Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 16.01.2020 13:19
Adressaat: Info <
[email protected]>
Teema: [VÄLJAST] Õiguskantslerilt arvamuse küsimine välisteenistuse seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 45 SE kohta
Manused: Õiguskantsler_16012020.pdf
Riigikogu 16.01.2020 nr 1-1/14-45/5
PIIGIKOGU
pr Ulle Madise
Oiguskantsier
16.01.2020
Lugupeetud pr Ulle Madise
Riigikogu menetluses on valisteenistuse seaduse rnuutmise ja seliega seonduvalt teiste
seaduste muutmise eelnOu (45 SE, edaspidi: EelnOu). Eelnou kaasajastab valisteeniswst
suurendades organisatsiooni paindlikkust, vähendab haiduskoormust ning oigusloome mahtu.
Lisaks EelnOu jöustumisega kaasnevatele progressiivseteie reeglitele, sisaldab eelnou
kontseptsioone, mule osas peame vajalikus konsulteerida nende pohjendatuse ja
pöhiseadusparasuse osas Oiguskantsieriga.
Kuivörd Eeinou kasitieb valisteenistuse sisulist kaasajastamist, on väga olulised
valisteenistuses riigiteenistuses dipiomaatilisei ametikohal tootavad inimesed fling
-
arvestatavas ulawses käsitlebki Eelnou riigiteenistuses dipiomautilisel arnetikohal tegutsevate
inimeste ja ka nende perekondade elukorraidust valisteenistuse eel, ajal ja jarel.
Kehtiv valisteeniswse seadus § 2 defineerib pikaajalises lahewses töötava teenistuja
pereliikmetena kaasasoleva abikaasa (valisesinduses pikaajalises lahetuses tödtava
teenistujaga alaliselt vahernalt 183 päeva lahetusaasta jooksul kaasas olev abikaasa, keflel on
teenistujaga Uhme majapidamine), kaasasoieva mittetödtava abikaasa ja kaasasoleva lapse.
Uue möistena esjtab Eelnou kaasusoln’a tuglisiku deflnitsiooni valisesinduses pikaajalises
-
lahetuses töötava ilma kaasasoleva abikaasata teenistujaga vahemalt 183 plleva lllhetusaasta
jooksul kaasas olev isik, kes hooiitseb teenistujaga kaasas oleva alla 13-aastase lapse,
puudega lapse vöi puuduva toovoimega tUisealise lapse eest”.
Eeltoodust tuleneb, et nii valisteenistuse seadus kui ka Eelnou käsitlevad pikaajalises
lahetuses töötava teenistuja pereliikmetena vaid tema abikaasat ja lapsi. Perekonnaseaduse
kohaselt on abikaasad isikud, kes on solminud abielu perekonnaseisuametniku juuresolekul.
Seega jatab valisteenistuse seadus ka parast EeinOu joustumist pikaajahses lahetuses töötava
teenistuja de flicro elukaaslase jima abikaasale ettenabtud sotsiaalsetest tagatistest
(abikaasatasuja erinevate kulude katmine) eristamata seejuures ka elukaaslast ja registreeritud
elukaasiast ning elukaaslasi nende 500 osas. Eelnöu arutelul Riigikogu vaiiskomisjonis
kinnitas vahsminister, et niisugune kllsitlus on teadhk vaiik, mis vaaristab traditsioonilisi
peresubteid. Samas kasitleb Eesti öigus ka elukaaslast andes talie valdavaft samaväärse
tahenduse kui on abikaasal, nt. haidus-, tsiviil- ja kriminaaimenetluses ja muudes eelkOige
huvide konflikti reguleerivates Oigusaktides, aga ka sotsiaalete tagatiste osas (nt
kaitsevaeteenistuse seadus).
Traditsioonihisi peresuhteid vaaristades peame siiski vajalikuks veenduda abikaasa versus
elukaaslase kasitiuse vastavuses vordse kohtlemise printsiibile ja Eesti pohiseadusilkele
vaärtusteie, eelkoige Eesti Vabariigi pohiseaduse § l2ja 27 pOhimoteteie.
RIIGII(OGU Lossi pLus la, 7. +372 631 6331 rUgilcogiieo
1516S, Tailinn F. +372 631 6334
R O KOGU
Eesti Vabarilgi pohiseadus
§ 12. KOik on seaduse ees vOrdsed. Kedagi ci tohi diskrimineerida rahvuse, rassi,
nahavarvuse, soo, keele, paritolu, usutunnistuse, poliitiliste vol muude veendumuste, samuti
varaliseja sotsiaalse seisundi voi muude asjaolude tOttu.
§ 27. Perekond rahva pUsirnise ja kasvamise fling uhiskonna alusena on riigi kaitse all.
Abikaasad on vOrdOiguslikud. Vanematel on Oigus ja kohustus kasvatada oma lapsija
hoolitseda nende eest. Seadus satestab vanemate ja laste kaitse.
Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.
Tagamaks EelnOu menetlernise efektiivsus Riigikogus fling Eesti Vabariigi valisteenistuse
vastavus pOhiseadusele teerne ettepaneku Oiguskantslerile anda omapoolne hinnang
valisteenistuse seaduses ja EelnOus esitatud mOtteviisile, mille kohaselt valislähetuses oleva
teenistuja pereliikmetena aktsepteeritakse sotsiaalse tagatise saajatena vaid tema abikaasat ja
lapsi, kuid mute tie facto elukaaslast. Dc facto elukaaslase osas ci ole kohane toetuda ka
voimalusele kasitleda teda ,,kaasasoleva tuglisikuna”, kuivord kaasasoleva tugiisiku
sotsiaalsed tagatised on vaiksemad kui abikaasal.
Seega teerne ettepaneku anda omapoolne hinnang kas valisteenistuse seaduse ja EelnOu
kasitlus, millega erinevalt abikaasast ei ole välislahetuses oleva teenistuja defricto abikaasale
ette nahtud sotsiaalsetest tagatisi (abikaasatasu ja erinevate kulude katmine) on vastavuses
Festi Vabariigi pohiseaduse § l2ja 27 pOhimOtetega?
Lugupidamisega
Marko Mihkelson Raimond Kaljulaid
Riigikogu liige Riigikogu liige