Elmar Vaher Meie 27.01.2020 nr 7-7/190435/2000427
peadirektor
Politsei- ja Piirivalveamet
[email protected]
Riivo Tuvike
juhatuse esimees
AS Tallinna Lennujaam
[email protected]
Kontrollkäik Tallinna Lennujaama
Lugupeetud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ja Tallinna Lennujaama juhatuse esimees
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 28.03.2019 Tallinna Lennujaama neid alasid, kus võivad viibida
kinni peetud ja äralendu ootavad välismaalased:
1) Schengeni-väline ala (edaspidi transiidiala või -tsoon),
2) Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kaks ühekohalist kinnipidamiskambrit ning
3) lennujaama kolm tasulist tuba.
Tänan kontrollkäigu korraldamisel õiguskantsleri nõunikele osutatud abi eest.
Lennujaama transiiditsoonis ja muudel aladel võivad viibida ka välismaalased, kellel ei ole lubatud
riiki siseneda. Need võivad olla nt kolmandate riikide kodanikud, kes ei täida Schengeni välispiiride
ületamiseks vajalikke nõudeid ning kellele on seetõttu väljastatud Schengeni piirieeskirjade artiklis 14
sätestatud sisenemiskeeld. Lennujaamas võivad olla ka sunniviisiliselt väljasaadetavad välismaalased
ning välismaalased, kelle viisa on tunnistatud kehtetuks. Lennujaamas ootamise aeg võib olenevalt
asjaoludest olla erinev, tavaliselt ulatub see paarist tunnist kuni viie päevani. Näiteks võivad kinni
peetud välismaalased transiidiala diivanitel ja toolidel oodata äralendu mitmeid ööpäevi. Selline
lahendus ei ole kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega ning võib häirida ka teisi transiiditsoonis viibivaid
reisijaid.
On kiiduväärt, et lennujaam ja PPA püüavad koostöös tagada lennujaama territooriumil kinni peetud
ning riigist lahkuma sunnitud välismaalaste igapäevase heaolu. Inimeste kinnipidamine lennujaama
territooriumil on piiripunkti spetsiifilisi olusid arvestades keeruline ning eeldab paindlikku lähenemist.
Lennujaama transiidiala, tasuliste tubade ning PPA kinnipidamiskambrite kontrollimise ja
rahvusvaheliste soovituste alusel edastan järgmised tähelepanekud. Loodan, et neist on kinni peetud ja
äralendu ootavate välismaalastega seotud küsimuste lahendamisel abi.
1. Kinnipidamine lennujaama territooriumil
Riigipiiri seaduse § 91 lõike 1 kohaselt peetakse kinni nii need isikud, kellele ei antud piiriületamise
luba, kui ka ebaseaduslikult välispiiri ületanud isikud.
2
Ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on pidanud välismaalaste sunniviisilist viibimist lennujaama
territooriumil inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 5 lg 1 mõttes
kinnipidamiseks. Nimelt rõhutas EIK juba 1996. aastal kohtuasjas Amuur vs. Prantsusmaa, et isegi see,
kui transiiditsoonis viibival välismaalasel on vabatahtlikult võimalik (teise riiki) lennukiga lahkuda,
võib olla olukord, kus inimeselt on võetud vabadus. EIÕK art 5 lg 1 mõttes võib vabaduse võtmise ehk
kinnipidamisega olla tegemist juba siis, kui välismaalane, kes ei ole saanud riiki sisenemise luba, peab
piiriametnike valve all lennujaamas ööbima (vt nt EIKi 2009. aasta lahend kohtuasjas Nolan ja K. vs.
Venemaa).1 2011. aastal tehtud Abou Amer vs. Rumeenia kohtuasja otsuses pidas EIK kinnipidamiseks
ka olukorda, kus välismaalane viibib transiiditsoonis selle tõttu, et tema riiki sisenemine on takistatud.
EIK hinnangul on kinnipidamisega tegemist ka siis, kui välismaalased on sunnitud lennujaamas
ametnike järelevalve all viibima väljasaatmismenetluse ajal.
Kohtuasja Z.A. jt vs. Venemaa lahendis (21.11.2019) kinnitas EIK suurkoda, et ka lennujaama
transiiditsoonis viibivad inimesed on konkreetse riigi võimu mõjualas (p 132). Ühtlasi tõi EIK välja
peamised kaalutlused, millest lähtudes teha vahet, kas välismaalase viibimist lennujaama aladel võib
käsitada vabaduse võtmisena EIÕK art 5 lg 1 mõttes või liikumisvabaduse piiramisena EIÕK 4.
protokolli art 2 tähenduses. Täpsemalt selgitas EIK lahendi punktides 140−156, et hinnata tuleb:
1) inimese individuaalset olukorda ja valikuvõimalusi;
2) kohalduvat regulatsiooni, sh kinnipidamise eesmärki ja kestust (kas riigisisene õigus näeb
ette maksimaalse kinnipidamisaja) ja menetluslikke tagatisi;
3) tegelike piirangute olemust ja määra (kui vaba on välismaalane lennujaama alal liikuma ning
äralennuks ettevalmistusi tegema).
EIK on korduvalt nentinud, et igal riigil on õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist (vt nt
kohtuasi Saadi vs. Ühendkuningriik, p 64). Sellegipoolest peab kinnipidamine olema muu hulgas
kooskõlas põhiseaduse, EIÕK ning rahvusvaheliste dokumentide ja ekspertide seisukohtadega. Riigi
võimu all olevale inimesele tuleb tagada inimväärsed ning nõuetekohased kinnipidamistingimused.
2. Teavitamine
Schengeni piirieeskirjade art 8 p 5 sätestab, et kolmandate riikide kodanikke tuleb teavitada riiki
sisenemisel põhjalikuma ehk teise astme kontrolli ajal kirjalikult, mis on kontrolli eesmärk ja kuidas
seda korraldatakse. Teavitada tuleb neile arusaadavas keeles või keeles, mille puhul on põhjust
eeldada, et inimene seda mõistab, või muul tõhusal viisil.
Tallinna Lennujaama piirikontrollis teavitatakse teise astme kontrollist kirjalikult eesti, inglise, vene
ja prantsuse keeles. Vajaduse korral peab seda tegema ka teistes keeltes.
3. Registreerimine
Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee
(CPT) on 2017. aastal Kreekale antud soovituses rõhutanud, et lennujaamas kinni peetud välismaalased
tuleb registreerida.
Kontrollkäigul selgus, et Tallinna Lennujaama piiripunktis registreeritakse vaid PPA
kinnipidamiskambrites kinni peetud välismaalaste lennujaamas viibimise kestus ja koht. Transiidialal
ja lennujaama hotellitubades viibimise kohta andmeid ei talletata. Palun tagada, et PPA-l oleks
adekvaatne, ajakohane ning lihtsasti kättesaadav ülevaade sellest, kes ja mis alustel (nt sisenemiskeelu
1
Võrdle EIK 2013. aasta lahendiga kohtuasjas Gahramanov vs. Aserbaidžaan, kus kaebaja soovis Bakuust sõita
Dubaisse, kuid pidi lisakontrolli tõttu viibima paar tundi Bakuu lennujaamas piiriametnike ruumis ning teda ei lubatud
lennuki peale. Selles kohtuasjas leidis EIK, et tegemist ei olnud vabaduse võtmisega EIÕK art 5 lg 1 mõttes.
3
saanud või väljasaadetav välismaalane), kui kaua ning millises lennujaama osas (tasuline tuba,
transiiditsoon, kinnipidamiskambrid) on kinni peetud.
4. Esmased tagatised
CPT standardite p 812 järgi tuleb igale kinni peetud välismaalasele tagada otsekohe mh juurdepääs
õigus- ja arstiabile. Samuti peavad nad saama kinnipidamisest teavitada oma perekonnaliiget või muud
inimest oma äranägemise järgi. Standardite p-s 83 rõhutatakse välismaalase õigust võtta soovi korral
ühendust ka kodakondsusjärgse konsulaaresindusega. Kinni peetud inimesele tuleb neid õigusi
arusaadavas keeles tutvustada.
PPA kinnitusel võivad piiril sisenemiskeelu saanud kolmanda riigi kodanikud võtta soovi korral
ühendust õigusabi osutaja, meediku, konsulaaresinduse või lähedastega. Seda saavad nad teha isikliku
sidevahendiga või transiidialal oleva sisetelefoni kaudu (suunatud terminalijuhi abile). Kindlasti tuleb
kinni peetud välismaalast sellisest õigusest teavitada. Kui välismaalasel isiklik sidevahend puudub,
tuleb lennujaamast välja helistamise võimalus tagada lennujaamal ja/või PPA-l.
Piiril sisenemiskeelu saanud kolmanda riigi kodanikule antakse infoleht (inglise, gruusia ja vene
keeles) tagasisõidupiletite ostmise ja lennujaama hotellitubade maksumuse kohta ning konkreetsete
saatkondade jm olulised telefoninumbrid. Peale selle tuleb piiril kinni peetud välismaalastele anda
teavet ka Eestis kättesaadava õigusabi ja selle taotlemise korra kohta. Niisugune info peab olema
arusaadav ka nendele välismaalastele, kes inglise või vene keelt ei valda – vajaduse korral tuleb see
info tõlkida.
Lisaks peab PPA tagama, et välismaalane saaks vajaliku info rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §
14 lõikes 31 sätestatud võimaluse kohta.3
5. Kinnipidamistingimused
CPT standardite p 264 näeb ette, et kinni peetud välismaalastele peavad olema tagatud korralikud
ööbimistingimused, juurdepääs oma pagasile ja toidule ning võimalus kasutada tualett- ja pesuruume.
Samuti peab kinni peetud inimestel olema võimalik käia kord päevas värskes õhus. Vajaduse korral
tuleb tagada arstiabi.
Tallinna Lennujaamas võivad kinni peetud välismaalased oodata äralendu (sh öösel) kolmes kohas:
Schengeni alalt lahkuvate lendude territooriumil ehk transiidialal, PPA kahes ühekohalises
kinnipidamiskambris või lennujaama kolmes tasulises toas (kaks kahe- ja üks kolmekohaline tuba).
Pikemaajaliseks kinnipidamiseks (üle 24 tunni) need ruumid ei sobi, sest neis ei ole vajalikke
tingimusi. Samuti ei ole võimalik Tallinna Lennujaamas kinni pidada suuremat hulka välismaalasi,
sest kinnipidamiskohti ei jätku.
Ööbimistingimused
Päevasel ajal või paaritunniseks öiseks ootamiseks on lennujaama transiidiala olmetingimused enam-
vähem sobivad. Küll ei saa aga avalikus kohas olevaid diivaneid ega toole pidada sobivaks
magamisasemeks siis, kui inimest peetakse kinni terve öö. EIK on kohtuasjas Riad ja Idiab vs. Belgia
tauninud olukorda, kus riigist välja saadetud välismaalased on sunnitud mitu päeva äralendu ootama
2
Vt alates lk 59.
3
Vt ka R. Vetik ja A. Lauren. Legal and Procedural Information For Asylum Seekers in Europe: Estonia Report,
Tallinn University and European Migration Network, lk 10; ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti uuring „Access to
legal aid for asylum-seekers in Estonia“, lk 22.
4
Vt alates lk 54.
4
lennujaama transiidialal. Ka CPT on standardite p-s 26 ning 2011. aasta soovituses Ukrainale (p 64)
pidanud problemaatiliseks, kui lennujaamas kinni peetud välismaalased on sunnitud ööbima
lennujaama ootealadel ja/või magama toolidel (vt ka CPT 2008. aastal saadetud soovitus Horvaatiale,
p 30).
Kuigi PPA kaks kinnipidamiskambrit on remonditud ja puhtad, ei pääse neisse ruumidesse loomulikku
päevavalgust (vt õiguskantsleri 2018. aasta soovitus Paide arestimajale). Samuti on seal pidev
videovalve, mis ei pruugi olla inimese privaatsuse seisukohast alati sobilik (vt õiguskantsleri 2019.
aasta soovitust välismaalaste kinnipidamiskeskusele). Kutsungisüsteemi kambris ei ole, mistõttu ei
pruugi kambris viibijal olla võimalik vajaduse korral endast tõhusalt märku anda. Säärases kambris (sh
koos pesemistingimustega, mida Tallinna Lennujaamas pole) on CPT hinnangul lubatud inimesi kinni
pidada kõige kauem 24 tundi.
Lennujaama kolmes tasulises toas on korralikud magamistingimused, kuid tubade hind (70−100 eurot
ööpäev) võib osutuda paljudele kinni peetud välismaalastele üle jõu käivaks. Kui neisse tubadesse
peaks erandkorras sattuma ööbima lastega pere, tuleb ka lastele tagada eakohased magamisvõimalused,
sh turvaline voodi.
Esmatarbevahendid
PPA kinnitusel saavad lennujaamas kinni peetud välismaalased võtta ära antavast pagasist isiklikke
asju. Käsipagasi võivad nad jätta enda juurde. See on õige praktika ning kooskõlas ka CPT standardite
p-ga 26. Hea oleks, kui sarnaselt lennujaama Schengeni ala kauplustega müüdaks ka transiidiala
kaupluses hügieenitarbeid, mida saab vajadusel osta. Kui kinni peetud välismaalasel ei ole vajalike
asjade soetamiseks raha, tuleb elementaarsed (sh naiste vajadusi arvestavad) hügieenivahendid tagada
PPA-l.
Toitlustamine
Võimalik, et kinni peetud välismaalane soovib oma söögi osta transiidialal asuvatest
müügiautomaatidest või kohvikust. Kui transiidialal sooja toitu osta ei ole võimalik, oleks hea, kui
sooja toitu võimaldataks tellida mõnest Schengeni alal asuvast toitlustuskohast.
Igal juhul peab PPA olema valmis tagama kinni peetud välismaalase toitlustamise. Näiteks kohtuasjas
Riad ja Idiab vs. Belgia ei vabastanud EIK riiki kohustusest tagada kinni peetud välismaalaste
toitlustamine (kolm korda päevas) – hoolimata sellest, et kaebajatel oli toidu ostmiseks mõningal
määral raha. Kinnipidamisasutuse toidunormid on kehtestatud sotsiaalministri määrusega. CPT on
2018. aastal Itaaliale saadetud soovituse p-s 71 juhtinud tähelepanu ka sellele, et info välismaalase
toitlustamise kohta tuleb säilitada.
Pesemisvõimalused
Lennujaama transiidialal või politsei kinnipidamiskambris oleval välismaalasel pole võimalik end üle
keha pesta. Ööseks kinni peetud inimesel peab olema võimalik soovi korral pesemas käia.
Värskes õhus viibimine
CPT on 2018. aastal Itaaliale ja Küprosele saadetud soovituses rõhutanud, et lennujaamades, kus
puudub loomulik päevavalgus ning jalutushoov värske õhu hingamiseks, tohib inimesi kinni hoida vaid
väga lühikest aega.
Tallinna Lennujaama alal ei ole kinni peetud välismaalastel võimalik värskes õhus viibida, v.a siis, kui
välismaalane on politsei kinnipidamiskambrites ning sealsed ametnikud saavad saata ta töötajate
5
suitsetamisalale. Kuigi säärane vastutulek võib olla sobiv suitsetajale, ei pruugi see tagada kõigile kinni
peetud välismaalastele õigust kord päevas värskes õhus viibida.
6. Suhtlus välismaailmaga ja aja sisustamine
CPT on tauninud ka seda (vt 2018. aasta soovitused Itaaliale ja Küprosele), kui kinni peetud
välismaalastel puuduvad nt lugemismaterjalid või teler. EIK on rõhutanud välismaailmaga ühenduse
saamise olulisust kohtuasjas Riad ja Idiab vs. Belgia (p 88, 104). EIK on tunnustanud seda, kui
kinnipeetutel on võimalik segamatult suhelda nt humanitaarorganisatsioonidega. Mõistagi peab
välismaalane saama soovi korral ühendust võtta ka konsulaartöötajate, õigusabi osutajate ja
meedikutega ning tal peab olema võimalik hoida kontakti oma lähedastega (vt CPT standardite p 87).
Piiril sisenemiskeelu saanud välismaalastel on sageli kaasas mobiiltelefon vm elektroonilised
sidevahendid, seega saavad nad end maailmas toimuvaga kursis hoida ja suhelda vajalike inimestega.
Siiski ei pruugi kõigil transiiditsoonis viibivatel ning kinni peetud välismaalastel olla isiklikke
sidevahendeid ega ka raha, et endale näiteks ajalehti osta. Palun tagada, et ka nendel kinni peetud
välismaalastel oleks võimalik hoida ühendust neile oluliste inimeste või asutustega ning olla kursis
välismaailmas toimuvaga.
Ootan Teie seisukohta soovituste suhtes hiljemalt 28.02.2020.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Käti Mägi 693 8414
[email protected]