dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Tartu Linnavolikogu, Tartu Linnavalitsus_ettepanek ja soovitus

Õiguskantsleri Kantselei · 7. jaanuar 2020
Viit
7-5/191835/2000074
Registreeritud
7. jaanuar 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Linnavolikogu, Tartu linn
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-5 Isiku kaebuse alusel KOV organi või asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-5/191835
Vastutaja
Aigi Kivioja (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)

Failid

  • 📎7-51918352000074 07.01.2020 Väljaminev kiri.bdoc345 KB
  • 📎Lisa_Tartu Raatuse Kool_soovitus.pdf159 KB

Sisu (failidest)

Aadu Must Teie nr linnavolikogu esimees Tartu Linnavolikogu Meie 07.01.2020 nr 7-5/191835/2000074 [email protected] Urmas Klaas linnapea Tartu Linnavalitsus [email protected] Kooli hoolekogu valimine Lugupeetud volikogu esimees ja linnapea Õiguskantsleri poole pöördus Tartu Raatuse Kooli lapsevanem, kes palus hinnata tänavu sügisel korraldatud Tartu Raatuse Kooli hoolekogu valimiste õiguspärasust. Esmakordselt valiti vanemate esindajaid kooli hoolekokku elektrooniliselt. Valimistega seoses palus avaldaja hinnata ka Tartu Linnavolikogu 10.02.2011 määruse nr 31 „Hoolekogu moodustamise ja tegutsemise kord“ (edaspidi: määrus) põhiseaduspärasust. Määruse § 3 lg 2 järgi ei pea hoolekogus olema ei vilistlaste ega kooli toetavate organisatsioonide esindajaid. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 73 lg-d 2 ja 3 näevad aga ette, et kooli hoolekokku tuleb teiste hulgas valida ka vilistlaste ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad. PGS § 73 lg 1 kohaselt moodustatakse hoolekogu ja kehtestatakse selle töökord koolipidaja kehtestatud korras. PGS ei anna koolipidajale volitust sätestada hoolekogu koosseisu teisiti, kui kehtestab seadus. Volitusest üleastumine tähendab vastuolu põhiseaduse (PS) § 3 lg-st 1 ja § 154 lg-st 1 tuleneva seaduslikkuse põhimõttega. Seaduslikkuse põhimõttega on vastuolus ka määruse § 6 lg 1 ja § 7 lg 1, kuna need sätted kehtestavad sisulisi piirangud, keda võib vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajaks valida. Seadus (PGS) ei anna koolipidajale õigust selliseid piiranguid kehtestada. Tartu linna selgituse kohaselt on määruse muutmine 2020. a töökavas. Teen Tartu Linnavolikogule ettepaneku kehtestada uus määrus nii, et see oleks ka eespool nimetatud küsimustes põhiseadusega kooskõlas. Veel soovitan Tartu Linnavalikogul sätestada määruses vanemate esindajate hoolekokku valimise elektrooniline vorm piisavalt selgelt ja põhjalikult, kui selline valimise vorm on volikogu arvates hoolekogu valimistel lubatud. Elektrooniliste valimiste korraldamine ilma vastava regulatsioonita võib viia vastuoluni PS §-st 14 tuleneva põhiõigusega menetlusele ja korraldusele. Valiku tegemise määrusega lubatud valimiste vormide vahel võib volitada ka direktorile. 2 Tartu Raatuse Kooli hoolekogu tänavustel valimistel ei lähtutud PGS § 73 lg-st 2, mis sätestab põhikooli hoolekogu koosseisu. Seetõttu soovitan Tartu Linnavalitsusel tunnistada kehtetuks määruse § 13 lg 1 kohaselt kinnitatud Tartu Raatuse Kooli hoolekogu koosseis ning paluda koolil täiendada hoolekogu koosseisu nii, et sinna kuuluksid ka vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindaja(d). Palun teatage hiljemalt 27. jaanuariks 2020, millal ja kuidas kavatsete ettepanekut ja soovitusi järgida. Hoolekogu koosseis 1. Põhiseaduse § 3 lg-st 1 tuleneva seaduslikkuse põhimõtte järgi peab madalama õigusjõuga norm olema kooskõlas kõrgema õigusjõuga normiga. Nii on Riigikohus leidnud, et volituse alusel antud määrus peab üldiselt arvestama seaduses reguleerituga1 ning vastama volitavale