dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad eurorühma 14. märtsi 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 15. märtsi 2022. a istungil

Rahandusministeerium · 9. märts 2022
Viit
11-3.1/2388-1
Registreeritud
9. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
11 RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ
Sari
11-3.1 EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigustiku ülevõtmise tähtajad) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
11-3.1/2022
Vastutaja
Keit Pillak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎11-3.12388-1 09.03.2022 Väljaminev kiri.asice1690 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 09.03.2022 nr 11-3.1/2388-1 [email protected] Eesti seisukohad eurorühma 14. märtsi 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 15. märtsi 2022. a istungil Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad eurorühma 14. märtsi 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 15. märtsi 2022. a istungil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit-Pentus Rosimannus Rahandusminister Lisad: 1. Eesti seisukohad eurorühma 14. märtsi 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 15. märtsi 2022. a istungil – 9 lehel 2. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel Kristiina Abel 611 3406, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja märts 2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad eurorühma 14. märtsi 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 15. märtsi 2022. a istungil Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad eurorühma 14. märtsi 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 15. märtsi 2022. a istungil: Eurorühm: 1. 2023. a eelarvepoliitika suunised - Nõustume Euroopa Komisjoni soovitusega liikuda neutraalse eelarvepositsiooni poole. Siin on vajalik silmas pidada nii võla jätkusuutlikkuse tagamist kui ka riigieelarvete struktuurset kvaliteeti. - Peame põhjendatuks, et Euroopa poolaasta kevadpaketi raames vaadatakse veelkord üle suuniste paikapidavus tulenevalt Venemaa agressioonist Ukrainas ja energiahindade jätkuvast survest tekkinud mõjudest. 2. Pangandusliit – ülevaade hetkeolukorrast - Eesti toetab pangandusliidu väljaarendamisel eurorühma esimehe esitatud lühema aja kava. Sealhulgas toetame ühtse hoiusekindlustuse loomist, mille vahe-etapina oleme nõus hübriidlahendusega, mis põhineb keskse fondi ja riikide hoiusetagamise skeemide vastastikusel likviidsuslaenul. - Meile on tähtis, et pangandusliidus kokkulepitavad lahendused tagaksid finantsstabiilsuse ka liikmesriikide tasandil. See tähendab, et riigisiseselt süsteemselt olulistel pankadel peavad olema piisavad puhvrid, et tagada nii euroalas kui ka liikmesriikides finantsstabiilsus, majanduse toimimine ning kriisilahendusvõimekus, kui see peaks pankade probleemide korral vajalikuks osutuma. ECOFIN: 1. EL Nõukogu soovitus 2020. a EL eelarve täitmise kohta - Eesti toetab nõukogu soovitust Euroopa Parlamendile anda kinnitus Euroopa Komisjoni tegevusele 2020. aasta Euroopa Liidu eelarve täitmisel. Peame oluliseks, et tehingute hinnanguline veamäär edaspidi alaneks. 2. EL Nõukogu järeldused 2023. aasta EL eelarvesuuniste kohta - Eesti toetab Euroopa Liidu Nõukogu järeldusi 2023. aasta Euroopa Liidu eelarvesuuniste kohta, rõhutades vajadust tagada eelarves piisavad vahendid, et tasuda õigeaegselt maksed võetud kohustuste eest. 3. EL Nõukogu otsus seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelises Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskuses (ICSID) - Toetame nõukogu otsust, millega antakse suunis hääletada Rahvusvahelise Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskuse reformipaketi poolt. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Saaja: Vabariigi Valitsus Esitaja: Rahandusministeerium Kuupäev: 7. märts 2022. aasta Teema: Eesti seisukohad eurorühma 14. märtsi 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 15. märtsi 2022. a istungil SISSEJUHATUS Eurorühmas arutatakse majanduse hetkeolukorda ja edasisi arenguid, kus erilise tähelepanu all on sanktsioonide mõju euroala majandusele ning muidugi inflatsioon, eelkõige energiakandjate jätkuvalt kõrged ning kerkivad hinnad. Komisjon tutvustab 2023. a eelarvepoliitika suuniseid riikidele ning antakse ülevaade Kreeka tõhustatud järelevalve 13. aruandest, milles hinnatakse abiprogrammi järgselt seatud nõuete täitmist. Eurorühma kaasava formaadi kohtumisel arutatakse pangandusliidu arenguid ning valmistatakse ette märtsis toimuva Euroopa Ülemkogu kohtumist. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus arutavad ministrid EL miinimummaksu direktiivi ja EL piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi määruse ettepanekuid. Kavas on vastu võtta 2023. a EL eelarvesuunised ning nõukogu soovitus 2020. a EL eelarve täitmise kohta. Komisjon tutvustab EL majandusjuhtimise avaliku konsultatsiooni tulemusi. Võetakse vastu nõukogu järeldused ekspordikrediidi ja e-kaubanduse käibemaksupaketi rakendamise kohta ning antakse tavapärane ülevaade finantssektori eelnõude menetlemise seisust. Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Kristiina Abel ([email protected], 611 3406) ning osakonna juhataja Andres Kuningas ([email protected], 611 3759). Ülevaate on kooskõlastanud rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross ([email protected], 611 3195). Eestit esindab eurorühma ja EL majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. 1 EURORÜHM 1. 2023. a eelarvepoliitika suunised Euroopa Komisjon (komisjon) võttis 2. märtsil vastu esialgsed suuniseid eelarvepoliitika elluviimiseks 2023. aastal, mida riigid peaks arvestama stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide koostamisel sel kevadel. Komisjon vaatab suunised veelkord üle mais kevadise majandusprognoosi ja riigipõhiste soovituste valmimisel, kui tehakse juba konkreetemad soovitused seoses riikide eelarvekavadega. Kevadised võimalikud korrektsioonid on eelkõige seotud Ukraina arengute ning nende negatiivsete mõjudega majanduskasvule ja üldiselt halveneva riskipildiga. Hetkel on komisjon juhindunud juba euroala majandus- ja eelarvepoliitikas esitatud põhimõtetest: - tuleks tagada poliitika koordineerimine ja järjepidev poliitikameetmete kombinatsioon; - tuleks tagada võla jätkusuutlikkus eelarve järkjärgulise ja kvaliteetse kohandamise ja majanduskasvu kaudu; - tuleks soodustada investeeringuid ja edendada kestlikku majanduskasvu; - tuleks edendada eelarvestrateegiaid, mis on kooskõlas keskpika perioodi lähenemisviisiga eelarve kohandamisele, võttes arvesse taaste- ja vastupidavusrahastut; - riikide eelarvestrateegiad peaksid olema diferentseeritud (arvestama eelarveseisundit ja võlakoormust) ja võtma arvesse euroala mõõdet. Sisult tähendavad need soovitused (sarnaselt varasemate juhistega), et 2022. aasta üldiselt toetavalt eelarvepoliitikalt üleminek üldiselt neutraalsele eelarvepoliitikale 2023. aastal on endiselt asjakohane. Muutuv majandusolukord võib siin maikuuks muidugi korrektuure teha. Komisjon on seisukohal, et alates 2023. aastast on soovitatav alustada järkjärgulist eelarve kohandamist, et vähendada suurt valitsemissektori võlga, kuid liiga järsul konsolideerimisel võib olla negatiivne mõju majanduskasvule ja seeläbi ka võla jätkusuutlikkusele. ELi majanduse suunamine kiirema ja kestlikuma kasvu teele ning rohe- ja digipöördega seotud probleemide lahendamine peaks olema kõigi liikmesriikide peamine prioriteet. Kuigi taasterahastu „NextGenerationEU“ keskmes olev taaste- ja vastupidavusrahastu, mille kaudu antakse kuni 800 miljardit eurot lisarahastust, saab aidata kaasa rohe- ja digipöördele, on komisjon seisukohal, et riikide keskpika perioodi eelarvekavades tuleks edendada ja kaitsta riiklikult rahastatavaid kvaliteetseid avaliku sektori investeeringuid. Stabiilsus- ja lähenemisprogrammides tuleks näidata, kuidas liikmesriikide keskpika perioodi eelarvekavad tagavad valitsemissektori võla järkjärgulise vähendamise usaldusväärsele tasemele ja kestliku majanduskasvu saavutamise järkjärgulise konsolideerimise, investeeringute ja reformide kaudu. Riiklikud eelarvestrateegiad peaksid olema asjakohaselt diferentseeritud: suure võlakoormusega liikmesriigid peaksid hakkama järk-järgult vähendama võlga, kohandades eelarvet 2023. aastal, võtmata arvesse taaste- ja vastupidavusrahastu ning muude ELi toetuste panust; vähese ja keskmise võlakoormusega liikmesriigid peaksid suurendama rohe- ja digipöördeks vajalikke investeeringuid, seades sihiks saavutada üldine neutraalne eelarvepoliitika. 2 Seisukohad: - Nõustume Euroopa Komisjoni soovitusega liikuda neutraalse eelarvepositsiooni poole. Siin on vajalik silmas pidada nii võla jätkusuutlikkuse tagamist kui ka riigieelarvete struktuurset kvaliteeti. - Peame põhjendatuks, et Euroopa poolaasta kevadpaketi raames vaadatakse veelkord üle suuniste paikapidavus tulenevalt Venemaa agressioonist Ukrainas ja energiahindade jätkuvast survest tekkinud mõjudest. 2. Kreeka süvendatud järelevalve aruanne Ministritele antakse ülevaade Kreeka 13. tõhustatud järelevalve aruandest, mis on koostatud jaanuaris toimunud arutelude põhjal Kreeka ametivõimude ning komisjoni, Euroopa Keskpanga, Rahvusvahelise Valuutafondi ning Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) esindajatega. Tõhustatud järelevalve võimaldab korrapäraselt hinnata majandus- ja finantsarenguid, samuti jälgida riigi rahastamistingimusi, et oleks tagatud Kreeka laenukohustuste täitmine. Kreeka abiprogrammiga võetud kohustuste täitmist hinnatakse kuues võtmevaldkonnas: eelarvepoliitika, sotsiaalhoolekanne, finantsstabiilsus, tööhõive- ja tooteturud, erastamine ja riigihalduse kaasajastamine. Edusamme on tehtud riigihalduse valdkonnas, kus on valmis saanud riigiametnike ametijuhendid, mis koos digitaalsete organisatsiooniskeemide loomisega parandavad riigihalduse juhtimissüsteemi; investeeringute litsentseerimise korda on lihtsustatud võimaldades seda enamates majandussektorites (nt transpordiga, terviseteenustega, haridusetegevusega seotud teenused); sotsiaalhoolekande valdkonnas on ümber korraldatud pensionifondi (Single Pension Fund) juhtimine, sh IT-taristu, see aitab ühtlustada varasemat killustatud pensionisüsteemi; riigirahanduse juhtimises täiendatakse eelarveklassifikatsiooni, mis valmib aprillis ja avaldatakse keskpikas eelarvestrateegias maikuus; riigi võlgnevuste vähendamisel on tehtud edusamme, nt vähendatud pensionivõlgnevusi, mis lõplikult kustutatakse juuniks 2022; lõpule hakatakse jõudma kinnisvaramaksu reformi ettevalmistustega, st jõuti kokkuleppele maksumäära struktuuris ja reformi fiskaalkuludes, reformiga laiendatakse maksubaasi, kinnisvaramaks muutub õiglasemaks ja tõhusamaks. Edusamme on tehtud ka tervishoiusektoris, töövõimetusreformiga edasiliikumisel ning erastamises. Finantssektoris on vähenemas viivislaenud, samas on selle 15%line tase (2021. a sept) ELis kõige kõrgem. Maksejõuetuse seadust rakendatakse, kuid selle tegevusi tuleb tõhustada, nt suurendada võimekust menetlemisel. Esineb ka hilinemisi kohustuste täitmisel: lepingupartneri tõttu on viibinud riigitulude kogumiseks uue IT-süsteemi loomine, ka esmatasandi tervishoiu reform on vähe edenenud, samuti majandustegevuse ja tooteturgude järelevalveraamistiku reform. Riigihangete seadus ei ole ka veel lõplikult valmis. Kokkuvõttes on komisjon arvamusel, et hoolimata pandeemiast tulenevast ebakindlast olukorrast on Kreeka valitsus astunud piisavalt samme, et täita abiprogrammiga võetud kohustusi. Kreekal tuleb jätkata hilinenud tegevuste. Järgmiste võlaleevendusmeetmete üle otsustamine on kavas peale mais avaldatavat 14. tõhustatud järelevalve aruannet. 3 EURORÜHM LAIENDATUD KOOSSEISUS 1. Pangandusliit – ülevaade hetkeolukorrast Eurogrupi juht püüab hiljemalt juuniks kokku leppida konkreetse töökava pangandusliidu valmis ehitamiseks. See eeldab kõigilt valmisolekut kompromissideks. Sihiks on paremini toimiv pankade kriisilahendusraamistik, mis minimeeriks kulud maksumaksjatele, tugev ja ühetaoline kaitse Euroopa hoiustajatele, väiksema kontsentratsiooniriskiga varad pankade bilansis, millega väheneb kriisi võimendumise risk (kui pankade bilansis on ülekaalukalt oma riigi võlakirjad) ning tugevamad, konkurentsivõimelisemad ja rohkem Euroopas piiriüleselt tegutsevad pangad, mis on valmis rahastama Euroopa eesmärke digi- ja rohepöörde ellu viimiseks ja toetama innovatsiooni. Kui tööplaan saab kokku lepitud, esitab komisjon vastavad eelnõu ettepanekud koos mõjuanalüüsidega. Elluviimise protsess saab toimuma mitmes järgus ning järgmisse etappi edasi liikumine toimub konsensuse alusel. Visioon, mida hakatakse arutama ja mis eurorühma juhi hinnangul on tasakaalukas kompromiss, on üldjoontes järgmine: - Kriisilahenduse raamistik – olemasolevat raamistikku on vaja tugevdada ja täiendada ning tagada selle ühetaoline rakendamine. Lisaks suurtele pankadele laieneks raamistik ka väikestele ja keskmise suurusega pankadele. Esimeses etapis oleks vaja edasi liikuda mh hoiusetagatisfondide kasutuse harmoneerimise ja riigiabi raamistiku kooskõlla viimisega pankade kriisilahenduse raamistikuga. Maksejõuetuse protseduuride harmoneerimine jääks järgmisesse etappi. - Ühtne hoiusekindlustus – esimeses etapis riskipõhine vahendite koondamine ühisfondi likviidsustoetuse andmiseks liikmesriikide hoiuste tagamise fondidele, mis makstakse hiljem kesksesse fondi tagasi. Kulude korvamine ja pankade maksed otse ühisfondi lisanduks järk-järgult teises etapis. - Mitmekesisemad riigivõlakirjad pankade bilansis (hajutatud riskid) – eesmärk vähendada pankade bilansis oma koduriigi võlakirjade liiga suurt kontsentratsiooni, motiveerides neid investeerima rohkem ka teiste riikide võlakirjadesse. Näiteks pannes kontsentratsioonist sõltuma pankade maksete suuruse ühtsesse hoiusekindlustuse fondi ja suurendades läbipaistvust. - Integreeritud pangandusturg – eesmärk on toetada piiriülest integratsiooni, kuid teha seda vastutustundlikult ilma ühegi liikmesriigi finantsstabiilsust ohustamata. Piirülesed pangandusgrupid saaksid võimaluse likviidsuspuhvrite hoidmiseks emapanga tasandil, tagades samas tugevamad juriidilised garantiid liikmesriikidele, kus nende pankade tütarpangad või filiaalid on süsteemselt olulised pangad. Sihiks on tasakaal selle vahel, mis on emapanga vaatest majanduslikult optimaalne ning vastuvõtva riigi vaatest vajalik finantsstabiilsuse ja kriitiliste pangandusfunktsioonide kindlustamiseks. Teises etapis, kui on jõustunud ka kahjusid jagav ühtne hoiusekindlustus, laieneks selline käsitlus ka kapitalipuhvritele. Pangandusliidu lõpetamise töökava esimesest etapist järgmisesse liikumine toimuks siis, kui kõik liikmesriigid on nõus, et tingimused selleks on täidetud ja esimese etapi sihid saavutatud. Selleks on vajalik konsensuslik poliitiline otsus. Toetume aruteludes Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 2017. a istungil heaks kiidetud EL pangandussektori reformipaketi seisukohtadele; Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2018. a istungil heaks kiidetud 13. märtsi 2018. a Majandus ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumiseks võetud 4 Eesti seisukohtadele; ning 18.veebruari 2016. a heaks kiidetud Eesti seisukohtadele Euroopa hoiuste tagamise skeemi loomise ja Pangandusliidu väljakujundamise kohta. Samuti Vabariigi Valitsuse 10. juunil 2021. a istungil heaks kiidetud ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 14. juuni 2021. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadele eurorühma 17. juuni 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 18. juuni 2021. a istungil. Seisukohad: - Eesti toetab pangandusliidu väljaarendamisel eurorühma esimehe esitatud lühema aja kava. Sealhulgas toetame ühtse hoiusekindlustuse loomist, mille vahe-etapina oleme nõus hübriidlahendusega, mis põhineb keskse fondi ja riikide hoiusetagamise skeemide vastastikusel likviidsuslaenul. - Meile on tähtis, et pangandusliidus kokkulepitavad lahendused tagaksid finantsstabiilsuse ka liikmesriikide tasandil. See tähendab, et riigisiseselt süsteemselt olulistel pankadel peavad olema piisavad puhvrid, et tagada nii euroalas kui ka liikmesriikides finantsstabiilsus, majanduse toimimine ning kriisilahendusvõimekus, kui see peaks pankade probleemide korral vajalikuks osutuma. MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU 1. EL direktiivi eelnõu ülemaailmse miinimummaksu taseme kehtestamise kohta - Arutelu, üldine lähenemine Eesistuja soov on saavutada üldine lähenemine direktiivi eelnõus, kus Eestil on mitmeid murekohti. Eelnõuga rakendatakse ELis OECDs kokku lepitud rahvusvahelise maksuõiguse reformi n.ö teine sammas ehk üleilmne miinimummaks äriühingute kasumilt. Direktiivi ettepanek järgib suures osas rahvusvahelist kokkulepet, kuid on sellest laiaulatuslikum. Kui OECD mudelreeglid kohalduvad üksnes piiriülestele kontsernidele, siis komisjoni direktiivi ettepanek kohaldub ka siseriiklikele kontsernidele ja lõpliku emaettevõtjaga samas riigis asuvatele tütarühingutele, mis Eestis tähendaks ettevõtetele ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust. Miinimummaks soovitakse ELis jõustada 1. jaanuarist 2023, mis on ka OECD kokkuleppe rakendamise tähtajaks, kuid mis on liiga ambitsioonikas, arvestades aega, mida on vaja direktiivi eelnõu menetlemiseks, selle siseriiklikuks üle võtmiseks ning vajalike IT- arenduste tegemiseks. Vabariigi Valitsus andis heakskiidu OECD Kaasava Raamistiku miinimummaksu ettepanekule 7. oktoobril 2021. a, arvestades asjaoluga, et see kokkulepe ei kohusta riike miinimummaksu rakendama, kuid riigid peavad lubama teistel riikidel alamaksustatud kasumeid maksustada. Eesti lähtub arutelus 3.03.2022. a Vabariigi Valitsuse seisukohtadest miinimummaksu direktiivi eelnõu kohta. Toetame direktiivi eelnõu tingimusel, et selles järgitakse OECD kaasava raamistiku riikide vahelist kokkulepet mitte kohustada Eestit miinimummaksu kehtestama ega muutma oma äriühingute maksusüsteemi ettevõtete jaoks, mis jäävad alla 750 miljoni euro lävendit. 2. Määruse eelnõu EL piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohta - Arutelu, üldine lähenemine Tegemist on meetmega, mille eesmärk on vähendada Euroopa Liidu tööstuse süsinikuheidet ja takistada kõrge süsinikuheitega tööstuse kolimist kolmandatesse riikidesse (nö süsinikuleket). Samuti on siht motiveerida EL kaubanduspartnereid järgima samu kasvuhoonegaaside (CO2) heite vältimise ja vähendamise põhimõtteid nagu EL ja võimaldada EL-i tootjatele võrdsemat konkurentsiolukorda. 