dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

COM(2021) 805 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942

Rahandusministeerium · 9. märts 2022
Viit
1.1-11/2372-1
Registreeritud
9. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Sirje Rank (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond)
Lahendamise tähtaeg
21. märts 2022

Failid

  • 📎1_EN_ACT_part1_v7 (7).docx246 KB
  • 📎1_EN_annexe_proposition_part1_v6 (1).docx74 KB
  • 📎1_ET_ACT_part1_v2 (7).docx140 KB
  • 📎1_ET_annexe_proposition_part1_v2 (2).docx73 KB
  • 📎22-00535-1.pdf2 KB
  • 📎Faktileht metaan.docx32 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EXPLANATORY MEMORANDUM 1. CONTEXT OF THE PROPOSAL • Reasons for and objectives of the proposal The European Green Deal puts the Union on a path to climate neutrality by 2050 through the deep decarbonisation of all sectors of the economy. It also aims to protect, conserve and enhance the EU's natural capital, and protect the health and well-being of citizens from environment-related risks and impacts. Methane is a powerful greenhouse gas, second only to carbon dioxide in its overall contribution to climate change and responsible for about a third of current climate warming. Although it remains in the atmosphere for a shorter period than carbon dioxide (10-12 years before oxidizing into carbon dioxide that continues to trap heat), on a molecular level, methane is a far more powerful climate forcer (with a global warming potential of 28 times that of carbon dioxide over 100 years and of 86 over 20 years). In addition, methane contributes to ozone formation, which is a potent air pollutant that causes serious health problems. Approximately 60% of global methane emissions are anthropogenic, of which the largest sources, based on estimations, are fossil fuel production and use (between a fourth and a third), waste (around a quarter) and agriculture (around half of total methane emissions), in particular linked to intensive production. The Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC) notes that deep reductions in methane emissions must be achieved by 2030 for the world to stay below the 1.5°C (or even the 2°C) 2050 global temperature target . The most recent IPCC report underlines the role of methane as one of the main greenhouse gases responsible for climate change. The report outlines that methane levels are at an all-time high and well above the emission levels compatible with limiting warming to 1.5°C . There is thus a need for a sharp, rapid and sustained reduction in methane emissions to slow down global warming and improve air quality. It is important to note that the report concludes that the increase of methane in the atmosphere is the result of human activity and that fossil fuels have been a large contributor to the growth in methane emissions at least since 2007, alongside agriculture ( mainly livestock) and wastewater. The 2030 Climate Target Plan’s impact assessment indicates that in the EU the most cost-effective methane emission savings can be achieved in the energy sector. These emissions are a transboundary problem and uncoordinated regulatory treatment across Member States and sectors creates gaps and inefficiencies and may impair the functioning of the Union’s single market for energy. As the majority of methane emissions linked to fossil energy consumed within the Union occur outside its borders, only joint action by Member States could present results in this field. In September 2021 the Union and the United States announced the Global Methane Pledge which represents a political commitment to reduce global methane emissions across all methane-emitting sectors by 30% by 2030 (from 2020 levels), launched at the UN Climate Change Conference (COP 26) in November 2021 in Glasgow. Over one hundred countries have committed to support the Pledge , representing nearly half of global anthropogenic methane emissions. The Global Methane Pledge includes a commitment to move towards using best available inventory methodologies to quantify methane emissions, with a particular focus on high emission sources. The general objective of the Regulation is, in the context of the functioning of the internal market for energy and while ensuring security of supply in the Union, to preserve and improve the environment by reducing methane emissions from fossil energy produced or consumed in the Union. The specific objectives are the following: (i) Improve the accuracy of information on the main sources of methane emissions associated with energy produced and consumed within the EU. The goal is to ensure the availability of asset-level data and robust quantification of emissions, and thereby increase the accuracy of measurements – including the reporting of greenhouse gas (‘GHG’) inventories data to the United Nations Framework Convention on Climate Change (‘UNFCCC’) – as well as the scope for appropriate measures for mitigation. (ii) Ensure further effective reduction of methane emissions across the energy supply chain in the EU. This specific objective addresses the market failure s leading to insufficient mitigation of methane emissions by companies. (iii) Improve the availability of information to provide incentives for the reduction of methane emissions related to fossil energy imported to the EU . As the majority of methane emissions linked to fossil energy consumed within the EU occur outside the EU, this specific objective seeks to set incentives to reduce methane emissions in partner countries by creating transparency in the market. • Consistency with existing policy provisions in the policy area In Regulation (EU) 2021/1119 (‘European Climate Law’), the Union has enshrined into legislation the target of economy-wide climate neutrality by 2050 and also established a binding Union domestic reduction commitment of net greenhouse gas emissions (emissions after deduction of removals) of at least 55% below 1990 levels by 2030. The proposal builds on the Union’s 2030 Climate Target Plan a nd its impact assessment. The Climate Target Plan showed, on the basis of modelled scenarios, that achievement of an increased climate target of at least 55% net greenhouse gas emissions reduction in 2030 is feasible and would enable a smooth trajectory to climate neutrality in 2050. It also highlights the need to step-up reductions in methane emissions. The European Green Deal combines a comprehensive set of mutually reinforcing measures and initiatives aimed at achieving climate neutrality in the Union by 2050. The European Green Deal Communication indicates that the decarbonisation of the gas sector will be facilitated, including by addressing the issue of energy-related methane emissions. The Commission adopted an EU strategy to reduce methane emissions (‘the Methane Strategy’) in October 2020 setting out measures to cut methane emissions in the EU, including in the energy sector, and internationally. Regulation (EU) 2018/1999 (Governance Regulation) requires Member States to establish national inventory systems to estimate anthropogenic emissions of greenhouse gas es and to report th ose national projections. This reporting is done using IPCC guidelines , and is often based on default emission factors rather than direct source-level measurements, implying uncertainties regarding the precise origin, frequency and magnitude of emissions. Methane emissions occurring at the level of oil and fossil gas exploration and production, fossil gas gathering and processing, transmission, distribution, underground storage and liquid fossil gas (LNG) terminals, as well as operating, closed or abandoned coal mines are not specifically regulated at the Union level. Directive 2010/75/EU ( Industrial Emissions Directive, IED) , currently under revision, regulate s pollutant emissions from industrial installations, notably by setting emission limit values based on best available techniques as permit conditions. The IED cover s the refining of mineral oil and gas but not fossil gas upstream , mid and downstream (LNG, underground gas storage, transmission, distribution) or coal mining. Closely related to the IED, Regulation (EC) 166/2006 (European Pollutant Release and Transfer Register, E-PRTR), requires ‘Underground mining and related operations’ to report pollutant releases , including methane when exceeding a reporting threshold of 100,000 kg/year. For measuring methane releases, Appendix 3 of the E-PRTR guidance refers to an ISO standard in preparation (by ISP/TC 146/SC 1/WG 22). The E-PRTR is also currently under revision. The revision of the IED and the E-PRTR will take into account the need to avoid double regulation. This proposal is thus complementary to th os e two acts as it addresses methane emissions along the entire fossil energy supply chain. On 14 July 2021 the European Commission adopted a series of legislative proposals setting out how it intends to achieve climate neutrality in the EU by 2050, including the intermediate target of an at least 55% net reduction in greenhouse gas emissions by 2030. In this context, the following initiatives have relevant links with methane emission measurement and mitigation: Regulation (EU) 2018/842 (the Effort Sharing Regulation, ESR) contains binding annual greenhouse gas emission targets at country level for Member States from 2021 to 2030 for sectors including transport (without aviation), buildings, agriculture, waste, industry and the parts of the energy sector not covered by the existing EU Emissions Trading System (ETS) . It includes methane in its scope and this is maintained in the proposal for revision adopted on 14 July 2021. This initiative is complimentary to the ESR as it introduces specific measures for the reduction of methane emissions, as the ESR does not prescribe such measures and leaves some margin to Member States on how bes t to achieve the required greenhouse gas emission reductions . Those measures will contribute to Member States fulfilling their targets and can also contribute to increasing the cost-effectiveness of achieving the ESR’s targets due to the trading potential in the ESR between Member States. The proposal to amend Regulation (EU) 2018/841 (LULUCF Regulation) as part of the ‘Fit for 55’ package sets an overall EU target for carbon removals by natural sinks, national targets will require Member States to care for and expand their carbon sinks. The proposal also determines the Union target of climate neutrality for 2035 in the land use, forestry and agriculture sectors, including also agricultural non-CO2 emissions, i.e. methane. Directive (EU) 2018/2001 (Renewable Energy Directive, REDII) is the main EU instrument dealing with the promotion of energy from renewable sources and will facilitate the gradual replacement of fossil energy sources by renewables. It furthermore contains default greenhouse gas savings values including estimations of methane losses in the production of biogas and biomethane , which can be relevant for the sustainability of biogas and biomethane. These default values can be used by producers in their reporting of the greenhouse gas savings of their production to demonstrate that they meet REDII sustainability requirements and indirectly provide incentives for the reduction of methane emissions. Methane emissions occurring in space heating and cooling appliances are covered in several ecodesign and energy labelling regulations, which provide rules for improving the environmental performance of products, such as household appliances, information and communication technologies or engineering. Finally, the European Commission is also proposing to revise Directive 2009/73 /EC and Regulation (EC) 71 5 /2009 to facilitate the emergence of decarbonised hydrogen and gas markets, by establishing a new market design, facilitating access for renewable and low-carbon gases to pipelines so as to, on the one hand, create the conditions for a hydrogen market and, on the other hand, remove barriers to the decarbonisation of existing natural gas grid. The proposal is complementary as it will improve the climate performance of fossil gas during the period in which it will be gradually replaced by renewable and low-carbon gases. • Consistency with other Union policies This proposal is complementary to action taken in the field s of agriculture and waste to reduce methane emissions. As regards the agriculture sector, several challenges are addressed in the ‘Farm to Fork’ strategy. The Commission has set up an expert group to analyse life-cycle methane emissions metrics. In cooperation with sectoral experts and Member States, the Commission is developing an inventory of best practices and available technologies to explore and promote the wider uptake of innovative mitigating actions. To encourage carbon-balance calculations at farm level, by 2022 the Commission will provide a digital carbon navigator template and guidelines on common pathways for the quantitative calculation of greenhouse gas emissions and removals. The Commission will promote the uptake of mitigation technologies through the wider deployment of ‘carbon farming’ in Member States and their Common Agricultural Policy Strategic Plans, as from 2021. In the Horizon Europe strategic plan 2021-2024, the Commission is proposing targeted research on the different factors that effectively lead to greenhouse gases emission reductions, focusing on technology and nature-based solutions as well as on the factors leading to dietary shift. The Commission is also considering bringing part of the cattle rearing within the scope of the IED, which may contribute to curbing methane emissions of the sector. Methane emissions in the waste sector are covered by existing and upcoming planned reviews of environmental legislation. Directive (EU) 2018/850 (t he Landfill Directive ) requires landfill operators to manage landfill gas by either using it to generate energy or flaring it. In the review of the Landfill Directive foreseen for 2024, the Commission will consider further action to improve the management of landfill gas, minimise its harmful climate effects, and harness any of its potential energy gains. Furthermore, the ongoing review of the IED is also considering the adoption of conclusions on BAT for landfilling that would inter alia address methane emissions. Recent changes to EU waste legislation (2018) introduced an obligation to collect biodegradable waste separately by 2024, and set a new target of a maximum 10% landfilling of waste by 2035. As a result of these changes, it is expected that methane emissions from landfills will decrease further. Concerning the treatment and use of wastewater and sewage sludge under the current regulatory framework, namely the Urban Waste Water Treatment Directive and the Sewage Sludge Directive , emissions of greenhouse gases are not specifically tackled. The implementation of the Urban Waste Water Treatment Directive has , however, helped to prevent significant methane emissions due to the collection and treatment of wastewater inefficient centralised facilities. The Urban Waste Water Treatment Directive is currently being reviewed. The Sewage Sludge Directive regulates the use of sewage sludge to protect the environment, and in particular soil, against the harmful effects of contaminated sludge when used in agriculture. 2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY • Legal basis The legal basis of this initiative is Article 194 (2) of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU), which empowers the Union to establish the measures necessary to achieve the objectives of the Union with regard to policy on energy. The proposal concerns the energy sector only and it contributes to the Union’s energy policy objectives as outlined in Article 194(1), in particular the functioning of the energy market by harmonizing monitoring, reporting and abatement rules on methane, which contributes to preserve and improve the environment. • Subsidiarity (for non-exclusive competence) Methane emissions in the energy sector are a transboundary problem and vary across national and regional levels of the Union. They are r elevant in all Member States to a varying degree, depending on their energy mix and natural endowments, e.g. how many underground coalmines are operated or sealed, how much fossil gas is produced or transported. The scale of gas infrastructure demonstrates the Union wide aspect, with roughly 190,000 km of transmission pipelines across all Member States. The level of reporting of emissions and the scope of mitigation measures differs by Member State and sub-sector. There are several private and voluntary initiatives, these are , however , insufficient due to limitations in scope, participation and enforceability. Diverse national approaches may lead to inconsistencies in regulatory treatment across Member States, increasing the administrative burden on companies operating in more than one Member State, potentially impeding the functioning of the internal market through the creation of barriers to operators, as well as complicating the collection of comparable data across the Union. In addition, as the majority of methane emissions linked to fossil energy consumed within the Union occur outside its borders, joint action by Member States would be more likely to deliver results for those parts of the supply chain and preserve the integrity of the internal energy market. In light of the above, the reduction of methane emissions across the Union would benefit from a homogeneous policy approach at the Union level. The impacts of measures aimed at methane measurement and mitigation and related effects on innovation, cost-effectiveness, and a level-playing field in maintenance of a well-functioning internal market warrant coordination across Member State borders. Coordinated Union policies have a much higher chance of leading to further reductions in methane emissions in the energy sector than fragmented national efforts . Coordinated action at the Union level furthermore facilitates the full consideration of the different capabilities to act among Member States and private entities. It also affords operators the benefits of a single regulatory regime, facilitating adherence and reducing administrative burden relative to the application of fragmented rules across Member States. Union-level methane policy adds significant value for international climate action. By develop ing legislation to minimi s e methane emissions in the energy sector, the Union is sending a strong political signal to external actors, increasing the awareness of the harmful effects of methane emissions on the climate. This signal will not only encourage Union partners to address the problem of methane emissions in the energy sector, but also lead to the creation of an international partnership and thus give the Union a leadership role in addressing methane emissions. In conclusion, the challenges in reducing methane emissions hence require a harmonised and coordinated approach and cannot be addressed efficiently by individual Member States. Union action is thus justified on grounds of subsidiarity in line with Article 194 TFEU. • Proportionality The proposal strikes a careful balance between, on the one hand, the regulatory autonomy Member States have for national corrective actions, setting incentives for technological innovation or deciding on the level of dedicated resources and, on the other hand, the need to address the problems concerning methane emissions that have to be tackled at Union level . As described in Chapter 6 of the Impact Assessment, the costs and regulatory burdens associated with this proposal have been kept as limited as possible. The measures foreseen in this proposal do not extend beyond what is necessary to solve the identified problems and to achieve the objectives set. The foreseen costs for the Commission and Member States are considered as acceptable, also bearing in mind the positive net economic impacts linked to an environmentally and socially cost effective abatement level. • Choice of the instrument A Regulation is the appropriate legal instrument for this legislative proposal as it imposes clear and detailed rules which do not give room for divergent transposition by Member States. A Regulation ensures that legal requirements are applicable at the same time throughout the Union, therefore it would avoid the inefficiencies and regulatory costs/burdens related to an inconsistent implementation of the methane emission reduction provisions across the Union. In addition, a Regulation is the adequate instrument to impose direct obligations on economic operators and national authorities. This would be required in order to have clear obligations to quantify report and verify data, as well as to employ measures to mitigate methane emissions, including the phasing out of harmful industry practices such as venting and flaring. In order to have consistent and comparable data, it is crucial to have harmonised measurement and reporting requirements. This can be best done via a Regulation, as shown by related EU legal acts, such as Regulation (EU) 2015/757 , Regulation (EC) 166/2006 or Implementing Regulation (EU) 2018/2066 . On this subject, the level of discretion left to Member States in a Directive would be incompatible with the need for comparable and therefore harmonised data. Furthermore, with respect to mitigation measures and restrictions on industrial practices, Regulation is the adequate instrument to ensure that provisions target companies directly and a minimum level-playing field is established in those practices. Finally, a Regulation allows the urgency of dealing with methane emissions to be addressed in a more direct and conducive manner , in the context of the climate emergency and the Union’s climate neutrality target, as explained in section 1 above. The choice of a Regulation ensures that the identified problems and objectives are addressed in the most effective, efficient and proportionate way. It ensures a careful balance between, on the one hand, the regulatory autonomy Member States have for national corrective actions, setting incentives for technological innovation, or deciding on the level of dedicated resources and, on the other hand, the need to address the problems concerning methane emissions that have to be tackled at Union level . 3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS • Stakeholder consultations In line with the Better Regulation Guidelines for impact assessments, the Commission carried out a comprehensive stakeholder consultation based on a consultation strategy that included a range of methods and tools. The consultation strategy aimed to ensure that all relevant evidence was taken into account, including data about costs, societal impact, and the potential benefits of the initiative. The strategy was designed in line with the intervention logic and combined both backward and forward-looking elements. Several consultation tools were employed: an online public consultation, a targeted consultation on costs of implementin g monitoring, reporting and verification (MRV) regulation based on the O il and G as M ethane P artnership , in-depth interviews and (three) online stakeholder webinars. The open public consultation (OPC) received 131 responses, of those 126 were submitted by at least partial completion of the online questionnaire and five additional contributions were received in the form of email submissions. In particular, the Agency for the Cooperation of Energy Regulators (ACER) and the Council of European Energy Regulators (CEER) submitted a survey among their members as informal contribution to the open public consultation, expressing the view that “national regulatory authorities broadly support an EU-level harmonized approach to methane emissions monitoring and detection, based in particular on mandatory monitoring of methane emissions.” Stakeholders expressed widespread support for developing a robust MRV standard for methane emissions in the energy sector . In the OPC, 78% of responses support ed basing the oil and gas part of the MRV proposal on the methodology of the Oil and Gas Methane Partnership, which was also backed by all the EU oil and gas trade associations. There was also wide support, including by the coal industry, for including MRV provisions for coal (96% of responses to the OPC). Those aspects are included in this proposal. There was broad support for legislative measures to mitigate emissions in the oil, fossil gas and coal sectors. All oil and gas industry associations that provided a response to the OPC expressed support for putting into Union law an obligation on leak detection and repair (LDAR). NGOs were also widely supportive of such an obligation. All NGOs and industry respondents to the OPC believe d that it is feasible to phase out routine venting and flaring associated with energy produced and consumed in the EU. As regards the inclusion of mitigation measures for coalmine methane, the public consultation yielded strong support (80% of responses). Those aspects are included in this proposal. Ninety-two percent of responses to the OPC were supportive of Union legislation on methane emissions in the energy sector covering oil and gas placed in the Union market. Specifically, 96% of responses support ed the development of a methane transparency tool at the Union and international levels. This element is included in this proposal. 72% of responses considered that Union legislation on methane emissions in the energy sector should extend obligations to companies importing fossil energy into the Union. 65% of responses considered it feasible to impose the same obligations with respect to MRV, LDAR and venting and flaring on all actors of the oil and gas value chain for oil and gas consumed in the Union. To respond to this, the proposal includes a review clause explicitly referring to the Commission’s prerogative to submit amending legislative proposals to impose more stringent measures on importers once better global methane emission data are available. • Collection and use of expertise The proposal and its underpinning impact assessment draw on evidence from the stakeholder input to the extensive consultations carried out in this respect, specific workshops, as well as literature review, analysis and modelling. The literature review included the results of a series of topical studies on key elements of the methane emissions regulations in different countries and EU Member States, limiting methane emissions in the energy sector, as well as evaluations and assessments carried out in the framework of other relevant Commission initiatives. • Impact assessment Throughout the impact assessment work, a range of measures was considered across all areas to address the identified problems and problem drivers in order to reach the objectives of the initiative. All policy areas included a business as usual option. Preferred options have been identified for three policy areas. Following an assessment of their effectiveness, efficiency, coherence and proportionality, a package of preferred options was found to be best suited to contribute to the set objectives. The package of preferred options includes the following main provisions: Policy area 1 considers options to improve the accuracy of measuring and reporting of methane emissions in the energy sector by oblig ing operators to carry out asset-level measurements and report direct emissions of methane for economic activities in the EU territory. Th is include s compulsory monitoring, reporting and verification for oil and gas, compulsory monitoring, reporting and verification for oil, gas and coal, and compulsory monitoring, reporting and verification for oil, gas and coal covering also indirect emissions. The preferred option for policy area 1 is to impose detailed (asset-level) measuring and reporting obligation on methane emissions from oil, gas and coal in the EU energy sector. The key benefit is that this will improve the level of reporting of such emissions and will increase understanding of the sources and magnitude of those emissions which will lead to more effective abatement of associated emissions. Policy area 2 contains options for the mitigation of methane emissions in the EU, through leak detection and repair measures and limits on venting and flaring. They aim to ensure further effective mitigation of methane emissions across the energy supply chain. The options include Commission guidance or mandatory measures on mitigation of methane emissions in the oil and fossil gas sectors, mandatory measures on mitigation of methane emissions in the oil, fossil gas and coal sectors as well as indirect emissions and legislative measure to achieve a certain reduction in methane emissions via a performance requirement. The preferred option for policy area 2 is to impose obligations to mitigate methane emissions from oil, gas and coal in the EU energy sector, in term s of leak detection and repair measures and to ban venting and flaring. These will lead to greater abatement of methane emissions compared to a business as usual scenario, with associated environmental and social benefits in terms of slowing climate change and reducing air pollution. Policy area 3 contains options that aim at reducing methane emissions related to imported fossil energy. It includes options on measuring, reporting and mitigating methane emissions linked to EU fossil fuel consumption but occurring outside the EU, including the use of diplomatic action and transparency tools, mandatory measuring, reporting and mitigation applying to all methane emissions from fossil energy consumed in the EU covering the value chain, the establishment of a transparency database on methane emissions and a global high methane emitting monitoring tool, as well as an obligation to achieve a certain amount of methane emissions reduction applying to all fossil energy consumed in the EU covering the value chain. The preferred option for policy area 3 is to p ut forward various instruments to improv e information on methane emission sources from companies exporting fossil energy to the EU as well as incentives for countries to reduce their methane emissions. Similarly to policy area 2, reducing global methane emissions will have environmental and social benefits, for the EU in particular in terms of slowing climate change. • Fundamental rights The initiative is fully in line with Article 37 of the Charter of Fundamental Rights of the European Union, which requires that a high level of environmental protection and the improvement of the quality of the environment must be integrated into the policies of the Union and ensured in accordance with the principle of sustainable development. 4. BUDGETARY IMPLICATIONS The proposal includes a number of requirements with budgetary implications. First, the requirement for the European Union Agency for the Cooperation of Energy Regulators (ACER) to establish and make publicly available a set of indicators and corresponding reference values for the comparison of unit investment costs linked to measurement, reporting and abatement of methane emissions for comparable projects, once every three years. While so far ACER has not dealt with costs of network operators due to measurement, reporting and abatement of methane emissions, the additional tasks and their workload for ACER are estimated to be sufficiently covered by 1 additional FTE. Second, the requirement for the Union to establish and maintain a methane transparency platform including information on imports of fossil energy into the Union, with updates to be provided every quarter, as well as to establish a global methane monitoring tool that regularly publishes the results of aerial monitoring of large emitters of methane from energy sources, with updates to be provided every month. The additional tasks and their workload for the Commission are estimated to require 2 extra full-time officials. Section 3 of the Legislative Financial Statement outlines the proposal’s budgetary implications and the human and administrative resources required. 5. OTHER ELEMENTS • Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements EU climate and energy legislation provides a comprehensive framework to achieve progress towards EU targets, and to track that progress, to which this proposal will contribute. The overarching framework is provided by the European Climate Law and a detailed integrated monitoring and reporting framework is provided by the Regulation on the Governance of the Energy Union and Climate Action. Data collected in the context of th at Regulation is to be made publicly accessible on an e-platform, including indicators for monitoring progress towards the Union ’s energy and climate objectives. Member States national policies and measures to achieve their targets under the Effort Sharing Regulation are checked by the Commission every five years. The implementation and effectiveness of the provisions contained in the proposal will therefore be also tracked under the target achievement under the ESR. The established control mechanisms for the quality of national submissions will also allow an evaluation of the effectiveness of the provisions of this proposal in achieving improvements in data accuracy . In this context, the Regulation on the Governance of the Energy Union and Climate Action sets out the requirements for national and Union inventory systems for GHG emissions, policies, measures and projections, calling for their continuous improvement. The establishment of such systems is required internationally and is meant to support the implementation of national energy and climate plans with regard to the decarbonisation dimension. Methane emissions are increasingly subject to public attention, including scientific and stakeholder campaigns to detect and quantify emissions. Supported by increasing spatial and temporal resolution of satellite data , such public scrutiny is a valuable resource in monitoring the impact of the proposal and identifying shortcomings in implementation. As regards monitoring and evaluation of the obligations set out in this proposal, the main responsibility in ensuring application of the provisions will lie with the national competent authorities. With respect to emissions data verification, this proposal provides for the role of independent accredited verifiers. The International Methane Emission Observatory will provide additional scrutiny of submitted methane emissions data, including the possibility to cross-reference them with other sources such as satellite imaging and products . The Commission will monitor the implementation of the legal act, through checking the correct application of the measures by the obligated parties and if necessary taking enforcement action. This proposal includes a review clause whereby the Commission will submit a report on the evaluation and review of the Regulation. • Detailed explanation of the specific provisions of the proposal The proposed regulation consis ts of six chapters comprising 3 5 articles. Chapter 1 – General provisions This chapter sets out the scope and the main terms used in the proposed regulation. It also includes a provision recognising the costs of network operators in implementing the Regulation. Chapter 2 – Competent authorities and independent verification This chapter lays down the compliance provisions of the Regulation, in addition to the penalties provisions in Chapter 6. It sets out the tasks of competent authorities, in particular the rules concerning inspections and complaints, as well as the role and procedures for independent accredited verifiers with respect to verification of methane emissions data reported by operators. Chapter 3 – Methane emissions in the oil and gas sectors This chapter lays down the obligations of operators and Member States with respect to measurement and reporting of methane emissions data, as well as obligations for the abatement of methane emissions in the relevant sites. Chapter 4 – Methane emissions in the coal sector This chapter is divided in three sections to cover the following: monitoring and reporting of methane emissions in operating mines; mitigation of methane emissions in operating underground mines and methane emissions in closed and abandoned underground mines. Each section lays down the obligations of operators and Member States with respect to measurement and reporting of methane emissions data, as well as obligations for the abatement of methane emissions in the relevant sites. Chapter 5 – Methane emissions occurring outside the Union This chapter introduces transparency tools for methane emissions occurring outside the Union: an information obligation by importers of fossil fuels with regards to methane emissions, a transparency list of Union companies and countries and companies exporting fossil energy to the Union, including information on their international reporting obligations with respect to methane emissions and a global monitoring tool to divulge the magnitude, recurrence and location of methane emitters globally. In addition, to account for imports of fossil energy into the Union, the chapter sets out importer information requirements , as well as the Commission’s prerogative to submit amending legislative proposals to impose more stringent measures on importers once better global methane emission data are available and ensuring compliance with the applicable international obligations of the Union . Chapter 6 – Final provisions This chapter provides in particular for a system of penalties: while recognising that establishing penalties is a national competence, it sets out guiding principles for penalties, in particular criteria for setting penalties, the types of infringements to be penalised, criteria on maximum ceilings, as well as the possibility to impose periodic penalty payments. It also contains empowerment provisions for the adoption of delegated and implementing acts, as well as a review clause . 2022/0243 (COD) Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on methane emissions reduction in the energy sector and amending Regulation (EU) 2019/942 (Text with EEA relevance) THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 194 (2) thereof, Having regard to the proposal from the European Commission, After transmission of the draft legislative act to the national parliaments, Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee , Having regard to the opinion of the Committee of the Regions , Acting in accordance with the ordinary legislative procedure, Whereas: (1) Methane, the main component of natural gas, is second only to carbon dioxide in its overall contribution to climate change and is responsible for approximately a third of current warming . (2) On a molecular level, a lthough methane remains in the atmosphere for a shorter period (10 to 12 years) than carbon dioxide (hundreds of years), it s greenhouse effect on the climate is more significant and it contributes to ozone formation which is a potent air pollutant that cause s serious health problems. The amount of methane in the atmosphere globally has risen sharply over the last decade. (3) According to recent estimates by the United Nations Environment Programme and the Climate and Clean Air Coalition, methane emission reductions of 45% by 2030, based on available targeted measures and additional measures in line with the United Nations (‘ UN ’) priority development goals, could avoid 0.3°C of global warming by 204 5 . (4) According to the Union’s greenhouse gas (‘ GHG ’) inventories data , t he energy sector is estimated to be responsible for 19% of methane emissions within the Union . This doe s not include methane emissions linked to the Union’s fossil energy consumption which are occurring outside the Union. (5) The European Green Deal combines a comprehensive set of mutually reinforcing measures and initiatives aimed at achieving climate neutrality in the Union by 2050. The European Green Deal Communication indicates that the decarbonisation of the gas sector will be facilitated, including by addressing the issue of energy-related methane emissions. The Commission adopted an EU strategy to reduce methane emissions (‘the Methane Strategy’) in October 2020 setting out measures to cut methane emissions in the EU, including in the energy sector, and internationally. In Regulation (EU) 2021/1119 (‘European Climate Law’), the Union has enshrined into legislation the target of economy-wide climate neutrality by 2050 and also established a binding Union domestic reduction commitment of net greenhouse gas emissions (emissions after deduction of removals) of at least 55% below 1990 levels by 2030. To achieve th at level of GHG emission reduction s , methane e missions from the energy sector should decrease by around 58% by 2030 compared to 2020 . (6) Methane emissions are included in the scope of the U nion greenhouse gas reduction targets for 2030 set out in the European Climate Law and the binding national emission reduction targets under Regulation (EU) 2018/842 . However, there is currently no Union level legal framework setting out specific measures for the reduction of anthropogenic methane emissions in the energy sector . In addition, whilst Directive 2010/75 on industrial emissions covers methane emissions from the refining of mineral oil and gas, it does not cover other activities in the energy sector. (7) In this context, this Regulation should apply to the reduction of methane emissions in oil and fossil gas upstream exploration and production, fossil gas gathering and processing, gas transmission, distribution, underground storage and liquid fossil gas (LNG) terminals, as well as to operating underground and surface coalmines, closed and abandoned underg round coal mines . (8) R ules for accurate measurement, reporting and verificat ion of methane emissions in the oil , gas and coal sectors , as well as for the abatement of those emissions, including through leak detection and repair surveys and restrictions on venting and flaring , should be addressed by a n appropriate Union legal framework . S uch a framework should contain rules to enhance transparency with regard to fossil energy imports into the Union, thus improving the incentives for a wider uptake of methane mitigation solutions across the globe. (9) Compliance with the obligations under this Regulation is likely to require investments by regulated operators and the costs associated with such investments should be taken into account in tariff setting , subject to efficiency principles . (10) Each Member State should appoint at least one competent authority to oversee that operators effectively comply with the obligations laid down in this Regulation and should notify the Commission about such appointment and any changes thereof . T he competent authorities appointed should take all the necessary measures to ensure compliance with the requirements set out in this Regulation . Taking into account the cross-border character of energy sector operations and methane emissions, competent authorities should cooperate with each other and the Commission. In this context, the Commission and the competent authorities of the Member States should form together a network of public authorities applying this Regulation to foster close cooperation, with the necessary arrangements for exchanging information and best practices and allow for consultation s . (11) In order to ensure a smooth and effective implementation of the obligations laid down in this Regulation, the Commission supports Member States through the Technical Support Instrument providing tailor-made technical expertise to design and implement reforms, including those promoting the reduction of methane emissions in the energy sector. The technical support, for example, involves strengthening of administrative capacity, harmonising the legislative frameworks and sharing of relevant best practices. (12) In order to ensure the performance of their tasks, operators should provide the competent authorities with all assistance necessary. In addition, operators should take all the necessary actions identified by the competent authorities within the period determined by the competent authorities or any other period agreed with the competent authorities . (13) The main mechanism available to the competent authorities should be inspections, including examination of documentation and records , emissions measurements and site checks . Inspections should take place regularly, on the basis of an appraisal of the environmental risk conducted by the competent authorities. In addition, inspections should be carried out to investigate substantiated complaints and occurrences of non-compliance and to ensure that repairs or replacements of components a re carried out in accordance with this Regulation. W here they identify a serious breach of the requirements of this Regulation , competent authorities should issue a notice of remedial actions to be taken by the operator . Competent authorities should keep records of the inspections and the relevant information should be made available in accordance with Directive 2003/4/EC of the European Parliament and of the Council . (14) In light of the proximity of some methane emission sources to urban or residential areas, natural or legal persons harmed by breaches of this Regulation should be able to lodge duly substantiated complaints with the competent authorities . Complainants should be kept informed of the procedure and decisions taken and should receive a final decision within a reasonable time of lodging the complaint. (15) A robust verification framework can improve the credibility of reported data. In addition, t he level of detail and technical complexity of methane emissions measurements requires proper verification of methane emissions data reported by operators and mine operators. While self-verification is possible, third party verification ensures greater independence and transparency. In addition, it allows for a harmonized set of competences and level of expertise that may not be available to all public entities . Verifiers should be accredited by accreditation bodies in accordance with Regulation (EC) 765/2008 of the European Parliament and of the Council . I ndependent accredited verifiers should thus ensure that emissions reports prepared by operators and mine operators are correct and in compliance with the requirements set out in this Regulation. They should review the data in the emissions reports to assess their reliability, credibility and accuracy against free and publicly available European or international standards developed by independent bodies and made applicable by the Commission . The Commission should thus be empowered to adopt delegated acts for the purpose of incorporating and setting out the applicability of such European or international standards . Verifiers are separate from competent authorities and should be independent from the operators and mine operators , who should provide them with all assistance necessary to enable or facilitate the performance of the verification activities, notably as regards access to the premises and the presentation of documentation or records. (16) The information in the emission reports submitted to the competent authorities should be provided to the Commission in view of a verificat ion role to be attributed to the International Methane Emissions Observatory (IMEO) , in particular with re gards to methodologies for data aggregation and analysis and verification of methodologies and statistical processes employed by companies to quantify their emissions reported data . The reference criteria in that respect may include the OGMP standards and guidance documents. The information produced by the IMEO should be made available to the public and the Commission should use such information to address any identified shortcomings with regards to the measurement, reporting and verification of methane emissions data. (17) The IMEO was set up in October 2020 by the Union i n partnership with the United Nations Environmental Programme, the Climate and Clean Air Coalition and the International Energy Agency, and launched at the G20 Summit in October 2021. The IMEO has been tasked with collecting, reconciling, verifying and publishing anthropogenic methane e missions data at a global level . The IMEO is part of the United Nations Environment Programme, which concluded a Memorandum of Understanding with the European Union. Its role is crucial for verification of methane emissions data in the energy sector and appropriate relations should be established in order to put into effect the entrustment of verification tasks. As the IMEO is not a Union body and is not subject to Union law, it is essential to provide that IMEO takes appropriate measures to ensure the protection of the interests of the Union and its Member States. (18) As party to the United Nations Framework Convention on Climate Change (UNFCCC) and the Paris Agreement, the Union is required to provide annually an inventory report of anthropogenic greenhouse gas emissions constituting an aggregate of the member States national greenhouse gas inventories , prepared using good practice methodologies accepted by the Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC). (19) Regulation (EU) 2018/1999 of the European Parliament and of the Council requires Member States to report greenhouse gas inventory data to the Commission and to report their national projections. Pursuant to Article 17(2) of Regulation (EU) 2018/1999 reporting is to be undertaken using UNFCCC reporting guidelines , and is often based on default emission factors rather than direct source-level measurements, implying uncertainties on the origin, frequency and magnitude of emissions. (20) Country data reported pursuant to UNFCCC reporting provisions is submitted to the UNFCCC secretariat according to different tiers of reporting in line with the IPCC guidelines . I n this context, the IPCC generally suggests using higher tier methods for those emission sources which have a significant influence on a country’s total inventory of greenhouse gases in terms of absolute level, trend or uncertainty . (21) A tier represents a level of methodological complexity. Three tiers are available. Tier 1 methods typically use IPCC default emission factors and require the most basic, and least disaggregated, activity data. Higher tiers usually utilise more elaborate methods and source-specific, technology-specific, region-specific or country-specific emission factors, which are often based on measurements, and normally require more highly disaggregated activity data. Specifically, tier 2 requires country-specific, instead of default, emission factors to be used , while tier 3 requires plant-by-plant data or measurements and comprises the application of a rigorous bottom-up assessment by source type at the individual facility level. Progressing from tier 1 to tier 3 represents an increase in the certainty of measurements of methane -related emissions . (22) Member States have different practices as concerns the tier level at which they report their energy related methane emissions to the UNFCCC. Reporting at tier 2 for large emission sources is in line with IPCC reporting guidelines as tier 2 is considered a higher tier method . Consequently , e stimation methodologies and reporting of energy related methane emissions varies across Member States, and reporting at the lowest, tier 1, level is still very common in several Member States for methane emissions from coal, gas and oil . (23) C urrently, voluntary industry-led initiatives remain the principal course of action for methane emission s quantification and mitigation in many countries. A key energy sector led initiative is t he Oil and Gas Methane Partnership ( ‘ OGMP ’ ) , a voluntary initiative on measuring and reporting of methane emissions created in 2014 by the United Nations Environmental Programme (UNEP) and the Climate and Clean Air Coalition (CCAC), in whose board the Commission is represented . The OGMP focuses on establishing best-practices to improve the availability of global information on methane emissions quantification and management and to driv e mitigation actions to reduce methane emission s . To date, over 60 companies have signed up to OGMP, covering 30% of global oil and gas production and assets i n five continents. The OGMP’s work on developing standards and methodologies involves governments, civil society and business. The OGMP 2.0 framework is the latest iteration of a dynamic methane emissions standard and it can provide a suitable basis for methane emissions standards, based on sound scientific norms. (24) Against this background, it is necessary to improve the measurement and quality of report ed data of methane emissions , including on the main sources of methane emissions associated with energy produced and consumed within the Union. Moreover, the availability of source-level data and robust quantification of emissions should be ensured , thereby increasing the reliability of reporting as well as the scope for appropriate measures for mitigation. (25) For measuring and reporting to be effective, oil and gas companies should be required to measure and report methane emissions by source, and to make aggregated data available to Member States in order for Member States to be able to improve the accuracy of their inventories reporting. In addition, effective verification of company reported data is necessary and, t o minimise the administrative burden for operators, reporting should be organised on an annual basis. (26) Th is Regulation builds on the OGMP 2.0 framework insofar as it meets the criteria referred to in R ecitals 2 4 and 2 5 , to contribute to wards the collection of reliable and robust data that would form a sufficient basis for monitoring methane emissions and if necessary to build additional action to further curb methane emissions. (27) The OGMP 2.0 framework has five levels of reporting. Source-level reporting begins at level 3, which is considered comparable with UNFCCC tier 3. It allows generic emission factors to be used. OGMP 2.0 level 4 reporting requires direct measurements of source-level methane emissions . It allows the use of specific emission factors . OGMP 2.0 level 5 reporting requires the addition of complementary site-level measurements. In addition, the OGMP 2.0 framework requires companies to report direct measurements of methane emissions within three years of joining OGMP 2.0 for operated assets and within five years for non-operated assets. Building on the approach taken in OGMP 2.0 with regard to source-level reporting and taking into account that a large number of Union companies had already signed up to OGMP 2.0 in 2021, Union operators should be required to deliver direct source-level measurements of their emissions within 24 months for operated assets and within 36 months for non-operating assets. In addition to source level quantification, site-level quantification allows assessment , verification and reconciliation of source-level estimates aggregated by site, thereby providing improved confidence in reported emissions. As in OGMP 2.0, this Regulation requir es site-level measurements to reconcile source-level measurements. (28) According to data from the Union’s GHG inventory , more than half of all direct energy sector methane emissions is due to unintentional release of emissions into the atmosphere. In the case of oil and gas, th at represents the largest share of methane emissions. (29) Unintentional leaks of methane into the atmosphere can occur during drilling, extraction as well as during processing, storage, transmission and distribution to end-use consumers. They can also occur in inactive oil or gas wells. Some emissions result from imperfections in, or ordinary wear and tear of, technical components such as joints, flanges and valves, or from damaged components, for example in the case of accidents. Corrosion or damage can also cause leaks from the walls of pressurised equipment. (30) While venting of methane is typically intentional, resulting from processes or activities and devices designed for that purpose , it can also be unintentional, as in the case of a malfunction. (31) In order to reduce those emissions, operators should take all measures available to them to minimise methane emissions in their operations. (32) More specifically, methane emissions from leaks are most commonly reduced by methane leak detection and repair ( ‘ LDAR ’ ) surveys, carried out to identify leaks and followed by repair of such leaks . O perators should therefore conduct at least periodic LDAR surveys and these should also cover surveying of components that vent methane, to survey for unintentional venting of methane. (33) For that purpose, a harmonised approach to ensure a level-playing field for all operators in the Union should be set up . That approach should include minimum requirements for LDAR surveys, while leaving an adequate degree of flexibility to Member States and operators . This is essential to allow innovation and the development of new LDAR technologies and methods, thus preventing the lock-in of technology, to the detriment of environmental protection. New technologies and detection methods continue to emerge and Member States should encourage innovation in this sector, so that the most accurate and cost-effective methods can be adopted. (34) Obligations on LDAR surveys should reflect a number of good practice s . LDAR surveys should be primarily aimed at finding and fixing leaks, rather than quantifying them , and those areas with a higher risk of leaks should be checked more frequently ; t he frequency of surveys should be guided not only by the need to repair components from which methane is escaping above the methane emission threshold but also by operational considerations, taking into account risks to safety. Thus, where a higher risk to safety or higher risk of methane losses is identified, the competent authorities should be allowed to recommend a higher frequency of surveys for the relevant components ; all leaks irrespective of size should be recorded and monitored, as small leaks can develop into larger ones ; l eak repairs should be followed by confirmation that they have been effective ; i n order to allow for future, more advanced methane emissions detecting technologies to be used, the size of methane loss at or above which a repair is warranted should be specified , while allowing operators the choice of detection device . Where appropriate, con tinuous monitoring may be used in the context of this Regulation. (35) V enting consists of the release of uncombusted methane into the atmosphere either intentional ly from processes or activities or devices designed to do it, or unintentionally in the case of a malfunction. In light of its potent GHG emission effect, venting should be ban ned except in the case of emergencies, malfunction or during certain specific events where some venting is unavoidable. (36) Flaring is the controlled combustion of methane for the purpose of disposal in a device designed for said combustion . When carried out during the normal production of oil or fossil gas and as a result of in sufficient facilities or amenable geology to re-inject methane, utilise it on-site, or dispatch it to a market , it is considered routine flaring. R outine flaring should be banned . Flaring should only be permissible when it is the only alternative to venting and where venting is not prohibited. V enting is more harmful to the environment than flaring as the released gas typically contains high-levels of methane, whereas flaring oxidises methane into carbon dioxide . (37) Using flaring as an alternative to venting requires that flaring devices are efficient at combusting methane. For that reason, a combustion efficiency requirement should also be included for the cases in which flaring is admiss i ble . Use of pilot burners , which give more reliable ignition as they are not affected by wind , should also be required . (38) Re-injection, utilisation on-site or dispatch of the methane to a market should always be preferable to flaring - and therefore venting - of methane. Operators that vent should provide proof to the competent authorities that neither re-injection, utilisation on-site or dispatch of the methane to a market nor flaring were possible and o perators that flare should provide proof to the competent authorities that re-injection, utilisation on-site or dispatch of the methane to a market was not possible . (39) Operators should notify major venting and flaring events without delay to the competent authorities and submit more comprehensive r eport s on all venting and flaring events . They should also ensure that equipment and devices comply with the standards laid down in Union law. (40) Methane emissions from i nactive oil and gas wells pose public health, safety and environmental risks. Therefore, monitoring and reporting obligations should still apply and those wells and well sites should be reclaimed and remediated . In such cases, Member States should have a predominant role, in particular to establish an inventor ies and mitigation plans . (41) EU GHG inventory data shows that coalmine methane emissions are the biggest single source of methane emissions in the Union’s energy sector. In 2019, direct emissions from the coal sector represented 31% of methane emissions, almost equal to the percentage of direct methane emissions from fossil gas and oil combined , of 33%. (42) Currently, there is no U nion -wide specific regulations limiting methane emissions from the coal sector, despite availability of a wide array of mitigation technologies. There is no Union or international coal-specific m onitoring, reporting and verification standard. In the Union, reporting of methane emissions from the coal industry is part of the GHG emission reporting by Member States and data from underground mines is also included in the European Pollutant Release and Transfer Register established by Regulation (EC) No 166/2006 . (43) Methane emissions are primarily linked to underground mining activities, both in active and abandoned mines . In active underground mines, methane concentration in the air is continuously controlled, as it constitutes a health and safety hazard. In the case of underground coal mines, the vast majority of the methane emissions occur through ventilation and drainage or degasification systems, which represent the two main ways of lowering methane concentrations in a mine’s airways. (44) Once production is halted and a mine is closed or abandoned, it continues to release methane, referred to as abandoned mine methane (AMM). The se emissions typically occur at well-defined point sources , such as ventilation shafts or pressure-relief vents . With increased climate ambition and shifting energy production to less carbon-intensive energy sources, AMM emissions are likely to increase in the Union . It is estimated that even 10 years after mining is ceased, methane from non-flooded mines continues to be emitted at levels attaining approximately 40% of emissions recorded at the time of closure . Moreover, treatment of AMM remains fragmented due to different ownership and exploitation rights across the EU . Member States should thus establish inventories of closed and abandoned coal assets and, either them or the identified responsible party, should be required to install devices for measurement of methane emissions . (45) Operating surface coal mines in the Union produce lignite and emit less methane than underground coal mines . According to the Union GHG inventory , in 2019 operating surface mines emitted 166 kilotonnes compared to 828 kilotonnes for underground coal mines . Measurement of surface coal mine methane emissions is challenging due to their diffuse nature over a wide area. Therefore, and despite available technology , emissions from surface mines are rarely measured. M ethane emissions from surface mines can be derived using basin-specific coal emission factors and , with greater precision , using mine- or deposit-specific emission factor s , since coal basins have deposits with different methane-bearing capacity . E mission factors can be derived from measuring gas content of the seams sampled from exploration borehole cores . Mine operators should thus perform measurements of methane emissions in surface coal mines using such emission factors. (46) Therefore, mine operators should perform continuous measurement and quantification of methane emissions from ventilation shafts in underground coal mines, continuous measurement of vented and flared methane in drainage stations and use specific emission factors as regards surface coal mines. They should report th at data to the competent authorities. (47) Currently, mitigation of methane emissions can be best achieved in operating and closed or abandoned underground coal mines. Effective mitigation of methane emissions from operating and closed or abandoned surface mines is currently limited by technology. However, in order to support research and development on mitigation technologies of such emissions in the future , there should be effective and detailed monitoring, reporting, and verification of the scale of those emissions . (48) U nderground mines are either thermal or coking coal mines. Thermal coal is used primarily as an energy source and coking coal is used as a fuel and as a reactant in the process of steelmaking. Both coking coal and thermal coal mines should be subject to measuring, reporting and verification of methane emissions . (49) For operating underground coal mines, mitigation of methane emissions should be implement ed through a phase out of venting and flaring. For closed or abandoned underground coal mines, while flooding the mine can prevent methane emissions, this is not systematically done and has environmental risks. Venting and flaring in these mines should also be phased out. As geological constraints and environmental considerations prevent a one-size-fits-all approach to mitigate methane emissions from abandoned underground coal mines , Member States should establish their own mitigation plan, taking into consideration those constraints and the technical feasibility of AMM mitigation. (50) Following a Commission proposal, on 28 June 2021, the Council adopted the new legal base of the Research Fund for Coal and Steel which foresees support for research and innovation for repurposing of the formerly operating coal mines or coal mines in the process of closure and related infrastructure in line with the overall objective of moving away from the coal and the Just Transition Mechanism. In this context, one of the main objectives for the new Research Fund for Coal and Steel programme for the coming years will be to minimise the environmental impacts of coal mines in transition, in particular with regard to methane emissions. (51) The Union is dependent on imports for 70% of its hard coal consumption, 97% of its oil consumption, and 90% of its fossil gas consumption. There is no precise knowledge on the magnitude, origin or nature of methane emissions linked to fossil energy consumed in the Union but occurring in third countries. (52) Global warming effects caused by methane emissions are cross-border. Although some fossil energy producing countries are beginning to act domestically to reduce methane emissions from their energy sectors, many exporters are not subject to any regulation s in their respective domestic markets. Such operators need clear incentives to act on their methane emission , hence transparent information on methane emissions should be made available to the markets . (53) Currently there is limited accurate data (UNFCCC Tier 3 or equivalent) on international methane emissions. Many fossil exporting countries have so far not submitted full inventory data to the UNFCCC. At the same time , there is evidence of large increases of methane emissions from oil and gas production activities globally from 65 to 80 Mt/year in the last 20 years . (54) As announced in the Communication on the EU Methane Strategy , the Union is committed to working in cooperation with its energy partners and other key fossil energy importing countries to tackle methane emissions globally. Energy diplomacy on methane emissions has already yielded important outcomes. In September 2021, the Union and the United States announced the Global Methane Pledge, which represents a political commitment to reduce global methane emissions by 30% by 2030 (from 2020 levels), launched at the UN Climate Change Conference (COP 26) in November 2021 in Glasgow. Over one hundred countries have committed their support, representing nearly half o f global anthropogenic methane emissions . The Global Methane Pledge includes a commitment to move towards using best available inventory methodologies to quantify methane emissions, with a particular focus on high emission sources. (55) Further, t he International Methane Emissions Observatory (IMEO) will play an important and lead role to increase transparency on global energy sector methane emissions . Support for setting up the IMEO was provided by the Council in its January 2021 conclusions on Climate and Energy Diplomacy . (56) The Commission will work with the IMEO t o set up a ‘Methane Supply Index’, as explicitly referred to in the Communication on the EU Methane Strategy . It would provide methane emission data from different sources of fossil energy from around the globe - including from source-level estimations and measurements as well as from aerial/s a tellite monitoring - thereby empowering buyers of fossil energy to make informed purchasing decisions on the basis of the methane emissions of fossil energy sources. (57) I n parallel to continuing its successful diplomatic work to achieve such global commitments, the Union is further encourag ing significant methane emissions abatement globally, and in particular in the countries supplying fossil energy to the Union. (58) Therefore , importers of fossil energy to the Union should be required to provide Member States with information on measures related to measurement, reporting and mitigation of methane emissions undertaken by exporters , in particular the application of regulatory or voluntary measures to control their methane emissions, including measures such as leak detection and repair surveys or measures to control and restrict venting and flaring of methane. Th e levels of measurement and reporting set out in the information requirements applied to importers correspond to the ones to be required from Union operators in this Regulation, as outlined in Recitals 2 4 to 26 and 4 6 . The information on measures to control methane emissions is not more burdensome than that required from Union operators. (59) Member States should communicate th at information to the Commission . On the basis of that information, the Union should set up and manage a transparency database for fossil energy imports into the Union, detailing whether the exporting companies have signed up to the OGMP for oil and gas companies and to the extent that it is set up, an equivalent, internationally or Union recogni sed standard for coal companies . Such information should demonstrate the degree of commitment of companies in exporting countries to measure, report and have verified their methane emissions according to tier 3 methods of UNFCCC reporting. Such a transparency database would serve as a source of information for the purchasing decisions of importers of fossil energy to the Union as well as for other stakeholders and the public . T he transparency database should also reflect the efforts undertaken by companies in the Union and companies exporting fossil energy to the Union to measure and report as well as reduce their methane emissions. It should also include information on the measurement, reporting and mitigation regulatory actions by countries where fossil energy is produced . (60) In addition , the Union should put in place a global methane emitter monitoring tool , providing information on the magnitude, recurrence and location of high methane-emitting sources. This should further encourag e real and demonstrable results from the implementation of methane regulations and effective mitigation actions by companies in the Union and companies supplying fossil energy to the Union . The tool should pool data from several certified data providers and services, including the Copernicus component of the EU Space Programme and the IMEO . T he tool should inform the Commission ’s bilateral dialogues with the countries concerned to discuss the different scenarios envisaged for methane emissions policies and measures. (61) In combination, th e measures referred to in R ecitals 5 8 to 6 0 should enhanc e transparency for buyers , enabling them to make informed sourcing decisions and improv e the possibility of wider uptake of methane mitigation solutions across the globe. In addition, they should further incentivise international companies to sign up to international methane measurement and reporting standards such as OGMP or to adopt effective measurement, reporting and mitigation measures. These measures are designed as the basis for a stepwise approach to increase the level of stringency of the measures applicable to imports. The Commission should thus be empowered to amend or add to the reporting requirements of importers. Furthermore, t he Commission should evaluate the implementation of those measures and , if it deems appropriate, submit proposals for review to impose more stringent measures on importers and to ensure a comparable level of effectiveness of measures applicable in third countries to monitor, report, verify and mitigate methane emissions. The evaluation should take into account the work undertaken by the IMEO, including the Methane Supply Index, the transparency database and the global methane emitter monitoring tool. Should the Commission find it appropriate to increase the level of stringency of the measures applicable to imports, it is of particular impo rtance that the Commission carries out appropriate consultations during its preparatory work including consulting relevant third countries. (62) Member States should ensure that infringements of this Regulation are sanctioned by effective, proportionate and dissuasive penalties , which may include fines and periodic penalty payments , and take all measures necessary to ensure that they are implemented . In order to play a significant deterrent effect, penalties should be adequate to the type of infringement, to the possible advantage for the operator and to the type and gravity of the environmental damage. When imposing penalties, due regard should be given to the nature, gravity and duration of the infringement in question. The imposition of penalties should be proportionate and should comply with Union and national law, including with applicable procedural safeguards and with the principles of the Charter of fundamental rights. (63) In order to ensure more consistency, a list of the types of infringements that should be subject to penalties should be set out . In order to facilitate the more consistent application of penalties, common non-exhaustive and indicative criteria for the application of penalties should be set out . The deterrent effect of penalties should be reinforced by the possibility to publish the information related to the penalties imposed by Member States, in compliance with the data protection requirements set out in Regulation s (EU) 2016/679 and (EU) 2018/1725 of the European Parliament and the Council . (64) As a result of the provisions requiring investments by regulated operators to b e taken into account in tariff setting, Regulation (EU) 2019/942 of the European Parliament and of the Council should be amended to entrust ACER with the task of making available a set of indicators and reference values for the comparison of unit investment costs linked to measurement, reporting and abatement of methane emissions for comparable projects. (65) In order to define the elements of the phase out of venting and flaring in coking coal mines , t he power to adopt acts in accordance with Article 290 of the Treaty on the Functioning of the European Union should be delegated to the Commission to supplement this Regulation by setting out restrictions on venting methane from ventilation shafts for coking coal mines . In addition, in order to allow for further information to be required from importers , as proved necessary, the power to adopt acts in accordance with Article 290 of the Treaty on the Functioning of the European Union should be delegated to the Commission to supplement this Regulation by amending or adding to the information to be provided by importers . It is of particular importance that the Commission carry out appropriate consultations during its preparatory work, including at expert level, and that those consultations be conducted in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional Agreement on Better Law-Making of 13 April 2016. In particular, to ensure equal participation in the preparation of delegated acts, the European Parliament and the Council receive all documents at the same time as Member States' experts, and their experts systematically have access to meetings of Commission expert groups dealing with the preparation of delegated acts. (66) In order to ensure uniform conditions for implementation, implementing powers should be conferred on the Commission to adopt de tailed rules with regard to common formats for reporting , in accordance with Article 291 of the Treaty on the Functioning of the European Union . Those powers should be exercised in accordance with Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council . (67) Operators and competent authorities should be given a reasonable period in order to take the necessary preparatory actions to meet the requirements of this Regulation. (68) Since the objective of this Regulation, namely the accurate measurement, reporting , verification and the reduction of methane emissions in the energy sector , cannot be achieved by the Member States individually and can therefore, by reason of its scale, be better achieved at Union level, the Union may adopt measures, in accordance with the principle of subsidiarity as set out in Article 5 of the Treaty on European Union. In accordance with the principle of proportionality, as set out in that Article, this Regulation does not go beyond what is necessary in order to achieve that objective, HAVE ADOPTED THIS REGULATION: Chapter 1 General Provisions Article 1 Subject matter and scope 1. This Regulation lays down rules for the accurate measurement, reporting and verification of methane emissions in the energy sector in the Union , as well as the abatement of those emissions, including through leak detection and repair surveys and restrictions on venting and flaring. This Regulation also lays down rules on tools ensuring transparency of methane emissions from imports of fossil energy into the Union . 2. This Regulation applies to : (a) oil and fossil gas upstream exploration and production, fossil gas gathering and processing ; (b) gas transmission, distribution, underground storage and liquid gas (LNG) terminals operating with fossil and/or renewable (bio-or synthetic) methane ; ( c ) operating underground and surface coalmines, closed and abandoned underground coal mines . 3. This Regulation applies to methane emissions occurring outside the Union in what relates to importer information requirements, to the methane transparency database and to the methane emitters monitoring tool. Article 2 Definitions For the purposes of this Regulation, the following definitions apply: (1) ‘ m ethane emissions’ means all direct emissions occurring from all components that are potential sources of methane emissions, whether as a result of intentional or unintentional venting, incomplete combustion in flares or from other components and unintentional leaks ; (2) ‘ t ransmission system operator’ has the meaning attributed to it by [Article 2(4) of Directive 2009/73/EC of the European Parliament and of the Council ] [ to be adapted as per ongoing recast proposal ] ; (3) ‘ d istribution system operator’ has the meaning attributed to it by [Article 2(6) of Directive 2009/73/EC ] [ to be adapted as per ongoing recast proposal ] ; (4) ‘ o perator’ means any natural or legal person who operates or controls an asset or, where provided for in national legislation, to whom decisive economic power over the technical functioning of an asset has been delegated ; (5) ‘ m ine operator’ means any natural or legal person who operates or controls a coal mine or, where provided for in national legislation, to whom decisive economic power over the technical functioning of a coal mine has been delegated ; (6) ‘ v erification’ means the activities carried out by a verifier to assess the conformity of the reports transmitted by the operators and mine operators ; (7) ‘ v erifier’ means a legal person different from the competent authorities appointed in accordance wi th Article 4 of this Regulation which carr ies out verification activities and which is accredited by a national accreditation body pursuant to Regulation (EC) No 765/2008 or a natural person otherwise authorised, without prejudice to Article 5(2) of that Regulation, at the time a verification statement is issued ; (8) ‘ s ource’ means a component or a geological structure that releases methane into the atmosphere whether intentionally or unintentionally, intermittently or persistently ; ( 9 ) ‘ a sset’ means a business or operating unit, which can be composed of several facilities or sites , including assets under the operational control of the operator (operated assets) and assets which are not under the operational control of the operator (non-operated assets) ; ( 10 ) ‘ e mission factor’ means a coefficient that quantifies the emissions or removals of a gas per unit activity , which is often based on a sample of measurement data, averaged to develop a representative rate of emission for a given activity level under a given set of operating conditions ; ( 11) ‘ g eneric emission factor’ means a standardised emission factor for each type of emission source which is derived from inventories or databases, but in any case not verified through direct measurements ; ( 12) ‘ s pecific emission factor’ means an emission factor derived from direct measurements ; (13) ‘ d irect measurement’ means direct quantification of the methane emission at source-level with a methane measuring device ; ( 14 ) ‘ s ite-level methane emissions’ means all sources of emissions within an asset ; ( 15 ) ‘ s ite-level measurement’ means a top-down measurement and typically involves the use of sensors mounted on a mobile platform , such as vehicles, drones, aircraft s, boats and satellite s or other means to capture a complete overview of emissions across an entire site ; (16) ‘ u ndertaking’ means a natural or legal person carrying out at least one of the following functions: upstream oil and fossil gas exploitation, exploration and production, fossil gas gathering and processing and gas transmission, distribution and underground storage , including LNG ; (1 7 ) ‘ l eak detection and repair survey’ means a survey to identify sources of methane emissions , including leaks and unintentional venting ; (1 8 ) ‘ v enting’ means the release of uncombusted methane into the atmosphere either intentionally from processes , activities or devices designed for such a purpose , or unintentionally in the case of a malfunction or geological constraints ; (19 ) ‘ f laring’ means the controlled combustion of methane for the purpose of disposal in a device designed for said combustion ; (20 ) ‘ e mergency’ means a temporary, unexpected, infrequent situation in which the methane emission is unavoidable and necessary to prevent an immediate and substantial adverse impact on human safety, public health or the environment , but does not include situations arising from or related to the following events : (a) f ailure of the operator to install appropriate equipment of sufficient capacity for the expected or actual rate and pressure of production; (b) f ailure of the operator to limit production whe re the production rate exceeds the capacity of the related equipment or gathering system , except whe re the excess production is due to a downstream emergency, malfunction, or unscheduled repair and lasts for no longer than eight hours from the time of notification of the downstream capacity issue; (c) s cheduled maintenance; (d) o perator negligence; (e) r epeated failures , that is to say four or more failures within the preceding 30 days , of the same piece of equipment ; (2 1 ) ‘ m alfunction’ means a sudden, unavoidable failure or breakdown of equipment beyond the reasonable control of the operator that substantially disrupts operations but does not include a failure or breakdown that is caused entirely or in part by poor maintenance, careless operation or other preventable equipment failure or breakdown ; (2 2 ) ‘ r outine flaring’ means flaring during the normal production of oil or fossil gas and in the absence of sufficient facilities or amenable geology to re-inject methane, utilise it on-site, or dispatch it to a market ; ( 2 3 ) ‘ f lare stack’ means a device equipped with a burner used to flare methane ; (2 4 ) ‘ inactive well ’ means an oil or gas well or well site where operations for exploration or production have ceased for at least one year ; (2 5 ) ‘remediating’ means the process of cleaning up contaminated water and soil; (2 6 ) ‘reclaiming’ means the process of returning a well or well site to having soil and vegetation conditions similar to those that existed before it was disturbed; (2 7 ) ‘ c oal m ine’ means a site where coal mining occurs or has occurred , including lands, excavations, underground passageways, shafts, slopes, tunnels and workings, structures, facilities, equipment, machines and tools situated on the surface or underground and used in, or resulting from the work of extracting lignite, subbituminous coal, bituminous coal, or anthracite from its natural deposits in the earth by any means or method, including the work of preparing the coal to be extracted ; (2 8 ) ‘ o perating coal mine’ means a coal mine where the majority of its revenue comes from the work of extracting lignite, subbituminous coal, bituminous coal or anthracites, and where at least one of the following conditions apply: (a) m ine development is underway. (b) c oal ha s been produced within the last 90 days. (c) m ine ventilation fans are operative. (29 ) ‘ u nderground coal mine’ means a coal mine where coal is produced by tunnelling into the earth to the coalbed, which is then mined with underground mining equipment such as cutting machines and continuous, longwall and shortwall mining machines, and transported to the surface ; ( 30 ) ‘ s urface coal mine’ means a coal mine where coal lies near the surface and can be extracted by removing the covering layers of rock and soil ; ( 3 1 ) ‘ v entilation shaft’ means a vertical passage used to move fresh air underground or to remove methane and other gases from an underground coal mine ; ( 3 2 ) ‘ drainage station’ means a station collecting methane from a coal mine gas drainage system ; ( 3 3 ) ‘ drainage system’ means a system , which may comprise multiple methane sources and which drains methane -rich gas from coal seams or surrounding rock strata and transports it to a drainage station ; ( 3 4 ) ‘ p ost-mining activities’ are activities carried out after coal has been mined and brought to the surface , including coal handling, processing, storage, and transport ; ( 3 5 ) ‘ c ontinuous measurement’ means a measurement where the reading is taken at least every minute ; ( 3 6 ) ‘ v entilation a ir m ethane’ means methane emitted from coal seams and other gas-bearing strata and which enters the ventilation air and is exhausted from the ventilation shaft ; (3 7 ) ‘ c oal deposit’ is an area of the land containing significantly mineable quantities of coal, defined according to the Member State’s methodology on documenting geological mineral deposits ; ( 3 8 ) ‘ c losed coal mine’ means a coal mine with an identified operator, owner or licensee and closed according to the applicable licensing requirements or other regulations ; ( 39 ) ‘ a bandoned coal mine’ means a coal mine where an operator , owner or licensee cannot be identified, or that has not been closed in a regulated manner ; ( 4 0 ) ‘coking coal mine’ means a mine where at least 50% of the production output averaged over the last three available years is coking coal, as defined in Annex B of Regulation (EC) no 1099/2008 of the European Parliament and of the Council ; ( 4 1 ) ‘ i mporter’ means a natural or legal person established in the Union who , in the course of a commercial activity, places fossil energy from a third country on the Union market . Article 3 Costs of regulated operators 1. When fixing or approving transmission or distribution tariffs or the methodologies to be used by transmission system operators , distribution system operators, LNG terminal operators or other regulated companies including where applicable underground gas storage operators , regulatory authorities shall take into account the costs incurred and investments made to comply with the obligations under this Regulation, insofar as they correspond to those of an efficient and structurally comparable regulated operator. 