Hr Elvis Tõnnison Teie 21.01.2022 nr 10-10/443
Viimsi Vallavalitsus Meie 10.03.2022 nr 14-11/935-4
[email protected]
Viimsi vald, Viimsi alevik, kinnistu
Uus-Pärnamäe detailplaneering
Viimsi Vallavalitsus esitas 21.01.2022 kirjaga nr 10-10/443 Rahandusministeeriumile Uus-
Pärnamäe kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi
PlanS) § 138 alusel heakskiidu saamiseks.
1. Asjaolud
Detailplaneeringu koostamine algatati Viimsi Vallavalitsuse 12.03.2019 korraldusega nr 141.
Planeeritav ala, Uus-Pärnamäe (89001:010:0760) maaüksus, paikneb Viimsi vallas, asudes
Viimsi aleviku Pärnamäe küla poolses servas, Nelgi tee lõpus, Soosepa raba ja Miiduranna-
Muuga raudtee vahelisel alal.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada 3,8 ha suurune Uus-Pärnamäe kinnistu ning
moodustada 19 üksikelamu krunti, 5 liiklusmaa krunti ja 1 haljasmaa maaüksus.
Detailplaneeringuga antakse elamumaa kruntidele ehitusõigus ükselamute rajamiseks
ehitistealuse pinnaga kuni 240 m2.
Kohaliku omavalitsuse hinnangul ei sisalda detailplaneering vastuolu üldplaneeringuga ega
asjakohaste üldplaneeringu teemaplaneeringutega.
Detailplaneering võeti vastu Viimsi Vallavalitsuse 18.11.2020 korraldusega nr 711.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 28.12.2020 – 15.01.2021. Avaliku
väljapaneku kestel esitati 5 kirjalikku arvamust, neist üks 52 allkirjaga (sama kiri esitati
korduvate allkirjadega). Viimsi Vallavalitsus vastas arvamuste esitajatele kirjalikult ning
korraldas 21.06.2021 avaliku arutelu. Kuivõrd osadele arvamuse esitajatele ei sobinud arutelul
osalemiseks riigipüha eelne päev ja eriarvamuste osas kokkuleppeid ei saavutatud, siis
otsustati korrata 24.08.2021 avalikku arutelu. Avalike arutelude tulemusena korrigeeriti
detailplaneeringu joonist ja seletuskirja vastavalt aruteludel kokkulepitule, aga arvamusi
esitanud isikutega kõigi esitatud arvamuste osas kokkuleppele ei jõutud.
Peale detailplaneeringu avalikku väljapanekut vähendati planeeritavate elamukruntide arvu
20-nelt 19-le krundile; planeeritava roheala asukoht viidi vastavalt kompromissettepanekule
planeeringuala lääneossa, sellele on ettenähtud asukoht laste mänguväljakule, krundil kasvav
tamm säilitatakse; planeeritav juurdepääsutee krunt (Nelgi tee pikendus) ei lõpe enam
planeeringuala idapiiril, vaid planeeritav tee muudeti tupikuks ning planeeringuala lõpeb
elamukruntidega.
PlanS § 138 lõike 4 kohaselt on riigihalduse ministri või tema volitatud ametniku pädevuses
planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Samuti avalikul väljapanekul kirjalikke
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse
ärakuulamine ja seisukoha andmine arvamuste kohta, kui neid planeeringu koostamisel ei
arvestatud.
Tulenevalt PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 korraldati Rahandusministeeriumis 03.03.2022
detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku
omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks nõupidamine, kus osalesid Viimsi
Vallavalitsuse esindajad, planeeringu koostaja, planeeringust huvitatud isiku esindajad ning
detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud Vambola Vibu, Aimar
Roosalu, Reijo Mustallik ja Maren Pärn. Ärakuulamise tulemusena esitatud arvamustest
kirjalikult ei loobutud. Kuna kõik detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi
esitanud isikud ärakuulamisel ei osalenud ning ei ole ka Rahandusministeeriumit teavitanud,
et oleks oma avalikul väljapanekul esitatud kirjalikust arvamusest loobunud, käsitleb
Rahandusministeerium ka nende esitatud arvamusi arvestamata jäänud arvamustena.
