dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus

Rahandusministeerium · 11. märts 2022
Viit
1.1-11/2431-1
Registreeritud
11. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Elo Piksarv (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Strateegia talitus)
Lahendamise tähtaeg
25. märts 2022

Failid

  • 📎1.2-225-1 18.02.2022 Õigusakti eelnõu.asice838 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Justiitsministeerium Eesti Haigekassa Eesti Haiglate Liit Psühhiaatrite Selts Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Tervise- ja tööminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Helen Trelin 6269 252 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EELNÕU 15.02.2022 Psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus § 1. Psühhiaatrilise abi seaduse muutmine Psühhiaatrilise abi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 19 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 19. Vältimatu psühhiaatrilise abi ja psühhiaatrilise sundravi eest tasumine“; 2) paragrahvi 19 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Ravikindlustatud isiku ja ravikindlustusega hõlmamata isiku psühhiaatrilise sundravi kulud tasutakse Eesti Haigekassa eelarvest Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.“. § 2. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 1 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. juulil. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022. a. __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) Psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu kohaselt antakse Eesti Haigekassale (edaspidi haigekassa) alates 2022. aasta 1. juulist üle ravikindlustatud isikute ja ravikindlustamata isikute psühhiaatrilise sundravi rahastamine. 1.1. Sisukokkuvõte Psühhiaatrilist sundravi on seni rahastatud riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 52 lõike 1 punktile 12 ja halduskoostöö seaduse (HKTS) § 13 lõike 11 punktile 4 tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud halduslepingu alusel. Eestis osutab psühhiaatrilise sundravi teenust SA Viljandi Haigla. Vabariigi Valitsus on otsustanud viia järk-järgult kõik riigieelarvest rahastatavad tervishoiuteenused haigekassa eelarvesse, et vähendada tervishoiu rahastamise killustatust ja seeläbi suurendada tervishoiusüsteemi tõhusust ja efektiivsust ning tagada tervishoiuteenuste osutamise kvaliteet ja kättesaadavus ning ravikindlustusressursside sihipärane kasutamine. Haigekassa tulubaasi laiendamine ja seni riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatud tervishoiuteenuste rahastamise allikad kinnitas Vabariigi Valitsus 2017. aastal tehtud tervishoiu rahastamise otsustega ning Riigikogu võttis vastavad seadusemuudatused vastu 6. detsembril 2017. a Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (512 SE). Käesolevas eelnõus sätestatud psühhiaatrilise sundravi eest tasumise kohustuse haigekassale üleminekuga on juba arvestatud TTKS § 51 lõike 2 punktis 2 ja § 668 punktides 2–4 haigekassa eelarvesse laekuva riigieelarve eraldise määra arvutamise valemis. Vältimatut psühhiaatrilist abi rahastatakse haigekassa eelarvest haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel ja korras. Seetõttu on ka psühhiaatrilise sundravi lisamine haigekassa eelarvest rahastatavate teenuste hulka ja tervishoiuteenuste loetellu põhjendatud. Haigekassa võtab kohtu poolt määratud psühhiaatrilise sundravi tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle 2022. aasta juulist. Psühhiaatrilise sundravi eest tasumine haigekassa poolt alates 2022. aasta juulist eeldab psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) muutmist ja TTKS § 52 lõike 1 punkti 12 kehtetuks tunnistamist, mis kehtiva korra alusel sätestab kohtu poolt määratud psühhiaatrilise sundravi kohaldamise rahastamise riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja PsAS-i ja TTKS-i muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Helen Trelin (tel 626 9252; [email protected]) ning Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna osakonnajuhataja asetäitja Ebe Sarapuu (tel 626 9337, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna osakonnajuhataja asetäitja Ebe Sarapuu (tel 626 9337, [email protected]). 1 Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu põhimõtted on kooskõlastatud riigi eelarvestrateegia 2018–2021 arutelu raames tehtud Vabariigi Valitsuse otsustega. Lisaks otsustas Vabariigi Valitsus 16.03.2017 kabinetiistungil, et Sotsiaalministeeriumil tuleb tervisesüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks koostöös Rahandusministeeriumi ja Eesti Haigekassaga töötada välja seadusemuudatuse ettepanekud tervishoiukulude konsolideerimiseks. Eelnõu on tingitud tervishoiukulude konsolideerimise vajadusest, oluline nimetatud kohustuse täitmiseks ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse otsustega. Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi: 1) psühhiaatrilise abi seadus (PsAS) avaldamismärkega RT I, 24.03.2021, 6; 2) tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) avaldamismärkega RT I, 18.06.2021, 10. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on anda alates 2022. aasta 1. juulist haigekassale üle kohtu poolt määratud psühhiaatrilise sundravi rahastamine. Eelnõu väljatöötamiskavatsust ei koostatud, sest eelnõu koostamise vajadus ja alused on kooskõlastatud riigi eelarvestrateegia 2018–2021 arutelu raames tehtud Vabariigi Valitsuse otsustega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga tehtavad muudatused on seotud eesmärgiga konsolideerida kogu tervishoiuteenuste rahastamine haigekassa eelarvesse. Eelnõus sätestatud muudatused on vajalikud kohtu poolt määratud psühhiaatrilise sundravi eest tasumise üleandmiseks haigekassale sarnaselt teiste tervishoiuteenustega. Kehtivate õigusaktide kohaselt kaetakse praegu kõikide isikute psühhiaatrilise sundravi kulud Sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi ja SA Viljandi Haiglaga sõlmitud halduslepingu alusel. Haigekassa kontrollib lepingu alusel juba praegu kõiki vältimatu psühhiaatrilise abi eest esitatud raviarveid ning tasub vältimatu psühhiaatrilise abi osutamise eest tervishoiuteenuse osutajatele. Tervishoiuteenuste rahastamise ühtlustamisest lähtuvalt on oluline lisada psühhiaatrilise sundravi teenus haigekassa eelarvest rahastatavate tervishoiuteenuste hulka. Psühhiaatriline sundravi on oma sisult vältimatu abi teenus, mistõttu ei ole selle tervishoiuteenuse eraldi riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastamine tervishoiuteenuste konsolideerimise eesmärki silmas pidades enam mõistlik. 2 Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist ning sellega viiakse ravikindlustatud ja ravikindlustamata isikutele osutatava psühhiaatrilise sundravi tervishoiuteenuse rahastamine riigieelarvest haigekassa eelarvesse alates 1. juulist 2022. Alates eelnõus esitatud PsAS-i ja TTKS-i muudatuste jõustumisest ei ole vaja enam Sotsiaalministeeriumi ja tervishoiuteenuse osutaja vahel sõlmida riigieelarvest psühhiaatrilise sundravi teenuse rahastamiseks halduslepingut. Psühhiaatrilise sundravi eest tasutakse tervishoiuteenuse osutajale edaspidi vastavalt Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu sätetele sarnaselt teiste tervishoiuteenustega. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse PsAS § 19 pealkirja. Kuna ravikindlustatud ja ravikindlustamata isikute psühhiaatrilist sundravi on seni rahastatud riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu ja seda korraldust eelnõuga muudetakse, tuleb psühhiaatrilise sundravi rahastamise alused sätestada ka PsAS-is. Kehtiva PsAS § 19 sõnastus reguleerib riigieelarvest psühhiaatrilise abi, ravi ja ekspertiisi rahastamist. Selles paragrahvis ei ole sätestatud psühhiaatrilise sundravi rahastamise aluseid. Psühhiaatrilise sundravi rahastamine oli reguleeritud TTKS § 52 lõike 1 punktis 12. Kuna nimetatud TTKS-i paragrahv tunnistatakse kehtetuks ja TTKS-i kohaselt kuulub psühhiaatriline sundravi edaspidi haigekassa eelarvest rahastatavate tervishoiuteenuste koosseisu, tuleb teha muudatus ka PsAS § 19 pealkirjas. Pealkirja muudetakse sõnastuses, mis hõlmab edaspidi ka psühhiaatrilise sundravi rahastamist. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse PsAS § 19 sõnastust. Õigusselguse huvides jagatakse § 19 lõigeteks 1 ja 2. PsAS § 19 kehtiva sõnastusega võrreldes lisatakse paragrahvi lõige 2, mis sätestab ravikindlustatud isikute ja ravikindlustusega hõlmamata isikute psühhiaatrilise sundravi kulude tasumise haigekassa eelarvest Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras. PsAS § 19 lõige 1 võrreldes kehtiva § 19 tekstiga ei muutu. Sisuliselt kordab PsAS § 19 lõige 1 TTKS § 6 lõikes 4 sätestatut. Eelnõuga luuakse alus psühhiaatrilise sundravi tervishoiuteenuse rahastamise üleviimiseks riigieelarvest haigekassa eelarvesse ning tagatakse ravikindlustatud isikute ja ravikindlustamata isikute õigus saada psühhiaatrilist sundravi sarnastel alustel ja tingimustel nagu praegu, kui teenust rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu. TTKS § 6 lõike 1 kohaselt on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel õigus saada vältimatut abi, sealhulgas vältimatut psühhiaatrilist abi ja vajaduse korral psühhiaatrilist sundravi. Kuivõrd ravikindlustuse seadusega (RaKS) on hõlmatud üksnes kindlustatud isikud, on psühhiaatrilise sundravi teenuse puhul vaja PsAS-is täiendavalt sätestada ka ravikindlustusega hõlmamata isikute psühhiaatrilise sundravi tervishoiuteenuse osutamise eest tasumine haigekassa eelarvest. Kuna psühhiaatriline sundravi on oma olemuselt vältimatu abi, mille tagamine abivajajale on kriitilise tähtsusega inimese vaimse tervise hoidmise ja taastamise seisukohalt, on õigustatud osutada psühhiaatrilise sundravi teenust ka ravikindlustamata isikutele. Samuti võib 3 inimene abita jäämise korral olla ohtlik endale ja teistele. Seni toimus psühhiaatrilise sundravi rahastamine riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu halduslepingu alusel ja sellega olid hõlmatud nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata isikud. Eelnõuga tagatakse psühhiaatriline sundravi samadele sihtrühmadele, kes olid teenusega hõlmatud halduslepingu alusel. Sellest tulenevalt täpsustatakse PsAS § 19 sõnastust ja kehtestatakse regulatsioon, mille kohaselt tasutakse edaspidi ka ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatud psühhiaatrilise sundravi tervishoiuteenuse eest haigekassa eelarvest Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Ravikindlustatud isikud ja ravikindlustamata isikud on seadusemuudatuste jõustumisel psühhiaatrilise sundravi teenusega kaetud vastavalt TTKS-ile, RaKS-ile ja PsAS-ile. Eelnõu §-ga 2 tunnistatakse kehtetuks TTKS § 52 lõike 1 punkt 12, mis sätestab, et psühhiaatrilist sundravi rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu. Kehtiva TTKS § 52 lõike 1 sõnastuse kohaselt tasutakse psühhiaatrilise sundravi eest riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi kaudu. TTKS § 52 lõike 1 punkti 12 kehtetuks tunnistamine võimaldab viia psühhiaatrilise sundravi tervishoiuteenuse rahastamise riigieelarvest haigekassa eelarvesse ning kehtestada selle tervishoiuteenuse eest tasumise korraldus sarnaselt teiste haigekassa poolt rahastatavate tervishoiuteenuste eest tasumisega. Samuti ei sõlmita enam vastavat halduslepingut Sotsiaalministeeriumi ja tervishoiuteenuse osutaja vahel, sest teenuse rahastamise korraldus antakse seaduse alusel haigekassale. Edaspidi tasub psühhiaatrilise sundravi eest haigekassa, mistõttu ei ole nimetatud säte enam asjakohane. Rahastamise allika muutmine ei mõjuta isikutele psühhiaatrilise sundravi kättesaadavust. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kantakse psühhiaatrilise sundravi tervishoiuteenus alates 1. juulist 2022. Vajalikud rahalised vahendid selle teenuse osutamiseks on haigekassa eelarvesse planeeritud. Psühhiaatrilise sundravi rahastamise üleminekuga haigekassa 2022. aasta eelarvesse alates 1. juulist arvestati ka 2022. aasta riigieelarve sihtotstarbelise eraldise summa määramisel. Eelnõu §-s 3 sätestatakse seaduse jõustumine. Seadus jõustub 2022. aasta 1. juulil. Seaduse jõustumine 1. juulil 2022 on seotud 2022. aasta riigieelarvega ja haigekassa eelarvega. 2022. aasta riigieelarvest on ette nähtud psühhiaatrilise sundravi kulutuste katmine Sotsiaalministeeriumi kaudu kuni 30. juunini 2022. Alates 1. juulist 2022 on haigekassa arvestanud psühhiaatrilise sundravi teenuse lisamisega tervishoiuteenuste loetellu ja teenuse rahastamiseks vajalike kuludega oma eelarves. Vastavalt 2022. aasta riigieelarve eraldisele kehtib ka Sotsiaalministeeriumi ja SA Viljandi Haigla vahel sõlmitud psühhiaatrilise sundravi rahastamise haldusleping kuni 30. juunini 2022. Peale seda kuupäeva võtab psühhiaatrilise sundravi teenuse eest tasu maksmise kohustuse üle haigekassa. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uut terminoloogiat. 4 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga tehtavate muudatuste mõjud on esitatud 6. detsembril 2017. a Riigikogu poolt vastu võetud Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (512 SE)1, milles selgitati ka ettepanekut viia alates 2019. aastast kindlustamata isikutele vältimatu abi korras osutatud tervishoiuteenuste kulud riigieelarvest haigekassa eelarvesse ja nähti ette haigekassa tulubaasi laiendamise valem, arvestades edasist kõikide tervishoiuteenuste rahastamise konsolideerimist haigekassa eelarvesse. Vältimatu psühhiaatrilise abi ja psühhiaatrilise sundravi raviarveid kontrollib juba praegu haigekassa, kuid kulud kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi ja tervishoiuteenuse osutaja vahel sõlmitud halduslepinguga. Eelnõuga tagatakse, et kooskõlas TTKS § 6 lõigetega 1 ja 4 on ka edaspidi igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel õigus saada vältimatut abi, sealhulgas psühhiaatrilist sundravi, ning selle korraldus ja rahastamine on reguleeritud sarnaselt teiste tervishoiuteenustega. Psühhiaatrilise sundravi teenust osutatakse edaspidi võrreldes 2021. aastaga samas mahus. Psühhiaatrilist sundravi vajavate isikute arv jääb alla 100 inimese aastas. 6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Sihtrühm on Eestis elavad ja viibivad isikud, kes võivad vajada vältimatut abi, vältimatut psühhiaatrilist abi ja psühhiaatrilist sundravi. Psühhiaatrilise sundravi teenust osutab Eestis ainult SA Viljandi Haigla Jämejala psühhiaatriakliinik. Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Aastaks 2022 on psühhiaatrilise sundravi rahaliseks mahuks kavandatud kokku 6 858 318 eurot. Perioodil 01.01.–31.06.2022 on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu eraldatud psühhiaatrilise sundravi teenuse osutamiseks 3 429 159 eurot. Alates 1. juulist 2022 on haigekassa arvestanud psühhiaatrilise sundravi kuludega samas suurusjärgus oma eelarves. Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes on muudatus ja selle mõju olulised, sest teenuse sihtrühm ja abi andmise mõju avaldub eelkõige vaimse tervise probleemidega isikutel, kes on haavatavamas seisus võrreldes teistega. Muudatusega ei kaasne isikutele negatiivse iseloomuga mõjusid, sest teenuste kättesaadavus ja sisu ei muutu. Psühhiaatrilise sundravi teenus on ka praegu kõikidele isikutele kättesaadav. Muutub teenuse eest rahastamise korraldus, kuid planeeritav teenuse maht ja rahaline ressurss võrreldes 2021. aastaga ja 2022. aasta I poolaastaga jääb samaks. 1.2. Mõju riigiasutuste korraldusele ja majandusele 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/09a043f6-2b77-441f-a485-460f4d458d9e 5 Sihtrühm: Eesti Haigekassa, kõik psühhiaatrilist abi vajavad patsiendid ja psühhiaatrilist abi osutavad tervishoiuteenuse osutajad Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Muudatused puudutavad haigekassa töökorraldust vähesel määral. Haigekassale kui organisatsioonile avalduv mõju on väike. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu lisandub üks tervishoiuteenus. Tervishoiuteenuse osutajale avaldab muudatus pigem positiivset mõju. Langeb ära vajadus sõlmida eraldi haldusleping Sotsiaalministeeriumiga ja lihtsustub arvete esitamise protsess. Kõik arved hakkavad edaspidi liikuma haigekassa kaudu. Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes on muudatuse mõju positiivne teenust vajavatele patsientidele, halduskoormus võrreldes kehtiva olukorraga oluliselt ei muutu. Halduskoormus pigem väheneb, kuna langeb ära vajadus eraldada psühhiaatrilise sundravi teenuse osutamiseks igal aastal riigieelarvest eraldi summa ja sõlmida riigieelarvest eraldatud raha kasutamiseks ja teenuse osutamiseks eraldi haldusleping. 1.3. Üldine mõju elanike ja ettevõtete halduskoormusele ja avaliku sektori töökoormusele Halduskoormus ettevõtetele, sealhulgas tervishoiuteenuse osutajatele, ei suurene. Tervishoiuteenuse osutajad esitavad juba praegu raviarved osutatud tervishoiuteenuste eest haigekassale. Elanikele, sealhulgas patsientidele halduskoormus ei suurene. Haigekassa töökoormus muutub vähesel määral. Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu lisandub üks tervishoiuteenus. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kulud kaetakse edaspidi haigekassa eelarvest tervishoiuteenuste rahastamiseks ettenähtud vahenditest. Riigieelarvele täiendavat kulu ei teki. 8. Rakendusaktid Eelnõu muudatusega seoses muudetakse Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. a määrust nr 126 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“. Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu lisatakse psühhiaatrilise sundravi tervishoiuteenus alates 1. juulist 2022. Vabariigi Valitsuse määruse muutmise ajakava võtab arvesse antud eelnõu muudatust ja selle jõustumist 1. juulil 2022. Määruse muudatus esitatakse kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks eelnõu jõustumise tähtaega arvestades. 9. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. juulil. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 6 Eesti Haigekassa on muudatustest tulenevaid tegevusi planeerinud juba 2022. aasta algusest. Eelnõu jõustumisega 1. juulil 2022 on arvestatud ka 2022. aasta riigieelarve seaduses. Eelnõus on saadetud kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Eesti Haigekassale ja Eesti Psühhiaatrite Seltsile. 7 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/22-0281 - Psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.03.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/62d654a0-7ff4-4bcb-9082-2a81b4888729 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/62d654a0-7ff4-4bcb-9082-2a81b4888729?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel