Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 09.03.2022 nr 11-3.1/2388-1
[email protected]
Eesti seisukohad eurorühma 14. märtsi
2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu
majandus- ja rahandusküsimuste
nõukogu 15. märtsi 2022. a istungil
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad eurorühma 14. märtsi 2022. a
kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 15. märtsi 2022. a
istungil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit-Pentus Rosimannus
Rahandusminister
Lisad:
1. Eesti seisukohad eurorühma 14. märtsi 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus-
ja rahandusküsimuste nõukogu 15. märtsi 2022. a istungil – 9 lehel
2. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel
Kristiina Abel 611 3406,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja märts 2022 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad eurorühma 14. märtsi 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus-
ja rahandusküsimuste nõukogu 15. märtsi 2022. a istungil
Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad eurorühma 14. märtsi 2022. a
kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 15. märtsi 2022. a
istungil:
Eurorühm:
1. 2023. a eelarvepoliitika suunised
- Nõustume Euroopa Komisjoni soovitusega liikuda neutraalse eelarvepositsiooni poole.
Siin on vajalik silmas pidada nii võla jätkusuutlikkuse tagamist kui ka riigieelarvete
struktuurset kvaliteeti.
- Peame põhjendatuks, et Euroopa poolaasta kevadpaketi raames vaadatakse veelkord üle
suuniste paikapidavus tulenevalt Venemaa agressioonist Ukrainas ja energiahindade
jätkuvast survest tekkinud mõjudest.
2. Pangandusliit – ülevaade hetkeolukorrast
- Eesti toetab pangandusliidu väljaarendamisel eurorühma esimehe esitatud lühema aja
kava. Sealhulgas toetame ühtse hoiusekindlustuse loomist, mille vahe-etapina oleme
nõus hübriidlahendusega, mis põhineb keskse fondi ja riikide hoiusetagamise skeemide
vastastikusel likviidsuslaenul.
- Meile on tähtis, et pangandusliidus kokkulepitavad lahendused tagaksid
finantsstabiilsuse ka liikmesriikide tasandil. See tähendab, et riigisiseselt süsteemselt
olulistel pankadel peavad olema piisavad puhvrid, et tagada nii euroalas kui ka
liikmesriikides finantsstabiilsus, majanduse toimimine ning kriisilahendusvõimekus,
kui see peaks pankade probleemide korral vajalikuks osutuma.
ECOFIN:
1. EL Nõukogu soovitus 2020. a EL eelarve täitmise kohta
- Eesti toetab nõukogu soovitust Euroopa Parlamendile anda kinnitus Euroopa Komisjoni
tegevusele 2020. aasta Euroopa Liidu eelarve täitmisel. Peame oluliseks, et tehingute
hinnanguline veamäär edaspidi alaneks.
2. EL Nõukogu järeldused 2023. aasta EL eelarvesuuniste kohta
- Eesti toetab Euroopa Liidu Nõukogu järeldusi 2023. aasta Euroopa Liidu
eelarvesuuniste kohta, rõhutades vajadust tagada eelarves piisavad vahendid, et tasuda
õigeaegselt maksed võetud kohustuste eest.
3. EL Nõukogu otsus seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel
Rahvusvahelises Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskuses (ICSID)
- Toetame nõukogu otsust, millega antakse suunis hääletada Rahvusvahelise
Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskuse reformipaketi poolt.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
Saaja: Vabariigi Valitsus
Esitaja: Rahandusministeerium
Kuupäev: 7. märts 2022. aasta
Teema: Eesti seisukohad eurorühma 14. märtsi 2022. a kohtumisel ja
Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 15. märtsi
2022. a istungil
SISSEJUHATUS
Eurorühmas arutatakse majanduse hetkeolukorda ja edasisi arenguid, kus erilise tähelepanu all
on sanktsioonide mõju euroala majandusele ning muidugi inflatsioon, eelkõige energiakandjate
jätkuvalt kõrged ning kerkivad hinnad. Komisjon tutvustab 2023. a eelarvepoliitika suuniseid
riikidele ning antakse ülevaade Kreeka tõhustatud järelevalve 13. aruandest, milles hinnatakse
abiprogrammi järgselt seatud nõuete täitmist. Eurorühma kaasava formaadi kohtumisel
arutatakse pangandusliidu arenguid ning valmistatakse ette märtsis toimuva Euroopa Ülemkogu
kohtumist.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus arutavad ministrid EL miinimummaksu direktiivi
ja EL piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi määruse ettepanekuid. Kavas on
vastu võtta 2023. a EL eelarvesuunised ning nõukogu soovitus 2020. a EL eelarve täitmise
kohta. Komisjon tutvustab EL majandusjuhtimise avaliku konsultatsiooni tulemusi. Võetakse
vastu nõukogu järeldused ekspordikrediidi ja e-kaubanduse käibemaksupaketi rakendamise
kohta ning antakse tavapärane ülevaade finantssektori eelnõude menetlemise seisust.
Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö
osakonna nõunik Kristiina Abel (
[email protected], 611 3406) ning osakonna juhataja
Andres Kuningas (
[email protected], 611 3759). Ülevaate on kooskõlastanud
rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross (
[email protected], 611 3195).
Eestit esindab eurorühma ja EL majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel
rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
1
EURORÜHM
1. 2023. a eelarvepoliitika suunised
Euroopa Komisjon (komisjon) võttis 2. märtsil vastu esialgsed suuniseid eelarvepoliitika
elluviimiseks 2023. aastal, mida riigid peaks arvestama stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide
koostamisel sel kevadel. Komisjon vaatab suunised veelkord üle mais kevadise
majandusprognoosi ja riigipõhiste soovituste valmimisel, kui tehakse juba konkreetemad
soovitused seoses riikide eelarvekavadega. Kevadised võimalikud korrektsioonid on eelkõige
seotud Ukraina arengute ning nende negatiivsete mõjudega majanduskasvule ja üldiselt
halveneva riskipildiga.
Hetkel on komisjon juhindunud juba euroala majandus- ja eelarvepoliitikas esitatud
põhimõtetest:
- tuleks tagada poliitika koordineerimine ja järjepidev poliitikameetmete kombinatsioon;
- tuleks tagada võla jätkusuutlikkus eelarve järkjärgulise ja kvaliteetse kohandamise ja
majanduskasvu kaudu;
- tuleks soodustada investeeringuid ja edendada kestlikku majanduskasvu;
- tuleks edendada eelarvestrateegiaid, mis on kooskõlas keskpika perioodi lähenemisviisiga
eelarve kohandamisele, võttes arvesse taaste- ja vastupidavusrahastut;
- riikide eelarvestrateegiad peaksid olema diferentseeritud (arvestama eelarveseisundit ja
võlakoormust) ja võtma arvesse euroala mõõdet.
Sisult tähendavad need soovitused (sarnaselt varasemate juhistega), et 2022. aasta üldiselt
toetavalt eelarvepoliitikalt üleminek üldiselt neutraalsele eelarvepoliitikale 2023. aastal on
endiselt asjakohane. Muutuv majandusolukord võib siin maikuuks muidugi korrektuure teha.
Komisjon on seisukohal, et alates 2023. aastast on soovitatav alustada järkjärgulist eelarve
kohandamist, et vähendada suurt valitsemissektori võlga, kuid liiga järsul konsolideerimisel
võib olla negatiivne mõju majanduskasvule ja seeläbi ka võla jätkusuutlikkusele.
ELi majanduse suunamine kiirema ja kestlikuma kasvu teele ning rohe- ja digipöördega seotud
probleemide lahendamine peaks olema kõigi liikmesriikide peamine prioriteet. Kuigi
taasterahastu „NextGenerationEU“ keskmes olev taaste- ja vastupidavusrahastu, mille kaudu
antakse kuni 800 miljardit eurot lisarahastust, saab aidata kaasa rohe- ja digipöördele, on
komisjon seisukohal, et riikide keskpika perioodi eelarvekavades tuleks edendada ja kaitsta
riiklikult rahastatavaid kvaliteetseid avaliku sektori investeeringuid.
Stabiilsus- ja lähenemisprogrammides tuleks näidata, kuidas liikmesriikide keskpika perioodi
eelarvekavad tagavad valitsemissektori võla järkjärgulise vähendamise usaldusväärsele
tasemele ja kestliku majanduskasvu saavutamise järkjärgulise konsolideerimise,
investeeringute ja reformide kaudu.
Riiklikud eelarvestrateegiad peaksid olema asjakohaselt diferentseeritud: suure
võlakoormusega liikmesriigid peaksid hakkama järk-järgult vähendama võlga, kohandades
eelarvet 2023. aastal, võtmata arvesse taaste- ja vastupidavusrahastu ning muude ELi toetuste
panust; vähese ja keskmise võlakoormusega liikmesriigid peaksid suurendama rohe- ja
digipöördeks vajalikke investeeringuid, seades sihiks saavutada üldine neutraalne
eelarvepoliitika.
2
Seisukohad:
- Nõustume Euroopa Komisjoni soovitusega liikuda neutraalse eelarvepositsiooni poole. Siin
on vajalik silmas pidada nii võla jätkusuutlikkuse tagamist kui ka riigieelarvete struktuurset
kvaliteeti.
- Peame põhjendatuks, et Euroopa poolaasta kevadpaketi raames vaadatakse veelkord üle
suuniste paikapidavus tulenevalt Venemaa agressioonist Ukrainas ja energiahindade
jätkuvast survest tekkinud mõjudest.
2. Kreeka süvendatud järelevalve aruanne
Ministritele antakse ülevaade Kreeka 13. tõhustatud järelevalve aruandest, mis on koostatud
jaanuaris toimunud arutelude põhjal Kreeka ametivõimude ning komisjoni, Euroopa
Keskpanga, Rahvusvahelise Valuutafondi ning Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM)
esindajatega. Tõhustatud järelevalve võimaldab korrapäraselt hinnata majandus- ja
finantsarenguid, samuti jälgida riigi rahastamistingimusi, et oleks tagatud Kreeka
laenukohustuste täitmine.
Kreeka abiprogrammiga võetud kohustuste täitmist hinnatakse kuues võtmevaldkonnas:
eelarvepoliitika, sotsiaalhoolekanne, finantsstabiilsus, tööhõive- ja tooteturud, erastamine ja
riigihalduse kaasajastamine.
Edusamme on tehtud riigihalduse valdkonnas, kus on valmis saanud riigiametnike
ametijuhendid, mis koos digitaalsete organisatsiooniskeemide loomisega parandavad
riigihalduse juhtimissüsteemi; investeeringute litsentseerimise korda on lihtsustatud
võimaldades seda enamates majandussektorites (nt transpordiga, terviseteenustega,
haridusetegevusega seotud teenused); sotsiaalhoolekande valdkonnas on ümber korraldatud
pensionifondi (Single Pension Fund) juhtimine, sh IT-taristu, see aitab ühtlustada varasemat
killustatud pensionisüsteemi; riigirahanduse juhtimises täiendatakse eelarveklassifikatsiooni,
mis valmib aprillis ja avaldatakse keskpikas eelarvestrateegias maikuus; riigi võlgnevuste
vähendamisel on tehtud edusamme, nt vähendatud pensionivõlgnevusi, mis lõplikult
kustutatakse juuniks 2022; lõpule hakatakse jõudma kinnisvaramaksu reformi
ettevalmistustega, st jõuti kokkuleppele maksumäära struktuuris ja reformi fiskaalkuludes,
reformiga laiendatakse maksubaasi, kinnisvaramaks muutub õiglasemaks ja tõhusamaks.
Edusamme on tehtud ka tervishoiusektoris, töövõimetusreformiga edasiliikumisel ning
erastamises. Finantssektoris on vähenemas viivislaenud, samas on selle 15%line tase (2021. a
sept) ELis kõige kõrgem. Maksejõuetuse seadust rakendatakse, kuid selle tegevusi tuleb
tõhustada, nt suurendada võimekust menetlemisel.
Esineb ka hilinemisi kohustuste täitmisel: lepingupartneri tõttu on viibinud riigitulude
kogumiseks uue IT-süsteemi loomine, ka esmatasandi tervishoiu reform on vähe edenenud,
samuti majandustegevuse ja tooteturgude järelevalveraamistiku reform. Riigihangete seadus ei
ole ka veel lõplikult valmis.
Kokkuvõttes on komisjon arvamusel, et hoolimata pandeemiast tulenevast ebakindlast
olukorrast on Kreeka valitsus astunud piisavalt samme, et täita abiprogrammiga võetud
kohustusi. Kreekal tuleb jätkata hilinenud tegevuste. Järgmiste võlaleevendusmeetmete üle
otsustamine on kavas peale mais avaldatavat 14. tõhustatud järelevalve aruannet.
3
EURORÜHM LAIENDATUD KOOSSEISUS
1. Pangandusliit – ülevaade hetkeolukorrast
Eurogrupi juht püüab hiljemalt juuniks kokku leppida konkreetse töökava pangandusliidu
valmis ehitamiseks. See eeldab kõigilt valmisolekut kompromissideks.
Sihiks on paremini toimiv pankade kriisilahendusraamistik, mis minimeeriks kulud
maksumaksjatele, tugev ja ühetaoline kaitse Euroopa hoiustajatele, väiksema
kontsentratsiooniriskiga varad pankade bilansis, millega väheneb kriisi võimendumise risk (kui
pankade bilansis on ülekaalukalt oma riigi võlakirjad) ning tugevamad,
konkurentsivõimelisemad ja rohkem Euroopas piiriüleselt tegutsevad pangad, mis on valmis
rahastama Euroopa eesmärke digi- ja rohepöörde ellu viimiseks ja toetama innovatsiooni.
Kui tööplaan saab kokku lepitud, esitab komisjon vastavad eelnõu ettepanekud koos
mõjuanalüüsidega. Elluviimise protsess saab toimuma mitmes järgus ning järgmisse etappi
edasi liikumine toimub konsensuse alusel.
Visioon, mida hakatakse arutama ja mis eurorühma juhi hinnangul on tasakaalukas
kompromiss, on üldjoontes järgmine:
- Kriisilahenduse raamistik – olemasolevat raamistikku on vaja tugevdada ja täiendada
ning tagada selle ühetaoline rakendamine. Lisaks suurtele pankadele laieneks raamistik
ka väikestele ja keskmise suurusega pankadele. Esimeses etapis oleks vaja edasi liikuda
mh hoiusetagatisfondide kasutuse harmoneerimise ja riigiabi raamistiku kooskõlla
viimisega pankade kriisilahenduse raamistikuga. Maksejõuetuse protseduuride
harmoneerimine jääks järgmisesse etappi.
- Ühtne hoiusekindlustus – esimeses etapis riskipõhine vahendite koondamine ühisfondi
likviidsustoetuse andmiseks liikmesriikide hoiuste tagamise fondidele, mis makstakse
hiljem kesksesse fondi tagasi. Kulude korvamine ja pankade maksed otse ühisfondi
lisanduks järk-järgult teises etapis.
- Mitmekesisemad riigivõlakirjad pankade bilansis (hajutatud riskid) – eesmärk
vähendada pankade bilansis oma koduriigi võlakirjade liiga suurt kontsentratsiooni,
motiveerides neid investeerima rohkem ka teiste riikide võlakirjadesse. Näiteks pannes
kontsentratsioonist sõltuma pankade maksete suuruse ühtsesse hoiusekindlustuse fondi
ja suurendades läbipaistvust.
- Integreeritud pangandusturg – eesmärk on toetada piiriülest integratsiooni, kuid teha
seda vastutustundlikult ilma ühegi liikmesriigi finantsstabiilsust ohustamata. Piirülesed
pangandusgrupid saaksid võimaluse likviidsuspuhvrite hoidmiseks emapanga tasandil,
tagades samas tugevamad juriidilised garantiid liikmesriikidele, kus nende pankade
tütarpangad või filiaalid on süsteemselt olulised pangad. Sihiks on tasakaal selle vahel,
mis on emapanga vaatest majanduslikult optimaalne ning vastuvõtva riigi vaatest
vajalik finantsstabiilsuse ja kriitiliste pangandusfunktsioonide kindlustamiseks. Teises
etapis, kui on jõustunud ka kahjusid jagav ühtne hoiusekindlustus, laieneks selline
käsitlus ka kapitalipuhvritele.
Pangandusliidu lõpetamise töökava esimesest etapist järgmisesse liikumine toimuks siis, kui
kõik liikmesriigid on nõus, et tingimused selleks on täidetud ja esimese etapi sihid saavutatud.
Selleks on vajalik konsensuslik poliitiline otsus.
Toetume aruteludes Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 2017. a istungil heaks kiidetud EL
pangandussektori reformipaketi seisukohtadele; Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2018. a istungil
heaks kiidetud 13. märtsi 2018. a Majandus ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumiseks võetud
4
Eesti seisukohtadele; ning 18.veebruari 2016. a heaks kiidetud Eesti seisukohtadele Euroopa
hoiuste tagamise skeemi loomise ja Pangandusliidu väljakujundamise kohta. Samuti Vabariigi
Valitsuse 10. juunil 2021. a istungil heaks kiidetud ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade
komisjoni 14. juuni 2021. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadele eurorühma 17. juuni
2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 18. juuni 2021.
a istungil.
Seisukohad:
- Eesti toetab pangandusliidu väljaarendamisel eurorühma esimehe esitatud lühema aja
kava. Sealhulgas toetame ühtse hoiusekindlustuse loomist, mille vahe-etapina oleme
nõus hübriidlahendusega, mis põhineb keskse fondi ja riikide hoiusetagamise skeemide
vastastikusel likviidsuslaenul.
- Meile on tähtis, et pangandusliidus kokkulepitavad lahendused tagaksid
finantsstabiilsuse ka liikmesriikide tasandil. See tähendab, et riigisiseselt süsteemselt
olulistel pankadel peavad olema piisavad puhvrid, et tagada nii euroalas kui ka
liikmesriikides finantsstabiilsus, majanduse toimimine ning kriisilahendusvõimekus,
kui see peaks pankade probleemide korral vajalikuks osutuma.
MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU
1. EL direktiivi eelnõu ülemaailmse miinimummaksu taseme kehtestamise kohta
- Arutelu, üldine lähenemine
Eesistuja soov on saavutada üldine lähenemine direktiivi eelnõus, kus Eestil on mitmeid
murekohti. Eelnõuga rakendatakse ELis OECDs kokku lepitud rahvusvahelise maksuõiguse
reformi n.ö teine sammas ehk üleilmne miinimummaks äriühingute kasumilt. Direktiivi
ettepanek järgib suures osas rahvusvahelist kokkulepet, kuid on sellest laiaulatuslikum. Kui
OECD mudelreeglid kohalduvad üksnes piiriülestele kontsernidele, siis komisjoni direktiivi
ettepanek kohaldub ka siseriiklikele kontsernidele ja lõpliku emaettevõtjaga samas riigis
asuvatele tütarühingutele, mis Eestis tähendaks ettevõtetele ebaproportsionaalselt suurt
halduskoormust. Miinimummaks soovitakse ELis jõustada 1. jaanuarist 2023, mis on ka OECD
kokkuleppe rakendamise tähtajaks, kuid mis on liiga ambitsioonikas, arvestades aega, mida on
vaja direktiivi eelnõu menetlemiseks, selle siseriiklikuks üle võtmiseks ning vajalike IT-
arenduste tegemiseks.
Vabariigi Valitsus andis heakskiidu OECD Kaasava Raamistiku miinimummaksu ettepanekule
7. oktoobril 2021. a, arvestades asjaoluga, et see kokkulepe ei kohusta riike miinimummaksu
rakendama, kuid riigid peavad lubama teistel riikidel alamaksustatud kasumeid maksustada.
Eesti lähtub arutelus 3.03.2022. a Vabariigi Valitsuse seisukohtadest miinimummaksu
direktiivi eelnõu kohta. Toetame direktiivi eelnõu tingimusel, et selles järgitakse OECD
kaasava raamistiku riikide vahelist kokkulepet mitte kohustada Eestit miinimummaksu
kehtestama ega muutma oma äriühingute maksusüsteemi ettevõtete jaoks, mis jäävad alla 750
miljoni euro lävendit.
2. Määruse eelnõu EL piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohta
- Arutelu, üldine lähenemine
Tegemist on meetmega, mille eesmärk on vähendada Euroopa Liidu tööstuse süsinikuheidet ja
takistada kõrge süsinikuheitega tööstuse kolimist kolmandatesse riikidesse (nö süsinikuleket).
Samuti on siht motiveerida EL kaubanduspartnereid järgima samu kasvuhoonegaaside (CO2)
heite vältimise ja vähendamise põhimõtteid nagu EL ja võimaldada EL-i tootjatele võrdsemat
konkurentsiolukorda.
5
Eelnõuga sätestatakse piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi loomine. See
on kavandatud suhteliselt suurima CO2 eriheitega sektorites imporditavale kaubale rakenduva
meetmena ja on oma olemuselt sarnane kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega
kauplemise süsteemi (EL HKS) regulatsiooniga. HKSi kõrvale luuakse sarnane süsteem, kus
importijad ostavad sertifikaatide vormis õigust tuua ELi tolliterritooriumile teatud
süsinikuheitemahukaid kaupu (tsement, väetised, raud ja teras, alumiinium ja elekter), seejuures
EL HKSi ühikuhinna eest.
Kohandusmehhanism lahendab osalt sama probleemi kui HKSis lubatud heitkoguste ühikute
(LHÜde) tasuta eraldamine ning see peaks aitama vähendada süsinikulekke ohtu ehk olukorda,
kui rangemate reeglitega ELi kliimapoliitika põhjustab siinse tootmise väljaviimist EList
teistesse piirkondadesse, kus on vähem tõhus kliimapoliitika või tõuseb vähem süsiniku-
intensiivsete asendustoodete import. Konkurentsiolukorra ühtlustamiseks on
piirikohandusmehhanismi alt vabastatud nende tootjate kaubad, kes on CO2 heite eest
asukohariigis juba maksnud (nt HKS kaudu või tasu või maksuna).
Kohandusmehhanismi kohaldamisalasse kuuluvatele sektorite EL ettevõtetele lõpetatakse 10
aasta jooksul järk-järgult (et võimaldada tootjatel, importijatel ja kauplejatel uue olukorraga
kohaneda) tasuta LHÜde eraldamine, sest ainult nii asetatakse kolmandate riikide kaubad ELi
siseturul samale hinnapositsioonile ELis toodetavatega.
Eesistuja soov on leppida kokku määruse eelnõu eesistuja pakutava kompromissteksti alusel
üldine lähenemine. Eesti lähtub arutelus Vabariigi Valitsuse 16.12.2021. a istungil heaks
kiidetud Eesti seisukohtadest EL piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi
ettepaneku kohta. Selle kohaselt toetame ettepanekut ja peame oluliseks, et meede ei satuks
vastuollu Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega. Kohandusmehhanismi
toetamise eelduseks on, et Eesti nõustub samaaegselt kasvuhoonegaaside kauplemise süsteemi
direktiivi muutmise ettepanekuga. Mehhanismist oodatava tulu suunamise kohta ELi
omavahendiks kujundatakse eraldi seisukohad uute omavahendite ettepaneku raames.
Eesistujariigi kompromissettepanek vastab Vabariigi Valitsuse seisukohtadele. Samas leiame,
et määruse eelnõuga tuleks veel täiendavat tööd teha.
3. EL Nõukogu soovitus 2020. a EL eelarve täitmise kohta
- Vastuvõtmine
Nõukogu annab soovituse Euroopa Parlamendile 2020. a EL eelarve täitmise heakskiitmiseks.
Soovitus põhineb Euroopa Kontrollikoja 2020. eelarveaasta aruandel, milles kiidetakse EL
raamatupidamise aastaaruanne heaks ja kinnitatakse, et see annab EL finantsolukorrast õiglase
ülevaate. Kontrollikoda jõudis järeldusele, et 2020. eelarveaasta tulud on seaduslikud ja
korrektsed ning neis ei esine olulisi vigu. Maksed sisaldasid aga endiselt olulisel määral (st üle
2%) vigu ja see puudutas peamiselt suure riskiga kulutusi. Oluline on märkida, et Kontrollikoja
poolt arvutatav hinnanguline veamäär ei viita pettustele või ebaefektiivsusele EL
eelarvevahendite kasutamisel, vaid maksetele, mis ei ole teostatud täielikult kooskõlas kõigi
kehtivate reeglitega. Tehingute hinnanguline veamäär on viimastel aastatel olnud üsna
stabiilne: 2020. ja 2019. a 2,7% ning 2018. aastal 2,6%. Samas võrreldes varasemate aastate
enam kui 3%lise veamääraga on liigutud õiges suunas. Positiivne on veamäära alanemise
jätkumine ühtekuuluvuspoliitikas 4,4%lt 2019. aastatl 3,5%le 2020. aastal (2018. a näitaja oli
5%). Sellele on kaasa aidanud ühtekuuluvusprogrammide lihtsustamine, millega nõukogu
soovitab jätkata.
6
Soovituste tekst on tavapärane kompromiss riikide vahel, kes rõhutavad eelkõige eelarve
täitmisel tehtud vigu, ja nende riikide vahel, kes märkavad positiivsemaid trende. Arutelu
kohtumisel ei eeldata, peale vastu võtmist edastatakse soovitus Euroopa Parlamendile.
Seisukoht:
- Eesti toetab nõukogu soovitust Euroopa Parlamendile anda kinnitus Euroopa Komisjoni
tegevusele 2020. aasta Euroopa Liidu eelarve täitmisel. Peame oluliseks, et tehingute
hinnanguline veamäär edaspidi alaneks.
4. EL Nõukogu järeldused 2023. aasta EL eelarvesuuniste kohta
- Heakskiitmine
Igal aastal annavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid – EL Nõukogu ja Euroopa
Parlament – komisjonile suunised EL järgmise aasta eelarve koostamise kohta. Nendega
arvestades esitab komisjon mais või juunis järgmise aasta EL eelarveprojekti. Nõukogu
suunised on tehnilised ega sea komisjonile ette rahastamisprioriteete. Nõukogu soovitused
2023. a EL eelarve koostamiseks on võrdlemisi sarnased 2022. a soovitustele: 2023. a eelarve
peab olema kooskõlas 2021–2027 pikaajalise eelarve elementidega, lähtuma rangelt tegelikest
vajadustest ja jätma ettenägemata kuludeks piisavad varud eelarve ülemmäärade piires. Samas
peab eelarve tagama programmide rahastamisvajadused ja kasutama eelarve paindlikkuse
võimalusi olukorras, kus eelarvesse planeeritud vahenditest ei piisa liikmesriikide esitatud
maksetaotluste rahuldamiseks. Rohkem on seekord pööratud tähelepanu haldus- ja eelkõige
personalikulude kasvu piiramisele. Eelkõige on seda ajendanud tegema Euroopa Parlamendi
soovid uute ametikohtade loomiseks. Nõukogu rõhutab seetõttu, et 2021–2027 pikaajaline
eelarve sai koostatud eeldusel, et ametikohtade arv stabiliseerub ja siht võetakse halduskulude
mahu vähendamiseks. Ecofini kohtumisel tõenäoliselt arutelu ei toimu, sest eelarvekomitees oli
riikide poolt eelarvesuunistele ühehäälne toetus.
Seisukoht:
- Eesti toetab Euroopa Liidu Nõukogu järeldusi 2023. aasta Euroopa Liidu eelarvesuuniste
kohta, rõhutades vajadust tagada eelarves piisavad vahendid, et tasuda õigeaegselt maksed
võetud kohustuste eest.
5. EL majandusjuhtimise hindamine
- Tutvustus
Komisjon alustas avalikku konsultatsiooni 2021. a oktoobris ning paralleelselt on
majandusjuhtimise erinevaid aspekte käsitletud eurorühma kohtumistel, aga detailsemalt ka
eurorühma töörühma ning majandus- ja finantskomitee kohtumistel. Seniste arutelude käigus
on eristunud neli põhipunkti:
- põhieesmärkidena lihtsustamine, riigi suurem omavastutus ja parem nõuete täitmise
tagamine;
- võla jätkusuutlikkuse tagamine ja kestliku majanduskasvu edendamine investeeringute ja
reformide kaudu;
- suurem keskendumine ELi eelarvejärelevalve keskpikale perioodile;
- täiendavalt tuleks arutada, milliseid järeldusi saab teha taaste- ja vastupidavusrahastu
ülesehitusest, juhtimisest ja toimimisest.
Need punktid haakuvad hästi ka EL majandusjuhtimise teatise kohta Vabariigi Valitsuse poolt
3. märtsi 2022 heaks kiidetud seisukohtadega. Tuginedes käimasolevatele aruteludele, esitab
komisjon ettepanekud majanduse juhtimise raamistiku võimalike muudatuste kohta tõenäoliselt
aasta teises pooles, et saavutada vähemalt kokkulepe, kuidas 2023. aastal eelarvereeglitega
edasi toimetada.
7
6. Muud teemad
Nõukogu kohtumisel antakse tavapärane ülevaade finantssektori eelnõude menetlemise seisust.
Aruteluta kinnitatakse Nõukogu järeldused 1.07.2021. a rakendunud käibemaksu e-kaubanduse
reeglite kohta. Nõukogu toetab järeldustes komisjoni kavatsust EL piiriülest kaubandust veelgi
lihtsustada, vähendada koormust nii ettevõtjatele kui ka maksuhalduritele ja tõhustada
käibemaksupettuste vastast võitlust. Samuti võetakse aruteluta vastu Nõukogu järeldused
ekspordikrediidi kohta, milles rõhutatakse, et riiklikult toetatav ekspordikrediit on oluline
vahend ELi ja liikmesriikide prioriteetsete poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. See aitab
kaasa tööstusliku Euroopa ülesehitamisele, tagades samal ajal ülemineku vähese
kasvuhoonegaaside heitega majandusele, soodustab Euroopa ülemaailmset konkurentsivõimet,
aitab luua töökohti ja edendada majanduskasvu. Tervitatakse ka 2021. a komisjoni
kaubanduspoliitika teatist, milles komisjon lubab uurida EL ekspordikrediidi strateegia loomise
võimalusi ning koordineerida tõhusamalt ELi rahastamisvahendeid.
6.1. EL Nõukogu otsus seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel
Rahvusvahelises Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskuses (ICSID)
Komisjon esitas 9.02.2022 ettepaneku nõukogu otsuseks seisukoha kohta, mis võetakse
Euroopa Liidu (edaspidi EL) nimel Rahvusvahelises Investeeringutevaidluste Lahendamise
Keskuses (ICSID). Otsus on kavas vastu võtta nõukogu istungil A-punktina st ilma aruteluta.
Otsuse eesmärk on määrata kindlaks seisukoht, mille EL liikmesriigid võtavad ühiselt ICSIDi
haldusnõukogus seoses ICSIDi uuendatud eeskirjade kavandatava vastuvõtmisega. Eelnõu
kohaselt toetavad EL liikmesriigid, kes on ICSIDi konventsiooni osalised (26 liikmesriiki, v.a.
Poola Vabariik) ühiselt liidu huvides tegutsedes ICSIDi eeskirjade muudatusi. Otsus soovitab
eeskirjade uuendamise nõustuda.
ICSID on Maailmapanga Gruppi kuuluv sõltumatu ja depolitiseeritud vaidluste lahendamise
institutsioon. Selle eesmärkideks on investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamiseks
mehhanismi loomine, nende vaidluste haldamine ja rahvusvaheliste investeeringute
edendamine. ICSIDi sekretariaat algatas 2018. a alguses konsultatsiooniprotsessi võimalikest
täiendustest oma reeglites ja eeskirjades. Selle tulemusena otsustati alustada reformiprotsessiga,
mille eesmärgiks on moderniseerida, lihtsustada ja ratsionaliseerida eeskirju. Samaaegselt
sooviti leida võimalused infotehnoloogia suuremaks kasutusele võtuks ning
keskkonnasõbralikumateks menetlusteks. Aastatel 2018–2021 toimunud läbirääkimistel oli
fookuses menetluste muutmine aja- ja kuluefektiivseks, säilitades samaaegselt õiglase
menetluse, ning investorite ja riikide huvide vaheline tasakaal.
Läbirääkimistel ELi esindanud komisjon osales aktiivselt ICSIDi reeglite
moderniseerimisprotsessis, koordineerides selleks liidu liikmesriikide seisukohti.
Lõpptulemusena algatas ICSIDi haldusnõukogu esimees 20.01.2022 kirjaliku hääletuse
lõpptähtajaga 21.03.2022 nelja erineva paketi muudatuste kohta.
Kuigi EL ise ei ole ICSIDi liige, on ICSIDi vahekohtueeskirjad ja lisavõimaluste vahekohtu
eeskirjad lisatud kõikidesse liidu kaubandus- ja investeerimislepingutesse, mis sisaldavad
investeeringute kaitse eeskirju. Nimetatud lepingute kohaselt kehtivad ICSIDi eeskirjad
investeerimisvaidlustes, mille ELi investorid on algatanud kolmandate riikide vastu,
kolmandate riikide investorid ELi liikmesriikide vastu või kavandatud muudatuste
8
vastuvõtmisel ka vaidlustes, mis on algatatud liidu vastu ICSIDi lisavõimaluste
vahekohtueeskirjade alusel.
Seisukoha kujundamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse poolt 6.05.2021 poolt kinnitatud
Eesti investeeringute kaitse tegevuskava aastateks 2021–2030 eesmärke. Käesoleva otsusega
tagatakse Eesti huvide järgimine nii ELi investeeringute kaitsega seotud algatuste kontekstis
kui ka laiema investeeringute kaitse poliitikakujundamise protsessides.
Seisukoht:
- Toetame nõukogu otsust, millega antakse suunis hääletada Rahvusvahelise
Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskuse reformipaketi poolt.
9