Väljaminev kiriAvalik
Ida-Tallinna Keskhaigla_vastus
Õiguskantsleri Kantselei · 29. jaanuar 2020
- Viit
- 7-4/200020/2000481
- Registreeritud
- 29. jaanuar 2020
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- AS Ida-Tallinna Keskhaigla
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
- Sari
- 7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
- Toimik
- 7-4/200020
- Vastutaja
- Odyn Vosman (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond)
Sisu (failidest)
Ene Hallingu Teie 03.01.2020 nr 1.2-5/12-20
Juhatuse esimehe kt
AS Ida-Tallinna Keskhaigla Meie 29.01.2020 nr 7-4/200020/2000481
[email protected]
Jälitustoimingu seaduslikkuse kontroll
Lugupeetud proua Hallingu
Ida-Tallinna Keskhaiglalt 03.01.2020 õiguskantslerile saabunud avalduse kontrollimisel selgus, et
haigla ühe arvuti küljest avastatud seadet kasutati kriminaalmenetluse raames jälitustoimingu
tegemisel. Saame kinnitada, et jälitustoiming viidi läbi õiguspäraselt, s.t eeluurimiskohtuniku
nõuetekohaselt põhistatud loa alusel.
Õiguskantsleril ei ole õigust avaldada käimasoleva kriminaalmenetluse üksikasju, sealhulgas seda,
kelle suhtes, mis ajal ja milliseid jälitustoiminguid tehti. Kohtueelse menetluse andmeid võib
avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning kriminaalmenetluse seadustiku
(KrMS) § 214 lõikes 2 sätestatud tingimustel.
KrMS § 12613 lõige 1 näeb ette, et pärast jälitustoimingu tegemise loa tähtaja lõppemist teavitab
jälitusasutus viivitamata isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti. Samuti on jälitusasutus
kohustatud teavitama neid menetluse käigus tuvastatud isikuid, kelle perekonna- või eraelu
puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati. Jälitusasutus võib prokuratuuri loal kuni vastava
aluse äralangemiseni jätta jälitustoimingust teavitamata, kui see võib kahjustada oluliselt
kriminaalmenetlust, teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi või seda ohtu jälitusasutuse
meetodite, taktika, jälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi või politseiagendi, variisiku või
salajasele koostööle kaasatud isiku koostöö salajasuse (KrMS § 12613 lõiked 2 ja 3).
Õiguskantsleri nõunikud kontrollivad järjepidevalt riigiasutusi, kes korraldavad telefonikõnede ja
vestluste pealtkuulamist, kirjavahetuse jälgimist ning koguvad, töötlevad ja kasutavad
isikuandmeid muul varjatud viisil (õiguskantsleri seaduse § 1 lg 9). Õiguskantsleri nõunikud
jälgivad ka seda, kas need riigiasutused täidavad eelpool kirjeldatud jälitustoimingust teavitamise
kohustust.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Odyn Vosman 693 8422
[email protected]