Õiguskantsleri kantselei
Kohtu 8,
15193 Tallinn
Telefon: 693 8400
Faks: 693 8401
E-post:
[email protected]
Avaldus õiguskantslerile
Avaldaja nimi: mittetulundusühing (MTÜ) Eesti psühhotroopsete ainete sõltlaste ühing LUNEST
Registrikood: 80410485
Kontaktaadress: Rakvere 5a, Jõhvi, 41531 Ida-Viru maakond, telefon: 5331 7025, e-post:
[email protected]
Esindaja: juhatuse liige Jelena Antonova
Probleemi kirjeldus
MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete sõltlaste ühing LUNEST ja OÜ SIDIV ÕIGUSBÜROO koostöö
raames regionaalses projektis „Ida-Virumaa uimastitarvitajatele ja nende pereliikmetele tasuta
õigusabisüsteemi loomine“ ajavahemikul 15.01.2019. a kuni 15.12.2019. a tuvastati probleeme
seoses antud elanikkonnagrupilt kohtutäiturite poolt täitemenetluste raames rahaliste vahendite
sissenõudmistega.
Täitemenetluse seadustiku § 24 ja 25 alusel saadab kohtutäitur pärast võlanõudjalt võlanõude
saamist võlgnikule täitmisteate koos nõudega teatada ettenähtud ajaks võlgniku arveldusarve
number ja kontaktandmed ning tasuda võlgnevus vabatahtlikult.
Kui võlgnik on maksevõimetu, on ta täitmisteate saamisel kohustatud viivitamatult esitama
kohtutäiturile andmed oma vara ja ülalpeetavate kohta koos vastavaid asjaolusid tõendavate
dokumentidega, samuti avalduse arestimisele mittekuuluva elatusmiinimumi säilitamise kohta
sissetulekutest võlgniku poolt valitud pangas.
Elanikkonnagrupp, kellega me töötame, on marginaalne ning ei suuda alati õigeaegselt ja seadusega
kooskõlas reageerida kohtutäiturite nõuetele; nt ei suuda nad esitada oma vastuväiteid riigikeeles
või ei saa aru kohtutäiturilt saadud võlanõude sisust.
Kui kohtutäiturile ei ole esitatud teatist sissetulekutest, milles teatatakse sissetulekutest
arveldusarvele, ja ei ole teatatud ka, millise panga teenuseid isik kasutab, ja/või ei ole esitatud
tõendeid, mis kinnitaksid väiteid võlgniku sissetulekute ja ülalpeetatavate kohta, eeldab kohtutäitur,
et võlgnik saab sissetulekut sularahas, mistõttu pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist
arestitakse täiteakti alusel kõik isiku arveldusarvel asuvad rahalised vahendid, sh ka need vahendid,
mis ei kuulu arestimisele.
Kui selle tagajärjel möödub vastuse esitamise tähtaeg, pöörab kohtutäitur sissenõudmise võlgniku
suhtes täitmisele, saates kõikidesse Eesti pankadesse nõude arestida ja üle kanda võlgniku
arveldusarvetelt kõik rahalised vahendid täitedokumendis esitatud võlanõude summas vastavalt
Täitemenetlusseadustiku §-le 115 lg 1.
Selle tulemusel võetakse võlgniku arveldusarvelt ära kogu raha ja talle ei jää midagi.
Kujunenud olukorra hindamisel tuleks võtta arvesse asjaolu, et enamikul juhtudest on viidatud
elanikkonnagrupi peamine sissetulekuallikas töövõimetustoetus, mille maksimumsumma jääb
vahemikku 340–360 eurot; see raha laekub isiku arveldusarvele ning arestitakse kohtutäiturite poolt
täielikult ja võetakse ära.
Vastavalt seadusele kannab kohtutäitur võlanõudjale arestimise käigus laekunud raha üle kümne
tööpäeva jooksul, kuid mitte varem kui kolme päeva jooksul pärast raha laekumist.
Kui võlgnik sellest teada saab, on üldjuhul juba möödunud üle kolme päeva ja kohtutäitur kannab
raha üle võlanõudjale, seda isegi juhul, kui neid rahalisi vahendeid ei tohiks arestida. Võimalust
võlanõudjale juba üle kantud rahalisi vahendeid tagasi saada praktiliselt ei ole.
Tähelepanuta ei tohiks jätta tõsiasja, et antud elanikkonnagrupil on reeglina väga nõrgad pere- ja
ühiskondlikud sidemed ning alati pole võimalik neile materiaalset abi osutada.
Kui sellesse elanikkonnagruppi kuuluvad inimesed jäävad terveks kalendrikuuks ilma minimaalsetest
elatusvahenditest, ei ole neil kaugeltki mitte alati võimalik saada riigilt, kohalikult omavalitsuselt
ja/või ühiskondlikelt organisatsioonidelt hädavajalikku materiaalset, sotsiaalset, humanitaar- ja
õigusabi. Taoline meeleheitlik olukord suurendab tõenäosust, et elanikkonnagruppi kuuluvad isikud
panevad elatusvahendite hankimiseks toime õigusvastaseid tegusid. Taoliste süütegudega
põhjustatakse riigile ja kodanikkonnale kahjusid, mis ületavad oluliselt sissetulekuid, mida
sissenõudjad võlgniku kontodel olevate rahaliste vahendite arestimise tulemusel saavad.
Võttes arvesse, et:
• Statistikaamet avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded iga aasta 1. veebruariks
möödunud aasta andmete alusel arvestusliku elatusmiinimumi summa eurodes (kusjuures
elatusmiinimumina defineeritakse inimesele vajalike elatusvahendite väikseimat kogust, mis
katab inimese igapäevased vajadused);
• kehtiv elatusmiinimumi arvutamise metoodika töötati välja 2004. aastal;
• elatusmiinimumi metoodika hõlmab kulukomponente nagu toidukulutused (arvutamise
aluseks on toitumisteadlaste koostatud minimaalne toidukorv), eluasemekulutused ja
individuaalsed mittetoidukulutused;
• nüüdisaegne elatusmiinimum (alates 2019. a 1. veebruarist 215,44 eurot) koosneb u 100
euro ulatuses arvestuslikust minimaalsest (alkoholi- ja tubakakulutusi mitte hõlmavast)
toidukorvist, u 80 euro ulatuses eluasemekuludest ja u 36 euro ulatuses individuaalsetest
mittetoidu-kulutustest, s.h kulutustest riietele, tervishoiule, transpordile, majapidamisele,
sideteenustele, haridusele, vabale ajale ja muule;
• nüüdisaegse elatustaseme juures on 215,44 eurot tõepoolest absoluutne miinimum, mis
inimesel ära elada võimaldab;
leiame, et isegi seda raha isikult sisse nõudes paneb riik isiku väljapääsmatusse olukorda. Leiame, et
isegi võttes arvesse asjaolu, et isikul on võlakohustusi, näitab riik võlgnevuse kustutamisega seotud
küsimustes selliselt toimides üles ülemäärast hoolimatust. Olukord, milles kohtutäiturid arestivad ka
neid rahalisi vahendeid, mis seadusest lähtuvalt mitte mingitel asjaoludel arestimisele ei kuulu ja
võivad s.h olla ette nähtud võlgniku ülalpeetavatele, ei ole meie hinnangul ei ühiskonnale kasulik ega
ka jätkusuutlik. Sellepärast leiame, et kinnitades sissetuleku, mida ei saaks mitte mingitel tingimustel
arestida, näitaks riik lühemas plaanis üles inimlikkust ja halastust kõige vähem kaitstud
elanikkonnagruppide suhtes, kes reeglina ei ole oma haridustaseme, õigusteadlikkuse, materiaalse
olukorra ja/või keeleoskuse tõttu võimelised ilma kõrvalise abita enda eest seisma ja oma õiguseid
kaitsma, pikemas plaanis aga soodustaks probleemsete võlgnike taasühiskonnastamist viisil, mis
kujuneks ühiskonnale senisest praktikast odavamaks ja tõhusamaks.
Seoses ülaltooduga palume Teil vaagida meie ühingu tõstatatud probleemi ja taotleda Riigikogus
Täitemenetlusseadustiku § 131 („Sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuet“) muutmist sellisel
viisil, et võlgniku arveldusarvelt ei kuuluks arestimise alla kehtestatud igakuise elatusmiinimumi
summas rahalisi vahendeid.
Lugupidamisega,
Jelena Antonova
juhatuse liige
(allkirjastatud digitaalselt)