dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Viimsi vald, Viimsi alevik, kinnistu Uus-Pärnamäe detailplaneering

Rahandusministeerium · 10. märts 2022
Viit
14-11/935-4
Registreeritud
10. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Viimsi Vallavalitsus, Lisaadressaadid on toodud taustainfo failides
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK, post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)

Failid

  • 📎14-11935-4 10.03.2022 Väljaminev kiri.asice451 KB

Sisu (failidest)

Hr Elvis Tõnnison Teie 21.01.2022 nr 10-10/443 Viimsi Vallavalitsus Meie 10.03.2022 nr 14-11/935-4 [email protected] Viimsi vald, Viimsi alevik, kinnistu Uus-Pärnamäe detailplaneering Viimsi Vallavalitsus esitas 21.01.2022 kirjaga nr 10-10/443 Rahandusministeeriumile Uus- Pärnamäe kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel heakskiidu saamiseks. 1. Asjaolud Detailplaneeringu koostamine algatati Viimsi Vallavalitsuse 12.03.2019 korraldusega nr 141. Planeeritav ala, Uus-Pärnamäe (89001:010:0760) maaüksus, paikneb Viimsi vallas, asudes Viimsi aleviku Pärnamäe küla poolses servas, Nelgi tee lõpus, Soosepa raba ja Miiduranna- Muuga raudtee vahelisel alal. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada 3,8 ha suurune Uus-Pärnamäe kinnistu ning moodustada 19 üksikelamu krunti, 5 liiklusmaa krunti ja 1 haljasmaa maaüksus. Detailplaneeringuga antakse elamumaa kruntidele ehitusõigus ükselamute rajamiseks ehitistealuse pinnaga kuni 240 m2. Kohaliku omavalitsuse hinnangul ei sisalda detailplaneering vastuolu üldplaneeringuga ega asjakohaste üldplaneeringu teemaplaneeringutega. Detailplaneering võeti vastu Viimsi Vallavalitsuse 18.11.2020 korraldusega nr 711. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 28.12.2020 – 15.01.2021. Avaliku väljapaneku kestel esitati 5 kirjalikku arvamust, neist üks 52 allkirjaga (sama kiri esitati korduvate allkirjadega). Viimsi Vallavalitsus vastas arvamuste esitajatele kirjalikult ning korraldas 21.06.2021 avaliku arutelu. Kuivõrd osadele arvamuse esitajatele ei sobinud arutelul osalemiseks riigipüha eelne päev ja eriarvamuste osas kokkuleppeid ei saavutatud, siis otsustati korrata 24.08.2021 avalikku arutelu. Avalike arutelude tulemusena korrigeeriti detailplaneeringu joonist ja seletuskirja vastavalt aruteludel kokkulepitule, aga arvamusi esitanud isikutega kõigi esitatud arvamuste osas kokkuleppele ei jõutud. Peale detailplaneeringu avalikku väljapanekut vähendati planeeritavate elamukruntide arvu 20-nelt 19-le krundile; planeeritava roheala asukoht viidi vastavalt kompromissettepanekule planeeringuala lääneossa, sellele on ettenähtud asukoht laste mänguväljakule, krundil kasvav tamm säilitatakse; planeeritav juurdepääsutee krunt (Nelgi tee pikendus) ei lõpe enam planeeringuala idapiiril, vaid planeeritav tee muudeti tupikuks ning planeeringuala lõpeb elamukruntidega. PlanS § 138 lõike 4 kohaselt on riigihalduse ministri või tema volitatud ametniku pädevuses planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Samuti avalikul väljapanekul kirjalikke Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine arvamuste kohta, kui neid planeeringu koostamisel ei arvestatud. Tulenevalt PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 korraldati Rahandusministeeriumis 03.03.2022 detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks nõupidamine, kus osalesid Viimsi Vallavalitsuse esindajad, planeeringu koostaja, planeeringust huvitatud isiku esindajad ning detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud Vambola Vibu, Aimar Roosalu, Reijo Mustallik ja Maren Pärn. Ärakuulamise tulemusena esitatud arvamustest kirjalikult ei loobutud. Kuna kõik detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud ärakuulamisel ei osalenud ning ei ole ka Rahandusministeeriumit teavitanud, et oleks oma avalikul väljapanekul esitatud kirjalikust arvamusest loobunud, käsitleb Rahandusministeerium ka nende esitatud arvamusi arvestamata jäänud arvamustena. Arvamuste, mille osas kohalik omavalitsus ja arvamusi esitanud isikud kokkuleppele ei jõudnud, annab Rahandusministeerium oma kirjaliku seisukoha vastavalt PlanS § 138 lõikele 5. 2. Avalikul väljapanekul esitatud kirjalikke arvamuste kokkuvõtted, kohaliku omavalitsuse ja Rahandusministeeriumi seisukohad 1. Risto Pabbo soovis 13.01.2021 kirjas teada, kuidas saab detailplaneeringuga nii väikeseid krunte planeerida, kui varasemalt oli krundi suuruse nõue 1500 m2. Arvamuse esitaja soovis teada, mis on tegelikult elamukrundi suuruse nõue ja miks seda ei suurendata, kuna teed ja veevarustuse pakkumine Viimsi vallas on kriitilisel piiril. R. Pabbo märkis, et igal kuumemal suvel on Viimsi Vesi saatnud kirju, et vee reserv kriitiline, mistõttu palutakse piirata vee kasutamist. Viimsi vallas olevat veevarustuse probleemi tõstatasid ka 52 isiku allkirjaga ühispöördumise esitanud isikud ning Pärnamäe Külaseltsi esindajad. Sooviti kohaliku omavalitsuse hinnangut joogivee varude ja tarbimise kasvu osas ning põhjavee ressursi Viimsi kohta tervikuna. Viimsi Vallavalitsus selgitas, et detailplaneering on koostatud kehtivate üldplaneeringute kohasena. Uus-Pärnamäe katastriüksus asub Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu (edaspidi mandriosa üldplaneering) kohasel perspektiivsel väikeelamute maal (EVR), kõigi planeeringualale kavandatud elamukruntide asukohavalik vastab kehtiva üldplaneeringu kohasele maakasutuse juhtotstarbele. Detailplaneeringu alale kavandatud üksikelamukruntide suurus vastab kehtivale Elamuehituse Teemaplaneeringule, millega on kehtestatud eri piirkondade elamukruntide miinimumsuurused. Viimsi alevikus, planeeringuala piirkonnas, on üksikelamukrundi suurus 1200 m2, üksikelamukrundi suurus 1500 m2 kehtib Pärnamäe külas. Uus-Pärnamäe kinnistu asub kogu ulatuses Viimsi alevikus, seega on detailplaneeringu koostamisel arvestatud nii üldplaneeringu kui ka Elamuehituse Teemaplaneeringu nõudeid. Detailplaneering on kehtivate üldplaneeringute kohane, mis tähendab, et selle elluviimisest tuleneva elanike arvuga on ÜVK Arengukava koostamisel arvestatud. Detailplaneeringu alast lisanduv veetarbimine on maksimaalselt 10 m3 ööpäevas, mis on väike kogus, võrreldes muude arendusaladega ja ÜVK arengukava kohaseid tarbimismahte arvestades. Viimsi vald on sõlminud detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga notariaalse lepingu detailplaneeringu alale kavandatud teede ja tehnovõrkude (sh veetrassid ja kanalisatsioon, sh pumpla) rajamiseks omaniku kulul. Seega detailplaneeringu kohaseid teid ja tehnovõrke ei finantseerita vallaeelarvest. Enne tehnovõrkude ja teede rajamist ja teede vallale üle andmist 2 ei väljastata ehituslubasid elamutele. Lepingus on sätestatud ka sanktsioonid lepingu rikkumiste korral ja juhul kui arendaja ei suuda teid ega tehnovõrke ehitada, jääb detailplaneeringuala välja arendamata. Tarbevesi Viimsi poolsaarel pärineb kohalikust mageveevarust, milleks on Kambriumi-Vendi põhjaveekiht. Kambriumi-Vendi põhjavee väljapumpamine on põhjustanud muutusi Viimsi poolsaare põhjavee keemilises koostises, mistõttu on ka kehtestatud piirangud väljapumbatavale veehulgale. AS Viimsi Vesi on tellinud ka vastava uuringu, mille eesmärgiks oli Viimsi poolsaarel toimuvate hüdrogeokeemiliste muutuste ulatuse ja põhjuste väljaselgitamine. Selle uuringu tulemused näitasid, et põhjavee sooldumist ei ole põhjustanud merevesi, vaid soolase põhjavee sissetung sügavamatest kristalliinikumi kivimitest. Kambriumi-Vendi põhjavee magestumine poolsaare edelaosas on tänapäevaste pinnavete infiltreerumise tagajärg. Poolsaare loodeservas asuv Merivälja ürgorg lõikab läbi Kambriumi- Vendi põhjaveekihti katva veepideme, võimaldades magedamatel pinnavetel tungida muidu väga hästi isoleeritud põhjaveekihti. Uuringu baasil valmis ka teadusartikkel, milles on esitatud kontseptuaalne mudel Viimsi