Rahandusministeerium
Justiitsministeerium
Eesti Haigekassa
Eesti Haiglate Liit
Psühhiaatrite Selts
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Esitame kooskõlastamiseks psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga.
Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Tervise- ja tööminister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Helen Trelin 6269 252
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
15.02.2022
Psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse muutmise seadus
§ 1. Psühhiaatrilise abi seaduse muutmine
Psühhiaatrilise abi seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 19 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 19. Vältimatu psühhiaatrilise abi ja psühhiaatrilise sundravi eest tasumine“;
2) paragrahvi 19 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Ravikindlustatud isiku ja ravikindlustusega hõlmamata isiku psühhiaatrilise sundravi kulud
tasutakse Eesti Haigekassa eelarvest Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud
alustel, tingimustel ja korras.“.
§ 2. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 1 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. juulil.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2022. a.
__________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
(allkirjastatud digitaalselt)
Psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõu kohaselt antakse Eesti Haigekassale (edaspidi haigekassa) alates 2022. aasta 1. juulist üle
ravikindlustatud isikute ja ravikindlustamata isikute psühhiaatrilise sundravi rahastamine.
1.1. Sisukokkuvõte
Psühhiaatrilist sundravi on seni rahastatud riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu vastavalt
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 52 lõike 1 punktile 12 ja halduskoostöö
seaduse (HKTS) § 13 lõike 11 punktile 4 tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud halduslepingu
alusel. Eestis osutab psühhiaatrilise sundravi teenust SA Viljandi Haigla.
Vabariigi Valitsus on otsustanud viia järk-järgult kõik riigieelarvest rahastatavad
tervishoiuteenused haigekassa eelarvesse, et vähendada tervishoiu rahastamise killustatust ja
seeläbi suurendada tervishoiusüsteemi tõhusust ja efektiivsust ning tagada tervishoiuteenuste
osutamise kvaliteet ja kättesaadavus ning ravikindlustusressursside sihipärane kasutamine.
Haigekassa tulubaasi laiendamine ja seni riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatud
tervishoiuteenuste rahastamise allikad kinnitas Vabariigi Valitsus 2017. aastal tehtud tervishoiu
rahastamise otsustega ning Riigikogu võttis vastavad seadusemuudatused vastu 6. detsembril
2017. a Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seadusega (512 SE). Käesolevas eelnõus sätestatud psühhiaatrilise sundravi eest tasumise
kohustuse haigekassale üleminekuga on juba arvestatud TTKS § 51 lõike 2 punktis 2 ja § 668
punktides 2–4 haigekassa eelarvesse laekuva riigieelarve eraldise määra arvutamise valemis.
Vältimatut psühhiaatrilist abi rahastatakse haigekassa eelarvest haigekassa tervishoiuteenuste
loetelus sätestatud alustel ja korras. Seetõttu on ka psühhiaatrilise sundravi lisamine haigekassa
eelarvest rahastatavate teenuste hulka ja tervishoiuteenuste loetellu põhjendatud.
Haigekassa võtab kohtu poolt määratud psühhiaatrilise sundravi tervishoiuteenuse eest tasu
maksmise kohustuse üle 2022. aasta juulist. Psühhiaatrilise sundravi eest tasumine haigekassa
poolt alates 2022. aasta juulist eeldab psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) muutmist ja TTKS
§ 52 lõike 1 punkti 12 kehtetuks tunnistamist, mis kehtiva korra alusel sätestab kohtu poolt
määratud psühhiaatrilise sundravi kohaldamise rahastamise riigieelarvest
Sotsiaalministeeriumi kaudu.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
PsAS-i ja TTKS-i muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi
tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Helen Trelin (tel 626 9252;
[email protected])
ning Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna osakonnajuhataja asetäitja Ebe Sarapuu (tel 626 9337,
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna osakonnajuhataja
asetäitja Ebe Sarapuu (tel 626 9337,
[email protected]).
1
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu põhimõtted on kooskõlastatud riigi eelarvestrateegia 2018–2021 arutelu raames tehtud
Vabariigi Valitsuse otsustega. Lisaks otsustas Vabariigi Valitsus 16.03.2017 kabinetiistungil, et
Sotsiaalministeeriumil tuleb tervisesüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks koostöös
Rahandusministeeriumi ja Eesti Haigekassaga töötada välja seadusemuudatuse ettepanekud
tervishoiukulude konsolideerimiseks.
Eelnõu on tingitud tervishoiukulude konsolideerimise vajadusest, oluline nimetatud kohustuse
täitmiseks ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse otsustega.
Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:
1) psühhiaatrilise abi seadus (PsAS) avaldamismärkega RT I, 24.03.2021, 6;
2) tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) avaldamismärkega RT I, 18.06.2021, 10.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on anda alates 2022. aasta 1. juulist haigekassale üle kohtu poolt määratud
psühhiaatrilise sundravi rahastamine.
Eelnõu väljatöötamiskavatsust ei koostatud, sest eelnõu koostamise vajadus ja alused on
kooskõlastatud riigi eelarvestrateegia 2018–2021 arutelu raames tehtud Vabariigi Valitsuse
otsustega.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga tehtavad muudatused on seotud eesmärgiga konsolideerida kogu tervishoiuteenuste
rahastamine haigekassa eelarvesse. Eelnõus sätestatud muudatused on vajalikud kohtu poolt
määratud psühhiaatrilise sundravi eest tasumise üleandmiseks haigekassale sarnaselt teiste
tervishoiuteenustega.
Kehtivate õigusaktide kohaselt kaetakse praegu kõikide isikute psühhiaatrilise sundravi kulud
Sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi ja SA Viljandi Haiglaga
sõlmitud halduslepingu alusel. Haigekassa kontrollib lepingu alusel juba praegu kõiki vältimatu
psühhiaatrilise abi eest esitatud raviarveid ning tasub vältimatu psühhiaatrilise abi osutamise eest
tervishoiuteenuse osutajatele. Tervishoiuteenuste rahastamise ühtlustamisest lähtuvalt on oluline
lisada psühhiaatrilise sundravi teenus haigekassa eelarvest rahastatavate tervishoiuteenuste
hulka. Psühhiaatriline sundravi on oma sisult vältimatu abi teenus, mistõttu ei ole selle
tervishoiuteenuse eraldi riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastamine
tervishoiuteenuste konsolideerimise eesmärki silmas pidades enam mõistlik.
2
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist ning sellega viiakse ravikindlustatud ja ravikindlustamata
isikutele osutatava psühhiaatrilise sundravi tervishoiuteenuse rahastamine riigieelarvest
haigekassa eelarvesse alates 1. juulist 2022.
Alates eelnõus esitatud PsAS-i ja TTKS-i muudatuste jõustumisest ei ole vaja enam
Sotsiaalministeeriumi ja tervishoiuteenuse osutaja vahel sõlmida riigieelarvest psühhiaatrilise
sundravi teenuse rahastamiseks halduslepingut. Psühhiaatrilise sundravi eest tasutakse
tervishoiuteenuse osutajale edaspidi vastavalt Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu
sätetele sarnaselt teiste tervishoiuteenustega.
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse PsAS § 19 pealkirja. Kuna ravikindlustatud ja
ravikindlustamata isikute psühhiaatrilist sundravi on seni rahastatud riigieelarvest
Sotsiaalministeeriumi kaudu ja seda korraldust eelnõuga muudetakse, tuleb psühhiaatrilise
sundravi rahastamise alused sätestada ka PsAS-is.
Kehtiva PsAS § 19 sõnastus reguleerib riigieelarvest psühhiaatrilise abi, ravi ja ekspertiisi
rahastamist. Selles paragrahvis ei ole sätestatud psühhiaatrilise sundravi rahastamise aluseid.
Psühhiaatrilise sundravi rahastamine oli reguleeritud TTKS § 52 lõike 1 punktis 12. Kuna
nimetatud TTKS-i paragrahv tunnistatakse kehtetuks ja TTKS-i kohaselt kuulub psühhiaatriline
sundravi edaspidi haigekassa eelarvest rahastatavate tervishoiuteenuste koosseisu, tuleb teha
muudatus ka PsAS § 19 pealkirjas. Pealkirja muudetakse sõnastuses, mis hõlmab edaspidi ka
psühhiaatrilise sundravi rahastamist.
Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse PsAS § 19 sõnastust. Õigusselguse huvides jagatakse § 19
lõigeteks 1 ja 2.
PsAS § 19 kehtiva sõnastusega võrreldes lisatakse paragrahvi lõige 2, mis sätestab
ravikindlustatud isikute ja ravikindlustusega hõlmamata isikute psühhiaatrilise sundravi kulude
tasumise haigekassa eelarvest Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel,
tingimustel ja korras.
PsAS § 19 lõige 1 võrreldes kehtiva § 19 tekstiga ei muutu.
Sisuliselt kordab PsAS § 19 lõige 1 TTKS § 6 lõikes 4 sätestatut. Eelnõuga luuakse alus
psühhiaatrilise sundravi tervishoiuteenuse rahastamise üleviimiseks riigieelarvest haigekassa
eelarvesse ning tagatakse ravikindlustatud isikute ja ravikindlustamata isikute õigus saada
psühhiaatrilist sundravi sarnastel alustel ja tingimustel nagu praegu, kui teenust rahastatakse
riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu.
TTKS § 6 lõike 1 kohaselt on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel õigus saada
vältimatut abi, sealhulgas vältimatut psühhiaatrilist abi ja vajaduse korral psühhiaatrilist
sundravi.
Kuivõrd ravikindlustuse seadusega (RaKS) on hõlmatud üksnes kindlustatud isikud, on
psühhiaatrilise sundravi teenuse puhul vaja PsAS-is täiendavalt sätestada ka ravikindlustusega
hõlmamata isikute psühhiaatrilise sundravi tervishoiuteenuse osutamise eest tasumine haigekassa
eelarvest. Kuna psühhiaatriline sundravi on oma olemuselt vältimatu abi, mille tagamine
abivajajale on kriitilise tähtsusega inimese vaimse tervise hoidmise ja taastamise seisukohalt, on
õigustatud osutada psühhiaatrilise sundravi teenust ka ravikindlustamata isikutele. Samuti võib
3
inimene abita jäämise korral olla ohtlik endale ja teistele. Seni toimus psühhiaatrilise sundravi
rahastamine riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu halduslepingu alusel ja sellega olid
hõlmatud nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata isikud. Eelnõuga tagatakse
psühhiaatriline sundravi samadele sihtrühmadele, kes olid teenusega hõlmatud halduslepingu
alusel.
Sellest tulenevalt täpsustatakse PsAS § 19 sõnastust ja kehtestatakse regulatsioon, mille kohaselt
tasutakse edaspidi ka ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatud psühhiaatrilise sundravi
tervishoiuteenuse eest haigekassa eelarvest Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus
sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Ravikindlustatud isikud ja ravikindlustamata isikud on
seadusemuudatuste jõustumisel psühhiaatrilise sundravi teenusega kaetud vastavalt TTKS-ile,
RaKS-ile ja PsAS-ile.
Eelnõu §-ga 2 tunnistatakse kehtetuks TTKS § 52 lõike 1 punkt 12, mis sätestab, et
psühhiaatrilist sundravi rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu.
Kehtiva TTKS § 52 lõike 1 sõnastuse kohaselt tasutakse psühhiaatrilise sundravi eest
riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi kaudu.
TTKS § 52 lõike 1 punkti 12 kehtetuks tunnistamine võimaldab viia psühhiaatrilise sundravi
tervishoiuteenuse rahastamise riigieelarvest haigekassa eelarvesse ning kehtestada selle
tervishoiuteenuse eest tasumise korraldus sarnaselt teiste haigekassa poolt rahastatavate
tervishoiuteenuste eest tasumisega. Samuti ei sõlmita enam vastavat halduslepingut
Sotsiaalministeeriumi ja tervishoiuteenuse osutaja vahel, sest teenuse rahastamise korraldus
antakse seaduse alusel haigekassale. Edaspidi tasub psühhiaatrilise sundravi eest haigekassa,
mistõttu ei ole nimetatud säte enam asjakohane.
Rahastamise allika muutmine ei mõjuta isikutele psühhiaatrilise sundravi kättesaadavust. Eesti
Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kantakse psühhiaatrilise sundravi tervishoiuteenus alates
1. juulist 2022. Vajalikud rahalised vahendid selle teenuse osutamiseks on haigekassa eelarvesse
planeeritud. Psühhiaatrilise sundravi rahastamise üleminekuga haigekassa 2022. aasta eelarvesse
alates 1. juulist arvestati ka 2022. aasta riigieelarve sihtotstarbelise eraldise summa määramisel.
Eelnõu §-s 3 sätestatakse seaduse jõustumine.
Seadus jõustub 2022. aasta 1. juulil.
Seaduse jõustumine 1. juulil 2022 on seotud 2022. aasta riigieelarvega ja haigekassa eelarvega.
2022. aasta riigieelarvest on ette nähtud psühhiaatrilise sundravi kulutuste katmine
Sotsiaalministeeriumi kaudu kuni 30. juunini 2022. Alates 1. juulist 2022 on haigekassa
arvestanud psühhiaatrilise sundravi teenuse lisamisega tervishoiuteenuste loetellu ja teenuse
rahastamiseks vajalike kuludega oma eelarves. Vastavalt 2022. aasta riigieelarve eraldisele
kehtib ka Sotsiaalministeeriumi ja SA Viljandi Haigla vahel sõlmitud psühhiaatrilise sundravi
rahastamise haldusleping kuni 30. juunini 2022. Peale seda kuupäeva võtab psühhiaatrilise
sundravi teenuse eest tasu maksmise kohustuse üle haigekassa.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uut terminoloogiat.
4
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Eelnõuga tehtavate muudatuste mõjud on esitatud 6. detsembril 2017. a Riigikogu poolt vastu
võetud Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu seletuskirjas (512 SE)1, milles selgitati ka ettepanekut viia alates 2019. aastast
kindlustamata isikutele vältimatu abi korras osutatud tervishoiuteenuste kulud riigieelarvest
haigekassa eelarvesse ja nähti ette haigekassa tulubaasi laiendamise valem, arvestades edasist
kõikide tervishoiuteenuste rahastamise konsolideerimist haigekassa eelarvesse.
Vältimatu psühhiaatrilise abi ja psühhiaatrilise sundravi raviarveid kontrollib juba praegu
haigekassa, kuid kulud kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi ja tervishoiuteenuse osutaja
vahel sõlmitud halduslepinguga. Eelnõuga tagatakse, et kooskõlas TTKS § 6 lõigetega 1 ja 4 on
ka edaspidi igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel õigus saada vältimatut abi,
sealhulgas psühhiaatrilist sundravi, ning selle korraldus ja rahastamine on reguleeritud sarnaselt
teiste tervishoiuteenustega. Psühhiaatrilise sundravi teenust osutatakse edaspidi võrreldes
2021. aastaga samas mahus. Psühhiaatrilist sundravi vajavate isikute arv jääb alla 100 inimese
aastas.
6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Sihtrühm on Eestis elavad ja viibivad isikud, kes võivad vajada vältimatut abi, vältimatut
psühhiaatrilist abi ja psühhiaatrilist sundravi. Psühhiaatrilise sundravi teenust osutab Eestis ainult
SA Viljandi Haigla Jämejala psühhiaatriakliinik.
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
Aastaks 2022 on psühhiaatrilise sundravi rahaliseks mahuks kavandatud kokku 6 858 318 eurot.
Perioodil 01.01.–31.06.2022 on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu eraldatud
psühhiaatrilise sundravi teenuse osutamiseks 3 429 159 eurot. Alates 1. juulist 2022 on
haigekassa arvestanud psühhiaatrilise sundravi kuludega samas suurusjärgus oma eelarves.
Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes on muudatus ja selle mõju olulised, sest teenuse
sihtrühm ja abi andmise mõju avaldub eelkõige vaimse tervise probleemidega isikutel, kes on
haavatavamas seisus võrreldes teistega. Muudatusega ei kaasne isikutele negatiivse iseloomuga
mõjusid, sest teenuste kättesaadavus ja sisu ei muutu. Psühhiaatrilise sundravi teenus on ka
praegu kõikidele isikutele kättesaadav. Muutub teenuse eest rahastamise korraldus, kuid
planeeritav teenuse maht ja rahaline ressurss võrreldes 2021. aastaga ja 2022. aasta I poolaastaga
jääb samaks.
1.2. Mõju riigiasutuste korraldusele ja majandusele
1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/09a043f6-2b77-441f-a485-460f4d458d9e
5
Sihtrühm: Eesti Haigekassa, kõik psühhiaatrilist abi vajavad patsiendid ja psühhiaatrilist abi
osutavad tervishoiuteenuse osutajad
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
Muudatused puudutavad haigekassa töökorraldust vähesel määral. Haigekassale kui
organisatsioonile avalduv mõju on väike. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu lisandub
üks tervishoiuteenus. Tervishoiuteenuse osutajale avaldab muudatus pigem positiivset mõju.
Langeb ära vajadus sõlmida eraldi haldusleping Sotsiaalministeeriumiga ja lihtsustub arvete
esitamise protsess. Kõik arved hakkavad edaspidi liikuma haigekassa kaudu.
Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes on muudatuse mõju positiivne teenust vajavatele
patsientidele, halduskoormus võrreldes kehtiva olukorraga oluliselt ei muutu. Halduskoormus
pigem väheneb, kuna langeb ära vajadus eraldada psühhiaatrilise sundravi teenuse osutamiseks
igal aastal riigieelarvest eraldi summa ja sõlmida riigieelarvest eraldatud raha kasutamiseks ja
teenuse osutamiseks eraldi haldusleping.
1.3. Üldine mõju elanike ja ettevõtete halduskoormusele ja avaliku sektori töökoormusele
Halduskoormus ettevõtetele, sealhulgas tervishoiuteenuse osutajatele, ei suurene.
Tervishoiuteenuse osutajad esitavad juba praegu raviarved osutatud tervishoiuteenuste eest
haigekassale.
Elanikele, sealhulgas patsientidele halduskoormus ei suurene.
Haigekassa töökoormus muutub vähesel määral. Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu lisandub
üks tervishoiuteenus.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Kulud kaetakse edaspidi haigekassa eelarvest tervishoiuteenuste rahastamiseks ettenähtud
vahenditest. Riigieelarvele täiendavat kulu ei teki.
8. Rakendusaktid
Eelnõu muudatusega seoses muudetakse Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. a määrust nr
126 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“. Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu
lisatakse psühhiaatrilise sundravi tervishoiuteenus alates 1. juulist 2022. Vabariigi Valitsuse
määruse muutmise ajakava võtab arvesse antud eelnõu muudatust ja selle jõustumist 1. juulil
2022. Määruse muudatus esitatakse kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks eelnõu jõustumise
tähtaega arvestades.
9. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. juulil.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
6
Eesti Haigekassa on muudatustest tulenevaid tegevusi planeerinud juba 2022. aasta algusest.
Eelnõu jõustumisega 1. juulil 2022 on arvestatud ka 2022. aasta riigieelarve seaduses.
Eelnõus on saadetud kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Eesti
Haigekassale ja Eesti Psühhiaatrite Seltsile.
7
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/22-0281 - Psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 25.03.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/62d654a0-7ff4-4bcb-9082-2a81b4888729
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/62d654a0-7ff4-4bcb-9082-2a81b4888729?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main