5 Eelnõuga sätestatakse piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi loomine. See on kavandatud suhteliselt suurima CO2 eriheitega sektorites imporditavale kaubale rakenduva meetmena ja on oma olemuselt sarnane kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (EL HKS) regulatsiooniga. HKSi kõrvale luuakse sarnane süsteem, kus importijad ostavad sertifikaatide vormis õigust tuua ELi tolliterritooriumile teatud süsinikuheitemahukaid kaupu (tsement, väetised, raud ja teras, alumiinium ja elekter), seejuures EL HKSi ühikuhinna eest. Kohandusmehhanism lahendab osalt sama probleemi kui HKSis lubatud heitkoguste ühikute (LHÜde) tasuta eraldamine ning see peaks aitama vähendada süsinikulekke ohtu ehk olukorda, kui rangemate reeglitega ELi kliimapoliitika põhjustab siinse tootmise väljaviimist EList teistesse piirkondadesse, kus on vähem tõhus kliimapoliitika või tõuseb vähem süsiniku- intensiivsete asendustoodete import. Konkurentsiolukorra ühtlustamiseks on piirikohandusmehhanismi alt vabastatud nende tootjate kaubad, kes on CO2 heite eest asukohariigis juba maksnud (nt HKS kaudu või tasu või maksuna). Kohandusmehhanismi kohaldamisalasse kuuluvatele sektorite EL ettevõtetele lõpetatakse 10 aasta jooksul järk-järgult (et võimaldada tootjatel, importijatel ja kauplejatel uue olukorraga kohaneda) tasuta LHÜde eraldamine, sest ainult nii asetatakse kolmandate riikide kaubad ELi siseturul samale hinnapositsioonile ELis toodetavatega. Eesistuja soov on leppida kokku määruse eelnõu eesistuja pakutava kompromissteksti alusel üldine lähenemine. Eesti lähtub arutelus Vabariigi Valitsuse 16.12.2021. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest EL piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi ettepaneku kohta. Selle kohaselt toetame ettepanekut ja peame oluliseks, et meede ei satuks vastuollu Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega. Kohandusmehhanismi toetamise eelduseks on, et Eesti nõustub samaaegselt kasvuhoonegaaside kauplemise süsteemi direktiivi muutmise ettepanekuga. Mehhanismist oodatava tulu suunamise kohta ELi omavahendiks kujundatakse eraldi seisukohad uute omavahendite ettepaneku raames. Eesistujariigi kompromissettepanek vastab Vabariigi Valitsuse seisukohtadele. Samas leiame, et määruse eelnõuga tuleks veel täiendavat tööd teha. 3. EL Nõukogu soovitus 2020. a EL eelarve täitmise kohta - Vastuvõtmine Nõukogu annab soovituse Euroopa Parlamendile 2020. a EL eelarve täitmise heakskiitmiseks. Soovitus põhineb Euroopa Kontrollikoja 2020. eelarveaasta aruandel, milles kiidetakse EL raamatupidamise aastaaruanne heaks ja kinnitatakse, et see annab EL finantsolukorrast õiglase ülevaate. Kontrollikoda jõudis järeldusele, et 2020. eelarveaasta tulud on seaduslikud ja korrektsed ning neis ei esine olulisi vigu. Maksed sisaldasid aga endiselt olulisel määral (st üle 2%) vigu ja see puudutas peamiselt suure riskiga kulutusi. Oluline on märkida, et Kontrollikoja poolt arvutatav hinnanguline veamäär ei viita pettustele või ebaefektiivsusele EL eelarvevahendite kasutamisel, vaid maksetele, mis ei ole teostatud täielikult kooskõlas kõigi kehtivate reeglitega. Tehingute hinnanguline veamäär on viimastel aastatel olnud üsna stabiilne: 2020. ja 2019. a 2,7% ning 2018. aastal 2,6%. Samas võrreldes varasemate aastate enam kui 3%lise veamääraga on liigutud õiges suunas. Positiivne on veamäära alanemise jätkumine ühtekuuluvuspoliitikas 4,4%lt 2019. aastatl 3,5%le 2020. aastal (2018. a näitaja oli 5%). Sellele on kaasa aidanud ühtekuuluvusprogrammide lihtsustamine, millega nõukogu soovitab jätkata. 6 Soovituste tekst on tavapärane kompromiss riikide vahel, kes rõhutavad eelkõige eelarve täitmisel tehtud vigu, ja nende riikide vahel, kes märkavad positiivsemaid trende. Arutelu kohtumisel ei eeldata, peale vastu võtmist edastatakse soovitus Euroopa Parlamendile. Seisukoht: - Eesti toetab nõukogu soovitust Euroopa Parlamendile anda kinnitus Euroopa Komisjoni tegevusele 2020. aasta Euroopa Liidu eelarve täitmisel. Peame oluliseks, et tehingute hinnanguline veamäär edaspidi alaneks. 4. EL Nõukogu järeldused 2023. aasta EL eelarvesuuniste kohta - Heakskiitmine Igal aastal annavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid – EL Nõukogu ja Euroopa Parlament – komisjonile suunised EL järgmise aasta eelarve koostamise kohta. Nendega arvestades esitab komisjon mais või juunis järgmise aasta EL eelarveprojekti. Nõukogu suunised on tehnilised ega sea komisjonile ette rahastamisprioriteete. Nõukogu soovitused 2023. a EL eelarve koostamiseks on võrdlemisi sarnased 2022. a soovitustele: 2023. a eelarve peab olema kooskõlas 2021–2027 pikaajalise eelarve elementidega, lähtuma rangelt tegelikest vajadustest ja jätma ettenägemata kuludeks piisavad varud eelarve ülemmäärade piires. Samas peab eelarve tagama programmide rahastamisvajadused ja kasutama eelarve paindlikkuse võimalusi olukorras, kus eelarvesse planeeritud vahenditest ei piisa liikmesriikide esitatud maksetaotluste rahuldamiseks. Rohkem on seekord pööratud tähelepanu haldus- ja eelkõige personalikulude kasvu piiramisele. Eelkõige on seda ajendanud tegema Euroopa Parlamendi soovid uute ametikohtade loomiseks. Nõukogu rõhutab seetõttu, et 2021–2027 pikaajaline eelarve sai koostatud eeldusel, et ametikohtade arv stabiliseerub ja siht võetakse halduskulude mahu vähendamiseks. Ecofini kohtumisel tõenäoliselt arutelu ei toimu, sest eelarvekomitees oli riikide poolt eelarvesuunistele ühehäälne toetus. Seisukoht: - Eesti toetab Euroopa Liidu Nõukogu järeldusi 2023. aasta Euroopa Liidu eelarvesuuniste kohta, rõhutades vajadust tagada eelarves piisavad vahendid, et tasuda õigeaegselt maksed võetud kohustuste eest. 5. EL majandusjuhtimise hindamine - Tutvustus Komisjon alustas avalikku konsultatsiooni 2021. a oktoobris ning paralleelselt on majandusjuhtimise erinevaid aspekte käsitletud eurorühma kohtumistel, aga detailsemalt ka eurorühma töörühma ning majandus- ja finantskomitee kohtumistel. Seniste arutelude käigus on eristunud neli põhipunkti: - põhieesmärkidena lihtsustamine, riigi suurem omavastutus ja parem nõuete täitmise tagamine; - võla jätkusuutlikkuse tagamine ja kestliku majanduskasvu edendamine investeeringute ja reformide kaudu; - suurem keskendumine ELi eelarvejärelevalve keskpikale perioodile; - täiendavalt tuleks arutada, milliseid järeldusi saab teha taaste- ja vastupidavusrahastu ülesehitusest, juhtimisest ja toimimisest. Need punktid haakuvad hästi ka EL majandusjuhtimise teatise kohta Vabariigi Valitsuse poolt 3. märtsi 2022 heaks kiidetud seisukohtadega. Tuginedes käimasolevatele aruteludele, esitab komisjon ettepanekud majanduse juhtimise raamistiku võimalike muudatuste kohta tõenäoliselt aasta teises pooles, et saavutada vähemalt kokkulepe, kuidas 2023. aastal eelarvereeglitega edasi toimetada. 7 6. Muud teemad Nõukogu kohtumisel antakse tavapärane ülevaade finantssektori eelnõude menetlemise seisust. Aruteluta kinnitatakse Nõukogu järeldused 1.07.2021. a rakendunud käibemaksu e-kaubanduse reeglite kohta. Nõukogu toetab järeldustes komisjoni kavatsust EL piiriülest kaubandust veelgi lihtsustada, vähendada koormust nii ettevõtjatele kui ka maksuhalduritele ja tõhustada käibemaksupettuste vastast võitlust. Samuti võetakse aruteluta vastu Nõukogu järeldused ekspordikrediidi kohta, milles rõhutatakse, et riiklikult toetatav ekspordikrediit on oluline vahend ELi ja liikmesriikide prioriteetsete poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. See aitab kaasa tööstusliku Euroopa ülesehitamisele, tagades samal ajal ülemineku vähese kasvuhoonegaaside heitega majandusele, soodustab Euroopa ülemaailmset konkurentsivõimet, aitab luua töökohti ja edendada majanduskasvu. Tervitatakse ka 2021. a komisjoni kaubanduspoliitika teatist, milles komisjon lubab uurida EL ekspordikrediidi strateegia loomise võimalusi ning koordineerida tõhusamalt ELi rahastamisvahendeid. 6.1. EL Nõukogu otsus seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelises Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskuses (ICSID) Komisjon esitas 9.02.2022 ettepaneku nõukogu otsuseks seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu (edaspidi EL) nimel Rahvusvahelises Investeeringutevaidluste Lahendamise Keskuses (ICSID). Otsus on kavas vastu võtta nõukogu istungil A-punktina st ilma aruteluta. Otsuse eesmärk on määrata kindlaks seisukoht, mille EL liikmesriigid võtavad ühiselt ICSIDi haldusnõukogus seoses ICSIDi uuendatud eeskirjade kavandatava vastuvõtmisega. Eelnõu kohaselt toetavad EL liikmesriigid, kes on ICSIDi konventsiooni osalised (26 liikmesriiki, v.a. Poola Vabariik) ühiselt liidu huvides tegutsedes ICSIDi eeskirjade muudatusi. Otsus soovitab eeskirjade uuendamise nõustuda. ICSID on Maailmapanga Gruppi kuuluv sõltumatu ja depolitiseeritud vaidluste lahendamise institutsioon. Selle eesmärkideks on investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamiseks mehhanismi loomine, nende vaidluste haldamine ja rahvusvaheliste investeeringute edendamine. ICSIDi sekretariaat algatas 2018. a alguses konsultatsiooniprotsessi võimalikest täiendustest oma reeglites ja eeskirjades. Selle tulemusena otsustati alustada reformiprotsessiga, mille eesmärgiks on moderniseerida, lihtsustada ja ratsionaliseerida eeskirju. Samaaegselt sooviti leida võimalused infotehnoloogia suuremaks kasutusele võtuks ning keskkonnasõbralikumateks menetlusteks. Aastatel 2018–2021 toimunud läbirääkimistel oli fookuses menetluste muutmine aja- ja kuluefektiivseks, säilitades samaaegselt õiglase menetluse, ning investorite ja riikide huvide vaheline tasakaal. Läbirääkimistel ELi esindanud komisjon osales aktiivselt ICSIDi reeglite moderniseerimisprotsessis, koordineerides selleks liidu liikmesriikide seisukohti. Lõpptulemusena algatas ICSIDi haldusnõukogu esimees 20.01.2022 kirjaliku hääletuse lõpptähtajaga 21.03.2022 nelja erineva paketi muudatuste kohta. Kuigi EL ise ei ole ICSIDi liige, on ICSIDi vahekohtueeskirjad ja lisavõimaluste vahekohtu eeskirjad lisatud kõikidesse liidu kaubandus- ja investeerimislepingutesse, mis sisaldavad investeeringute kaitse eeskirju. Nimetatud lepingute kohaselt kehtivad ICSIDi eeskirjad investeerimisvaidlustes, mille ELi investorid on algatanud kolmandate riikide vastu, kolmandate riikide investorid ELi liikmesriikide vastu või kavandatud muudatuste 8 vastuvõtmisel ka vaidlustes, mis on algatatud liidu vastu ICSIDi lisavõimaluste vahekohtueeskirjade alusel. Seisukoha kujundamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse poolt 6.05.2021 poolt kinnitatud Eesti investeeringute kaitse tegevuskava aastateks 2021–2030 eesmärke. Käesoleva otsusega tagatakse Eesti huvide järgimine nii ELi investeeringute kaitsega seotud algatuste kontekstis kui ka laiema investeeringute kaitse poliitikakujundamise protsessides. Seisukoht: - Toetame nõukogu otsust, millega antakse suunis hääletada Rahvusvahelise Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskuse reformipaketi poolt. 9
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →