Väljaminev kiriAvalik
Vabariigi Presidendi Kantselei, Eesti Rahvusringhääling_Vabariigi aastapäevast
Õiguskantsleri Kantselei · 13. jaanuar 2020
- Viit
- 16-6/200034/2000151
- Registreeritud
- 13. jaanuar 2020
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Vabariigi Presidendi Kantselei, Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimees, Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees
- Saabumis/saatmisviis
- post, e-post
- Funktsioon
- 16 Muu seadusest tulenev tegevus
- Sari
- 16-6 Puuetega inimeste õiguste edendustöö
- Toimik
- 16-6/200034
- Vastutaja
- Juta Saarevet (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)
Sisu (failidest)
Tiit Riisalo
direktor
Vabariigi Presidendi Kantselei Meie 13.01.2020 nr 16-6/200034/2000151
[email protected]
Rein Veidemann
nõukogu esimees
Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu
[email protected]
Erik Roose
juhatuse esimees
Eesti Rahvusringhäälingu juhatus
[email protected]
Viipekeel Eesti Vabariigi aastapäeval
Austatud Vabariigi Presidendi Kantselei direktor, Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimees,
Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees
Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni
rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid. See roll paneb õiguskantslerile kohustuse
tagada, et puudega inimesed saaksid Eesti elust osa võrdselt kõigi teistega.
24. veebruar on igale Eesti elanikule oluline päev: tähistame ühiselt Eesti Vabariigi sünnipäeva.
Päev algab riigilipu heiskamisega Toompeal, see lõpeb Vabariigi Presidendi kontsert-aktuse ja
vastuvõtuga. Kogu päevast annab ülevaate Eesti Rahvusringhääling kõigis oma kanalites.
Iseseisvuspäevast peaksid osa saama kõik, kes Eestit omaks ja kalliks peavad. Meie hulgas on neid,
kes ei kuule. On neid, keda aitab Eesti viipekeel. On ka neid, kes saavad abi subtiitritest.
Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid on olnud puudega inimestele võrdsete võimaluste
loomisel eeskujuks. Eesti viipekeele päevaks tehtud viipekeelne tervitus oli silmapaistev ja
esmakordne algatus nii kõrgel tasemel. Riigipea rõhutas oma teo ja toega, et Eesti viipekeel on
iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju – just nii nagu keeleseadus seda
ette näeb.
Selleks, et kõik meie hulgast saaks Eesti Vabariigi sünnipäevapeo üritustest ja eriti õhtusest
Vabariigi Presidendi kõnest ühtviisi osa, palub õiguskantsleri ametkond kaaluda võimalust kasutada
pidupäeva teleülekannetes Eesti viipekeele tõlget ja subtiitreid. Tõsi, see täiendav funktsioon võib
tehnilistel ja eelkõige ajatundlikel põhjustel olla keeruline. Siiski oleks peosündmuste vähemalt
2
osalinegi sünkroontõlge viipekeelde märgiks selle kohta, et Eesti hoolib kõigist, et ta mõtleb
igaühele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Olari Koppel
asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor
õiguskantsleri volitusel
Juta Saarevet 693 8446
[email protected]