poolsaarel toimuvatest hüdrogeoloogilistest protsessidest. Seni kui põhjavee väljapumpamine toimus ainult poolsaare keskel asuvas veehaardes, toimus põhjavee intensiivne aga lokaalne sooldumine. Põhjavee väljapumpamise hajutamine üle poolsaare on tänaseks soodustanud magedama põhjavee levikut ning vähendanud põhjavee sooldumise ilminguid. Viimsis on vee puudus olnud terav ennekõike kahest aspektist lähtuvalt, esiteks oli pikka aega korrastamata Viimsi veehaarde ja veepuhastusjaama teema, mis tänaseks on lahendatud ja teiseks ei ole otstarbekas kõige kuumematel suvepäevadel tagada aedade kastmist joogiveega. Seetõttu on Viimsi Vallavalitsus ja Viimsi Vesi lõpetanud soodustuse kastmisveele kanaliseerimistasu mahaarvamisest, et puhastatud joogivett ei kulutataks aedade kastmisele ning propageerib sademevee baasil kastmisvee lahendusi. ÜVK Arengukavas on ühisveevärgiteenuse osutamisel arvestatud perspektiivsete elanike ja tarbijate arvuga 30 tuhat, mis baseerub vallavalitsuse koostatud elanike arvu prognoosil nimetatud ajateljel. Arengukavas sedastatakse, et Viimsi ühisveevarustus on heas seisukorras ja 2012. aastal valminud uus veetöötlusjaam töötab väga hästi ning väljastab nõuetele vastavat joogivett. Samas on ka välja toodud, et Viimsi, kui kiiresti areneva piirkonna, veetarbimine kasvab iga-aastaselt, mistõttu hakkavad piirkonna tarbimise kogused ületama kogust, mida on lubatud vee-erikasutusloa järgselt võtta. Probleemi lahendamiseks pakub Arengukava erinevaid alternatiive, mille ellu rakendamine tagab vajaliku joogiveekoguse Viimsi piirkonnas. Antud detailplaneeringu ala veevarustus on nõuetekohaselt tagatav ja selleks on detailplaneeringu koosseisus antud ka vastav lahendus, mis tugineb AS-i Viimsi Vesi tehnilistele tingimustele. AS Viimsi Vesi on detailplaneeringu kooskõlastanud. Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse seisukohaga ning leiab, et Viimsi Vallavalitsus on piisavalt ja asjakohaselt oma seisukohti põhjendanud. Planeeritav ala asub mandriosa üldplaneeringu kohasel perspektiivsel väikeelamute maal (EVR), millest tulenevalt saab järeldada, et Viimsi Vallavalitsus arvestanud planeeritavale alale lisanduvate leibkondadega. Samuti on detailplaneeringu lahendus kooskõlastatud Viimsi valla vee- ettevõtte Viimsi Vesi AS-ga. 2. Pärnamäe Külaselts soovis teada, kas detailplaneeringule on koostatud liikluskoormuse kasvu uuring planeeringuga seotud juurdepääsuteedele, sh kasvav mürafoon eelkõige Nelgi teel. Ühispöördumises ja A. Roosalu esitatud arvamuskirjas on samuti märgitud, et Nelgi tee olukord ei vasta tänapäeva nõuetele teekatte kvaliteedi ega ka turvalisuse seisukohalt. Kavandatav Nelgi tee pikendamine Pärnamäe teeni ei vasta Nelgi tee ääres elavate 3 vallaelanike huvidele, mida nad on otsesõnu väljendanud ja põhjendanud mitmetes vallavalitsusele esitatud seisukohtades – näiteks valla teid käsitleva teemaplaneeringu menetluses. Oma pöördumistes on arvamuse esitajad välja toonud, et ohutuse tagamiseks piiratud liikluskiirusega eramajade kvartalisse suure liiklustihedusega tee kavandamine ei ole õigustatud juba ainuüksi elementaarse liiklusohutuse seisukohast (võttes muu hulgas arvesse ka piiratud maaressurssi (teekoridor) ohutusnõuetele vastava tee ja jalakäijatele sobiva liikumisala loomiseks). Samuti puudub arvamuse esitajate hinnangul igasugune vajadus pärast Pärnamäe tee toimunud renoveerimist ja oodatavat Tulbi tee renoveerimist, sellise täiendava ühendustee loomiseks ehk selle väljaehitamine oleks ilmselgelt lihtsalt avalike vahendite raiskamine. Samuti on tiheda liiklusega läbisõidutee planeerimine otse kaitsealuse Soosepa raba äärde ja osaliselt isegi selle piiranguvööndisse (nagu vaidlusalune detailplaneering ette näeb) läbimõtlematu ka looduskaitselistel põhjustel – täiendav müra, saaste ja Soosepa raba lõplik äralõikamine Tallinna rohealadest on kõige ilmsemad sellise otsuse tagajärjed. Arvamuse esitajad tegid ettepaneku kaaluda võimalust detailplaneeringu ümberkujundamiseks selliselt, et kavandatav ja elamukruntide teenindamiseks vajalik tee tuuakse näiteks kahe rea kruntide vahele ja seda ei püütaks ühendada Pärnamäe teega. V. Vibu täpsustas, et Soosepa raba lõunapoolsesse puhveralale tee ehitamine on ebaotstarbekas, seal on vähemalt 5 meetri paksune turbakiht. Viimsi Vallavalitsus selgitas, et Nelgi tee olemasoleva olukorra kohta on põhjalikum liiklusloendus läbi viidud 2014. aastal, loenduse asukoht oli Nelgi tee alguses Suur-Sepa tee juures. Nelgi teed läbis 2014. a suvel keskmiselt ca 2 800 kuni sügisel ca 3 400 sõidukit ööpäevas, sh edasi-tagasi liikuvad liinibussid ja Nelgi tee alguse korterelamutesse suundujad. Nelgi teel on liiklust uuritud seejärel ka valla teedevõrgu arengukava (edaspidi AK) koostamisel. Kui Nelgi tee alguses oli liikluskoormus (enne esimeste kortermajade juurde pööramisi) 3 600 sõidukit ööpäevas, siis Tulbi teest Nelgi tee lõpu suunas jääb liikluskoormus ca 500 auto kanti, langedes sujuvalt Nelgi tee lõpuosa suunas. Arvestades, et 20 üksikelamu lisandumine Nelgi tee lõpuossa toob kaasa ca 60-75 elanikku, võib see kaasa tuua ca 50 sõiduki lisandumise ööpäevas Nelgi teele. See oleks Nelgi tee liikluskoormuste kontekstis väga väike kasv. AK kohaselt on Nelgi tee ja Tulbi tee ristist edasi ööpäevane liikluskoormus kuni 500 autot päevas, mis kasvaks detailplaneeringu elluviimisel kuni 50 auto võrra ööpäevas. Kuigi Tulbi teest Nelgi tee lõpu osani võib liikluskoormus kasvada senisest kuni 10%, siis Nelgi tee alguse kontekstis on juurdekasv ca 1% ja Tulbi tee kontekstis ka 1-2%, sõltuvalt sõitjate poolt liikumissuundade valikust. Lisanduv liiklus on peale ehitusperioodi valdavalt sõiduautoliiklus. Ehituseaegse öise müra leevendamiseks on detailplaneeringuga seatud keskkonnatingimus, et “Vältimaks naabruskonna elanike öörahu tuleb vältida müra põhjustavaid töid hilisõhtusel ja öisel ajal kell 21.00 kuni 08.00”, samasse ajavahemikku on seatud ka teede asfalteerimise keeld. Seega detailplaneering seab ehitusaegse müra leevendamiseks meetmed. Liiklusvoogude hulka aga ei saa pidada väga oluliseks, ning hoonete valmimise järel on tegu peamiselt sõiduautode liikumisega ning regulaarse jäätmeveoga. Nelgi tee mürafooni kasvu ei saa seega pidada tupiktee kontekstis oluliseks, sest võrreldes olemasolevate elamute arvuga Nelgi tee ja raudtee vahelisel alal on detailplaneeringust tingitud liikluse juurdekasv marginaalne. Nelgi tee kohta on valminud ka rekonstrueerimisprojekt, mille kohaselt on Tulbi tee ning Nelgi tee ristmiku asemele kavandatud tulevikus ringristmik. Millal Nelgi tee rekonstrueerime 4 võimalikuks saab ei ole eriolukorrast tekkinud vallaeelarve pingelise seisu tõttu täpselt teada, kuid vald astub järjepidevalt samme oma teedevõrgu korrastamisel ja tänavavalgustuse uuendamisel. Vastavad tööd tänavavalgustuse rajamisel on juba jõudnud ka Tulbi tee (tänavavalgustus valmis 2019. aastal) ja Nelgi tee piirkonda. Planeeringuala teed peab vastavalt vallaga sõlmitud lepingule välja arendama detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik. Seeläbi tagab vald täna eraomandis oleva ja õigusliku aluseta rajatud nõuetele mittevastava Nelgi tee lõigu korda saamise. Ettepaneku detailplaneeringu ümberkujundamisega selliselt, et kavandatav ja elamukruntide teenindamiseks vajalik tee tuuakse näiteks kahe rea kruntide vahele, arvestamise puhul jääks Viimsi Vallavalitsuse hinnangul Soosepa raba piiratuks elamumaadest, juurdepääs rabale oleks takistatud ning raudtee poolne kruntide rivi võib jääda tulevikus ka kahe liikluskoridori vahele. Samuti ei oleks selline lahendus kooskõlas Viimsi mandriosa üldplaneeringut täpsustatud Miljööalade ja rohevõrgustiku ja teemaplaneerinuga (edaspidi Rohevõrgustiku teemaplaneering) ja algatatud teede teemaplaneeringuga, ning tekitaks olukorra, kus Tallinna piiriga paralleelselt kulgeks kaks teed, mis ei ole ei liikluslahenduste ega keskkonna säästliku kasutamise aspektist ratsionaalne lahendus. Kuigi raudtee võib tulevikus kaduda, ei ole vallal täna selleks raudtee omanikuga AS-ga Milstrand mingeid kokkuleppeid. Kohalik omavalitsus rõhutas, et rohekoridor ei saa kulgeda teede kaudu. Meelespea teelt ei saa rohekoridori kuhugi suunata, sest Tallinna pool on vaid väike kolmnurkne haljasala, mis on ümbritsetud teede ja aedadega. Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuste selgitustega ning lisab, et kavandatav Nelgi tee pikenduse asukoht on Viimsi Vallavolikogu 13. oktoobri 2009 määrusega nr 22 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringuga "Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik" täpsustatud. Rohevõrgustiku teemaplaneeringu kaardi kohaselt on Soosepa raba servale ette nähtud teekoridor, millega on rohevõrgustiku konstrueerimisel arvestatud. Rahandusministeerium möönab, et tõenäoliselt kaasneb uute hoonete rajamisega tehnilise infrastruktuuri täiendav koormus ning lisaks ka liikluskoormuse kasv ja liiklusest tulenevate teatud negatiivsete mõjude (nagu müra ja liiklusummikud) suurenemine. See aga ei tähenda, et käsitletavasse piirkonda ei võiks üldsegi uut hoonestust planeerida, kui kohalik omavalitsus on seda piisavalt põhjendanud ja planeerimine on toimunud õigusaktide kohaselt ja vastavuses kehtiva üldplaneeringuga. Kohaliku omavalitsuse poolt arvamusi esitanud isikutele antud seisukohtadest nähtuvalt on kohalik omavalitsus detailplaneeringu ehitusõiguse ulatuse määramisel arvestanud ka infrastruktuuri koormatuse võimaliku kasvuga ning Viimsi Vallavalitsus on teadlik piirkonnas oleva teedevõrgustiku seisukohast. Lisan, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on valla või linna teede ehitamine ja nende korrashoid kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kohalik omavalitsus peab tagama, et teed ja teede toimimiseks vajalikud rajatised oleksid korras viisil, et need vastaksid majandus- ja taristuministri 14.07.2015 vastuvõetud määrusele nr 92 „Tee seisundinõuded“ ning Eesti Standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ sätestatud nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Planeeringu dokumentatsioonist nähtuvalt on kohalik omavalitsus mitmel korral kaalunud erinevaid planeeringulahendusi ning kompromissettepanekuna arvamuste arvestamisel loobunud Nelgi tee pikendamisest Pärnamäe teeni, kus Nelgi tee pikendus ei lõpe enam planeeringuala idapiiril, vaid tee muudeti tupikuks ning planeeringuala lõpeb elamukruntidega. Rahandusministeerium peab vajalikuks juhtida tähelepanu, et PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise 5 terviklahenduse loomine. PlanS § 126 kohaselt on detailplaneeringu kohustulikeks ülesanneteks planeeringuala kruntideks jaotamine; krundi hoonestusala määramine; krundi ehitusõiguse määramine; detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; ehitise ehituslike tingimuste määramine. PlanS § 12 lõike 2 ja 3 kohaselt peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda, arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid, samuti tuleb planeerimisel võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist. Arvamuse esitaja on tõstatanud küsimuse, mille kohaselt võib planeeritava tee asukoht Soosepa raba ääres ebamõistlik paksu turbakihi tõttu. Märgin, et planeerimisseadus võimaldab kohalikul omavalitsusel mõelda planeeringu elluviimise üksikasju juba planeeringu koostamise käigus, mistõttu soovitan kohalikul omavalitsusel kaaluda ehitusgeoloogilise uuringu läbiviimist planeeritaval alal. 3. Ühispöördmise esitajad, A. Roosalu ja V. Vibu tõid välja, et planeeritav ala asub Soosepa raba piiril. Soosepa rabas elavad loomad, linnud, kes käivad planeeritaval alal söömas. Arvamuse esitajad leidsid, et detailplaneeringuga kavandatav kahjustab Soosepa raba. V. Vibu lisas, et talvine libedusetõrje planeeritaval teel saastaks ja mürgitaks Soosepa raba. Üle sellise tee puudub metsulukitel võimalus minna mööda rohekoridori Kloostrimetsa. V. Vibu leidis, et planeeritavale õuealale ei peaks rajama kindlasti asfaltteid, tänapäeval on ka teisi võimalusi ning Meelsepea tee idapoolsesse serva peaks kindlasti jääma rohekoridori ala ulukite liikumiseks Kloostrimetsa. Viimsi Vallavalitsus märkis, et on tõsi, et rohevõrgustikku on kahjustanud mitmed arengud, mistõttu on hetkel käimas ka rohevõrgustiku audit. Detailplaneeringu ala piires ei ole rohevõrgustiku koridore Rohevõrgustiku teemaplaneeringuga ette nähtud ja detailplaneeringuga on Meelespea tee poolsesse ossa planeeritud Elamuehituse teemaplaneeringu kohane haljasala, mis antakse tasuta valla omandisse. Detailplaneeringu ala jääb Soosepa raba kaitseks moodustatud rohevõrgustiku puhveralale, kus ehitustegevus on lubatud mandriosa üldplaneeringu kohastel elamumaadel. Ka detailplaneeringu alast üle raudtee jääv Tallinna linna territoorium on hoonestatud tiheasustusviisil, ja selles suunas Soosepa rabast rohekoridore, mis vastaks rohevõrgustiku tagamise metoodikale, moodustada ei saanud. Tallinna suunas Soosepa rabast loomad liikuda ei saa, sest seal satuksid nad elamute vahel lõksu. Seega detailplaneeringul ei ole planeeringuala piires häirivat mõju rohevõrgustiku toimimisele. Kohalik omavalitsus selgitas, et rohekoridorid ja rohevõrgustiku tuum- ja tugialad on alad, kus peaks ennekõike loomad ja linnud saama segamatult liikuda. Üldine põhimõtte on, et rohevõrgustiku tuum- ja tugialadel ning rohekoridorides proovitakse inimtegevust hoida vähesena, et see ei segaks loomi ja linde. Puhveraladel proovitakse aga inimtegevuse mõjusid ehitustegevusest jms hoida üldplaneeringuga seatud piires ja kui töid viiakse läbi, seatakse selleks keskkonnatingimused, mida detailplaneeringu ptk-s 3 on ka tehtud. Rohevõrgustiku teemaplaneering lubab puhverala hoonestada, kui see on mandriosa üldplaneeringuga elamumaaks reserveeritud (EVR), teemaplaneeringu ptk 2.2.2.4 sätestab: “Puhveralal asuva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine ja minimaalne maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus hoonestuseks ettenähtud aladel, lähtub kehtestatud teemaplaneeringust Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted ja Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust.” Rohevõrgustiku Teemaplaneeringu koostamise ajal viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus ei tuvastatud detailplaneeringu ala ja rohevõrgustiku vahel olulise 6 mõjuga konflikte. Kohalik omavalitsus rõhutas, et detailplaneeringu ala piires ei saa ka praegu loomad liikuda Kloostrimetsa poole, sest selles suunas rohekoridor puudub. Ehitustegevuse ajal võib ette tulla ajutisi mõjutusi Soosepa raba serva-alale (nt kaevetööde aegne veerežiim). Detailplaneeringuga on Nelgi tee äärde planeeringuala piires ette nähtud sademeveekanalisatsioon, mille peab detailplaneeringu elluviimisel rajama arendaja. Sademeveekanalisatsioon ja drenaaž tuleb paigutada detailplaneeringu kohaselt tee ja raba vahele. Planeeringuala teedest Soosepa raba piini jääb ka ca 5 meetri laiune ala, kuhu rajatakse teeäärne haljastus. Teede soolamist ei ole vald seni väiksematel teedel reeglina kasutanud, soolatud on suure liikluskoormusega teid. Rahandusministeerium märgib, et detailplaneeringu seletuskirja peatükis 1.4 „Haljastus ja valla rohevõrgustikuga arvestamine“ on käsitletud planeeritava ala paiknemist Rohevõrgustiku teemaplaneeringu kohase roheala puhveralal. Planeeritavast alast põhja pool asub teemaplaneeringu järgi kohaliku tasandi Mäealuse maastikukaitseala koosseisu kuuluv Soosepa raba ja lääne pool planeeringuala on teemaplaneeringus näidatud põhja-lõuna suunaline rohekoridori arengusuund, mis oli kavandatud Mähe oja rohekoridori ja Soosepa raba ühenduseks. Mähe oja kulgeb aga ühel teljel Orhidee tee teekoridoriga. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 1.4 on toodud ja Viimsi Vallavalitsus on samuti selgitanud, et läbi planeeringuala metsloomade Tallinna suunas suunamine ei ole mõistlik, sest Tallinna linnapoolsed rohekoridorid on kitsad (Mähe oja koridor on kitsamas kohas 9 m, laiemates 25 m) ja loomad jääks Tallinna linna elamualadele ja tänavatele lõksu. Detailplaneeringuga on kavandatud Meelespea tänava äärde haljasala krunt, mis antakse vallale tasuta üle. Tallinna suunas Meelespea tee äärde roheala tagamine on pigem toeks linnustiku ja väikeloomade liikumisele ning rohealade sidususele, kui vajalik metsloomade toitumis- ja elukohtade vahel liikumise tagamiseks. Samuti on planeeringu elluviimisel soovitatav säilitada võimaluste piires raudtee pool kasvavaid puid ja põõsaid. Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitusega ning leiab, et Viimsi Vallavalitsus on oma seisukohti piisavalt selgitanud. 3. Kokkuvõte PlanS § 9 kohaselt on planeeringu koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud esitada oma kirjalikke arvamusi planeeringulahenduse kohta. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on vastavas ajalehes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust teavitanud. Seega kirjalikke arvamusi esitanud isikud on olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud oma seisukohti planeeringu koostamise käigus ka väljendada, mida tõendab arvamuste esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Kirjalikke arvamusi esitanud isikute arvamuste kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. See tähendab, et arvamusi esitanud isikud on saanud detailplaneeringu koostamisel kasutada oma menetlusõigusi ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt üks planeerimise eesmärk. PlanS § 124 lõike 10 kohaselt on detailplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus. PlanS § 10 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja 7 tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse ja miljöösse sobivuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringu lahenduse seadustele ja normidele vastavuse kontrollimine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate isikute subjektiivsete huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest puudutatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on asula säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks kirjaliku arvamuse suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastused arvamuste kirjadele. Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud kirjalikke arvamusi esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt tagamisele. Detailplaneeringute koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse põhimõtetega ning lähtutud PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud kõikide asjakohaste riigiasutuste ja võrguvaldajatega. Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole oluliselt rikutud detailplaneeringu menetlusnõudeid ning puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks heakskiidu andjal otsustada detailplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS §-s 138 sätestatud pädevusele. Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu sellele, et Riigikohus on välja toonud planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Haldusmenetluse seaduse § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks.1 Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus2. Palun kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega. Võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Uus-Pärnamäe kinnistu detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. 1 RKHKo 3-3-1-39-07 2 RKHKo 3-3-1-37-04 8 Juhin tähelepanu, et Rahandusministeeriumi heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.3 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Helen Madison 611 3135 [email protected] 3 RKHKo 3-3-1-12-07 9
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel