Raivo Aeg
Justiitsministeerium
[email protected] Meie 31.01.2020 nr 7-4/191357/2000531
Rene Kokk
Keskkonnaministeerium
[email protected]
Taavi Aas
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Kattuvate piirialadega seotud probleemid
Lugupeetud ministrid
Õiguskantsler on saanud kaebusi selle kohta, et riik on teinud ebaselgete piiridega kinnisasjadega
toiminguid külgnevate kinnisasjade omanikke kaasamata. Kui tehakse toiminguid kinnisasja piiri
asukohta täpselt teadmata, ei ole välistatud, et rikutakse omandipõhiõigust, nt ehitatakse
kergliiklustee võõrale maale või raiutakse puid võõralt kinnistult.
Põhiseaduse § 32 lõike 1 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Sama norm
näeb ette, et omandi üldistes huvides võõrandamise eest tuleb omanikule tagada ka õiglane ja
kohene hüvitis. Omandiõiguse rikkumise saab antud juhul ära hoida seadusi ja hea halduse
põhimõtteid järgides.
Segadus kinnisasjade piiridega on tekkinud seetõttu, et paljude külgnevate katastriüksuste alad on
märgitud katastrisse osaliselt kattuvana. Enne ebaselgete piiridega kinnisasjadega toimingute
tegemist tuleb nendesse toimingutesse kaasata külgnevate kinnisasjade omanikud, kinnisasjade
piirid looduses kindlaks määrata (maakatastriseaduse (MaaKatS) § 17 lg 4) ja täpsustatud
piiriandmed katastrisse kanda (MaaKatS § 8 lg 31).
Maa-ameti ja kinnistusraamatu koostöö
1. Kattuvad piirialad tekkisid maareformi käigus. Praegu peab riik olema maakatastri kaudu
teadlik, millistel katastriüksustel on kattuvad piirialad. Riigikohus on oma lahendis1 selgitanud, et
maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et
katastriüksuse moodustamisel kaardistatakse selle tegelikud piirid looduses. See tähendab, et kaart
1
RKTKo, nr 3-2-1-143-12, p 15.
2
peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte tegelikke piire ei määrata
katastriüksuse andmete alusel. Eeldatakse, et katastrikanded on õiged, kuid pooltel on võimalik
see eeldus ümber lükata. Seejuures saab tugineda muu hulgas sellele, et piirid on kaardistatud
valesti. Kui piiride kaardistamise õigsuses kaheldakse, siis tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3
järgi kõiki piiriandmeid kogumis2.
2. 01.07.2018 jõustus maakatastriseaduse muudatus, mille järgi katastripidaja teeb
kinnistusraamatusse märke, kui katastriüksuse piiriandmed on vastuolulised (MaaKatS § 9 lõige
25). Seadusemuudatuse eesmärk oli teavitada maaomanikke võimalikest vastuolulistest
piiriandmetest muu hulgas kinnistusraamatu kaudu. Kinnisasja avalikes huvides omandamise
seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on oluline, et info katastriüksuse kohta oleks kõigile nähtav
ja kättesaadav. Seega tuleb avalikustada teave selle kohta, et katastriüksuse piiri asukoht maastikul
vajab kindlakstegemist või piiriandmed katastris korrastamist. Kande sobiv asukoht on
kinnistusraamatu registriosa esimene jagu, kuna see kajastab kõiki olulisi katastriandmeid.
MaaKatS § 9 lg 25 kohaselt kantakse katastripidaja märge „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha”
kinnistusraamatu esimesse jakku. Kui seda nõuet täidetaks ja ametnikud, maaomanikud ja notarid
oleksid paremini informeeritud märke tähendusest ja mõjust, oleks ehk võimalik mitmeid
järgnevalt kirjeldatud probleeme vältida.
3. On oluline, et maaomanikele, notaritele ja kõigile kinnisasjadega seotud ametnikele oleksid
teada kinnisasjad, mille piirid ei ole selged ja kinnisomandi täpne ulatus teada. Seetõttu tuleb
teavitada avalikkust katastris olevatest andmetest, nende tähendusest ja seadusandja on leidnud, et
märgete kandmine kinnistusraamatusse on kinnisasja puudustest teavitamise eesmärgil vajalik.
4. Piiride kattuvus jääb praegu ka visuaalselt paljudele notaritele, ametnikele ja kinnisasja
omanikele arusaamatuks, kui nad katastriüksuse plaaniga maakatastris tutvuvad. Kui Maa-amet
märgiks katastriüksuste kattuvad piirialad maakatastris selliselt, et piiride kattuvus oleks senisest
selgemini näha ka visuaalselt, oleks võimalik suunata kinnisasjade omanikke tegema
katastriüksuse piirid kindlaks enne, kui võimalik kahju on tekkinud.
5. Seni ilmnenud probleemid on tekkinud eeskätt tee- ja metsamaaga tehtud toimingutega.
Toimingud teemaaga
6. Maanteeameti valduses olevad teemaade kinnisasjad piirnevad tihti eraomanike kinnisasjadega,
sealjuures on kinnisasjade vahelised piirid kohati ebaselged ehk katastriüksustel on kattuvad
piirialad. Osa teemaast ja külgnevast eraomaniku maast on märgitud katastris mõlema
katastriüksuse koosseisu. Maa-amet tunnistab piiride kattuvust ja on kandnud maakatastrisse
katastripidaja märke „Vajadus piiri asukoht selgeks teha“. See märge on nii riigile kuuluva
katastriüksuse andmetes kui ka külgnevate eraomandis olevate katastriüksuste andmetes.
7. Õiguskantslerile saadetud avaldusest selgus, et Maanteeamet ehitas ühele niisugusele kattuvale
piirialale kergliiklustee, mis anti kohalikule omavalitsusele kasutamiseks riigivara tasuta
kasutamise lepingu alusel. Lisaks sõlmis Maanteeamet kattuvale piirialale 2019. a notariaalse
isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu kohaliku omavalitsusega elektri maakaabelliini ja
valgustuspostide paigaldamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil kasutamiseks.
Kergliiklustee ja valgustus on kattuvale piirialale praeguseks juba rajatud.
2
RKTKo, nr 3-2-1-67-12, p-d 23-26.
3
8. Maanteeamet ja kohalik omavalitsus lähtusid isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimisel ja
valgustite püstitamisel Maa-ameti andmetest ja riigi kinnisvararegistri andmetest. Nende andmete
kohaselt oli muu hulgas kattuv piiriala riigile kuuluva katastriüksuse koosseisus. Ei Maanteeamet,
kohalik omavalitsus ega lepingu tõestanud notar ei arvestanud, et kattuvale piirialale isikliku
kasutusõiguse seadmisel võib olla tegemist külgneva kinnisasja omaniku omandiõiguse olulise
riivega. Ühtlasi ei kaasanud notar kinnisasja kattuvale piirialale kasutusõiguste seadmisel
külgneva kinnisasja omanikku ega küsinud tema nõusolekut kattuva piiriala koormamiseks
piiratud asjaõigusega.
9. Isiklik kasutusõigus on olemuselt piiratud asjaõigus, mille seadmisel kinnisasja omanik piirab
oma omandiõigust selliselt, et piiratud osas saab seda teostada teine isik ehk piiratud asjaõiguse
omaja. Omandiõigust saab piirata ainult omanikule kuuluvas ulatuses ehk teise isiku kasutusse
saab anda ainult osa oma kinnisasjast. See tähendab, et piiratud asjaõigus saab ulatuda ainult
konkreetsele isikule kuuluvale kinnisasjale. Kattuva piiriala puhul ei ole aga enne piiride
kindlakstegemist selge, kumb külgnevate kinnisasjade omanikest on kattuva piiriala omanik ja
millises ulatuses. Sel juhul ei ole kinnisasja kasutamine õiguspärane ja kinnisasja omanikul on
pärast piiride kindlakstegemist õigus nõuda oma kinnisasja kasutamise lõpetamist ja kahjude
hüvitamist kohtu kaudu.
10. Riik, kohalik omavalitsus ja notarid peaksid enne kinnisasjadega tehinguid tehes olema
kindlad, kus paikneb kasutusõigusega koormatava kinnisasja piir looduses või kattuvale piirialale
piiratud asjaõigusi seades küsima ka külgneva kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud
nõusolekut.
11. Isikliku kasutusõiguse seadmine viisil, mis ei anna lepingupooltele kogu infot kinnisasja
omaduste kohta (näiteks kattuvate piirialade ega maakatastri märgete kohta), ei ole kooskõlas
tõestamisseaduse §-ga 18 ega hea halduse tavaga. Samuti tuleb notaritel pooltele selgitada,
millised tagajärjed kaasnevad lepingu sõlminud pooltele kattuvale piirialale piiratud asjaõiguste
seadmisel, kui pärast AÕS § 129 või MaaKS § 15 kohaselt piiri kindlaksmääramist selgub, et
kattuv piiriala kuulub hoopis külgneva kinnisasja koosseisu.
12. Palun kaaluge ka vajadust neis asjus ametnikke ja notareid juhendada ja koolitada.
Toimingud metsateatistega
13. Õiguskantslerile on kirjeldatud ka juhtumit, kus Keskkonnaamet registreeris raiet lubava
metsateatise kattuvale piirialale ja seetõttu leiab külgneva kinnisasja omanik, et talle võib olla
tekitatud varalist kahju. Külgneva kinnisasja omanik nõuab kahju hüvitamist kohtu kaudu.
14. Metsaseaduse § 41 lõiked 1 ja 3 näevad ette, et Keskkonnaametile võib metsateatise esitada
metsaomanik või metsaomaniku esindamiseks õigustatud isik. Keskkonnaametil tuleb
metsateatise saamisel muu hulgas kontrollida, kas metsateatise esitanud isikul on õigus esitada
teatis muu hulgas kattuval piirialal kasvavale metsale (metsateatise menetlemist reguleeriva
keskkonnaministri määruse § 2). Seega peab Keskkonnametil metsateatiseid registreerides olema
selge, kes on kattuval piirialal kasvava metsa omanik.
15. Riigi esindajal ehk Keskkonnaametil peab olema maakatastri kaudu teada, kui kattuva piiriala
omanik ei ole selge. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1 kohaselt on kasvav mets kinnisasja
4
oluline osa, seega ei ole Keskkonnaametil enne külgnevate kinnisasjade piiride kindlakstegemist
teada, kes on kattuval piirialal kasvava metsa metsaomanik3.
16. Kirjeldatud probleeme arvestades palun:
Justiitsministeeriumil ja Keskkonnaministeeriumil hoolitseda selle eest, et täidetaks
maakatastriseadust ja kinnistusraamatusse kantaks teave selle kohta, et katastriüksuse piiri
asukoht maastikul tuleb kindlaks teha. Ühtlasi soovitan notaritele ja ametnikele selgitada
märke tähendust maaga seotud tehingute ja toimingute läbiviimisel.
Maa-ametil märkida katastriüksuste kattuvad piirialad maakatastris selliselt, et piiride
kattuvus oleks senisest selgemini näha ka visuaalselt.
Keskkonnaministeeriumil korraldada metsateatiste registreerimine nõnda, et see ei
kahjustaks külgnevate kinnisasjade omanike võimalikku omandiõigust ega tekitaks neile
seeläbi varalist kahju. Määrusesse on võimalik lisada nõue, et enne metsateatise esitamist
tuleb võtta külgneva kinnisasja omanikult nõusolek või teha kindlaks kinnisasja piirid. Kui
metsateatist taotleb riik, tuleks riigi ja eraomandis oleva külgneva kinnisasja piirid kohe
kindlaks määrata.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil korraldada teemaade kattuvatele
piirialadele piiratud asjaõiguste seadmine õiguspärasel viisil.
Palun Teie vastust võimalusel 16. märtsiks 2020.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Maanteeamet, Maa-amet, Notarite Koda
Marje Kask 6 93 8427
[email protected]
3
RKTKm, nr 3-2-1-25-14, p 11.