Aadu Must Teie nr
linnavolikogu esimees
Tartu Linnavolikogu Meie 07.01.2020 nr 7-5/191835/2000074
[email protected]
Urmas Klaas
linnapea
Tartu Linnavalitsus
[email protected]
Kooli hoolekogu valimine
Lugupeetud volikogu esimees ja linnapea
Õiguskantsleri poole pöördus Tartu Raatuse Kooli lapsevanem, kes palus hinnata tänavu sügisel
korraldatud Tartu Raatuse Kooli hoolekogu valimiste õiguspärasust. Esmakordselt valiti vanemate
esindajaid kooli hoolekokku elektrooniliselt. Valimistega seoses palus avaldaja hinnata ka Tartu
Linnavolikogu 10.02.2011 määruse nr 31 „Hoolekogu moodustamise ja tegutsemise kord“
(edaspidi: määrus) põhiseaduspärasust.
Määruse § 3 lg 2 järgi ei pea hoolekogus olema ei vilistlaste ega kooli toetavate organisatsioonide
esindajaid. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 73 lg-d 2 ja 3 näevad aga ette, et kooli
hoolekokku tuleb teiste hulgas valida ka vilistlaste ning kooli toetavate organisatsioonide
esindajad. PGS § 73 lg 1 kohaselt moodustatakse hoolekogu ja kehtestatakse selle töökord
koolipidaja kehtestatud korras. PGS ei anna koolipidajale volitust sätestada hoolekogu koosseisu
teisiti, kui kehtestab seadus. Volitusest üleastumine tähendab vastuolu põhiseaduse (PS) § 3 lg-st
1 ja § 154 lg-st 1 tuleneva seaduslikkuse põhimõttega.
Seaduslikkuse põhimõttega on vastuolus ka määruse § 6 lg 1 ja § 7 lg 1, kuna need sätted
kehtestavad sisulisi piirangud, keda võib vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajaks
valida. Seadus (PGS) ei anna koolipidajale õigust selliseid piiranguid kehtestada.
Tartu linna selgituse kohaselt on määruse muutmine 2020. a töökavas. Teen Tartu Linnavolikogule
ettepaneku kehtestada uus määrus nii, et see oleks ka eespool nimetatud küsimustes põhiseadusega
kooskõlas.
Veel soovitan Tartu Linnavalikogul sätestada määruses vanemate esindajate hoolekokku valimise
elektrooniline vorm piisavalt selgelt ja põhjalikult, kui selline valimise vorm on volikogu arvates
hoolekogu valimistel lubatud. Elektrooniliste valimiste korraldamine ilma vastava regulatsioonita
võib viia vastuoluni PS §-st 14 tuleneva põhiõigusega menetlusele ja korraldusele. Valiku
tegemise määrusega lubatud valimiste vormide vahel võib volitada ka direktorile.
2
Tartu Raatuse Kooli hoolekogu tänavustel valimistel ei lähtutud PGS § 73 lg-st 2, mis sätestab
põhikooli hoolekogu koosseisu. Seetõttu soovitan Tartu Linnavalitsusel tunnistada kehtetuks
määruse § 13 lg 1 kohaselt kinnitatud Tartu Raatuse Kooli hoolekogu koosseis ning paluda koolil
täiendada hoolekogu koosseisu nii, et sinna kuuluksid ka vilistlaste ja kooli toetavate
organisatsioonide esindaja(d).
Palun teatage hiljemalt 27. jaanuariks 2020, millal ja kuidas kavatsete ettepanekut ja soovitusi
järgida.
Hoolekogu koosseis
1. Põhiseaduse § 3 lg-st 1 tuleneva seaduslikkuse põhimõtte järgi peab madalama õigusjõuga norm
olema kooskõlas kõrgema õigusjõuga normiga. Nii on Riigikohus leidnud, et volituse alusel antud
määrus peab üldiselt arvestama seaduses reguleerituga1 ning vastama volitavale seadusele2. Et
määrus oleks kooskõlas seadusega, peab see vastama seaduses sisalduva volitusnormi eesmärgile,
sisule ja ulatusele.3 Seaduslikkuse põhimõtte näeb ette ka PS § 154 lg 1, mis sätestab, et kõiki
kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste
alusel iseseisvalt.4 Sama nõude sätestab ka haldusmenetluse seadus (HMS). Täpsemalt sätestab
HMS § 89 lg 1, et määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, vastab
vorminõuetele ja kui selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis
nimetatud haldusorgan. HMS § 90 lõike 1 järgi võib määruse anda ainult seaduses sisalduva
volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga.5
2. PGS § 73 lg 1 näeb ette volitusnormi, mille järgi moodustatakse hoolekogu ja selle töökord
kehtestatakse koolipidaja kehtestatud korras. Niisiis on Riigikogu volitanud koolipidajat
kehtestama hoolekogu moodustamise korra6 (menetlusnormid), mitte aga tegema muudatusi
seaduses sätestatud hoolekogu koosseisus.7 Otsust selle kohta, kes (kelle esindajad) kuuluvad
hoolekogusse, ei saa pidada menetlusnormiks ehk hoolekogu valimise korra osaks. Tegu on
sisulise küsimusega, mille Riigikogu on seaduses reguleerinud.
3. Tartu Linnavalitsuse esindaja selgitas õiguskantsleri nõunikule, et PGS § 73 lg-tes 2 ja 3
sätestatud hoolekogu koosseisu osas saab kohustusena käsitada vaid seda, et hoolekogusse
kuuluvad lapsevanemate esindajad. Selle selgitusega ei saa nõustuda.
PGS § 73 lg-d 2 ja 3 ega ükski muu seaduse säte ei anna alust tõlgenduseks, et vilistlaste ega kooli
toetavate organisatsioonide esindajad ei pea hoolekogusse kuuluma. Riigikogu on sätte
kehtestamise käigus selgitanud, et „lõigetes 4–10 määratakse kindlaks hoolekogu koosseis
(milliste ametite esindajad hoolekogu liikmete hulka peavad kuuluma)“.8 Põhikooli osas on ainus
Riigikogu lubatav kaalutlus ära toodud PGS § 73 lg 2 teises lauses. Selle järgi kuulub hoolekogu
koosseisu ka õpilasesinduse nimetatud esindaja, kui põhikoolis on moodustatud õpilasesindus.
1
RKPJKo 18. 11.2004, nr 3-4-1-14-04, p 17.
2
RKPJKo 25.06.2009, nr 3-4-1-3-09, p 19.
3
RKPJKo 02.05.2007, nr 3-4-1-2-07, p 20; RKPJKo 20.12.1996, nr 3-4-1-3-96, p III.
4
RKPJKo 09.02.2000, nr 3-4-1-2-00, p 17.
5
Erandiks on HMS § 90 lõikes 2 nimetatu, s.t kui kohalik omavalitsus korraldab kohaliku elu küsimust, mille
andmiseks seaduses puudub volitusnorm.
6
RKPJKo 19.03.2014, 3-4-1-66-13, p 32.
7
RKPJKo 24.12.2002, 3-4-1-10-02, p 25; 25.06.2009, 3-4-1-3-09, p 20.
8
Eelnõu algataja seletuskiri (algtekstis § 67).
3
Gümnaasiumi hoolekogusse kuulub PGS § 73 lg 3 järgi täiendavalt õpilaste esindaja. Muus osas
kohaldatakse põhikooli hoolekogu koosseisu kohta sätestatut.
4. Tartu Linnavalitsusest selgitati õiguskantsleri nõunikule, et määruse § 3 lg 2 kehtestamise
põhjustas tõsiasi, et osas koolides valiti hoolekokku mitme aasta jooksul ühed ja samad vilistlaste
või kooli toetavate organisatsioonide esindajad. Jäi mulje, et koolijuhid eelistavad neid kui
turvalisi ja mugavaid partnereid. Linnavalitsuse hinnangul peaks aga hoolekogus olema kõige
olulisem just õpilaste ja lapsevanemate hääl. Selle arusaamaga saab kindlasti nõustuda. Siiski ei
tähenda see, et vilistlaste ja toetajate esindajate hoolekokku nimetamisest saaks ja peaks üldse
loobuma. Määrusega on võimalik kehtestada täpsustavaid nõudeid valimiste kohta, nt
tagasivalimise piirang.
5. Seega ei ole ühtegi argumenti, mis lubaks tõlgendust, et koolipidaja võib PGS § 73 lg-tes 2 ja 3
kehtestatud hoolekogu koosseisust kõrvale kalduda.
6. Seaduslikkuse põhimõttega on vastuolus ka määruse § 6 lg 1 ja § 7 lg 1.
Määruse § 6 lg 1 järgi võivad kooli vilistlased, kes tegutsevad organiseerunult, valida
hoolekogusse oma esindaja, kui kooli direktor on neile teinud vastava ettepaneku. PGS-st ei tulene
nõuet, et hoolekogus võib olla vaid organiseerunud vilistlaste esindaja.
Määruse § 7 lg 1 järgi võib kooli tegevust toetav organisatsioon, mis tegutseb juriidilise isikuna
või seltsinguna ning mille tegevuse eesmärk lepingu või põhikirja kohaselt on kooli toetamine,
valida hoolekogusse oma esindaja, kui kooli direktor on teinud organisatsioonile vastava
ettepaneku. Ka selles sättes on kehtestatud piirang, mida seadus ei sätesta – organisatsiooni
tegevuse eesmärk lepingu või põhikirja kohaselt on kooli toetamine.
Niisiis on mõlemal juhul tegu sisuliste piirangutega (kitsendustega) vilistlaste ja kooli toetavate
organisatsioonide esindajate valimisel. Koolidel võib nende piirangute tõttu olla üpris keeruline
sobilikke esindajaid hoolekokku leida.
7. Kui Tartu linn leiab, et PGS § 73 lg-tes 2 ja 3 sätestatud hoolekogu koosseis ei ole otstarbekas,
tuleks pöörduda seaduse muutmiseks ettepanekutega kas Haridus- ja Teadusministeeriumi kui
selle ala poliitikakujundaja või Riigikogu poole. Kehtivat seadust tuleb aga igal juhul täita.
Elektroonilised valimised
8. Nagu öeldud, on Riigikogu volitanud koolipidajat kehtestama hoolekogu moodustamise korra
(PGS § 73 lg 1). PGS-s ei ole koolipidajale täpsemaid juhiseid hoolekogu valimiste korra kohta.
Seadus ei sätesta ka seda, kas hoolekogu tuleb valida kooli üldkoosolekul või tohib seda teha ka
elektrooniliselt.
Ka määrus ei sätesta otseselt, mis vormis tuleb hoolekogu valida. Niisiis võiks üksnes normide
sõnastust arvestades pidada kooli direktori otsust korraldada valimised elektrooniliselt
põhimõtteliselt lubatavaks. Tartu Raatuse Kooli direktor kinnitas õiguskantsleri nõunikule, et
vanemad võtsid elektrooniliste valimiste korraldamise otsuse hästi vastu ja valimistel osales
rekordarv inimesi. Seega, põhimõtteliselt on tänapäevaste ja kooliperet rohkem kaasavate
lahenduste kasutamine tervitatav.
4
9. Siiski võib määrus olla vastuolus põhiseadusega, kui see ei sätesta arusaadavalt ja piisavalt
üksikasjalikult hoolekogu valimise vormi. PS § 37 lg 1 sätestab igaühe põhiõiguse haridusele ning
seadusandja peab selle õiguse tagamiseks looma õigusliku raamistiku. Sealhulgas tuleb luua
kohane menetlus, mis oleks kooskõlas PS §-s 14 sätestatud õigusega menetlusele ja korraldusele.
Vältimaks seaduste ülekoormamist detailsete regulatsioonidega võib Riigikogu enda loodud
õigusliku raamistiku sees volitada koolipidajat kehtestama enda asemel seadust täpsustavaid
õigusnorme, kaasa arvatud töötama välja menetlusnorme (hoolekogu valimise korda), mis tagaks
isiku õiguste tõhusa kaitse.9
10. Hoolekogu täidab koolis mitmeid olulisi avalikke ülesandeid ning kooli direktor on hoolekogu
ees aruandekohustuslik (PGS § 73 lg-d 11, 10, 11). Nende ülesannete täitmiseks tuleb tagada
hoolekogu kompetentsus ja sõltumatus. Jättes reguleerimata lapsevanemate esindajate hoolekokku
valimise vormi, sh elektroonilise vormi (kui selline vorm on volikogu hinnangul põhimõtteliselt
lubatav) ning kõik elektroonilise valimisega seotud küsimused, sõltub õiguslikult korrektsete
valimiste korraldamine üksnes kooli direktorist. Ebapiisav regulatsioon hakkab eriti silma, kui
võrrelda vanemate valimise regulatsiooni hoolekogu töökorra regulatsiooniga, milles on muu
hulgas peetud oluliseks sätestada täpsemalt ka otsuste vastuvõtmine side- ja infotehnoloogiliste
vahendite kaudu.
11. Määruse § 4 lg 6 järgi võib kandidaadi üles seada iga lapsevanem ning iga lapsevanem võib
olla üles seatud kandidaadiks. See aga eeldab, et igal vanemal on juurdepääs koolis kasutatavale
elektroonilisele süsteemile. Ilmselt suur osa lapsevanematest seda süsteemi kasutabki, ent
koolipidajal tuleks siiski kaaluda, kas üksnes elektrooniline valimine on piisav.
12. Samuti tuleks kaaluda, kas koolipidaja peab sätestama elektroonilise valimise olulised tähtajad:
näiteks kui kaua saab üles seada kandidaate ning kui kaua antakse vanematele aega hääletada.
13. Direktori õigus otsustada vanemate valimise vorm, sh valida elektrooniline vorm ning määrata
ka kõik valimiste üksikasjad tuleneb määruse § 3 lg-st 6. Sättest tuleneb muu hulgas, et direktor
algatab esindajate valimise. Tartu Linnavalitsusest selgitati õiguskantsleri nõunikule, et Tartus on
22 kooli, milles on erinev koolikultuur, sh vanemate kaasamise kultuur. Linn soovis määrust vastu
võttes saavutada kompromissi, mille järgi saaksid kõik koolid omas tempos liikuda vanemate
suurema kaasamise suunas. Seega on soovitud määrusega anda koolijuhile lai otsustusruum valida
vanemate kaasamise võimalusi. Tartu linnast selgitati sedagi, et linn on (määruse kehtivuse ajal)
pilootprojekti raames edukalt katsetanud koolides hoolekogu liikmete elektroonilisi valimisi.
Niisiis võib linnalt saadud infost järeldada, et koolipidaja eesmärgiks on olnud anda direktorile
hoolekogu valimiste korraldamisel suur otsustusõigus, mis sisaldab ka võimalust valida
elektroonilised valimised ja määrata valimiste üksikasjad.10 Uue määruse kehtestamisel tuleks
siiski sõnastada direktori volitused täpsemalt.
Tartu Raatuse Kooli hoolekogu
14. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui selle on andnud pädev haldusorgan kehtiva
õiguse alusel ja sellega kooskõlas, kui see on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab
vorminõuetele. Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni,
haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta
teisiti (HMS § 61 lg 2).
9
RKPJKo 20.03.2014, 3-4-1-42-13, p 43.
10
RKHKm 10.02.2010, 3-3-1-89-09, p 9
5
15. Määruse § 3 lg 2 sõnastus võimaldab direktoril teha nii vilistlaste kui ka kooli toetavate
organisatsioonide esindajatele ettepaneku kooli hoolekokku kuuluda.
16. Paraku ei kinnitatud Tartu Raatuse Kooli hoolekogu koosseisu vilistlaste ega kooli toetavate
organisatsioonide esindajat ning seega on praegusel juhul selline hoolekogu koosseis vastuolus
PGS § 73 lg-ga 2. Seetõttu soovitan Tartu Linnavalitsusel hoolekogu koosseisu kinnitamine
kehtetuks tunnistada ja paluda Tartu Raatuse Kooli direktoril viia hoolekogu koosseis seadusega
kooskõlla.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Tartu Raatuse Kool, avaldaja
Lisa: kiri Tartu Raatuse Kooli direktorile (lapsevanemate nimedeta)
Aigi Kivioja 6938428
[email protected]
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Alus: ÕKS § 23 lg 8, AvTS § 35 lg 1 p 12,19
Märge tehtud: 06.01.2020
Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 06.01.2095
Toomas Kink Teie nr
direktor
Tartu Raatuse Kool Meie 07.01.2020 nr 7-5/191835/2000073
[email protected]
Hoolekogu valimiste korraldamine
Lugupeetud Toomas Kink
Õiguskantsleri poole pöördus [ ], kuna tema hinnangul polnud tänavu oktoobris toimunud Tartu
Raatuse Kooli hoolekogu valimine kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ega Tartu
linnas kehtiva hoolekogu moodustamise korraga. Samuti ei olnud avaldaja arvates hoolekogu
liikmete valimine avalik, läbipaistev ega vanemaid kaasav.
