dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

MTÜ Lunest _avaldus

Õiguskantsleri Kantselei · 29. jaanuar 2020
Viit
6-1/200239/2000479
Registreeritud
29. jaanuar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
MTÜ Lunest
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari
6-1 Isiku avalduse alusel seaduse põhiseaduspärasuse kontroll
Toimik
6-1/200239
Vastutaja
Kristel Lekko (Õiguskantsleri Kantselei, Üldosakond, Õigusteenistus)
Lahendamise tähtaeg
28. veebruar 2020

Failid

  • 📎MTÜ Lunest, 29.01.2020.asice102 KB

Sisu (failidest)

Õiguskantsleri kantselei Kohtu 8, 15193 Tallinn Telefon: 693 8400 Faks: 693 8401 E-post: [email protected] Avaldus õiguskantslerile Avaldaja nimi: mittetulundusühing (MTÜ) Eesti psühhotroopsete ainete sõltlaste ühing LUNEST Registrikood: 80410485 Kontaktaadress: Rakvere 5a, Jõhvi, 41531 Ida-Viru maakond, telefon: 5331 7025, e-post: [email protected] Esindaja: juhatuse liige Jelena Antonova Probleemi kirjeldus MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete sõltlaste ühing LUNEST ja OÜ SIDIV ÕIGUSBÜROO koostöö raames regionaalses projektis „Ida-Virumaa uimastitarvitajatele ja nende pereliikmetele tasuta õigusabisüsteemi loomine“ ajavahemikul 15.01.2019. a kuni 15.12.2019. a tuvastati probleeme seoses antud elanikkonnagrupilt kohtutäiturite poolt täitemenetluste raames rahaliste vahendite sissenõudmistega. Täitemenetluse seadustiku § 24 ja 25 alusel saadab kohtutäitur pärast võlanõudjalt võlanõude saamist võlgnikule täitmisteate koos nõudega teatada ettenähtud ajaks võlgniku arveldusarve number ja kontaktandmed ning tasuda võlgnevus vabatahtlikult. Kui võlgnik on maksevõimetu, on ta täitmisteate saamisel kohustatud viivitamatult esitama kohtutäiturile andmed oma vara ja ülalpeetavate kohta koos vastavaid asjaolusid tõendavate dokumentidega, samuti avalduse arestimisele mittekuuluva elatusmiinimumi säilitamise kohta sissetulekutest võlgniku poolt valitud pangas. Elanikkonnagrupp, kellega me töötame, on marginaalne ning ei suuda alati õigeaegselt ja seadusega kooskõlas reageerida kohtutäiturite nõuetele; nt ei suuda nad esitada oma vastuväiteid riigikeeles või ei saa aru kohtutäiturilt saadud võlanõude sisust. Kui kohtutäiturile ei ole esitatud teatist sissetulekutest, milles teatatakse sissetulekutest arveldusarvele, ja ei ole teatatud ka, millise panga teenuseid isik kasutab, ja/või ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid väiteid võlgniku sissetulekute ja ülalpeetatavate kohta, eeldab kohtutäitur, et võlgnik saab sissetulekut sularahas, mistõttu pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist arestitakse täiteakti alusel kõik isiku arveldusarvel asuvad rahalised vahendid, sh ka need vahendid, mis ei kuulu arestimisele. Kui selle tagajärjel möödub vastuse esitamise tähtaeg, pöörab kohtutäitur sissenõudmise võlgniku suhtes täitmisele, saates kõikidesse Eesti pankadesse nõude arestida ja üle kanda võlgniku arveldusarvetelt kõik rahalised vahendid täitedokumendis esitatud võlanõude summas vastavalt Täitemenetlusseadustiku §-le 115 lg 1. Selle tulemusel võetakse võlgniku arveldusarvelt ära kogu raha ja talle ei jää midagi. Kujunenud olukorra hindamisel tuleks võtta arvesse asjaolu, et enamikul juhtudest on viidatud elanikkonnagrupi peamine sissetulekuallikas töövõimetustoetus, mille maksimumsumma jääb vahemikku 340–360 eurot; see raha laekub isiku arveldusarvele ning arestitakse kohtutäiturite poolt täielikult ja võetakse ära. Vastavalt seadusele kannab kohtutäitur võlanõudjale arestimise käigus laekunud raha üle kümne tööpäeva jooksul, kuid mitte varem kui kolme päeva jooksul pärast raha laekumist. Kui võlgnik sellest teada saab, on üldjuhul juba möödunud üle kolme päeva ja kohtutäitur kannab raha üle võlanõudjale, seda isegi juhul, kui neid rahalisi vahendeid ei tohiks arestida. Võimalust võlanõudjale juba üle kantud rahalisi vahendeid tagasi saada praktiliselt ei ole. Tähelepanuta ei tohiks jätta tõsiasja, et antud elanikkonnagrupil on reeglina väga nõrgad pere- ja ühiskondlikud sidemed ning alati pole võimalik neile materiaalset abi osutada. Kui sellesse elanikkonnagruppi kuuluvad inimesed jäävad terveks kalendrikuuks ilma minimaalsetest elatusvahenditest, ei ole neil kaugeltki mitte alati võimalik saada riigilt, kohalikult omavalitsuselt ja/või ühiskondlikelt organisatsioonidelt hädavajalikku materiaalset, sotsiaalset, humanitaar- ja õigusabi. Taoline meeleheitlik olukord suurendab tõenäosust, et elanikkonnagruppi kuuluvad isikud panevad elatusvahendite hankimiseks toime õigusvastaseid tegusid. Taoliste süütegudega põhjustatakse riigile ja kodanikkonnale kahjusid, mis ületavad oluliselt sissetulekuid, mida sissenõudjad võlgniku kontodel olevate rahaliste vahendite arestimise tulemusel saavad. Võttes arvesse, et: • Statistikaamet avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded iga aasta 1. veebruariks möödunud aasta andmete alusel arvestusliku elatusmiinimumi summa eurodes (kusjuures elatusmiinimumina defineeritakse inimesele vajalike elatusvahendite väikseimat kogust, mis katab inimese igapäevased vajadused); • kehtiv elatusmiinimumi arvutamise metoodika töötati välja 2004. aastal; • elatusmiinimumi metoodika hõlmab kulukomponente nagu toidukulutused (arvutamise aluseks on toitumisteadlaste koostatud minimaalne toidukorv), eluasemekulutused ja individuaalsed mittetoidukulutused; • nüüdisaegne elatusmiinimum (alates 2019. a 1. veebruarist 215,44 eurot) koosneb u 100 euro ulatuses arvestuslikust minimaalsest (alkoholi- ja tubakakulutusi mitte hõlmavast) toidukorvist, u 80 euro ulatuses eluasemekuludest ja u 36 euro ulatuses individuaalsetest mittetoidu-kulutustest, s.h kulutustest riietele, tervishoiule, transpordile, majapidamisele, sideteenustele, haridusele, vabale ajale ja muule; • nüüdisaegse elatustaseme juures on 215,44 eurot tõepoolest absoluutne miinimum, mis inimesel ära elada võimaldab; leiame, et isegi seda raha isikult sisse nõudes paneb riik isiku väljapääsmatusse olukorda. Leiame, et isegi võttes arvesse asjaolu, et isikul on võlakohustusi, näitab riik võlgnevuse kustutamisega seotud küsimustes selliselt toimides üles ülemäärast hoolimatust. Olukord, milles kohtutäiturid arestivad ka neid rahalisi vahendeid, mis seadusest lähtuvalt mitte mingitel asjaoludel arestimisele ei kuulu ja võivad s.h olla ette nähtud võlgniku ülalpeetavatele, ei ole meie hinnangul ei ühiskonnale kasulik ega ka jätkusuutlik. Sellepärast leiame, et kinnitades sissetuleku, mida ei saaks mitte mingitel tingimustel arestida, näitaks riik lühemas plaanis üles inimlikkust ja halastust kõige vähem kaitstud elanikkonnagruppide suhtes, kes reeglina ei ole oma haridustaseme, õigusteadlikkuse, materiaalse olukorra ja/või keeleoskuse tõttu võimelised ilma kõrvalise abita enda eest seisma ja oma õiguseid kaitsma, pikemas plaanis aga soodustaks probleemsete võlgnike taasühiskonnastamist viisil, mis kujuneks ühiskonnale senisest praktikast odavamaks ja tõhusamaks. Seoses ülaltooduga palume Teil vaagida meie ühingu tõstatatud probleemi ja taotleda Riigikogus Täitemenetlusseadustiku § 131 („Sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuet“) muutmist sellisel viisil, et võlgniku arveldusarvelt ei kuuluks arestimise alla kehtestatud igakuise elatusmiinimumi summas rahalisi vahendeid. Lugupidamisega, Jelena Antonova juhatuse liige (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel