NARVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Isikliku abistaja teenuse osutamise kord Narva linnas Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkt 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 27 ja 28 alusel. § 1. Üldsätted Isikliku abistaja teenuse osutamise kord reguleerib Narva linnas isikliku abistaja teenu se (edaspidi teenus ) osutamist täisealistele inimes tele , kes puudest tingituna vajavad füüsilist kõrvalabi ning kelle rahvastikuregistrijärgne ja tegelik elukoht on Narva linnas . § 2. Teenuse eesmärk T eenuse eesmärk on puudega täisealise isiku (edaspidi teenuse saaja) võimalikult iseseisva toimetuleku suurendamine ühiskonnaelus osalemiseks ning tema seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormuse vähendamine. Isikliku abistaja teenuse saajale võib samaaegselt osutada ka muid tema toimetulekut arendavaid, säilitavaid, toetavaid ja parandavaid teenuseid. § 3 . Teenuse kirjeldus Isiklik abistaja abistab füüsiliselt teenuse saajat igapäevastes tegevustes, mille sooritamisel vajab teenuse saaja puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Teenuse vahetu osutaja lähtub oma töös iga konkreetse teenus e saaja erivajadustest ning viimase poolt antavatest mõistlikest tööjuhistest. Isikliku abistaja (edaspidi teenuse vahetu osutaja) põhiülesandeks on teenuse saaja abistamine tegevustes, milles teenuse saaja vajab juhendamist ja kõrvalabi nagu liikumine, söömine, toidu valmistamine, riietumine, hügieenitoimingud , majapidamistööd j a muud analoogilised tegevused . Teenuse vahetu osutaja tööülesannete hulka ei kuulu füüsilise abistamisega mitteseotud muud spetsiifilist laadi ja eriteadmisi nõudvad tegevused nt meditsiini- ja tervishoiu - , tõlke - , juriidilis e d , remondi- ja ehitus - ning muud analoogilis e d te enused . § 4 . Teenuse maht Teenuse sagedus ja kestus sõltuvad iga teenuse saaja puhul eraldi teenuse vajaduse hindamise tulemustest. § 5 . Teenuse osutamise koht ja teenuse eest tasumine Teenuse osutamise koht sõltub isiku vajadustest ja asjaolust, kas abivajav isik vastab käesoleva korra §-s 1 märgitud asukoha tingimustele . Narva linnal ei ole kohustust korr aldada sotsiaalteenust tegelikult teise omavalitsusüksuse või riigi territooriumil elavale abi vajavale isikule. Teenuse rahastamise allikaks on Narva linna eelarve ja võimalusel teenuse saaja omaosalustasu. Teenuse osutamiseks linnaeelarvest eraldatud vahendite üle peab arvestust Narva L inna Sotsiaalabiamet (edaspidi Sotsiaalabiamet) . Abivajava isiku poolt teenuse eest tasutava summa kindlaks määramisel arvestatakse abivajava isiku pereliikmete rahalist ülalpidamiskohustust ning võetakse arvesse ka abivajaja perekonna üldist majanduslikku olukorda. Teenuse saaja poolt teenuse eest omaosaluse maksmise üle otsusta takse alles pärast abivajaduse väljaselgitamist. Sotsiaalabiamet peab hindama kas ja mil lisel määral on inimene võimeline teenuse eest maksma, vajaduse korral ülalpidajate abiga ning sõlmima sellekohase kirjaliku kokkuleppe. Kirjalik u kokkuleppe võib fikseerida ka pooltevahelises lepingus. Juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt teenuse ostmisel lähtutakse teenuse osutaja hinnakirjast , kuid teenuse saa ja ei ole kohustatud sellis el juhul tasuma rohkem, kui on S otsiaalabiameti poolt välja selgitatud abivajava isiku tegelikud võimalusel teenuse eest tasumise ks . Tasu suurus ei tohi olla takistuseks isikule teenuse osutamisel . Kui teenuse saaja või tema lähedased finantseerivad teenust kogu ulatuses, võib teenuse osutaja poole pöörduda ka otse ilma Narva linna kaasamata. § 6 . Teenuse osutaja ja teenuse vahetu osutaja Teenuse osutaja on juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes osutab teenust ja kellega Narva linn on S otsiaalabiameti kaudu sõlminud teenuse osutamiseks lepingu. Füüsiline isik on määruse mõistes teenuse vahetu osutaja, kes osutab t eenust Sotsiaalabiametiga sõlmitud lepingu alusel. Teenuse taotleja võib sobiva isikliku abistaja endale ise leida . Vajadusel abistavad teenuse vah etu osutaja leidmisel sugulased ja tuttavad . Teenuse taotleja soovil abistab S otsiaalabiameti töötaja abivajajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel . Isikliku abistaja ülesanded ja tööaeg ja muud olulised asjaolud sätestatakse osapoolte vahelises lepingus, mille sõlmivad teenuse saaja, isiklik abistaja ja S otsiaalabiamet. Juhul, kui teenust osutab juriidiline isik, sõlmit akse leping teenuse osutaja ja S otsiaalabiameti vahel. § 7 . Teenuse taotlemine ja määramine Teenuse saamiseks esitab teenuse taotleja või tem a seaduslik esindaja Sotsiaalabiametile taotluse. Taotlusele lisatakse dokumentaalsed tõendid, millest nähtub isikliku abistaja teenuse vajadus, muuhulgas näiteks : Sotsiaalkindlustusameti otsuse koopia taotleja isiku puude raskusastme määramise kohta; isikliku abistaja kandidaadi ja taotleja isikut tõendavate dokumentide koopiad; perearsti tõend kandidaadi tervise seisundi kohta, milles m ärgitakse tema sobivus isikliku abistaja kohustuste täitmiseks . Vajadusel võib Sotsiaalabiamet nõuda täiendavaid dokumente. Teenuse määramise algatab sotsiaalvaldkonna ametnik, kes hindab taotletava teenu se vajadust hindamisinstrumendi ( hindamise test) abil ja teeb vajadusel kodukülastuse . Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid . Taotluse ja hindamise testi vorm id kehtestatakse Sotsiaalabiameti direktori käskkirjaga. Sotsiaalvaldkonna ametnik esitab teenuse taotluse koos hindamise tulemuste, täiendavate dokumentidega ja omapoolse ettepanekuga Narva Linnavalitsuse sotsiaalkomisjonile. Sotsiaalabiamet otsustab teenuse määramise ja selle osutamise tingimused või määramisest keeldumise oma ots usega 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest. Sotsiaalvaldkonna ametnik teavi tab esimesel võimalusel teenuse taotlejat või tema esindajat arusaadaval viisil teenus e määramisest või keeldumisest . Sotsiaalabiamet koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuse osutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised, sh fikseeritakse teenuse osutamise kokkulepitud algusa eg , koh t , mah t, isikliku abistaja töökohustused ja muud teenuse osutamisel olulist tähtsust omavad asjaolud . Kui teenuse taotleja on võimeline öeldut või loetut mõistma, teavitatakse teda teenuse osutamise alustamisel suuliselt või kirjalikult tema õigustest ja piirangutest teenuse saamise ajal, sh vaide esitamise võimalus est ning korrast. Kui teenuse taotleja ei ole võimeline öeldut või loetut mõistma, teavitatakse teenuse taotleja õigus test ja piirangutest, sh vaide esitamise võimalus est ning korrast, tema seaduslikku esindajat. Teenuse taotlejal on õigus kohtuda enne teenuse saamist isikliku abistajaga omavahelise sobivuse hindamise eesmärgil. Kui hindamise käigus teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab sotsiaalvaldkonna ametnik teenuse taotlejale toimetuleku ja/või hoolduse tagamiseks ja/või kõrvalabi osutamiseks teisi asjakohased sotsiaalseid meetmeid. Kui teenuse taotleja otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada vaie. Vaie sotsiaalkaitse korraldamisel tehtud otsuse või toimingu peale esitatakse otsuse teinud või toimingu sooritanud haldusorganile, kui seadus ei sätesta teisiti. Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile, kui seadus ei sätesta pikemat tähtaega. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. § 8 . Nõuded teenuse vahetule osutajale, teenuse vahetu osutaja õigused ja kohustused Teenuse osutamisel lähtub teenust vahetult osutav isik kehtivast seadusest, teenuse osutamiseks sõlmitud hal dusaktis või halduslepingus märgitud ülesannetest , teenuse saaja erivajadustest ja tema poolt antavatest mõistlikest juhistest . Teenuse vahetu osutaja ei või olla isik : 1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara; 2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane; 3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga. Teenuse vahetu osutaja abistab füüsiliselt teenuse saajat mõistlikus ja põhjendatud vajadusel ning ulatuses ka vä ljaspool kodu käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud tegevustes, millega isik puude tõttu iseseisvalt toime ei tule. Teenuse vahetul osutajal on õigus keelduda tegevustest, mida ei ole lepingus kokku lepitud, mis on seadusevastane või vastuolus heade kommetega. Tegevustest, mis ei ole lepingus fikseeritud, kuid on hädavajalikud käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi saavutamiseks, teenuse vahetu osutaja keelduda ei tohi. Teenuse vahetu osutaja on teenuse osutamisel kohustatud tegema S otsiaala bia meti ga koostööd ning andma ülevaat e teenuse saaja olukorrast ja teenuse mõjust. Isiklik abistaja esitab sotsiaalvaldkonna ametnikule igakuiselt töötundide arvestuse ja sisulise aruande vastavalt sõlmitud halduslepingule. Isiklik abistaja esitab üks kord kvartalis sotsiaalvaldkonna ametnikule kirjaliku ülevaate teenuse saaja toimetulekust ning saavutatud eesmärgi täitmisest. § 9 . Teenuse lõpetamine Isikliku abistaja teenus lõpeta takse Sotsiaalabiameti otsusega kui: 1) teenuse saaja on esitanud teenuse lõpetamise avalduse; 2) on ära langenud isikliku abis taja teenuse määramist põhjustanud asjaolud; 3) teenuse saaja soovib uue isikliku abistaja määramist; 4) teenuse saaja on paigutatud hoolekandeasutusse ööpäevaringsele hooldusteenusele; 5) teenuse saaja ja/või isiklik abistaja asub alaliselt elama teise omavalitsuse või riigi territooriumile; 6) isiklik abistamine korraldatakse edaspidi muul viisil; 7) teenuse osutaja ei täida või ei saa täita isikliku abistaja kohustusi; 8) isiklik abistaja või teenuse saaja on teadvalt andmeid varjanud või esitanud valeandmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks ; 9) muul põhjusel teenuse saaja või teenuse osutaja ei vasta enam seaduses sätestatud tingimustele. Teenuse ja teenuse vahetu osutaja määramine lõpetatakse alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude tekkimisest. § 1 0 . Järelevalve teostamine ja arvestuse pidamine Järelevalvet teenuse osutamise kohta teostab S otsiaal abi amet. Teenuse korraldamise ja osutamise üle arvestuse pidamise eest vastutab teenuse osutaja või teen use vahetu osutaja, kes esitab S otsiaal abi ametile vastavad aruande d. § 11 . Rakendussätted Määrus jõustub seadusega sätestatud korras. Irina Janovitš Narva L innavolikogu esimees Õiend Narva Linnavolikogu määruse „ Isikliku abistaja teenuse osutamise kord Narva linnas “ eelnõu juurde O mavalitsusüksus peab kehtestama sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda (SHS § 14 lõige 1). Õigusaktiga kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimused otsustab omavalitsusüksuse nimel volikogu (KOKS § 22 lõige 2). Isikliku abistaja teenus on kohaliku omavalitsuse osutatav sotsiaalteenus, mida reguleerivad SHS §-d 27-29. Isikliku abistaja teenus on mõeldud puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajavale täisealisele inimesele. Teenuse eesmärgiks on suurendada inimese iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades tema seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust (SHS § 27 lõige 1). Isiklik abistaja aitab teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks ta vajab puude tõttu füüsilist kõrvalabi - igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi (SHS § 27 lõige 2). Isikliku abistaja teenust ei tohi vahetult osutada isik, kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane (SHS § 29 lõike 2 punkt 2) või kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga (SHS § 29 lõike 2 punkt 3). Narva linnas puudub õigustloov akt, mis eraldi reguleeriks isikliku abistaja teenuse osutamist täisealisele isikule - sätestaks teenuse kirjelduse ning reguleeriks teenuse taotlemist ja rahastamist. Asjaolu, et teenuse eesmärk ja sisu on seaduses kirjas, ei vabasta omavalitsusüksust kohustusest reguleerida teenuse osutamist ulatuses, milleks SHS § 14 lõige 1 kohustab. Kohustusest reguleerida isikliku abistaja teenuse osutamist ei vabasta omavalitsusüksust ka see, et omavalitsusüksus on reguleerinud täisealise isiku hoolduse teenust. Täisealise isiku hooldus (SHS § 26) on puudega täisealisele inimesele mõeldud teenus, mis eesmärgi sõnastuse (inimene vajab puude tõttu abi oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel) poolest sarnaneb eelkõige tugiisikuteenusega (SHS § 23). Tugiisikuteenus on jõustamisteenus, mis on mõeldud muu hulgas ka puudega inimesele (füüsilist abi osutatakse selle teenuse raames üksnes puudega lapsele, kellele seadus isikliku abistaja teenust ette ei näe). Riigikohus on oma 09.12.2019.a. otsuses asjas nr 5-18-7 märkinud, et täisealise isiku hoolduse eesmärk on seaduses sõnastatud sedavõrd laialt, et ei välista võimalust hõlmata selle alla ka täisealisele puudega inimesele füüsilise kõrvalabi osutamiseks mõeldud isikliku abistaja teenuse eesmärk. Erinevalt tugiisikuteenusest ja isikliku abistaja teenusest ei piira seadus isikute ringi, kes võivad täisealise isiku hoolduse teenust vahetult osutada (vt SHS § 25 lõige 2 ja § 29 lõige 2). Tulenevalt eeltoodud seaduse nõuetest peab Narva linn kehtestama ka isikliku abistaja teenuse osutamise korra, sõltumata asjaolust, et on reguleerinud eraldi teiste väga sarnase eesmärgiga teenuste osutamise korra. Praegusel juhul ei kuulu lahendamisele küsimus, kas täisealise isiku hoolduse eesmärgiga (mille kohta on kord olemas) on tegelikult hõlmatud ka isikliku abistaja teenuse osutamine. Määruse eelnõus on arvestatud Riigikohtu eelnimetatud otsuses kajastatud asjaolusid, sh neid, mis Narva asjakohastes määrustes Riigikohtu poolt on tunnustamist leidnud, aga ka asjaolusid, mida on käsitatud puudustena. Jelena Vassiljeva d irektor Rein Pärtel Narva Linnakantselei juriidilise ja personaliteenistuse jurist
Saatja: Jelena Vassiljeva <
[email protected]>
Saadetud: 23.01.2020 08:22
Adressaat: Info <
[email protected]>; Aigi Kivioja <
[email protected]>
Teema: [VÄLJAST] Narva Linna Sotsiaalabiamet
Manused: Isikliku abistaja teenuse osutamise kord Narvas (1).docx
Tere!
Lugupeetud Ülle ja Aigi!
Seoses Riigikohtu otsusega nr 5-18-7 Narva Linna Sotsiaalabiamet palub Teid anda hinnangu
Narva Linnavolikogu määruse eelnõule „Isikliku abistaja teenuse osutamise kord Narva linnas“
põhiseadusele ja seadusele vastavuse kohta.
Määruse eelnõu on lisatud.
Lugupidamisega
Jelena Vassiljeva
Narva Linna Sotsiaalabiameti direktor