse kännud ja teisaldatakse kattekiht. Kattekiht kooritakse buldooseri või frontaallaaduriga ning ladustatakse katendi puistangutesse. Eemaldatud katendit kasutatakse ammendatud karjääriala korrastamiseks vastavalt koostatavale korrastamisprojektile, üle jääv osa katendist on lubatud võõrandada vastava kokkuleppe saavutamisel Keskkonnaametiga. Taotluse kohaselt plaanitakse kaevandatud ala korrastada metsamaaks, kuna suur osa varust asub põhjavee tasemest madalamal, kuid piisava sügavusega (2 meetrit) veekogu tekiks vaid väga väikesel alal võttes arvesse taotletava mäeeraldise ja seda ümbritseva maapinna absoluutkõrguseid, reljeefi kallakust ja kasuliku kihi lamami reljeefi muutlikkust. Taotletavast mäeeraldisest idas voolab Männiku jõgi, mille veetaseme abs kõrgus on ~18 m. Võttes arvesse maapinna reljeefi ning asjaolu, et jõgi asub plokk 1 keskosast ligikaudu 1 km kaugusel, saab põllumajandusministri määruses nr 18 „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid“ toodud nõuetele vastavate kraavide rajamisel (vähim põhja lang 0,3‰) alandada veetaset ploki 1 aladel abs kõrguseni ~19 m. Plokk 2 ala saab kuivendada kasutades olemasolevat maaparandussüsteemi, mille veed suubuvad samuti Männiku jõkke. Ploki alale jääv maaparandussüsteemi kraavivõrk hävib kaevandamistegevusega, mistõttu tuleb ala kuivendamiseks projekteerida uued kraavid ning olemasoleva maaparandussüsteemi kraavivõrku süvendada. Korrastatud metsamaal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m maapinnast. Seega kui veetaset alandada abs kõrguseni ~19 m, siis pärast maavaravaru väljamist peaks maapinna abs kõrgus korrastataval alal olema vähemalt ligikaudu 20 m (19 m + 0,7 m = 19,7 m). Suuremal osal uuritavast alast on toodud tingimus täidetud. Moodustatud maavaravaru plokk 2 alal on tingimused metsamaaks korrastamiseks olemas. Maavaravaru plokk 1 lõunapoolsele alale jääb ~2 ha suurune ala, kus maavara lamami abs kõrgus on vähem kui 20 m. Nendel aladel võib kujuneda liigniiske pinnas või madalad veekogud. Antud ala tuleb täita katendiga. Tagasitäidetava materjali maht on plokk 1 alal ~20 tuh m3. Arvestades kasuliku maavara kihti katva katendi mahtu on tagasitäitmisel võimalik kasutada eemaldatud kattepinnast ja täiendavalt materjali pole juurde tuua vaja. Metsastamist ei 3(23) tohi teha elektriliinide all ja kaitsevööndites, see tuleb jätta looduslikuks rohumaaks. 1.2 Ressursside kasutamine, tegevuse energiakasutus Päraküla liivakarjääri kaevandatavast ehitusliivast valmistatakse ehitussegusid ja kasutatakse teede- ning tsiviilehituses. 1.3 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, jäätmete teke ja käitlemine Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara. Planeeritava Päraküla liivakarjääri peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks on tulenevalt karjääri asukohast (küla keskel kahe lahustükina) eeldatavalt oluline keskkonnahäiring Päraküla elanikele (müra, õhusaaste, vibratsioon, mõju põhjaveele, avariioht, väljaveotee seisukord), ja looduskeskkonnale (maastik, taimkate, linnustik, loomastik, Männiku jõgi, roheline võrgustik). Müra Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad, samuti inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Karjääris kaevandamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud piirväärtustest. Karjäärides ja nende lähiümbruses esineb kaht liiki müraallikaid: − statsionaarsed masinad ja seadmed ehk punktallikad; nendeks on purustus-sorteerimissõlm, ekskavaator, kopplaadur, buldooser jne; − transport ehk joonallikad; materjali vedu karjääri siseselt ja väljavedu ning muu liiklus. Kaevandamisel tekitavad müra masinad, kõige enam kasutatav masin on ekskavaator, mille ülesanne on kasuliku kihi ammutamine ja laadimine kallurile. Ekskavaatori helivõimsustase 3 m kauguselt mõõdetuna on 84 dB. Kasutatakse ka frontaallaadurit, millega laetakse toodang kallurile, ladustatakse toodangut ja tehakse katenditöid. Frontaallaaduri helivõimsustase 7 m kauguselt mõõdetuna on 96 dB. Lisaks kasutatakse kaevandamisel pinnasepumpsüvendajat, millega maavara väljastatakse settekaardile. Pinnasepumpsüvendaja helivõimsustase 15 m kauguselt mõõdetuna on 82 dB. Taotletaval mäeeraldusel on masinatest planeeritud kasutada enim ekskavaatorit, võimalik, et kasutatakse frontaallaadurit. Lähim majapidamine asub taotletava mäeeraldise läänepiirist ~30 m kaugusel, mille juures on tekkiv müratase frontaallaaduri töötamisel 95 dB. Ekskavaatori töötamisel mäeeraldise piiril on, lähima majapidamise juures, arvutuslik müratase 64 dB. Kui karjääris toimub üheaegselt kaks tööprotsessi, siis ei lisandu frontaallaaduri müratasemele dB ehk sellisel juhul kujuneb lähima majapidamise juures mäeeraldise piiril töötades 4(23) maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks 82,5 dB. Antud arvutuslik suurusjärk ületab 22,5 dB seadusega lubatud päevast piirnormi (lubatud kuni 60 dB) ja müra normi piires hoidmine antud juhul mäeeraldise piiril laaduriga töötades on keeruline. Karjääri tööstusmüra piirväärtused tuleb tagada kinnistute õuemaa piiril. Lähimate kinnistute õuemaad piirnevad taotletava karjääriga (Lepiku kinnistu (katastritunnus 82603:001:0064) ja Jüri-Jaani kinnistu (katastritunnus 82603:001:0001)). Põlde kinnistu (katastritunnus 82603:001:0062) õuemaa asub u 45 m ja Svetlana kinnistu (katastritunnus 82603:001:0075) õuemaa u 39 m kaugusel taotletavast karjäärist. Eelpool nimetatud kinnistutel asuvad majapidamised, mis paiknevad mäeeraldise läänepoolsest lahustükist valdavate tuulte osas allatuult. Müra kaasneb ka materjali väljaveoga, mis toimub läbi küla majapidamiste vahelt üldsuunaga ida poole. Lisaks karjääri mõjualas nimetatud kinnistutele mõjutab materjali väljaveoga kaasnev müra Kalju, Kõrtsi, Vanatoa, Karuga-Johani ja Karuga-Tanni majapidamisi. Materjali väljaveost tingitud müratasemed ja keskkonnahäiringute ulatus ei ole täpsemalt teada. Eksperthinnangu käigus teostatud müra modelleerimise tulemusi tuleb täiendada keskkonnamõju hindamise käigus. Tahked peenosakesed (tolm) Tahkete peenosakeste peamisteks tekitajateks karjääris on liikuv transport, liiva sõelumine ja laoplatsid. Tahked peenosakesed levivad ka materjali vedavatest kallurautodest nii karjäärisisestel kui ka väljaveoteedel. Peenosakeste levik sõltub kaevandamise ja materjali väljaveo intensiivsusest, karjääritehnika asukohast ja valdavate tuulte levikust. Päraküla majapidamised (välja arvatud Võhma) paiknevad läänepoolsest mäeeraldisest valdavate tuulte osas allatuult. Keskmise tuulega võivad tahked peenosakesed levida kuni 250 m kaugusele. Väljavedu toimub mööda kavandatud kruuskattega teed. Eksperthinnangu käigus on teostatud tahkete peenosakeste modelleerimine planeeritava karjääri idapoolse mäeeraldise kohta. Läänepoolse mäeeraldise ja materjali väljaveost tingitud heitkogused ja keskkonnahäiringute ulatus ei ole teada ning seda tuleb täpsustada keskkonnamõju hindamise käigus. Pinna- ja põhjavesi Päraküla liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara osaliselt allpool pinnaseveetaset, seega suureneb kaevandamisel võimalus kohaliku veereostuse tekitamiseks. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 21,8 - 28,6 m (keskmiselt 24,8 m). Maapind on madalam karjääri lääneservas ning tõuseb ida ja kirde suunas. Mäeeraldise ja seda ümbritseva maapinna absoluutkõrguseid ja reljeefi kallakust arvestades voolab kaevandatud alale kogunev vesi Männiku jõe suunas. Taotletavast mäeeraldisest idas voolab Männiku jõgi, mille veetaseme abs kõrgus on ~18 m. 5(23) Võttes arvesse maapinna reljeefi ning asjaolu, et jõgi asub plokk 1 keskosast ligikaudu 1 km kaugusel, saab põllumajandusministri määruses nr 18 „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid“ toodud nõuetele vastavate kraavide rajamisel (vähim põhja lang 0,3‰) alandada veetaset ploki 1 aladel taotluse kohaselt abs kõrguseni ~19 m. Plokk 2 ala saab kuivendada kasutades olemasolevat maaparandussüsteemi, mille veed suubuvad samuti Männiku jõkke. Ploki alale jääv maaparandussüsteemi kraavivõrk hävib kaevandamistegevusega, mistõttu tuleb ala kuivendamiseks projekteerida uued kraavid ning olemasoleva maaparandussüsteemi kraavivõrku süvendada. Kaevandatava maavara kasuliku kihi keskmine paksus varieerub vahemikus 2,1 - 3,7 m, millest ~1/3 lasub ülevalpool põhjaveetaset ning ~2/3 sellest allpool. Maavara on plaanis kaevandada ekskavaatoriga kuni kahes astangus. Kavandatava tegevuse kohaselt alandatakse maavara kaevandamise eesmärgil põhjavee taset ja juhitakse vett karjäärist eesvoolu, mis avaldab eeldavalt mõju veerežiimile ja -kvaliteedile. Alternatiivselt kaevandatakse vee alt. Sellisel juhul tõstetakse materjal esmalt astangule nõrguma. Nõrgunud materjal laaditakse kalluritele. Sügavamalt kaevandades kasutatakse hüdromehhaniseeritud meetodit ehk pinnasepumpsüvendajat. Vee ja liiva segu ehk pulp pumbatakse pinnasepumbaga settekaardile, kus liigne vesi juhitakse materjalist välja, mille järel laaditakse materjal kalluritele. Piirkonna hüdrogeoloogilises läbilõikes on esindatud Kvaternaari, Kesk-Alam-Devoni, Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekompleksid. Kvaternaari veekompleksi vett tarbitakse üksikmajapidamiste salvkaevudega. Kesk-Alam-Devoni veekompleksi vett ammutatakse puurkaevudega nii üksik majapidamistes kui ka ühisveevärgi puurkaevudega. Sügavamal lasuvate veekomplekside vett kasutatakse ühisveevärgis. Kavandatavas Päraküla liivakarjääris kaevandamisega kaasneb mõju veekeskkonnale vaid Kvaternaari setetes. Maavara kaevandamine karjääris ja hilisem karjääri korrastamine võivad avaldada mõju nii pinna- kui ka põhjavee tasemele ning muuta piirkonna veerežiimi. Mõju veetasemele tekib eelkõige siis, kui veetasemest allpool oleva maavara väljamiseks alandatakse karjääris veetaset, mis toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja alanduslehtri välja kujunemise karjääri ümbritseval alal. Selline põhjavee taseme muutus karjääri mõjualas muudab omakorda põhjavee liikumise dünaamikat. Samuti mõjutab piirkonna veerežiimi karjääri korrastamine, kui korrastamistingimuste täitmiseks on vajalik mäeeraldise piires reguleerida põhjavee taset. Taotletaval Päraküla mäeeraldisel paikneb osa kasulikust kihist põhjavee tasemest allpool. Veetasemest allapoole jääva liiva kaevandamine on planeeritud selliselt, et maavara väljatakse pinnasepumbaga hüdropuistangutesse veetaset eelnevalt alandamata ning karjääri kogunevat vett kõrvaldamata. Hüdropuistangutest välja nõrguv vesi valgub tagasi karjääri. Kaevandamisega kaasnev mõju põhjavee režiimile, mis sõltub ka piirkonna veetaseme sesoonsest kõikumisest, vajab KMH-s täpsustamist. Korrastatud metsamaal ja rohumaal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m ning haritaval maal kõrgemale kui 1 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Võttes arvesse taotletava mäeeraldise ja seda ümbritseva maapinna absoluutkõrguseid, reljeefi kallakust ja kasuliku kihi lamami reljeefi muutlikkust, asub küll suur osa varust põhjavee tasemest madalamal, kuid 6(23) piisava sügavusega (2 meetrit) veekogu tekiks vaid väga väikesel alal. Seega tuleb ala korrastamiseks veetaset alandada. Kavandatava Päraküla karjääri lähialale jäävad nelja majapidamise - Lepiku, Põlde, Svetlana ning Jüri-Jaani kinnistud. Nimetatud kinnistutel viidi 04.11.2019 läbi paikvaatlus veevõtuallikate kaardistamiseks ning nende seisukorra hindamiseks. Lepiku kinnistu kaev oli lukustatud. Svetlana kinnistu aed oli lukus ning ligi ei pääsenud. Kuna kinnistute omanikega kontakti ei saadud ning ka välitöö ajal elanikke kohal ei viibinud, siis kaardistati vaid need kaevud, millele oli ligipääs, andmeid veetarbimise ning veekvaliteedi osas ei saadud. Korrastamise eesmärgil juhitakse arvutuste kohaselt Päraküla karjäärist kokku vett Männiku jõkke ~254 m3/ööp (~93 tuh m 3/a). Veetaseme alandamise mõjuraadius ulatub karjääri servast 174 m kaugusele. Kaevandatud ala korrastamisel on tekkivast alanduslehtrist mõjutatud kõik kaevud. Arvutuste kohaselt võib ala kuivendamisel Lepiku kinnistu salvkaevus alaneda veetase kuni 2,3 m. Teistel kinnistutel on arvutuslik veetaseme alanemine <0,5 m. Sõltuvalt looduslikest tingimustest (sademete hulk, maapinna reljeef) võivad arvutuslikud tulemused mõnevõrra erineda tegelikust. KMH eesmärgiks on leida korrastamislahendus, millega ei kaasne veetasemete langust kaevudes, see tähendab, et eesmärgiks on keskkonnamõjude vältimine. Eksperthinnangus on välja pakutud seire veetaseme muutuste jälgimiseks mõõta Lepiku (katastritunnus 82603:001:0064), Põlde (katastritunnus 82603:001:0062), Svetlana (katastritunnus 82603:001:0075) ning Jüri-Jaani (katastritunnus 82603:001:0001) kinnistute salvkaevude veetaset sagedusega 4 x aastas. On ebaselge, kuidas tehakse kindlaks veevarustuse tagamise vajadus ja kuidas tagatakse veevarustus sellisel juhul, kui veetasemed kaevudes alanevad kuivendamisest tingitult alles peale kaevandusala korrastamist, kui keskkonnaluba on lõppenud. Puurkaevusid või tsisternidega toodavaid veevarustuse lahendusi elanikud ei taha, sest piirkonna pärandkultuuri kuulub salvkaev. Parima lahenduse leidmiseks tuleks keskkonnamõjude hindamise käigus analüüsida kõiki korrastamissuundasid ja kaaluda teisi meetmeid, et veetaseme alandamisest tulenevat mõju vältida või oluliselt vähendada. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 51 lg 1 alusel on keelatud veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Karjääri korrastamisel võib kanduda täiendavat setet eesvoolu eelkõige kraavide rajamise ajal ja vahetult pärast kraavide rajamist. Ajaga sette kaasakanne väheneb. Nii karjääri koguneva vee välja pumpamine kui ka kuivendusvee suunamine eesvoolu muudab suublaks oleva vooluveekogu veerežiimi, suurendades selle vooluhulka. Männiku jõe keskmine vooluhulk suureneb ~3,1 l/s. Männiku jõe vooluhulgaks on hinnatud 5 l/s. Samuti võib karjääris ja selle ümbruses vee kvaliteet halveneda, kui kaevandamise ajal satub karjäärimasinate lekke korral karjääri kütust või määrdeained. Reostunud vesi võib infiltreeruda põhjavette. Karjääri korrastamise ajal, kui rajatakse kraavid kuivendusvee ärajuhtimiseks, võib reostus edasi kanduda ka eesvooluks olevasse pinnaveekogusse. Täpsustamist vajab täiendava heljumi koormuse mõju jõe vee kvaliteedile ja elustikule ning suurenevast vooluhulgast tingitud mõjusid nii veekvaliteedile, elustikule kui voolusängile (kallaste püsivus, setete kaasakanne). Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa idapoolsed lahustükid kattuvad osaliselt maaparandussüsteemiga MÄNNIKU, mille maaparandussüsteemide registri kood on 7(23) 6112140030011001. Tegemist on põllumajandusmaa kraavkuivendamise süsteemidega. Korrastamine Pärast maavaravaru ammendumist kaevandamisega rikutud maa korrastatakse. Võttes arvesse taotletava mäeeraldise ja seda ümbritseva maapinna absoluutkõrguseid, reljeefi kallakust ja kasuliku kihi lamami reljeefi muutlikkust, asub küll suur osa varust põhjavee tasemest madalamal, kuid piisava sügavusega (2 meetrit) veekogu tekiks vaid väga väikesel alal. Seega soovitakse taotluse kohaselt ala korrastamiseks (metsamaaks) veetaset alandada. Korrastamise eesmärgil juhitakse planeeritavast karjäärist kokku vett. Männiku jõkke ~254 m3/ööp (Männiku jõe keskmine vooluhulk suureneb ~3,1 l/s, Männiku jõe vooluhulgaks on hinnatud 5 l/s). Karjääri hilisem karjääri korrastamine avaldab eeldavalt mõju nii pinna- kui ka põhjavee tasemele (sh mõjutab majapidamise veevarustust) ning muudab piirkonna veerežiimi. Karjääri koguneva vee suunamine eesvoolu muudab eeldatavalt suublaks oleva vooluveekogu veerežiimi. Jäätmeteke Taotletava Päraküla liivakarjääri katendi maht plokis 1 on 83 tuh m 3 ja plokis 2 on 51 tuh m 3, kokku 134 tuh m3. 2018. a geoloogilise uuringu kohaselt taotletava mäeeraldise (16,59 ha) alal mulla maht kokku 33 tuh m3 ja kasvukihi keskmine paksus umbes 0,2 m. Kogu eemaldatav muld kasutatakse ära karjääri korrastamisel ja ladustatakse alla 3 aasta. Enne kaevandamisetööde algust tuleb raadata mets, juurida kännud ja teisaldada kattekiht, nende tööde jaoks kasutatakse kas buldooserit või frontaallaadurit ning materjal ladustatakse katendi puistanutesse. Eemaldatud katendit kasutatakse karjääriala korrastamiseks vastavalt koostatavale korrastamisprojektile. Vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn Vibratsiooni tekitavad karjääris töötavad mehhanismid. Liivakarjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida ning hüdrovasarat ei kasutata. Lähtuvalt taotletava ala lähedusest kohalikele majapidamistele pole välistatud, et karjääris töötavad mäemasinad ei põhjustaks väljaspoole mäeeraldist levivat vibratsiooni. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. 1.4 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade, suurõnnetuste või katastroofide esinemise võimalikkus Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Päraküla karjääris võib vee kvaliteet halveneda, kui kaevandamise ajal satub karjäärimasinate lekke korral pinnasesse ja kraavidesse kütust või määrdeained. Sellisel juhul võib reostus edasi 8(23) kanduda eesvooluks olevasse pinnaveekogusse. Samuti võib reostunud vesi infiltreeruda põhjavette. Avariide esinemise võimalusi ja tõenäosust tuleb täpsustada keskkonnamõju hindamise käigus. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Taotletav Päraküla liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Päraküla külas. Ala koosneb kahest lahustükist ja hõlmab osaliselt või täielikult eraomandisse kuuluvaid kinnistuid Joanna (katastritunnus 82603:001:0066), Peraküla - Joanni (katastritunnus 82603:001:0067), Luiskama (katastritunnus 82603:001:0076) ja Metsa (katastritunnus 82603:001:0059). Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa läänepoolseid lahustükke läbib ida-lääne suunaliselt Elektrilevi OÜ 1-20 kV pingega elektriõhuliin LIU:TST (VID kood K230742848; kaitsevöönd 10 m keskjoonest) ning paiknevad elektriõhuliini mastitõmmitsad või -toed (VID koodid 7114542 ja 7114543; kaitsevöönd 1 m keskjoonest). Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa läänepoolsete lahustükkide idaserva vahetus läheduses asub alla 1 kV pingega elektriõhuliin Põlde talu, Lepiku talu (VID kood M22143784; kaitsevöönd 2 m keskjoonest), mille kaitsevööndiga on mäeeraldise ja selle teenindusmaal kattumine kuni 1,4 m ulatuses. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa lahustükkide vahel kulgeb riigimaantee nr 19107 Kõima – Seliste (katastritunnus 82603:001:0012), millele kehib 30 m laiune kaitsevöönd. Tee välimisest servast mäeeraldisel ja selle teenindusmaal kattumist tee kaitsevööndiga ei ole. Lähimate kinnistute õuemaad piirnevad taotletava karjääriga (Lepiku kinnistu (katastritunnus 82603:001:0064) ja Jüri-Jaani kinnistu (katastritunnus 82603:001:0001)). Põlde kinnistu (katastritunnus 82603:001:0062) õuemaa asub u 45 m ja Svetlana kinnistu (katastritunnus 82603:001:0075) õuemaa u 39 m kaugusel taotletavast karjäärist. Eelpool nimetatud kinnistutel asuvad majapidamised, mis paiknevad mäeeraldise läänepoolsest lahustükist valdavate tuulte osas allatuult. Taotlevat karjääri katab enamasti mets ning looduslik rohumaa, mida kasutatakse loomade karjatamiseks. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 21,8 - 28,6 m (keskmiselt 24,8 m). Maapind on madalam karjääri lääneservas ning tõuseb ida ja kirde suunas. 2.1. seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega Pärnu maakonnaplaneering Pärnu maakonnaplaneeringu järgi (kehtestatud märts 2018) asub planeeritav karjäär maakonna rohelise võrgustiku tuumalal (tuumalad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, paljudele kaitsealustele liikidele olulised elupaigad või kasvukohad, millele 9(23) valdavalt võrgustiku funktsioneerimine toetub). Rohelise võrgustiku planeerimisega on loodud looduslikus seisundis aladest toimiv süsteem, et seeläbi tagada koosluste ja liikide säilimine ning pehmendada ja korvata inimtekkelisi mõjusid. Roheline võrgustik toetab stabiilse keskkonnaseisundi ja keskkonnavastupanuvõime säilimist, hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne). Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (keskkonnamõju hindamine; müra, tahkete peenosakeste ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Suur osa maavara kaevandamise negatiivsetest mõjudest on seotud materjali väljaveoga. Rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks tuleb säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist. Samuti tuleb tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust. Juhul, kui karjääri rajamine on möödapääsmatu, tuleb enne kaevandama asumist kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes korrastada kaevandatud ala ja võimalusel taastada rohelise võrgustiku osana. Loa andjal on õigus rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks seada vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid. Uue karjääri rajamisega kaasneb rohelise võrgustiku pindala vähenemine ja häiring rohelise võrgustiku looduslikule seisundile müra, tahkete peenosakeste, veerežiimi muutuste kaudu. Kehtivate strateegiliste planeerimisdokumentide järgi on rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks vajalik seada asjakohaseid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid. Tõstamaa valla üldplaneering Tõstamaa valla üldplaneeringu järgi asub planeeritav karjäär rohelise võrgustiku alal. Üldplaneeringu ptk-s 2.8.4 on öeldud: „Ehitusalade valikul ei tohi seada ohtu rohelise võrgustiku säilimist; arendustegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet rohelise võrgustiku aladel või kavandavad joonehitisi (teetrassid, tehnilise infrastruktuuri elemendid jne), samuti looduslike veekogude õgvendamine, tuleb kooskõlastada Tõstamaa Vallavalitsuse, keskkonnateenistuse ja maavalitsusega“. Männiku jõe vooluveekogum (vooluveekogumi kood 1121400_1) on Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 poolt kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (aastateks 2015–2021, edaspidi VMK, https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021) kohaselt heas seisundis. VMK meetmekavas on Männiku veekogumi hea seisundi säilitamise meetmeks uutest ja olemasolevatest koormusallikatest tuleneva veekogumi ohustatuse vältimine. Vastavalt 2018. aasta pinnaveeseire tulemustele ja erinevatele uuringutele on 2019. aasta veekogumite seisundi koondhinnangule (https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-seisundiinfo) Männiku vooluveekogumi seisund halb (viimane seire on tehtud 2018. a). Halva seisundi põhjuseks on kalastik. Seirepüügil puudus indikaatorliik ja mitmed teised tüübiomased liigid. Kalastiku halva 10(23) seisundi põhjused on ebaselged. Samuti hinnatakse ühekordse seirepüügi põhjal antud seisundihinnangu usaldusväärsust madalaks (EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut „Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2018. a aruanne“, Tartu 2019). Hüdrokeemiliste andmete järgi vastas vesi seirekohas ökoloogilisele seisundiklassile väga hea. Aastatel 2019- 2020 ei ole veekogumit seiratud. Kavandatava tegevusega võib kaasneda täiendava heljumi jõkke kandumine eelkõige kuivenduskraavide rajamisel ja pärast kraavide rajamist. Ajaga sette kaasakanne väheneb. Lisaks heljumile võib mõjutada jõe veekvaliteeti ja elustikku, kui kaevandamise ajal satub karjäärimasinate lekke korral karjääri kütuse või määrdeainete reostus, mis infiltreerub põhjavette ja võib kuivenduskraavide kaudu kanduda veekogusse. 2.2. Mõjualale jäävad kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ning mõju hinnang neile Männiku jõgi kuulub kogu ulatuses Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ §-s 2 toodud veekogude või veekogude lõikude nimistusse. Männiku jõe kalastiku liigiline koosseis ja levik on kirjeldatud uuringus (Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed) lk 99. Uuringus on käsitletud meriforelli olukord jõgedes (Järvekülg jt, 2011, 3) ning Männiku jõgi on hinnatud valdavalt hea või väga hea kvaliteediga forelli sigimis- ja elupaigaks (Järvekülg jt, 2011, 98). Lisaks elab jões peale forelli veel teisigi liike nagu hink, särg, teib, luukarits, ogalik, jõesilm ja vähk ning jõgi on oluline erinevate taimede, loomade ja lindude elu-, toitumis- ja toimimiskeskkonnaks. Seega Männiku jõe seisundi säilitamiseks ning lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude vee kvaliteedinõuete tagamiseks on oluline, et karjäärist ärajuhitava vee keemiline ja füüsikaline kvaliteet ei halvendaks Männiku jõe seisundit. Nimetatud veekogu hea seisundi säilitamine tagab piirkonna ökoloogilise tasakaalu säilimise. Keskkonnaregistri andmetel taotletaval mäeeraldisel ja selle teenindusmaal asuvad plokil 1: III kaitsekategooria taimeliigi Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp) leiukoht (KLO9344142). Teeäärsel alal on III kaitsekategooria liigi Euphydryas maturna (suur-mosaiikliblikas) (KLO9201263) leiukoht, mis valdavas ulatuses jääb mäeeraldise piiridest välja. Samuti jääb valdavas osas mäeeraldisest välja Anguis fragilis (vaskuss) (KLO9128828) leiukoht. Lisaks on mäeeraldisega piirneval alal, peamiselt tee ääres kaardistatud mitmed III kaitsekategooria liigi Formica sp (kuklased) pesad (KLO9201273, KLO9201272, KLO9201265, KLO9201267). Mäeeraldisel on III kaitsekategooria liigi Jynx torquilla (väänkael) (KLO9128832) leiukoht. Taotletaval mäeeraldisel ja selle teenindusmaal asuvad plokil 2: III kaitsekategooria liigi Formica sp. (kuklane) leiukohad (pesakuhilad) (KLO9201271, KLO9201277, KLO9201276). III kaitsekategooria taimeliikide leiukohad: - Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) KLO9344159, KLO9344160; - Listera ovata (suur käopõll) KLO9344153; - Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) KLO9344169, KLO9344168; 11(23) - Huperzia selago (harilik ungrukold) KLO9344150; - Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) KLO9344175, KLO9344177. Samuti jääb mäeeraldisele III kaitsekategooria liigi Strix uralensis (händkakk) (KLO9128919) leiukoht. Mäeeraldisest väljajääval alal on kaardistatud mitmete III kaitsekategooria taimeliikide leiukohad: - Listera ovata (suur käopõll) KLO9344155, KLO9344154, KLO9344152; - Orobanche pallidiflora (ohakasoomukas) KLO9344162, KLO9344161; - Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) KLO9344170, KLO9344164; - Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) KLO9344171; - Epipactis palustris (soo-neiuvaip) KLO9344148; - Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp) KLO9344141; - Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) KLO9344149; - Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) KLO9344180; - Orchis militaris (hall käpp) KLO9344178; - Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp) KLO9344176. Lisaks on kaardistatud kuklaste (KLO9201268) leiukoht. Planeeritavale mäeeraldisele lähim kaitsealune objekt on 1,2 km kaugusel asuv üksikobjekt Võhma küla mustlepp (KLO4000177). Ca 300 meetri kaugusel asub III kaitsekategooria liigi hiireviu leiukoht (KLO9120111). LKS § 48 lg 4 kohaselt rakendub piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse. LKS § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. III kaitsekategooriasse kuuluva händkaku pesitsuselupaik hävineb mäeeraldise (plokk 2) kasutuselevõtuga, sest tema leiukoht kattub täielikult mäeeraldisega. Händkakk eelistab pesitseda vanades viljakates metsades (kuuse-segametsades), saaki jahib väikestel lagendikel (niidud, raiesmikud, sihid, veekogude kaldad). Pesitseb eelistatult õõnsas puutüükas või puuõõnsuses, sageli ka kulliliste vanades pesades väga erinevates biotoopides (harva ka raiesmikel). Händkaku isendite kahjustamise või pesitsusaegse häirimise vältimiseks tuleb mäeeraldisel raietööd teostada väljaspool peamist pesitsusperioodi, mis kestab händkakul 15. veebruarist kuni 30. juunini. Lisaks asub mäeeraldisel (plokk 1) väänkaela leiukoht (KLO9128832). Väänkael on Eestis suvekülaline ja saabub hilja, alates aprilli teisest poolest või mai algusest, ja lahkub septembris. Umbes 300 meetri kaugusel asub III kaitsekategooria liigi hiireviu leiukoht (KLO9120111). Hiireviu peamine pesitsusperiood on 15. märtsist kuni 31. juulini. 12(23) Mäeeraldisele ja selle lähipiirkonda jäävate looduslikult esinevate linnuliikide häirimise vältimiseks tuleb mäeeraldisel raietööd teostada väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, st 15. veebruarist kuni 31. juulini on raietööd keelatud. Lisaks kattub mäeeraldise plokiga 2 kokku kolme III kaitsekategooria taimeliigi leiukohad, mistõttu tegevus on vastuolus LKS § 55 lg-ga 8. Leiukohtade KLO9344159, KLO9344169 ja KLO9344153 osas tuleb jätta osa kasvukohast alles, et liigid selles elupaigas säiliks või LKS § 58 lg 5 alusel ümberasustada eksperdi juhiste järgi. Teiste taimeliikide leiukohtade osas mõju eeldatavalt ei avaldu ja nende kasvukohta täielikult ei hävitata. Mäeeraldisel ja selle vahetus läheduses on mitmed kuklaste pesad, nende kahjustamise vältimiseks tuleb pesad enne raadamistöid ümber asustada (LKS § 58 lg 5). Pärnu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeritav karjäär maakonna rohelise võrgustiku tuumalal ning Tõstamaa valla üldplaneeringu järgi asub planeeritav karjäär rohelise võrgustiku alal. Uue karjääri rajamisega kaasneb rohelise võrgustiku pindala vähenemine ja häiring rohelise võrgustiku looduslikule seisundile eeldatavalt müra, tahkete peenosakeste, veerežiimi muutuste kaudu. Rohelisele võrgustikule avalduv mõju ulatus ei ole teada. KMH käigus on vajalik välja töötada rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks asjakohased leevendus- ja kompensatsioonimeetmed. Taotletavast alast u 300 m kaugusele jääv Männiku jõgi VEE1121400 on kantud terves ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, kus on keelatud veekogu hüdroloogilise režiimi muutmine. Planeeritav kuivendusvee juhtimine Männiku jõkke on tõenäoliselt olulise keskkonnamõjuga tegevus. Kavandatava tegevuse ühe variandi kohaselt alandatakse maavara kaevandamise eesmärgil põhjavee taset, millega kaasnev eeldatavalt veetaseme alanemine, mõjuala salvkaevude veetaseme oluline langus ja võimalik veekvaliteedi muutus. Keskkonnaametil puuduvad andmed karjääri mõjuala osade majapidamiste veevarustuse kohta. Hilisemal karjääri korrastamisel karjääri koguneva vee suunamine Männiku jõkke alandab eeldavalt oluliselt mõjuala salvkaevude veetaset. Planeeritav karjäär paikneb kahe lahustükina Päraküla, külgnedes õuemaadega või asudes kuni 45 m kaugusel majapidamisest. Karjääri töötamise ja väljaveoga kaasneb majapidamistele müra ja tahkete peenosakeste leviku näol eeldatavalt otsene ja vahetu mõju. Karjääri rajamisega kaasnevad ka materjali väljaveoga seotud mõjud (müra, liiklusintensiivsuse kasv, teede seisukorra võimalik halvenemine, kumulatiivsus). Kõima-Seliste kõrvalmaanteed kasutab ka Potsepa liivakarjäär (u 4 km kaugusel kirde suunas) ning Kivimäe kruusakarjäär (u 4 km kaugusel kirde suunas), seega võivad transpordimõjud kumuleeruda kõrvalmaantee kasutamisel ühise väljaveoteena ning tee olukord halveneda. Piiriülest mõju ette näha ei ole, sest riigipiir asub u 52 km kaugusel taotletavast karjäärist. 13(23) Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 alusel on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. MaaPS § 13 järgi maapõue kasutamist suunavas tegevuses juhinduvad haldusorganid põhimõttest, et maapõue kasutamisest põhjustatud keskkonnahäiringuid tuleb võimalikult suures ulatuses vähendada, pöörates erilist tähelepanu sellistele keskkonnahäiringutele, mis mõjutavad vett, õhku, pinnast, kaitstavaid loodusobjekte ning isikute õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Mitmesuguste lahendusvariantide olemasolu korral tuleks võimaluse korral eelistada sellist lahendust, millega kaasnevad väiksemad keskkonnahäiringud. Keskkonnaameti hinnangul on KMH vajalik, et hinnata karjääri rajamisega kaasnevaid eelpool kirjeldatud keskkonnamõjusid. Arvestades karjääri ebasoodsat asukohta (karjäär asub sisuliselt küla keskel), rõhutab Keskkonnaamet, et lisaks normidele vastavuse hindamist tuleb KMH-s hinnata ka oluliste keskkonnahäiringute ulatust, mis on samasuguse kaaluga. KMH eesmärgiks on ka analüüsida kavandatava tegevuse erinevaid alternatiive ning leida leevendusmeetmed, mis tagavad elanikele senise elukvaliteedi säilimise. 3. Natura-eelhindamine Kavandatav tegevus ei ole Natura ala kaitsekorraldusega otseselt seotud ega selleks vajalik. 3.1. Mõjuala ulatuse määratlemine, s.h teiste Natura ala kaitse-eesmärke ebasoodsalt mõjutada võivate projektide kirjeldamine ja iseloomustamine Taotletavale mäeeraldisele ja selle teenindusmaale ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Lindi loodusala) asub ca 2,3 km kaugusel ida suunas. Lähtudes ala kaugusest karjäärist ja kaevandamisega kaasnevatest eeldavatest mõjudest (tahked peenosakesed, müra pinnases, veetaseme alanemine) on välistatud, et kavandatava tegevuse mõjuala võiks ulatuda Lindi loodusalani. Karjääri rajamisega kaasnevad ka materjali väljaveoga seotud mõjud (müra, liiklusintensiivsuse kasv, teede seisukorra võimalik halvenemine, kumulatiivsus). Materjali väljavedu on kavandatud Kõima-Seliste teelt, mis läbib Lindi loodusala. Kõima-Seliste kõrvalmaanteed kasutab ka Potsepa liivakarjäär (u 4 km kaugusel kirde suunas) ning Kivimäe kruusakarjäär (u 4 km kaugusel kirde suunas), seega võivad transpordimõjud kumuleeruda kõrvalmaantee kasutamisel ühise väljaveoteena ning tee olukord halveneda. Seega jääb Lindi loodusala Päraküla liivakarjäärist ja antud piirkonna teistest nimetatud karjääridest materjali väljaveost tulenevate mõjude mõjupiirkonda. 3.2. Mõjualale jäävate Natura 2000 alade iseloomustus Taotletava mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Lindi loodusala) asub ca 2,3 km kaugusel 14(23) ida suunas. Karjääri tööga on seotud ka materjali väljavedu, mis on kavandatud Kõima-Seliste teelt. Kõima-Seliste tee läbib Lindi loodusala, mille kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), puisniidud (*6530), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) (Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ p 1 ap 193.). 3.3. Hinnang Natura 2000 alale avalduva keskkonnamõju olulisusele Vastavalt käesoleva eelhinnangu p-le 3.1 mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid, mistõttu on eeldatavalt välistatud, et karjääris kavandatav tegevus võiks avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku Lindi loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liigile. Lähim Natura 2000 ala on Lindi loodusala, mis asub ca 2,3 km kaugusel ida suunas. Seega on karjääris toimuva tegevuse osas mõju Natura alale välistatud. Karjääri rajamisega kaasnevad ka materjali väljaveoga seotud mõjud (müra, liiklusintensiivsuse kasv, teede seisukorra võimalik halvenemine, kumulatiivsus). Kõima-Seliste kõrvalmaanteed kasutab ka Potsepa liivakarjäär (u 4 km kaugusel kirde suunas) ning Kivimäe kruusakarjäär (u 4 km kaugusel kirde suunas), seega võivad transpordimõjud kumuleeruda kõrvalmaantee kasutamisel ühise väljaveoteena ning tee olukord halveneda. Lindi loodusala ja vanade loodusmetsade elupaigatüübi levikuala piir kulgeb mööda Kõima- Seliste tee katastriüksuse piiri, millelt on kavandatud materjali vedu. Liiklussageduse suurenemine või vajaduse korral tee parendamise/laiendamise vajadus võib elupaigatüüpi mõjutada. Vanad loodusmetsad on vähese inimmõjuga või inimmõjust puutumata vanad metsad ning avalduda võiv mõju tuleb KMH käigus välja selgitada. Soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüüp asub väljaveoteest ca 100 m kaugusel ning vanade laialehiste metsade elupaigatüüp ca 380 m kaugusel. Teised loodusala kaitse-eesmärgiks nimetatud elupaigatüübid jäävad teest veelgi kaugemale. Kõima-Seliste teel sõitmisest ja suurenenud liiklussagedusest otsest mõju eeldatavalt nendele elupaigatüüpidele ei ole. Kauni kuldkinga leiukoht jääb teest ca 300 m kaugusele ja eeldatavalt mõju antud liigile ei ole. Kokkuvõtvalt, kuna materjali väljaveoks kasutatav Kõima-Seliste kõrvalmaantee läbib Lindi loodusala, siis võib tee intensiivistuva kasutamisega halvendada loodusala servas paiknevat vanade loodusmetsade elupaigatüübi seisundit. Seega ei ole mõju Natura 2000 alale välistatud. 3.4. Natura eelhindamise järeldus 15(23) Natura eelhindamisel jõuti järelduseni, et karjääris kavandatud tegevus Natura 2000 ala ei mõjuta, kuid karjäärist materjali väljaveoga mööda Kõima-Seliste kõrvalmaanteed ei ole välistatud mõju avaldumine Lindi loodusala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile vanad loodusmetsad. Seega objektiivsete asjaolude põhjal ei ole välistatud, et tegevus üksi või koosmõjus teiste tegevustega ei avalda ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alale. 4. Eelhinnangu järeldus Keskkonnaameti hinnangul kaasneb kavandatava tegevusega oluline keskkonnamõju, sest: 1. ei ole teada mõju piirkonna veerežiimile ja mõjuala majapidamiste kaevude veetasemetele ja veekvaliteedile; 2. ei ole teada, kas ja millisel ajaperioodil võib kuivendusvee juhtimisega kaasneda lähedal asuvate salvkaevude tühjaks jäämine, kas kaevandamise ajal joogivee kvaliteet halveneb; ei ole teada tegevuse mõju Männiku jõele; 3. ei ole teada müra leviku ulatus karjääri mõjualale, sh Pärakülale; 4. ei ole teada tahkete peenosakeste leviku ulatus mõjualale, sh Pärakülale; 5. ei ole teada mõju kaitstavatele loodusobjektidele; 6. ei ole teada mõju ulatus Pärnu maakonna ja Tõstamaa valla rohelisele võrgustikule; 7. ei ole teada materjali väljaveoga seotud mõjud, sh mõjud väljaveotee seisundile; 8. ei ole teada kumulatiivsete mõjude ulatus, sh Natura 2000 Lindi loodusalale; 9. kavandatava tegevusega kaasneb suur avalik huvi, kohaliku omavalitsuse ja mõjuala elanike ootus on, et karjääri keskkonnamõjud saaksid enne keskkonnaloa üle otsustamist igakülgselt hinnatud. Lähtudes eelnevast on KMH vajalik loa andjale eelnimetatud oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamiseks ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale. KeHJS § 11 lg 6 kohaselt, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle KMH algatamata, kui KeHJS § 6 lg-s 3 esitatud kriteeriumidele tugineva hinnangu tulemusena selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole varem kavandatava tegevuse KMH-d ega KSH-d läbi viidud. II. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis 22.11.2021 kirjaga nr DM-109238-36 KeHJS § 11 lg 2 2 alusel Päraküla liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta tehtava KMH algatamise otsuse eelnõu kohalikule omavalitsusele, Transpordiametile, Terviseametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Rahandusministeeriumile, Päraküla Selts MTÜ-le ning MTÜ-le Roheline Pärnumaa arvamuse avaldamiseks. Terviseamet vastas 29.11.2021 kirjaga nr 9.3-4/21/15869-2, et nõustub KMH algatamisega 16(23) uurimaks võimalikke mõjusid kohalikele elanikele (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 29.11.2021 dokumendina nr DM-109238-37). Rahandusministeerium vastas 13.12.2021 kirjaga nr 14-13/8221-2, et nõustub KMH eelhinnangus jõutud järeldusega, et keskkonnaloa taotluse KMH tuleb algatada (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 15.12.2021 dokumendina nr DM-109238-38). Rahandusministeerium lisas, et kuna taotletav karjäär asub väga lähedal mitmetele elamutele ning kaevandatava materjali väljavedu toimub mööda asustatud küla teed, siis tuleb KMH koostamisel pöörata kõrgendatud tähelepanu kohalike elanike heaolule ning elukeskkonna tingimustele. Pärnu Linnavalitsus vastas 21.12.2021 kirjaga nr 9-11/2443-13, et nõustub KMH eelhinnangus jõutud järeldusega, et keskkonnaloa taotluse KMH tuleb algatada (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 27.12.2021 dokumendina nr DM-109238-39). Pärnu Linnavalitsus lisas, et KMH eelhinnangus ei ole põhjendatud karjääri kavandamise vajadust antud piirkonda – miks nii kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu kui maakonnaplaneeringuga ette nähtud rohelise võrgustiku alale olemasolevate elamute ligidusse on vaja kavandada uut karjääri. Keskkonnaamet selgitab, et KMH eelhinnangu eesmärgiks ei ole välja selgitada karjääri vajadus piirkonda. Karjääri vajadust analüüsitakse keskkonnaloa andmise või selle andmisest keeldumise otsuses. Päraküla selts MTÜ esitas 21.12.2021 seisukoha KMH eelhinnangule ning taotluse lõpetada Päraküla liivakarjääri kaevandamisloa menetlus (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 27.12.2021 dokumendina nr DM-109238-40). Päraküla selts MTÜ on seisukohal, et keskkonnamõju hindamise algatamine on ebaotstarbekas ja perspektiivitu, sest kaevandamisloa menetlus tuleb lõpetada. Päraküla selts MTÜ lisas, et Keskkonnaamet ei ole KMH eelhinnangus vähimalgi määral analüüsinud seda, milline on Päraküla liivakarjääri maa-alal esinevate kaitsealuste looduskoosluste ja -liikide taastumisvõime. Samuti ei ole analüüsitud seda, kas kaitsealuste liikide (nt kuklased, III kaitsekategooria taimeliigid jne) on ümberasustamine objektiivselt võimalik (LKS § 58 lg 5). Keskkonnaamet selgitab, et need liigid, millel (osa) elupaika hävitatakse, kasvavad ka karjääriala lähiümbruses, need elupaigad koos moodustavad lokaalpopulatsiooni. Ehk ka ümbruses olevad osapopulatsioonid toetavad piirkonnas liigi säilimist. Ümberasustamine on nii Eestis kui ka mujal maailmas praktiseeritav looduskaitsemeede, mille käigus teisaldatakse isend või kogu populatsioon oma looduslikust kasvukohast teise kasvukohta (A. Karro, 2016)[1]. Kui arendaja soovib ümber asustada III kaitsekategooria liike, siis peab ta tegutsema vastava korra järgi. Arendaja peab kaasama eksperdi, kes annab eksperthinnangu ja eksperthinnangu tulemusena otsustatakse, kas taimi saab ümber asustada või mitte. Enamus juhtudel on III kaitsekategooria käpaliste ümberasustamine õnnestunud (A. 17(23) Karro, 2016). Kuklaste puhul on ümberasustamine võimalik, kui seda tehakse õigel ajal ja vastavalt juhendile („Kuklasperede ümberasustamise juhend“ Kaarel Aruste poolt koostatud). Päraküla selts MTÜ on välja toonud: „Arendaja tellitud OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 19/2714 kohaselt plaanitakse kavandatavast Päraküla liivakarjääris planeeritakse maavara kaevandamise eesmärgil põhjavee taset alandada 4 - 6 m. Liigne vesi juhitakse isevoolselt kraavidega Männiku jõkke. Veetaseme alandamise tõttu alaneb põhjavee tase ka karjäärist väljaspool. … Veevarustuse katkemine on asjaolu, mida tuleb vältida ja ära hoida, mitte hakata leevendama pärast selle tekkimist.“ Päraküla selts MTÜ on lisanud: „Veerežiim tähendab vee hulga ja veetaseme muutumist vooluveekogudes ja põhjaveekihtides. Seega ainuüksi Männiku jõe keskmise vooluhulga suurenemine tähendab jõe veerežiimi muutumist, mis on LKS § 51 lg 1 alusel selgelt keelatud. Tegemist on objektiivse faktiga, mida ei mõjuta keskkonnamõju hindamise läbiviimise tulemused. Seega on keskkonnamõju hindamise algatamine ja läbiviimine perspektiivitu.“ Keskkonnaamet selgitab, et eksperthinnangus on täpsustatud, et veetasemest allapoole jääva liiva kaevandamine on planeeritud selliselt, et maavara väljatakse pinnasepumbaga hüdropuistangutesse veetaset eelnevalt alandamata ning karjääri kogunevat vett kõrvaldamata (vett karjäärist välja ei juhita). Ka veesisene kaevandamine mõjutab põhjavee režiimi, kuid mõju suurus sõltub ka veetaseme sesoonsest kõikumisest. Eksperthinnangu ja taotluse alusel planeeritakse veetaset karjäärialal alandada korrastamise eesmärgil. KMH eesmärgiks on välja selgitada, kas ja kui suur mõju on vee ära juhtimisel (karjääriala kuivendamisel) ning kas on võimalik kasutusele võtta leevendusmeetmed. See tähendab, et kui KMH käigus leitakse, et vett saab ära juhtida, siis määratakse sellisel juhul ka leevendusmeetmed kohalike elanike jaoks. Samuti selgitatakse välja KMH käigus, kas kaevandamistegevus võib mõjutada kaevude veekvaliteeti või veetaset ka siis, kui kaevandatakse veetaset alandamata, ning vajadusel määrata leevendavad meetmed. Veerežiimi muutmine ei ole LKS § 51 lg 1 kohaselt lubatud lõhejões. Antud juhul toimub tegevus Männiku jõest kaugemal, kuid võib mõju avaldada jõe veerežiimile ja looduslikule sängile. Seega tuleb keskkonnamõjude hindamise käigus nii hüdroloogia eksperdi kui ka elustiku eksperdi poolt hinnata, kas karjääriala kuivendamisel on mõju jõe veerežiimile ja voolusängile. Samuti on KMH eesmärgiks selgitada, milline see mõju on ning kas olulise mõju ära hoidmiseks on vajalik ja võimalik rakendada leevendusmeetmeid. Päraküla selts MTÜ on veel välja toonud: „Kokkuvõttes on juba täna selge see, et kavandatavas karjääris kaevandamisest tekkiv müra ületab mitmekordselt õigusaktidega lubatud tööstusmüra normtaset - nii piirväärtust kui sihtväärtust! Pealegi on Keskkonnaamet ise seadnud kahtluse alla müra normi piires hoidmise objektiivse võimalikkuse kõnealusel mäeeraldisel. Järelikult on keskkonnamõju hindamise algatamine ja läbiviimine asjas ilmselgelt ebamõistlik ja perspektiivitu.“ Keskkonnaamet selgitab, et KMH eesmärgiks on võimaliku mõju ulatus välja selgitada. KMH raames hinnatakse müra esinemist, müratasemeid ja levikut ning võrreldakse saadud andmeid 18(23) kehtivate müranormidega. Ühtlasi pakutakse KMH käigus ka leevendusmeetmeid, millede tõhusust ja õigusaktidele vastavust samuti KMH-s hinnatakse. KMH käigus on võimalik hinnata ka alternatiivseid väljaveoteid, mille kasutamine Päraküla elanikke vähem häiriks. Päraküla selts MTÜ on lisanud: „KMH eelhinnangus on kirjeldatud, et „ Karjääris kaevandamisega ei kaasne karjäärist väljapoole levivat vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist ega hüdrovasaraid.“ Arvestada tuleb sellega, et vibratsiooni ei põhjusta üksnes lõhkamine ja hüdrovasarad, vaid samuti karjääris kasutatavad masinad, sorteerimissõlm jne. Seega on KMH eelhinnangu kirjeldus selgelt ekslik.“ Keskkonnaamet on täiendanud eelhinnangu punkti 1.3 vibratsiooni osas. Päraküla selts MTÜ on veel lisanud: „Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel tähelepanuta jätnud ka selle, et Pärnu maakonna asustus planeeringu järgi asub karjäär väärtuslikul põllumajandusmaal. … Arendaja poolt taotlusele lisatud seletuskirja kohaselt ei plaani arendaja korrastada kinnistuid mitte põllumaaks ega rohumaaks, vaid metsamaaks.“ Keskkonnaamet selgitab, et taotluses esitatud korrastamissuund ei ole alati lõplik, ka sellisel juhul, kui viiakse läbi KMH. KMH käigus selgitatakse välja kõige sobilikum korrastamissuund. MTÜ Roheline Pärnumaa esitas 25.11.2021 seisukoha ja taotluse keelduda kaevandamisloa andmisest (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 27.12.2021 dokumendina nr DM-109238-41). MTÜ Roheline Pärnumaa tõi oma kirjas välja järgmise: „KMH eelhinnangu eelnõus järeldatakse alusetult ja põhjendamatult, et mõjusid Natura 2000 võrgustiku alale ei esine. Ainuüksi kaugus Natura 2000 võrgustiku alast ei näita mõjude puudumist. … Keskkonnaamet peab koostama nõuetekohase eelhinnangu ja sellest lähtuvalt tõenäoliselt hindama mõjusid karjäärist 2,3 km kaugusele jääva Natura 2000 võrgustiku ala suhtes ka KMH käigus.“ Keskkonnaamet selgitab, et Natura eelhindamine on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine võib Natura ala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkuse säilimisele mõju avaldada. Seega eelhindamist ei pea automaatselt iga tegevusloa puhul läbi viima. Kui on tegevuse mõjuulatuse kaudu teada, et mõju Natura alale ei ulatu, siis eelhindamist läbi viima ei pea. Keskkonnaamet jääb seisukoha juurde, et karjääris toimuv tegevus ei avalda mõju Natura 2000 aladele põhjusel, et tahkete peenosakeste, müra ja pinnases veetaseme muutused ei ulatu kilomeetrite kaugusele, vaid mõjuala on määratletav sadades meetrites. Keskkonnaamet nõustub, et karjäärist materjali väljavedu mööda Kõima-Seliste teed võib kaudselt Lindi loodusala kaitse-eesmärke mõjutada, mistõttu on vajalik koosmõju Lindi loodusalale KMH käigus välja selgitada. Eelhinnangu peatükki 3 on selles osas täiendatud. MTÜ Roheline Pärnumaa lisas: „Keskkonnaamet ei ole eelhinnangus põhjendanud, miks on konkreetse karjääri rajamine möödapääsmatu.“ 19(23) Keskkonnaamet selgitab, et KMH eelhinnangu eesmärgiks ei ole välja selgitada karjääri vajadus piirkonda. Karjääri vajadust analüüsitakse keskkonnaloa andmise või selle andmisest keeldumise otsuses. MTÜ Roheline Pärnumaa on toonud välja: „Kui on algusest peale näha, et taotletavat keskkonnaluba ei ole võimalik välja anda, võib Keskkonnaamet juba menetluse algfaasis loa andmisest keelduda ka ilma KMH läbiviimiseta. … Konkreetsel juhul esineb menetluse kohese lõpetamise alus, kuna algusest peale on näha, et kaevandamine oleks vastuolus Pärnumaa 2018. aasta maakonnaplaneeringu ja seetõttu ka madamala astme planeeringu, st kehtiva üldplaneeringuga.“ Keskkonnaamet selgitab, et praeguses menetlusetapis pole teada, kas planeeritav tegevus on võimalik, kui võtta kasutusele leevendusmeetmed. Selle teada saamiseks on vaja läbi viia KMH. Keskkonnaamet mõistab, et maavarade kaevandamine võib rohevõrgustikku mõjutada olulisel määral, tuues endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas märgime, et majandustegevuse haru, mille oluliseks tooraineks on just maavarad, toimimise püsivus oleks tagatud, peavad olema loodud võimalused toorme väljamiseks. MaaPS-s on sätestatud, et käesoleva seaduse kohaldamisalas ei loeta oluliseks keskkonnahäiringuks maavara või maavarana arvele võtmata kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslikust seisundist eemaldamist (MaaPS § 1 lg 5). Taastumatute maavarade jätkusuutlik kasutamine tuleb tagada läbimõeldult ning viisil, mis mõjutab keskkonna võimalikult vähesel määral ja oleks seotud leevendusmeetmetega. Lisaks rõhutame, et MaaPS eesmärk on tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses (§ 1 lg 1). Rohevõrgustiku planeerimisjuhendi (tellija: Keskkonnaagentuur; koostaja: Hendrikson & Ko; 2018) kohaselt loetakse karjäärides kaevandamist pikemas ajaskaalas ajutiseks tegevuseks, mille lõppemise järel kaovad ka häiringud loomastikule ning mingil määral taastuvad elupaigad. Keskkonnaamet rõhutab, et KMH eesmärk ongi välja selgitada, kas ning millises mahus on võimalik keskkonnaloa taotlust rahuldada. Juhul kui KMH käigus selgub, et isegi täiendavaid leevendusmeetmeid rakendades ei ole võimalik ennetada olulist keskkonnamõju, siis Keskkonnaamet keskkonnaluba anda ei saa. Tulenevalt eelnevast ja vajadusest selgitada välja taotletava tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju, peab Keskkonnaamet oluliseks antud menetluses KMH algatada. KMH algatamine ei tähenda, et Aktsiaseltsi K.A.T. ja KO esitatud keskkonnaloa taotlus rahuldatakse. Keskkonnaamet edastas 22.11.2021 kirjaga nr DM-109238-36 haldusmenetluse seaduse § 49 lõike 3 kohaselt Aktsiaseltsile K.A.T. & Ko KMH eelhinnangu eelnõu tutvumiseks. Aktsiaselts K.A.T. & Ko määratud tähtajaks arvamust ei avaldanud. Keskkonnaamet saatis 04.02.2022 kirjaga nr DM-109238-44 KeHJS § 11 lg 2 2 alusel Päraküla liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta tehtava KMH algatamise otsuse muudetud eelnõu 20(23) kohalikule omavalitsusele, Transpordiametile, Terviseametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Rahandusministeeriumile, Päraküla Selts MTÜ-le ning MTÜ-le Roheline Pärnumaa arvamuse avaldamiseks. Terviseamet vastas 11.02.2022 kirjaga nr 9.3-4/22/1602-2, et on tutvunud Päraküla liivakarjääri keskkonnaloa taotluse KMH muudetud eelhinnanguga ning ei esita eelnevale täiendavaid ettepanekuid (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 14.02.2022 dokumendina nr DM-109238-45). Rahandusministeerium vastas 23.02.2022 kirjaga nr 14-13/1418-2, et nõustub keskkonnaloa taotluse KMH algatamisega (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 25.02.2022 dokumendina nr DM-109238-47). Rahandusministeerium lisas, et taotletav karjäär asub väga lähedal mitmele elamule ja kaevandatava materjali väljavedu toimub läbi asustatud küla. Seetõttu KMH koostamisel tuleb leida leevendavad meetmed, millega on võimalik vältida ebasoodsat mõju ja keskkonnahäiringuid piirkonnas elavatele inimestele. Juhul kui ei ole võimalik vältida häiringuid piirkonnas elavatele inimestele, siis on vajalik kaaluda keskkonnaloa andmisest keeldumist, tuginedes Pärnu maakonna planeeringule (kehtestatud 2018) – eelistada sama maavara kaevandamist eemal asustatud aladest. Pärnu Linnavalitsus vastas 28.02.2022 kirjaga nr 147, et keskkonnamõju hindamine Aktsiaselts K.A.T. & Ko Päraküla liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele tuleb jätta algatamata seoses ebaõnnestunud asukohaga (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 03.03.2022 dokumendina nr DM-109238-49). Päraküla Selts MTÜ vastas 05.03.2022 kirjaga, et ei nõustu Päraküla liivakarjääri KMH algatamisega ja jääb oma 21.12.2021 koostatud seisukohtade juurde (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 07.03.2022 dokumendina nr DM-109238-50). Keskkonnaamet edastas 04.02.2022 kirjaga nr DM-109238-44 haldusmenetluse seaduse § 49 lõike 3 kohaselt Aktsiaseltsile K.A.T. & Ko KMH eelhinnangu muudetud eelnõu tutvumiseks. Aktsiaselts K.A.T. & Ko määratud tähtajaks arvamust ei avaldanud. III. OTSUS Lähtudes eelhinnangust, Aktsiaseltsi K.A.T & KO poolt esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusmaterjalidest, KeHJS § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 2 p 2 ja lg 4, § 61 lg 1, 3 ja 5, § 9 lg 1, § 11 lg 2, 2 2, 23, 4, 8, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 p 4 § 15 p 8, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 09.07.2021 käskkirja nr 1-1/21/137 „Keskkonnaameti teabehalduse kord” punktile 4.3, Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Ringmajanduse osakonna põhimäärus“ punktile 2.5, 21(23) otsustan: 3.1. Algatada keskkonnamõju hindamine Aktsiaselts K.A.T. ja KO (registrikood 10250382) Päraküla liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele. 3.2. KMH käigus tuleb hinnata eelhinnangus nimetatud mõjusid. 3.3. Keskkonnauuringutest tuleb teostada karjääri mõjuala piires müra ja tahkete peenosakeste heitkoguste arvutamine ja modelleerimine (alternatiivse väljaveotee võimalust arvestades), majapidamiste kaevude inventuur, loomastiku ja taimestiku inventuur. Rohelisele võrgustikule avalduva mõju osas tuleb anda pädeva eksperdi eksperthinnang. Täiendavate keskkonnauuringute vajadus tuleb välja selgitada keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus. 3.4. Aktsiaselts K.A.T. & KO-l tuleb esitada KMH programm Keskkonnaametile nõuetele vastavuse kontrollimiseks hiljemalt 18 kuu jooksul käesoleva KMH algatamise otsusest arvates. Vastasel juhul jätab Keskkonnaamet 02.04.2020 esitatud keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle Aktsiaselts K.A.T. & KO-le. 3.5. Päraküla liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotluse menetlus peatub kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või KeHJS § 18 lg-s 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. 3.6. KMH-ga seotud kulud kannab Aktsiaselts K.A.T. & KO. Keskkonnaamet teavitab K.A.T. & KO-d Päraküla liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotluse KMH algatamisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. [1] „Ülevaade kaitsealuste taimede ümberasustamise praktikast Eestis“ Astrit Karro 2016 Lugupidamisega 22(23) (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Teadmiseks: MTÜ Roheline Pärnumaa, Päraküla selts MTÜ, Pärnu Linnavalitsus, Põllumajandus- ja Toiduamet, Rahandusministeerium, Terviseamet, Transpordiamet Anu Sihv spetsialist maapõuebüroo Christina Vohla spetsialist veeosakond Marit Kivisild vanemspetsialist kliima- ja välisõhubüroo Kadri Hänni juhtivspetsialist looduskasutuse osakond Liisu Aulik spetsialist loodushoiutööde büroo 23(23) Saatja: <[email protected]> Saadetud: 11.03.2022 10:30 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Tere! Isikule Rahandusministeerium on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-109238-51 Keskkonnamõju hindamise algatamine Aktsiaseltsi K.A.T. &amp; Ko Päraküla liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele.Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/73427- 578c8642ffbcee0cb4051ec8e55df5ce60f2086ced522bc22ac17ad8c401c6dd KOTKAS automaatteavitusTeavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel