Aktsiaselts K.A.T. & Ko
[email protected]
11.03.2022 nr DM-109238-51
Keskkonnamõju hindamise algatamine Aktsiaseltsi K.A.T. & Ko Päraküla liivakarjääri
maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele
Aktsiaselts K.A.T. ja KO (registrikood 10250382, aadress Savi tn 42, Pärnu linn, Pärnu linn,
Pärnu maakond) esitas Keskkonnaametile 02.04.2020 Päraküla liivakarjääri keskkonnaloa
(edaspidi ka keskkonnaluba) taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis, edaspidi
KOTKAS, 02.04.2020 dokumendina nr DM-109238-1).
Taotletav Päraküla liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Päraküla külas, ala koosneb
kahest lahustükist ja hõlmab osaliselt või täielikult eraomandisse jäävaid kinnistuid: Joanna
(katastritunnus 82603:001:0066), Peraküla - Joanni (katastritunnus 82603:001:0067), Luiskama
(katastritunnus 82603:001:0076) ja Metsa (katastritunnus 82603:001:0059). Taotletava
mäeeraldise pindala on 16,59 ha ja selle teenindusmaa pindala on 18,73 ha. Taotletava
mäeeraldise piires on maavara aktiivne ehitusliiva tarbevaru 457 tuh m3, millest kaevandatav
varu on 385 tuh m3. Taotletav loa kehtivusaeg on 15 aastat.
Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele
(edaspidi MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele
esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa
andmekoosseis“ ning kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KeHJS) § 6 1 lg 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas
nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS § 61 lg 1 nimetatud teavet.
KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle
muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob
eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 11 lg 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse
keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6
lg-s 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg-s 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis
sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS §
61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,
MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet
otsustajaks KeHJS tähenduses.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
KeHJS § 6 lg 2 p 2, § 6 1 lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi
Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg 1, § 3 p 4 ja § 15
p 8 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25
hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama
KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lg 2 3 järgi KMH vajalikkus
otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk I) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad
ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk II). KeHJS § 11 lg 4
kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse
KeHJS § 6 lg 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.
I. ASJAOLUD
KeHJS § 6 1 lg 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase
teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast
keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud
keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“
(edaspidi määrus nr 31).
Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:
Päraküla liivakarjääri keskkonnaloa taotlust, sh KeHJS § 6 1 lg 1 kohast teavet,
Keskkonnaregistrit,
strateegilisi planeerimisdokumente (Pärnu maakonnaplaneering, Tõstamaa üldplaneering
jt),
Ülevaade kaitsealuste taimede ümberasustamise praktikast Eestis; A. Karro, 2016,
Maa-ameti Geoportaali kaardirakendusi.
1.1. Kavandatav tegevus
1.1.1 Tegevuse iseloom ja maht
Taotletav Päraküla liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Päraküla külas, ala koosneb
kahest lahustükist ja hõlmab osaliselt või täielikult eraomandisse jäävaid kinnistuid: Joanna
(katastritunnus 82603:001:0066), Peraküla - Joanni (katastritunnus 82603:001:0067), Luiskama
(katastritunnus 82603:001:0076) ja Metsa (katastritunnus 82603:001:0059). Taotletava
mäeeraldise pindala on 16,59 ha ja selle teenindusmaa pindala on 18,73 ha. Taotletava
mäeeraldise piires on maavara aktiivne ehitusliiva tarbevaru 457 tuh m3, millest kaevandatav
varu on 385 tuh m3. Taotletav loa kehtivusaeg on 15 aastat.
Taotluse seletuskirja kohaselt on kaevandamist mäeeraldisel kavandatud ekskavaatoriga ning
kuni kahe astanguga. Vee alt ammutatud materjal tõstetakse astangule nõrguma, kust see pärast
nõrgumist kalluritele laetakse. Puistangus nõrutatud materjali laadimiseks on võimalik kasutada
2(23)
ekskavaatorit või frontaallaadurit. Sügavamal asetseva varu väljamiseks saab kasutada
pinnasepumpa. Veealune materjal tõstetakse ekskavaatoriga valli või pumbatakse pinnasepumba
settekaardile, kus liigne vesi nõrutatakse materjalist välja. Materjali transpordiks läbib karjääri
Kõima – Seliste kõrvalmaantee nr 19107.
Taotletava Päraküla liivakarjääri katendi maht plokis 1 on 83 tuh m 3 ja plokis 2 on 51 tuh m 3,
kokku 134 tuh m3. Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande (varu
seisuga 01.10.2018) kohaselt on taotletava mäeeraldise piires kasvukihi keskmine paksus ~0,2
m. Nimetatud uuringu põhjal on taotletava mäeeraldise 16,59 ha suurusel alal mulla maht kokku
33 tuh m3. Kõik alalt eemaldatav muld kasutatakse ära karjääri korrastamisel, siinjuures on
arvestatud mulla ladustamise perioodiga kuni 3 aastat.
Enne kaevandamist raadatakse mets kohtades, kus seda esineb, juuritakse kännud ja
teisaldatakse kattekiht. Kattekiht kooritakse buldooseri või frontaallaaduriga ning ladustatakse
katendi puistangutesse. Eemaldatud katendit kasutatakse ammendatud karjääriala
korrastamiseks vastavalt koostatavale korrastamisprojektile, üle jääv osa katendist on lubatud
võõrandada vastava kokkuleppe saavutamisel Keskkonnaametiga.
Taotluse kohaselt plaanitakse kaevandatud ala korrastada metsamaaks, kuna suur osa varust
asub põhjavee tasemest madalamal, kuid piisava sügavusega (2 meetrit) veekogu tekiks vaid
väga väikesel alal võttes arvesse taotletava mäeeraldise ja seda ümbritseva maapinna
absoluutkõrguseid, reljeefi kallakust ja kasuliku kihi lamami reljeefi muutlikkust.
Taotletavast mäeeraldisest idas voolab Männiku jõgi, mille veetaseme abs kõrgus on ~18 m.
Võttes arvesse maapinna reljeefi ning asjaolu, et jõgi asub plokk 1 keskosast ligikaudu 1 km
kaugusel, saab põllumajandusministri määruses nr 18 „Maaparandussüsteemi
projekteerimisnormid“ toodud nõuetele vastavate kraavide rajamisel (vähim põhja lang 0,3‰)
alandada veetaset ploki 1 aladel abs kõrguseni ~19 m. Plokk 2 ala saab kuivendada kasutades
olemasolevat maaparandussüsteemi, mille veed suubuvad samuti Männiku jõkke. Ploki alale
jääv maaparandussüsteemi kraavivõrk hävib kaevandamistegevusega, mistõttu tuleb ala
kuivendamiseks projekteerida uued kraavid ning olemasoleva maaparandussüsteemi
kraavivõrku süvendada.
Korrastatud metsamaal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m maapinnast. Seega kui
veetaset alandada abs kõrguseni ~19 m, siis pärast maavaravaru väljamist peaks maapinna abs
kõrgus korrastataval alal olema vähemalt ligikaudu 20 m (19 m + 0,7 m = 19,7 m). Suuremal
osal uuritavast alast on toodud tingimus täidetud.
Moodustatud maavaravaru plokk 2 alal on tingimused metsamaaks korrastamiseks olemas.
Maavaravaru plokk 1 lõunapoolsele alale jääb ~2 ha suurune ala, kus maavara lamami abs
kõrgus on vähem kui 20 m. Nendel aladel võib kujuneda liigniiske pinnas või madalad
veekogud. Antud ala tuleb täita katendiga. Tagasitäidetava materjali maht on plokk 1 alal ~20
tuh m3. Arvestades kasuliku maavara kihti katva katendi mahtu on tagasitäitmisel võimalik
kasutada eemaldatud kattepinnast ja täiendavalt materjali pole juurde tuua vaja. Metsastamist ei
3(23)
tohi teha elektriliinide all ja kaitsevööndites, see tuleb jätta looduslikuks rohumaaks.
1.2 Ressursside kasutamine, tegevuse energiakasutus
Päraküla liivakarjääri kaevandatavast ehitusliivast valmistatakse ehitussegusid ja kasutatakse
teede- ning tsiviilehituses.
1.3 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, jäätmete teke ja käitlemine
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral keskkonda, inimese
tervist, heaolu ja vara. Planeeritava Päraküla liivakarjääri peamisteks keskkonda mõjutavateks
teguriteks on tulenevalt karjääri asukohast (küla keskel kahe lahustükina) eeldatavalt oluline
keskkonnahäiring Päraküla elanikele (müra, õhusaaste, vibratsioon, mõju põhjaveele, avariioht,
väljaveotee seisukord), ja looduskeskkonnale (maastik, taimkate, linnustik, loomastik, Männiku
jõgi, roheline võrgustik).
Müra
Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või
kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad, samuti inimest häiriv või tema tervist
ja heaolu kahjustav heli.
Karjääris kaevandamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ sätestatud piirväärtustest. Karjäärides ja nende lähiümbruses esineb kaht liiki
müraallikaid:
− statsionaarsed masinad ja seadmed ehk punktallikad; nendeks on purustus-sorteerimissõlm,
ekskavaator, kopplaadur, buldooser jne;
− transport ehk joonallikad; materjali vedu karjääri siseselt ja väljavedu ning muu liiklus.
Kaevandamisel tekitavad müra masinad, kõige enam kasutatav masin on ekskavaator, mille
ülesanne on kasuliku kihi ammutamine ja laadimine kallurile. Ekskavaatori helivõimsustase 3 m
kauguselt mõõdetuna on 84 dB. Kasutatakse ka frontaallaadurit, millega laetakse toodang
kallurile, ladustatakse toodangut ja tehakse katenditöid. Frontaallaaduri helivõimsustase 7 m
kauguselt mõõdetuna on 96 dB. Lisaks kasutatakse kaevandamisel pinnasepumpsüvendajat,
millega maavara väljastatakse settekaardile. Pinnasepumpsüvendaja helivõimsustase 15 m
kauguselt mõõdetuna on 82 dB.
Taotletaval mäeeraldusel on masinatest planeeritud kasutada enim ekskavaatorit, võimalik, et
kasutatakse frontaallaadurit. Lähim majapidamine asub taotletava mäeeraldise läänepiirist ~30
m kaugusel, mille juures on tekkiv müratase frontaallaaduri töötamisel 95 dB. Ekskavaatori
töötamisel mäeeraldise piiril on, lähima majapidamise juures, arvutuslik müratase 64 dB. Kui
karjääris toimub üheaegselt kaks tööprotsessi, siis ei lisandu frontaallaaduri müratasemele dB
ehk sellisel juhul kujuneb lähima majapidamise juures mäeeraldise piiril töötades
4(23)
maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks 82,5 dB. Antud arvutuslik suurusjärk ületab 22,5
dB seadusega lubatud päevast piirnormi (lubatud kuni 60 dB) ja müra normi piires hoidmine
antud juhul mäeeraldise piiril laaduriga töötades on keeruline. Karjääri tööstusmüra
piirväärtused tuleb tagada kinnistute õuemaa piiril.
Lähimate kinnistute õuemaad piirnevad taotletava karjääriga (Lepiku kinnistu (katastritunnus
82603:001:0064) ja Jüri-Jaani kinnistu (katastritunnus 82603:001:0001)). Põlde kinnistu
(katastritunnus 82603:001:0062) õuemaa asub u 45 m ja Svetlana kinnistu (katastritunnus
82603:001:0075) õuemaa u 39 m kaugusel taotletavast karjäärist. Eelpool nimetatud kinnistutel
asuvad majapidamised, mis paiknevad mäeeraldise läänepoolsest lahustükist valdavate tuulte
osas allatuult.
Müra kaasneb ka materjali väljaveoga, mis toimub läbi küla majapidamiste vahelt üldsuunaga
ida poole. Lisaks karjääri mõjualas nimetatud kinnistutele mõjutab materjali väljaveoga kaasnev
müra Kalju, Kõrtsi, Vanatoa, Karuga-Johani ja Karuga-Tanni majapidamisi.
Materjali väljaveost tingitud müratasemed ja keskkonnahäiringute ulatus ei ole täpsemalt teada.
Eksperthinnangu käigus teostatud müra modelleerimise tulemusi tuleb täiendada
keskkonnamõju hindamise käigus.
Tahked peenosakesed (tolm)
Tahkete peenosakeste peamisteks tekitajateks karjääris on liikuv transport, liiva sõelumine ja
laoplatsid. Tahked peenosakesed levivad ka materjali vedavatest kallurautodest nii
karjäärisisestel kui ka väljaveoteedel. Peenosakeste levik sõltub kaevandamise ja materjali
väljaveo intensiivsusest, karjääritehnika asukohast ja valdavate tuulte levikust. Päraküla
majapidamised (välja arvatud Võhma) paiknevad läänepoolsest mäeeraldisest valdavate tuulte
osas allatuult. Keskmise tuulega võivad tahked peenosakesed levida kuni 250 m kaugusele.
Väljavedu toimub mööda kavandatud kruuskattega teed.
Eksperthinnangu käigus on teostatud tahkete peenosakeste modelleerimine planeeritava karjääri
idapoolse mäeeraldise kohta. Läänepoolse mäeeraldise ja materjali väljaveost tingitud
heitkogused ja keskkonnahäiringute ulatus ei ole teada ning seda tuleb täpsustada
keskkonnamõju hindamise käigus.
Pinna- ja põhjavesi
Päraküla liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara osaliselt allpool pinnaseveetaset, seega
suureneb kaevandamisel võimalus kohaliku veereostuse tekitamiseks. Maapinna
absoluutkõrgused on vahemikus 21,8 - 28,6 m (keskmiselt 24,8 m). Maapind on madalam
karjääri lääneservas ning tõuseb ida ja kirde suunas. Mäeeraldise ja seda ümbritseva maapinna
absoluutkõrguseid ja reljeefi kallakust arvestades voolab kaevandatud alale kogunev vesi
Männiku jõe suunas.
Taotletavast mäeeraldisest idas voolab Männiku jõgi, mille veetaseme abs kõrgus on ~18 m.
5(23)
Võttes arvesse maapinna reljeefi ning asjaolu, et jõgi asub plokk 1 keskosast ligikaudu 1 km
kaugusel, saab põllumajandusministri määruses nr 18 „Maaparandussüsteemi
projekteerimisnormid“ toodud nõuetele vastavate kraavide rajamisel (vähim põhja lang 0,3‰)
alandada veetaset ploki 1 aladel taotluse kohaselt abs kõrguseni ~19 m. Plokk 2 ala saab
kuivendada kasutades olemasolevat maaparandussüsteemi, mille veed suubuvad samuti
Männiku jõkke. Ploki alale jääv maaparandussüsteemi kraavivõrk hävib
kaevandamistegevusega, mistõttu tuleb ala kuivendamiseks projekteerida uued kraavid ning
olemasoleva maaparandussüsteemi kraavivõrku süvendada.
Kaevandatava maavara kasuliku kihi keskmine paksus varieerub vahemikus 2,1 - 3,7 m, millest
~1/3 lasub ülevalpool põhjaveetaset ning ~2/3 sellest allpool. Maavara on plaanis kaevandada
ekskavaatoriga kuni kahes astangus. Kavandatava tegevuse kohaselt alandatakse maavara
kaevandamise eesmärgil põhjavee taset ja juhitakse vett karjäärist eesvoolu, mis avaldab
eeldavalt mõju veerežiimile ja -kvaliteedile. Alternatiivselt kaevandatakse vee alt. Sellisel juhul
tõstetakse materjal esmalt astangule nõrguma. Nõrgunud materjal laaditakse kalluritele.
Sügavamalt kaevandades kasutatakse hüdromehhaniseeritud meetodit ehk
pinnasepumpsüvendajat. Vee ja liiva segu ehk pulp pumbatakse pinnasepumbaga settekaardile,
kus liigne vesi juhitakse materjalist välja, mille järel laaditakse materjal kalluritele.
Piirkonna hüdrogeoloogilises läbilõikes on esindatud Kvaternaari, Kesk-Alam-Devoni,
Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekompleksid. Kvaternaari veekompleksi vett
tarbitakse üksikmajapidamiste salvkaevudega. Kesk-Alam-Devoni veekompleksi vett
ammutatakse puurkaevudega nii üksik majapidamistes kui ka ühisveevärgi puurkaevudega.
Sügavamal lasuvate veekomplekside vett kasutatakse ühisveevärgis. Kavandatavas Päraküla
liivakarjääris kaevandamisega kaasneb mõju veekeskkonnale vaid Kvaternaari setetes.
Maavara kaevandamine karjääris ja hilisem karjääri korrastamine võivad avaldada mõju nii
pinna- kui ka põhjavee tasemele ning muuta piirkonna veerežiimi. Mõju veetasemele tekib
eelkõige siis, kui veetasemest allpool oleva maavara väljamiseks alandatakse karjääris veetaset,
mis toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja alanduslehtri välja kujunemise karjääri
ümbritseval alal. Selline põhjavee taseme muutus karjääri mõjualas muudab omakorda põhjavee
liikumise dünaamikat. Samuti mõjutab piirkonna veerežiimi karjääri korrastamine, kui
korrastamistingimuste täitmiseks on vajalik mäeeraldise piires reguleerida põhjavee taset.
Taotletaval Päraküla mäeeraldisel paikneb osa kasulikust kihist põhjavee tasemest allpool.
Veetasemest allapoole jääva liiva kaevandamine on planeeritud selliselt, et maavara väljatakse
pinnasepumbaga hüdropuistangutesse veetaset eelnevalt alandamata ning karjääri kogunevat
vett kõrvaldamata. Hüdropuistangutest välja nõrguv vesi valgub tagasi karjääri.
Kaevandamisega kaasnev mõju põhjavee režiimile, mis sõltub ka piirkonna veetaseme
sesoonsest kõikumisest, vajab KMH-s täpsustamist.
Korrastatud metsamaal ja rohumaal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m ning
haritaval maal kõrgemale kui 1 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Võttes arvesse taotletava
mäeeraldise ja seda ümbritseva maapinna absoluutkõrguseid, reljeefi kallakust ja kasuliku kihi
lamami reljeefi muutlikkust, asub küll suur osa varust põhjavee tasemest madalamal, kuid
6(23)
piisava sügavusega (2 meetrit) veekogu tekiks vaid väga väikesel alal. Seega tuleb ala
korrastamiseks veetaset alandada.
Kavandatava Päraküla karjääri lähialale jäävad nelja majapidamise - Lepiku, Põlde, Svetlana
ning Jüri-Jaani kinnistud. Nimetatud kinnistutel viidi 04.11.2019 läbi paikvaatlus
veevõtuallikate kaardistamiseks ning nende seisukorra hindamiseks. Lepiku kinnistu kaev oli
lukustatud. Svetlana kinnistu aed oli lukus ning ligi ei pääsenud. Kuna kinnistute omanikega
kontakti ei saadud ning ka välitöö ajal elanikke kohal ei viibinud, siis kaardistati vaid need
kaevud, millele oli ligipääs, andmeid veetarbimise ning veekvaliteedi osas ei saadud.
Korrastamise eesmärgil juhitakse arvutuste kohaselt Päraküla karjäärist kokku vett Männiku
jõkke ~254 m3/ööp (~93 tuh m 3/a). Veetaseme alandamise mõjuraadius ulatub karjääri servast
174 m kaugusele. Kaevandatud ala korrastamisel on tekkivast alanduslehtrist mõjutatud kõik
kaevud. Arvutuste kohaselt võib ala kuivendamisel Lepiku kinnistu salvkaevus alaneda veetase
kuni 2,3 m. Teistel kinnistutel on arvutuslik veetaseme alanemine <0,5 m. Sõltuvalt looduslikest
tingimustest (sademete hulk, maapinna reljeef) võivad arvutuslikud tulemused mõnevõrra
erineda tegelikust. KMH eesmärgiks on leida korrastamislahendus, millega ei kaasne
veetasemete langust kaevudes, see tähendab, et eesmärgiks on keskkonnamõjude vältimine.
Eksperthinnangus on välja pakutud seire veetaseme muutuste jälgimiseks mõõta Lepiku
(katastritunnus 82603:001:0064), Põlde (katastritunnus 82603:001:0062), Svetlana
(katastritunnus 82603:001:0075) ning Jüri-Jaani (katastritunnus 82603:001:0001) kinnistute
salvkaevude veetaset sagedusega 4 x aastas. On ebaselge, kuidas tehakse kindlaks veevarustuse
tagamise vajadus ja kuidas tagatakse veevarustus sellisel juhul, kui veetasemed kaevudes
alanevad kuivendamisest tingitult alles peale kaevandusala korrastamist, kui keskkonnaluba on
lõppenud. Puurkaevusid või tsisternidega toodavaid veevarustuse lahendusi elanikud ei taha,
sest piirkonna pärandkultuuri kuulub salvkaev. Parima lahenduse leidmiseks tuleks
keskkonnamõjude hindamise käigus analüüsida kõiki korrastamissuundasid ja kaaluda teisi
meetmeid, et veetaseme alandamisest tulenevat mõju vältida või oluliselt vähendada.
Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 51 lg 1 alusel on keelatud veekogu loodusliku sängi ja
hüdroloogilise režiimi muutmine. Karjääri korrastamisel võib kanduda täiendavat setet eesvoolu
eelkõige kraavide rajamise ajal ja vahetult pärast kraavide rajamist. Ajaga sette kaasakanne
väheneb. Nii karjääri koguneva vee välja pumpamine kui ka kuivendusvee suunamine eesvoolu
muudab suublaks oleva vooluveekogu veerežiimi, suurendades selle vooluhulka. Männiku jõe
keskmine vooluhulk suureneb ~3,1 l/s. Männiku jõe vooluhulgaks on hinnatud 5 l/s. Samuti
võib karjääris ja selle ümbruses vee kvaliteet halveneda, kui kaevandamise ajal satub
karjäärimasinate lekke korral karjääri kütust või määrdeained. Reostunud vesi võib infiltreeruda
põhjavette. Karjääri korrastamise ajal, kui rajatakse kraavid kuivendusvee ärajuhtimiseks, võib
reostus edasi kanduda ka eesvooluks olevasse pinnaveekogusse. Täpsustamist vajab täiendava
heljumi koormuse mõju jõe vee kvaliteedile ja elustikule ning suurenevast vooluhulgast tingitud
mõjusid nii veekvaliteedile, elustikule kui voolusängile (kallaste püsivus, setete kaasakanne).
Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa idapoolsed lahustükid kattuvad osaliselt
maaparandussüsteemiga MÄNNIKU, mille maaparandussüsteemide registri kood on
7(23)
6112140030011001. Tegemist on põllumajandusmaa kraavkuivendamise süsteemidega.
Korrastamine
Pärast maavaravaru ammendumist kaevandamisega rikutud maa korrastatakse. Võttes arvesse
taotletava mäeeraldise ja seda ümbritseva maapinna absoluutkõrguseid, reljeefi kallakust ja
kasuliku kihi lamami reljeefi muutlikkust, asub küll suur osa varust põhjavee tasemest
madalamal, kuid piisava sügavusega (2 meetrit) veekogu tekiks vaid väga väikesel alal. Seega
soovitakse taotluse kohaselt ala korrastamiseks (metsamaaks) veetaset alandada. Korrastamise
eesmärgil juhitakse planeeritavast karjäärist kokku vett. Männiku jõkke ~254 m3/ööp (Männiku
jõe keskmine vooluhulk suureneb ~3,1 l/s, Männiku jõe vooluhulgaks on hinnatud 5 l/s).
Karjääri hilisem karjääri korrastamine avaldab eeldavalt mõju nii pinna- kui ka põhjavee
tasemele (sh mõjutab majapidamise veevarustust) ning muudab piirkonna veerežiimi. Karjääri
koguneva vee suunamine eesvoolu muudab eeldatavalt suublaks oleva vooluveekogu
veerežiimi.
Jäätmeteke
Taotletava Päraküla liivakarjääri katendi maht plokis 1 on 83 tuh m 3 ja plokis 2 on 51 tuh m 3,
kokku 134 tuh m3. 2018. a geoloogilise uuringu kohaselt taotletava mäeeraldise (16,59 ha) alal
mulla maht kokku 33 tuh m3 ja kasvukihi keskmine paksus umbes 0,2 m. Kogu eemaldatav
muld kasutatakse ära karjääri korrastamisel ja ladustatakse alla 3 aasta.
Enne kaevandamisetööde algust tuleb raadata mets, juurida kännud ja teisaldada kattekiht,
nende tööde jaoks kasutatakse kas buldooserit või frontaallaadurit ning materjal ladustatakse
katendi puistanutesse. Eemaldatud katendit kasutatakse karjääriala korrastamiseks vastavalt
koostatavale korrastamisprojektile.
Vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn
Vibratsiooni tekitavad karjääris töötavad mehhanismid. Liivakarjääris vibratsiooni põhjustavaid
lõhkamistöid läbi ei viida ning hüdrovasarat ei kasutata. Lähtuvalt taotletava ala lähedusest
kohalikele majapidamistele pole välistatud, et karjääris töötavad mäemasinad ei põhjustaks
väljaspoole mäeeraldist levivat vibratsiooni.
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne.
1.4 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade, suurõnnetuste või katastroofide esinemise
võimalikkus
Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid.
Päraküla karjääris võib vee kvaliteet halveneda, kui kaevandamise ajal satub karjäärimasinate
lekke korral pinnasesse ja kraavidesse kütust või määrdeained. Sellisel juhul võib reostus edasi
8(23)
kanduda eesvooluks olevasse pinnaveekogusse. Samuti võib reostunud vesi infiltreeruda
põhjavette. Avariide esinemise võimalusi ja tõenäosust tuleb täpsustada keskkonnamõju
hindamise käigus.
Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.
2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
Taotletav Päraküla liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Päraküla külas. Ala koosneb
kahest lahustükist ja hõlmab osaliselt või täielikult eraomandisse kuuluvaid kinnistuid Joanna
(katastritunnus 82603:001:0066), Peraküla - Joanni (katastritunnus 82603:001:0067), Luiskama
(katastritunnus 82603:001:0076) ja Metsa (katastritunnus 82603:001:0059).
Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa läänepoolseid lahustükke läbib ida-lääne
suunaliselt Elektrilevi OÜ 1-20 kV pingega elektriõhuliin LIU:TST (VID kood K230742848;
kaitsevöönd 10 m keskjoonest) ning paiknevad elektriõhuliini mastitõmmitsad või -toed (VID
koodid 7114542 ja 7114543; kaitsevöönd 1 m keskjoonest).
Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa läänepoolsete lahustükkide idaserva vahetus
läheduses asub alla 1 kV pingega elektriõhuliin Põlde talu, Lepiku talu (VID kood M22143784;
kaitsevöönd 2 m keskjoonest), mille kaitsevööndiga on mäeeraldise ja selle teenindusmaal
kattumine kuni 1,4 m ulatuses.
Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa lahustükkide vahel kulgeb riigimaantee nr 19107
Kõima – Seliste (katastritunnus 82603:001:0012), millele kehib 30 m laiune kaitsevöönd. Tee
välimisest servast mäeeraldisel ja selle teenindusmaal kattumist tee kaitsevööndiga ei ole.
Lähimate kinnistute õuemaad piirnevad taotletava karjääriga (Lepiku kinnistu (katastritunnus
82603:001:0064) ja Jüri-Jaani kinnistu (katastritunnus 82603:001:0001)). Põlde kinnistu
(katastritunnus 82603:001:0062) õuemaa asub u 45 m ja Svetlana kinnistu (katastritunnus
82603:001:0075) õuemaa u 39 m kaugusel taotletavast karjäärist. Eelpool nimetatud kinnistutel
asuvad majapidamised, mis paiknevad mäeeraldise läänepoolsest lahustükist valdavate tuulte
osas allatuult.
Taotlevat karjääri katab enamasti mets ning looduslik rohumaa, mida kasutatakse loomade
karjatamiseks. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 21,8 - 28,6 m (keskmiselt 24,8 m).
Maapind on madalam karjääri lääneservas ning tõuseb ida ja kirde suunas.
2.1. seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega
Pärnu maakonnaplaneering
Pärnu maakonnaplaneeringu järgi (kehtestatud märts 2018) asub planeeritav karjäär maakonna
rohelise võrgustiku tuumalal (tuumalad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega
loodusalad, paljudele kaitsealustele liikidele olulised elupaigad või kasvukohad, millele
9(23)
valdavalt võrgustiku funktsioneerimine toetub). Rohelise võrgustiku planeerimisega on loodud
looduslikus seisundis aladest toimiv süsteem, et seeläbi tagada koosluste ja liikide säilimine
ning pehmendada ja korvata inimtekkelisi mõjusid. Roheline võrgustik toetab stabiilse
keskkonnaseisundi ja keskkonnavastupanuvõime säilimist, hoiab alal inimesele elutähtsaid
keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste
elementide looduslikud ringed jne).
Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride
rajamisel enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus
(keskkonnamõju hindamine; müra, tahkete peenosakeste ja vibratsiooni mõõtmine või
modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed
kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Suur osa maavara kaevandamise
negatiivsetest mõjudest on seotud materjali väljaveoga. Rohelise võrgustiku toimimise
tagamiseks tuleb säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade
killustamist. Samuti tuleb tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90%
pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust. Juhul, kui karjääri
rajamine on möödapääsmatu, tuleb enne kaevandama asumist kavandada rohelise võrgustiku
asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes
korrastada kaevandatud ala ja võimalusel taastada rohelise võrgustiku osana. Loa andjal on
õigus rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks seada vajalikke leevendus- ja
kompensatsioonimeetmeid.
Uue karjääri rajamisega kaasneb rohelise võrgustiku pindala vähenemine ja häiring rohelise
võrgustiku looduslikule seisundile müra, tahkete peenosakeste, veerežiimi muutuste kaudu.
Kehtivate strateegiliste planeerimisdokumentide järgi on rohelise võrgustiku toimimise
tagamiseks vajalik seada asjakohaseid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.
Tõstamaa valla üldplaneering
Tõstamaa valla üldplaneeringu järgi asub planeeritav karjäär rohelise võrgustiku alal.
Üldplaneeringu ptk-s 2.8.4 on öeldud: „Ehitusalade valikul ei tohi seada ohtu rohelise
võrgustiku säilimist; arendustegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet rohelise võrgustiku
aladel või kavandavad joonehitisi (teetrassid, tehnilise infrastruktuuri elemendid jne), samuti
looduslike veekogude õgvendamine, tuleb kooskõlastada Tõstamaa Vallavalitsuse,
keskkonnateenistuse ja maavalitsusega“.
Männiku jõe vooluveekogum (vooluveekogumi kood 1121400_1) on Vabariigi Valitsuse
07.01.2016 poolt kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (aastateks 2015–2021,
edaspidi VMK, https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021) kohaselt heas seisundis. VMK
meetmekavas on Männiku veekogumi hea seisundi säilitamise meetmeks uutest ja
olemasolevatest koormusallikatest tuleneva veekogumi ohustatuse vältimine. Vastavalt 2018.
aasta pinnaveeseire tulemustele ja erinevatele uuringutele on 2019. aasta veekogumite seisundi
koondhinnangule (https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-seisundiinfo) Männiku
vooluveekogumi seisund halb (viimane seire on tehtud 2018. a). Halva seisundi põhjuseks on
kalastik. Seirepüügil puudus indikaatorliik ja mitmed teised tüübiomased liigid. Kalastiku halva
10(23)
seisundi põhjused on ebaselged. Samuti hinnatakse ühekordse seirepüügi põhjal antud
seisundihinnangu usaldusväärsust madalaks (EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
„Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2018. a aruanne“, Tartu 2019). Hüdrokeemiliste
andmete järgi vastas vesi seirekohas ökoloogilisele seisundiklassile väga hea. Aastatel 2019-
2020 ei ole veekogumit seiratud.
Kavandatava tegevusega võib kaasneda täiendava heljumi jõkke kandumine eelkõige
kuivenduskraavide rajamisel ja pärast kraavide rajamist. Ajaga sette kaasakanne väheneb.
Lisaks heljumile võib mõjutada jõe veekvaliteeti ja elustikku, kui kaevandamise ajal satub
karjäärimasinate lekke korral karjääri kütuse või määrdeainete reostus, mis infiltreerub
põhjavette ja võib kuivenduskraavide kaudu kanduda veekogusse.
2.2. Mõjualale jäävad kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ning mõju
hinnang neile
Männiku jõgi kuulub kogu ulatuses Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe,
jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ §-s 2 toodud veekogude või
veekogude lõikude nimistusse. Männiku jõe kalastiku liigiline koosseis ja levik on kirjeldatud
uuringus (Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud
rehabilitatsioonimeetmed) lk 99. Uuringus on käsitletud meriforelli olukord jõgedes (Järvekülg
jt, 2011, 3) ning Männiku jõgi on hinnatud valdavalt hea või väga hea kvaliteediga forelli
sigimis- ja elupaigaks (Järvekülg jt, 2011, 98). Lisaks elab jões peale forelli veel teisigi liike
nagu hink, särg, teib, luukarits, ogalik, jõesilm ja vähk ning jõgi on oluline erinevate taimede,
loomade ja lindude elu-, toitumis- ja toimimiskeskkonnaks. Seega Männiku jõe seisundi
säilitamiseks ning lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude vee
kvaliteedinõuete tagamiseks on oluline, et karjäärist ärajuhitava vee keemiline ja füüsikaline
kvaliteet ei halvendaks Männiku jõe seisundit. Nimetatud veekogu hea seisundi säilitamine
tagab piirkonna ökoloogilise tasakaalu säilimise.
Keskkonnaregistri andmetel taotletaval mäeeraldisel ja selle teenindusmaal asuvad plokil 1: III
kaitsekategooria taimeliigi Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp) leiukoht (KLO9344142).
Teeäärsel alal on III kaitsekategooria liigi Euphydryas maturna (suur-mosaiikliblikas)
(KLO9201263) leiukoht, mis valdavas ulatuses jääb mäeeraldise piiridest välja. Samuti jääb
valdavas osas mäeeraldisest välja Anguis fragilis (vaskuss) (KLO9128828) leiukoht. Lisaks on
mäeeraldisega piirneval alal, peamiselt tee ääres kaardistatud mitmed III kaitsekategooria liigi
Formica sp (kuklased) pesad (KLO9201273, KLO9201272, KLO9201265, KLO9201267).
Mäeeraldisel on III kaitsekategooria liigi Jynx torquilla (väänkael) (KLO9128832) leiukoht.
Taotletaval mäeeraldisel ja selle teenindusmaal asuvad plokil 2: III kaitsekategooria liigi
Formica sp. (kuklane) leiukohad (pesakuhilad) (KLO9201271, KLO9201277, KLO9201276).
III kaitsekategooria taimeliikide leiukohad:
- Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) KLO9344159, KLO9344160;
- Listera ovata (suur käopõll) KLO9344153;
- Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) KLO9344169, KLO9344168;
11(23)
- Huperzia selago (harilik ungrukold) KLO9344150;
- Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) KLO9344175, KLO9344177.
Samuti jääb mäeeraldisele III kaitsekategooria liigi Strix uralensis (händkakk) (KLO9128919)
leiukoht.
Mäeeraldisest väljajääval alal on kaardistatud mitmete III kaitsekategooria taimeliikide
leiukohad:
- Listera ovata (suur käopõll) KLO9344155, KLO9344154, KLO9344152;
- Orobanche pallidiflora (ohakasoomukas) KLO9344162, KLO9344161;
- Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) KLO9344170, KLO9344164;
- Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) KLO9344171;
- Epipactis palustris (soo-neiuvaip) KLO9344148;
- Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp) KLO9344141;
- Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) KLO9344149;
- Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) KLO9344180;
- Orchis militaris (hall käpp) KLO9344178;
- Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp) KLO9344176.
Lisaks on kaardistatud kuklaste (KLO9201268) leiukoht.
Planeeritavale mäeeraldisele lähim kaitsealune objekt on 1,2 km kaugusel asuv üksikobjekt
Võhma küla mustlepp (KLO4000177). Ca 300 meetri kaugusel asub III kaitsekategooria liigi
hiireviu leiukoht (KLO9120111).
LKS § 48 lg 4 kohaselt rakendub piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades
isendi kaitse. LKS § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja
selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist
selles elupaigas.
III kaitsekategooriasse kuuluva händkaku pesitsuselupaik hävineb mäeeraldise (plokk 2)
kasutuselevõtuga, sest tema leiukoht kattub täielikult mäeeraldisega. Händkakk eelistab
pesitseda vanades viljakates metsades (kuuse-segametsades), saaki jahib väikestel lagendikel
(niidud, raiesmikud, sihid, veekogude kaldad). Pesitseb eelistatult õõnsas puutüükas või
puuõõnsuses, sageli ka kulliliste vanades pesades väga erinevates biotoopides (harva ka
raiesmikel). Händkaku isendite kahjustamise või pesitsusaegse häirimise vältimiseks tuleb
mäeeraldisel raietööd teostada väljaspool peamist pesitsusperioodi, mis kestab händkakul 15.
veebruarist kuni 30. juunini.
Lisaks asub mäeeraldisel (plokk 1) väänkaela leiukoht (KLO9128832). Väänkael on Eestis
suvekülaline ja saabub hilja, alates aprilli teisest poolest või mai algusest, ja lahkub septembris.
Umbes 300 meetri kaugusel asub III kaitsekategooria liigi hiireviu leiukoht (KLO9120111).
Hiireviu peamine pesitsusperiood on 15. märtsist kuni 31. juulini.
12(23)
Mäeeraldisele ja selle lähipiirkonda jäävate looduslikult esinevate linnuliikide häirimise
vältimiseks tuleb mäeeraldisel raietööd teostada väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, st
15. veebruarist kuni 31. juulini on raietööd keelatud.
Lisaks kattub mäeeraldise plokiga 2 kokku kolme III kaitsekategooria taimeliigi leiukohad,
mistõttu tegevus on vastuolus LKS § 55 lg-ga 8. Leiukohtade KLO9344159, KLO9344169 ja
KLO9344153 osas tuleb jätta osa kasvukohast alles, et liigid selles elupaigas säiliks või LKS §
58 lg 5 alusel ümberasustada eksperdi juhiste järgi. Teiste taimeliikide leiukohtade osas mõju
eeldatavalt ei avaldu ja nende kasvukohta täielikult ei hävitata.
Mäeeraldisel ja selle vahetus läheduses on mitmed kuklaste pesad, nende kahjustamise
vältimiseks tuleb pesad enne raadamistöid ümber asustada (LKS § 58 lg 5).
Pärnu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeritav karjäär maakonna rohelise võrgustiku
tuumalal ning Tõstamaa valla üldplaneeringu järgi asub planeeritav karjäär rohelise võrgustiku
alal. Uue karjääri rajamisega kaasneb rohelise võrgustiku pindala vähenemine ja häiring rohelise
võrgustiku looduslikule seisundile eeldatavalt müra, tahkete peenosakeste, veerežiimi muutuste
kaudu. Rohelisele võrgustikule avalduv mõju ulatus ei ole teada. KMH käigus on vajalik välja
töötada rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks asjakohased leevendus- ja
kompensatsioonimeetmed.
Taotletavast alast u 300 m kaugusele jääv Männiku jõgi VEE1121400 on kantud terves ulatuses
lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, kus on keelatud
veekogu hüdroloogilise režiimi muutmine. Planeeritav kuivendusvee juhtimine Männiku jõkke
on tõenäoliselt olulise keskkonnamõjuga tegevus.
Kavandatava tegevuse ühe variandi kohaselt alandatakse maavara kaevandamise eesmärgil
põhjavee taset, millega kaasnev eeldatavalt veetaseme alanemine, mõjuala salvkaevude
veetaseme oluline langus ja võimalik veekvaliteedi muutus. Keskkonnaametil puuduvad
andmed karjääri mõjuala osade majapidamiste veevarustuse kohta. Hilisemal karjääri
korrastamisel karjääri koguneva vee suunamine Männiku jõkke alandab eeldavalt oluliselt
mõjuala salvkaevude veetaset.
Planeeritav karjäär paikneb kahe lahustükina Päraküla, külgnedes õuemaadega või asudes kuni
45 m kaugusel majapidamisest. Karjääri töötamise ja väljaveoga kaasneb majapidamistele müra
ja tahkete peenosakeste leviku näol eeldatavalt otsene ja vahetu mõju.
Karjääri rajamisega kaasnevad ka materjali väljaveoga seotud mõjud (müra, liiklusintensiivsuse
kasv, teede seisukorra võimalik halvenemine, kumulatiivsus). Kõima-Seliste kõrvalmaanteed
kasutab ka Potsepa liivakarjäär (u 4 km kaugusel kirde suunas) ning Kivimäe kruusakarjäär (u 4
km kaugusel kirde suunas), seega võivad transpordimõjud kumuleeruda kõrvalmaantee
kasutamisel ühise väljaveoteena ning tee olukord halveneda.
Piiriülest mõju ette näha ei ole, sest riigipiir asub u 52 km kaugusel taotletavast karjäärist.
13(23)
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 alusel on keskkonnahäiring
inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna
kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile.
Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või
mis on arvulise normiga reguleerimata. MaaPS § 13 järgi maapõue kasutamist suunavas
tegevuses juhinduvad haldusorganid põhimõttest, et maapõue kasutamisest põhjustatud
keskkonnahäiringuid tuleb võimalikult suures ulatuses vähendada, pöörates erilist tähelepanu
sellistele keskkonnahäiringutele, mis mõjutavad vett, õhku, pinnast, kaitstavaid loodusobjekte
ning isikute õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Mitmesuguste
lahendusvariantide olemasolu korral tuleks võimaluse korral eelistada sellist lahendust, millega
kaasnevad väiksemad keskkonnahäiringud.
Keskkonnaameti hinnangul on KMH vajalik, et hinnata karjääri rajamisega kaasnevaid eelpool
kirjeldatud keskkonnamõjusid. Arvestades karjääri ebasoodsat asukohta (karjäär asub sisuliselt
küla keskel), rõhutab Keskkonnaamet, et lisaks normidele vastavuse hindamist tuleb KMH-s
hinnata ka oluliste keskkonnahäiringute ulatust, mis on samasuguse kaaluga. KMH eesmärgiks
on ka analüüsida kavandatava tegevuse erinevaid alternatiive ning leida leevendusmeetmed, mis
tagavad elanikele senise elukvaliteedi säilimise.
3. Natura-eelhindamine
Kavandatav tegevus ei ole Natura ala kaitsekorraldusega otseselt seotud ega selleks vajalik.
3.1. Mõjuala ulatuse määratlemine, s.h teiste Natura ala kaitse-eesmärke ebasoodsalt
mõjutada võivate projektide kirjeldamine ja iseloomustamine
Taotletavale mäeeraldisele ja selle teenindusmaale ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähim
Natura 2000 võrgustiku ala (Lindi loodusala) asub ca 2,3 km kaugusel ida suunas. Lähtudes ala
kaugusest karjäärist ja kaevandamisega kaasnevatest eeldavatest mõjudest (tahked
peenosakesed, müra pinnases, veetaseme alanemine) on välistatud, et kavandatava tegevuse
mõjuala võiks ulatuda Lindi loodusalani.
Karjääri rajamisega kaasnevad ka materjali väljaveoga seotud mõjud (müra, liiklusintensiivsuse
kasv, teede seisukorra võimalik halvenemine, kumulatiivsus). Materjali väljavedu on
kavandatud Kõima-Seliste teelt, mis läbib Lindi loodusala. Kõima-Seliste kõrvalmaanteed
kasutab ka Potsepa liivakarjäär (u 4 km kaugusel kirde suunas) ning Kivimäe kruusakarjäär (u 4
km kaugusel kirde suunas), seega võivad transpordimõjud kumuleeruda kõrvalmaantee
kasutamisel ühise väljaveoteena ning tee olukord halveneda. Seega jääb Lindi loodusala
Päraküla liivakarjäärist ja antud piirkonna teistest nimetatud karjääridest materjali väljaveost
tulenevate mõjude mõjupiirkonda.
3.2. Mõjualale jäävate Natura 2000 alade iseloomustus
Taotletava mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000
võrgustiku alasid. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Lindi loodusala) asub ca 2,3 km kaugusel
14(23)
ida suunas. Karjääri tööga on seotud ka materjali väljavedu, mis on kavandatud Kõima-Seliste
teelt. Kõima-Seliste tee läbib Lindi loodusala, mille kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud
kaitstavad elupaigatüübid: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), puisniidud (*6530),
rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad
(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-
lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning II lisas nimetatud liik, mille
isendite elupaika kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) (Vabariigi Valitsuse
05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade
nimekiri“ p 1 ap 193.).
3.3. Hinnang Natura 2000 alale avalduva keskkonnamõju olulisusele
Vastavalt käesoleva eelhinnangu p-le 3.1 mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri
mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid, mistõttu on eeldatavalt välistatud, et
karjääris kavandatav tegevus võiks avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku Lindi
loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liigile. Lähim Natura 2000 ala on
Lindi loodusala, mis asub ca 2,3 km kaugusel ida suunas. Seega on karjääris toimuva tegevuse
osas mõju Natura alale välistatud.
Karjääri rajamisega kaasnevad ka materjali väljaveoga seotud mõjud (müra, liiklusintensiivsuse
kasv, teede seisukorra võimalik halvenemine, kumulatiivsus). Kõima-Seliste kõrvalmaanteed
kasutab ka Potsepa liivakarjäär (u 4 km kaugusel kirde suunas) ning Kivimäe kruusakarjäär (u 4
km kaugusel kirde suunas), seega võivad transpordimõjud kumuleeruda kõrvalmaantee
kasutamisel ühise väljaveoteena ning tee olukord halveneda.
Lindi loodusala ja vanade loodusmetsade elupaigatüübi levikuala piir kulgeb mööda Kõima-
Seliste tee katastriüksuse piiri, millelt on kavandatud materjali vedu. Liiklussageduse
suurenemine või vajaduse korral tee parendamise/laiendamise vajadus võib elupaigatüüpi
mõjutada. Vanad loodusmetsad on vähese inimmõjuga või inimmõjust puutumata vanad metsad
ning avalduda võiv mõju tuleb KMH käigus välja selgitada.
Soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüüp asub väljaveoteest ca 100 m kaugusel ning vanade
laialehiste metsade elupaigatüüp ca 380 m kaugusel. Teised loodusala kaitse-eesmärgiks
nimetatud elupaigatüübid jäävad teest veelgi kaugemale. Kõima-Seliste teel sõitmisest ja
suurenenud liiklussagedusest otsest mõju eeldatavalt nendele elupaigatüüpidele ei ole.
Kauni kuldkinga leiukoht jääb teest ca 300 m kaugusele ja eeldatavalt mõju antud liigile ei ole.
Kokkuvõtvalt, kuna materjali väljaveoks kasutatav Kõima-Seliste kõrvalmaantee läbib
Lindi loodusala, siis võib tee intensiivistuva kasutamisega halvendada loodusala servas
paiknevat vanade loodusmetsade elupaigatüübi seisundit. Seega ei ole mõju Natura 2000
alale välistatud.
3.4. Natura eelhindamise järeldus
15(23)
Natura eelhindamisel jõuti järelduseni, et karjääris kavandatud tegevus Natura 2000 ala ei
mõjuta, kuid karjäärist materjali väljaveoga mööda Kõima-Seliste kõrvalmaanteed ei ole
välistatud mõju avaldumine Lindi loodusala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile vanad
loodusmetsad. Seega objektiivsete asjaolude põhjal ei ole välistatud, et tegevus üksi või
koosmõjus teiste tegevustega ei avalda ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
4. Eelhinnangu järeldus
Keskkonnaameti hinnangul kaasneb kavandatava tegevusega oluline keskkonnamõju, sest:
1. ei ole teada mõju piirkonna veerežiimile ja mõjuala majapidamiste kaevude veetasemetele
ja veekvaliteedile;
2. ei ole teada, kas ja millisel ajaperioodil võib kuivendusvee juhtimisega kaasneda lähedal
asuvate salvkaevude tühjaks jäämine, kas kaevandamise ajal joogivee kvaliteet halveneb; ei
ole teada tegevuse mõju Männiku jõele;
3. ei ole teada müra leviku ulatus karjääri mõjualale, sh Pärakülale;
4. ei ole teada tahkete peenosakeste leviku ulatus mõjualale, sh Pärakülale;
5. ei ole teada mõju kaitstavatele loodusobjektidele;
6. ei ole teada mõju ulatus Pärnu maakonna ja Tõstamaa valla rohelisele võrgustikule;
7. ei ole teada materjali väljaveoga seotud mõjud, sh mõjud väljaveotee seisundile;
8. ei ole teada kumulatiivsete mõjude ulatus, sh Natura 2000 Lindi loodusalale;
9. kavandatava tegevusega kaasneb suur avalik huvi, kohaliku omavalitsuse ja mõjuala
elanike ootus on, et karjääri keskkonnamõjud saaksid enne keskkonnaloa üle otsustamist
igakülgselt hinnatud.
Lähtudes eelnevast on KMH vajalik loa andjale eelnimetatud oluliste keskkonnamõjude
väljaselgitamiseks ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks,
millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale.
KeHJS § 11 lg 6 kohaselt, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline
keskkonnamõju, jätab otsustaja selle KMH algatamata, kui KeHJS § 6 lg-s 3 esitatud
kriteeriumidele tugineva hinnangu tulemusena selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju
on juba KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) käigus asjakohaselt
hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Keskkonnaametile teadaolevalt
ei ole varem kavandatava tegevuse KMH-d ega KSH-d läbi viidud.
II. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE
Keskkonnaamet saatis 22.11.2021 kirjaga nr DM-109238-36 KeHJS § 11 lg 2 2 alusel Päraküla
liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta tehtava KMH algatamise otsuse eelnõu kohalikule
omavalitsusele, Transpordiametile, Terviseametile, Põllumajandus- ja Toiduametile,
Rahandusministeeriumile, Päraküla Selts MTÜ-le ning MTÜ-le Roheline Pärnumaa arvamuse
avaldamiseks.
Terviseamet vastas 29.11.2021 kirjaga nr 9.3-4/21/15869-2, et nõustub KMH algatamisega
16(23)
uurimaks võimalikke mõjusid kohalikele elanikele (registreeritud keskkonnaotsuste
infosüsteemis KOTKAS 29.11.2021 dokumendina nr DM-109238-37).
Rahandusministeerium vastas 13.12.2021 kirjaga nr 14-13/8221-2, et nõustub KMH
eelhinnangus jõutud järeldusega, et keskkonnaloa taotluse KMH tuleb algatada (registreeritud
keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 15.12.2021 dokumendina nr DM-109238-38).
Rahandusministeerium lisas, et kuna taotletav karjäär asub väga lähedal mitmetele elamutele
ning kaevandatava materjali väljavedu toimub mööda asustatud küla teed, siis tuleb KMH
koostamisel pöörata kõrgendatud tähelepanu kohalike elanike heaolule ning elukeskkonna
tingimustele.
Pärnu Linnavalitsus vastas 21.12.2021 kirjaga nr 9-11/2443-13, et nõustub KMH eelhinnangus
jõutud järeldusega, et keskkonnaloa taotluse KMH tuleb algatada (registreeritud
keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 27.12.2021 dokumendina nr DM-109238-39). Pärnu
Linnavalitsus lisas, et KMH eelhinnangus ei ole põhjendatud karjääri kavandamise vajadust
antud piirkonda – miks nii kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu kui maakonnaplaneeringuga
ette nähtud rohelise võrgustiku alale olemasolevate elamute ligidusse on vaja kavandada uut
karjääri.
Keskkonnaamet selgitab, et KMH eelhinnangu eesmärgiks ei ole välja selgitada karjääri vajadus
piirkonda. Karjääri vajadust analüüsitakse keskkonnaloa andmise või selle andmisest
keeldumise otsuses.
Päraküla selts MTÜ esitas 21.12.2021 seisukoha KMH eelhinnangule ning taotluse lõpetada
Päraküla liivakarjääri kaevandamisloa menetlus (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis
KOTKAS 27.12.2021 dokumendina nr DM-109238-40). Päraküla selts MTÜ on seisukohal, et
keskkonnamõju hindamise algatamine on ebaotstarbekas ja perspektiivitu, sest kaevandamisloa
menetlus tuleb lõpetada.
Päraküla selts MTÜ lisas, et Keskkonnaamet ei ole KMH eelhinnangus vähimalgi määral
analüüsinud seda, milline on Päraküla liivakarjääri maa-alal esinevate kaitsealuste
looduskoosluste ja -liikide taastumisvõime. Samuti ei ole analüüsitud seda, kas kaitsealuste
liikide (nt kuklased, III kaitsekategooria taimeliigid jne) on ümberasustamine objektiivselt
võimalik (LKS § 58 lg 5).
Keskkonnaamet selgitab, et need liigid, millel (osa) elupaika hävitatakse, kasvavad ka
karjääriala lähiümbruses, need elupaigad koos moodustavad lokaalpopulatsiooni. Ehk ka
ümbruses olevad osapopulatsioonid toetavad piirkonnas liigi säilimist.
Ümberasustamine on nii Eestis kui ka mujal maailmas praktiseeritav looduskaitsemeede, mille
käigus teisaldatakse isend või kogu populatsioon oma looduslikust kasvukohast teise
kasvukohta (A. Karro, 2016)[1]. Kui arendaja soovib ümber asustada III kaitsekategooria liike,
siis peab ta tegutsema vastava korra järgi. Arendaja peab kaasama eksperdi, kes annab
eksperthinnangu ja eksperthinnangu tulemusena otsustatakse, kas taimi saab ümber asustada või
mitte. Enamus juhtudel on III kaitsekategooria käpaliste ümberasustamine õnnestunud (A.
17(23)
Karro, 2016). Kuklaste puhul on ümberasustamine võimalik, kui seda tehakse õigel ajal ja
vastavalt juhendile („Kuklasperede ümberasustamise juhend“ Kaarel Aruste poolt koostatud).
Päraküla selts MTÜ on välja toonud: „Arendaja tellitud OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr
19/2714 kohaselt plaanitakse kavandatavast Päraküla liivakarjääris planeeritakse maavara
kaevandamise eesmärgil põhjavee taset alandada 4 - 6 m. Liigne vesi juhitakse isevoolselt
kraavidega Männiku jõkke. Veetaseme alandamise tõttu alaneb põhjavee tase ka karjäärist
väljaspool. … Veevarustuse katkemine on asjaolu, mida tuleb vältida ja ära hoida, mitte hakata
leevendama pärast selle tekkimist.“
Päraküla selts MTÜ on lisanud: „Veerežiim tähendab vee hulga ja veetaseme muutumist
vooluveekogudes ja põhjaveekihtides. Seega ainuüksi Männiku jõe keskmise vooluhulga
suurenemine tähendab jõe veerežiimi muutumist, mis on LKS § 51 lg 1 alusel selgelt keelatud.
Tegemist on objektiivse faktiga, mida ei mõjuta keskkonnamõju hindamise läbiviimise
tulemused. Seega on keskkonnamõju hindamise algatamine ja läbiviimine perspektiivitu.“
Keskkonnaamet selgitab, et eksperthinnangus on täpsustatud, et veetasemest allapoole jääva
liiva kaevandamine on planeeritud selliselt, et maavara väljatakse pinnasepumbaga
hüdropuistangutesse veetaset eelnevalt alandamata ning karjääri kogunevat vett kõrvaldamata
(vett karjäärist välja ei juhita). Ka veesisene kaevandamine mõjutab põhjavee režiimi, kuid mõju
suurus sõltub ka veetaseme sesoonsest kõikumisest. Eksperthinnangu ja taotluse alusel
planeeritakse veetaset karjäärialal alandada korrastamise eesmärgil. KMH eesmärgiks on välja
selgitada, kas ja kui suur mõju on vee ära juhtimisel (karjääriala kuivendamisel) ning kas on
võimalik kasutusele võtta leevendusmeetmed. See tähendab, et kui KMH käigus leitakse, et vett
saab ära juhtida, siis määratakse sellisel juhul ka leevendusmeetmed kohalike elanike jaoks.
Samuti selgitatakse välja KMH käigus, kas kaevandamistegevus võib mõjutada kaevude
veekvaliteeti või veetaset ka siis, kui kaevandatakse veetaset alandamata, ning vajadusel
määrata leevendavad meetmed.
Veerežiimi muutmine ei ole LKS § 51 lg 1 kohaselt lubatud lõhejões. Antud juhul toimub
tegevus Männiku jõest kaugemal, kuid võib mõju avaldada jõe veerežiimile ja looduslikule
sängile. Seega tuleb keskkonnamõjude hindamise käigus nii hüdroloogia eksperdi kui ka
elustiku eksperdi poolt hinnata, kas karjääriala kuivendamisel on mõju jõe veerežiimile ja
voolusängile. Samuti on KMH eesmärgiks selgitada, milline see mõju on ning kas olulise mõju
ära hoidmiseks on vajalik ja võimalik rakendada leevendusmeetmeid.
Päraküla selts MTÜ on veel välja toonud: „Kokkuvõttes on juba täna selge see, et kavandatavas
karjääris kaevandamisest tekkiv müra ületab mitmekordselt õigusaktidega lubatud tööstusmüra
normtaset - nii piirväärtust kui sihtväärtust! Pealegi on Keskkonnaamet ise seadnud kahtluse alla
müra normi piires hoidmise objektiivse võimalikkuse kõnealusel mäeeraldisel. Järelikult on
keskkonnamõju hindamise algatamine ja läbiviimine asjas ilmselgelt ebamõistlik ja
perspektiivitu.“
Keskkonnaamet selgitab, et KMH eesmärgiks on võimaliku mõju ulatus välja selgitada. KMH
raames hinnatakse müra esinemist, müratasemeid ja levikut ning võrreldakse saadud andmeid
18(23)
kehtivate müranormidega. Ühtlasi pakutakse KMH käigus ka leevendusmeetmeid, millede
tõhusust ja õigusaktidele vastavust samuti KMH-s hinnatakse. KMH käigus on võimalik hinnata
ka alternatiivseid väljaveoteid, mille kasutamine Päraküla elanikke vähem häiriks.
Päraküla selts MTÜ on lisanud: „KMH eelhinnangus on kirjeldatud, et „ Karjääris
kaevandamisega ei kaasne karjäärist väljapoole levivat vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist
ega hüdrovasaraid.“ Arvestada tuleb sellega, et vibratsiooni ei põhjusta üksnes lõhkamine ja
hüdrovasarad, vaid samuti karjääris kasutatavad masinad, sorteerimissõlm jne. Seega on KMH
eelhinnangu kirjeldus selgelt ekslik.“
Keskkonnaamet on täiendanud eelhinnangu punkti 1.3 vibratsiooni osas.
Päraküla selts MTÜ on veel lisanud: „Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel tähelepanuta
jätnud ka selle, et Pärnu maakonna asustus planeeringu järgi asub karjäär väärtuslikul
põllumajandusmaal. … Arendaja poolt taotlusele lisatud seletuskirja kohaselt ei plaani arendaja
korrastada kinnistuid mitte põllumaaks ega rohumaaks, vaid metsamaaks.“
Keskkonnaamet selgitab, et taotluses esitatud korrastamissuund ei ole alati lõplik, ka sellisel
juhul, kui viiakse läbi KMH. KMH käigus selgitatakse välja kõige sobilikum korrastamissuund.
MTÜ Roheline Pärnumaa esitas 25.11.2021 seisukoha ja taotluse keelduda kaevandamisloa
andmisest (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 27.12.2021 dokumendina
nr DM-109238-41).
MTÜ Roheline Pärnumaa tõi oma kirjas välja järgmise: „KMH eelhinnangu eelnõus
järeldatakse alusetult ja põhjendamatult, et mõjusid Natura 2000 võrgustiku alale ei esine.
Ainuüksi kaugus Natura 2000 võrgustiku alast ei näita mõjude puudumist. … Keskkonnaamet
peab koostama nõuetekohase eelhinnangu ja sellest lähtuvalt tõenäoliselt hindama mõjusid
karjäärist 2,3 km kaugusele jääva Natura 2000 võrgustiku ala suhtes ka KMH käigus.“
Keskkonnaamet selgitab, et Natura eelhindamine on protseduur, mis aitab otsustada, kas
kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine võib Natura ala
kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkuse säilimisele mõju avaldada. Seega eelhindamist ei pea
automaatselt iga tegevusloa puhul läbi viima. Kui on tegevuse mõjuulatuse kaudu teada, et mõju
Natura alale ei ulatu, siis eelhindamist läbi viima ei pea. Keskkonnaamet jääb seisukoha juurde,
et karjääris toimuv tegevus ei avalda mõju Natura 2000 aladele põhjusel, et tahkete
peenosakeste, müra ja pinnases veetaseme muutused ei ulatu kilomeetrite kaugusele, vaid
mõjuala on määratletav sadades meetrites.
Keskkonnaamet nõustub, et karjäärist materjali väljavedu mööda Kõima-Seliste teed võib
kaudselt Lindi loodusala kaitse-eesmärke mõjutada, mistõttu on vajalik koosmõju Lindi
loodusalale KMH käigus välja selgitada. Eelhinnangu peatükki 3 on selles osas täiendatud.
MTÜ Roheline Pärnumaa lisas: „Keskkonnaamet ei ole eelhinnangus põhjendanud, miks on
konkreetse karjääri rajamine möödapääsmatu.“
19(23)
Keskkonnaamet selgitab, et KMH eelhinnangu eesmärgiks ei ole välja selgitada karjääri vajadus
piirkonda. Karjääri vajadust analüüsitakse keskkonnaloa andmise või selle andmisest
keeldumise otsuses.
MTÜ Roheline Pärnumaa on toonud välja: „Kui on algusest peale näha, et taotletavat
keskkonnaluba ei ole võimalik välja anda, võib Keskkonnaamet juba menetluse algfaasis loa
andmisest keelduda ka ilma KMH läbiviimiseta. … Konkreetsel juhul esineb menetluse kohese
lõpetamise alus, kuna algusest peale on näha, et kaevandamine oleks vastuolus Pärnumaa 2018.
aasta maakonnaplaneeringu ja seetõttu ka madamala astme planeeringu, st kehtiva
üldplaneeringuga.“
Keskkonnaamet selgitab, et praeguses menetlusetapis pole teada, kas planeeritav tegevus on
võimalik, kui võtta kasutusele leevendusmeetmed. Selle teada saamiseks on vaja läbi viia KMH.
Keskkonnaamet mõistab, et maavarade kaevandamine võib rohevõrgustikku mõjutada olulisel
määral, tuues endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas märgime, et
majandustegevuse haru, mille oluliseks tooraineks on just maavarad, toimimise püsivus oleks
tagatud, peavad olema loodud võimalused toorme väljamiseks. MaaPS-s on sätestatud, et
käesoleva seaduse kohaldamisalas ei loeta oluliseks keskkonnahäiringuks maavara või
maavarana arvele võtmata kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslikust seisundist
eemaldamist (MaaPS § 1 lg 5). Taastumatute maavarade jätkusuutlik kasutamine tuleb tagada
läbimõeldult ning viisil, mis mõjutab keskkonna võimalikult vähesel määral ja oleks seotud
leevendusmeetmetega. Lisaks rõhutame, et MaaPS eesmärk on tagada maapõue säästlik ja
majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute
vähendamine võimalikult suures ulatuses (§ 1 lg 1). Rohevõrgustiku planeerimisjuhendi (tellija:
Keskkonnaagentuur; koostaja: Hendrikson & Ko; 2018) kohaselt loetakse karjäärides
kaevandamist pikemas ajaskaalas ajutiseks tegevuseks, mille lõppemise järel kaovad ka
häiringud loomastikule ning mingil määral taastuvad elupaigad.
Keskkonnaamet rõhutab, et KMH eesmärk ongi välja selgitada, kas ning millises mahus on
võimalik keskkonnaloa taotlust rahuldada. Juhul kui KMH käigus selgub, et isegi täiendavaid
leevendusmeetmeid rakendades ei ole võimalik ennetada olulist keskkonnamõju, siis
Keskkonnaamet keskkonnaluba anda ei saa. Tulenevalt eelnevast ja vajadusest selgitada välja
taotletava tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju, peab Keskkonnaamet oluliseks antud
menetluses KMH algatada. KMH algatamine ei tähenda, et Aktsiaseltsi K.A.T. ja KO esitatud
keskkonnaloa taotlus rahuldatakse.
Keskkonnaamet edastas 22.11.2021 kirjaga nr DM-109238-36 haldusmenetluse seaduse § 49
lõike 3 kohaselt Aktsiaseltsile K.A.T. & Ko KMH eelhinnangu eelnõu tutvumiseks.
Aktsiaselts K.A.T. & Ko määratud tähtajaks arvamust ei avaldanud.
Keskkonnaamet saatis 04.02.2022 kirjaga nr DM-109238-44 KeHJS § 11 lg 2 2 alusel Päraküla
liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta tehtava KMH algatamise otsuse muudetud eelnõu
20(23)
kohalikule omavalitsusele, Transpordiametile, Terviseametile, Põllumajandus- ja Toiduametile,
Rahandusministeeriumile, Päraküla Selts MTÜ-le ning MTÜ-le Roheline Pärnumaa arvamuse
avaldamiseks.
Terviseamet vastas 11.02.2022 kirjaga nr 9.3-4/22/1602-2, et on tutvunud Päraküla liivakarjääri
keskkonnaloa taotluse KMH muudetud eelhinnanguga ning ei esita eelnevale täiendavaid
ettepanekuid (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 14.02.2022
dokumendina nr DM-109238-45).
Rahandusministeerium vastas 23.02.2022 kirjaga nr 14-13/1418-2, et nõustub keskkonnaloa
taotluse KMH algatamisega (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS
25.02.2022 dokumendina nr DM-109238-47). Rahandusministeerium lisas, et taotletav karjäär
asub väga lähedal mitmele elamule ja kaevandatava materjali väljavedu toimub läbi asustatud
küla. Seetõttu KMH koostamisel tuleb leida leevendavad meetmed, millega on võimalik vältida
ebasoodsat mõju ja keskkonnahäiringuid piirkonnas elavatele inimestele. Juhul kui ei ole
võimalik vältida häiringuid piirkonnas elavatele inimestele, siis on vajalik kaaluda
keskkonnaloa andmisest keeldumist, tuginedes Pärnu maakonna planeeringule (kehtestatud
2018) – eelistada sama maavara kaevandamist eemal asustatud aladest.
Pärnu Linnavalitsus vastas 28.02.2022 kirjaga nr 147, et keskkonnamõju hindamine Aktsiaselts
K.A.T. & Ko Päraküla liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele tuleb jätta algatamata
seoses ebaõnnestunud asukohaga (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS
03.03.2022 dokumendina nr DM-109238-49).
Päraküla Selts MTÜ vastas 05.03.2022 kirjaga, et ei nõustu Päraküla liivakarjääri KMH
algatamisega ja jääb oma 21.12.2021 koostatud seisukohtade juurde (registreeritud
keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 07.03.2022 dokumendina nr DM-109238-50).
Keskkonnaamet edastas 04.02.2022 kirjaga nr DM-109238-44 haldusmenetluse seaduse § 49
lõike 3 kohaselt Aktsiaseltsile K.A.T. & Ko KMH eelhinnangu muudetud eelnõu tutvumiseks.
Aktsiaselts K.A.T. & Ko määratud tähtajaks arvamust ei avaldanud.
III. OTSUS
Lähtudes eelhinnangust, Aktsiaseltsi K.A.T & KO poolt esitatud maavara kaevandamise
keskkonnaloa taotlusmaterjalidest, KeHJS § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 2 p 2 ja lg 4, § 61 lg 1, 3 ja 5, § 9
lg 1, § 11 lg 2, 2 2, 23, 4, 8, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 p 4 § 15 p 8, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31
„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 09.07.2021
käskkirja nr 1-1/21/137 „Keskkonnaameti teabehalduse kord” punktile 4.3, Keskkonnaameti
peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste
põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Ringmajanduse osakonna põhimäärus“ punktile 2.5,
21(23)
otsustan:
3.1. Algatada keskkonnamõju hindamine Aktsiaselts K.A.T. ja KO (registrikood
10250382) Päraküla liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele.
3.2. KMH käigus tuleb hinnata eelhinnangus nimetatud mõjusid.
3.3. Keskkonnauuringutest tuleb teostada karjääri mõjuala piires müra ja tahkete
peenosakeste heitkoguste arvutamine ja modelleerimine (alternatiivse väljaveotee
võimalust arvestades), majapidamiste kaevude inventuur, loomastiku ja taimestiku
inventuur. Rohelisele võrgustikule avalduva mõju osas tuleb anda pädeva eksperdi
eksperthinnang. Täiendavate keskkonnauuringute vajadus tuleb välja selgitada
keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus.
3.4. Aktsiaselts K.A.T. & KO-l tuleb esitada KMH programm Keskkonnaametile nõuetele
vastavuse kontrollimiseks hiljemalt 18 kuu jooksul käesoleva KMH algatamise otsusest
arvates. Vastasel juhul jätab Keskkonnaamet 02.04.2020 esitatud keskkonnaloa taotluse
läbi vaatamata ja tagastab selle Aktsiaselts K.A.T. & KO-le.
3.5. Päraküla liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotluse menetlus peatub kuni KMH
aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded või KeHJS § 18 lg-s 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni.
3.6. KMH-ga seotud kulud kannab Aktsiaselts K.A.T. & KO.
Keskkonnaamet teavitab K.A.T. & KO-d Päraküla liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa
taotluse KMH algatamisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning
puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.
[1] „Ülevaade kaitsealuste taimede ümberasustamise praktikast Eestis“ Astrit Karro 2016
Lugupidamisega
22(23)
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Teadmiseks: MTÜ Roheline Pärnumaa, Päraküla selts MTÜ, Pärnu Linnavalitsus,
Põllumajandus- ja Toiduamet, Rahandusministeerium, Terviseamet, Transpordiamet
Anu Sihv
spetsialist
maapõuebüroo
Christina Vohla
spetsialist
veeosakond
Marit Kivisild
vanemspetsialist
kliima- ja välisõhubüroo
Kadri Hänni
juhtivspetsialist
looduskasutuse osakond
Liisu Aulik
spetsialist
loodushoiutööde büroo
23(23)
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 11.03.2022 10:30
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS
Tere! Isikule Rahandusministeerium on saabunud KOTKAS infosüsteemi
dokument: DM-109238-51 Keskkonnamõju hindamise algatamine Aktsiaseltsi
K.A.T. & Ko Päraküla liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa
taotlusele.Dokumendiga on võimalik tutvuda
https://kotkas.envir.ee/documents/d/73427-
578c8642ffbcee0cb4051ec8e55df5ce60f2086ced522bc22ac17ad8c401c6dd KOTKAS
automaatteavitusTeavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte
vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi Tehnilistes
küsimustes aitab klienditugi
[email protected] ja sisulistes
küsimustes valdkonna spetsialist