Leian, et hoolekogu valimiste korraldamisel eksis kool mõnel juhul hea halduse põhimõtte vastu.
Neid puudusi oleks saanud vältida, kui kogu valimiste protsessi oleks põhjalikumalt ette
valmistatud ja vanemaid paremini teavitatud. Soovitan edaspidi selgitada lapsevanematele
elektrooniliste valmistega seonduvat aegsasti ja üksikasjalikult ning anda nii kandidaatide
ülesseadmiseks kui ka hääletamiseks rohkem aega.
Nende puuduste tõttu ei ole menetluslikud vajakajäämised siiski niivõrd suured, et peaks
hoolekogu valimise kehtetuks tunnistama.
Küll aga soovitasin Tartu Linnavalitsusel kehtetuks tunnistada hoolekogu koosseisu kinnitamise
otsuse, sest hoolekogu koosseisus ei ole vilistlaste ega kooli toetavate organisatsioonide
esindajat. See on vastuolus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 73 lõikega 2. Tartu
Linnavolikogule ja Tartu Linnavalitsusele saadetud ettepaneku ja soovituste kohta saate
täpsemalt lugeda kirja lisast.
1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 14 näeb ette õiguse heale haldusele (hea halduse põhimõte).
Hea halduse põhimõte tähendab seda, et asjaosalistele tuleb anda mõistliku aja jooksul teavet
neid puudutavate asjade käigust ning muud asjakohast teavet.1 Tuleb ära kuulata inimese
arvamus ja anda võimalus esitada ka vastuväited. Kogu menetlus (praegusel juhul valimiste
korraldamine) tuleb korraldada nii, et see oleks selles osalejatele selge ja üheselt mõistetav.2
Teisisõnu tagab hea halduse kohane menetlus selle, et inimene saab teda puudutavas protsessis
osaleda sisuliselt, mitte pelgalt vormitäiteks.
2. Avaldaja selgitas, et 3. oktoobril toimunud kooli hoolekogu koosolekul Te ei selgitanud, et
kavatsete korraldada hoolekogu valimised elektrooniliselt, ehkki valimised oli üks hoolekogu
1
RKHKo 05.03.2007, 3-3-1-102-06, p 21; RKHKo 26.11.2012, 3-3-1-58-12, p 22.
2
RKHKo 10.05.2007, 3-3-1-100-06, p 15; RKHKm 07.05.2008, 3-3-1-85-07, p 26.
2
koosoleku päevakorrapunkt. Seetõttu tuli avaldajale ja teistele hoolekogus esindatud
lapsevanematele üllatusena, kui teatasite 7. oktoobril Stuudiumi veebikeskkonna kaudu, et
valimised toimuvad elektrooniliselt. Veel lisasite Stuudiumisse 8 punktist koosnevad valimiste
põhimõtted.
Nagu on näha avaldaja, [ ] ja Teie kirjavahetusest (7. ja 8. oktoobril), tekitasid elektrooniliste
valimiste korraldus ja Stuudiumis avaldatud põhimõtted mitmeid küsimusi. Möönsite
kirjavahetuses ka ise, et „mõningad asjad olid ehk tõesti veidi vähe lahti kirjutatud“. Sarnased
küsimused võisid tekkida ka teistel lastevanematel. Seetõttu oleks mõistlik edaspidi koostada
põhjalikum valimiste reeglistik ning levitada seda juba aegsasti enne valimisi nii Stuudiumis kui
ka muul viisil (nt kooli kodulehel), et sellega saaksid tutvuda ka need vanemad, kel pole
veebikeskkonnale ligipääsu.
3. Elektroonilisi valimisi tutvustati ka 9. ja 10. oktoobril toimunud kooli lastevanemate
üldkoosolekul. Samas lõppes kandidaatide ülesseadmise võimalus juba 11. oktoobril. Kui vanem
kuulis valmiste toimumisest esmakordselt üldkoosolekul, ei pruukinud tal jääda piisavalt aega
kaaluda, kas ennast kandidaadina üles seada või võtta ühendust mõne teise lapsevanemaga, et too
kaaluks kandideerimist. Aega oli napilt eriti siis, kui lapsevanemal puudus ligipääs Stuudiumi
keskkonnale. Selgitasite õiguskantsleri nõunikule, et Stuudiumile ligipääsu taotlemine võtab
aega kuni paar päeva.
4. Ka valimisteks oli ette nähtud üsna lühike aeg (14.-16. oktoobrini). Tartu Linnavalitsus
selgitas õiguskantslerile, et sageli ei tunne vanemad hoolekogu liikmeid ega taju neid endi
esindajatena. Võrreldes üldkoosolekul korraldatavate valimisega võimaldab elektrooniline
valimine kandidaatidega põhjalikumalt tutvuda (Stuudiumis on põhjalikum kandidaadi tutvustus)
ja sel juhul tehakse kaalutletum valik. Seega, et valimised oleksid sisukamad ja oleks võimalik
vanemaid paremini kaasata, võiks anda pikema aja nii kandidaatide ülesseadmiseks kui ka
valimisteks.
5. Avaldaja tõi probleemina välja ka selle, et polnud selgust, kuidas moodustati
häältelugemiskomisjon. Selgitasite õiguskantsleri nõunikule, et komisjoni kuulus kooli
haridustehnoloog ja kaks lapsevanemat. Samas ei olnud Stuudiumis avaldatud põhimõtetes
selgitust, kes (kelle esindajad) komisjoni kuuluma hakkavad. Tagamaks, et valimised mitte
üksnes ei oleks, vaid ka näiksid õiglased ja erapooletud, tuleks häältelugemiskomisjoni
moodustamise põhimõtted edaspidi valimiste reeglistikku kirja panna.
6. Avaldaja heitis ette ka seda, et kuigi häältelugemise protokoll allkirjastati juba 17. oktoobril,
avaldati see vanematele alles 23. oktoobril. Probleem oli seegi, et uue hoolekogu koosseisu ei
avalikustatud kooli kodulehel ning 12. novembri seisuga ei osanud koolijuht vastata küsimusele,
millal linnavalitsus hoolekogu koosseisu kinnitab. Neidki etteheiteid saab ennetada, teatades
vanematele ette, millal ja kus valimise tulemused avaldatakse ning kuidas toimub uue hoolekogu
koosseisu kinnitamine (vt Tartu Linnavolikogu 10.02.2011 määruse nr 31 „Hoolekogu
moodustamise ja tegutsemise kord“ § 13 lg 1).
7. Arusaamatuste vältimiseks tuleks edaspidi täiendada häältelugemise protokolli II ja III
kooliastme valimistulemuste osas nii, et oleks selge, millist kooliastet valitud hoolekogu liige
esindab. Ehkki põhimõtteliselt pole keelatud määrata hoolekogu struktuur nii, et II ja III
kooliastme peale valitakse kokku kolm lapsevanemate esindajat, nõuab Tartu Linnavolikogu
10.02.2011 määruse nr 31 „Hoolekogu moodustamise ja tegutsemise kord“ § 4 lg 2, et igast
kooliastmest on vähemalt üks lapsevanemate esindaja. Kinnitasite, et II ja III kooliastmest
valitud kolme hoolekogu liikme hulgas on mõlema kooliastme esindajad. Paraku ei nähtu see
3
valimistulemustest. Samuti tuleks läbipaistvuse ja selguse huvides valimiste reeglistikus välja
tuua, kuidas lahendatakse olukord siis, kui kolm enim hääli saanud kandidaati on kas II või III
astmest ja seega jääb üks kooliaste esindajata.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Tartu Linnavalitsus (lapsevanemate nimedeta), avaldaja
Lisa: kiri Tartu Linnavolikogule ja Tartu Linnavalitsusele
Aigi Kivioja 6938428
[email protected]