Arvamuste, mille osas kohalik omavalitsus ja arvamusi esitanud isikud kokkuleppele ei
jõudnud, annab Rahandusministeerium oma kirjaliku seisukoha vastavalt PlanS § 138 lõikele
5.
2. Avalikul väljapanekul esitatud kirjalikke arvamuste kokkuvõtted, kohaliku
omavalitsuse ja Rahandusministeeriumi seisukohad
1. Risto Pabbo soovis 13.01.2021 kirjas teada, kuidas saab detailplaneeringuga nii väikeseid
krunte planeerida, kui varasemalt oli krundi suuruse nõue 1500 m2. Arvamuse esitaja soovis
teada, mis on tegelikult elamukrundi suuruse nõue ja miks seda ei suurendata, kuna teed ja
veevarustuse pakkumine Viimsi vallas on kriitilisel piiril. R. Pabbo märkis, et igal kuumemal
suvel on Viimsi Vesi saatnud kirju, et vee reserv kriitiline, mistõttu palutakse piirata vee
kasutamist.
Viimsi vallas olevat veevarustuse probleemi tõstatasid ka 52 isiku allkirjaga
ühispöördumise esitanud isikud ning Pärnamäe Külaseltsi esindajad. Sooviti kohaliku
omavalitsuse hinnangut joogivee varude ja tarbimise kasvu osas ning põhjavee ressursi Viimsi
kohta tervikuna.
Viimsi Vallavalitsus selgitas, et detailplaneering on koostatud kehtivate üldplaneeringute
kohasena. Uus-Pärnamäe katastriüksus asub Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu (edaspidi
mandriosa üldplaneering) kohasel perspektiivsel väikeelamute maal (EVR), kõigi
planeeringualale kavandatud elamukruntide asukohavalik vastab kehtiva üldplaneeringu
kohasele maakasutuse juhtotstarbele. Detailplaneeringu alale kavandatud üksikelamukruntide
suurus vastab kehtivale Elamuehituse Teemaplaneeringule, millega on kehtestatud eri
piirkondade elamukruntide miinimumsuurused. Viimsi alevikus, planeeringuala piirkonnas,
on üksikelamukrundi suurus 1200 m2, üksikelamukrundi suurus 1500 m2 kehtib Pärnamäe
külas. Uus-Pärnamäe kinnistu asub kogu ulatuses Viimsi alevikus, seega on detailplaneeringu
koostamisel arvestatud nii üldplaneeringu kui ka Elamuehituse Teemaplaneeringu nõudeid.
Detailplaneering on kehtivate üldplaneeringute kohane, mis tähendab, et selle elluviimisest
tuleneva elanike arvuga on ÜVK Arengukava koostamisel arvestatud. Detailplaneeringu alast
lisanduv veetarbimine on maksimaalselt 10 m3 ööpäevas, mis on väike kogus, võrreldes
muude arendusaladega ja ÜVK arengukava kohaseid tarbimismahte arvestades. Viimsi vald
on sõlminud detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga notariaalse lepingu
detailplaneeringu alale kavandatud teede ja tehnovõrkude (sh veetrassid ja kanalisatsioon, sh
pumpla) rajamiseks omaniku kulul. Seega detailplaneeringu kohaseid teid ja tehnovõrke ei
finantseerita vallaeelarvest. Enne tehnovõrkude ja teede rajamist ja teede vallale üle andmist
2
ei väljastata ehituslubasid elamutele. Lepingus on sätestatud ka sanktsioonid lepingu
rikkumiste korral ja juhul kui arendaja ei suuda teid ega tehnovõrke ehitada, jääb
detailplaneeringuala välja arendamata.
Tarbevesi Viimsi poolsaarel pärineb kohalikust mageveevarust, milleks on Kambriumi-Vendi
põhjaveekiht. Kambriumi-Vendi põhjavee väljapumpamine on põhjustanud muutusi Viimsi
poolsaare põhjavee keemilises koostises, mistõttu on ka kehtestatud piirangud
väljapumbatavale veehulgale. AS Viimsi Vesi on tellinud ka vastava uuringu, mille
eesmärgiks oli Viimsi poolsaarel toimuvate hüdrogeokeemiliste muutuste ulatuse ja põhjuste
väljaselgitamine. Selle uuringu tulemused näitasid, et põhjavee sooldumist ei ole põhjustanud
merevesi, vaid soolase põhjavee sissetung sügavamatest kristalliinikumi kivimitest.
Kambriumi-Vendi põhjavee magestumine poolsaare edelaosas on tänapäevaste pinnavete
infiltreerumise tagajärg. Poolsaare loodeservas asuv Merivälja ürgorg lõikab läbi Kambriumi-
Vendi põhjaveekihti katva veepideme, võimaldades magedamatel pinnavetel tungida muidu
väga hästi isoleeritud põhjaveekihti. Uuringu baasil valmis ka teadusartikkel, milles on
esitatud kontseptuaalne mudel Viimsi poolsaarel toimuvatest hüdrogeoloogilistest
protsessidest. Seni kui põhjavee väljapumpamine toimus ainult poolsaare keskel asuvas
veehaardes, toimus põhjavee intensiivne aga lokaalne sooldumine. Põhjavee väljapumpamise
hajutamine üle poolsaare on tänaseks soodustanud magedama põhjavee levikut ning
vähendanud põhjavee sooldumise ilminguid.
Viimsis on vee puudus olnud terav ennekõike kahest aspektist lähtuvalt, esiteks oli pikka aega
korrastamata Viimsi veehaarde ja veepuhastusjaama teema, mis tänaseks on lahendatud ja
teiseks ei ole otstarbekas kõige kuumematel suvepäevadel tagada aedade kastmist joogiveega.
Seetõttu on Viimsi Vallavalitsus ja Viimsi Vesi lõpetanud soodustuse kastmisveele
kanaliseerimistasu mahaarvamisest, et puhastatud joogivett ei kulutataks aedade kastmisele
ning propageerib sademevee baasil kastmisvee lahendusi. ÜVK Arengukavas on
ühisveevärgiteenuse osutamisel arvestatud perspektiivsete elanike ja tarbijate arvuga 30 tuhat,
mis baseerub vallavalitsuse koostatud elanike arvu prognoosil nimetatud ajateljel.
Arengukavas sedastatakse, et Viimsi ühisveevarustus on heas seisukorras ja 2012. aastal
valminud uus veetöötlusjaam töötab väga hästi ning väljastab nõuetele vastavat joogivett.
Samas on ka välja toodud, et Viimsi, kui kiiresti areneva piirkonna, veetarbimine kasvab
iga-aastaselt, mistõttu hakkavad piirkonna tarbimise kogused ületama kogust, mida on
lubatud vee-erikasutusloa järgselt võtta. Probleemi lahendamiseks pakub Arengukava
erinevaid alternatiive, mille ellu rakendamine tagab vajaliku joogiveekoguse Viimsi
piirkonnas. Antud detailplaneeringu ala veevarustus on nõuetekohaselt tagatav ja selleks on
detailplaneeringu koosseisus antud ka vastav lahendus, mis tugineb AS-i Viimsi Vesi
tehnilistele tingimustele. AS Viimsi Vesi on detailplaneeringu kooskõlastanud.
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse seisukohaga ning leiab, et Viimsi
Vallavalitsus on piisavalt ja asjakohaselt oma seisukohti põhjendanud. Planeeritav ala asub
mandriosa üldplaneeringu kohasel perspektiivsel väikeelamute maal (EVR), millest tulenevalt
saab järeldada, et Viimsi Vallavalitsus arvestanud planeeritavale alale lisanduvate
leibkondadega. Samuti on detailplaneeringu lahendus kooskõlastatud Viimsi valla vee-
ettevõtte Viimsi Vesi AS-ga.
2. Pärnamäe Külaselts soovis teada, kas detailplaneeringule on koostatud liikluskoormuse
kasvu uuring planeeringuga seotud juurdepääsuteedele, sh kasvav mürafoon eelkõige Nelgi
teel.
Ühispöördumises ja A. Roosalu esitatud arvamuskirjas on samuti märgitud, et Nelgi tee
olukord ei vasta tänapäeva nõuetele teekatte kvaliteedi ega ka turvalisuse seisukohalt.
Kavandatav Nelgi tee pikendamine Pärnamäe teeni ei vasta Nelgi tee ääres elavate
3
vallaelanike huvidele, mida nad on otsesõnu väljendanud ja põhjendanud mitmetes
vallavalitsusele esitatud seisukohtades – näiteks valla teid käsitleva teemaplaneeringu
menetluses. Oma pöördumistes on arvamuse esitajad välja toonud, et ohutuse tagamiseks
piiratud liikluskiirusega eramajade kvartalisse suure liiklustihedusega tee kavandamine ei ole
õigustatud juba ainuüksi elementaarse liiklusohutuse seisukohast (võttes muu hulgas arvesse
ka piiratud maaressurssi (teekoridor) ohutusnõuetele vastava tee ja jalakäijatele sobiva
liikumisala loomiseks). Samuti puudub arvamuse esitajate hinnangul igasugune vajadus
pärast Pärnamäe tee toimunud renoveerimist ja oodatavat Tulbi tee renoveerimist, sellise
täiendava ühendustee loomiseks ehk selle väljaehitamine oleks ilmselgelt lihtsalt avalike
vahendite raiskamine. Samuti on tiheda liiklusega läbisõidutee planeerimine otse kaitsealuse
Soosepa raba äärde ja osaliselt isegi selle piiranguvööndisse (nagu vaidlusalune
detailplaneering ette näeb) läbimõtlematu ka looduskaitselistel põhjustel – täiendav müra,
saaste ja Soosepa raba lõplik äralõikamine Tallinna rohealadest on kõige ilmsemad sellise
otsuse tagajärjed.
Arvamuse esitajad tegid ettepaneku kaaluda võimalust detailplaneeringu
ümberkujundamiseks selliselt, et kavandatav ja elamukruntide teenindamiseks vajalik tee
tuuakse näiteks kahe rea kruntide vahele ja seda ei püütaks ühendada Pärnamäe teega. V. Vibu
täpsustas, et Soosepa raba lõunapoolsesse puhveralale tee ehitamine on ebaotstarbekas, seal
on vähemalt 5 meetri paksune turbakiht.
Viimsi Vallavalitsus selgitas, et Nelgi tee olemasoleva olukorra kohta on põhjalikum
liiklusloendus läbi viidud 2014. aastal, loenduse asukoht oli Nelgi tee alguses Suur-Sepa tee
juures. Nelgi teed läbis 2014. a suvel keskmiselt ca 2 800 kuni sügisel ca 3 400 sõidukit
ööpäevas, sh edasi-tagasi liikuvad liinibussid ja Nelgi tee alguse korterelamutesse suundujad.
Nelgi teel on liiklust uuritud seejärel ka valla teedevõrgu arengukava (edaspidi AK)
koostamisel. Kui Nelgi tee alguses oli liikluskoormus (enne esimeste kortermajade juurde
pööramisi) 3 600 sõidukit ööpäevas, siis Tulbi teest Nelgi tee lõpu suunas jääb liikluskoormus
ca 500 auto kanti, langedes sujuvalt Nelgi tee lõpuosa suunas.
Arvestades, et 20 üksikelamu lisandumine Nelgi tee lõpuossa toob kaasa ca 60-75 elanikku,
võib see kaasa tuua ca 50 sõiduki lisandumise ööpäevas Nelgi teele. See oleks Nelgi tee
liikluskoormuste kontekstis väga väike kasv.
AK kohaselt on Nelgi tee ja Tulbi tee ristist edasi ööpäevane liikluskoormus kuni 500 autot
päevas, mis kasvaks detailplaneeringu elluviimisel kuni 50 auto võrra ööpäevas. Kuigi Tulbi
teest Nelgi tee lõpu osani võib liikluskoormus kasvada senisest kuni 10%, siis Nelgi tee alguse
kontekstis on juurdekasv ca 1% ja Tulbi tee kontekstis ka 1-2%, sõltuvalt sõitjate poolt
liikumissuundade valikust. Lisanduv liiklus on peale ehitusperioodi valdavalt
sõiduautoliiklus.
Ehituseaegse öise müra leevendamiseks on detailplaneeringuga seatud keskkonnatingimus, et
“Vältimaks naabruskonna elanike öörahu tuleb vältida müra põhjustavaid töid hilisõhtusel ja
öisel ajal kell 21.00 kuni 08.00”, samasse ajavahemikku on seatud ka teede asfalteerimise
keeld. Seega detailplaneering seab ehitusaegse müra leevendamiseks meetmed.
Liiklusvoogude hulka aga ei saa pidada väga oluliseks, ning hoonete valmimise järel on tegu
peamiselt sõiduautode liikumisega ning regulaarse jäätmeveoga.
Nelgi tee mürafooni kasvu ei saa seega pidada tupiktee kontekstis oluliseks, sest võrreldes
olemasolevate elamute arvuga Nelgi tee ja raudtee vahelisel alal on detailplaneeringust
tingitud liikluse juurdekasv marginaalne.
Nelgi tee kohta on valminud ka rekonstrueerimisprojekt, mille kohaselt on Tulbi tee ning
Nelgi tee ristmiku asemele kavandatud tulevikus ringristmik. Millal Nelgi tee rekonstrueerime
4
võimalikuks saab ei ole eriolukorrast tekkinud vallaeelarve pingelise seisu tõttu täpselt teada,
kuid vald astub järjepidevalt samme oma teedevõrgu korrastamisel ja tänavavalgustuse
uuendamisel. Vastavad tööd tänavavalgustuse rajamisel on juba jõudnud ka Tulbi tee
(tänavavalgustus valmis 2019. aastal) ja Nelgi tee piirkonda. Planeeringuala teed peab
vastavalt vallaga sõlmitud lepingule välja arendama detailplaneeringu koostamisest huvitatud
isik. Seeläbi tagab vald täna eraomandis oleva ja õigusliku aluseta rajatud nõuetele
mittevastava Nelgi tee lõigu korda saamise.
Ettepaneku detailplaneeringu ümberkujundamisega selliselt, et kavandatav ja elamukruntide
teenindamiseks vajalik tee tuuakse näiteks kahe rea kruntide vahele, arvestamise puhul jääks
Viimsi Vallavalitsuse hinnangul Soosepa raba piiratuks elamumaadest, juurdepääs rabale
oleks takistatud ning raudtee poolne kruntide rivi võib jääda tulevikus ka kahe liikluskoridori
vahele. Samuti ei oleks selline lahendus kooskõlas Viimsi mandriosa üldplaneeringut
täpsustatud Miljööalade ja rohevõrgustiku ja teemaplaneerinuga (edaspidi Rohevõrgustiku
teemaplaneering) ja algatatud teede teemaplaneeringuga, ning tekitaks olukorra, kus Tallinna
piiriga paralleelselt kulgeks kaks teed, mis ei ole ei liikluslahenduste ega keskkonna säästliku
kasutamise aspektist ratsionaalne lahendus. Kuigi raudtee võib tulevikus kaduda, ei ole vallal
täna selleks raudtee omanikuga AS-ga Milstrand mingeid kokkuleppeid. Kohalik omavalitsus
rõhutas, et rohekoridor ei saa kulgeda teede kaudu. Meelespea teelt ei saa rohekoridori kuhugi
suunata, sest Tallinna pool on vaid väike kolmnurkne haljasala, mis on ümbritsetud teede ja
aedadega.
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuste selgitustega ning lisab, et
kavandatav Nelgi tee pikenduse asukoht on Viimsi Vallavolikogu 13. oktoobri 2009
määrusega nr 22 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringuga
"Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik" täpsustatud. Rohevõrgustiku teemaplaneeringu
kaardi kohaselt on Soosepa raba servale ette nähtud teekoridor, millega on rohevõrgustiku
konstrueerimisel arvestatud. Rahandusministeerium möönab, et tõenäoliselt kaasneb uute
hoonete rajamisega tehnilise infrastruktuuri täiendav koormus ning lisaks ka liikluskoormuse
kasv ja liiklusest tulenevate teatud negatiivsete mõjude (nagu müra ja liiklusummikud)
suurenemine. See aga ei tähenda, et käsitletavasse piirkonda ei võiks üldsegi uut hoonestust
planeerida, kui kohalik omavalitsus on seda piisavalt põhjendanud ja planeerimine on
toimunud õigusaktide kohaselt ja vastavuses kehtiva üldplaneeringuga. Kohaliku
omavalitsuse poolt arvamusi esitanud isikutele antud seisukohtadest nähtuvalt on kohalik
omavalitsus detailplaneeringu ehitusõiguse ulatuse määramisel arvestanud ka infrastruktuuri
koormatuse võimaliku kasvuga ning Viimsi Vallavalitsus on teadlik piirkonnas oleva
teedevõrgustiku seisukohast.
Lisan, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on valla või linna teede ehitamine
ja nende korrashoid kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kohalik omavalitsus peab tagama, et
teed ja teede toimimiseks vajalikud rajatised oleksid korras viisil, et need vastaksid majandus-
ja taristuministri 14.07.2015 vastuvõetud määrusele nr 92 „Tee seisundinõuded“ ning Eesti
Standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ sätestatud nõuetele ning tagatud oleksid tingimused
ohutuks liiklemiseks.
Planeeringu dokumentatsioonist nähtuvalt on kohalik omavalitsus mitmel korral kaalunud
erinevaid planeeringulahendusi ning kompromissettepanekuna arvamuste arvestamisel
loobunud Nelgi tee pikendamisest Pärnamäe teeni, kus Nelgi tee pikendus ei lõpe enam
planeeringuala idapiiril, vaid tee muudeti tupikuks ning planeeringuala lõpeb
elamukruntidega.
Rahandusministeerium peab vajalikuks juhtida tähelepanu, et PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on
detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise
5
terviklahenduse loomine. PlanS § 126 kohaselt on detailplaneeringu kohustulikeks
ülesanneteks planeeringuala kruntideks jaotamine; krundi hoonestusala määramine; krundi
ehitusõiguse määramine; detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks
vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede
võimaliku asukoha määramine; ehitise ehituslike tingimuste määramine. PlanS § 12 lõike 2 ja
3 kohaselt peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja
looduskeskkonda, arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid
asjaolusid, samuti tuleb planeerimisel võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja
energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist. Arvamuse esitaja on
tõstatanud küsimuse, mille kohaselt võib planeeritava tee asukoht Soosepa raba ääres
ebamõistlik paksu turbakihi tõttu. Märgin, et planeerimisseadus võimaldab kohalikul
omavalitsusel mõelda planeeringu elluviimise üksikasju juba planeeringu koostamise käigus,
mistõttu soovitan kohalikul omavalitsusel kaaluda ehitusgeoloogilise uuringu läbiviimist
planeeritaval alal.
3. Ühispöördmise esitajad, A. Roosalu ja V. Vibu tõid välja, et planeeritav ala asub Soosepa
raba piiril. Soosepa rabas elavad loomad, linnud, kes käivad planeeritaval alal söömas.
Arvamuse esitajad leidsid, et detailplaneeringuga kavandatav kahjustab Soosepa raba. V.
Vibu lisas, et talvine libedusetõrje planeeritaval teel saastaks ja mürgitaks Soosepa raba. Üle
sellise tee puudub metsulukitel võimalus minna mööda rohekoridori Kloostrimetsa. V. Vibu
leidis, et planeeritavale õuealale ei peaks rajama kindlasti asfaltteid, tänapäeval on ka teisi
võimalusi ning Meelsepea tee idapoolsesse serva peaks kindlasti jääma rohekoridori ala
ulukite liikumiseks Kloostrimetsa.
Viimsi Vallavalitsus märkis, et on tõsi, et rohevõrgustikku on kahjustanud mitmed arengud,
mistõttu on hetkel käimas ka rohevõrgustiku audit. Detailplaneeringu ala piires ei ole
rohevõrgustiku koridore Rohevõrgustiku teemaplaneeringuga ette nähtud ja
detailplaneeringuga on Meelespea tee poolsesse ossa planeeritud Elamuehituse
teemaplaneeringu kohane haljasala, mis antakse tasuta valla omandisse.
Detailplaneeringu ala jääb Soosepa raba kaitseks moodustatud rohevõrgustiku puhveralale,
kus ehitustegevus on lubatud mandriosa üldplaneeringu kohastel elamumaadel. Ka
detailplaneeringu alast üle raudtee jääv Tallinna linna territoorium on hoonestatud
tiheasustusviisil, ja selles suunas Soosepa rabast rohekoridore, mis vastaks rohevõrgustiku
tagamise metoodikale, moodustada ei saanud. Tallinna suunas Soosepa rabast loomad liikuda
ei saa, sest seal satuksid nad elamute vahel lõksu. Seega detailplaneeringul ei ole
planeeringuala piires häirivat mõju rohevõrgustiku toimimisele.
Kohalik omavalitsus selgitas, et rohekoridorid ja rohevõrgustiku tuum- ja tugialad on alad,
kus peaks ennekõike loomad ja linnud saama segamatult liikuda. Üldine põhimõtte on, et
rohevõrgustiku tuum- ja tugialadel ning rohekoridorides proovitakse inimtegevust hoida
vähesena, et see ei segaks loomi ja linde. Puhveraladel proovitakse aga inimtegevuse mõjusid
ehitustegevusest jms hoida üldplaneeringuga seatud piires ja kui töid viiakse läbi, seatakse
selleks keskkonnatingimused, mida detailplaneeringu ptk-s 3 on ka tehtud.
Rohevõrgustiku teemaplaneering lubab puhverala hoonestada, kui see on mandriosa
üldplaneeringuga elamumaaks reserveeritud (EVR), teemaplaneeringu ptk 2.2.2.4 sätestab:
“Puhveralal asuva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine ja minimaalne
maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus hoonestuseks ettenähtud aladel, lähtub
kehtestatud teemaplaneeringust Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine.
Elamuehituse põhimõtted ja Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust.”
Rohevõrgustiku Teemaplaneeringu koostamise ajal viidi läbi keskkonnamõju strateegiline
hindamine, mille käigus ei tuvastatud detailplaneeringu ala ja rohevõrgustiku vahel olulise
6
mõjuga konflikte. Kohalik omavalitsus rõhutas, et detailplaneeringu ala piires ei saa ka praegu
loomad liikuda Kloostrimetsa poole, sest selles suunas rohekoridor puudub.
Ehitustegevuse ajal võib ette tulla ajutisi mõjutusi Soosepa raba serva-alale (nt kaevetööde
aegne veerežiim). Detailplaneeringuga on Nelgi tee äärde planeeringuala piires ette nähtud
sademeveekanalisatsioon, mille peab detailplaneeringu elluviimisel rajama arendaja.
Sademeveekanalisatsioon ja drenaaž tuleb paigutada detailplaneeringu kohaselt tee ja raba
vahele. Planeeringuala teedest Soosepa raba piini jääb ka ca 5 meetri laiune ala, kuhu rajatakse
teeäärne haljastus. Teede soolamist ei ole vald seni väiksematel teedel reeglina kasutanud,
soolatud on suure liikluskoormusega teid.
Rahandusministeerium märgib, et detailplaneeringu seletuskirja peatükis 1.4 „Haljastus ja
valla rohevõrgustikuga arvestamine“ on käsitletud planeeritava ala paiknemist
Rohevõrgustiku teemaplaneeringu kohase roheala puhveralal. Planeeritavast alast põhja pool
asub teemaplaneeringu järgi kohaliku tasandi Mäealuse maastikukaitseala koosseisu kuuluv
Soosepa raba ja lääne pool planeeringuala on teemaplaneeringus näidatud põhja-lõuna
suunaline rohekoridori arengusuund, mis oli kavandatud Mähe oja rohekoridori ja Soosepa
raba ühenduseks. Mähe oja kulgeb aga ühel teljel Orhidee tee teekoridoriga.
Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 1.4 on toodud ja Viimsi Vallavalitsus on samuti
selgitanud, et läbi planeeringuala metsloomade Tallinna suunas suunamine ei ole mõistlik,
sest Tallinna linnapoolsed rohekoridorid on kitsad (Mähe oja koridor on kitsamas kohas 9 m,
laiemates 25 m) ja loomad jääks Tallinna linna elamualadele ja tänavatele lõksu.
Detailplaneeringuga on kavandatud Meelespea tänava äärde haljasala krunt, mis antakse
vallale tasuta üle. Tallinna suunas Meelespea tee äärde roheala tagamine on pigem toeks
linnustiku ja väikeloomade liikumisele ning rohealade sidususele, kui vajalik metsloomade
toitumis- ja elukohtade vahel liikumise tagamiseks. Samuti on planeeringu elluviimisel
soovitatav säilitada võimaluste piires raudtee pool kasvavaid puid ja põõsaid.
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitusega ning leiab, et Viimsi
Vallavalitsus on oma seisukohti piisavalt selgitanud.
3. Kokkuvõte
PlanS § 9 kohaselt on planeeringu koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust
detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud
korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Avalikkuse kaasamise kõige
tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku
korraldamine, mille jooksul saavad kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud esitada oma
kirjalikke arvamusi planeeringulahenduse kohta. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse
teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Rahandusministeeriumile heakskiidu
saamiseks esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on vastavas ajalehes
detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse
iseloomust teavitanud. Seega kirjalikke arvamusi esitanud isikud on olnud teadlikud
planeeringulahendusest ning saanud oma seisukohti planeeringu koostamise käigus ka
väljendada, mida tõendab arvamuste esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Kirjalikke
arvamusi esitanud isikute arvamuste kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha.
See tähendab, et arvamusi esitanud isikud on saanud detailplaneeringu koostamisel kasutada
oma menetlusõigusi ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi
planeerimisseadusest tulenevalt üks planeerimise eesmärk.
PlanS § 124 lõike 10 kohaselt on detailplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku
omavalitsuse üksus. PlanS § 10 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja
7
tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt
planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse ja miljöösse
sobivuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus.
Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringu lahenduse seadustele ja normidele
vastavuse kontrollimine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate
seaduste ja normidega, on erinevate isikute subjektiivsete huvide arvesse võtmisel ning
planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus.
Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest puudutatud isikute
subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks
planeerimisel on asula säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on
paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest
huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku
väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu
kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle
kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks kirjaliku arvamuse suhtes on detailplaneeringu
kehtestamise otsus, mitte vastused arvamuste kirjadele.
Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud
kirjalikke arvamusi esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja
poolt tagamisele. Detailplaneeringute koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses
sätestatud planeeringu avaliku menetluse põhimõtetega ning lähtutud PlanS §-s 126
detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud kõikide
asjakohaste riigiasutuste ja võrguvaldajatega.
Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole oluliselt rikutud detailplaneeringu menetlusnõudeid
ning puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks heakskiidu andjal otsustada detailplaneeringule
heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS §-s 138 sätestatud pädevusele.
Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu sellele, et Riigikohus on välja toonud
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis
olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis
peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon
kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Haldusmenetluse seaduse § 56 vastaselt
haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on
haldusakti tühistamise aluseks.1 Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid,
millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud
vastuväiteid planeeringu koostamise käigus2.
Palun kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse
vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega.
Võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021
käskkirja 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Uus-Pärnamäe kinnistu
detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks
menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
1
RKHKo 3-3-1-39-07
2
RKHKo 3-3-1-37-04
8
Juhin tähelepanu, et Rahandusministeeriumi heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada
eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 16 lõike 1 kohase siduva
iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu
muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos
lõpliku haldusaktiga.3
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik,
kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Helen Madison 611 3135
[email protected]
3
RKHKo 3-3-1-12-07
9