Hr Vallo Koppel
Politsei- ja Piirivalveameti Meie 07.01.2020 nr 7-7/191818/2000076
Lõuna prefektuur
[email protected]
Kontrollkäigu kokkuvõte
Valga ja Võru politseijaoskonna arestimajad
Lugupeetud härra Koppel
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 02.10.2019 ette teatamata Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
Valga ja Võru politseijaoskonna arestimaju (edaspidi vastavalt Valga või Võru arestimaja).
Positiivne on, et Valga arestimajas saavad arestimajas viibivad vahistatud, kinnipeetavad ning
arestialused (edaspidi: kinnipeetud) vajaduse korral terviseseisundile sobivat toitu. Hea on seegi, et
praeguseks peaksid nii Valga kui ka Võru arestimaja kambrite hügieeninurgad olema videopildis
varjatud.
Valga arestimaja olmetingimused on endiselt väga halvad, seega tuleb uue maja valmimiseni praegusi
tingimusi parandada ning kambreid kasutada vaid lühiajaliselt. Ei saa rahule jääda sellega, et
kummaski arestimajas ei ole nõuetele vastavat jalutushoovi. Igal üksikjuhtumil tuleb hinnata, kas
ööpäevase videovalve rakendamine on põhjendatud. Mitmekohalises kambris tuleb hügieeninurk
korralikult eraldada. Kinnipeetud peavad saama lugeda üleriigilisi päevalehti. Võru arestimaja
sundventilatsiooni töökorda tuleb kontrollida ja seda vajaduse korral parandada. Lahendada tuleb
olukord, kus vanglast ajutiselt arestimajja toodud kinnipeetule ei anta vanglas välja kirjutatud ning
igapäevaselt võetavaid ravimeid kaasa. Aegunud ravimid peab nõuetekohaselt hävitama. Arestimaja
dokumendid tuleb vormistada korrektselt.
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid arestimajade ruume ja dokumente ning vestlesid arestimajas
viibinud kinnipeetutega.
Valga arestimaja olmetingimused
Õiguskantsler on juhtinud Valga arestimaja kehvadele olmetingimustele tähelepanu alates 2011.
aastast (vt 2011. aasta, 2014. aasta ja 2016. aasta soovitust). Ka Piinamise ja Ebainimliku või Alandava
Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) rõhutas 2019. aastal Eestile
saadetud soovituses, et Valga arestimaja tingimused on kohutavad ning et arestimaja tuleb kinni panna
või täielikult renoveerida.
Plaanide kohaselt avatakse uus Valga arestimaja 2021. aastal. Ometi ei õigusta uute hoonete
kavandamine kinnipeetute hoidmist tingimustes, mis ei vasta nõuetele (vt nt Pärnu arestimajale 2018.
aastal antud soovitus ja Tallinna Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõte). Uue maja valmimiseni
tuleb jätkata Valga arestimaja olmetingimuste parandamist ning – CPT 2019. aasta soovitusi järgides
– mitte hoida kinnipeetuid arestimajas kauem kui 48 tundi.
2
Arestimajades puudub jalutushoov
Võru ja Valga arestimajas ei ole seni jalutushoovi, kus kinnipeetud saaksid viibida värskes õhus.
Sarnaselt Kuressaare ja Narva arestimajaga kasutatakse hoovi asemel avatava aknaga kambreid, milles
kinnipeetutel lubatakse olla kord päevas tund aega.
Õiguskantsler rõhutas juba eelmise kontrollkäigu kokkuvõttes, et ei piisa sellest, kui kinnipeetu viiakse
jalutuskäigu ajaks avatud aknaga kambrisse. CPT ei pea õigeks, et värskes õhus viibimise asemel
antakse kinnipeetule võimalus jalutada nn betoonkastis (vt Kuressaare arestimajale 2018. aastal
saadetud soovitus). Seda enam ei ole sobiv lahendus kitsa avatava aknaga kamber. Jalutusala ei tohiks
olla rõhuva keskkonnaga ruum, seal peaks olema võimalik soovi korral nt treenida, õue vaadata, samuti
istuda ja varju all olla (vt Narva arestimajale saadetud soovitus). CPT selgitas 2014. aastal raportis
Slovakkiale (p 86), et jalutushoov ei tohiks olla pelgalt meeter või paar meetrit lai ruum, kus on
võimalik vaid edasi-tagasi liikuda. 2019. aastal Eestile saadetud soovituses taunis CPT seda, et
korralike jalutushoovide asemel kasutavad kinnipidamisasutused avatud aknaga nn jalutuskambreid.
Arestimajas peab olema nõuetele vastav jalutushoov.
Videovalve ja privaatsus
Õiguskantsler juhtis juba eelmise kontrollkäigu järel tähelepanu sellele, et videovalve ööpäevane
rakendamine kõigis kambrites ei ole kooskõlas kinnipeetavate kohtlemise standarditega. Seega tuleb
igal konkreetsel juhul kaaluda, kas kinnipeetu ööpäevane videovalve on möödapääsmatult vajalik (nt
terviseseisundi tõttu), ning otsustada, kas ja kui suures ulatuses seda konkreetsel juhul võiks kasutada
(vt nt 2018. aastal Kärdla arestimajale saadetud soovitus). CPT on oluliseks pidanud ka seda, et
kinnipeetav ja teda (erandkorras) videopildi vahendusel jälgiv ametnik oleksid samast soost (vt CPT
2019. aasta raport Ühendkuningriigi kohta, p 32).
Kõigis Valga arestimaja kambrites ei ole hügieeninurk ülejäänud kambrist piisavalt hästi eraldatud.
Kui kambris viibib mitu kinnipeetut, tuleb hügieeninurk korralikult eraldada (vt 2019. aastal lühiajalise
kinnipidamise ruumide kohta antud soovitus ja Tartu arestimajale saadetud soovitus).
Üleriigilised päevalehed
Rahul ei saa olla sellega, et üleriigilised päevalehed jõuavad kinnipeetuteni tavaliselt ühepäevase kuni
nädalase hilinemisega ning mõnikord ei ole kinnipeetu üldse lehti saanud. Vangistusseaduse § 30 lg 1,
§ 86 lg 1 ja § 93 lg 3 järgi peab arestimajas viibival kinnipeetul olema võimalus lugeda üleriigilisi
ajakirjandusväljaandeid. Seadust tuleb täita (vt ka õiguskantsleri 2019. aasta soovitust Jõhvi
arestimajale ning 2018. aasta soovitust Kärdla ja Paide arestimajale).
Sundventilatsioon Võru arestimajas
Kontrollkäigul avaldati muret selle pärast, et arestimaja sundventilatsioon töötab kehvasti. Eriti annab
see tunda kainestuskambrites. Palun arestimaja ventilatsioonisüsteemi tööd kontrollida ning vajaduse
korral seda parandada.
Kinnipeetute ravi Võru arestimajas
Kontrollkäigul selgus, et kui kinnipeetud viiakse näiteks menetlustoimingute ajaks Tartu Vanglast
ajutiselt Võru arestimajja, ei anta neile arestimajja kaasa vanglas määratud ravimeid, mida nad peavad
regulaarselt võtma. Kui arsti määratud raviskeemi ei järgita, võib see kinnipeetu tervise ohtu seada.
Palun PPA-l leida koostöös vanglaga sellele olukorrale lahendus.
3
Seejuures tuleb arvestada ka CPT soovitust, et eelvangistuses viibijaid tohib vanglast arestimajja tagasi
saata vaid erandkorras, konkreetsetel põhjustel ja võimalikult lühikeseks ajaks (vt 2019. aastal Eesti
kohta koostatud raport, p 39).
Aegunud ravimid Valga arestimajas
Õiguskantsleri nõunikud leidsid Valga arestimajast säilivusaja ületanud valuvaigisteid. Palun
hoolitseda selle eest, et aegunud ravimid nõuetekohaselt hävitataks (vt ka eelmise kontrollkäigu
kokkuvõte).
Dokumentide vormistamine
Võru arestimajas puudus mõnes tervisekontrolli aktis (TKA) info kinnipeetu tervisekahjustuste kohta:
nt A. T. kohta 29.10.2019 koostatud aktis. K. P. kohta 28.06.2019 koostatud kinnipidamisprotokolli
juures ei olnudki TKA-d. Samuti ei olnud teavet S. K. võimalike tervisekahjustuste kohta 30.09.2019,
E. K. kohta 01.10.2019 ega I. T. kohta 02.10.2019 koostatud isiku kahtlustatavana kinnipidamise
protokollis (KKP). A. T. kohta 29.09.2019 ja M. M. kohta 02.07.2019 koostatud KKP-s ei olnud
märgitud, kui kaua pidi kinnipeetu kandma käeraudu. Erivahendite kasutamise hoolikas fikseerimine
aitab lahendada võimalikke hilisemaid erimeelsusi ja õigusvaidlusi (vt ka 2019. aastal Jõhvi
arestimajale tehtud soovitus).
Paaril juhul oli kinnipeetu isiklikku toimikusse lisatud kriminaalmenetluse õiguste deklaratsioon ja/või
kinnipeetu õigusi ja kohustusi loetlev dokument (n-ö õiguste lühipakett). Õiguskantsler selgitas 2016.
aastal Valga ja Võru arestikambritesse tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes, et selline infomaterjal tuleks
anda inimesele kambrisse kaasa, mitte hoida seda tema isiklikus toimikus. Toimikus peab olema teave
selle kohta, kas kinnipeetule on tema õigusi ja kohustusi tutvustatud.
Valga arestimajas I. O. kohta 14.08.2019 koostatud KKP-s oli jäänud märkimata, kui kaua käeraudu
kasutati. D. S. KKP-s puudus teave võimalike tervisekahjustuste kohta (protokoll koostati 30.09.2019).
Ootan Teie seisukohta soovituste suhtes hiljemalt 31.01.2020.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Tartu Vangla
Käti Mägi 693 8414
[email protected]