2. Every three years, the European Union Agency for the Cooperation of Energy Regulators (ACER) shall establish and make publicly available a set of indicators and corresponding reference values for the comparison of unit investment costs linked to measurement, reporting and abatement of methane emissions for comparable projects. Chapter 2 Competent authorities and independent verification Article 4 Competent authorities 1. Each Member State shall designate one or more competent authorities responsible for monitoring and enforcing the application of this Regulation. Member States shall notify the Commission of the names and contact details of the competent authorities by … [ 3 months after the date of entry into force of this Regulation ] . Member States shall notify the Commission without delay of any changes to the names or contact details of the competent authorities. 2. The Commission shall make a list of the competent authorities publicly available and shall regularly update that list . 3. Member States shall ensure that the competent authorities have adequate powers and resources to perform the obligations set out in this Regulation. Article 5 Tasks of the competent authorities 1. The competent authorities shall take the necessary measures to ensure compliance with the requirements set out in this Regulation. 2. Operators and mine operators shall provide the competent authorities with all assistance necessary to enable or facilitate the performance of the tasks of the competent authorities referred to in this Regulation , notably as regards access to the premises and the presentation of documentation or records. 3. The competent authorities shall cooperate with each other and with the Commission and as necessary with authorities of third countries, in order to ensure compliance with this Regulation. The Commission may set up a network of competent authorities to foster cooperation, with the necessary arrangements for exchanging information and best practices and allow for consultations. 4. Where reports are to be made public in accordance with this Regulation, the competent authorities shall make them publicly available free of charge, on a designated website and in freely accessible, downloadable and editable format . Where information is kept confidential in accordance with Article 4 of Directive 2003/4/EC, the competent authoriti es shall indicate the type of information that has been withheld and the reason therefor. Article 6 Inspections 1. The competent authorities shall carry out periodic inspections to check the compliance of operators or mine operators with the requirements set out in this Regulation . T he first inspection shall be completed by … [ 18 months after the date of entry into force of this Regulation ] . 2. I nspections shall include, where relevant , site checks or field audits examination of documentation and records that demonstrate compliance with the requirements of this Regulation , methane emissions detection and concentration measurements and any follow-up action undertaken by or on behalf of the competent authority to check and promote compliance of sites or facilities with the requirements of this Regulation . Where an inspection has identified a serious breach of the requirements of this Regulation , the competent authorities shall issue a notice of remedial actions to be under taken by the operator or mine operator , as part of the report referred to in paragraph 5 . 3 . After the first inspection referred to in paragraph 1, the competent authorities shall draw up programmes for routine inspections. The period between inspections shall be based on an appraisal of the environmental risk and shall not exceed two years. Where an inspection has identified a serious breach of the requirements of this Regulation , the subsequent insp ection shall take place within one year. 4 . The competent authorities shall carry out non-routine inspections: (a) to investigate substantiated complaints referred to in Article 7 and occurrences of non-compliance as soon as possible after the date the competent authorities become aware of such complaints or non-compliance ; (b) to ensure that leak repairs or replacements of components were carried out in accordance with Article 1 4 . 5 . Following each inspection, the competent authorit ies shall prepare a report describing the legal basis for the inspection, the procedural steps followed, the relevant findings and recommendations for the further action by the operator or mine operator . The report shall be notified to the operator concerned and made publicly available within two months of the date of the inspection. Where the report was triggered by a complaint made in accordance with Article 7 , the competent authorities shall notify the complainant once the report is publicly available. The report shall be made publicly available by the competent authorit ies in accordance with Directive 2003/4/EC . Where information is kept confidential in accordance with Article 4 of Directive 2003/4/EC, the competent authorities shall indicate in the report the type of information that has been withheld and the reason there o f. 6 . Operators and mine operators shall take all the necessary actions set out in the report referred to in paragraph 5 within the period determined by the competent authorities or any other period agreed with the competent authorities . Article 7 Complaints lodged with the competent authorities 1. Any natural or legal person which considers that it has suffered injury as a result of a breach of the requirements of this Regulation by operators or mine operators , may lodge a written complaint with the competent authorities . 2. The complaints shall be duly substantiated and contain sufficient evidence of the alleged breach and of the injury resulting therefrom . 3. Where it becomes apparent that the complaint does not provide sufficient evidence to justify pursuing an investigation, the competent authorities shall inform the complainant of the reasons for their decision not to pursue an investigation. 4 . Without prejudice to the rules applicable pursuant to national law, the competent authorities shall keep the complainant informed of the steps taken in the procedure and, where applicable, inform them of appropriate alternative forms of redress, such as recourse to national courts or any other national or international complaints procedure. 5. Without prejudice to the rules applicable pursuant to national law and on the basis of comparable procedures , the competent authorities shall establish and make publicly available indicative periods to take a decision on complaint s . Article 8 Verification activities and verification statement 1. V erifier s shall assess the conformity of the emissions reports submitted to them by operators or mine operators in accordance with this Regulation . They shall assess the conformity of the report s with the requirements laid down this Regulation and review all data sources and methodologies used in order to assess their reliability, credibility and accuracy, in particular the following points: (a) the choice and employment of emission factors; (b) the methodologies, calculations , samplings, statistical distributions and levels of materiality leading to the determination of methane emissions; (c) any risks of inappropriate measuring or reporting; (d) any quality control or quality assurance systems applied by the operators or mine operators . 2. In carrying out the verification activities referred to in paragraph 1, verifiers shall use free and publicly available European or international standards for methane emissions quantification as made applicable by the Commission in accordance with paragraph 5 . Until such date where the applicability of those standards is determined by the Commission, verifiers shall use existing European or international standards for quantification and verification of greenhouse gas emissions. V erifiers may conduct site checks to determine the reliability, credibility and accuracy of the data sources and methodologies used. 3 . V erifier s shall issue a verification statement verifying the conformity of the emissions report and specifying the verification work carried out, once their assessment concludes with reasonable assurance that the emissions report complies with the requirements of this Regulation. The verifiers shall only issue the verification statement where reliable, credible and accurate data and information enable the methane emissions to be determined with a reasonable degree of certainty and provided the reported data is coherent with the estimated data, complete and free of inconsistencies. Where the assessment concludes that the emissions report does not comply with the requirements of this Regulation, the verifier s shall inform the operator or the mine operator thereof and t he operator or the mine operator shall submit a revised emissions report to the verifier without delay . 4 . Operators and mine operators shall provide the verifiers with all the assistance necessary to enable or facilitate the performance of the verification activities, notably as regards access to the premises and the presentation of documentation or records. 5 . The Commission shall be empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 31 to supplement this Regulation by incorporating and setting out the applicability of European or international standards on methane emissions quantification and measurement for the purposes of this Regulation . Article 9 Independence and a ccreditation of verifiers 1. V erifiers shall be independent from the operators and mine operators and shall carry out the activities required under this Regulation in the public interest. For that purpose, neither the verifiers nor any part of the same legal entity shall be an operator or mine operator, the owner of an operator or mine operator, or be owned by them, nor shall the verifiers have relations with operators or mine operators that could affect their independence and impartiality. 2 . Verifiers shall be accredited by a national accreditation body pursuant to Regulation (EC) No 765/2008. 3 . Where no specific provisions concerning the accreditation of verifiers are laid down in this Regulation, the relevant provisions of Regulation (EC) No 765/2008 shall apply. Article 10 International Methane Emissions Observatory 1. Provided the interest of the Union i s protected, the International Methane Emissions Observatory shall be attributed a verification role with respect to methane emissions data, in particular with regard to the following tasks: (a) aggregation of methane emissions data in accordance with appropriate statistical methods; (b) verification of methodologies and statistical processes employed by companies to quantify methane emissions data ; (c) development of data aggregation and analysis methodologies in accordance with scientific and statistical good practice to ensure a high er level of accuracy of emission estimates , with appropriate characterization of the uncertainty ; (d) publication of aggregated company reported data by core source and by level of reporting, classified by operated and non-operated assets , in compliance with competition and confidentiality requirements; ( e ) reporting of findings on major discrepancies between data sources. 2. The Commission may submit methane emissions data to the International Methane Emissions Observatory, as made available to it by the competent authorities in accordance with this Regulation. 3. The information produced by the International Methane Emissions Observatory shall be made available to the public and the Commission. Chapter 3 Methane emissions in the oil and gas sectors Article 11 Scope This Chapter applies to the activities referred to in point s (a) and (b) of Article 1(2) . Article 12 M onitoring and reporting 1. By … [ 12 months from the date of entry into force of this Regulation ] , operators shall submit a report to the competent authorities containing source-level methane emissions estimated using generic but source-specific emission factors for all sources. 2. By … [ 24 months from the date of entry into force of this Regulation ], o perators shall also submit a report to the competent authorities containing direct measurements of source-level methane emissions for operated assets . Reporting at such level may involve the use of source-level measurement and sampling as the basis for establishing specific emission factors used for emissions estimation. 3. By … [ 36 months from the date of entry into force of this Regulation ] and by 30 March every year thereafter, o perators shall submit a report to the competent authorities containing direct measurements of source-level methane emissions for operated assets referred to in paragraph 2, complemented by measurements of site-level methane emissions, thereby allowing assessment and verification of the source-level estimates aggregated by site. Before submission to the competent authorities, operators shall ensure that the reports set out in this paragraph are assessed by a verifier and include a verification statement issue d in accordance with Articles 8 and 9. 4. By … [ 36 months from the date of entry into force of this Regulation ], u ndertakings established in the Union shall submit a report to the competent authorities containing direct measurements of source-level methane emissions for non-operated assets. Reporting at such level may involve the use of source-level measurement and sampling as the basis for establishing specific emission factors used for emissions estimation. 5. By … [ 48 months from the date of entry into force of this Regulation ] and by 30 March every year thereafter, u ndertakings established in the Union shall submit a report to the competent authorities containing direct measurements of source-level methane emissions for non-operated assets as set out in paragraph 4, complemented by measurements of site-level methane emissions, thereby allowing assessment and verification of the source-level estimates aggregated by site. Before submission to the competent authorities, undertakings shall ensure that the reports set out in this paragraph are assessed by a verifier and include a verification statement issued in accordance with Articles 8 and 9. 6 . The reports provided for in this Article shall cover the last available calendar year period and include at least the following information: ( a ) emission source type and location; (b) d ata per detailed, individual, emission source type; ( c ) d etailed information on the quantification methodologies employed to measure methane emissions; ( d ) a ll methane emissions for operated assets; ( e ) share of ownership and methane emissions from non-operated assets multiplied by the share of ownership; ( f ) a list of the entities with operational control of the non-operated assets . The Commission shall , by means of implementing act s, lay down a reporting template f o r the reports under paragraphs 2, 3, 4 and 5 . Those implementing acts shall be adopted in accordance with the procedure referred to in Article 3 2 (2) . 7 . For site-level measurements referred to in paragraphs 3 and 5 , appropriate quantification technologies shall be used which can provide such measurements. 8 . In the case of significant discrepancies between the emissions quantified using source-level methods and those resulting from site-level measurement, additional measurements shall be carried out within the same reporting period . 9 . Methane emissions measurements for gas infrastructure shall be conducted according to appropriate European (CEN) or international (ISO) standards for methane emissions quantification . 10 . Where information is kept confidential in accordance with Directive (EU) 2016/943 of the European Parliament and of the Council , operators shall indicate in the report the type of information that has been withheld and the reason there o f. 11. The competent authorities shall make the reports set out in this Article available to the pub lic and the Commission, within three months from submission by operators and in accordance with Article 5(4). Article 1 3 General mitigation obligation Operators shall take all measures available to them to prevent and minimise methane emissions in their operations. Article 1 4 Leak detection and repair 1. By … [ 3 months from the date of entry into force of this Regulation ], operators shall submit a leak detection and repair programme to the competent authorities which shall detail the contents of the surveys to be carried out in accordance with the requirements in this Article . The competent authorities may require the operator to amend the programme taking into account the requirements of this Regulation. 2. By … [ 6 months from the date of entry into force of this Regulation ] , o perators shall carry out a survey of all relevant components under their responsibility in accordance with the leak detection and repair programme referred in paragraph 1. Thereafter, leak detection and repair surveys shall be repeated every three months . 3 . In carrying out the surveys, operators shall use devices that allow detection of loss of methane from components of 500 parts per million or more . 4 . Operators shall repair or replace all components found to be emitting 500 parts per million or more of methane. The repair or replacement of the components referred to in the first subparagraph shall take place immediately after detection, or as soon as possible thereafter but no later than five days after detection, provided operators can demonstrate that safety or technical considerations do not allow immediate action and provided operators establish a repair and monitoring schedule. Safety and technical considerations that do not allow immediate action, as referred to in the second subparagraph, shall be limited to taking into account safety to personnel and humans in proximity, environmental impacts, concentration of methane loss, accessibility to component, availability of replacement of the component. Environmental impact considerations may include instances whereby repair could lead to a higher level of methane emissions than in the absence of the repair . Where a system shutdown is required before the repair or replacement can be undertaken, operators shall minimise the leak within one day of detection and shall repair the leak by the end of the next scheduled system shutdown or within a year, whichever is sooner. 5. Notwithstanding paragraph 2, operators shall survey components that were found to be emitting 500 parts per million or more of methane during any of the previous surveys as soon as possible after the repair carried out pursuant to paragraph 4, and no later than 15 days thereafter to ensure that the repair was successful. Notwithstanding paragraph 2, operators shall survey components that were found to be emitting below 500 parts per million of methane, no later than three months after the emissions were detected, to check whether the size of loss of methane has changed. Where a higher risk to safety or a higher risk of methane losses is identified, the competent authorities may recommend that surveys of the relevant components take place more frequently. 6. Without prejudice to the reporting obligations pursuant to paragraph 7 , operators shall record all identified leaks, irrespective of their size, and shall continually survey them to ensure that they are repaired in accordance with paragraph 4 . Operators shall keep the record for at least ten years and shall provide that information to competent authorities upon their request. 7. Within one month a fter each survey, operators shall submit a report with the results of the survey and a repair and monitoring schedule to the competent authorities of the Member State where the relevant assets are located. The report shall include at least the elements set out in Annex I . The competent authorities may require the operator to amend the report or the repair and monitoring schedule taking into account the requirements of this Regulation. 8. Operators may delegate any of the tasks set out in this Article. Delegated tasks shall not affect the responsibility of operators and shall not impact the effectiveness of supervision by the competent authorities. 9. Member States shall ensure that certification, accreditation schemes or equivalent qualification schemes, including suitable training programmes, are available for service providers with respect to the surveys. Article 1 5 Limits to venting and flaring 1. Venting shall be prohibited except in the circumstances provided for this Article. Routine flaring shall be prohibited. 2 . Venting shall only be allowed in the following situations: (a) in case of an emergency or malfunction ; and (b) where unavoidable and strictly necessary for the operation, repair, maintenance or testing of components or equipment and subject to the reporting ob ligations set out in Article 16 . 3. Venting under point (b) of paragraph 2 shall include the following specific situations where venting cannot be completely eliminated: (a) d uring normal operations of certain components, provided that the equi p ment meets all the specified equipment standards and it is properly maintained and regularly inspected to minimise methane losses ; (b) t o unload or clean-up liquid holdup in a well to atmospheric pressure; (c) d uring gauging or sampling a storage tank or other low-pressure vessel; (d) d uring loading out liquids from a storage tank or other low-pressure vessel to a transport vehicle in compliance with applicable standards; (e) d uring repair and maintenance, including blowing down and depressurizing equipment to perform repair and maintenance; (f) d uring a bradenhead test; (g) d uring a packer leakage test; (h) d uring a production test lasting less than 24 hours; (i) w he re methane does not meet the gathering pipeline specifications, provided the operator analyses methane samples twice per week to determine whether the specifications have been achieved and routes the methane into a gathering pipeline as soon as the pipeline specifications are met; (j) d uring commissioning of pipelines, equipment or facilities , only for as long as necessary to purge introduced impurities from the pipeline or equipment; (k) d uring pigging, blow-down to repair or purging a gathering pipeline for repair or maintenance, and only where the gas cannot be contained or redirected into an unaffected portion of the pipeline. 4 . Where venting is allowed pursuant to paragraphs 2 and 3 , operators shall vent only where flaring is not technically feasible or risks endangering safety of operations or personnel. In such a situation, as part of the reporting ob ligations set out in Article 1 6 , operators shall demonstrate to the competent authorities the necessity to opt for venting instead of flaring. 5. Flaring shall only be allowed where either re-injection, utilisation on-site or dispatch of the methane to a market are not feasible for reasons other than economic considerations. In such a situation, as part of the reporting ob ligations set out in Article 1 6 , operators shall demonstrate to the competent authorities the necessity to opt for flaring instead of either re-injection, utilisation on-site or dispatch of the methane to a market. Articl e 1 6 Reporting of venting and flaring events 1. Operators shall notify the competent authorit ies of venting and flaring events: (a) caused by an emergency or a malfunction ; (b) l asting a total of 8 hours or more within a 24 hour period from a single event . The notification referred to in the first subparagraph shall be made without delay after the event and at the latest within 48 hours from the start of the event or the moment the operator became aware of it. 2. Operators shall submit to the competent authorities quarterly reports of all venting and flaring referred to in paragraph 1 and in Article 15 in accordance with th e elements set out in Annex II . 3. The competent authorities shall make the reports set out in this Article available to the public and the Commission annually and in accordance with Article 5(4). Article 1 7 Requirements for flaring standards 1. Where a facility is built, replaced or refurbished, or where new flare stacks or other combustion devices are installed, operators shall install only combustion devices with an auto-igniter or continuous pilot and a complete destruction removal efficiency for hydrocarbons. 2. Operators shall ensure that all flare stacks or other combustion devices comply with the requirements of paragraph 1 by … [ 12 months from the date of entry into force of this Regulation ] . 3. Operators shall conduct weekly inspections of flare stacks in accordance with the elements set out in Annex III . Article 18 Inactive wells 1. By … [ 12 months from the date of entry into force of this Regulation ], Member States shall establish and make publicly available an inventory of all inactive wells o n their territory or under their jurisdiction, including at least the elements set out in Annex IV . 2. By … [ 18 months of the date of entry into force of this Regulation ] , equipment for measurement of methane emissions shall be installed on all inactive wells. 3. Reports containing the measurements referred to in paragraph 2 shall be submitted to the competent authorities by … [ 24 months of the date of entry into force of this Regulation ] and by 30 March every year thereafter and cover the last available calendar year . Before submission to the competent authorities, the reports set out in this paragraph shall be assessed by a verifier and include a verification statement issued in accordance with Articles 8 and 9. 4. The competent authorities shall make the reports set out in this Article available to the pub lic and the Commission, within three months from submission by operators and in accordance with Article 5(4). 5 . Member States shall be responsible for fulfilling the obligations laid down in paragraphs 2 and 3, except where a responsible party can be identified, in which case th at party shall bear re sponsibility . 6 . Member States shall develop and implem ent a mitigation plan to remediate, recla im and permanently plug inactive wells located in their territory. Mitigation plans shall use the inventories referred to in paragraph 1 to determine priority for activities including: (a) remediating, reclaiming an d permanently plugging wells; (b) reclaiming related access roads; (c) restoring land, wate r and habitat impacted by wells and the prior operations; (d) yearly checks to ensure plugged wells are no longer a source of methane emissions. Chapter 4 Methane emissions in the coal sector Section I Monitoring and reporting in operating mines Article 19 Scope 1. This Section applies to operating underground and surface coal mines. 2. M ethane emissions from operating underground coal mines include the following emissions : (a) m ethane emissions from all ventilation shaf ts in use by the mine operator ; (b) methane emissions from drainage stations and from the methane drainage system, whether occurring as a result of intentional or unintentional venting, or incomplete combustion in flares ; (c) m ethane emissions occurring during post-mining activities. 3. M ethane emissions from operating surface coal mines include the following emissions : (a) m ethane emissions occurring at the coal mine during the mining process ; (b) m ethane emissions occurring during post-mining activities. Article 20 Monitoring and reporting 1. For u nderground coal mine s, mine operators shall perform continuous ventilation air methane emissions measurement and quantification on all exhaust ventilation shafts used by the mine operator, using apparatus with a methane concentration sensitivity threshold of at least 100 p arts p er m illion . They shall also take monthly sample-based measurements. 2. D rainage stations operators shall perform continuous measurements of volumes of vented and flared methane, regardless of the reasons for such venting and flaring activity. 3. As regards s urface coal mine s, mine opera tors shall use deposit-specific coal mine methane emission factors to quantify emissions resulting from mining operations. Mine operators shall establish those emission factors on a quarterly basis , in accordance with appropriate scientific standards and take into account methane emissions from surrounding strata . 4. The m easurements and quantification referred to in paragraph s 1 to 3 shall be undertaken in accordance with an appropriate European or international standard s . As regards continuous measurement s referred to i n paragraph s 1 and 2, where part of the measuring equipment is not operating for a period, readings taken during periods when the equipment was operating may be used to estimate data on a pro rata basis for the period that the equipment was not operating. The equipment used for continuous measurement s referred to in paragraph s 1 and 2 shall operate for more than 90% of the period for which it is used to monitor an emission, excluding downtime taken for re-calibration. 5 . M ine operators shall estimate coal post-mining emissions using coal post-mining emission factors, updated annually, based on deposit-specific coal samples and in accordance with appropriate scientific standards . 6 . By … [ 12 months from the date of entry into force of this Regulation ] and by 30 March every year thereafter, m ine operators and drainage station operators shall submit a report to the competent authorities containing yearly source-level methane emissions data in accordance with the provisions of this A rticle. The report shall cover the last available calendar year period and include the elements set out in P art 1 of Annex V for operating underground coal mines, Part 2 of Annex V for operating surface coal mines and Part 3 of Annex V for drainage stations . Before submission to the competent authorities, mine operators and drainage stations operators shall ensure that the reports set out in this paragraph are assessed by a verifier and include a verification statement issued in accordance with Articles 8 and 9. 7. The competent authorities shall make the reports set out in this Article available to the pub lic and the Commission, within three months from submission by operators and in accordance with Article 5(4). Section I I mitigation of methane emissions from operating underground coal mines Article 2 1 Scope This Section applies to the methane emissions from underground coal mines referred to in Article 19 (2) . Article 2 2 Mitigation measures 1. Venting and flaring of methane from drainage stations shall be prohibited from [ 1 January 2025] , except in the case of an emergency , a malfunction or where unavoidable and strictly necessary for maintenance . In such cases, drainage station operators shall vent only if flaring is not technically feasible or risks endangering safety of operations or personnel. In such a situation, as part of the reporting obligations set out in Article 23 , drainage station operators shall demonstrate to the competent authorities the necessity to opt for venting instead of flaring. 2. Venting of methane through ventilation shafts in coal mines emitting more than 0.5 tonnes of methane/ kilo tonne of coal mined , other than coking coal mines, shall be prohibited from 1 January 2027. 3. By … [ t hree years from the date of entry into force of this Regulation ] t he C ommission shall adopt a delegated act in accordance with Article 3 1 to supplement this Regulation by setting out restrictions on venting methane from ventilation shafts for coking coal mines. Article 2 3 Reporting of venting and flaring events 1. From [1 January 2025] , drainage station operators shall notify the competent authorities of all venting and flaring events: (a) c aused by an emergency or a malfunction, (b) occurring unavoidably due to maintenance of the drainage system . Th at notification shall be made without delay after the event and at the latest within 48 hours from the start of event or the moment the operator became aware of it , in accordance with the elements set out in Annex VI . 2. The competent authorities shall make the information submitted to them pursuant to this Article available to the public and the Commission annually and in accordance with Article 5(4). Section III methane emissions from closed and abandoned underground coal mines Article 2 4 Scope This Section applies to the following methane emissions from abandoned and closed underground coal mines where coal production has been discontinued : (a) methane emissions from all ventilation shafts which continue emitting methane; ( b ) methane emissions from coal mining equipment, use of which has been discontinued; (c) methane emissions from other well-defined point emission sources as outlined in Part 1 of Annex VII. Article 2 5 Monitoring and reporting 1. By … [ 12 months from the date of entry into force of this Regulation ] Member States shall set up and make publicly available an inventory of all closed coal mines and abandoned coal mines in their territory or under their jurisdiction, in accordance with the methodology and including at least the elements set out in Part 1 of Annex VII . 2. Methane concentration measurements shall be taken in accordance with appropriate scientific standards and at least on an hourly basis from all elements listed in part 1(vi) of Annex VII which were found to emit methane. From … [ 18 months from the date of entry into force of this Regulation ], m easurement equipment shall be installed on all elements listed in point ( v) of Part 1 of Annex VII for closed coal mines and abandoned coal mines where operations have ceased since … [ 50 years prior to the date of entry into force of this Regulation ] . The sensitivity threshold of the measurement equipment used for the measurements referred to in paragraph 2 shall be at least 10,000 p arts p er m illion . The measurement equipment must operate for more than 90% of the period for which it is used to monitor the emissions, excluding downtime taken for re-calibration. 3. Reports containing estimates of yearly source-level methane emissions data shall be submitted to the competent authorities by … [ 24 months of the date of entry into force of this Regulation ] and by 30 March every year thereafter. The reports shall cover the last available calendar year and include the elements set out in Part 3 of Annex VII . Before submission to the competent authorities, the reports set out in this paragraph shall be assessed by a verifier and include a verification statement issued in accordance with Articles 8 and 9. 4. Mine operators shall be responsible for the requirements referred to in paragraph s 2 and 3 as regards closed mines. Member States shall be responsible for the require ments referred to in paragraph s 2 and 3 as regards abandoned mines. 5. The competent authorities shall make the reports set out in this Article available to the pub lic and the Commission, within three months from submission by operators and in accordance with Article 5(4). Article 2 6 Mitigation measures 1. On the basis of the inventory referred to in Article 25 , Member States shall develop and implement a mitigation plan to address methane emissions from abandoned coal mines . The mitigation plan shall be submitted to competent authorities by … [ 36 months from the date of entry into force of this Regulation ] and include at least the elements set out in Part 4 of Annex VII . 2. V enting and flaring from equipment referred to in Article 25(2) shall be prohibited from 1 January 2030 , unless utilisation or mitigation is not technically feasible or risks endangering environmental safety or safety of operations or personnel . In such a situation, as part of the reporting obligations set out in Article 25 , mine operators or Member States shall demonstrate the necessity to opt for venting or flaring instead of utilisation or mitigation . Chapter 5 Methane emissions occurring outside the Union Article 27 Importer requirement s 1. By … [ 9 months from the date of entry into force of the Regulation ] and by 31 December every year thereafter, i mporters shall provide the information set out in Annex VIII to the competent authorities of the importing Member State. The Commission shall be empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 31 to supplement this Regulation by amending or adding to the information to be provided by importers. 2. By … [ 12 months from the date of entry into force of the Regulation ] and b y 30 June every year thereafter , Member States shall submit to the Commission the information provided to them by importers. The Commission shall make the information available in accordance with Article 28 . 3. By 31 December 2025 , or earlier if the Commission considers that sufficient evidence is available , the Commission shall examine the application of this Article, considering in particular : (a) reporting of t he available methane emissions data collected in the context of the global methane monitoring tool referred to in Article 29; (b) methane emission data analysis by the IMEO; (c) information on monitoring, reporting, verification and mitigation measures of operators located outside of the Union and from whom energy is imported into the Union; and (d) security of supply and the level playing field implications i n case of possible additional obligation s , including mandatory measures such as methane emission standards or targets , taking into account the oil, gas and coal sectors separately. W here appropriate and based on the necessary evidence to secure full compliance with the applicable international obligations of the Union , the Commission shall propose amendments to this Regulation to strengthen the requirements applicable to importers with the view to ensure a comparable level of effectiveness with respect to measurement, reporting and verification and mitigation of energy sector methane emissions. Article 28 Methane transparency database 1. By … [ 18 months after the date of entry into force of the Regulation ] t he Commission shall establish and maintain a methane transparency database containing the information submitted to it pursuant to Article 27 and Article s 12(11), 16(3), 18(4), 20(7), 23( 2 ) and 25(5) . 2. In addition to the information referred to in paragraph 1, t he database shall include the following information: (a) a list of countries where fossil energy is produced and exported to the Union; (b) f or each country referred in point (a) information about the following points: (i) whether it has mandatory regulatory measures in place on energy sector methane emissions, covering the elements set out in this Regulation regarding measurement, reporting and verification and mitigation of energy sector methane emissions; (ii) whether it has signed the Paris Agreement on climate change ; (iii) whether it is delivering national inventories in accordance with the requirements of the United Nations Framework Convention on Climate Change , where applicable ; (iv) whether the national inventories submitted pursuant to the United Nations Framework Convention on Climate Change include tier 3 reporting of energy methane emissions, where applicable; (v) the amount of energy sector methane emissions according to the national inventories submitted pursuant to the United Nations Framework Convention on Climate Change, where applicable , and whether the data was sub ject to independent verification . (vi) the list of companies exporting fossil energy into the Union (vii) a list of importers of fossil energy into the Union 2. The transparency database shall be available to the public online, free of charge and at least in English. 3. This Article shall apply without prejudice to the provisions of Directive (EU) 2016/943. Article 29 Methane emitters global monitoring tool 1. By … [ two years after the date of entry into force of the Regulation ], t he Commission shall establish a global methane monitoring tool based on satellite data and input from several certified data providers and services, including the Copernicus component of the EU Space Programme . The tool shall be made available to the public and provide regular updates at least on the magnitude, recurrence and location of high methane-emitting sources of energy. 2. The tool shall inform the Commission ’s bilateral dialogues with respect to methane emissions policies and measures. Whe re the tool identifies a new major emission source, the Commission shall alert the relevant country with a view to promoting awareness and remedial actions. 3. This Article shall be subject to the provisions of Directive (EU) 2016/943. Chapter 6 Final provisions Article 30 Penalties 1. Member States shall lay down the rules on penalties applicable to infringements of the provisions of this Regulation and shall take all measures necessary to ensure that they are implemented. 2. The penalties provided for must be effective, proportionate and dissuasive and may include : (a) fines proportionate to the environmental damage, calculating the level of such fines in such way as to make sure that they effectively deprive those responsible of the economic benefits derived from their infringements and gradually increasing the level of such fines for repeated serious infringements; (b) periodic penalty payments to compel operators to put an end to an infringement, comply with a decision ordering remedial actions or corrective measures, supply information or submit to an inspection, as applicable. Member States shall notify the rules on penalties to the Commission by [ 3 months from the date of entry into force of the Regulation ] . In addition, Member States shall notify any subsequent amendment affecting such rules to the Commission without delay. 3. At least t he following infringements shall be subject to penalties: (a) failure of operators or mine operators to provide the competent authorities or the verifiers with the assistance necessary to enable or facilitate the performance of their tasks in accordance with this Regulation; (b) failure of operators or mine operators to carry out the actions set out in the inspections report referred to in Article 6; (c) failure of operators of mine operators to submit the methane emissions reports as required by this Regulation, including the verification statement issued by independent verifiers in accordance with Articles 8 and 9; (d) failure of operators to carry out a leak detection and repair survey in accordance with Article 14; (e) failure of operators to repair or replace components, to continuous survey components and to record leaks in accordance with Article 14 ; (f) failure of operators to submit a report in accordance with Article 14; (g) venting or flaring by operators or mine operators beyond the situations provided for in Articles 15, 22 and 26, as applicable; (h) routine flaring by operators ; (i) failure of operators or mine operators to demonstrate the necessity to opt for venting instead of flaring and to demonstrate the necessity to opt for flaring instead of either re-injection, utilisation on-site or dispatch of the methane to a market, in the case of operators, or utilisation or mitigation, in the case of mine operators, in accordance with Articles 15, 22 and 26; (j) failure of operators or mine operators to notify or report on venting and flaring events in accordance with Articles 16, 23 and 26, as applicable; (k) use of flare stacks or combustion devices in breach of the requirements laid down in Article 17; ( l ) failure of importers to provide the information required in accordance with Article 27 and Annex VIII . 4. Member States shall take into account at least the following indicative criteria for the imposition of penalties, as appropriate: (a) the duration or temporal effects, the nature and the gravity of the infringement; (b) any action taken by the undertaking, operator or mine operator to timely mitigate or remedy the damage; (c) the intentional or negligent character of the infringement; (d) any previous infringements by the undertaking, operator or mine operator ; (e) the financial benefits gained or losses avoided directly or indirectly by the undertaking, operator or mine operator due to the infringement, if the relevant data are available; (f) the size of the undertaking , operator or mine operator ; (g) the degree of cooperation with the authority; (h) the manner in which the infringement became known to the authority, in particular whether, and if so to what extent, the operator timely notified the infringement; (i) any other aggravating or mitigating factor applicable to the circumstances of the case. 5. Member States shall publish annually information on the type and the size of the penalties imposed under this Regulation , the infringements and the operators upon which penalties have been imposed. Article 31 Exercise of the delegation 1. The power to adopt delegated acts is conferred on the Commission subject to the conditions laid down in this Article . 2. The power to adopt delegated acts referred to in Articles 8( 5 ), 22(3) and 27(1) shall be conferred on the Commission for a n indeterminate period of time from … [ date of entry into force of the Regulation ]. 3. The delegation of power referred to in Article s 8( 5 ), 22(3) and 27(1) may be revoked at any time by the European Parliament or by the Council. A decision to revoke shall put an end to the delegation of the power specified in that decision. It shall take effect the day following the publication of the decision in the Official Journal of the European Union or at a later date specified therein. It shall not affect the validity of any delegated acts already in force. 4. Before adopting a delegated act, the Commission shall consult experts designated by each Member State in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional Agreement on Better Law-Making of 13 April 2016. 5. As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall notify it simultaneously to the European Parliament and to the Council. 6. A delegated act adopted pursuant to Articles 8( 5 ), 22(3) and 27(1) shall enter into force only if no objection has been expressed either by the European Parliament or by the Council within a period of two months of notification of that act to the European Parliament and the Council or if, before the expiry of that period, the European Parliament and the Council have both informed the Commission that they will not object. That period shall be extend ed by two months at the initiative of the European Parliament or of the Council. Article 32 Committee procedure 1. The Commission shall be assisted by the Energy Union Committee established by Article 44 of Regulation (EU) 2018/1999. 2. Where reference is made to this paragraph, Article 4 of Regulation (EU) No 182/2011 shall apply. Article 3 3 Review 1. E very five years the Commission shall submit a report on the evaluation of this Regulation to the European Parliament and to the Council and shall, if appropriate, submit legislative proposals to amend this Regulation . The report s shall be made public. 2 . For the purpose of this Article, the Commission may request information from Member States and competent authorities and shall take into account notably the information provided by Member States in their integrated National Energy and Climate Plans, updates thereof and in their National Energy and Climate progress reports pursuant to Regulation (EU) 2018/1999. Article 3 4 Amendments to Regulation (EU) 2019/942 In Article 15 of Regulation (EU) 2019/942 of the European Parliament and of the Council the following paragraph 5 is added: “5. Every three years ACER shall establish and make publicly available a set of indicators and corresponding reference values for the comparison of unit investment costs linked to measurement, reporting and abatement of methane emissions for comparable projects. It shall issue recommendations on indicators and reference values for unit investment costs for complying with the obligations under [ this Regulation ] pursuant to Article 3 of [ this Regulation ]”. Article 3 5 Entry into force This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the Official Journal of the European Union . This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States. Done at Brussels, For the European Parliament For the Council The President The President LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT 'AGENCIES' FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE Title o heza f the proposal/initiative This present LFS concerns a number of requirements included in the Commission proposal on a methane legislative proposal, as follows: 1. The requirement for the European Union Agency for the Cooperation of Energy Regulators (ACER) to establish and make publicly available a set of indicators and corresponding reference values for the comparison of unit investment costs linked to measurement, reporting and abatement of methane emissions for comparable projects, once every three years. 2. The requirement for the Union to establish and maintain a methane transparency platform including information on imports of fossil energy into the Union, with updates to be provided every quarter. 3. The requirement for the Union to establish a global methane monitoring tool that regularly publishes the results of aerial monitoring of large emitters of methane from energy sources, with updates to be provided every month. Policy area(s) concerned Policy area: Energy Activity: European Green Deal The proposal relates to X a new action a new action following a pilot project/preparatory action the extension of an existing action a merger of one or more actions towards another/a new action Objective(s) General objective(s) The general objective of the initiative is, in the context of the functioning of the internal market for energy and while ensuring security of supply in the Union, to preserve and improve the environment by reducing methane emissions from fossil energy produced or consumed in the EU. This objective contributes to the ‘Fit for 55’ package , specifically to the greenhouse gas emissions reduction targets of at least 55% by 2030 compared to 1990 as set out by the European Climate Law Regulation and to the EU’s objective of achieving climate neutrality by 2050. Specific objective(s) To achieve the general objective, three specific objectives are addressed by this initiative: i. Improve the accuracy of information on the main sources of methane emissions associated with energy produced and consumed within the EU. The goal is to ensure the availability of asset-level data and robust quantification of emissions, and thereby increase the reliability of reporting – including the reporting of GHG inventories data to the UNFCCC – as well as the scope for appropriate measures for mitigation. This specific objective creates the basis for future improvements on specific objective ii). ii. Ensure further effective mitigation of methane emissions across the energy supply chain in the EU. This specific objective addresses the market failure leading to insufficient mitigation of methane emissions by companies. iii. Reduce methane emissions related to fossil energy imported to the EU. As the majority of methane emissions linked to fossil energy consumed within the EU occur outside the EU, this specific objective seeks to tackle methane emissions in cooperation with partner countries and international organisations. Requirement 1 is linked to objectives i and ii, while requirements 2 and 3 are linked to objective iii. As regards requirement 1, in the proposal, both transmission and distribution system operators are obligated to measure, report and abate methane emissions according to certain specific requirements. The proposal therefore requires regulatory authorities to take into account the costs incurred and investments made to comply with these obligations included when fixing or approving transmission or distribution tariffs or their methodologies by transmission system operators or distribution system operators, insofar as they correspond to those of an efficient and structurally comparable network operator. Tasking ACER to establish and make publicly available a set of indicators and corresponding reference values for the comparison of unit investment costs linked to measurement, reporting and abatement of methane emissions for comparable projects would allow national regulators to derive and take into account appropriate and comparable levels of costs when fixing or approving transmission or distribution tariffs. One FTE (AD) at ACER is expected to cover the needs of collecting, analysing and reporting data. As regards requirements 2, it tasks the Union to set up and manage a transparency list for fossil energy consumed in the Union, informing whether there is regulatory equivalence with the mandatory requirements on measurement, reporting and verification and mitigation of energy sector methane emissions under Union law in the country of origin supplying the oil, fossil gas or coal to the Union. Furthermore, the transparency list should also explain whether operators have signed up to an international standard methane emission and reporting standard for oil and gas companies (the Oil and Gas Methane Partnership) and to such an equivalent, internationally or Union recognised standard for coal companies, when one is eventually set up. One FTE (AD) at DG ENER along with 100,000 EUR/year to subcontract gathering and analysis of information would be necessary. As regards requirement 3, it tasks the Union to put in place a global methane super emitter monitoring tool, providing information on the magnitude, recurrence and location of high methane-emitting sources. This should further encourage real and demonstrable results from the implementation of equivalent methane regulations and effective mitigation actions by companies supplying fossil energy to the Union. The tool should pool data from the European Space Agency’s Copernicus programme as well as other satellites and services that regularly publish the results of aerial monitoring of super emitters from around the world. The term ‘super-emitter’ refers to a specific site or facility with disproportionately high-emissions for a site or facility of that kind. One FTE (AD) at DG ENER along with 200 000 EUR/year to subcontract gathering and analysis of information would be necessary. Expected result(s) and impact Specify the effects which the proposal/initiative should have on the beneficiaries/groups targeted. As regards requirement 1, the additional resources will allow the agency to carry out the tasks necessary to fulfil its mandate under EU legislation as per the requirement under this legislative proposal namely to allow national regulators to derive and take into account appropriate and comparable levels of costs when fixing or approving transmission or distribution tariffs. As regards requirements 2 and 3, these measures in combination would enhance transparency for buyers to take informed sourcing decisions and improve the possibility of wider uptake of methane mitigation solutions across the globe. In addition, they would further incentivise international companies to sign up to international methane measurement and reporting standards such as the Oil and Gas Methane Partnership or to adopt similar measurement, reporting and mitigation measures existing in the Union. Indicators of performance Specify the indicators for monitoring progress and achievements. Requirement 1: the availability of estimations of appropriate and comparable levels of costs when fixing or approving transmission or distribution tariffs. Requirements 2 and 3: increased fossil buying decisions on the basis of information related to methane emissions reporting, abatement and existence of adequate methane regulations and wider uptake of methane measurement, reporting and mitigation across the globe. Grounds for the proposal/initiative Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for roll-out of the implementation of the initiative The European Green Deal Communication indicates that the decarbonisation of the gas sector will be facilitated, including by addressing the issue of energy-related methane emissions. It also calls on the EU to engage with third countries on cross-cutting climate and environment issues, including via action to reduce methane emissions. In addition, and in response to the request expressed in Regulation (EU) 2018/1999 on the Governance of the Energy Union and Climate Action (the Governance Regulation) , the Commission adopted an EU strategy to reduce methane emissions (‘the Methane Strategy’) in October 2020. The Methane Strategy announces that: • The Commission will deliver legislative proposals in 2021 on: o Compulsory measurement, reporting, and verification (MRV) for all energy-related methane emissions, building on the Oil and Gas Methane Partnership (OGMP 2.0) methodology . o Obligation to improve leak detection and repair (LDAR) of leaks on all fossil gas infrastructure, as well as any other infrastructure that produces, transports or uses fossil gas, including as a feedstock. • The Commission will consider legislation on eliminating routine venting and flaring in the energy sector covering the full supply chain, up to the point of production. • As part of the EU’s diplomatic and external relations action, the Commission will address methane emission reductions in all relevant sectors with partner countries and promote global coordination of efforts to address energy-sector methane emissions. • The Commission will support the establishment of a detection-and-alert process for methane super-emitters using EU satellite capability, and share this information internationally through the foreseen international methane emissions observatory. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g. coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For the purposes of this point 'added value of Union involvement' is the value resulting from Union intervention which is additional to the value that would have been otherwise created by Member States alone. The reduction of methane emissions across the European Union would benefit from a homogeneous policy approach at the EU level given the strong interlinkage between Member States through cross-border infrastructure – in this context particularly gas infrastructure – and the integrated EU energy market. The impacts of measures aimed at methane measurement and mitigation and related effects on innovation, cost-effectiveness, and a level-playing field in maintenance of a well-functioning internal market warrant coordination across Member State borders. Coordinated EU policies have a much higher chance of leading to further reductions in methane emissions in the energy sector. Coordinated action at the EU level furthermore facilitates the full consideration of the different capabilities to act among Member States and private entities. It also affords operators the benefits of a single regulatory regime, facilitating adherence and reducing administrative burden relative to the application of fragmented rules across Member States. The EU and its Member States are part of a global oil market in which collective action carries more weight vis-à-vis exporters than individual national measures. The EU is also the biggest gas import market in the world and can thus influence global methane emissions through its purchasing power, provided a harmonised approach towards such imports. The EU gas market allows for flexible and short-term (spot) trading of gas. While long-term contracts with specific suppliers still exist, the ‘hydrogen and gas market decarbonisation package’, which is part of the Fit-for-55 package, addresses such contracts and seeks to limit their duration to avoid locking-in fossil gas use and to send a signal to decarbonise the gas sector in line with the European Green Deal. Hence, an increasing part of imports may become subject to methane emission considerations in purchasing decisions. EU-level methane policy adds significant value for international climate action. By working to develop a legislation to minimize methane emissions in the energy sector, the EU is sending a strong political signal to external actors, increasing the awareness of the harmful effects of methane emissions on the climate. This signal will not only encourage EU partners to address the problem of methane emissions in the energy sector, but also lead to the creation of an international partnership and thus give the EU a leadership role in addressing methane emissions. The initiative is fully in line with Article 37 of the Charter of Fundamental Rights of the European Union, which requires that a high level of environmental protection and the improvement of the quality of the environment must be integrated into the policies of the Union and ensured in accordance with the principle of sustainable development. Lessons learned from similar experiences in the past Not applicable Compatibility with the Multiannual Financial Framework and possible synergies with other appropriate instruments This initiative is included in the Commission work programme for 2021 (COM(2020) 690 final) under point g) ‘Reducing methane emissions in the energy sector’ of the European Green Deal ‘Fit For 55’ Package’ and will contribute to the greenhouse gas emissions reduction targets of at least 55% by 2030 compared to 1990 as set out by the European Climate Law Regulation and to the EU’s objective of achieving climate neutrality by 2050 also included in the ‘Fit for 55’ Package. Assessment of the different available financing options, including scope for redeployment See point 2.2.1 Duration and financial impact of the proposal/initiative limited duration Proposal/initiative in effect from [DD/MM]YYYY to [DD/MM]YYYY Financial impact from YYYY to YYYY X unlimited duration Implementation with a start-up period from YYYY to YYYY, followed by full-scale operation. Management mode(s) planned Direct management by the Commission through executive agencies Shared management with the Member States Indirect management by entrusting budget implementation tasks to: international organisations and their agencies (to be specified); the EIB and the European Investment Fund; bodies referred to in Articles 70 and 71; public law bodies; bodies governed by private law with a public service mission to the extent that they provide adequate financial guarantees; bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with the implementation of a public-private partnership and that provide adequate financial guarantees; persons entrusted with the implementation of specific actions in the CFSP pursuant to Title V of the TEU, and identified in the relevant basic act. Comments […] […] MANAGEMENT MEASURES Monitoring and reporting rules Specify frequency and conditions. Concerning Requirement 1: According to their financial regulation, ACER has to provide, in the context of their Programming Document, an annual Work Programme including details on resources, both financial and human, per each of the activities carried out. The Agency reports monthly to DG ENER on budget execution, including commitments, and payments by budget title, and vacancy rates by type of staff. In addition, DG ENER is directly represented in the governance bodies of ACER. Through its representative in the Administrative Board, DG ENER will be informed of the use of the budget and the establishment plan at each of their meetings during the year. Finally, also in line with financial rules, the Agency is subject to annual requirements for reporting on activities and the use of resources through the Administrative Board and its Annual Activity Report. Concerning Requirements 2 and 3: The tasks directly implemented by DG ENER will follow the annual cycle of planning and monitoring, as implemented in the Commission and the executive agencies, including reporting the results through the Annual Activity Report of DG ENER. Management and control system(s) Justification of the management mode(s), the funding implementation mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed Concerning Requirement 1: Due to its mandate, ACER is best placed to establish expertise related to the implementaiton of Requirement #1, as well as to ensure that the regulatory authorities of Member States take into account its recommendations on indicators and reference values for the comparison of unit investment costs. DG ENER established a control strategy for managing its relations with ACER, part of the 2017 Internal Control Framework of the Commission. The Agency revised and adopted its own Internal Control Framework in December 2018. Concerning Requirements 2 and 3: The legislative proposal clearly sets out that the tasks under requirements #2 and #3 will be assigned to the Commission, especially considering that (i) the amounts needed to implement the methane transparency list and the methane monitoring tool will remain to be clarified as part of the implementation process and (ii) during implementation DG ENER needs to ensure close coordination and support with other mechanisms established under Green Deal initiatives. Subject to decision taken during the implementation, these tasks may be carried out internally or outsourced to an external service provider, via a public procurement procedure. In the case the tasks are procured from a service provider, the procurement will be implemented under direct management, in full application of the provisions of the Financial Regulation. The control strategy for procurements in DG ENER includes specific ex-ante legal, operational and financial controls on the procurement procedure (review by the advisory committee for procurement and contracts) as well as on the signature of contracts. In addition, expenditure made to procure goods and services is subject to ex ante and, when necessary, ex-post and financial controls. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up to mitigate them Concerning Requirement 1: Risk 1: In order to avoid future understaffing, it is essential that ACER gets adequate additional resources for tasks stemming from new legislation like this proposal. While so far ACER has not dealt with costs of network operators due to measurement, reporting and abatement of methane emissions, the additional tasks and their workload for ACER are estimated to be sufficiently covered by 1 additional FTE. Concerning Requirements 2 and 3: The main policy and implemenattion risks related to these tasks are 1) Delay in the development and operation of the methane transparency list and the methane monitoring tool 2) A lack of reliable or sufficient data 3) Absence of sufficient internal capacity to manage the data and publish the results 4) Cyber-attacks on the publicly available IT infrastructure Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of "control costs ÷ value of the related funds managed"), and assessment of the expected levels of risk of error (at payment & at closure) The allocation of additional tasks for the existing mandate of ACER is not expected to generate specific additional controls at the Agency, therefore, the ratio of control costs over value of funds managed will remain unaltered for ACER. Similarly, the tasks assigned for DG ENER will not result in additional controls or change in the ratio of control costs. Measures to prevent fraud and irregularities Specify existing or envisaged prevention and protection measures, e.g. from the Anti-Fraud Strategy. ACER applies the anti-fraud principles of decentralised EU Agencies, in line with the Commission approach. In March 2019 the Agency adopted a new Anti-Fraud Strategy, repealing Decision 13/2014 of the Administrative Board of the Agency. The new strategy, spanning over a three-year period, is based on the following elements: an annual risks assessment, the prevention and management of conflicts of interest, internal rules on whistleblowing, the policy and procedure for the management of sensitive functions, as well as measures related to ethics and integrity. DG ENER also adopted a revised Anti-fraud Strategy in 2020. The ENER AFS is based on the Comission Antifraud Strategy and a specific risk assessment carried out internally to identify the areas most vulnerable to fraud, the controls already in place and the actions necessary to improve DG ENER’s capacity to prevent, detect and correct fraud. Both the ACER regulation and the contractual provisions applicable to public procurement ensure that audits and on-the-spot checks can be carried out by the Commission services, including OLAF, using the standard provisions recommended by OLAF. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s) affected Existing budget lines In order of multiannual financial framework headings and budget lines. Heading of multiannual financial framework Budget line Type of expenditure Contribution Number Diff./Non-diff. from EFTA countries from candidate countries from third countries within the meaning of Article 21(2)(b) of the Financial Regulation 02 [02 10 06] Diff./ YES NO NO NO 02 02 20 04 02 Diff. NO NO NO NO New budget lines requested In order of multiannual financial framework headings and budget lines. Heading of multiannual financial framework Budget line Type of expenditure Contribution Number Diff./non-diff. from EFTA countries from candidate countries from third countries within the meaning of Article 21(2)(b) of the Financial Regulation [XX.YY.YY.YY] YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO Estimated impact on expenditure Summary of estimated impact on expenditure on ACER EUR Heading of multiannual financial framework 2 European Strategic Investments - Agency for the Cooperation of Energy Regulators (ACER) ACER Year 2023 Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027 TOTAL Title 1: Commitments (1) 152 000 152 000 152 000 152 000 152 000 760 000 Payments (2) 152 000 152 000 152 000 152 000 152 000 760 000 Title 2: Commitments (1a) Payments (2a) Title 3: Commitments (3a) Payments (3b) TOTAL appropriations for ACER Commitments =1+1a +3a 152 000 152 000 152 000 152 000 152 000 760 000 Payments =2+2a +3b 152 000 152 000 152 000 152 000 152 000 760 000 Summary of estimated impact on expenditure on DG ENER DG ENER Year 2023 Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027 TOTAL Operational Expenditure Commitments (3a) 300 000 300 000 300 000 300 000 300 000 1 500 000 Payments (3b) 100 000 300 000 300 000 300 000 500 000 1 500 000 TOTAL appropriations for DG ENER (Not administrative) Commitments =1+1a +3a 300 000 300 000 300 000 300 000 300 000 1 500 000 Payments =2+2a +3b 100 000 300 000 300 000 300 000 500 000 1 500 000 Heading of multiannual financial framework 7 ‘Administrative expenditure’ EUR Year 2023 Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027 TOTAL DG: ENER Human Resources 304 000 304 000 304 000 304 000 304 000 1 520 000 Other administrative expenditure TOTAL DG <…….> Appropriations 304 000 304 000 304 000 304 000 304 000 1 520 000 TOTAL appropriations under HEADING 7 of the multiannual financial framework (Total commitments = Total payments) 304 000 304 000 304 000 304 000 304 000 1 520 000 EUR Year 2023 Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027 TOTAL TOTAL appropriations under HEADINGS 1 to 7 of the multiannual financial framework Commitments 756 000 756 000 756 000 756 000 756 000 3 780 000 Payments 556 000 756 000 756 000 756 000 956 000 3 780 000 Estimated impact on ACER and DG ENER's appropriations The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below: Commitment appropriations in EUR Indicate objectives and outputs Year 2023 Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027 TOTAL OUTPUTS Type Average cost No Cost No Cost No Cost No Cost No Cost Total No Total cost SPECIFIC OBJECTIVE No 1 … - Accurate information on the main sources of methane emissions associated with energy produced and consumed within the EU 152 000 152 000 152 000 152 000 152 000 152 000 760 000 Subtotal for specific objective No 1 SPECIFIC OBJECTIVE No 2 ... - Effective mitigation of methane emissions across the energy supply chain in the EU 252 000 252 000 252 000 252 000 252 000 252 000 1 260 000 Subtotal for specific objective No 2 - Reduction of methane emissions related to fossil energy imported to the EU 352 000 352 000 352 000 352 000 352 000 352 000 1 760 000 Subtotal for specific objective No 3 TOTAL COST 756 000 756 000 756 000 756 000 756 000 3 780 000 The operational appropriations are needed to outsource work to gather necessary data in a regular and comprehensive manner. Data is provided until the end of the current MFF, but the activity is expected to have unlimited duration. Th Estimated impact on ACER's human resources Summary The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an administrative nature The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative nature, as explained below: EUR Year 2023 Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027 TOTAL Temporary agents (AD Grades) 152 000 152 000 152 000 152 000 152 000 760 000 Temporary agents (AST grades) Contract staff Seconded National Experts TOTAL 152 000 152 000 152 000 152 000 152 000 760 000 Staff requirements (FTE): Year 2023 Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027 TOTAL Temporary agents (AD Grades) 1 1 1 1 1 1 Temporary agents (AST grades) Contract staff Seconded National Experts TOTAL 1 1 1 1 1 1 Please indicate the planned recruitment date and adapt the amount accordingly (if recruitment occurs in July, only 50 % of the average cost is taken into account) and provide further explanations. Estimated requirements of human resources for the parent DG The proposal/initiative does not require the use of human resources. The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained below: Estimate to be expressed in full amounts (or at most to one decimal place) Year 2023 Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027 Establishment plan posts (officials and temporary staff) 20 01 02 01 and 20 01 02 02 (Headquarters and Commission’s Representation Offices) 2 2 2 2 2 20 01 02 03 (Delegations) 01 01 01 01 (Indirect research) 10 01 05 01 (Direct research) External staff (in Full Time Equivalent unit: FTE) 20 02 01 (AC, END, INT from the ‘global envelope’) 20 02 03 (AC, AL, END, INT and JPD in the Delegations) Budget line(s) (specify) - at Headquarters - in Delegations 01 01 01 02 (AC, END, INT – Indirect research) 10 01 05 02 (AC, END, INT – Direct research) Other budget lines (specify) TOTAL 2 2 2 2 2 The human resources required will be met by staff from the DG who are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints. Description of tasks to be carried out: Officials and temporary staff Supervise completeness and quality of data gathering. Analysis of data. External staff Description of the calculation of cost for FTE units should be included in the Annex V, section 3. Compatibility with the current multiannual financial framework The proposal/initiative is compatible the current multiannual financial framework. The proposal/initiative will entail reprogramming of the relevant heading in the multiannual financial framework. Explain what reprogramming is required, specifying the budget lines concerned and the corresponding amounts. The Fit for 55 initiative was not factored in the calculation of MFF headings. This specific initiative being new, it will require reprogramming both for the line of the contribution to ACER, and the lines that would support additional work within DG ENER. The proposal/initiative requires application of the flexibility instrument or revision of the multiannual financial framework . Explain what is required, specifying the headings and budget lines concerned and the corresponding amounts. […] Third- party contributions The proposal/initiative does not provide for co-financing by third parties. The proposal/initiative provides for the co-financing estimated below: EUR million (to three decimal places) Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Enter as many years as necessary to show the duration of the impact (see point 1.6) Total Specify the co-financing body TOTAL appropriations co-financed Estimated impact on revenue The proposal/initiative has no financial impact on revenue. The proposal/initiative has the following financial impact: – on own resources – on other revenue – please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines EUR million (to three decimal places) Budget revenue line: Appropriations available for the current financial year Impact of the proposal/initiative Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Enter as many years as necessary to show the duration of the impact (see point 1.6) Article …………. For miscellaneous ‘assigned’ revenue, specify the budget expenditure line(s) affected. […] Specify the method for calculating the impact on revenue. […] ANNEX to the LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT Name of the proposal/initiative: Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on methane emissions reduction in the energy sector NUMBER and COST of HUMAN RESOURCES CONSIDERED NECESSARY COST of OTHER ADMINISTRATIVE EXPENDITURE TOTAL ADMINISTRATIVE COSTS METHODS of CALCULATION USED for ESTIMATING COSTS Human resources Other administrative expenditure This annex must accompany the legislative financial statement when the inter-services consultation is launched. The data tables are used as a source for the tables contained in the legislative financial statement. They are strictly for internal use within the Commission. Cost of human resources considered necessary The proposal/initiative does not require the use of human resources X The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained below: EUR million (to three decimal places) HEADING 7 of the multiannual financial framework 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 TOTAL FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations Establishment plan posts (officials and temporary staff) 20 01 02 01 - Headquarters and Representation offices AD 2 0,304 2 0,304 2 0,304 2 0,304 2 0,304 2 1,520 AST 20 01 02 03 - Union Delegations AD AST External staff 20 02 01 and 20 02 02 – External personnel – Headquarters and Representation offices AC END INT 20 02 03 – External personnel - Union Delegations AC AL END INT JPD Other HR related budget lines ( specify ) Subtotal HR – HEADING 7 2 0,304 2 0,304 2 0,304 2 0,304 2 0,304 2 1,520 These are new tasks, for which there is currently no staff assigned within DG ENER. The human resources required might be met by staff who have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints. Outside HEADING 7 of the multiannual financial framework 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations FTE Appropriations Establishment plan posts (officials and temporary staff) 01 01 01 01 Indirect Research 01 01 01 11 Direct Research Other (please specify) AD AST External staff External staff from operational appropriations (former ‘BA’ lines). - at Headquarters AC END INT - in Union delegations AC AL END INT JPD 01 01 01 02 Indirect Research 01 01 01 12 Direct research Other (please specify) AC END INT Other budget lines HR related ( specify ) Subtotal HR – Outside HEADING 7 Total HR (all MFF Headings) 2 0,304 2 0,304 2 0,304 2 0,304 2 0,304 2 1,520 These are new tasks, for which there is currently no staff assigned within DG ENER. The human resources required might be met by staff who have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints. C ost of other administrative expenditure X The proposal/initiative does not require the use of administrative appropriations The proposal/initiative requires the use of administrative appropriations, as explained below: EUR million (to three decimal places) HEADING 7 of the multiannual financial framework Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Year N+4 Year N+5 Year N+7 Total At headquarters or within EU territory: 20 02 06 01 - Mission and representation expenses 20 02 06 02 - Conference and meeting costs 20 02 06 03 - Committees 20 02 06 04 Studies and consultations 20 04 – IT expenditure (corporate) Other budget lines non-HR related ( specify where necessary ) In Union delegations 20 02 07 01 - Missions, conferences and representation expenses 20 02 07 02 - Further training of staff 20 03 05 – Infrastructure and logistics Other budget lines non-HR related ( specify where necessary ) Subtotal Other - HEADING 7 of the multiannual financial framework EUR million (to three decimal places) Outside HEADING 7 of the multiannual financial framework Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Year N+4 Year N+5 Year N+7 Total Expenditure on technical and administrative assistance ( not including external staff) from operational appropriations (former 'BA' lines): - at Headquarters - in Union delegations Other management expenditure for research Policy IT expenditure on operational programmes Corporate IT expenditure on operational programmes Other budget lines non-HR related ( specify where necessary ) Sub-total Other – Outside HEADING 7 of the multiannual financial framework Total Other admin expenditure (all MFFHeadings) Total administrative costs (all Headings MFF) EUR million (to three decimal places) Summary 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 TOTAL Heading 7 - Human Resources 0.304 0.304 0.304 0.304 0.304 1,520 Heading 7 – Other administrative expenditure Sub-total Heading 7 0.304 0.304 0.304 0.304 0.304 1,520 Outside Heading 7 – Human Resources Outside Heading 7 – Other administrative expenditure Sub-total Other Headings TOTAL HEADING 7 and Outside HEADING 7 0.304 0.304 0.304 0.304 0.304 1,520 These are entirely new tasks. The administrative appropriations required might be met by budget that might be redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints. Methods of calculation used to estimate costs Human resources This part sets out the method of calculation used to estimate the human resources considered necessary (workload assumptions, including specific jobs (Sysper 2 work profiles), staff categories and the corresponding average costs) HEADING 7 of the multiannual financial framework NB: The average costs for each category of staff at Headquarters are available on BudgWeb: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/pre/legalbasis/Pages/pre-040-020_preparation.aspx Officials and temporary staff 2 AD posts to monitor the implementation of the Regulation: - Supervision of and coordination with ACER - Supervise completeness and quality of data gathering. - Analysis of data. - Set up and manage a transparency list for fossil energy imports into the Union - Put in place a global methane super emitter monitoring tool The average costs come from the note Ares(2020)7207955. External staff Outside HEADING 7 of the multiannual financial framework Only posts financed from the research budget External staff Other administrative expenditure Give details of the method of calculation used for each budget line and in particular the underlying assumptions (e.g. number of meetings per year, average costs, etc.) HEADING 7 of the multiannual financial framework Outside HEADING 7 of the multiannual financial framework ANNEX I Leak detection repair and monitoring schedule s Repair schedule The repair schedule referred to in Article 14 must include at least the following elements: (i) Inventory and identification of all components that have been checked (ii) Result of inspection in terms of whether methane loss has been detected and, if so, size of loss (iii) For components found to be emitting 500 parts per million or more of methane, indication of whether repair was undertaken during the LDAR survey and if not why, taking into account the requirements as regards what elements can be taken into account for a delayed repair, as per Article 14 , paragraph 4. (iv) For components found to be emitting 500 parts per million or more of methane, planned repair schedule indicating planned date of repair, (v) For components found to be emitting less than 500 parts per million in previous LDAR survey, but found to be emitting 500 parts per million or more of methane during post LDAR monitoring to check whether the size of loss of methane has evolved, indication whether repair was undertaken immediately and if not, why not (as per iii), and planned repair schedule indicating planned date of repair. This is to be followed by a post repair schedule to indicate when repairs were effectively carried out. Monitoring schedule The monitoring schedule referred to in Article 14 must include at least the following elements: (i) Inventory and identification of all components that have been checked (ii) Result of inspection in terms of whether methane loss has been detected and, if so, size of loss (iii) For components found to be emitting 500 parts per million or more of methane, results of monitoring after repair to check if repair was successful (iv) For components found to be emitting less than 500 parts per million of methane, results of post LDAR monitoring to check whether the size of loss of methane has evolved and recommendation on the basis of finding. ANNEX II Reporting of venting and flaring events Pursuant to Article 16 , operators must report to the competent authorities at least the following information regarding methane flared or vented: (i) name of the operator; (ii) name and type of asset ; (iii) equipment involved; (iv) date(s) and time(s) that venting or flaring was discovered or commenced and terminated; (v) measured or estimated volume of vented or flared natural gas; (vi) cause and nature of venting or flaring; (vii ) steps taken to limit the duration and magnitude of venting or flaring; (viii ) corrective actions taken to eliminate the cause and recurrence of venting or flaring ; ( i x) results of weekly inspections of flare stacks carries out in accordance with Article 17 ANNEX III Flare stack inspections Weekly flare stack inspections must include a comprehensive Audio, Visual and Olfactory (AVO) inspection (including external visual inspection of flare stacks, listening for pressure and liquid leaks and smelling for unusual and strong odours). During the inspection the operator must inspect all components, including flare stacks, thief hatches, closed vent systems, pumps, compressors, pressure relief devices, valves, lines, flanges, connectors, and associated piping to identify defects, leaks and releases. The following observations must be included in the report: (i) In the case of lit flares: whether combustion is considered adequate or inadequate. Inadequate combustion being defined as a flare with visible emissions that exceed a total of five minutes during any two consecutive hours. (ii) In the case of unlit flares: whether the unlit flare has a gas vent or not. If it does have a gas vent, an intervention to remedy it should take place within 6 hours or within 24 hours in the case of bad weath er or other extreme conditions. ANNEX IV Inventories of inactive wells Pursuant to Article 18, inventories of inactive wells must include at least the following information: (i) name and address of the operator, owner or licensee , where applicable; (ii) name, type and address of well or well site ; (iii) map showing borders of the well or well site ; ( i v) results of any methane concentration measurements. ANNEX V Reporting for operating coal mines Part 1 Pursuant to Articles 19 and 20, the reports for operating underground mines must include at least the following information : (i) name and address of the mine operator; (ii) mine address; ( i ii ) tonnage of each coal type produced by the mine; ( i v) for all ventilation shafts utilised by the mine 1) name (if any); 2) period of use, if different from the reporting period; 3) coordinates; 4) purpose (intake, exhaust); 5) technical specification of the measurement apparatus used for measurement and quantification of methane emissions and optimum operating conditions specified by the producer; 6) proportion of time when continuous measurement apparatus was operating; 7) choice of European or international standard for: - methane measurement apparatus sampling position; - measurement of flow rates; - measurement of methane concentrations; 8) methane emissions registered by the continuous measurement apparatus (in tonnes); 9) methane emissions registered through monthly sampling (in tonnes/hour) covering information on; - sampling date; - sampling technique; - readings of atmospheric conditions (pressure, temperature, humidity), taken at an appropriate distance to reflect conditions at which continuous measurement apparatus is operating; 11) if mine is joined to another mine by any means allowing for a flux of air between the mines, name of the mine; (v ) post mining emission factors and description of method employed for their calculation; (v i ) post-mining emissions (in tonnes). Part 2 Pursuant to Articles 19 and 20, the reports for operating surface mines must include at least the following information: (i) name and address of the mine operator; (ii) mine address; ( i ii ) tonnage of each coal type produced by the mine; ( i v) map of all deposits utilised by the mine, outlining borders of these deposits; (v ) for each coal deposit: 1) name (if any) 2) period of use, if different from the reporting period 3) outline of the experimental method employed to determine methane emissions due to mining activities, including the choice of methodology to account for methane emissions from surrounding strata (vi) post mining emission factors and description of method employed for their calculation; (vii ) post-mining emissions. Part 3 Pursuant to Articles 19 and 20, the reports for drainage stations must include at least the following information: (i) name and address of the mine operator; ( ii ) tonnage of methane supplied by a mine/mines drainage system, per mine; (i ii ) tonnage of methane vented; ( i v) tonnage of flared methane; (v) flare efficiency; (vi ) use of methane captured. ANNEX VI Reporting of venting and flaring events in drainage stations Pursuant to Article 23, drainage station operators must report to the competent authorities at least the following information regarding methane flared or vented: (i) name and address of the operator; ( ii ) time when the event was first detected; ( i ii ) cause of the venting and/or flaring event; ( i v) tonnage of methane vented and flared (or an estimate if quantification is not possible). ANNEX VII Closed and abandoned mines Part 1 Pursuant to Article 24 and 25 , for each site, the inventory of closed and abandoned coal mines must include at least the following information: (i) name and address of the operator, owner or licensee , where applicable; (ii ) site address; (iii ) map showing borders of the mine; ( i v) schemes of mine workings and their status (v) results of methane concentration measurement at the following elements: 1) all ventilation shafts utilised by the mine when operating, accompanied by: - shaft coordinates - shaft name (if any) - sealing status and sealing method, if known 2) unused vent pipes 3) unused gas drainage wells 4) outcrops; 5) identifiable strata fractures at the mine’s territory or linked to its former coal deposit; 6) other recorded potential point emission sources. Part 2 The measurements referred to in point (v) of Part 1 must be performed in accordance with the following principles : (i) measurements must be performed at atmospheric pressure allowing for potential methane leak to be detected, and according to the appropriate scientific standards. (ii) measurements must be performed using an apparatus with a sensitivity threshold of at least 10.000 ppm, at the closest available distance to the measured emission source. (iii) measurements must be accompanied by an information on: 1) date of the measurement 2) atmospheric pressure 3) technical details of the equipment used for the measurement (iv) ventilation shafts historically utilised by two or more mines must be assigned to just one mine, to avoid double-counting Part 3 The report set out in Article 25(3) must include the following elements: (i) name and address of the operator, owner or licensee , where applicable; (ii) site address; (i ii ) methane emissions from all elements outlined in Article 25(3) including: 1) type of element 2) technical details of measurement apparatus used for the measurement including sensitivity 3) proportion of time when measurement apparatus was operating 4) methane concentration registered by the measurement apparatus 5) estimates of methane emissions from the element Part 4 The mitigation plan set out in Article 26(1) must include at least the following information: (i) list of all ele ments covered in Article 2 5(3) ; (ii) technical feasibility of mitigation of methane emissions from elements outlined in Article 2 5(3) ; (iii) timeline of mitigation of methane emissions from elements outlined in Article 2 5(3) . ANNEX VIII Information to be provided by importers For the purposes of this Annex, ‘exporter’ means the contractual counterparty in each supply contract entered into by the importer for the delivery of fossil energy into the Union. P ursuant to Article 27 , importers must provide the following information : (i) n ame and address of exporter and, if different from exporter, name and address of producer ; (ii) country and region s corresponding to the Union nomenclature of territoria l units for statistics (NUTS) level 1 where the energy was produced and countries and corresponding to the Union nomenclature of territoria l units for statistics (NUTS) level 1 through which the energy was transported until it was placed on the Union market ; (iii) as regards oil and fossil gas, w hether the exporter is undertaking measurement and reporting of its methane emissions , either independently or as part of commitments to report national GHG inventories in line with United Nations Framework Convention on Climate Change (UNFCCC) requirements, and whether it is in compliance with UNFCCC reporting requirements or in compliance with Oil and Gas Methane Partnership 2.0 standards . This must be accompanied by a copy of the latest report on methane emissions, including, where available, the information referred to in Article 12(6) . The method of quantification (such as UNFCCC tiers or OGMP levels) employed in the reporting must be specified for each type of emissions ; (iv) as regards oil and gas, whether the exporter applies regulatory or voluntary measures to control its methane emissions, including measures such as leak detection and repair surveys or measures to control and restrict venting and flaring of methane. This must be accompanied by a description of such measures, including, where available, reports from leak detection and repair surveys and from venting and flaring events with respect to the last available calendar year; (v) as regards coal, whether the exporter is undertaking measurement and reporting of its methane emissions, either independently or as part of commitments to report national GHG inventories in line with United Nations Framework Convention on Climate Change (UNFCCC) requirements, and whether it is in compliance with UNFCCC reporting requirements or in compliance with an international o r European standard for monitoring, reporting and verification of methane emissions . This must be accompanied by a copy of the latest report on methane emissions, including, where available the information referred to in Article 20(6) . The method of quantification (such as UNFCCC tiers or OGMP levels) employed in the reporting must be specified for each type of emissions ; (v i ) as regards coal, w hether the exporter applies regulatory or voluntary measures to control its methane emissions, including measures to control and restrict venting and flaring of methane. This must be accompanied by a description of such measures, including, where available, reports from venting and flaring events with respect to the last available calendar year; (vii) name of the entity that performed independent verification of the reports referred to in points (iii) and (v), if any. SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on aidata liidul saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus kõigi majandussektorite CO 2 heite ulatusliku vähendamise kaudu. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada ELi looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõju eest. Metaan on võimas kasvuhoonegaas, mille üldine osatähtsus kliimamuutuste süvendamisel on väiksem üksnes süsinikdioksiidi omast ja mis on põhjustanud umbes kolmandiku praegusest kliima soojenemisest. Kuigi metaan püsib atmosfääris lühemat aega kui süsinikdioksiid (10–12 aastat enne oksüdeerumist süsinikdioksiidiks, mis neelab soojust edasi), on metaanil molekulaartasandil palju suurem kliimamõju (selle globaalse soojendamise potentsiaal on süsinikdioksiidi omast 100 aasta jooksul 28 korda suurem ja 20 aasta jooksul 86 korda suurem). Lisaks aitab metaan tekkida osoonil, mis on raskeid terviseprobleeme põhjustav võimas õhusaasteaine. Ligikaudu 60 % ülemaailmsest metaaniheitest on inimtekkeline, kusjuures hinnangute kohaselt on selle heite suurimad allikad fossiilkütuste tootmine ja kasutamine (neljandik kuni kolmandik), jäätmed (umbes veerand) ja põllumajandus (ligikaudu pool metaani koguheitest), eelkõige seoses intensiivtootmisega. Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) märgib, et 2030. aastaks tuleb saavutada metaaniheite oluline vähenemine, et võimalik oleks täita ülemaailmne 2050. aasta eesmärk hoida maailma temperatuuri tõus alla 1,5 °C (või isegi 2 °C) . IPCC viimases aruandes rõhutatakse metaani olulisust ühe peamise kliimamuutusi põhjustava kasvuhoonegaasina. Aruandes märgitakse, et metaanitase on kõigi aegade kõrgeim ja palju kõrgem kui heitetase, mis on kooskõlas eesmärgiga piirata soojenemist 1,5 °C-ga. Seega on vaja metaaniheidet järsult, kiirelt ja püsivalt vähendada, et aeglustada globaalset soojenemist ja parandada õhukvaliteeti. Oluline on juhtida tähelepanu aruandes tehtud järeldusele, et atmosfääri metaanisisalduse suurenemine tuleneb inimtegevusest ning et vähemalt alates 2007. aastast on metaaniheite suurenemisele põllumajanduse (peamiselt loomakasvatus) ja reovee kõrval oluliselt kaasa aidanud ka fossiilkütused. 2030. aasta kliimaeesmärgi kava mõjuhinnang näitab, et kõige kulutõhusam metaaniheite vähenemine on ELis võimalik saavutada energeetikasektoris. See heide on piiriülene probleem ning liikmesriigiti ja sektoriti kooskõlastamata regulatiivne käsitlemine tekitab lünki ja ebatõhusust ning võib kahjustada liidu ühtse energiaturu toimimist. Kuna suurem osa liidus tarbitava fossiilenergiaga seotud metaaniheitest tekib väljaspool liidu piire, võivad selles valdkonnas tulemusi anda ainult liikmesriikide ühismeetmed. 2021. aasta septembris teatasid liit ja Ameerika Ühendriigid ülemaailmsest nn metaanilubadusest, mis kujutab endast poliitilist kohustust vähendada kõigi metaaniheidet tekitavate sektorite ülemaailmset metaaniheidet 2030. aastaks 30 % (võrreldes 2020. aasta tasemega) ja mis võeti vastu 2021. aasta novembris Glasgow's toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil (COP 26). Lubadust on otsustanud toetada enam kui sada riiki, kelle heide moodustab peaaegu poole ülemaailmsest inimtekkelisest metaaniheitest. Ülemaailmne metaanilubadus sisaldab kohustust hakata metaaniheite kvantifitseerimiseks kasutama parimat kättesaadavat inventuurimetoodikat, pöörates erilist tähelepanu suurtele heiteallikatele. Määruse üldeesmärk on energia siseturu toimimise ja liidu energiavarustuskindluse tagamise kontekstis säilitada ja parandada keskkonda, vähendades liidus toodetava või tarbitava fossiilenergiaga seotud metaaniheidet. Erieesmärgid on järgmised: (i) parandada ELis toodetava ja tarbitava energiaga seotud metaaniheite peamisi allikaid käsitleva teabe täpsust. Eesmärk on tagada vara tasandi andmete kättesaadavus ja heite usaldusväärne kvantifitseerimine ning suurendada seeläbi mõõtetäpsust – sealhulgas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaselt esitatavate kasvuhoonegaaside inventuuride andmete täpsust – ning asjakohaste leevendusmeetmete ulatust; (ii) tagada ELis metaaniheite edasine tulemuslik vähendamine kogu energiatarneahelas. Selle erieesmärgi saavutamiseks kõrvaldatakse turutõrked, mis põhjustavad metaaniheite ebapiisavat vähendamist ettevõtjate hulgas; (iii) parandada teabe kättesaadavust, et pakkuda stiimuleid ELi imporditava fossiilenergiaga seotud metaaniheite vähendamiseks. Kuna suurem osa ELis tarbitava fossiilenergiaga seotud metaaniheitest tekib väljaspool ELi, soovitakse selle erieesmärgiga luua stiimulid metaaniheite vähendamiseks partnerriikides, tagades turul läbipaistvuse. • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Määrusega (EL) 2021/1119 („Euroopa kliimamäärus“) on liit sätestanud õigusnormid kogu majandust hõlmava eesmärgi kohta saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning kehtestanud ka siduva kohustuse vähendada liidus kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Ettepanek tugineb liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi kavale ja selle mõjuhinnangule. Kliimaeesmärgi kavas näidati näidisstsenaariumide põhjal, et suurem kliimaeesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % on teostatav ja võimaldaks sujuvalt läheneda eesmärgile saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Samuti rõhutatakse kavas vajadust hoogustada metaaniheite vähendamist. Euroopa rohelises kokkuleppes on ühendatud ulatuslikud üksteist vastastikku tugevdavad meetmed ja algatused, mille eesmärk on saavutada liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Euroopa rohelise kokkuleppe teatises märgitakse, et gaasisektori süsinikuheite vähendamist hõlbustatakse, muu hulgas meetmete võtmisega seoses energiasektorist pärit metaaniheitega. Komisjon võttis 2020. aasta oktoobris vastu metaaniheite vähendamise ELi strateegia (edaspidi „metaanistrateegia“), milles on sätestatud meetmed metaaniheite vähendamiseks ELis, sealhulgas energeetikasektoris, ja rahvusvahelisel tasandil. Määruse (EL) 2018/1999 (edaspidi „juhtimismäärus“) kohaselt peavad liikmesriigid looma kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite hindamiseks riiklikud inventuurisüsteemid ja esitama selle heite kohta riiklikud prognoosid. See aruandlus toimub IPCC suuniste alusel ning põhineb sageli pigem standardsetel heitekoefitsientidel kui otsestel heiteallika tasandi mõõtmistel, mis tähendab ebakindlust heite täpse päritolu, sageduse ja ulatuse suhtes. Metaaniheide, mis tekib nafta ja maagaasi uurimise ja tootmise, maagaasi kogumise, töötlemise, ülekandmise ja jaotamise, maa-aluste hoidlate ja veeldatud maagaasi terminalide ning tegutsevate, suletud või mahajäetud söekaevanduste tasandil, ei ole liidu tasandil eraldi reguleeritud. Praegu läbivaadatava direktiiviga 2010/75/EL (edaspidi „tööstusheidete direktiiv“) reguleeritakse tööstuskäitiste saasteainete heidet, eelkõige kehtestades loa tingimustena heite piirväärtused, mis põhinevad parimal võimalikul tehnikal. Tööstusheidete direktiivi kohaldamisala hõlmab mineraalõli ja gaasi rafineerimist, kuid mitte maagaasiga seotud eelneva, kesk- ja järgneva etapi tegevusi (veeldatud maagaas, maa-alused gaasihoidlad, ülekanne, jaotamine) ega söe kaevandamist. Tööstusheidete direktiiviga tihedalt seotud määruse (EÜ) nr 166/2006 (edaspidi „Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri määrus“) kohaselt tuleb tegevuse „allmaakaevandamine ja sellega seotud toimingud“ puhul teatada saasteainete, sealhulgas metaani heitest, kui ületatakse aruandluskünnist 100 000 kg aastas. Seoses metaaniheite mõõtmisega viidatakse Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri suuniste liites 3 ettevalmistatavale ISO standardile (ISO/TC 146/SC 1/WG 22). Ka Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri määrust vaadatakse praegu läbi. Tööstusheidete direktiivi ning Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri määruse läbivaatamisel võetakse arvesse vajadust vältida topeltreguleerimist. Käesolev ettepanek täiendab seega neid kaht õigusakti, kuna selles käsitletakse metaaniheidet kogu fossiilenergia tarneahelas. 14. juulil 2021 võttis Euroopa Komisjon vastu mitu seadusandlikku ettepanekut, milles kirjeldatakse, kuidas ta kavatseb saavutada ELis 2050. aastaks kliimaneutraalsuse, sealhulgas vahe-eesmärgi vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 %. Selles kontekstis on allpool kirjeldatud algatustel asjakohaseid seoseid metaaniheite mõõtmise ja vähendamisega. Määruses (EL) 2018/842 (edaspidi „jõupingutuste jagamise määrus“) on kehtestatud igale liikmesriigile aastateks 2021–2030 siduvad eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks sektorites, mis hõlmavad transporti (v.a lennundus), hooneid, põllumajandust, jäätmeid, tööstust ja energeetikasektori neid osi, mis ei ole hõlmatud kehtiva ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS). Selle kohaldamisalasse kuulub metaan, mis jäeti kohaldamisalasse ka 14. juulil 2021 vastu võetud läbivaatamise ettepanekus. Käesoleva algatusega täiendatakse jõupingutuste jagamise määrust erimeetmete kehtestamisega metaaniheite vähendamiseks, kuna jõupingutuste jagamise määrusega ei ole selliseid meetmeid ette nähtud ja liikmesriikidele jäetakse teatav vabadus otsustada, kuidas nõutavat kasvuhoonegaaside heite vähendamist kõige paremini saavutada. Need meetmed aitavad liikmesriikidel oma eesmärke täita ning võivad ühtlasi aidata suurendada jõupingutuste jagamise määruse kohaste eesmärkide saavutamise kulutõhusust, kuna jõupingutuste jagamise määrus hõlmab liikmesriikidevahelise kauplemise võimalust. Määruse (EL) 2018/841 (edaspidi „LULUCFi määrus“) muutmise ettepanekus, mis on osa paketist „Eesmärk 55“ („Fit for 55“), kehtestatakse ELi üldeesmärk seoses loodusliku CO 2 sidumisega; riiklike eesmärkide kohaselt peavad liikmesriigid hooldama ja laiendama oma CO 2 sidujaid. Ettepanekus määratakse ühtlasi kindlaks liidu eesmärk saavutada 2035. aastaks kliimaneutraalsus maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris, võttes arvesse ka põllumajandussektori muud kui CO 2 heidet, st metaani. Direktiiv (EL) 2018/2001 (edaspidi „taastuvenergia direktiiv“) on peamine ELi õigusakt, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist ja hõlbustab fossiilsete energiaallikate järkjärgulist asendamist taastuvate energiaallikatega. Lisaks sisaldab see kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtusi, sealhulgas hinnanguid biogaasi ja biometaani tootmisel esineva metaanikao kohta, mis võib olla oluline biogaasi ja biometaani säästlikkuse seisukohast. Tootjad võivad neid vaikeväärtusi kasutada, kui nad teatavad oma tootmise kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemisest näitamaks, et nad täidavad taastuvenergia direktiivi säästlikkusnõudeid, ja need pakuvad kaudselt stiimuleid metaaniheite vähendamiseks. Ruumide kütte- ja jahutusseadmete tekitatavat metaaniheidet käsitletakse mitmes ökodisaini ja energiamärgistust käsitlevas määruses, milles on sätestatud eeskirjad toodete (näiteks kodumasinad), info- ja kommunikatsioonitehnoloogia või insenerilahenduste keskkonnatoime parandamiseks. Samuti teeb Euroopa Komisjon ettepaneku direktiivi 2009/73/EÜ ja määruse (EÜ) nr 715/2009 läbivaatamiseks, mille eesmärk on hõlbustada vähese CO 2 heitega vesiniku ja gaasi turgude tekkimist, kehtestades uue turukorralduse ning hõlbustades taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO 2 heitega gaaside kasutuselevõttu torujuhtmetes, et ühelt poolt luua tingimused vesinikuturu jaoks ja teiselt poolt kõrvaldada tõkked, mis takistavad olemasoleva maagaasivõrgu CO 2 heite vähendamist. Käesolev ettepanek on täiendav, kuna sellega parandatakse maagaasi kliimanäitajaid ajavahemikul, mil see järk-järgult asendatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO 2 heitega gaasidega. • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Käesoleva ettepanekuga täiendatakse meetmeid, mida võetakse metaaniheite vähendamiseks põllumajanduse ja jäätmete valdkonnas. Põllumajandussektoris käsitletakse mitut probleemi strateegias „Talust taldrikule“ . Komisjon on moodustanud eksperdirühma, kelle ülesanne on analüüsida olelusringi jooksul tekkiva metaaniheite parameetreid. Komisjon koostab koostöös valdkondlike ekspertide ja liikmesriikidega parimate tavade ja kättesaadavate tehnoloogiate loetelu, et uurida ja edendada uuenduslike leevendusmeetmete laiemat kasutuselevõttu. Et soodustada süsinikubilansi arvutamist põllumajandusettevõtte tasandil, esitab komisjon 2022. aastaks digitaalse CO 2 -navigaatori malli ning suunised kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvutamise ühiste viiside kohta. Komisjon edendab alates 2021. aastast süsinikku siduva põllumajanduse laialdasema kasutuselevõtu kaudu liikmesriikides ja nende ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade kaudu leevendamistehnoloogiate kasutuselevõttu. Programmi „Euroopa horisont“ 2021.–2024. aasta strateegilises kavas teeb komisjon ettepaneku sihipärasteks uuringuteks erinevate tegurite kohta, mis viivad tõhusalt kasvuhoonegaaside heite vähendamiseni, keskendudes tehnoloogia- ja looduspõhistele lahendustele ning toitumisharjumuste muutumist esile kutsuvatele teguritele. Samuti kaalub komisjon osa karjakasvatuse lisamist tööstusheidete direktiivi kohaldamisalasse, sest see võib aidata piirata sektori metaaniheidet. Jäätmesektori metaaniheidet käsitletakse keskkonnaalaste õigusaktide käimasolevate ja kavandatavate läbivaatamiste käigus. Direktiivi (EL) 2018/850 (edaspidi „prügiladirektiiv“) kohaselt peavad prügila käitajaid kasutama prügilagaasi kas energia tootmiseks või selle tõrvikpõletama. Prügiladirektiivi kavandataval läbivaatamisel 2024. aastal kaalub komisjon lisameetmete võtmist, et parandada prügilagaasi käitlemist, minimeerida selle kahjulik mõju kliimale ja kasutada ära selle potentsiaal võimaliku energiaallikana. Lisaks kaalutakse tööstusheidete direktiivi käimasoleva läbivaatamise käigus võimalust võtta prügilasse ladestamise kohta vastu PVT-järeldused, mis muu hulgas käsitleksid metaaniheidet. Jäätmeid käsitlevates ELi õigusaktides tehtud hiljutiste muudatustega (2018) kehtestati kohustus tagada 2024. aastaks biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ning seati uus eesmärk, mille kohaselt võib 2035. aastaks olla jäätmete prügilasse ladestamise määr kuni 10 %. Eeldatakse, et nende muudatuste tulemusel väheneb prügilatest pärit metaaniheide veelgi. Reovee ja reoveesetete käitlemise ja kasutamise praeguses õigusraamistikus, nimelt asulareovee puhastamise direktiivis ja reoveesetete direktiivis, konkreetselt kasvuhoonegaaside heidet ei käsitleta. Asulareovee puhastamise direktiivi rakendamine on aga aidanud ära hoida märkimisväärse metaaniheite tänu reovee kogumisele ja puhastamisele tõhusates tsentraalsetes rajatistes. Asulareovee puhastamise direktiivi vaadatakse praegu läbi. Reoveesetete direktiiviga reguleeritakse reoveesetete kasutamist, et kaitsta keskkonda ja eelkõige pinnast kahjuliku mõju eest saastunud setete kasutamisel põllumajanduses. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Käesoleva algatuse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 194 lõige 2, millega antakse liidule õigus kehtestada meetmeid, mis on vajalikud liidu energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks. Ettepanek käsitleb üksnes energeetikasektorit ja aitab kaasa artikli 194 lõikes 1 sätestatud liidu energiapoliitika eesmärkide saavutamisele, eelkõige energiaturu toimimise tagamisele, kuna sellega ühtlustatakse seiret, aruandlust ja heitkoguste vähendamist käsitlevad eeskirjad metaani kohta, aidates seeläbi kaasa keskkonna säilitamisele ja parandamisele. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Energeetikasektori metaaniheide on piiriülene probleem ning see heide on liidus riigiti ja piirkonniti erinev. See on kõigis liikmesriikides erineval määral asjakohane teema sõltuvalt riikide energiaallikate jaotusest ja loodusvaradest, nt sellest, kui palju maa-aluseid söekaevandusi käitatakse või kui paljud neist on suletud, kui palju maagaasi toodetakse või transporditakse. Gaasitaristu ulatus näitab kogu liidu hõlmatust, võttes arvesse, et kõigis liikmesriikides kokku on ligikaudu 190 000 km torujuhtmeid. Heiteandmete esitamise tase ja leevendusmeetmete ulatus on liikmesriikide ja allsektorite kaupa erinev. Olemas on hulk erasektori ja vabatahtlikke algatusi, kuid need on ulatuse, osalemise määra ja täitmise tagamise piirangute tõttu ebapiisavad. Riigiti erinevad lähenemisviisid võivad põhjustada liikmesriikides regulatiivse käsitluse ebaühtlust, mis suurendab rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevate ettevõtjate halduskoormust, võib takistada siseturu toimimist ettevõtjatele tekitatavate tõkete tõttu ning raskendab võrreldavate andmete kogumist liidus. Kuna suurem osa liidus tarbitava fossiilenergiaga seotud metaaniheitest tekib väljaspool liidu piire, oleks tulemuste saavutamine tarneahela nendes osades ja energia siseturu terviklikkuse tagamine tõenäolisem juhul, kui liikmesriigid võtavad ühismeetmeid. Eeltoodut arvesse võttes aitaks kogu liidu metaaniheite vähendamisele kaasa ühtne poliitiline lähenemisviis liidu tasandil. Et saavutada metaaniheite mõõtmiseks ja vähendamiseks mõeldud meetmete mõju ning kaasnev mõju innovatsioonile, kulutõhususele ja võrdsetele tingimustele hästi toimiva siseturu säilitamisel, tuleb tagada liikmesriikidevaheline kooskõlastamine. Kooskõlastatud liidu poliitika aitab energeetikasektori metaaniheite edasisele vähendamisele palju tõenäolisemalt kaasa kui riikide killustatud jõupingutused. Lisaks hõlbustab liidu tasandil kooskõlastatud tegevus liikmesriikide ja erasektori üksuste erineva tegutsemisvõime täielikku arvessevõtmist. Samuti saavad ettevõtjad tänu sellele kasu ühtsest reguleerivast korrast, mis hõlbustab eeskirjade järgimist ja vähendab halduskoormust, mis on seotud killustatud eeskirjade kohaldamisega liikmesriikides. Liidu tasandi metaanipoliitika annab rahvusvahelistele kliimameetmetele märkimisväärset lisaväärtust. Energeetikasektori metaaniheite vähendamiseks ette nähtud õigusaktide väljatöötamisega saadab liit välistele osalejatele tugeva poliitilise signaali, suurendades seeläbi teadlikkust metaaniheite kahjulikust mõjust kliimale. See signaal mitte ainult ei julgusta liidu partnereid tegelema energeetikasektori metaaniheite probleemiga, vaid toob kaasa ka rahvusvahelise partnerluse loomise ja annab seega liidule juhtrolli metaaniheite vähendamisel. Kokkuvõttes on metaaniheite vähendamisega seotud probleemide lahendamiseks vaja ühtlustatud ja kooskõlastatud lähenemisviisi ning üksikud liikmesriigid ei saa neid tõhusalt lahendada. Seega on liidu meetmed õigustatud subsidiaarsuse põhimõtte alusel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 194. • Proportsionaalsus Ettepanekuga tagatakse läbimõeldud tasakaal, võttes ühelt poolt arvesse liikmesriikide regulatiivset autonoomiat riiklike parandusmeetmete võtmisel, tehnoloogilise innovatsiooni soodustamisel või sihtotstarbeliste vahendite ulatuse üle otsustamisel ning teiselt poolt vajadust käsitleda metaaniheitega seotud probleeme, mis tuleb lahendada liidu tasandil. Nagu kirjeldatud mõjuhinnangu 6. peatükis, on tagatud, et käesoleva ettepanekuga seotud kulud ja regulatiivne koormus oleksid võimalikult väikesed. Ettepanekuga ettenähtud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik tuvastatud probleemide lahendamiseks ja püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Komisjoni ja liikmesriikide eeldatavaid kulusid peetakse vastuvõetavaks, pidades silmas ka positiivset majanduslikku netomõju, mis on seotud keskkonnaalasest ja sotsiaalsest seisukohast kulutõhusa heitkoguste vähendamise tasemega. • Vahendi valik Määrus on käesoleva seadusandliku ettepaneku puhul asjakohane õiguslik vahend, sest sellega sätestatakse selged ja üksikasjalikud eeskirjad, mis välistab võimaluse liikmesriikidel neid erineval viisil üle võtta. Määrusega tagatakse, et õigusnõudeid kohaldatakse samal ajal kogu liidus, mis tähendab, et sellega välditaks ebatõhusust ja regulatiivseid kulusid/koormust, mis on seotud metaaniheite vähendamist käsitlevate õigusnormide ebaühtlase rakendamisega liidus. Samuti on määrus asjakohane vahend otseste kohustuste kehtestamiseks ettevõtjatele ja riikide ametiasutustele. See oleks vajalik selleks, et kehtestada selged andmete kvantifitseerimise, esitamise ja kontrollimise kohustused ning rakendada metaaniheite vähendamise meetmeid, sealhulgas kaotada järk-järgult sellised kahjulikud tööstustavad nagu metaani atmosfääri laskmine ja tõrvikpõletamine. Ühtsete ja võrreldavate andmete tagamiseks on väga oluline, et mõõtmis- ja aruandlusnõuded oleksid ühtlustatud. Seda on kõige parem teha määrusega, nagu näitavad seonduvad ELi õigusaktid, näiteks määrus (EL) 2015/757, määrus (EÜ) nr 166/2006 või rakendusmäärus (EL) 2018/2066 . Selles küsimuses oleks liikmesriikidele direktiiviga jäetav kaalutlusruum vastuolus vajadusega tagada võrreldavad ja seega ühtlustatud andmed. Võttes arvesse leevendusmeetmeid ja tööstustavade piiranguid, on määrus ühtlasi asjakohane vahend tagamaks, et sätted on otseselt suunatud ettevõtjatele ja et asjaomaste tavade puhul kehtestatakse minimaalsed võrdsed tingimused. Peale selle võimaldab määrus käsitleda metaaniheite probleemi kiireloomulisust otsesemalt ja tõhusamalt, võttes arvesse kliimaga seotud hädaolukorda ja liidu kliimaneutraalsuse eesmärki, mida on selgitatud eespool punktis 1. Määruse valimine tagab, et tuvastatud probleeme ja eesmärke käsitletakse kõige tulemuslikumal, tõhusamal ja proportsionaalsemal viisil. Sellega tagatakse läbimõeldud tasakaal, võttes ühelt poolt arvesse liikmesriikide regulatiivset autonoomiat riiklike parandusmeetmete võtmisel, tehnoloogilise innovatsiooni soodustamisel või sihtotstarbeliste vahendite ulatuse üle otsustamisel ning teiselt poolt vajadust käsitleda metaaniheitega seotud probleeme, mis tuleb lahendada liidu tasandil. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Konsulteerimine sidusrühmadega Kooskõlas parema õigusloome suunistega mõjuhinnangute kohta korraldas komisjon sidusrühmadega põhjaliku konsultatsiooni, mis põhines konsultatsioonistrateegial, mis hõlmas eri meetodeid ja vahendeid. Konsultatsioonistrateegia eesmärk oli tagada, et arvesse võetaks kõiki asjakohaseid materjale, sealhulgas andmeid kulude, ühiskondliku mõju ja algatuse võimaliku kasu kohta. Strateegia kavandati kooskõlas sekkumisloogikaga ning selles olid ühendatud nii tagasi- kui ka tulevikku suunatud elemendid. Kasutati mitmeid konsulteerimisvahendeid: veebipõhine avalik konsultatsioon, sihipärane konsultatsioon nafta- ja gaasisektori metaaniheite vähendamise partnerlusel põhineva seire, aruandluse ja kontrolli määruse rakendamise kulude kohta, põhjalikud intervjuud ja sidusrühmade veebiseminarid (kolm seminari). Avaliku konsultatsiooni käigus saadi 131 vastust, millest 126 saadi vähemalt osaliste vastustena veebipõhisele küsimustikule ja viis ülejäänut e-posti teel. Eelkõige andsid Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER) ja Euroopa energeetikasektorit reguleerivate asutuste nõukogu (CEER) avalikku konsultatsiooni mitteametli ku panuse oma liikmete seas läbi viidud uuringuga, väljendades seisukohta, et „riikide reguleerivad asutused toetavad üldiselt võimalust kehtestada ELi tasandil metaaniheite seireks ja avastamiseks ühtlustatud lähenemisviis, mis põhineb eelkõige meta aniheite kohustuslikul seirel“. Sidusrühmad väljendasid laialdast toetust energeetikasektori metaaniheitega seotud tõhusa seire-, aruandlus- ja kontrollistandardi väljatöötamise suhtes. 78 %s vastustest, mis saadi avaliku konsultatsiooni käigus, toetati seiret, aruandlust ja kontrolli käsitlevas ettepanekus nafta ja gaasi puhul tuginemist nafta ja gaasisektori metaaniheite vähendamise partnerluse metoodikale, mida toetasid ka kõik ELi nafta- ja gaasisektori kutseorganisatsioonid. Laialdaselt toetati ka sütt käsitlevate seire-, aruandlus- ja kontrollisätete lisamist, sealhulgas toetas seda söesektor (96 % avaliku konsultatsiooni käigus saadud vastustest). Neid aspekte käsitletakse käesolevas ettepanekus. Laialdaselt toetati seadusandlikke meetmeid heite vähendamiseks nafta-, maagaasi- ja söesektoris. Kõik nafta- ja gaasitööstuse ühendused, kes avaliku konsultatsiooni käigus vastused esitasid, väljendasid toetust lekete tu vastamist ja kõrvaldamist käsitleva kohustuse kehtestamise suhtes liidu õiguses. Ka valitsusvälised organisatsioonid toetasid laialdaselt sellist kohustust. Kõik avalikus konsultatsioonis osalenud valitsusvälised organisatsioonid ja tööstusharu esindajad leidsid, et ELis toodetava ja tarbitava energiaga seotud metaani rutiinse atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise järkjärguline lõpetamine on teostatav. Söekaevanduste metaaniheitega seotud leevendusmeetmete lisamise suhtes väljendati avaliku konsultatsiooni käigus tugevat toetust (80 % vastustest). Neid aspekte käsitletakse käesolevas ettepanekus. 92 %s avaliku konsultatsiooni käigus saadud vastustest toetati energeetikasektori metaaniheidet käsitlevaid liidu õigusakte, mille kohaldamisalasse kuulub liidu turule lastav nafta ja gaas. Täpsemalt toetati 96 %s vastustest metaaniandmete läbipaistvuse tagamise vahendi väljatöötamist liidu ja rahvusvahelisel tasandil. See element on lisatud käesolevasse ettepanekusse. 72 %s vastustest leiti, et liidu õigusaktides energeetikasektori metaaniheite kohta tuleks laiendada kohustusi ettevõtjatele, kes impordivad fossiilenergiat liitu. 65 %s vastustest peeti võimalikuks kehtestada liidus tarbitava nafta ja gaasi puhul seoses seire, aruandluse ja kontrolliga, lekete tu vastamise ja kõrvaldamisega ning metaani atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamisega samad kohustused nafta ja gaasi väärtusahela kõigi osaliste suhtes. Selle arvesse võtmiseks sisaldab ettepanek läbivaatamisklauslit, milles viidatakse sõnaselgelt komisjoni õigusele esitada õigusakti muutmise ettepanekuid, et kehtestada importijate suhtes rangemad meetmed, kui kättesaadavaks muutuvad paremad ülemaailmsed metaaniheite andmed. • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Ettepanek ja selle aluseks olev mõjuhinnang tuginevad sellega seoses korraldatud ulatuslike konsultatsioonide käigus sidusrühmadelt saadud teabele, konkreetsetele seminaridele ning kirjanduse ülevaatele, analüüsile ja modelleerimisele. Kirjanduse ülevaade hõlmas mitme sellise temaatilise uuringu tulemusi, mis käsitlesid eri riikides ja ELi liikmesriikides energeetikasektori metaaniheite piiramiseks kehtestatud metaaniheite eeskirjade põhielemente, ning muude asjakohaste komisjoni algatuste raames tehtud hindamisi. •Mõjuhinnang Mõju hindamise käigus kaaluti kõigis valdkondades mitmesuguseid meetmeid, et tegeleda tuvastatud probleemide ja probleemide põhjustega, saavutamaks algatuse eesmärgid. Kõigis poliitikavaldkondades võeti arvesse praeguste suundumuste jätkumise varianti. Kolmes poliitikavaldkonnas on kindlaks määratud eelistatud poliitikavariandid. Pärast nende tulemuslikkuse, tõhususe, sidususe ja proportsionaalsuse hindamist leiti, et seatud eesmärkide saavutamiseks on kõige sobivam eelistatud variantide pakett. Eelistatud variantide pakett sisaldab järgmisi põhisätteid: 1. poliitikavaldkonnas kaalutakse energeetikasektori metaaniheite mõõtmise ja aruandluse täpsuse parandamise variante, millega kohustatakse käitajaid tegema ELi territooriumil toimuva majandustegevuse puhul varade tasandil mõõtmisi ja teatama metaani otseheitest. See hõlmab kohustuslikku seiret, aruandlust ja kontrolli nafta ja gaasi puhul, kohustuslikku seiret, aruandlust ja kontrolli nafta, gaasi ja söe puhul ning kohustuslikku seiret, aruandlust ja kontrolli nafta, gaasi ja söe puhul, võttes arvesse ka kaudseid heitkoguseid. 1. poliitikavaldkonnas on eelistatud variant kehtestada üksikasjalik (varade tasandi) mõõtmis- ja aruandluskohustus naftast, gaasist ja söest tuleneva metaaniheite suhtes ELi energeetikasektoris. Peamine kasu seisneb selles, et paraneb sellistest heitkogustest teatamise tase ning arusaam heite allikatest ja ulatusest, mis omakorda aitab asjaomaseid heitkoguseid tõhusamalt vähendada. 2. poliitikavaldkond hõlmab variante ELi metaaniheite vähendamiseks lekete tu vastamise ja kõrvaldamise meetmete ning metaani atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise piirangute kaudu. Nende eesmärk on tagada metaaniheite edasine tulemuslik vähendamine kogu energiatarneahelas. Variandid hõlmavad komisjoni suuniseid või kohustuslikke meetmeid metaaniheite vähendamiseks nafta- ja maagaasisektoris, kohustuslikke meetmeid metaaniheite (sealhulgas kaudsed heitkogused) vähendamiseks nafta-, maagaasi- ja söesektoris ning seadusandlikku meedet teatava metaaniheite vähenemise saavutamiseks tulemuslikkusnõude abil. 2. poliitikavaldkonnas on eelistatud variant kehtestada ELi energeetikasektoris naftast, gaasist ja söest tuleneva metaaniheite vähendamise kohustused, mis on seotud lekete tu vastamise ja kõrvaldamise meetmetega, ning keelustada metaani atmosfääri laskmine ja tõrvikpõletamine. See toob kaasa metaani heitkoguste suurema vähendamise võrreldes praeguste suundumuste jätkumisega ning sellega kaasneb keskkonnakasu ja kasu ühiskonnale kliimamuutuste aeglustumise ja õhusaaste vähenemise mõttes. 3. poliitikavaldkond hõlmab variante, mille eesmärk on vähendada imporditud fossiilenergiaga seotud metaaniheidet. See hõlmab variante selle metaaniheite mõõtmiseks, aruandluseks ja vähendamiseks, mis on seotud ELi fossiilkütuste tarbimisega, kuid tekib väljaspool ELi, sealhulgas diplomaatiliste meetmete ja läbipaistvusvahendite kasutamist, kohustuslikku mõõtmist, aruandlust ja vähendamist, mida kohaldatakse ELis tarbitava fossiilenergia väärtusahelas tekkiva kogu metaaniheite suhtes, metaaniheite andmete läbipaistvuse andmebaasi ja suurte metaaniheite allikate ülemaailmse seirevahendi loomist, samuti metaaniheite teatava vähenemise saavutamise kohustust, mida kohaldatakse kogu ELis tarbitava fossiilenergia väärtusahela suhtes. 3. poliitikavaldkonnas on eelistatud variant pakkuda välja mitmesuguseid vahendeid, et parandada fossiilenergiat ELi eksportivatelt ettevõtjatelt saadavat teavet metaaniheite allikate kohta ning riikidele antavaid stiimuleid metaaniheite vähendamiseks. Sarnaselt 2. poliitikavaldkonnaga toob kogu maailma metaaniheite vähendamine keskkonnakasu ja kasu ühiskonnale, ELis eelkõige kliimamuutuste aeglustumise seisukohast. • Põhiõigused Algatus on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 37, mille kohaselt tuleb kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine integreerida liidu poliitikasse ning tagada säästva arengu põhimõtte kohaselt. 4. MÕJU EELARVELE Ettepanek sisaldab mitut nõuet, millel on mõju eelarvele. Esiteks nõue, et Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER) kehtestaks ja teeks kord kolme aasta jooksul üldsusele kättesaadavaks näitajad ja vastavad kontrollväärtused, mille abil võrrelda sarnaste projektide puhul metaaniheite mõõtmise, aruandluse ja vähendamisega seotud investeeringute ühikukulusid. Kuigi ACER ei ole seni tegelenud võrguoperaatorite kuludega, mis tulenevad metaaniheite mõõtmisest, aruandlusest ja vähendamisest, eeldatakse, et ACERi lisaülesannete ja nendega kaasneva töökoormuse katmiseks piisab ühest täiendavast täistööajale taandatud töötajast. Teiseks nõue, mille kohaselt liit peab looma liitu imporditavat fossiilenergiat käsitlevat teavet sisaldava metaaniandmete läbipaistvuse platvormi ja seda haldama, kusjuures andmeid ajakohastatakse igas kvartalis, ning looma ülemaailmse metaaniheite seire vahendi, mille abil avaldatakse korrapäraselt energiaallikatega seotud suurte metaaniheite allikate õhuseire tulemused ja mille andmeid ajakohastatakse iga kuu. Komisjoni lisaülesannete ja nendega kaasneva töökoormuse tõttu on hinnanguliselt vaja kahte täiendavat täistööajaga ametnikku. Finantsselgituse 3. jaos kirjeldatakse ettepaneku mõju eelarvele ning vajalikke inim- ja haldusressursse. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord ELi kliima- ja energiaalased õigusaktid moodustavad tervikliku raamistiku edusammude tegemiseks ELi eesmärkide saavutamisel ja nende edusammude jälgimiseks ning käesoleva ettepanekuga aidatakse sellele kaasa. Üldine raamistik on sätestatud Euroopa kliimamääruses ning üksikasjalik lõimitud seire- ja aruandlusraamistik on sätestatud energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevas määruses. Kõnealuse määruse kohaselt kogutud andmed tuleb teha üldsusele kättesaadavaks e-platvormil, sealhulgas tuleb esitada näitajad liidu energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel tehtud edusammude jälgimiseks. Komisjon kontrollib iga viie aasta järel liikmesriikide poliitikasuundi ja meetmeid, mida nad on rakendanud jõupingutuste jagamise määruse kohaste eesmärkide täitmiseks. Käesolevas ettepanekus sisalduvate sätete rakendamist ja tulemuslikkust jälgitakse seega ka jõupingutuste jagamise määruse eesmärkide saavutamise raames. Liikmesriikide esitatud andmete kvaliteedi kontrollimiseks kehtestatud mehhanismid võimaldavad hinnata ka käesoleva ettepaneku sätete tulemuslikkust andmete täpsuse parandamisel. Sellega seoses on energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevas määruses sätestatud nõuded riiklike ja liidu kasvuhoonegaaside heidet käsitlevate inventuurisüsteemide ning poliitikasuundade, meetmete ja prognooside kohta ning nõutakse nende pidevat täiustamist. Selliste süsteemide loomine on ette nähtud rahvusvahelisel tasandil ning selle eesmärk on toetada riiklike energia- ja kliimakavade rakendamist seoses CO 2 heite vähendamisega. Üldsus pöörab üha enam tähelepanu metaaniheitele, sealhulgas teaduslikele ja sidusrühmadele suunatud kampaaniatele heite avastamiseks ja kvantifitseerimiseks. Selline avalik kontroll, mida toetab satelliidiandmete aina suurem ruumiline ja ajaline täpsus, on väärtuslik vahend ettepaneku mõju jälgimiseks ja rakendamisel esinevate puuduste kindlakstegemiseks. Käesolevas ettepanekus sätestatud kohustuste järelevalve ja hindamise kontekstis lasub peamine vastutus sätete kohaldamise tagamise eest liikmesriikide pädevatel asutustel. Seoses heiteandmete kontrollimisega sätestatakse käesolevas ettepanekus sõltumatute akrediteeritud kontrollijate roll. Rahvusvaheline metaaniheite vaatluskeskus teeb esitatud metaaniheite andmete suhtes lisakontrolli, mis hõlmab võimalust võrrelda andmeid muude allikatega, nagu satelliidifotod ja -tooted. Komisjon jälgib õigusakti rakendamist, kontrollides, kas kohustatud isikud kohaldavad meetmeid nõuetekohaselt, ja võttes vajaduse korral meetmeid nõuete täitmise tagamiseks. Käesolev ettepanek sisaldab läbivaatamisklauslit, mille kohaselt komisjon esitab aruande määruse hindamise ja läbivaatamise kohta. • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus Kavandatud määrus koosneb kuuest peatükist, mis sisaldavad 35 artiklit. 1. peatükk. Üldsätted Selles peatükis sätestatakse kavandatud määruse kohaldamisala ja põhimõisted. Samuti sisaldab see sätet, milles tunnistatakse võrguoperaatorite kulusid määruse rakendamisel. 2. peatükk. Pädevad asutused ja sõltumatu kontroll Selles peatükis kehtestatakse määruse nõuete täitmist käsitlevad sätted, mis täiendavad 6. peatüki kohaseid sätteid karistuste kohta. Peatükis sätestatakse pädevate asutuste ülesanded, eelkõige inspekteerimisi ja kaebusi käsitlevad eeskirjad, samuti sõltumatute akrediteeritud kontrollijate roll ja nende järgitavad menetlused seoses käitajate esitatud metaaniheite andmete kontrollimisega. 3. peatükk. Metaaniheide nafta- ja gaasisektoris Selles peatükis sätestatakse käitajate ja liikmesriikide kohustused seoses metaaniheite mõõtmise ja heiteandmete esitamisega ning kohustused seoses metaaniheite vähendamisega asjaomastes tegevuskohtades. 4. peatükk. Metaaniheide s öesektori s Peatükk on jagatud kolmeks osaks, mis käsitlevad järgmist: töötavate kaevanduste metaaniheite seire ja aruandlus; metaaniheite vähendamine töötavates maa-alustes kaevandustes ning metaaniheite vähendamine suletud ja mahajäetud maa-alustes kaevandustes. Igas osas sätestatakse käitajate ja liikmesriikide kohustused seoses metaaniheite mõõtmisega ja heiteandmete esitamisega ning kohustused seoses metaaniheite vähendamisega asjaomastes tegevuskohtades. 5. peatükk. Metaaniheide v äljaspool liitu Selles peatükis kehtestatakse läbipaistvusvahendid seoses väljaspool liitu tekkiva metaaniheitega: fossiilkütuste importijate kohustus esitada teavet metaaniheite kohta, liidu ettevõtjate ning fossiilenergiat liitu eksportivate riikide ja ettevõtjate läbipaistvusnimekiri, sealhulgas teave nende rahvusvaheliste aruandekohustuste kohta seoses metaaniheitega, ning ülemaailmne seirevahend kogu maailma metaaniheite allikate ulatuse, korduvuse ja asukoha avalikustamiseks. Selleks et võtta arvesse fossiilenergia importi liitu, on peatükis sätestatud importijate suhtes kohaldatavad teavitamisnõuded ning komisjoni õigus esitada õigusakti muutmise ettepanekuid, et kehtestada importijate suhtes rangemad meetmed, kui kättesaadavaks muutuvad paremad ülemaailmsed metaaniheite andmed ja kui see on vajalik liidu kehtivate rahvusvaheliste kohustuste täitmise tagamiseks. 6. peatükk. Lõppsätted Selles peatükis sätestatakse eelkõige karistuste süsteem: ehkki peatükis tunnistatakse, et karistuste kehtestamine kuulub liikmesriikide pädevusse, sätestatakse selles karistuste määramise juhtpõhimõtted, eelkõige karistuste määramise kriteeriumid, karistatavate rikkumiste liigid, ülemmäärade kehtestamise kriteeriumid ning võimalus määrata perioodilisi karistusmakseid. Samuti sisaldab see delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide vastuvõtmise volitusi käsitlevaid sätteid ning läbivaatamisklauslit . 2021/0423 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942 (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 194 lõiget 2, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust , võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust , toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) maagaasi peamise koostisaine metaani üldine osatähtsus kliimamuutuste süvendamisel on väiksem üksnes süsinikdioksiidi omast ning metaani arvele langeb umbes kolmandik praegusest soojenemisest. (2) Ehkki metaan püsib atmosfääris lühemat aega (10–12 aastat) kui süsinikdioksiid (sadu aastaid), on sellest põhjustatud kasvuhooneefekt kliima jaoks molekulaartasandil olulisem ning metaan aitab kaasa osooni tekkele, viimane on aga tugeva mõjuga õhusaasteaine, mis põhjustab tõsiseid terviseprobleeme. Metaani kogus atmosfääris on viimase kümnendi vältel üleilmselt järsult suurenenud. (3) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Keskkonnaprogrammi ning kliima- ja puhta õhu kaitse koalitsiooni viimaste hinnangute kohaselt on ÜRO esmatähtsatele arengueesmärkidele vastavatest olemasolevatest sihipärastest meetmetest ja lisameetmetest lähtuvalt võimalik metaaniheite 45-protsendilise vähendamisega aastaks 2030 vähendada 2045. aastaks üleilmset soojenemist 0,3 °C võrra. (4) Vastavalt liidu kasvuhoonegaaside inventuuriandmetele langeb energeetikasektori arvele hinnanguliselt 19 % liidu metaaniheitest. See ei hõlma väljaspool liitu toimuvat metaaniheidet, mis on seotud liidu fossiilenergiatarbimisega. (5) Euroopa roheline kokkulepe kätkeb endas laiaulatuslikku üksteist toetavate meetmete ja algatuste kogumit, mille eesmärk on saavutada 2050. aastaks liidus kliimaneutraalsus. Euroopa rohelise kokkuleppe teatises on märgitud, et gaasisektoris soodustatakse CO 2 -heite vähendamist ning selleks pööratakse muu hulgas tähelepanu energeetikaga seotud metaaniheitele. Komisjon võttis 2020. aasta oktoobris vastu ELi strateegia metaaniheite vähendamiseks (edaspidi „metaanistrateegia“), nähes ette meetmed metaaniheite kärpimiseks ELis, sealhulgas energeetikasektoris, ning rahvusvahelises plaanis. Liit on määruses (EL) 2021/1119 (Euroopa kliimamäärus) sätestanud eesmärgi saavutada 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus ning ühtlasi kehtestanud siduva kohustuse vähendada liidusisest kasvuhoonegaaside netoheidet (heitkogus pärast seotud koguse mahaarvamist) 1990. aasta tasemega võrreldes 2030. aastaks vähemalt 55 %. Kasvuhoonegaaside heitkoguste sellises ulatuses vähendamiseks tuleks 2030. aastaks vähendada energeetikasektoris metaaniheidet 2020. aasta tasemega võrreldes umbes 58 %. (6) Euroopa kliimamäärusega kehtestatud 2030. aastaks seatud eesmärgid liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja määruse (EL) 2018/842 kohased siduvad riiklikud heite vähendamise eesmärgid hõlmavad ka metaaniheidet. Siiski puudub praegu liidu tasandil õigusraamistik, millega nähtaks ette konkreetsed meetmed inimtekkelise metaaniheite vähendamiseks energeetikasektoris. Peale selle hõlmab tööstuses tekkivaid heitkoguseid käsitlev direktiiv 2010/75 metaaniheidet vaid seoses mineraalõli ja gaasi rafineerimisega, mitte aga seoses muude energeetikasektoris toimuvate tegevustega. (7) Selles kontekstis peaks käesoleva määruse kohaldamisala hõlmama metaaniheite vähendamist nafta ja fossiilgaasi eelneval uurimisel ja tootmisel, fossiilgaasi kogumisel ja töötlemisel, gaasi ülekandmisel, jaotamisel ja maa-alusel hoiustamisel ning veeldatud maagaasi (LNG) terminalides, samuti töötavates maa-alustes ja maapealsetes söekaevandustes ning suletud ja mahajäetud maa-alustes söekaevandustes. (8) Eeskirjad nafta-, gaasi- ja söesektoris metaaniheite täpseks mõõtmiseks, sellest aru andmiseks ja selle kontrollimiseks, samuti sellise heite vähendamiseks, sealhulgas lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute ning atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise piirangute kaudu, tuleks kehtestada liidu asjakohase õigusraamistikuga. Selline raamistik peaks sisaldama eeskirju, mis aitavad suurendada fossiilenergia liitu importimise läbipaistvust, ja seeläbi tugevdama stiimuleid metaaniheite vähendamise lahenduste ulatuslikumaks kasutuselevõtuks kogu maailmas. (9) Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmine nõuab reguleeritud käitajatelt tõenäoliselt investeeringuid ning selliste investeeringutega seotud kulusid tuleks tariifide kehtestamisel arvesse võtta ja lähtuda seejuures tõhususpõhimõtetest. (10) Iga liikmesriik peaks määrama vähemalt ühe pädeva asutuse, kes jälgib, et käitajad järgiksid tulemuslikult käesolevas määruses sätestatud kohustusi, ning teavitama komisjoni sellisest määramisest ja kõikidest sellega seotud muudatustest. Määratud pädevad asutused peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada vastavus käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele. Tulenevalt energeetikasektori tegevuse ja metaaniheite piiriülesusest peaksid pädevad asutused tegema omavahel ja komisjoniga koostööd. Selles kontekstis peaksid komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused looma käesoleva määruse kohaldamiseks üheskoos ametiasutuste võrgustiku, et edendada tihedat koostööd ja kehtestada vajalik kord teabe ja parimate tavade vahetamiseks ning konsultatsioonide võimaldamiseks. (11) Et tagada käesolevas määruses sätestatud kohustuste sujuv ja tõhus rakendamine, toetab komisjon liikmesriike tehnilise toe instrumendi kaudu, pakkudes kohandatud tehnilist oskusteavet reformide, sealhulgas energeetikasektoris metaaniheite vähendamist edendavate reformide kavandamiseks ja elluviimiseks. See tehniline tugi hõlmab näiteks haldussuutlikkuse suurendamist, õigusraamistike ühtlustamist ja asjakohaste parimate tavade jagamist. (12) Käitajad peaksid pakkuma pädevatele asutustele mis tahes vajalikku abi, et tagada neile seatud ülesannete täitmine. Peale selle peaksid käitajad pädevate asutuste määratud ajavahemiku või mis tahes muu pädevate asutustega kokku lepitud ajavahemiku jooksul võtma kõik pädevate asutuste kindlaks määratud vajalikud meetmed. (13) Pädevad asutused peaksid peamise mehhanismina kasutama inspekteerimist, sealhulgas dokumentide ja andmete läbivaatamist, heitkoguste mõõtmist ja kohapealset kontrolli. Inspekteerimine peaks toimuma korrapäraselt pädevate asutuste tehtud keskkonnariski hindamise alusel. Peale selle tuleks inspekteerimist teha tõendatud kaebuste ja nõuetele mittevastavuse juhtumite kontrollimiseks ning selle tagamiseks, et komponentide remont või asendamine toimub kooskõlas käesoleva määrusega. Käesoleva määruse nõuete tõsise rikkumise tuvastamisel peaksid pädevad asutused esitama teate parandusmeetmete kohta, mida käitaja on kohustatud võtma. Pädevad asutused peaksid inspekteerimisandmeid säilitama ja tegema asjakohase teabe vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/4/EÜ kättesaadavaks. (14) Kuna mõni metaaniheite allikas paikneb linna- või elamupiirkonna läheduses, peaks käesoleva määruse rikkumisest kahju saanud füüsilistel ja juriidilistel isikutel olema võimalus esitada pädevatele asutustele nõuetekohaselt tõendatud kaebusi. Kaebuse esitajat tuleks hoida menetluse käigu ja tehtud otsustega kursis ning talle tuleks edastada lõppotsus mõistliku aja jooksul pärast kaebuse esitamist. (15) Tugeva kontrolliraamistikuga saab suurendada esitatud andmete usaldusväärsust. Peale selle nõuab metaani heitkoguste mõõtmise üksikasjalikkus ja tehniline keerukus käitajate, sealhulgas kaevanduste käitajate esitatud metaaniheiteandme te nõuetekohast kontrollimist. Ehkki enesekontroll on võimalik, tagab kolmanda isiku tehtav kontroll suurema sõltumatuse ja läbipaistvuse. Ühtlasi võimaldab see rakendada ühtlustatud pädevust ja eksperditeadmisi tasemel, mis ei pruugi olla kõikidele avaliku sektori asutustele kättesaadav. Kontrollijad peaksid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008 olema akrediteerimisasutuses akrediteeritud. Sõltumatud akrediteeritud kontrollijad peaksid seega tagama, et käitajate, sealhulgas kaevanduste käitajate koostatud heitearuanded vastavad tegelikkusele ja on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud nõuetega. Nad peaksid heitearuandes sisalduvad andmed läbi vaatama, et hinnata nende usaldusväärsust, tõepärasust ja täpsust lähtuvalt avalikult tasuta kättesaadavatest sõltumatute asutuste välja töötatud Euroopa või rahvusvahelistest standarditest, mille komisjon on kohaldatavaks teinud. Seega tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte selliste Euroopa või rahvusvaheliste standardite inkorporeerimiseks ja nende kohaldatavuse sätestamiseks. Kontrollijad on pädevatest asutustest lahus ja peaksid olema käitajatest, sealhulgas kaevanduste käitajatest sõltumatud ning käitajad peaksid andma neile mis tahes vajalikku abi kontrolli võimaldamiseks ja hõlbustamiseks, eelkõige seoses valdustele ligipääsu ning dokumentide ja andmete esitamisega. (16) Pädevatele asutustele esitatud heitearuannetes sisalduv teave tuleks esitada komisjonile, et võimaldada rahvusvahelisel metaaniheite vaatluskeskusel (IMEO) täita talle seatavaid kontrolliülesandeid, mis on eelkõige seotud andmete koondamise ja analüüsi meetoditega ning nende meetodite ja statistikaprotsesside kontrollimisega, mida äriühingud on kasutanud oma esitatud andmetes kajastatud heitkoguste kvantifitseerimiseks. Asjaomased võrdluskriteeriumid võivad hõlmata nafta- ja gaasisektori metaaniheite vähendamise partnerluse (OGMP) standardeid ja juhenddokumente. IMEO koostatud teave tuleks teha üldsusele kättesaadavaks ja komisjon peaks kasutama seda teavet metaani heitkoguste mõõtmise ning vastavate andmete esitamise ja kontrollimisega seotud kõikide tuvastatud puudujääkide kõrvaldamiseks. (17) IMEO loodi 2020. aasta oktoobris liidu eestvedamisel partnerluses ÜRO Keskkonnaprogrammi, kliima- ja puhta õhu kaitse koalitsiooni ning Rahvusvahelise Energiaagentuuriga ja käivitati G20 tippkohtumisel 2021. aasta oktoobris. IMEO ülesanne on koguda, ühitada, kontrollida ja avaldada andmeid inimtekkelise metaaniheite kohta üleilmsel tasandil. IMEO on osa ÜRO Keskkonnaprogrammist, kes on sõlminud Euroopa Liiduga vastastikuse mõistmise memorandumi. Keskusel on väga oluline roll energeetikasektori metaaniheiteandmete kontrollimisel ning oleks vaja luua asjakohased kontaktid, et võimaldada seatud kontrolliülesannete täitma asumist. Kuna IMEO ei ole liidu asutus ja selle suhtes ei kohaldata liidu õigust, on oluline ette näha, et IMEO võtaks asjakohaseid meetmeid, millega tagatakse liidu ja selle liikmesriikide huvide kaitse. (18) Liit on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe osalisena kohustatud esitama igal aastal inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite koondinventuuriaruande, mis põhineb liikmesriikide riiklikel kasvuhoonegaaside inventuuriandmetel, mille saamiseks on kasutatud hea tava põhiseid valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) aktsepteeritud meetodeid. (19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile kasvuhoonegaaside inventuuriandmed ja oma riikliku prognoosi. Vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 lõikele 2 tuleb aruandmisel lähtuda ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni aruandlussuunistest ning seejuures võetakse allika tasandil tehtud otseste mõõtmiste tulemuste asemel sageli aluseks standardsed heitekoefitsiendid. (20) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni aruandlussätete kohased riikide andmed esitatakse konventsiooni sekretariaadile vastavalt eri aruandlustasanditele, nagu on kirjeldatud IPCC suunistes. Selles kontekstis soovitab IPCC üldjuhul kasutada kõrgema tasandi meetodeid nende heiteallikate puhul, mis mõjutavad oluliselt riigi kasvuhoonegaaside inventuuri koondandmetes kajastatud absoluuttaset, suundumust või määramatust. (21) Metodoloogilise keerukuse aste on igal tasandil erinev. On olemas kolm tasandit. Esimese tasandi meetodite puhul kasutatakse tavaliselt IPCC standardseid heitekoefitsiente ning kõige üldisemaid ja vähem eristatud tegevusandmeid. Kõrgematel tasanditel rakendatakse üldjuhul keerukamaid meetodeid ning allika-, tehnoloogia-, piirkonna- või riigipõhiseid heitekoefitsiente, mis põhinevad sageli mõõteandmetel ja nõuavad tavaliselt paremini eristatud tegevusandmeid. Teise tasandi puhul tuleb standardsete heitekoefitsientide asemel kasutada riigipõhiseid koefitsiente, kolmanda tasandi puhul aga lähtutakse eraldi andmetest või mõõtmistulemustest iga käitise kohta ning kohaldatakse üksikkäitise tasandil tehtavat alt üles suunatud põhjalikku hindamist allika liikide kaupa. Esimeselt kolmandale tasandile liikumisel suureneb metaaniga seotud heitkoguste mõõtmise usaldusväärsus . (22) Liikmesriikides kohaldatakse eri tavasid seoses sellega, millisel tasandil antakse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile aru energeetikaga seotud metaaniheitest. Suurte heiteallikate kohta teisel tasandil aru andmine on kooskõlas IPCC aruandlussuunistega, kuna teise tasandi meetodeid käsitatakse kõrgema tasandi meetoditena. Seega on hindamismetoodika ja energeetikaga seotud metaaniheitest aru andmine liikmesriigiti erinev ning kõige madalamal ehk esimesel tasandil aru andmine on söe-, gaasi- ja naftasektori metaaniheite puhul mitmes liikmesriigis endiselt väga levinud. (23) Praegu on vabatahtlikud sektorisisesed algatused paljudes riikides jätkuvalt peamine meede metaani heitkoguste kvantifitseerimiseks ja vähendamiseks. Üks oluline energeetikasektori algatus on nafta- ja gaasisektori metaaniheite vähendamise partnerlus (OGMP), mis kujutab endast metaani heitkoguste mõõtmise ja sellest aru andmise vabatahtlikku algatust, mille käivitasid 2014. aastal ÜRO Keskkonnaprogramm ning kliima- ja puhta õhu kaitse koalitsioon, mille nõukogus on esindatud ka komisjon. OGMP keskendub metaani heitkoguste kvantifitseerimist ja haldamist käsitleva üleilmse teabe kättesaadavusega ning metaaniheite vähendamiseks võetavate leevendusmeetmetega seotud parimate tavade kindlakstegemisele. Praeguseks on OGMPga ühinenud üle 60 äriühingu, kelle arvele langeb 30 % maailma nafta- ja gaasitoodangust ning kellel on varasid viiel mandril. OGMP töösse standardite ja meetodite väljatöötamisel on kaasatud nii valitsused, kodanikuühiskond kui ka äriühingud. OGMP 2.0 raamistik on metaaniheite dünaamilise standardi viimane versioon, mida võib käsitada sobiva alusena usaldusväärsetel teadusnormidel põhinevate metaaniheite standardite jaoks. (24) Selle taustal on vaja parandada metaani heitkoguste mõõtmist ja esitatavate andmete, sealhulgas liidus toodetud ja tarbitud energiaga seotud metaaniheite peamisi allikaid käsitlevate andmete kvaliteeti. Peale selle tuleks tagada allika tasandi andmete kättesaadavus ja heitkoguste usaldusväärne kvantifitseerimine ning seeläbi suurendada nii aruandluse usaldusväärsust kui ka asjakohaste leevendusmeetmete ulatust. (25) Nafta- ja gaasifirmadelt tuleks mõõtmise ja aruandluse tulemuslikkuse tagamiseks nõuda metaani heitkoguste mõõtmist ja neist aru andmist allikate kaupa ning liikmesriikidele koondandmete kättesaadavaks tegemist, et liikmesriikidel oleks võimalik suurendada oma inventuuriaruannete täpsust. Peale selle on vaja äriühingute esitatud andmeid tulemuslikult kontrollida ning käitajate halduskoormuse minimeerimiseks korraldada aruannete esitamine kord aastas. (26) Käesolev määrus tugineb OGMP 2.0 raamistikule sedavõrd, kuivõrd see vastab põhjendustes 24 ja 25 osutatud kriteeriumidele; sellega soovitakse aidata kaasa metaaniheite seire piisavaks aluseks olevate kindlate ja usaldusväärsete andmete kogumisele ning vajaduse korral võimaldada võtta lisameetmeid metaaniheite edasiseks kärpimiseks. (27) OGMP 2.0 raamistik hõlmab aruandlust viiel tasandil. Allika tasandil aru andmine algab 3. tasandist, mida peetakse võrreldavaks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohase kolmanda tasandiga. See võimaldab kasutada üldisi heitekoefitsiente. OGMP 2.0 raamistiku 4. tasandi aruandluse puhul nõutakse metaani heitkoguste otsest mõõtmist allika tasandil. See võimaldab kasutada spetsiifilisi heitekoefitsiente. OGMP 2.0 raamistiku 5. tasandi aruandluse puhul tuleb täiendavalt lisada mõõtmistulemused tegevuskoha tasandil. Peale selle kohustuvad äriühingud OGMP 2.0 raamistikus esitama metaani heitkoguste otsese mõõtmise tulemused kasutuselolevate varade puhul kolme aasta jooksul ja mittekasutatavate varade puhul viie aasta jooksul pärast O GMP 2.0 raamistikuga liitumist. Lähtuvalt OGMP 2.0 raames allika tasandil aruandluse puhul kasutatud lähenemisviisist ja asjaolust, et suur arv liidu äriühinguid liitus OGMP 2.0 raamistikuga juba 2021. aastal, tuleks liidu käitajaid kohustada esitama allika tasandil tehtud otsese heitkoguste mõõtmise tulemused kasutuselolevate varade puhul 24 kuu jooksul ja mittekasutatavate varade puhul 36 kuu jooksul. Allika tasandil kvantifitseerimise kõrval võimaldab tegevuskoha tasandil kvantifitseerimine hinnata, kontrollida ja ühitada allika tasandil saadud hinnangulisi väärtusi tegevuskohtade andmete koondamise teel ning suurendada seeläbi esitatud heiteandmete usaldusväärsust. Nagu OGMP 2.0 puhul, tuleb ka käesoleva määruse kohaselt teha mõõtmisi tegevuskoha tasandil, et võimaldada allika tasandil saadud mõõtmistulemuste ühitamist. (28) Liidu kasvuhoonegaaside inventuuriandmete kohaselt moodustavad üle poole kõikidest energeetikasektori otsest metaaniheidet kajastavatest heitkogustest tahtmatult atmosfääri sattunud heitkogused. Nafta- ja gaasisektoris moodustavad need suurima osa metaani heitkogustest. (29) Metaani tahtmatu lekkimine atmosfääri võib toimuda puurimise ja ammutamise, samuti töötlemise, hoiustamise, ülekandmise ja lõpptarbijale jaotamise käigus. See võib toimuda ka mitteaktiivsetes nafta- ja gaasipuuraukudes. Teatav osa heitkogustest vabaneb selliste tehniliste komponentide nagu liitmike, äärikute ja ventiilide defektide või tavapärase kulumise tõttu või komponentide kahjustada saamisel, näiteks õnnetuse tagajärjel. Lekkeid surveseadmete seintest võib põhjustada ka korrosioon või seadmete kahjustumine. (30) Ehkki metaani atmosfääri laskmine on tavaliselt tahtlik ning toimub selleks ette nähtud protsesside, toimingute või seadmete kaudu, võib see olla ka tahtmatu, näiteks rikke korral. (31) Käitajad peaksid sellise heite vähendamiseks võtma kõik neile kättesaadavad meetmed, mis võimaldavad neil oma tegevuse käigus metaaniheidet minimeerida. (32) Konkreetsemalt kasutatakse leketest tuleneva metaaniheite vähendamiseks kõige sagedamini metaanilekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid, mis viiakse läbi eesmärgiga lekked kindlaks teha ja need seejärel kõrvaldada. Seepärast peaksid käitajad tegema vähemalt perioodilisi lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid, mis peaksid hõlmama ka metaani atmosfääri laskmist võimaldavate komponentide uurimist, et kontrollida metaani tahtmatu atmosfääri laskmise võimalust. (33) Sel eesmärgil tuleks kehtestada ühtlustatud lähenemisviis, millega tagatakse liidus kõikidele käitajatele võrdsed tingimused. See lähenemisviis peaks hõlmama lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid käsitlevaid miinimumnõudeid ning võimaldama samal ajal liikmesriikidele ja käitajatele piisavalt paindlikkust. See on väga oluline, et võimaldada innovatsiooni ning uute tehnoloogialahenduste ja meetodite väljatöötamist lekete tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks ning hoida seeläbi ära konkreetsest tehnoloogiast sõltuvusse sattumist keskkonnakaitse arvelt. Jätkuvalt leitakse uusi tehnoloogialahendusi ja tuvastamismeetodeid ning liikmesriigid peaksid soodustama innovatsiooni selles sektoris, et oleks võimalik võtta kasutusele kõige täpsemad ja kulutõhusamad meetodid. (34) Lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid käsitlevad kohustused peaksid kajastama mitut head tava. Lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute peamine eesmärk peaks olema lekete leidmine ja peatamine, mitte nende kvantifitseerimine, ning suurema lekkeriskiga piirkondi tuleks kontrollida sagedamini; uuringute sageduse üle otsustamisel tuleks lähtuda mitte üksnes vajadusest parandada komponendid, kust lekib künnisväärtust ületavas koguses metaani, vaid ka tegevusega seotud kaalutlustest, mille juures võetakse arvesse ohutusriske. Seega peaks pädevatel asutustel olema olukorras, kus on tuvastatud suurem ohutusrisk või metaanikao risk, lubatud soovitada teha asjaomaste komponentide puhul uuringuid suurema sagedusega; suurusest sõltumata tuleks registreerida kõik lekked ja neid jälgida, kuna väikesed lekked võivad suureneda; lekete kõrvaldamisele peaks järgnema kõrvaldamise tulemuslikkuse kontroll; et võimaldada võtta tulevikus kasutusele täiustatum metaaniheite tuvastamise tehnoloogia, tuleks kindlaks määrata metaanikao määr, mille juures või mille ületamisel on lekke kõrvaldamine nõutav, ent jätta käitajatele tuvastamisseadme valikuks vabad käed. Käesoleva määruse kontekstis võib asjakohasel juhul kasutada pidevseiret. (35) Atmosfääri laskmine kujutab endast põletamata jääva metaani õhkuheidet kas tahtlikult selleks ette nähtud protsesside, toimingute või seadmete kaudu või tahtmatult rikke korral. Kuna atmosfääri laskmisel on suur mõju kasvuhoonegaaside heitele, tuleks see keelustada, välja arvatud hädaolukorra või rikke puhul või teatavate konkreetsete sündmuste puhul, mille käigus on mingil määral atmosfääri laskmine möödapääsmatu. (36) Tõrvikpõletamine on metaani kontrollitud põletamine kõrvaldamise eesmärgil selleks ette nähtud seadmes. Kui see toimub tavapärase nafta- või fossiilgaasitootmise käigus metaani tagasijuhtimiseks ebasobivate geoloogiste tingimuste või kohapeal kasutamiseks või turule suunamiseks vajalike vahendite ebapiisavuse tõttu, käsitatakse seda rutiinse tõrvikpõletamisena. Rutiinne tõrvikpõletamine tuleks keelustada. Tõrvikpõletamine peaks olema lubatud üksnes juhul, kui tegemist on atmosfääri laskmise ainsa alternatiiviga ja atmosfääri laskmine ei ole keelatud. Atmosfääri laskmine on keskkonnale kahjulikum kui tõrvikpõletamine, sest vabanenud gaas sisaldab tavaliselt suures koguses metaani, tõrvikpõletamisel aga oksüdeerub metaan süsinikdioksiidiks. (37) Tõrvikpõletamise kasutamisel atmosfääri laskmise alternatiivina peavad tõrvikpõletamise seadmed olema võimelised põletama metaani tõhusalt. Sel põhjusel tuleks olukordade puhul, kus tõrvikpõletamine on lubatud, näha ühtlasi ette põletustõhususe nõue. Samuti tuleks nõuda juhtpõletite kasutamist, kuna need on süütamiseks töökindlamad, sest neid ei mõjuta tuul. (38) Tõrvikpõletamisele – ja seega ka atmosfääri laskmisele – tuleks alati eelistada metaani tagasijuhtimist, kohapeal kasutamist või turule suunamist. Atmosfääri laskmist kasutanud käitajad peaksid esitama pädevatele asutustele tõendid selle kohta, et metaani ei olnud võimalik tagasi juhtida, kohapeal kasutada, turule suunata ega tõrvikpõletada, ning tõrvikpõletamist kasutanud käitajad peaksid esitama pädevatele asutustele tõendid selle kohta, et metaani ei olnud võimalik tagasi juhtida, kohapeal kasutada ega turule suunata. (39) Käitajad peaksid teavitama pädevaid asutusi suurematest atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise juhtumitest viivitamata ning esitama kõikide atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise juhtumite kohta põhjalikumad aruanded. Samuti peaksid nad tagama, et asjaomased seadmed ja vahendid vastavad liidu õiguses sätestatud standarditele. (40) Mitteaktiivsetest nafta- ja gaasipuuraukudest pärinev metaaniheide kätkeb endas ohtu rahvatervisele ning ohutus- ja keskkonnariske. Seepärast peaks selliste puuraukude ja puurimiskohtade puhul jätkuvalt kohaldama seire- ja aruandluskohustust ning need kohad tuleks puhastada ja tervendada. Sellistel juhtudel peaks liikmesriikidel olema olulisim roll, mis eelkõige hõlmab inventuuri- ja leevenduskavade koostamist. (41) ELi kasvuhoonegaaside inventuuriandmetest nähtub, et söekaevandused on liidu energeetikasektoris suurim eraldiseisev metaaniheite allikas. 2019. aastal moodustas söesektorist pärit otseheide 31 % metaaniheitest; see on peaaegu sama suur kui fossiilgaasi- ja naftasektori metaani otseheite summaarne osakaal 33 %. (42) Praegu puuduvad kogu liitu hõlmavad konkreetsed eeskirjad söesektorist pärit metaaniheite piiramiseks vaatamata sellele, et on olemas suur hulk eri tehnoloogilisi leevenduslahendusi. Puuduvad konkreetselt söesektoris kohaldatavad liidu ja rahvusvahelised seire-, aruandlus- ja kontrollistandardid. Liidus toimub söetööstuse metaaniheitest aru andmine osana kasvuhoonegaaside heidet käsitlevast liikmesriikide aruandlusest ning maa-aluste kaevanduste andmed lisatakse ühtlasi määrusega (EÜ) nr 166/2006 loodud Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrisse. (43) Metaaniheide on seotud peamiselt maa-aluse kaevandamistegevusega ning nii kasutuselolevate kui ka mahajäetud kaevandustega . Kasutuselolevates maa-alustes kaevandustes kontrollitakse õhu metaanisisaldust sellest tuleneva tervise- ja ohutusriski tõttu pidevalt. Maa-alustes söekaevandustes toimub metaaniheide valdavalt ventilatsioonisüsteemi ja ärastus- või gaasitustamissüsteemi kaudu, mida kasutatakse kahe peamise viisina metaanisisalduse vähendamiseks kaevanduse õhukanalites. (44) Pärast tootmise seiskamist ja kaevanduse sulgemist või mahajätmist vabaneb sealt endiselt metaani, millele osutatakse kui mahajäetud kaevanduse metaanile. Kõnealune heide toimub tavaliselt täpselt teada olevatest punktallikatest, näiteks ventilatsioonišahtidest ja rõhulangetusavadest. Suuremate kliimaambitsioonide ja energiatootmises vähem CO 2 -heidet tekitavatele energiaallikatele ülemineku valguses on tõenäoline, et mahajäetud kaevanduse metaani heitkogused liidus suurenevad. Hinnanguliselt jätkub metaani vabanemine üleujutamata kaevandustest isegi 10 aastat pärast kaevandamise lõpetamist tasemel, mis moodustab umbes 40 % sulgemise ajal täheldatud heitetasemest . Peale selle toimub mahajäetud kaevanduse metaani töötlemine eri omanikest ja kasutusõigustest tulenevalt ELis killustatult. Seepärast peaksid liikmesriigid koostama suletud ja mahajäetud söekaevanduste loetelu ning neid või asjaomaseid kindlakstehtud isikuid tuleks kohustada paigaldama metaani heitkoguste mõõtmise seadmed. (45) Liidus käitatavates maapealsetes söekaevandustes toodetakse pruunsütt ja neist pärit metaani heitkogused on väiksemad kui maa-aluste söekaevanduste puhul. Liidu kasvuhoonegaaside inventuuriandmete kohaselt vabanes käitatavatest maapealsetest kaevandustest 2019. aastal 166 kilotonni metaani, maa-alustest söekaevandustest aga 828 kilotonni . Maapealsest söekaevandusest pärit metaani heitkoguste mõõtmine on keeruline, kuna need hajuvad suurele alale. Seepärast mõõdetakse maapealsest kaevandusest pärit heitkoguseid harva, ehkki vastav tehnoloogia on olemas . Maapealsest kaevandusest pärit heitkoguste leidmiseks saab kasutada maardlapõhiseid söe heitekoefitsiente , täpsema tulemuse saamiseks aga kaevanduse- või lasundipõhiseid heitekoefitsiente, kuna söemaardla eri lasundite metaanisisaldus võib olla erinev . Heitekoefitsientide leidmiseks võib mõõta gaasisisaldust uuringupuuraugu südamiku kihtidest võetud proovides . Kaevanduste käitajad peaksid seega kasutama maapealsest söekaevandusest pärit metaani heitkoguste mõõtmisel kõnealuseid heitekoefitsiente. (46) Seepärast peaksid kaevanduste käitajad tegema pidevaid mõõtmisi maa-aluste söekaevanduste ventilatsioonišahtidest vabaneva metaani heitkoguste kvantifitseerimiseks, pidevalt mõõtma ärastusjaamades atmosfääri lastavaid ja tõrvikpõletatavaid metaani koguseid ning kasutama maapealsete söekaevanduste puhul spetsiifilisi heitekoefitsiente. Nad peaksid esitama kõnealused andmed pädevatele asutustele. (47) Metaaniheidet on praegu võimalik kõige tõhusamalt vähendada käitatavates ja suletud või mahajäetud maa-alustes söekaevandustes. Käitatavates ja suletud või mahajäetud maapealsetes söekaevandustes takistab metaaniheite tulemuslikku vähendamist praeguse tehnoloogia piiratus. Selleks, et toetada teadus- ja arendustegevust sellise heite vähendamist võimaldava tehnoloogia väljatöötamiseks tulevikus, tuleks kõnealuse heite ulatust siiski üksikasjalikult ja tulemuslikult jälgida, sellest aru anda ja seda kontrollida. (48) Maa-alustes söekaevandustes toodetakse kas kütte- või koksisütt. Küttesütt kasutatakse peamiselt energiaallikana, koksisütt aga kütusena ja reagendina terasetootmise protsessis. Metaani heitkoguseid tuleks mõõta, neist aru anda ja neid kontrollida nii koksisöe- kui ka küttesöekaevandustes. (49) Töötavate maa-aluste söekaevanduste puhul tuleks metaaniheidet vähendada atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise järkjärgulise lõpetamise teel. Suletud või mahajäetud maa-aluste söekaevanduste puhul saab metaaniheite ärahoidmiseks kaevanduse üle ujutada, kuid seda ei tehta süstemaatiliselt ja sellega kaasnevad keskkonnariskid. Ka nendes kaevandustes tuleks keelustada atmosfääri laskmine ja tõrvikpõletamine. Kuna geoloogilised piirangud ja keskkonnakaalutlused ei võimalda kasutada mahajäetud maa-alustest söekaevandustest pärit metaaniheite vähendamiseks universaalset lähenemisviisi , peaksid liikmesriigid kehtestama omaenda leevenduskava, võttes seejuures arvesse nimetatud piiranguid ja mahajäetud kaevanduse metaani heitkoguste piiramise tehnilist teostatavust. (50) Nõukogu võttis 28. juunil 2021 pärast komisjoni ettepanekut vastu söe ja terase teadusfondi uue õigusliku aluse , millega on ette nähtud toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni, mille eesmärk on leida varem kasutusel olnud või sulgemisjärgus söekaevandustele ja nendega seotud taristule uus kasutusotstarve kooskõlas söest loobumise üldeesmärgi ja õiglase ülemineku mehhanismiga. Selles kontekstis on söe ja terase teadusfondi uue programmi üks peamine lähiaastate eesmärk minimeerida üleminekuetapis söekaevanduste keskkonnamõju, eelkõige seoses metaaniheitega. (51) Liit sõltub kivisöe tarbimisel 70 %, nafta tarbimisel 97 % ja fossiilgaasi tarbimisel 90 % ulatuses impordist. Liidus tarbitud, kuid kolmandatest riikidest pärit fossiilenergiaga seotud metaaniheite ulatuse, päritolu ja laadi kohta puudub üksikasjalik teave. (52) Metaaniheite mõju üleilmsele soojenemisele on piiriülene. Ehkki mõni fossiilenergiat tootev riik on hakanud võtma siseriiklikke meetmeid metaaniheite vähendamiseks oma energeetikasektoris, ei kohaldata paljude eksportijate suhtes nende koduturul mingeid eeskirju. Sellistel ettevõtjatel on vaja selgeid stiimuleid oma metaaniheite vähendamiseks, mistõttu tuleks teha läbipaistev teave metaaniheite kohta turgudel kättesaadavaks. (53) Praegu on rahvusvahelise metaaniheite kohta vähe täpseid (ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohase kolmanda tasandi või sellega samaväärse tasandi) andmeid. Paljud fossiilenergiat eksportivad riigid ei ole siiani esitanud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile täielikke inventuuriandmeid. Samal ajal on tõendeid selle kohta, et nafta- ja gaasitootmisest tulenev üleilmne metaani heitkogus on viimase 20 aasta jooksul oluliselt suurenenud: 65 megatonnilt 80 megatonnini aastas . (54) Nagu on märgitud teatises ELi metaanistrateegia kohta , on liit pühendunud koostööle oma energiapartneritega ja teiste tähtsamate fossiilenergiat importivate riikidega, et tegeleda metaaniheite probleemiga üleilmsel tasandil. Metaaniheite alane energiadiplomaatia on juba andnud olulisi tulemusi. Septembris 2021 teatasid liit ja Ameerika Ühendriigid üleilmse metaaniheite vähendamise kohustuse võtmisest; selle poliitilise kohustusega, millele pandi alus novembris 2021 Glasgow’s toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil (COP26), soovitakse vähendada üleilmseid metaani heitkoguseid 2030. aastaks 30 % (võrreldes 2020. aasta tasemega). Sellele on oma toetust on avaldanud üle saja riigi, kelle arvele langeb peaaegu pool maailma inimtekkelisest metaaniheitest. Üleilmne metaaniheite vähendamise kohustus hõlmab kohustust võtta järk-järgult kasutusele parimad võimalikud seiremeetodid metaani heitkoguste kvantifitseerimiseks ning pöörata seejuures erilist tähelepanu suurtele heiteallikatele. (55) Peale selle võtab IMEO olulise juhtrolli läbipaistvuse suurendamisel seoses energeetikasektori üleilmse metaaniheitega. Nõukogu väljendas oma 2021. aasta jaanuari järeldustes kliima- ja energiadiplomaatia kohta toetust IMEO loomisele. (56) Komisjon teeb IMEOga koostööd ELi metaanistrateegiat käsitlevas teatises selgelt osutatud energiatarne metaaniheite indeksi väljatöötamiseks. Selle kaudu soovitakse esitada metaaniheite andmeid eri fossiilenergiaallikate kohta kõikjalt maailmast, sealhulgas hinnangulisi ja mõõdetud andmeid allika tasandil ning õhu-/satelliitseire andmeid, ning võimaldada seeläbi fossiilenergia ostjatel teha teadlikke ostuotsuseid fossiilenergiaallikatest tuleneva metaaniheite põhjal. (57) Selliste üleilmsete kohustuste võtmiseni viiva eduka diplomaatilise töö jätkamise kõrval toetab liit metaani heitkoguste edasist olulist üleilmset vähendamist, eelkõige riikides, kes tarnivad fossiilenergiat liitu. (58) Seepärast tuleks liitu fossiilenergia importijatelt nõuda, et nad esitaksid liikmesriikidele teabe meetmete kohta, mille eksportijad on võtnud seoses metaani heitkoguste mõõtmise, neist aru andmise ja nende vähendamisega, eelkõige selliste regulatiivsete ja vabatahtlike meetmete kohta, mida nad kohaldavad oma metaaniheite piiramiseks ning mis hõlmavad muu hulgas näiteks lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid ning metaani atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise kontrollimist ja vähendamist. Importijate suhtes kohaldatavates teavet käsitlevates nõuetes kirjeldatud mõõtmis- ja aruandlustasandid vastavad tasanditele, mida peavad käesoleva määruse kohaselt kasutama liidu käitajad ning mida on kirjeldatud põhjendustes 24–26 ja 46. Metaaniheite piiramise meetmete kohta teabe esitamine ei ole koormavam kui liidu käitajatelt nõutava vastava teabe esitamine. (59) Liikmesriigid peaksid edastama kõnealuse teabe komisjonile. Liit peaks selle teabe alusel looma liitu fossiilenergia importi kajastava läbipaistvusandmebaasi ja seda haldama; selles tuleks täpsustada, kas asjaomane eksportiv äriühing on ühinenud OGMPga, kui tegemist on nafta- või gaasifirmaga, või järgib mõnda samaväärset rahvusvaheliselt või liidus tunnustatud standardit selle kehtivuse ulatuses, kui tegemist on söefirmaga. Sellest teabest peaks nähtuma, mil määral on eksportivate riikide äriühingud pühendunud metaani heitkoguste mõõtmisele, neist aru andmisele ja nende kontrollida laskmisele vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohastele kolmanda tasandi aruandlusmeetoditele. Liitu fossiilenergia importijad saaksid sellist läbipaistvusandmebaasi kasutada teabeallikana oma ostuotsuste tegemisel, samuti oleks see teabeallikaks teistele sidusrühmadele ja üldsusele. Läbipais t vusandmebaasis peaksid kajastuma ka liidu äriühingute ja liitu fossiilkütuse eksportijate jõupingutused metaani heitkoguste mõõtmiseks, neist aru andmiseks ja nende vähendamiseks. Samuti peaks see sisaldama teavet mõõtmise, aruandluse ja vähendamisega seotud regulatiivsete meetmete kohta fossiilenergiat tootvates riikides. (60) Peale selle peaks liit looma metaaniheite tekitajate üleilmse seire vahendi, mis võimaldaks saada teavet märkimisväärse metaaniheite allikate asukoha ning sellise heite ulatuse ja korduvuse kohta. See peaks veelgi aitama kaasa tegelike tõendatavate tulemuste saavutamisele metaani käsitlevate eeskirjade ja tõhusate leevendusmeetmete rakendamisel liidu äriühingutes ja liitu fossiilenergiat tarnivates äriühingutes. See seirevahend peaks võimaldama koondada andmeid mitmelt sertifitseeritud andmepakkujalt ja andmeteenuse osutajalt, sealhulgas ELi kosmoseprogrammi allprogrammist Copernicus ja IMEO-lt. Seda vahendit tuleks kasutada komisjoni kahepoolsetes dialoogides asjaomaste riikidega, et arutada metaaniheidet käsitlevate poliitikasuundade ja meetmete jaoks kavandatavaid eri stsenaariume. (61) Põhjendustes 58–60 osutatud meetmed peaksid üheskoos suurendama läbipaistvust ostjate jaoks, võimaldades neil teha teadlikke hankeotsuseid, ning parandama võimalusi metaaniheite vähendamise lahenduste ulatuslikumaks üleilmseks kasutuselevõtuks. Peale selle peaksid need looma rahvusvahelistele äriühingutele lisastiimuli metaani heitkoguste mõõtmise ja neist aru andmise rahvusvaheliste standardite, näiteks OGMP standardite järgimiseks või tulemuslike mõõtmis-, aruandlus- ja leevendusmeetmete võtmiseks. Kõnealused meetmed on kavandatud lähtealusena lähenemisviisile, millega soovitakse etapiviisiliselt suurendada impordi suhtes kohaldatavate meetmete rangust. Komisjonile tuleks seega anda õigus muuta või täiendada importijatele esitatavaid aruandlusnõudeid. Ühtlasi peaks komisjon hindama kõnealuste meetmete rakendamist ja esitama vajaduse korral ettepanekuid nende läbivaatamiseks, et kehtestada importijatele rangemad meetmed ja tagada, et kolmandates riikides metaaniheite seireks, sellest aru andmiseks ning selle kontrollimiseks ja vähendamiseks kohaldatavad meetmed oleksid võrreldava tulemuslikkusega. Sellisel hindamisel tuleks arvesse võtta IMEO tehtavat tööd, sealhulgas energiatarne metaaniheite indeksit, läbipaistvusandmebaasi ja metaaniheite tekitajate üleilmse seire vahendit. Kui komisjon leiab, et on asjakohane suurendada impordi suhtes kohaldatavate meetmete rangust, on väga oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas asjaomaste kolmandate riikidega. (62) Liikmesriigid peaksid tagama, et käesoleva määruse rikkumine toob kaasa tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, mis võivad hõlmata trahve ja perioodilisi karistusmakseid, ning võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Karistused peaksid olulise hoiatava mõju avaldamiseks olema rikkumise laadist, käitajale tekkivast võimalikust eelisest ning keskkonnakahju liigist ja suurusest lähtuvalt piisavad. Karistuse määramisel tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse rikkumise laadi, raskusastet ja kestust. Määratud karistus peaks olema proportsionaalne ning kooskõlas liidu ja siseriikliku õigusega, sealhulgas kohaldatavate menetluslike tagatiste ja põhiõiguste harta põhimõtetega. (63) Suurema järjepidevuse tagamiseks tuleks koostada loetelu rikkumise liikidest, mille puhul tuleks kohaldada karistusi. Karistuste järjekindlama kohaldamise hõlbustamiseks tuleks kasutusele võtta ühised soovituslikud mitteammendavad karistuste kohaldamise kriteeriumid. Karistuste hoiatava mõju suurendamiseks tuleks ette näha võimalus avaldada liikmesriikide määratud karistustega seotud teave kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 sätestatud andmekaitsenõuetega. (64) Tulenevalt sätetest, mille kohaselt on tariifide kehtestamisel vaja arvesse võtta reguleeritud käitajate investeeringuid, tuleks muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/942 , et teha Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametile (ACER) ülesandeks teha kättesaadavaks näitajate ja võrdlusväärtuste kogum, mis võimaldab sarnaste projektide puhul võrrelda metaani heitkoguste mõõtmise, neist aru andmise ja nende vähendamisega seotud investeeringute ühikukulusid. (65) Et võimaldada kindlaks määrata koksisöekaevandustes toimuva atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise järkjärgulise lõpetamise elemendid, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust koksisöekaevanduste ventilatsioonišahtidest metaani atmosfääri laskmise piirangute kehtestamisega. Peale selle tuleks selleks, et võimaldada nõuda importijatelt vajalikuks osutunud lisateavet, anda komisjonile õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, et muuta või täiendada importijate esitatavat teavet käsitlevaid nõudeid. On väga oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige nähakse ette, et delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdse osalemise tagamiseks saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. (66) Ühetaoliste rakendamistingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 291 vastu üksikasjalikke eeskirju seoses ühiste aruandevormidega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 . (67) Käitajatele ja pädevatele asutustele tuleks anda piisavalt aega käesoleva määruse nõuete täitmiseks vajalike ettevalmistusmeetmete võtmiseks. (68) Kuna liikmesriigid ei suuda üksinda saavutada käesoleva määruse eesmärki tagada energeetikasektoris metaani heitkoguste täpne mõõtmine, neist aru andmine ning nende kontrollimine ja vähendamine ning seepärast on selle eesmärgi ulatuse tõttu parem teha seda liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: 1. peatükk Üldsätted Artikkel 1 Reguleerimisese ja kohaldamisala 1. Käesolevas määruses on sätestatud eeskirjad liidu energeetikasektoris tekkivate metaani heitkoguste täpseks mõõtmiseks, neist aru andmiseks ja nende kontrollimiseks, samuti sellise heite vähendamiseks, sealhulgas lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute ning atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise piirangute kaudu. Samuti on käesolevas määruses sätestatud eeskirjad liitu imporditava fossiilenergiaga seotud metaaniheiteandmete läbipaistvuse tagamise vahendite kohta. 2. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes: a) nafta ja fossiilgaasi eelnev uurimine ja tootmine ning fossiilgaasi kogumine ja töötlemine; b) gaasi ülekandmine, jaotamine ja maa-alune hoiustamine ning fossiilse ja/või taastuvallikast pärit (bio- või sünteetilise) metaani jaoks kasutatavad veeldatud maagaasi (LNG) terminalid; c) töötavad maa-alused ja maapealsed söekaevandused ning suletud ja mahajäetud maa-alused söekaevandused. 3. Käesolevat määrust kohaldatakse väljaspool liitu toimuva metaaniheite suhtes seoses importijatele esitatavate teavet käsitlevate nõuete, metaaniheite läbipaistvusandmebaasi ja metaaniheite tekitajate seire vahendiga. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „metaaniheide“ – kogu otseheide kõikidest metaaniheite võimaliku allikana käsitatavatest komponentidest kas tahtliku või tahtmatu atmosfääri laskmise ja põletis ebatäieliku põlemise tulemusena või muude komponentide kaudu vabanemise ja tahtmatute lekete tõttu; 2) „ülekandevõrguettevõtja“ – [Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punktis 4 määratletud ülekandesüsteemi haldur] [ kohandatakse vastavalt menetluses olevale uuesti sõnastamise ettepanekule ]; 3) „jaotusvõrguettevõtja“ – [Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punktis 6 määratletud jaotussüsteemi haldur] [ kohandatakse vastavalt menetluses olevale uuesti sõnastamise ettepanekule ]; 4) „käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab vara või kellel on selle üle kontroll või kellele on siseriiklike õigusaktide kohaselt antud määrav majanduslik otsustusõigus vara tehnilise toimimise üle; 5) „kaevanduse käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab söekaevandust või kellel on selle üle kontroll või kellele on siseriiklike õigusaktide kohaselt antud määrav otsustusõigus söekaevanduse tehnilise toimimise üle; 6) „kontroll“ – kontrollija tegevus käitajate, sealhulgas kaevanduse käitajate edastatud aruannete vastavuse hindamiseks; 7) „kontrollija“ – juriidiline isik, kes ei ole käesoleva määruse artikli 4 kohaselt määratud pädev asutus ning kes teeb kontrollitoiminguid ja on akrediteeritud riiklikus akrediteerimisasutuses vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008, või füüsiline isik, kes on kontrolliaruande koostamise ajaks muul viisil volitatud kontrolli tegema, ilma et see piiraks kõnealuse määruse artikli 5 lõike 2 kohaldamist ; 8) „allikas“ – komponent või geoloogiline formatsioon, kust vabaneb aeg-ajalt või pidevalt atmosfääri metaani kas tahtliku tegevuse tulemusena või ettekavatsematult; 9) „vara“ – äri- või käitusüksus, mis võib hõlmata mitut käitist või tegevuskohta, sealhulgas käitaja kontrolli all kasutatav vara (kasutuselolev vara) ja vara, mis ei ole käitaja kontrolli all kasutuses (mittekasutatav vara); 10) „heitekoefitsient“ – koefitsient, mille abil väljendatakse kvantitatiivselt gaasi heitkogust või seotud kogust tegevusühiku kohta ning mis põhineb sageli mõõteandmete valimi keskmistatud väärtusel, mis kajastab heite representatiivset määra konkreetsel tegevustasemel konkreetsetes käitamistingimustes; 11) „üldine heitekoefitsient“ – iga heiteallika liigi jaoks standardiseeritud heitekoefitsient, mis on leitud inventuuriandmete või andmebaaside põhjal ning mille väärtust ei ole otseste mõõtmistega kontrollitud; 12) „spetsiifiline heitekoefitsient“ – otseste mõõtmiste teel saadud heitekoefitsient; 13) „otsene mõõtmine“ – metaani heitkoguse otsene kvantifitseerimine allika tasandil metaanimõõteseadmega; 14) „metaaniheide tegevuskoha tasandil“ – heide kõikidest asjaomase vara koosseisu kuuluvatest allikatest; 15) „tegevuskoha tasandil mõõtmine“ – ülalt alla suunatud mõõtmine, mille puhul kasutatakse tavaliselt liikuvale platvormile, näiteks sõidukile, droonile, õhusõidukile, laevale, satelliidile või muule vahendile paigaldatud andureid, et saada terviklik ülevaade heitest kogu tegevuskohas; 16) „ettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes täidab vähemalt ühte järgmistest ülesannetest: nafta ja fossiilgaasi eelnev ammutamine, uurimine ja tootmine, fossiilgaasi kogumine ja töötlemine ning gaasi, sealhulgas LNG ülekandmine, jaotamine ja maa-alune hoiustamine; 17) „lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuring“ – uuring metaaniheite allikate, sealhulgas lekete ja tahtmatu atmosfääri laskmise tuvastamiseks; 18) „atmosfääri laskmine“ – põletamata jääva metaani õhkuheide kas tahtlikult selleks ette nähtud protsesside, toimingute või seadmete kaudu või tahtmatult rikke korral või geoloogiliste piirangute tõttu; 19) „tõrvikpõletamine“ – metaani kontrollitud põletamine kõrvaldamise eesmärgil selleks ette nähtud seadmes; 20) „hädaolukord“ – ootamatu ajutine harvaesinev olukord, mille puhul metaaniheide on paratamatu ja vajalik, et hoida ära otsest ulatuslikku kahjulikku mõju inimeste ohutusele, rahvatervisele või keskkonnale, ent mis ei tulene järgmistest asjaoludest ega ole nendega seotud: a) käitaja ei ole paigaldanud asjakohast seadet, mille parameetrid oleksid eeldatava või tegeliku tootmiskiiruse ja -rõhu jaoks piisavad; b) käitaja ei ole piiranud tootmist olukorras, kus tootmiskiirus ületab asjaomase seadme või kogumissüsteemi taluvuspiiri, välja arvatud juhtumid, kus ülemäärane tootmine on põhjustatud hädaolukorrast, rikkest või plaanivälisest remondist mõnes järgnevas etapis ega välta kauem kui kaheksa tundi alates järgnevas etapis täheldatud läbilaskeprobleemist teavitamist; c) korraline hooldus; d) käitaja hooletus; e) ühe ja sama seadme korduv rike, see tähendab neli või enam korda eelneva 30 päeva jooksul; 21) „rike“ – seadme ootamatu vältimatu töötamast lakkamine või katkiminek, mille üle puudub käitajal mõistlik kontroll ja mis oluliselt häirib käitamist, ent mis ei ole osaliselt või tervikuna tingitud puudulikust hooldusest, hooletust käitamisest ega muudest ennetatavatest seadme töötamast lakkamise või katkimineku põhjustest; 22) „rutiinne tõrvikpõletamine“ – tõrvikpõletamine tavapärase nafta- või fossiilgaasitootmise käigus metaani tagasijuhtimiseks ebasobivate geoloogiste tingimuste või kohapeal kasutamiseks või turule suunamiseks vajalike vahendite ebapiisavuse tõttu; 23) „tõrvikpõletustorn“ – metaani tõrvikpõletamiseks kasutatava põletiga varustatud seade; 24) „mitteaktiivne puurauk“ – nafta- või gaasipuurauk või puurimiskoht, kus uurimis- ja tootmistegevus on peatatud vähemalt üheks aastaks; 25) „puhastamine“ – saastunud vee ja pinnase puhastamise protsess; 26) „tervendamine“ – protsess, mille käigus taastatakse puuraugu või puurimiskoha pinnasetingimused ja taimkate sarnasena sellele, millised need olid enne häirimist; 27) „söekaevandus“ – koht, kus toimub või on toimunud söe kaevandamine, sealhulgas maa-alad, kaeveõõned, maa-alused käigud, šahtid, kaldkäigud, tunnelid, koristusalad, konstruktsioonid, rajatised, seadmed, masinad ja tööriistad, mis paiknevad maa peal või maa all ja mida kasutatakse mis tahes viisil või meetodil pruunsöe, subbituminoosse söe, bituminoosse söe või antratsiidi kaevandamiseks maapõues asuvast looduslikust lasundist, sealhulgas kaevandatava söe ettevalmistamiseks, või mis on tekkinud sellise töö tulemusena; 28) „töötav söekaevandus“ – söekaevandus, mille puhul enamik tulust saadakse pruunsöe, subbituminoosse söe, bituminoosse söe või antratsiidi kaevandamisest ja kus on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: a) kaevanduse rajamine on pooleli; b) seal on toodetud sütt viimase 90 päeva jooksul; c) kaevanduse ventilaatorid töötavad; 29) „maa-alune söekaevandus“ – söekaevandus, kus maapinda rajatakse söe tootmiseks tunnel söekihini, mida seejärel kaevandatakse selliste allmaakaevandamise seadmetega nagu lõikemasinad ja masinad pika või lühikese eega pidevkaevandamiseks, ning kaevandatud süsi toimetatakse maapinnale; 30) „maapealne söekaevandus“ – söekaevandus, kus süsi asub maapinna lähedal ja seda saab kaevandada seda katvate kivimi- ja pinnasekihtide eemaldamise teel; 31) „ventilatsioonišaht“ – vertikaalne kanal, mida kasutatakse maa alla värske õhu juhtimiseks või maa-alusest söekaevandusest metaani ja muude gaaside eemaldamiseks; 32) „ärastusjaam“ – jaam, kuhu kogutakse söekaevanduse gaasiärastussüsteemi kaudu metaani; 33) „ärastussüsteem“ – süsteem, mis võib hõlmata mitut metaaniallikat ja mille abil eemaldatakse söekihist või ümbritsevatest kivimikihtidest metaanirikas gaas ning transporditakse see ärastusjaama; 34) „kaevandamisjärgne tegevus“ – tegevus, mis viiakse läbi pärast söe kaevandamist ja maapinnale tootmist, sealhulgas söe käitlemine, töötlemine, ladustamine ja transport; 35) „pidev mõõtmine“ – mõõtmine, mille puhul näit registreeritakse vähemalt kord minutis; 36) „ventilatsiooniõhu metaan“ – söekihist ja muudest gaasi sisaldavatest kihtidest eralduv metaan, mis jõuab ventilatsiooniõhku ja väljub ventilatsioonišahti kaudu; 37) „söelasund“ – maa-ala, kus esineb märkimisväärses koguses kaevandatavat sütt ja mis on määratletud vastavalt geoloogiliste maardlate dokumenteerimist käsitlevale liikmesriikide metoodikale; 38) „suletud söekaevandus“ – söekaevandus, millel on kindlakstehtud käitaja, omanik või loahoidja ja mis on suletud kooskõlas kohaldatavate loanõuete ja muude eeskirjadega; 39) „mahajäetud söekaevandus“ – söekaevandus, mille puhul käitajat, omanikku või loahoidjat ei ole võimalik kindlaks teha või mis ei ole suletud reguleeritud viisil; 40) „koksisöekaevandus“ – kaevandus, kus keskmiselt vähemalt 50 % kolme viimase kättesaadavate andmetega aasta toodangust on koksisüsi, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2008 B lisas; 41) „importija“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb äritegevuse käigus liidu turule kolmandast riigist pärit fossiilenergiat. Artikkel 3 Reguleeritud käitajate kulud 1. Pädevad asutused võtavad ülekandevõrguettevõtjate, jaotusvõrguettevõtjate, LNG terminalide käitajate ja teiste reguleeritud äriühingute, sealhulgas asjakohasel juhul maa-aluste gaasihoidlate käitajate jaoks kohustuslike ülekande- ja jaotustariifide ning meetodite kehtestamisel või heakskiitmisel arvesse käesoleva määruse nõuete täitmiseks tehtud kulutusi ja investeeringuid sedavõrd, kuivõrd need vastavad võrreldava struktuuriga tõhusa reguleeritud käitaja vastavatele kulutustele ja investeeringutele. 2. Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER) kehtestab iga kolme aasta järel selliste näitajate ja neile vastavate võrdlusväärtuste kogumi, mis võimaldavad sarnaste projektide puhul võrrelda metaani heitkoguste mõõtmise, neist aru andmise ja nende vähendamisega seotud investeeringute ühikukulusid, ning teeb selle avalikult kättesaadavaks. 2. peatükk Pädevad asutused ja sõltumatu kontroll Artikkel 4 Pädevad asutused 1. Iga liikmesriik määrab käesoleva määruse kohaldamise seire ja määruse täitmise tagamise eest vastutava(d) pädeva(d) asutuse(d). Liikmesriigid teatavad komisjonile kõnealuste pädevate asutuste nimed ja kontaktandmed hiljemalt ... [ 3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ]. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata kõikidest pädeva asutuse nime ja kontaktandmete muudatustest. 2. Komisjon teeb pädevate asutuste loetelu avalikult kättesaadavaks ja ajakohastab seda korrapäraselt. 3. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmiseks piisavad volitused ja ressursid. Artikkel 5 Pädevate asutuste ülesanded 1. Pädevad asutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada vastavus käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele. 2. Käitajad, sealhulgas kaevanduste käitajad osutavad pädevatele asutustele mis tahes vajalikku abi, et pädevatel asutustel oleks võimalik või hõlpsam käesolevas määruses osutatud ülesandeid täita; eelkõige on see seotud valdustele ligipääsu ning dokumentide ja andmete esitamisega. 3. Pädevad asutused teevad omavahel ja komisjoniga ning vastavalt vajadusele ka kolmandate riikide asutustega koostööd, et tagada käesoleva määruse järgimine. Komisjon võib koostöö edendamiseks luua pädevate asutuste võrgustiku ning võtta vajalikud meetmed teabe ja parimate tavade vahetamise ja konsultatsioonide võimaldamiseks. 4. Pädevad asutused teevad käesoleva määruse kohaselt avalikustamisele kuuluvad aruanded selleks määratud veebisaidil vabalt juurdepääsetaval, allalaaditaval ja redigeeritaval kujul avalikult tasuta kättesaadavaks. Direktiivi 2003/4/EÜ artikli 4 kohaselt konfidentsiaalsena käsitletava teabe puhul märgivad pädevad asutused ära esitamata jäetud teabe liigi ja esitamata jätmise põhjuse. Artikkel 6 Inspekteerimine 1. Pädevad asutused viivad läbi perioodilist inspekteerimist, et kontrollida käitajate, sealhulgas kaevanduste käitajate vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Esmakordne inspekteerimine viiakse lõpule hiljemalt ... [ 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ]. 2. Inspekteerimine hõlmab vajaduse korral kohapealset kontrolli või kohapealseid auditeid, käesoleva määruse nõuetele vastavust tõendavate dokumentide ja andmete läbivaatamist, metaaniheite tuvastamist ja kontsentratsiooni mõõtmist ning pädeva asutuse võetavaid või tema nimel kohaldatavaid mis tahes järelmeetmeid, mille eesmärk on kontrollida ja edendada tegevuskohtade ja käitiste vastavust käesoleva määruse nõuetele. Kui inspekteerimise tulemusena on kindlaks tehtud käesoleva määruse nõuete tõsine rikkumine, esitavad asjaomased pädevad asutused lõikes 5 osutatud aruande osana teate parandusmeetmete kohta, mida asjaomane käitaja või kaevanduse käitaja on kohustatud võtma. 3. Lõikes 1 osutatud esmakordse inspekteerimise järel töötavad pädevad asutused välja korrapärase inspekteerimise programmid. Inspekteerimiste vaheline ajavahemik määratakse kindlaks keskkonnariski hinnangu põhjal ning see ei tohi olla pikem kui kaks aastat. Kui inspekteerimise tulemusena on kindlaks tehtud käesoleva määruse nõuete tõsine rikkumine, toimub järgnev inspekteerimine ühe aasta jooksul. 4. Pädevad asutused viivad läbi erakorralisi inspekteerimisi: a) artiklis 7 osutatud põhjendatud kaebuste ja nõuetele mittevastavuse juhtumite uurimiseks võimalikult varakult pärast kuupäeva, mil pädevad asutused sellisest kaebusest või mittevastavusest teada said; b) veendumaks, et lekete kõrvaldamine või komponentide asendamine on toimunud vastavalt artiklile 14. 5. Pädevad asutused koostavad pärast iga inspekteerimist aruande, kus kirjeldatakse inspekteerimise õiguslikku alust, järgitud menetlusetappe, asjakohaseid tulemusi ning käitajale või kaevanduse käitajale edasiste meetmete võtmiseks antavaid soovitusi. See aruanne tehakse asjaomasele käitajale teatavaks ja avalikult kättesaadavaks kahe kuu jooksul pärast inspekteerimiskuupäeva. Aruande puhul, mis on koostatud artikli 7 kohaselt esitatud kaebuse tulemusena, teavitavad pädevad asutused kaebuse esitajat aruandest pärast selle avalikult kättesaadavaks tegemist. Pädevad asutused teevad aruande avalikult kättesaadavaks kooskõlas direktiiviga 2003/4/EÜ. Direktiivi 2003/4/EÜ artikli 4 kohaselt konfidentsiaalsena käsitletava teabe puhul märgivad pädevad asutused aruandes ära esitamata jäetud teabe liigi ja esitamata jätmise põhjuse. 6. Asjaomane käitaja või kaevanduse käitaja võtab pädevate asutuste määratud ajavahemiku või mis tahes muu pädevate asutustega kokku lepitud ajavahemiku jooksul kõik lõikes 5 osutatud aruandes kirjeldatud vajalikud meetmed. Artikkel 7 Pädevatele asutustele esitatavad kaebused 1. Iga füüsiline või juriidiline isik, kes leiab, et ta on kandnud kahju selle tõttu, et käitaja või kaevanduse käitaja on rikkunud käesoleva määruse nõudeid, võib esitada pädevatele asutustele kirjaliku kaebuse. 2. Kaebus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja sisaldama piisavalt tõendeid väidetava rikkumise ja sellest tekkinud kahju kohta. 3. Kui ilmneb, et kaebuses ei ole esitatud piisavalt tõendeid selleks, et uurimise algatamine oleks põhjendatud, teavitavad pädevad asutused kaebuse esitajat uurimise algatamata jätmise otsuse põhjustest. 4. Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse kohaste eeskirjade kohaldamist, hoiavad pädevad asutused kaebuse esitajat menetluse käiguga kursis ning vajaduse korral teavitavad teda muudest asjakohastest õiguskaitsevõimalustest, näiteks võimalusest pöörduda asjaomase riigi kohtusse või mis tahes muust siseriiklikust või rahvusvahelisest kaebuste lahendamise korrast. 5. Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse kohaste eeskirjade kohaldamist, kehtestavad pädevad asutused võrreldavate menetluste alusel ligikaudsed tähtajad kaebusi käsitlevate otsusteni jõudmiseks ja teevad need tähtajad avalikult teatavaks. Artikkel 8 Kontroll ja kontrolliaruanne 1. Kontrollijad hindavad, kas heitearuanded, mille käitajad, sealhulgas kaevanduste käitajad neile käesoleva määruse kohaselt esitavad, on nõuetekohased. Nad hindavad aruannete vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning vaatavad läbi kõik kasutatud andmeallikad ja meetodid, et hinnata nende usaldusväärsust, tõepärasust ja täpsust, eelkõige seoses järgmisega: a) heitekoefitsientide valik ja kasutamine; b) metaani heitkoguste kindlakstegemiseks kasutatud meetodid, arvutused, proovid, statistilised jaotused ja olulisustasemed; c) mõõtmise või aruandluse sobimatuse risk; d) käitaja või kaevanduse käitaja rakendatavad mis tahes kvaliteedikontrolli või kvaliteedi tagamise süsteemid. 2. Lõikes 1 osutatud kontrolli läbiviimiseks kasutavad kontrollijad avalikke tasuta kättesaadavaid Euroopa ja rahvusvahelisi metaani heitkoguste kvantifitseerimise standardeid, mille komisjon on kooskõlas lõikega 5 kohaldatavaks teinud. Kuni kuupäevani, mil komisjon määrab kindlaks selliste standardite kohaldatavuse, kasutavad kontrollijad olemasolevaid Euroopa ja rahvusvahelisi kasvuhoonegaaside heitkoguste kvantifitseerimise ja kontrollimise standardeid. Kontrollijad võivad teha kohapealset kontrolli, et teha kindlaks kasutatud andmeallikate ja meetodite usaldusväärsus, tõepärasus ja täpsus. 3. Pärast seda, kui kontrollijad on hindamise tulemusena jõudnud piisava kindlusega järeldusele, et heitearuanne vastab käesoleva määruse nõuetele, koostavad kontrollijad kontrolliaruande, millega tõendatakse heitearuande nõuetekohasust ja milles esitatakse teostatud kontrolli kirjeldus. Kontrollijad koostavad kontrolliaruande üksnes juhul, kui usaldusväärsed, tõepärased ja täpsed andmed ja teave võimaldavad teha metaani heitkogused kindlaks piisava kindlusega ning esitatud andmed on kooskõlas hinnanguliste andmetega ja täielikud ning neis ei esine vastuolusid. Kui hindamise tulemusena jõutakse järeldusele, et heitearuanne ei vasta käesoleva määruse nõuetele, teavitavad kontrollijad sellest käitajat või kaevanduse käitajat ning viimane esitab kontrollijatele viivitamata muudetud heitearuande. 4. Käitajad, sealhulgas kaevanduste käitajad osutavad kontrollijatele mis tahes vajalikku abi kontrolli võimaldamiseks ja hõlbustamiseks, eelkõige seoses valdustele ligipääsu ning dokumentide ja andmete esitamisega. 5. Vastavalt artiklile 31 on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega inkorporeeritakse käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud Euroopa või rahvusvahelised metaani heitkoguste kvantifitseerimise ja mõõtmise standardid ning sätestatakse nende kohaldatavus. Artikkel 9 Kontrollijate sõltumatus ja akrediteerimine 1. Kontrollijad on käitajatest, sealhulgas kaevanduste käitajatest sõltumatud ja täidavad käesoleva määrusega nõutavaid ülesandeid üldsuse huvides. Seepärast ei või kontrollija ega sama juriidilise isiku mis tahes osa olla käitaja või kaevanduse käitaja ega ka käitaja või kaevanduse käitaja omanik või tema omanduses, samuti ei tohi kontrollijal olla käitaja või kaevanduse käitajaga suhteid, mis võiksid mõjutada tema sõltumatust ja erapooletust. 2. Kontrollijaid akrediteerib riiklik akrediteerimisasutus kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008. 3. Kui käesoleva määrusega ei ole kehtestatud konkreetseid sätteid kontrollijate akrediteerimise kohta, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 asjakohaseid sätteid. Artikkel 10 Rahvusvaheline metaaniheite vaatluskeskus 1. Liidu huvide kaitstuse eeldusel antakse rahvusvahelisele metaaniheite vaatluskeskusele metaaniheiteandmete kontrollija roll, eelkõige seoses järgmiste ülesannetega: a) metaaniheiteandmete koondamine vastavalt asjakohastele statistikameetoditele; b) äriühingutes metaaniheiteandmete kvantifitseerimiseks kasutatavate meetodite ja statistikaprotsesside kontrollimine; c) andmete koondamise ja analüüsi meetodite väljatöötamine kooskõlas hea teadus- ja statistikatavaga, et tagada heitkoguste täpsem hindamine koos määramatuse asjakohase kirjeldusega; d) äriühingute esitatud andmete avaldamine koondkujul põhiallikate ja aruandlustasandite kaupa ning kasutuselolevate ja mittekasutatavate varade alusel liigendatuna kooskõlas konkurentsi- ja konfidentsiaalsusnõuetega; e) andmeallikate vahelistest suurematest tuvastatud ebakõladest aru andmine. 2. Komisjon võib esitada metaaniheiteandmed, mille pädevad asutused on käesoleva määruse kohaselt talle kättesaadavaks teinud, rahvusvahelisele metaaniheite vaatluskeskusele. 3. Rahvusvahelise metaaniheite vaatluskeskuse koostatud teave tehakse üldsusele ja komisjonile kättesaadavaks. 3. peatükk Metaaniheide nafta- ja gaasisektoris Artikkel 11 Kohaldamisala Käesolevat peatükki kohaldatakse artikli 1 lõike 2 punktides a ja b ostutatud tegevuste suhtes. Artikkel 12 Seire ja aruandlus 1. Käitajad esitavad pädevatele asutustele hiljemalt ... [ 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ] aruande, mis sisaldab kõiki allikaid hõlmavaid allika tasandil saadud metaaniheiteandmeid, mille hinnangulise väärtuse leidmiseks on kasutatud allika liigist sõltuvaid üldisi heitekoefitsiente. 2. Samuti esitavad käitajad pädevatele asutustele hiljemalt ... [ 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ] aruande, mis sisaldab allika tasandil tehtud otsestest mõõtmistest saadud metaaniheiteandmeid kasutuselolevate varade kohta. Selle tasandi aruandlus võib hõlmata heitkoguste hindamiseks kasutatavate spetsiifiliste heitekoefitsientide kindlakstegemiseks vajalikke allika tasandil mõõtmisi ja proovivõttu. 3. Käitajad esitavad pädevatele asutustele hiljemalt ... [ 36 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ] ja seejärel iga aasta 30. märtsiks aruande, mis sisaldab allika tasandil tehtud otsestest mõõtmistest saadud metaaniheiteandmeid kasutuselolevate varade kohta, nagu on osutatud lõikes 2, ning peale selle tegevuskoha tasandil mõõdetud metaaniheiteandmeid, et võimaldada tegevuskohtade andmete koondamise teel hinnata ja kontrollida allika tasandil saadud hinnangulisi väärtusi. Käitajad tagavad, et käesolevas lõikes käsitletud aruannet on enne pädevatele asutustele esitamist hinnanud kontrollija ja et see sisaldab artiklite 8 ja 9 kohaselt koostatud kontrolliaruannet. 4. Liidus asutatud ettevõtjad esitavad pädevatele asutustele hiljemalt ... [ 36 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ] aruande, mis sisaldab allika tasandil tehtud otsestest mõõtmistest saadud metaaniheiteandmeid mittekasutatavate varade kohta. Selle tasandi aruandlus võib hõlmata heitkoguste hindamiseks kasutatavate spetsiifiliste heitekoefitsientide kindlakstegemiseks vajalikke allika tasandil mõõtmisi ja proovivõttu. 5. Liidus asutatud ettevõtjad esitavad pädevatele asutustele hiljemalt ... [ 48 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ] ja seejärel iga aasta 30. märtsiks aruande, mis sisaldab allika tasandil tehtud otsestest mõõtmistest saadud metaaniheiteandmeid mittekasutatavate varade kohta, nagu on osutatud lõikes 4, ning peale selle tegevuskoha tasandil mõõdetud metaaniheiteandmeid, et võimaldada tegevuskohtade andmete koondamise teel hinnata ja kontrollida allika tasandil saadud hinnangulisi väärtusi. Ettevõtjad tagavad, et käesolevas lõikes käsitletud aruannet on enne pädevatele asutustele esitamist hinnanud kontrollija ja et see sisaldab artiklite 8 ja 9 kohaselt koostatud kontrolliaruannet. 6. Käesoleva artikliga ette nähtud aruanded hõlmavad viimast kättesaadavate andmetega kalendriaastat ning sisaldavad vähemalt järgmist teavet: a) heiteallika liik ja asukoht; b) üksikasjalikud andmed iga heiteallika liigi kohta; c) üksikasjalik teave metaani heitkoguste mõõtmiseks kasutatud kvantitatiivsete meetodite kohta; d) kõik kasutuselolevate varadega seotud metaani heitkogused; e) omandiosa suurus ja omandiosa suurusega korrutatud metaani heitkogused mittekasutatavate varade puhul; f) loetelu juriidilistest isikutest, kellel on käitajana kontroll mittekasutatavate varade üle; Komisjon sätestab rakendusaktidega lõigete 2, 3, 4 ja 5 kohaste aruannete vormi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 32 lõikes 2 osutatud korrale. 7. Tegevuskoha tasandil mõõtmiste puhul, millele on osutatud lõigetes 3 ja 5, kasutatakse selliseks mõõtmiseks sobivat kvantifitseerimistehnoloogiat. 8. Kui allika tasandil kvantifitseerimise meetoditega saadud heitkoguste ja tegevuskoha tasandil mõõdetud heitkoguste vahel täheldatakse märkimisväärset erinevust, tehakse samal aruandlusperioodil lisamõõtmisi. 9. Gaasitaristu puhul mõõdetakse metaani heitkoguseid vastavalt asjakohastele metaani heitkoguste kvantifitseerimist käsitlevatele Euroopa (CEN) või rahvusvahelistele standarditele. 10. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/943 kohaselt konfidentsiaalsena käsitletava teabe puhul märgivad käitajad aruandes ära esitamata jäetud teabe liigi ja esitamata jätmise põhjuse. 11. Pädevad asutused teevad käesolevas artiklis käsitletud aruanded üldsusele ja komisjonile kättesaadavaks kolme kuu jooksul pärast seda, kui käitajad on need esitanud, ning järgivad seejuures artikli 5 lõiget 4. Artikkel 13 Üldine vähendamiskohustus Käitajad võtavad kõik neile kättesaadavad meetmed metaaniheite ärahoidmiseks ja minimeerimiseks oma tegevuses. Artikkel 14 Lekete tuvastamine ja kõrvaldamine 1. Käitajad esitavad pädevatele asutustele hiljemalt ... [ 3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ] lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmi, kus on üksikasjalikult kirjeldatud käesoleva artikli nõuete kohaselt läbi viidavate uuringute sisu. Pädevad asutused võivad käitajalt nõuda programmi muutmist lähtuvalt käesoleva määruse nõuetest. 2. Käitajad viivad ... [ 6 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ] vastavalt lõikes 1 osutatud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmile läbi uuringu, mis hõlmab kõiki nende vastutusalasse kuuluvaid asjakohaseid komponente. Seejärel korratakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringut iga kolme kuu järel. 3. Uuringute läbiviimisel kasutavad käitajad seadmeid, mis võimaldavad tuvastada 500 miljondiku suurust ja suuremat komponentidest lähtuvat metaanikadu. 4. Käitajad parandavad või asendavad kõik komponendid, mille puhul on täheldatud 500 miljondiku suurust või suuremat metaanikadu. Esimeses lõigus osutatud komponentide parandamine või asendamine toimub viivitamata pärast lekke tuvastamist või võimalikult kiiresti pärast seda, ent mitte hiljem kui viis päeva pärast tuvastamist, kui käitaja suudab tõendada, et ohutusalastel või tehnilistel kaalutlustel ei ole viivitamata tegutsemine võimalik, ning kehtestab lekete kõrvaldamise ja seire kava. Viivitamata tegutsemist takistavad teises lõigus osutatud ohutusalased ja tehnilised kaalutlused piirduvad töötajate ja läheduses viibivate inimeste ohutuse, keskkonnamõju, metaanikadu iseloomustava kontsentratsiooni, komponendile ligipääsu ja asenduskomponendi kättesaadavuse arvessevõtmisega. Keskkonnamõjust lähtuvad kaalutlused võivad hõlmata juhtumeid, mille puhul metaani heitkogused võivad parandamise tulemusena suureneda. Kui parandamiseks või asendamiseks on vaja süsteem seisata, minimeerib käitaja lekke ühe päeva jooksul pärast selle tuvastamist ning kõrvaldab lekke süsteemi järgmise kavandatud seisaku lõpuks või ühe aasta jooksul, olenevalt sellest, kumb tähtpäev on varasem. 5. Olenemata lõikest 2 viivad käitajad nende komponentide puhul, mille juures täheldati ükskõik millises varasemas uuringus 500 miljondiku suurust või suuremat metaanikadu, võimalikult kiiresti pärast lõike 4 kohast parandamist ja mitte hiljem kui 15 päeva pärast seda läbi uuringu eesmärgiga veenduda parandamise edukuses. Olenemata lõikest 2 viivad käitajad nende komponentide puhul, mille juures on täheldatud 500 miljondikust väiksemat metaanikadu, hiljemalt kolm kuud pärast lekke tuvastamist läbi uuringu eesmärgiga kontrollida, kas asjaomane metaanikao määr on muutunud. Kui on kindlaks tehtud suurem ohutusrisk või metaanikao risk, võivad pädevad asutused soovitada teha asjaomaste komponentide uuringut sagedamini. 6. Ilma et see piiraks lõike 7 kohase aruandluskohustuse kohaldamist, registreerivad käitajad kõik tuvastatud lekked nende suurusest olenemata ning teevad pidevalt uuringuid selle tagamiseks, et need kõrvaldatakse vastavalt lõikele 4. Käitajad säilitavad neid andmeid vähemalt kümme aastat ja esitavad need taotluse korral pädevatele asutustele. 7. Käitajad esitavad asjaomaste varade asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele ühe kuu jooksul pärast iga uuringut uuringutulemusi sisaldava aruande ning lekete kõrvaldamise ja seire kava. See aruanne sisaldab vähemalt I lisas kirjeldatud elemente. Pädevad asutused võivad käitajalt nõuda kõnealuse aruande või lekete kõrvaldamise ja seire kava muutmist lähtuvalt käesoleva määruse nõuetest. 8. Käitajad võivad kõiki käesolevas artiklis sätestatud ülesandeid delegeerida. Ülesannete delegeerimine ei mõjuta käitajate vastutust ega tohi avaldada mõju pädevate asutuste tehtava järelevalve tulemuslikkusele. 9. Liikmesriigid tagavad, et teenusepakkujatel on võimalus osaleda kõnealuste uuringutega seotud sertifitseerimis- ja akrediteerimiskavades või samaväärsetes kvalifitseerimiskavades, sealhulgas sobivates koolitusprogrammides. Artikkel 15 Atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise piirangud 1. Atmosfääri laskmine on keelatud, välja arvatud käesolevas artiklis sätestatud juhtudel. Tõrvikpõletamine on keelatud. 2. Atmosfääri laskmine on lubatud üksnes järgmistel juhtudel: a) hädaolukorras või rikke puhul ning b) kui see on paratamatu ja hädavajalik komponentide või seadmete toimimiseks, parandamiseks, hooldamiseks või katsetamiseks ning seejuures järgitakse artiklis 16 sätestatud aruandluskohustust. 3. Lõike 2 punkti b alusel atmosfääri laskmine hõlmab järgmisi konkreetseid olukordi, kus seda ei ole võimalik täielikult ära hoida: a) teatavate komponentide tavapärase käitamise ajal, eeldusel, et asjaomased seadmed vastavad kõikidele kindlaks määratud seadmestandarditele ning neid hooldatakse nõuetekohaselt ja kontrollitakse korrapäraselt metaanikao minimeerimiseks; b) puurauku pidama jäänud vedeliku eemaldamisel atmosfäärirõhule viimisega; c) mahuti või mõne muu väikesel rõhul anuma vedelikutaseme mõõtmisel või sellest proovi võtmisel; d) kohaldatavate standardite kohasel vedelike mahutist või mõnest muust väikesel rõhul anumast transpordivahendisse teisaldamisel; e) remondi ja hoolduse ajal, sealhulgas remondiks või hoolduseks seadmete läbipuhumisel ja neis rõhu alandamisel; f) manteltoru pea katsetamise ajal; g) sulgeseadmega tehtava lekkekatse ajal; h) vähem kui 24 tunni pikkuse tootmiskatse ajal; i) olukorras, kus metaan ei vasta kogumistorustiku spetsifikatsioonile, eeldusel, et käitaja analüüsib metaaniproove spetsifikatsioonile vastavuse saavutamise kontrollimiseks kaks korda nädalas ja suunab metaani kogumistorustikku niipea, kui see vastab torustiku spetsifikatsioonile; j) torustiku, seadmete ja rajatiste kasutuselevõtmisel ning üksnes nii kaua, kui on vajalik torustikku või seadmesse sattunud lisandite eemaldamiseks; k) kogumistorustiku puhastusseadmega puhastamisel, remondiks läbipuhumisel ja remondiks või hoolduseks tühjendamisel ning üksnes juhul, kui gaasi ei ole võimalik kokku koguda ega torustiku töötavasse osasse ümber suunata. 4. Kui atmosfääri laskmine on vastavalt lõigetele 2 ja 3 lubatud, võivad käitajad teha seda üksnes juhul, kui tõrvikpõletamine ei ole tehniliselt teostatav või sellega võidakse käitamistegevus või töötajad ohtu seada. Sellisel juhul tõendavad käitajad pädevatele asutustele osana artiklis 16 sätestatud aruandluskohustusest, et tõrvikpõletamise asemel atmosfääri laskmise valimine on vajalik. 5. Tõrvikpõletamine on lubatud üksnes juhul, kui metaani ei ole muudest kui majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt võimalik tagasi juhtida, kohapeal kasutada ega turule suunata. Sellisel juhul tõendavad käitajad pädevatele asutustele osana artiklis 16 sätestatud aruandluskohustusest, et metaani tagasijuhtimise, kohapeal kasutamise ja turule suunamise asemel tõrvikpõletamise valimine on vajalik. Artikkel 16 Atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise juhtumitest aru andmine 1. Käitajad teavitavad pädevaid asutusi atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise juhtumitest, mis: a) on põhjustatud hädaolukorrast või rikkest; b) vältavad üksiksündmusena 24-tunnisel ajavahemikul kokku 8 tundi või kauem. Esimeses lõigus osutatud teade edastatakse viivitamata pärast sündmuse toimumist ja hiljemalt 48 tunni jooksul alates sündmuse alghetkest või hetkest, mil käitaja sellest teadlikuks sai. 2. Käitajad esitavad pädevatele asutustele II lisas kirjeldatud teavet sisaldava kvartaliaruande kõikide lõikes 1 ja artiklis 15 osutatud atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise juhtumite kohta. 3. Pädevad asutused teevad käesolevas artiklis käsitletud aruanded igal aastal üldsusele ja komisjonile kättesaadavaks ning järgivad seejuures artikli 5 lõiget 4. Artikkel 17 Tõrvikpõletamise standarditega seotud nõuded 1. Käitiste rajamisel, asendamisel ja renoveerimisel ning uute tõrvikpõletustornide ja muude põletusseadmete paigaldamisel paigaldavad käitajad üksnes selliseid põletusseadmeid, milles kasutatakse automaatsüüteseadet või püsisüüteleeki ning millega tagatakse süsivesinike täielik eemaldamine ja hävitamine. 2. Käitajad tagavad, et kõik tõrvikpõletustornid ja muud põletusseadmed vastavad ... [ 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ] lõike 1 nõuetele. 3. Käitajad kontrollivad tõrvikpõletustorne igal nädalal vastavalt III lisas kirjeldatud nõuetele. Artikkel 18 Mitteaktiivsed puuraugud 1. Liikmesriigid koostavad ja teevad ... [ 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ] avalikult kättesaadavaks kõikide nende territooriumil paiknevate või nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate mitteaktiivsete puuraukude loetelu, mis sisaldab vähemalt IV lisas kirjeldatud teavet. 2. Kõikidele mitteaktiivsetele puuraukudele paigaldatakse ... [ 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ] seadmed metaani heitkoguste mõõtmiseks. 3. Lõikes 2 osutatud mõõtmiste tulemusi sisaldavad aruanded, mis hõlmavad viimast kättesaadavate andmetega kalendriaastat, esitatakse pädevatele asutustele hiljemalt ... [ 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ] ning seejärel iga aasta 30. märtsiks. Enne pädevatele asutustele esitamist hindab käesolevas lõikes käsitletud aruandeid kontrollija ning need peavad sisaldama artiklite 8 ja 9 kohaselt koostatud kontrolliaruannet. 4. Pädevad asutused teevad käesolevas artiklis käsitletud aruanded üldsusele ja komisjonile kättesaadavaks kolme kuu jooksul pärast seda, kui käitajad on need esitanud, ning järgivad seejuures artikli 5 lõiget 4. 5. Lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustuste täitmise eest vastutavad liikmesriigid, välja arvatud juhul, kui vastutav isik on tuvastatav; viimasel juhul kannab vastutust asjaomane isik. 6. Liikmesriigid töötavad välja ja rakendavad leevenduskava nende territooriumil paiknevate mitteaktiivsete puuraukude puhastamiseks, tervendamiseks ja lõplikuks sulgemiseks. Leevenduskava puhul lähtutakse lõikes 1 osutatud loetelust, et määrata kindlaks muu hulgas järgmiste tegevuste prioriteetsus: a) puuraukude puhastamine, tervendamine ja lõplik sulgemine; b) nendega seotud juurdepääsuteede alal endise olukorra taastamine; c) puuraukudest ja eelnevast käitamisest mõjutatud maa-ala, veeressursside ja elupaikade taastamine; d) iga-aastane kontroll selle tagamiseks, et suletud puuraugud ei ole enam metaaniheite allikad. 4. peatükk Metaaniheide söesektoris I jagu Seire ja aruandlus töötavate kaevanduste puhul Artikkel 19 Kohaldamisala 1. Käesolevat jagu kohaldatakse töötavate maa-aluste ja maapealsete söekaevanduste suhtes. 2. Töötava maa-aluse söekaevanduse metaaniheide hõlmab järgmist: a) metaaniheide kõikidest kaevanduse käitaja kasutatavatest ventilatsioonišahtidest; b) metaaniheide ärastusjaamadest ja metaaniärastussüsteemist tahtliku või tahtmatu atmosfääri laskmise või tõrvikpõletamisel mittetäieliku põlemise tulemusena; c) metaaniheide kaevandamisjärgse tegevuse käigus. 3. Töötava maapealse söekaevanduse metaaniheide hõlmab järgmist: a) metaaniheide söekaevanduses kaevandamisprotsessi käigus; b) metaaniheide kaevandamisjärgse tegevuse käigus. Artikkel 20 Seire ja aruandlus 1. Maa-aluse söekaevanduse puhul mõõdab ja kvantifitseerib kaevanduse käitaja pidevalt kõikide tema kasutatavate ventilatsioonišahtide kaudu väljutatava ventilatsiooniõhu metaani heitkoguseid, kasutades selleks seadet, mille tundlikkuslävi metaanisisalduse määramisel on 100 mi ljondikku või sellest madalam. Samuti teeb kaevanduse käitaja igakuiseid proovipõhiseid mõõtmisi. 2. Ärastusjaama käitaja mõõdab pidevalt atmosfääri lastava ja tõrvikpõletatava metaani koguseid sõltumata sellest, mis on sellise atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise põhjused. 3. Maapealse söekaevanduse puhul kasutab kaevanduse käitaja kaevandamistegevusest tulenevate heitkoguste kvantifitseerimiseks söekaevanduse metaani lasundipõhiseid heitekoefitsiente. Kaevanduse käitaja teeb need heitekoefitsiendid kindlaks kvartaalselt kooskõlas asjakohaste teaduslike standarditega ning võtab arvesse ümbritsevatest kihtidest tulenevat metaaniheidet. 4. Lõigetes 1–3 osutatud mõõtmine ja kvantifitseerimine toimub kooskõlas asjakohaste Euroopa või rahvusvaheliste standarditega. Kui lõigetes 1 ja 2 osutatud pideval mõõtmisel osa mõõteseadmest teataval ajavahemikul ei tööta, võib selle ajavahemiku kohta proportsionaalsuse alusel hinnanguliste andmete saamiseks kasutada seadme töötamise ajal võetud näite. Lõigetes 1 ja 2 osutatud pidevaks mõõtmiseks kasutatav seade peab töötama üle 90 % ajast, mille vältel seda kasutatakse heitkoguste seireks, ent mis ei hõlma uuesti kalibreerimiseks kuluvat seisuaega. 5. Kaevanduse käitaja hindab söega seotud kaevandamisjärgseid heitkoguseid lähtuvalt söega seotud kaevandamisjärgset tegevust iseloomustavatest heitekoefitsientidest, mis põhinevad lasundipõhiste söeproovide andmetel ja mida ajakohastatakse igal aastal, ning järgib seejuures asjakohaseid teaduslikke standardeid. 6. Kaevanduste käitajad ja ärastusjaamade käitajad esitavad pädevatele asutustele hiljemalt ... [ 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ] ning seejärel iga aasta 30. märtsiks aruande, mis sisaldab käesoleva artikli sätete kohaseid allika tasandil saadud metaaniheiteandmeid asjaomase aasta kohta. See aruanne hõlmab viimast kättesaadavate andmetega kalendriaastat ning sisaldab töötavate maa-aluste söekaevanduste puhul V lisa 1. osas, töötavate maapealsete söekaevanduste puhul V lisa 2. osas ja ärastusjaamade puhul V lisa 3. osas kirjeldatud teavet. Kaevanduste käitajad ja ärastusjaamade käitajad tagavad, et käesolevas lõikes käsitletud aruannet on enne pädevatele asutustele esitamist hinnanud kontrollija ja et see sisaldab artiklite 8 ja 9 kohaselt koostatud kontrolliaruannet. 7. Pädevad asutused teevad käesolevas artiklis käsitletud aruanded üldsusele ja komisjonile kättesaadavaks kolme kuu jooksul pärast seda, kui käitajad on need esitanud, ning järgivad seejuures artikli 5 lõiget 4. II jagu Töötavate maa-aluste söekaevanduste metaaniheite vähendamine Artikkel 21 Kohaldamisala Käesolevat jagu kohaldatakse maa-alustest söekaevandustest tuleneva, artikli 19 lõikes 2 osutatud metaaniheite suhtes. Artikkel 22 Leevendusmeetmed 1. Ärastusjaamast pärit metaani atmosfääri laskmine ja tõrvikpõletamine on alates [1. jaanuarist 2025] keelatud, välja arvatud hädaolukorra või rikke puhul või olukorras, kus see on hoolduse tegemiseks paratamatu ja hädavajalik. Sellistes olukordades võivad ärastusjaamade käitajad kasutada atmosfääri laskmist üksnes juhul, kui tõrvikpõletamine ei ole tehniliselt teostatav või sellega võidakse käitamistegevus või töötajad ohtu seada. Sellisel juhul tõendavad ärastusjaamade käitajad pädevatele asutustele osana artiklis 23 sätestatud aruandluskohustusest, et tõrvikpõletamise asemel atmosfääri laskmise valimine on vajalik. 2. Ventilatsioonišahtide kaudu metaani atmosfääri laskmine söekaevandustes, kus metaani heitkogused on suuremad kui 0,5 tonni ühe kilotonni kaevandatud söe kohta, on alates 1. jaanuarist 2027 keelatud, välja arvatud koksisöekaevandustes. 3. Komisjon võtab hiljemalt ... [ kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ] kooskõlas artikliga 31 vastu käesolevat määrust täiendava delegeeritud õigusakti, millega kehtestatakse koksisöekaevanduste ventilatsioonišahtidest metaani atmosfääri laskmise piirangud. Artikkel 23 Atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise juhtumitest aru andmine 1. Ärastusjaamade käitajad teavitavad alates [1. jaanuarist 2025] pädevaid asutusi kõikidest atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise juhtumitest, mis: a) on põhjustatud hädaolukorrast või rikkest; b) on ärastussüsteemi hoolduse tõttu paratamatud. Kõnealune teade edastatakse viivitamata pärast sündmuse toimumist ja hiljemalt 48 tunni jooksul alates sündmuse alghetkest või hetkest, mil käitaja sellest teadlikuks sai, ning see sisaldab VI lisas kirjeldatud teavet. 2. Pädevad asutused teevad käesoleva artikli kohaselt neile esitatud teabe igal aastal üldsusele ja komisjonile kättesaadavaks ning järgivad seejuures artikli 5 lõiget 4. III jagu Suletud ja mahajäetud maa-aluste söekaevanduste metaaniheide Artikkel 24 Kohaldamisala Käesolevat jagu kohaldatakse järgmiste metaaniheite liikide suhtes, mis on seotud suletud ja mahajäetud maa-aluste söekaevandustega, kus söetootmine on lõppenud: a) metaaniheide kõikidest ventilatsioonišahtidest, kust endiselt vabaneb metaani; b) metaaniheide söe kaevandamise seadmetest, mida enam ei kasutata; c) metaaniheide VII lisa 1. osas kirjeldatud muudest selgelt määratletud punktallikatest. Artikkel 25 Seire ja aruandlus 1. Liikmesriigid koostavad ja teevad ... [ 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ] avalikult kättesaadavaks kõikide nende territooriumil paiknevate või nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate suletud söekaevanduste ja mahajäetud söekaevanduste loetelu, mille puhul on järgitud VII lisa 1. osa kohast metoodikat ja mis sisaldab vähemalt kõnealuses osas kirjeldatud teavet. 2. Metaanisisaldust mõõdetakse vastavalt asjakohastele teaduslikele standarditele vähemalt kord tunnis kõikides VII lisa 1. osa punktis v loetletud kohtades, kus on täheldatud metaani eraldumist. Alates .... [ 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ] paigaldatakse pärast .... [ 50 aastat enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ] tegevuse lõpetanud suletud söekaevanduste ja mahajäetud söekaevanduste kõikidesse VII lisa 1. osa punktis v loetletud kohtadesse mõõteseadmed. Lõikes 2 osutatud mõõtmiste jaoks kasutatava mõõteseadme tundlikkuslävi peab olema 10 000 miljondikku või sellest madalam. Kõnealune mõõteseade peab töötama üle 90 % ajast, mille vältel seda kasutatakse heitkoguste seireks, ent mis ei hõlma uuesti kalibreerimiseks kuluvat seisuaega. 3. Asjaomase aasta kohta allika tasandil saadud hinnangulisi metaaniheiteandmeid sisaldavad aruanded esitatakse pädevatele asutustele hiljemalt ... [ 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ] ning seejärel iga aasta 30. märtsiks. Need aruanded hõlmavad viimast kättesaadavate andmetega kalendriaastat ja sisaldavad VII lisa 3. osas kirjeldatud teavet. Enne pädevatele asutustele esitamist hindab käesolevas lõikes käsitletud aruandeid kontrollija ning need peavad sisaldama artiklite 8 ja 9 kohaselt koostatud kontrolliaruannet. 4. Suletud kaevanduste puhul vastutavad lõigetes 2 ja 3 osutatud nõuete täitmise eest kaevanduste käitajad. Mahajäetud kaevanduste puhul vastutavad lõigetes 2 ja 3 osutatud nõuete täitmise eest liikmesriigid. 5. Pädevad asutused teevad käesolevas artiklis käsitletud aruanded üldsusele ja komisjonile kättesaadavaks kolme kuu jooksul pärast seda, kui käitajad on need esitanud, ning järgivad seejuures artikli 5 lõiget 4. Artikkel 26 Leevendusmeetmed 1. Liikmesriigid koostavad artiklis 25 osutatud loetelu põhjal leevenduskava mahajäetud söekaevanduste metaaniheite vähendamiseks ning rakendavad seda. Leevenduskava esitatakse pädevatele asutustele hiljemalt ... [ 36 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ] ning see sisaldab vähemalt VII lisa 4. osas kirjeldatud teavet. 2. Artikli 25 lõikes 2 osutatud kohtadest pärit metaani atmosfääri laskmine ja tõrvikpõletamine on alates 1. jaanuarist 2030 keelatud, välja arvatud juhul, kui metaani kasutuselevõtt või heite vähendamine on tehniliselt teostamatu või sellega võidakse keskkond, läbi viidav tegevus või töötajad ohtu seada. Sellisel juhul tõendavad kaevanduste käitajad või liikmesriigid osana artiklis 25 sätestatud aruandluskohustusest, et kasutuselevõtu või heite vähendamise asemel atmosfääri laskmise või tõrvikpõletamise valimine on vajalik. 5. peatükk Metaaniheide väljaspool liitu Artikkel 27 Nõuded importijatele 1. Importijad esitavad importiva liikmesriigi pädevatele asutustele hiljemalt ... [ 9 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ] ja seejärel iga aasta 31. detsembriks VIII lisas kirjeldatud teabe. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 31 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, et muuta või täiendada importijate esitatavat teavet käsitlevaid nõudeid. 2. Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt ... [ 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ] ja seejärel iga aasta 30. juuniks teabe, mille importijad on neile esitanud. Komisjon teeb selle teabe kättesaadavaks kooskõlas artikliga 28. 3. Komisjon analüüsib 31. detsembriks 2025 või komisjoni hinnangul piisavate tõendite olemasolu korral varem käesoleva artikli kohaldamist, pöörates eelkõige tähelepanu: a) artiklis 29 osutatud metaaniheite tekitajate üleilmse seire vahendi abil kogutud kättesaadavate metaaniheiteandmete esitamisele, b) IMEO tehtavate metaaniheiteandmete analüüsile, c) teabele selle kohta, millist seiret, aruandlust, kontrolli ja leevendusmeetmeid kohaldavad väljaspool liitu asuvad käitajad, kellelt imporditakse liitu energiat, ning d) varustuskindluse ja võrdsete võimalustega seotud mõjule võimalike lisakohustuste korral, mis muu hulgas hõlmavad selliseid kohustuslikke meetmeid nagu metaaniheite normid ja vähendamiseesmärgid, kusjuures nafta- gaasi- ja söesektorit vaadeldakse üksteisest eraldi. Kui see on liidu suhtes kohaldatavate rahvusvaheliste kohustuste täieliku järgimise tagamiseks asjakohane, teeb komisjon vajalike tõendite alusel ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks, et karmistada importijate suhtes kohaldatavaid nõudeid eesmärgiga tagada võrreldav tulemuslikkuse tase seoses metaani heitkoguste mõõtmise, neist aru andmise ning nende kontrollimise ja vähendamisega energeetikasektoris. Artikkel 28 Metaaniheite läbipaistvusandmebaas 1. Komisjon loob ... [ 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ] metaaniheite läbipaistvusandmebaasi, mis sisaldab talle artikli 27 ning artikli 12 lõike 11, artikli 16 lõike 3, artikli 18 lõike 4, artikli 20 lõike 7, artikli 23 lõike 2 ja artikli 25 lõike 5 kohaselt esitatud teavet, ning haldab seda andmebaasi. 2. Peale lõikes 1 osutatud teabe sisaldab see andmebaas järgmist teavet: a) loetelu riikidest, kus toodetakse fossiilenergiat ja kust seda liitu eksporditakse; b) iga punktis a osutatud riigi puhul järgmine teave: i) teave selle kohta, kas riigi energeetikasektoris on kehtestatud metaaniheidet käsitlevad kohustuslikud regulatiivsed meetmed, mis hõlmavad käesoleva määrusega ette nähtud elemente, mis on seotud metaani heitkoguste mõõtmise, neist aru andmise ning nende kontrollimise ja vähendamisega energeetikasektoris; ii) teave selle kohta, kas riik on kirjutanud alla Pariisi kliimakokkuleppele; iii) vajaduse korral teave selle kohta, kas riik esitab riiklikke inventuuriandmeid kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni nõuetega; iv) vajaduse korral teave selle kohta, kas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaselt esitatud riiklikud inventuuriandmed hõlmavad kolmanda tasandi aruandlust metaaniheite kohta energeetikasektoris; v) vajaduse korral metaani heitkogus energeetikasektoris vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaselt esitatud riiklikele inventuuriandmetele ning teave selle kohta, kas kõnealuseid andmeid on sõltumatult kontrollitud; vi) liitu fossiilenergiat eksportivate äriühingute loetelu; vii) liitu fossiilenergia importijate loetelu. 2. Läbipaistvusandmebaas on üldsusele internetis vähemalt inglise keeles tasuta kättesaadav. 3. Käesoleva artikli kohaldamisega ei piirata direktiivi (EL) 2016/943 sätete kohaldamist. Artikkel 29 Metaaniheite tekitajate üleilmse seire vahend 1. Komisjon loob ... [ kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ] metaaniheite tekitajate üleilmse seire vahendi, mis põhineb satelliidiandmetel ning sisendandmetel mitmelt sertifitseeritud andmepakkujalt ja andmeteenuse osutajalt, sealhulgas ELi kosmoseprogrammi allprogrammist Copernicus. See vahend tehakse üldsusele kättesaadavaks ning selle kaudu esitatakse korrapäraselt ajakohastatud teavet vähemalt selle kohta, milline on märkimisväärset metaaniheidet põhjustavate energiaallikate asukoht ning sellise heite ulatus ja korduvus. 2. Kõnealust vahendit kasutatakse komisjoni kahepoolsetes dialoogides metaaniheidet käsitlevate poliitikasuundade ja meetmete üle. Kui selle vahendi abil tuvastatakse uus märkimisväärne heiteallikas, hoiatab komisjon asjaomast riiki eesmärgiga suurendada teadlikkust ja soodustada parandusmeetmete võtmist. 3. Käesoleva artikli suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/943 sätteid. 6. peatükk Lõppsätted Artikkel 30 Karistused 1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. 2. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning võivad hõlmata muu hulgas järgmist: a) keskkonnakahjuga proportsionaalsed trahvid, mille suurus arvutatakse nii, et oleks tulemuslikult tagatud, et vastutajad ei saa rikkumisest majanduslikku kasu, ning mida korduvate tõsiste rikkumiste korral järk-järgult suurendatakse; b) perioodilised karistusmaksed, millega sunnitakse käitajaid vastavalt vajadusele rikkumist lõpetama, täitma otsust nõutavate heastamis- või parandusmeetmete kohta, esitama teavet või võimaldama inspekteerimist. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõnealustest karistusi käsitlevatest eeskirjadest hiljemalt ... [ 3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ]. Peale selle teavitavad liikmesriigid komisjoni viivitamata kõikidest neid eeskirju mõjutavatest hilisematest muudatustest. 3. Karistusi kohaldatakse vähemalt järgmiste rikkumiste korral: a) käitaja või kaevanduse käitaja ei osuta pädevatele asutustele või kontrollijatele vajalikku abi, et võimaldada või hõlbustada nende ülesannete täitmist kooskõlas käesoleva määrusega; b) käitaja või kaevanduse käitaja ei kohalda artiklis 6 osutatud inspekteerimisaruandes kirjeldatud meetmeid; c) käitaja või kaevanduse käitaja ei esita käesoleva määruse kohaselt nõutavaid metaaniheitearuandeid ega nende koosseisu kuuluvaid artiklite 8 ja 9 kohaseid sõltumatu kontrollija koostatud kontrolliaruandeid; d) käitaja ei vii läbi artikli 14 kohast lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringut; e) käitaja ei paranda ega asenda komponente, ei jälgi neid pidevalt ega registreeri lekkeid vastavalt artiklile 14; f) käitaja ei esita artikli 14 kohast aruannet; g) käitaja või kaevanduse käitaja kasutab atmosfääri laskmist või tõrvikpõletamist olukorras, mida ei ole olenevalt olukorrast käsitletud artiklis 15, 22 või 26; h) käitaja kasutab rutiinset tõrvikpõletamist; i) käitaja või kaevanduse käitaja ei tõenda vajadust valida tõrvikpõletamise asemel atmosfääri laskmine või käitaja ei tõenda vajadust valida metaani tagasijuhtimise, kohapeal kasutamise või turule suunamise asemel tõrvikpõletamine või kaevanduse käitaja ei tõenda vajadust valida kasutuselevõtu või heite vähendamise asemel tõrvikpõletamine, nagu on ette nähtud artikliga 15, 22 või 26; j) käitaja või kaevanduse käitaja ei teata ega anna aru atmosfääri laskmise või tõrvikpõletamise juhtumitest, nagu on olenevalt olukorrast ette nähtud artikliga 16, 23 või 26; k) kasutatakse tõrvikpõletustorne või põletusseadmeid, mis ei vasta artiklis 17 sätestatud nõuetele; l) importija ei esita artikli 27 ja VIII lisa kohaselt nõutavat teavet. 4. Liikmesriigid võtavad karistuste määramisel võimaluse korral arvesse vähemalt järgmisi soovituslikke kriteeriume: a) rikkumise laad, raskusaste ja kestus või ajaline mõju; b) ettevõtja, käitaja või kaevanduse käitaja võetud mis tahes meetmed kahju õigeaegseks vähendamiseks või heastamiseks; c) asjaolu, kas rikkumine oli tahtlik või tulenes hooletusest; d) ettevõtja, käitaja või kaevanduse käitaja mis tahes varasemad rikkumised; e) rikkumise tulemusena ettevõtja, käitaja või kaevanduse käitaja otseselt või kaudselt saadud rahalise kasu või ära hoitud rahalise kahju ulatus, kui vastavad andmed on kättesaadavad; f) ettevõtja, käitaja või kaevanduse käitaja suurus; g) ametiasutusega koostöö tegemise ulatus; h) viis, kuidas ametiasutus rikkumisest teada sai, eelkõige see, kas käitaja teatas õigeaegselt rikkumisest ja millises ulatuses ta seda tegi; i) juhtumi asjaoludest tulenevad mis tahes muud raskendavad või kergendavad tegurid. 5. Liikmesriigid avaldavad igal aastal teabe käesoleva määruse alusel määratud karistuste liigi ja suuruse, asjaomaste rikkumiste ning karistuse saanud käitajate kohta. Artikkel 31 Delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 8 lõikes 5, artikli 22 lõikes 3 ja artikli 27 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates ... [ käesoleva määruse jõustumise kuupäev ]. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 5, artikli 22 lõikes 3 ja artikli 27 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teavitab ta sellest üheaegselt nii Euroopa Parlamenti kui ka nõukogu. 6. Artikli 8 lõike 5, artikli 22 lõike 3 ja artikli 27 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast talle õigusakti teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Artikkel 32 Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab määruse (EL) 2018/1999 artikli 44 kohaselt loodud energialiidu komitee. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. Artikkel 33 Läbivaatamine 1. Komisjon esitab iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse hindamise kohta ning vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks. Nimetatud aruanded avalikustatakse. 2. Käesoleva artikli kohaldamisel võib komisjon küsida liikmesriikidelt ja pädevatelt asutustelt teavet ning võtab eelkõige arvesse teavet, mille liikmesriigid on kooskõlas määrusega (EL) 2018/1999 esitanud oma lõimitud energia- ja kliimakavas ja selle ajakohastatud versioonides ning oma riiklikes energia- ja kliimaalastes eduaruannetes. Artikkel 34 Määruse (EL) 2019/942 muutmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/942 artiklisse 15 lisatakse lõige 5: „5. ACER kehtestab iga kolme aasta järel selliste näitajate ja neile vastavate võrdlusväärtuste kogumi, mis võimaldavad sarnaste projektide puhul võrrelda metaani heitkoguste mõõtmise, neist aru andmise ja nende vähendamisega seotud investeeringute ühikukulusid, ning teeb selle avalikult kättesaadavaks. ACER esitab soovitused investeeringute ühikukulude näitajate ja võrdlusväärtuste kohta, mis on vajalikud [ käesoleva määrusega ] ette nähtud kohustuste täitmiseks kooskõlas nimetatud määruse artikliga 3.“ Artikkel 35 Jõustumine Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja I LISA Lekete tuvastamise, kõrvaldamise ja seire kavad Kõrvaldamiskava Artiklis 14 osutatud kõrvaldamiskava peab sisaldama vähemalt järgmisi elemente: i) kõikide kontrollitud komponentide loetelu ja identifitseerimisandmed; ii) kontrollimise tulemus ehk kas tuvastati metaanikadu ja kui tuvastati, siis kui suur see oli; iii) komponentide puhul, kust leiti eralduvat metaani kontsentratsioonis 500 miljondikku või rohkem, teave selle kohta, kas lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringu käigus leke kõrvaldati, ning kui ei kõrvaldatud, siis selle põhjus, kusjuures võetakse arvesse artikli 14 lõike 4 nõudeid selle kohta, milliseid asjaolusid võib parandamise edasilükkamisel arvesse võtta; iv) komponentide puhul, kust leiti eralduvat metaani kontsentratsioonis 500 miljondikku või rohkem, parandamise kavandatud ajakava, kus on märgitud parandamise kavandatud kuupäev; v) komponentide puhul, kust on varasema lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringu käigus leitud eralduvat metaani kontsentratsioonis alla 500 miljondiku, kuid mille puhul leiti metaanikao võimaliku suurenemise kontrollimiseks tehtud uuringujärgsel seirel, et metaani eraldub kontsentratsioonis 500 miljondikku või rohkem, teave selle kohta, kas leke kõrvaldati viivitamata, ning kui ei kõrvaldatud, siis selle põhjus (nagu on osutatud punktis iii), ning parandamise kavandatud ajakava, kus on märgitud parandamise kavandatud kuupäev. Parandamiskavale järgnevalt tuleb märkida, millal parandustööd tulemuslikult tehtud said. Seirekava Artiklis 14 osutatud seirekava peab sisaldama vähemalt järgmisi elemente: i) kõikide kontrollitud komponentide loetelu ja identifitseerimisandmed; ii) kontrollimise tulemus ehk kas tuvastati metaanikadu ja kui tuvastati, siis kui suur see oli; iii) komponentide puhul, kust leiti eralduvat metaani kontsentratsioonis 500 miljondikku või rohkem, parandamise edukuses veendumiseks tehtud parandamisjärgse seire tulemused; iv) komponentide puhul, kust leiti eralduvat metaani kontsentratsioonis alla 500 miljondiku, lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringu järgselt metaanikao võimaliku suurenemise kontrollimiseks tehtud seire tulemused ning nendest lähtuvad soovitused. II LISA Atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise juhtumitest teatamine Vastavalt artiklile 16 peavad käitajad esitama pädevatele asutustele metaani tõrvikpõletamise või atmosfääri laskmise kohta vähemalt järgmise teabe: i) käitaja nimi; ii) vara nimi ja liik; iii) asjaomased seadmed; iv) atmosfääri laskmise või tõrvikpõletamise tuvastamise või alustamise ja lõpetamise kuupäev/kuupäevad ja kellaaeg/kellaajad; v) atmosfääri lastud või tõrvikpõletatud maagaasi mõõdetud või hinnanguline kogus; vi) atmosfääri laskmise või tõrvikpõletamise põhjus ja laad; vii) atmosfääri laskmise või tõrvikpõletamise kestuse ja ulatuse piiramiseks võetud meetmed; viii) atmosfääri laskmise või tõrvikpõletamise põhjuse kõrvaldamiseks ja selle kordumise ärahoidmiseks võetud parandusmeetmed; ix) artikli 17 kohaselt läbi viidud iganädalase tõrvikpõletustornide kontrollimise tulemused. III LISA Tõrvikpõletustornide kontrollimine Tõrvikpõletustornide iganädalane kontrollimine peab hõlmama põhjalikku audiovisuaalset ja lõhnakontrolli (sealhulgas tõrvikpõletustornide välist visuaalset kontrolli, kuuldavate rõhukadude ja vedelikulekete kontrolli ning ebaharilike ja tugevate lõhnade kontrolli). Käitaja peab kontrolli käigus kontrollima defektide, lekete ja vabanemise kindlakstegemiseks kõiki komponente, sealhulgas tõrvikpõletustorne, mõõteluuke, suletuna hoitavaid atmosfääri laskmise süsteeme, pumpasid, kompressoreid, rõhulangetusseadmeid, ventiile, torusid, äärikuid, ühendusi ja nendega seotud torustikke. Aruanne peab sisaldama järgmisi tähelepanekuid: i) süüdatud leegiga tõrvikpõletusseadmete puhul: kas põlemist peetakse piisavaks või ebapiisavaks; ebapiisav põlemine on määratletud kui põlemine, mille puhul nähtav heide on mis tahes kahe järjestikuse tunni jooksul täheldatav kokku enam kui viie minuti vältel; ii) tõrvikpõletusseadmete puhul, kus leeki ei ole süüdatud: kas seadmest vabaneb gaasi atmosfääri või mitte; kui gaasi vabaneb atmosfääri, tuleks parandusmeetmete võtmiseks sekkuda 6 tunni jooksul või halbade ilmastikutingimuste või muude äärmuslike olude korral 24 tunni jooksul. IV LISA Mitteaktiivsete puuraukude loetelud Vastavalt artiklile 18 peavad mitteaktiivsete puuraukude loetelud sisaldama vähemalt järgmist teavet: i) vajaduse korral käitaja, omaniku või loahoidja nimi ja aadress; ii) puuraugu või puurimiskoha nimi, liik ja aadress; iii) kaart, millel on märgitud puuraugu või puurimiskoha piirid; iv) kõik metaani kontsentratsiooni mõõtmise tulemused. V LISA Töötavaid söekaevandusi käsitlevad aruanded 1. osa Vastavalt artiklitele 19 ja 20 peavad töötavaid maa-aluseid kaevandusi käsitlevad aruanded sisaldama vähemalt järgmist teavet: i) kaevanduse käitaja nimi ja aadress; ii) kaevanduse aadress; iii) kaevanduses toodetud söe kogus tonnides söeliikide kaupa; iv) iga kaevanduses kasutusel oleva ventilatsioonišahti puhul: 1) nimi (kui see on olemas); 2) kasutamise ajavahemik, kui see erineb aruandeperioodist; 3) koordinaadid; 4) otstarve (siseneva või väljuva õhu jaoks); 5) metaani heitkoguste mõõtmiseks ja kvantifitseerimiseks kasutatava mõõteseadme tehniline kirjeldus ja tootja määratletud optimaalsed töötingimused; 6) pideva mõõtmise seadme suhteline tööaeg; 7) valitud Euroopa või rahvusvaheline standard: - metaanimõõteseadmele proovivõtukoha määramiseks; - voolukiiruse mõõtmiseks; - metaani kontsentratsiooni mõõtmiseks; 8) pideva mõõtmise seadmega registreeritud metaani heitkogus (tonnides); 9) igakuise proovivõtu tulemusena registreeritud metaani heitkogus (tonnides tunnis) ning sellega seotud järgmine teave: - proovivõtu kuupäev; - proovivõtumeetod; - atmosfääritingimusi kajastavate näitajate (rõhu, temperatuuri, niiskuse) näidud, mis on võetud sobival kaugusel, et võimaldada teha kindlaks pideva mõõtmise seadme töötingimused; 11) kui kaevandus on ühendatud mõne teise kaevandusega mis tahes viisil, mis võimaldab õhu liikumist kaevanduste vahel, asjaomase teise kaevanduse nimi; v) kaevandamise järgsed heitekoefitsiendid ja nende arvutamiseks kasutatud meetodi kirjeldus; vi) kaevandamise järgsed heitkogused (tonnides). 2. osa Vastavalt artiklitele 19 ja 20 peavad töötavaid maapealseid kaevandusi käsitlevad aruanded sisaldama vähemalt järgmist teavet: i) kaevanduse käitaja nimi ja aadress; ii) kaevanduse aadress; iii) kaevanduses toodetud söe kogus tonnides söeliikide kaupa; iv) kõikide kaevanduses kasutusele võetud lasundite kaart, millel on märgitud lasundite piirid; v) iga söelasundi puhul: 1) nimi (kui see on olemas); 2) kasutamise ajavahemik, kui see erineb aruandeperioodist; 3) kaevandamistegevusest tulenevate metaani heitkoguste määramiseks kasutatava katsemeetodi üldkirjeldus, mis hõlmab ka ümbritsevatest kihtidest tuleneva metaaniheite arvessevõtmiseks valitud meetodit; vi) kaevandamise järgsed heitekoefitsiendid ja nende arvutamiseks kasutatud meetodi kirjeldus; vii) kaevandamise järgsed heitkogused. 3. osa Vastavalt artiklitele 19 ja 20 peavad ärastusjaamu käsitlevad aruanded sisaldama vähemalt järgmist teavet: i) kaevanduse käitaja nimi ja aadress; ii) kaevandus(t)e ärastussüsteemi(de) kaudu saabunud metaani kogus tonnides kaevanduste kaupa; iii) atmosfääri lastud metaani kogus tonnides; iv) tõrvikpõletatud metaani kogus tonnides; v) tõrvikpõletamise tõhusus; vi) kogutud metaani kasutamine. VI LISA Ärastusjaamades toimunud atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise juhtumitest teatamine Vastavalt artiklile 23 peavad ärastusjaamade käitajad esitama pädevatele asutustele metaani tõrvikpõletamise või atmosfääri laskmise kohta vähemalt järgmise teabe: i) käitaja nimi ja aadress; ii) juhtumi esmatuvastamise aeg; iii) atmosfääri laskmise ja/või tõrvikpõletamise juhtumi põhjus; iv) atmosfääri lastud ja tõrvikpõletatud metaani kogus tonnides (kui kvantifitseerimine ei ole võimalik, siis hinnanguline). VII LISA Suletud ja mahajäetud kaevandused 1. osa Vastavalt artiklitele 24 ja 25 peab suletud ja mahajäetud söekaevanduste loetelu sisaldama iga tegevuskoha kohta vähemalt järgmist teavet: i) vajaduse korral käitaja, omaniku või loahoidja nimi ja aadress; ii) tegevuskoha aadress; iii) kaart, millel on märgitud kaevanduse piirid; iv) kaevanduse kaeveõõnte skeemid ja kaeveõõnte staatus; v) metaani kontsentratsiooni mõõtmise tulemused järgmistes kohtades: 1) kõik kaevanduse töötamise ajal kasutatud ventilatsioonišahtid; seda teavet täiendatakse järgmiste andmetega: - šahtide koordinaadid; - šahtide nimed (kui need on olemas); - sulgemisandmed ja sulgemismeetod, kui see on teada; 2) mittekasutatavad ventilatsioonitorud; 3) mittekasutatavad gaasiärastuspuuraugud; 4) paljandid; 5) kaevanduse territooriumil esinevad või kaevanduse endise söelasundiga seotud tuvastatavad praod kihtides; 6) muud võimalikud registreeritud heite punktallikad. 2. osa 1. osa punktis v osutatud mõõtmised tuleb teha kooskõlas järgmiste põhimõtetega: i) mõõtmised tuleb võimaliku metaanilekke tuvastamise võimaldamiseks teha atmosfäärirõhul ja kooskõlas asjakohaste teaduslike standarditega; ii) mõõtmised tuleb teha mõõdetavale heiteallikale võimalikult lähedal seadmega, mille tundlikkuslävi on 10 000 miljondikku või sellest madalam; iii) mõõteandmetele tuleb lisada järgmine teave: 1) mõõtmise kuupäev; 2) õhurõhk; 3) mõõteseadme tehnilised üksikasjad; iv) ventilatsioonišahtid, mida on varem kasutatud kahe või enama kaevanduse jaoks, tuleb lugeda vaid ühe kaevanduse juurde kuuluvaks, et hoida ära mitmekordset arvessevõtmist. 3. osa Artikli 25 lõikes 3 kirjeldatud aruanne peab sisaldama järgmist teavet: i) vajaduse korral käitaja, omaniku või loahoidja nimi ja aadress; ii) tegevuskoha aadress; iii) metaaniheide kõikides artikli 25 lõikes 3 kirjeldatud kohtades, sealhulgas järgmised andmed: 1) mõõtmiskoha liik; 2) mõõtmiseks kasutatud mõõteseadme tehnilised üksikasjad, sealhulgas tundlikkus; 3) mõõteseadme suhteline tööaeg; 4) mõõteseadmega registreeritud metaani kontsentratsioon; 5) hinnanguline metaani heitkogus mõõtmiskohas. 4. osa Artikli 26 lõikes 1 kirjeldatud leevenduskava peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: i) kõikide artikli 25 lõikega 3 hõlmatud kohtade loetelu; ii) artikli 25 lõikes 3 kirjeldatud kohtadest pärit metaani heitkoguste piiramise tehniline teostatavus; iii) artikli 25 lõikes 3 kirjeldatud kohtadest pärit metaani heitkoguste piiramise ajakava. VIII LISA Importijate esitatav teave Käesolevas lisas tähendab „eksportija“ lepingulist vastaspoolt igas tarnelepingus, mille importija on sõlminud liitu fossiilenergia tarnimiseks. Vastavalt artiklile 27 peavad importijad esitama järgmise teabe: i) eksportija nimi ja aadress ning eksportijast erineva tootja nimi ja aadress; ii) liidu ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) 1. tasandi riigid ja piirkonnad, kus energia toodeti, ning NUTSi 1. tasandi riigid, mille kaudu toimus energia transport enne selle liidus turule laskmist; iii) nafta ja fossiilgaasi puhul teave selle kohta, kas eksportija mõõdab oma metaani heitkoguseid ja annab neist aru kas iseseisvalt või osana kohustusest esitada riiklikke kasvuhoonegaaside inventuuriandmeid kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni nõuetega, ning selle kohta, kas ta järgib ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni aruandlusnõudeid või nafta- ja gaasisektori metaaniheite vähendamise partnerluse OGMP 2.0 standardeid. Sellele teabele tuleb lisada koopia viimasest metaaniheitearuandest, mis muu hulgas sisaldab artikli 12 lõikes 6 osutatud teavet, kui see on kättesaadav. Iga heiteliigi puhul tuleb märkida aruandluses kasutatud kvantifitseerimismeetod (näiteks vastav ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni tasand või OGMP tasand); iv) nafta ja gaasi puhul teave selle kohta, kas eksportija kohaldab regulatiivseid või vabatahtlikke meetmeid oma metaaniheite piiramiseks, sealhulgas selliseid meetmeid nagu lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringud ning meetmed metaani atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise kontrollimiseks ja piiramiseks. Sellele teabele tuleb lisada asjaomaste meetmete kirjeldus, sealhulgas lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute ning atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise juhtumite aruanded viimase kättesaadavate andmetega kalendriaasta kohta, kui sellised aruanded on olemas; v) söe puhul teave selle kohta, kas eksportija mõõdab oma metaani heitkoguseid ja annab neist aru kas iseseisvalt või osana kohustusest esitada riiklikke kasvuhoonegaaside inventuuriandmeid kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni nõuetega, ning selle kohta, kas ta järgib ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni aruandlusnõudeid või mõnda rahvusvahelist või Euroopa standardit metaani heitkoguste seire, neist aru andmise ja nende kontrollimise kohta. Sellele teabele tuleb lisada koopia viimasest metaaniheitearuandest, mis muu hulgas sisaldab artikli 20 lõikes 6 osutatud teavet, kui see on kättesaadav. Iga heiteliigi puhul tuleb märkida aruandluses kasutatud kvantifitseerimismeetod (näiteks vastav ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni tasand või OGMP tasand); vi) söe puhul teave selle kohta, kas eksportija kohaldab regulatiivseid või vabatahtlikke meetmeid oma metaaniheite piiramiseks, sealhulgas meetmeid metaani atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise kontrollimiseks ja piiramiseks. Sellele teabele tuleb lisada asjaomaste meetmete kirjeldus, sealhulgas atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise juhtumite aruanded viimase kättesaadavate andmetega kalendriaasta kohta, kui sellised aruanded on olemas; vii) punktides iii ja v osutatud aruannete sõltumatu kontrollija nimi, kui selline kontroll on läbi viidud. Andmed algatuse kohta Nimetus Määruse ettepanek, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on methane emissions reduction in the energy sector and amending Regulation (EU) 2019/942 Eelnõu nr COM(202 1 ) 805 final Esitamise kuupäev: 1 5 .1 2 .202 1 Menetluskord EL-is: tavamenetlus SEISUKOHA Valitsusse toomise alus 1. FORMCHECKBOX RK KT S § 152 1 lg 1 p1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist 2. FORMCHECKBOX RK KT S § 152 1 lg 1 p2 - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju 3. FORMCHECKBOX RK KT S § 152 1 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue 4. FORMCHECKBOX VVS § 20 1 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine) 5. FORMCHECKBOX VVS § 20 1 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is)) Valitsusele esitamine Kuupäev 2 8 .0 4 .22 VV istungile, KOKi 2 0 . 0 4 .22 EL menetluse ajakava Siseriiklik menetlus Vastutav min KEM /MKM Kaasatud ministeeriumid MEM, RAM Sotsiaalpartnerid, huvigrupid Sisendi andmise tähtaeg 21 . 0 3 .202 2 EELNÕU ÜLEVAADE kokkuv õte eelõu sisust ja eesmärkides Metaan on võimas kasvuhoonegaas, mille üldine osatähtsus kliimamuutuste süvendamisel on väiksem üksnes süsinikdioksiidi omast ja mis on põhjustanud umbes kolmandiku praegusest kliima soojenemisest. Lisaks aitab metaan tekkida osoonil, mis on raskeid terviseprobleeme põhjustav võimas õhusaasteaine. Ligikaudu 60 % ülemaailmsest metaaniheitest on inimtekkeline, kusjuures hinnangute kohaselt on selle heite suurimad allikad fossiilkütuste tootmine ja kasutamine (neljandik kuni kolmandik), jäätmed (umbes veerand) ja põllumajandus (ligikaudu pool metaani koguheitest), eelkõige seoses intensiivtootmisega. Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) märgib, et 2030. aastaks tuleb saavutada metaaniheite oluline vähenemine, et võimalik oleks täita ülemaailmne 2050. aasta eesmärk hoida maailma temperatuuri tõus alla 1,5 °C (või isegi 2 °C). Määruse üldeesmärk on energia siseturu toimimise ja liidu energiavarustuskindluse tagamise kontekstis säilitada ja parandada keskkonda, vähendades liidus toodetava või tarbitava fossiilenergiaga seotud metaaniheidet. Erieesmärgid on järgmised: (i) parandada ELis toodetava ja tarbitava energiaga seotud metaaniheite peamisi allikaid käsitleva teabe täpsust. Eesmärk on tagada vara tasandi andmete kättesaadavus ja heite usaldusväärne kvantifitseerimine ning suurendada seeläbi mõõtetäpsust – sealhulgas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaselt esitatavate kasvuhoonegaaside inventuuride andmete täpsust – ning asjakohaste leevendusmeetmete ulatust; (ii) tagada ELis metaaniheite edasine tulemuslik vähendamine kogu energiatarneahelas. Selle erieesmärgi saavutamiseks kõrvaldatakse turutõrked, mis põhjustavad metaaniheite ebapiisavat vähendamist ettevõtjate hulgas; (iii) parandada teabe kättesaadavust, et pakkuda stiimuleid ELi imporditava fossiilenergiaga seotud metaaniheite vähendamiseks. Kuna suurem osa ELis tarbitava fossiilenergiaga seotud metaaniheitest tekib väljaspool ELi, soovitakse selle erieesmärgiga luua stiimuli Võ im alikud sots-maj. mõjud võimalikud õiguslikud muudatused Mõju eelarvele Kommentaarid SEISUKOHAD Eesti seisukoht Teiste riikide seisukohad Kommentaarid Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 16.3/21-1349 - COM(2021) 805 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942 Arvamuse andmine eelnõu kohta Keskkonnaministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile vastavalt Riigikantselei 08.03.2022 resolutsioonile. Osapooled: Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 21.03.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/65eee10e-e34c-4565-9c26-88ad092b77b1 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/65eee10e-e34c-4565-9c26-88ad092b77b1?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Keskkonnaministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/22-00535 Resolutsiooni teema: Metaaniheite määrus Adressaat: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942, COM(2021) 805. EISi toimiku nr: 21-1349 Tähtaeg: 18.04.2022 Adressaat: Maaeluministeerium, Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Keskkonnaministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 21.03.2022 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 28.04.2022 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (20.04.2022) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 18.04.2022. Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 08.03.2022 Resolutsiooni koostaja: Ann Saks [email protected], 693 5201
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel