Ljudmila Barishevski Teie 17.12.2019 nr
juhatuse esimees
KÜ Narva mnt 174c Meie 16.01.2020 nr 6-1/200076/2000255
[email protected]
Samal kinnisasjal mitme korteriühistu moodustamine
Proua Ljudmila Bariševski
Pöördusite õiguskantsleri poole korteriühistu Narva mnt 174c liikmete nimel. Märkisite, et Narva
mnt 174c kinnisasjal asub neli korterelamut, mille korterite omanikud ei jõua hoonete
remontimises kokkuleppele. Palusite õiguskantsleril kontrollida, kas korteriomandi- ja
korteriühistuseaduse § 1 on kooskõlas põhiseadusega. Te ei ole rahul seaduse nõudega, et
sõltumata kinnistul asuvate hoonete arvust saab moodustada vaid ühe korteriühistu. Teie hinnangul
riivatakse nii põhiseaduses sätestatud õigust koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse ja
ka korteriomaniku omandiõigust teha korterelamus remonti.
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 ei ole vastuolus põhiseaduse § 32 lõikega 2 ega
§ 48 lõikega 1. Samal kinnisasjal asuvate hoonete (korterelamute) majandamiseks üksnes ühe
korteriühistu moodustamise eesmärk on korteriomandite kaasomandi tõhus valitsemine. Selline
eesmärk ei ole põhiseadusvastane. KrtS §-ga 1 ei ole piiratud ka õigust koonduda
mittetulundusühingutesse ja -liitudesse (põhiseaduse § 48 lg 1).
Igaühel õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse (põhiseaduse § 48 lg 1).
Korteriühistule kohaldatakse küll osaliselt mittetulundusühingute seaduse sätteid, kuid
korteriühistu ei ole mittetulundusühing.1 Korteriomanikud teostavad seaduses ettenähtud ulatuses
oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg 1).
KrtS eelnõu seletuskirja kohaselt „[…] on korteriühistu olemasolu korteriomandite olemasoluga
lahutamatult seotud. Kinnisomandi korteriomanditeks jagamisel tekib samal ajal ka eraõiguslik
juriidiline isik – korteriühistu, mille liikmeteks on kõik korteriomanikud ja mille kaudu nad ühist
kinnisasja majandavad. […] Eelnõu kohaselt on korteriühistu selgelt eriliigiline juriidiline isik, st
tegemist ei ole mittetulundusühingu alaliigiga […]“. Korteriühistu liikmeks saamise eelduseks ei
ole isiku tahteavaldus korteriühistusse kuulumiseks, vaid liikmesus tuleneb konkreetse kinnisasja
ehk korteriomandi omandamisest.
Korteriühistu on korteriomandi valitsemisvorm. Kui seadus ei võimalda luua samal kinnisasjal
asuvate hoonete (korterelamute) majandamiseks mitut korteriühistut, saab sellist olukorda käsitada
üksnes omandipõhiõiguse riivena.
1
Korteriühistu institutsiooni kujunemisloo kohta vt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu seletuskirja, lk 15-
16 (SE 462, kättesaadav veebilehel www.riigikogu.ee).
2
Põhiseaduse § 32 lõike 2 lause 1 sätestab, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada
ja käsutada. Omandipõhiõigus ei ole siiski absoluutne. Põhiseaduse § 32 lõike 2 lause 2 võimaldab
isiku omandipõhiõigust seadusega piirata. Riigikohus on öelnud, et omandipõhiõigust võib piirata
mis tahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus (vt nt Riigikohtu 30.04.2004 otsust asjas
nr 3-4-1-3-04, p 27). Piirang peab olema eesmärgi suhtes proportsionaalne, s.t eesmärgi olulisus
peab omandipõhiõiguse riive intensiivsuse üles kaaluma.
Kui kinnisasi on mitme inimese kaasomandis, peavad need kaasomanikud omandiõigust ühiselt
teostama, arvestades üksteise huvide ja õigustega. Kõigi korteriomanike ühte korteriühistusse
kuulumise eesmärk on korteriomandite kaasomandi tõhus valitsemine (KrtS § 34 lg 2). Seega on
riive eesmärk kaitsta kõigi korteriomanike omandipõhiõigust, tagades korteriomandi hooldamine
ja säilimine. Puudub ka kahtlus sellise lahenduse sobivuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse
suhtes. Riigikogu on loonud korteriomandi valitsemisvormi, mis tagaks korteriomandite
kaasomandi korrashoiu ja remondi ka juhuks, kui üks või mitu korteriomanikku on vastu (sel juhul
rikutakse samuti põhiseaduse § 32 lg 2 lausest 3 tulenevat keeldu kasutada omandit üldiste huvide
vastaselt).
Samal kinnisasjal mitme korteriühistu loomine ei taga kaasomandi tõhusat valitsemist. Kinnisasi
on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) kohaselt maapinna piiritletud osa (maatükk), mille
olulised osad on mh sellega püsivalt ühendatud ehitised (TsÜS § 50 lg 1, § 54 lg 1). Asi ja selle
olulised osad ei saa olla erinevate isikute omandis (TsÜS § 53 lg 2 lause 1). Seega laieneb maatüki
omand ka ehitisele. Kinnisasja kuulumine mitmele isikule on asjaõigusseaduse kohaselt võimalik
kaasomandina või ühisomandina (AÕS § 70 lg 2). Korteriomanikele kui kaasomanikele kuulub
kogu kinnisasi tervikuna mõttelistes osades. Korteriomandi kaasomandi osa esemeks on maatükk
ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis (KrtS
§ 4 lg 4). Nii on kaasomandis maatükk tervikuna kui ka maatükil asuva ühe või mitme hoone
mõttelised osad (mh nt kandvad seinad ja katused, ühiskommunikatsioonid ja -tehnosüsteemid).
Seda ei muudaks ka võimalus asutada samal kinnisasjal asuvate hoonete valitsemiseks eraldi
korteriühistud. Samal kinnisasjal asuvate hoonete valitsemiseks eraldi korteriühistute loomine
tekitaks vaid õigusliku segaduse. Seepärast on Riigikogu otsustanud, et korteriomandite
kaasomandi valitsemist ei saa jagada hoonete kaupa ja välistatud on korteriühistu, mille liikmeks
oleks vaid osa korteriomandite omanikest (KrtS § 1 lõiked 2 ja 4).
Kui samal kinnisasjal asub mitu hoonet, mille tehniline seisukord ja remondivajadus on erinev, on
võimalik majandamiskulusid jaotada põhikirjaga (KrtS § 40 lg 2). Maksed remondifondi võivad
oleneda hoonete seisundist ehk tegelikest vajadustest, mitte kaasomandi suurusest. Laenumaksete
tasumise kohustuse võib ette näha ka ebavõrdsetes suurustes, see tähendab, et korteriomanikud ei
vastuta solidaarselt (võlaõigusseaduse § 63 lg 1 lause 2). Samuti võib lahenduseks olla
korteriomanike kokkuleppe sõlmimine (KrtS § 13). Näiteks võivad korteriomanikud nõuda, et
lepitaks kokku kõigis olulistes tingimustes: majandamiskulude jaotuse alus, kinnisasja eri osade
kasutamise ja korrashoiu tingimused jne.2 Seadus näeb ette ka võimaluse, et teatud eeldustel
nõutakse kokkuleppega mittenõustunud korteriomanikult (korteriomanikelt) vastavat
tahteavaldust (KrtS § 9 lg 2). Vajalik tahteavaldus on võimalik asendada kohtulahendiga
(TsÜS § 68 lg 5).
Samal kinnisasjal olevate hoonete valitsemise saab efektiivselt eraldada siiski üksnes kinnisasja
jagamise ja eraldi korteriomandite moodustamise teel. Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei ole
pidanud võimalikuks Narva mnt 174c kinnisasja jagada, sest seda ei luba kehtiv detailplaneering
2
Vt ka KrtS-i seletuskirja, lk 36 jj.
3
(korteriühistule 26.04.2019 saadetud kiri). Võite soovi korral paluda ametil vastust siiski
täpsustada.
Elluviidud planeeringut on võimalik muuta või osa sellest kehtetuks tunnistada. Planeerimisseadus
(PlanS) ei nõua kinnisasja jagamiseks detailplaneeringu koostamist (vt PlanS § 125 lg 1), kuna
tegemist on pigem maakorraldusliku kui ruumilise planeerimise valdkonna küsimusega.3 Siiski
võib detailplaneeringu koostamine ka kinnisasja jagamise korral olla mõnel juhul nõutav (vt PlanS
§ 125 lõiked 1 ja 2). Maakorraldusseaduse (MaaKS) kohaselt saab kinnisasja jagada vaid maatüki
olemust rikkumata, juhul kui pärast kinnisasja jagamist on iga osa iseseisev kinnisasi (§ 13 lg 1).
Kinnisasi on jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub kinnisasja kasutamine vastavalt
sihtotstarbele võimatuks või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust (MaaKS § 13 lg 4).
Kohalik omavalitsus peab hindama, kas kinnisasja olemus võimaldab seda jagada: näiteks tuleb
kaaluda, kas kinnisasja jagamisel säilib elukeskkonna ja maastiku omapära, on tagatud otstarbekas
juurdepääsutee ning kinnisasja terviklik ja otstarbekas kuju jne (vt MaaKS § 5 lg 2).
Korteriomandite esemeks oleva kinnisasja jagamise kohta on selgitusi andnud Justiitsministeerium
(vt ministeeriumi 04.12.2018 kiri nr 10-4/6791-2).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Kristel Lekko 693 8443
[email protected]
3
Vt planeerimisseaduse eelnõu seletuskiri, lk 158 (SE 571, kättesaadav veebilehel www.riigikogu.ee). Vt ka
õiguskantsleri 28.09.2017 seisukoht nr 6-1/171125/1704251.