seadusele2. Et määrus oleks kooskõlas seadusega, peab see vastama seaduses sisalduva volitusnormi eesmärgile, sisule ja ulatusele.3 Seaduslikkuse põhimõtte näeb ette ka PS § 154 lg 1, mis sätestab, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.4 Sama nõude sätestab ka haldusmenetluse seadus (HMS). Täpsemalt sätestab HMS § 89 lg 1, et määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, vastab vorminõuetele ja kui selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan. HMS § 90 lõike 1 järgi võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga.5 2. PGS § 73 lg 1 näeb ette volitusnormi, mille järgi moodustatakse hoolekogu ja selle töökord kehtestatakse koolipidaja kehtestatud korras. Niisiis on Riigikogu volitanud koolipidajat kehtestama hoolekogu moodustamise korra6 (menetlusnormid), mitte aga tegema muudatusi seaduses sätestatud hoolekogu koosseisus.7 Otsust selle kohta, kes (kelle esindajad) kuuluvad hoolekogusse, ei saa pidada menetlusnormiks ehk hoolekogu valimise korra osaks. Tegu on sisulise küsimusega, mille Riigikogu on seaduses reguleerinud. 3. Tartu Linnavalitsuse esindaja selgitas õiguskantsleri nõunikule, et PGS § 73 lg-tes 2 ja 3 sätestatud hoolekogu koosseisu osas saab kohustusena käsitada vaid seda, et hoolekogusse kuuluvad lapsevanemate esindajad. Selle selgitusega ei saa nõustuda. PGS § 73 lg-d 2 ja 3 ega ükski muu seaduse säte ei anna alust tõlgenduseks, et vilistlaste ega kooli toetavate organisatsioonide esindajad ei pea hoolekogusse kuuluma. Riigikogu on sätte kehtestamise käigus selgitanud, et „lõigetes 4–10 määratakse kindlaks hoolekogu koosseis (milliste ametite esindajad hoolekogu liikmete hulka peavad kuuluma)“.8 Põhikooli osas on ainus Riigikogu lubatav kaalutlus ära toodud PGS § 73 lg 2 teises lauses. Selle järgi kuulub hoolekogu koosseisu ka õpilasesinduse nimetatud esindaja, kui põhikoolis on moodustatud õpilasesindus. 1 RKPJKo 18. 11.2004, nr 3-4-1-14-04, p 17. 2 RKPJKo 25.06.2009, nr 3-4-1-3-09, p 19. 3 RKPJKo 02.05.2007, nr 3-4-1-2-07, p 20; RKPJKo 20.12.1996, nr 3-4-1-3-96, p III. 4 RKPJKo 09.02.2000, nr 3-4-1-2-00, p 17. 5 Erandiks on HMS § 90 lõikes 2 nimetatu, s.t kui kohalik omavalitsus korraldab kohaliku elu küsimust, mille andmiseks seaduses puudub volitusnorm. 6 RKPJKo 19.03.2014, 3-4-1-66-13, p 32. 7 RKPJKo 24.12.2002, 3-4-1-10-02, p 25; 25.06.2009, 3-4-1-3-09, p 20. 8 Eelnõu algataja seletuskiri (algtekstis § 67). 3 Gümnaasiumi hoolekogusse kuulub PGS § 73 lg 3 järgi täiendavalt õpilaste esindaja. Muus osas kohaldatakse põhikooli hoolekogu koosseisu kohta sätestatut. 4. Tartu Linnavalitsusest selgitati õiguskantsleri nõunikule, et määruse § 3 lg 2 kehtestamise põhjustas tõsiasi, et osas koolides valiti hoolekokku mitme aasta jooksul ühed ja samad vilistlaste või kooli toetavate organisatsioonide esindajad. Jäi mulje, et koolijuhid eelistavad neid kui turvalisi ja mugavaid partnereid. Linnavalitsuse hinnangul peaks aga hoolekogus olema kõige olulisem just õpilaste ja lapsevanemate hääl. Selle arusaamaga saab kindlasti nõustuda. Siiski ei tähenda see, et vilistlaste ja toetajate esindajate hoolekokku nimetamisest saaks ja peaks üldse loobuma. Määrusega on võimalik kehtestada täpsustavaid nõudeid valimiste kohta, nt tagasivalimise piirang. 5. Seega ei ole ühtegi argumenti, mis lubaks tõlgendust, et koolipidaja võib PGS § 73 lg-tes 2 ja 3 kehtestatud hoolekogu koosseisust kõrvale kalduda. 6. Seaduslikkuse põhimõttega on vastuolus ka määruse § 6 lg 1 ja § 7 lg 1. Määruse § 6 lg 1 järgi võivad kooli vilistlased, kes tegutsevad organiseerunult, valida hoolekogusse oma esindaja, kui kooli direktor on neile teinud vastava ettepaneku. PGS-st ei tulene nõuet, et hoolekogus võib olla vaid organiseerunud vilistlaste esindaja. Määruse § 7 lg 1 järgi võib kooli tegevust toetav organisatsioon, mis tegutseb juriidilise isikuna või seltsinguna ning mille tegevuse eesmärk lepingu või põhikirja kohaselt on kooli toetamine, valida hoolekogusse oma esindaja, kui kooli direktor on teinud organisatsioonile vastava ettepaneku. Ka selles sättes on kehtestatud piirang, mida seadus ei sätesta – organisatsiooni tegevuse eesmärk lepingu või põhikirja kohaselt on kooli toetamine. Niisiis on mõlemal juhul tegu sisuliste piirangutega (kitsendustega) vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajate valimisel. Koolidel võib nende piirangute tõttu olla üpris keeruline sobilikke esindajaid hoolekokku leida. 7. Kui Tartu linn leiab, et PGS § 73 lg-tes 2 ja 3 sätestatud hoolekogu koosseis ei ole otstarbekas, tuleks pöörduda seaduse muutmiseks ettepanekutega kas Haridus- ja Teadusministeeriumi kui selle ala poliitikakujundaja või Riigikogu poole. Kehtivat seadust tuleb aga igal juhul täita. Elektroonilised valimised 8. Nagu öeldud, on Riigikogu volitanud koolipidajat kehtestama hoolekogu moodustamise korra (PGS § 73 lg 1). PGS-s ei ole koolipidajale täpsemaid juhiseid hoolekogu valimiste korra kohta. Seadus ei sätesta ka seda, kas hoolekogu tuleb valida kooli üldkoosolekul või tohib seda teha ka elektrooniliselt. Ka määrus ei sätesta otseselt, mis vormis tuleb hoolekogu valida. Niisiis võiks üksnes normide sõnastust arvestades pidada kooli direktori otsust korraldada valimised elektrooniliselt põhimõtteliselt lubatavaks. Tartu Raatuse Kooli direktor kinnitas õiguskantsleri nõunikule, et vanemad võtsid elektrooniliste valimiste korraldamise otsuse hästi vastu ja valimistel osales rekordarv inimesi. Seega, põhimõtteliselt on tänapäevaste ja kooliperet rohkem kaasavate lahenduste kasutamine tervitatav. 4 9. Siiski võib määrus olla vastuolus põhiseadusega, kui see ei sätesta arusaadavalt ja piisavalt üksikasjalikult hoolekogu valimise vormi. PS § 37 lg 1 sätestab igaühe põhiõiguse haridusele ning seadusandja peab selle õiguse tagamiseks looma õigusliku raamistiku. Sealhulgas tuleb luua kohane menetlus, mis oleks kooskõlas PS §-s 14 sätestatud õigusega menetlusele ja korraldusele. Vältimaks seaduste ülekoormamist detailsete regulatsioonidega võib Riigikogu enda loodud õigusliku raamistiku sees volitada koolipidajat kehtestama enda asemel seadust täpsustavaid õigusnorme, kaasa arvatud töötama välja menetlusnorme (hoolekogu valimise korda), mis tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse.9 10. Hoolekogu täidab koolis mitmeid olulisi avalikke ülesandeid ning kooli direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik (PGS § 73 lg-d 11, 10, 11). Nende ülesannete täitmiseks tuleb tagada hoolekogu kompetentsus ja sõltumatus. Jättes reguleerimata lapsevanemate esindajate hoolekokku valimise vormi, sh elektroonilise vormi (kui selline vorm on volikogu hinnangul põhimõtteliselt lubatav) ning kõik elektroonilise valimisega seotud küsimused, sõltub õiguslikult korrektsete valimiste korraldamine üksnes kooli direktorist. Ebapiisav regulatsioon hakkab eriti silma, kui võrrelda vanemate valimise regulatsiooni hoolekogu töökorra regulatsiooniga, milles on muu hulgas peetud oluliseks sätestada täpsemalt ka otsuste vastuvõtmine side- ja infotehnoloogiliste vahendite kaudu. 11. Määruse § 4 lg 6 järgi võib kandidaadi üles seada iga lapsevanem ning iga lapsevanem võib olla üles seatud kandidaadiks. See aga eeldab, et igal vanemal on juurdepääs koolis kasutatavale elektroonilisele süsteemile. Ilmselt suur osa lapsevanematest seda süsteemi kasutabki, ent koolipidajal tuleks siiski kaaluda, kas üksnes elektrooniline valimine on piisav. 12. Samuti tuleks kaaluda, kas koolipidaja peab sätestama elektroonilise valimise olulised tähtajad: näiteks kui kaua saab üles seada kandidaate ning kui kaua antakse vanematele aega hääletada. 13. Direktori õigus otsustada vanemate valimise vorm, sh valida elektrooniline vorm ning määrata ka kõik valimiste üksikasjad tuleneb määruse § 3 lg-st 6. Sättest tuleneb muu hulgas, et direktor algatab esindajate valimise. Tartu Linnavalitsusest selgitati õiguskantsleri nõunikule, et Tartus on 22 kooli, milles on erinev koolikultuur, sh vanemate kaasamise kultuur. Linn soovis määrust vastu võttes saavutada kompromissi, mille järgi saaksid kõik koolid omas tempos liikuda vanemate suurema kaasamise suunas. Seega on soovitud määrusega anda koolijuhile lai otsustusruum valida vanemate kaasamise võimalusi. Tartu linnast selgitati sedagi, et linn on (määruse kehtivuse ajal) pilootprojekti raames edukalt katsetanud koolides hoolekogu liikmete elektroonilisi valimisi. Niisiis võib linnalt saadud infost järeldada, et koolipidaja eesmärgiks on olnud anda direktorile hoolekogu valimiste korraldamisel suur otsustusõigus, mis sisaldab ka võimalust valida elektroonilised valimised ja määrata valimiste üksikasjad.10 Uue määruse kehtestamisel tuleks siiski sõnastada direktori volitused täpsemalt. Tartu Raatuse Kooli hoolekogu 14. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui selle on andnud pädev haldusorgan kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, kui see on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti (HMS § 61 lg 2). 9 RKPJKo 20.03.2014, 3-4-1-42-13, p 43. 10 RKHKm 10.02.2010, 3-3-1-89-09, p 9 5 15. Määruse § 3 lg 2 sõnastus võimaldab direktoril teha nii vilistlaste kui ka kooli toetavate organisatsioonide esindajatele ettepaneku kooli hoolekokku kuuluda. 16. Paraku ei kinnitatud Tartu Raatuse Kooli hoolekogu koosseisu vilistlaste ega kooli toetavate organisatsioonide esindajat ning seega on praegusel juhul selline hoolekogu koosseis vastuolus PGS § 73 lg-ga 2. Seetõttu soovitan Tartu Linnavalitsusel hoolekogu koosseisu kinnitamine kehtetuks tunnistada ja paluda Tartu Raatuse Kooli direktoril viia hoolekogu koosseis seadusega kooskõlla. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Koopia: Tartu Raatuse Kool, avaldaja Lisa: kiri Tartu Raatuse Kooli direktorile (lapsevanemate nimedeta) Aigi Kivioja 6938428 [email protected] ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Alus: ÕKS § 23 lg 8, AvTS § 35 lg 1 p 12,19 Märge tehtud: 06.01.2020 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 06.01.2095 Toomas Kink Teie nr direktor Tartu Raatuse Kool Meie 07.01.2020 nr 7-5/191835/2000073 [email protected] Hoolekogu valimiste korraldamine Lugupeetud Toomas Kink Õiguskantsleri poole pöördus [ ], kuna tema hinnangul polnud tänavu oktoobris toimunud Tartu Raatuse Kooli hoolekogu valimine kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ega Tartu linnas kehtiva hoolekogu moodustamise korraga. Samuti ei olnud avaldaja arvates hoolekogu liikmete valimine avalik, läbipaistev ega vanemaid kaasav. Leian, et hoolekogu valimiste korraldamisel eksis kool mõnel juhul hea halduse põhimõtte vastu. Neid puudusi oleks saanud vältida, kui kogu valimiste protsessi oleks põhjalikumalt ette valmistatud ja vanemaid paremini teavitatud. Soovitan edaspidi selgitada lapsevanematele elektrooniliste valmistega seonduvat aegsasti ja üksikasjalikult ning anda nii kandidaatide ülesseadmiseks kui ka hääletamiseks rohkem aega. Nende puuduste tõttu ei ole menetluslikud vajakajäämised siiski niivõrd suured, et peaks hoolekogu valimise kehtetuks tunnistama. Küll aga soovitasin Tartu Linnavalitsusel kehtetuks tunnistada hoolekogu koosseisu kinnitamise otsuse, sest hoolekogu koosseisus ei ole vilistlaste ega kooli toetavate organisatsioonide esindajat. See on vastuolus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 73 lõikega 2. Tartu Linnavolikogule ja Tartu Linnavalitsusele saadetud ettepaneku ja soovituste kohta saate täpsemalt lugeda kirja lisast. 1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 14 näeb ette õiguse heale haldusele (hea halduse põhimõte). Hea halduse põhimõte tähendab seda, et asjaosalistele tuleb anda mõistliku aja jooksul teavet neid puudutavate asjade käigust ning muud asjakohast teavet.1 Tuleb ära kuulata inimese arvamus ja anda võimalus esitada ka vastuväited. Kogu menetlus (praegusel juhul valimiste korraldamine) tuleb korraldada nii, et see oleks selles osalejatele selge ja üheselt mõistetav.2 Teisisõnu tagab hea halduse kohane menetlus selle, et inimene saab teda puudutavas protsessis osaleda sisuliselt, mitte pelgalt vormitäiteks. 2. Avaldaja selgitas, et 3. oktoobril toimunud kooli hoolekogu koosolekul Te ei selgitanud, et kavatsete korraldada hoolekogu valimised elektrooniliselt, ehkki valimised oli üks hoolekogu 1 RKHKo 05.03.2007, 3-3-1-102-06, p 21; RKHKo 26.11.2012, 3-3-1-58-12, p 22. 2 RKHKo 10.05.2007, 3-3-1-100-06, p 15; RKHKm 07.05.2008, 3-3-1-85-07, p 26. 2 koosoleku päevakorrapunkt. Seetõttu tuli avaldajale ja teistele hoolekogus esindatud lapsevanematele üllatusena, kui teatasite 7. oktoobril Stuudiumi veebikeskkonna kaudu, et valimised toimuvad elektrooniliselt. Veel lisasite Stuudiumisse 8 punktist koosnevad valimiste põhimõtted. Nagu on näha avaldaja, [ ] ja Teie kirjavahetusest (7. ja 8. oktoobril), tekitasid elektrooniliste valimiste korraldus ja Stuudiumis avaldatud põhimõtted mitmeid küsimusi. Möönsite kirjavahetuses ka ise, et „mõningad asjad olid ehk tõesti veidi vähe lahti kirjutatud“. Sarnased küsimused võisid tekkida ka teistel lastevanematel. Seetõttu oleks mõistlik edaspidi koostada põhjalikum valimiste reeglistik ning levitada seda juba aegsasti enne valimisi nii Stuudiumis kui ka muul viisil (nt kooli kodulehel), et sellega saaksid tutvuda ka need vanemad, kel pole veebikeskkonnale ligipääsu. 3. Elektroonilisi valimisi tutvustati ka 9. ja 10. oktoobril toimunud kooli lastevanemate üldkoosolekul. Samas lõppes kandidaatide ülesseadmise võimalus juba 11. oktoobril. Kui vanem kuulis valmiste toimumisest esmakordselt üldkoosolekul, ei pruukinud tal jääda piisavalt aega kaaluda, kas ennast kandidaadina üles seada või võtta ühendust mõne teise lapsevanemaga, et too kaaluks kandideerimist. Aega oli napilt eriti siis, kui lapsevanemal puudus ligipääs Stuudiumi keskkonnale. Selgitasite õiguskantsleri nõunikule, et Stuudiumile ligipääsu taotlemine võtab aega kuni paar päeva. 4. Ka valimisteks oli ette nähtud üsna lühike aeg (14.-16. oktoobrini). Tartu Linnavalitsus selgitas õiguskantslerile, et sageli ei tunne vanemad hoolekogu liikmeid ega taju neid endi esindajatena. Võrreldes üldkoosolekul korraldatavate valimisega võimaldab elektrooniline valimine kandidaatidega põhjalikumalt tutvuda (Stuudiumis on põhjalikum kandidaadi tutvustus) ja sel juhul tehakse kaalutletum valik. Seega, et valimised oleksid sisukamad ja oleks võimalik vanemaid paremini kaasata, võiks anda pikema aja nii kandidaatide ülesseadmiseks kui ka valimisteks. 5. Avaldaja tõi probleemina välja ka selle, et polnud selgust, kuidas moodustati häältelugemiskomisjon. Selgitasite õiguskantsleri nõunikule, et komisjoni kuulus kooli haridustehnoloog ja kaks lapsevanemat. Samas ei olnud Stuudiumis avaldatud põhimõtetes selgitust, kes (kelle esindajad) komisjoni kuuluma hakkavad. Tagamaks, et valimised mitte üksnes ei oleks, vaid ka näiksid õiglased ja erapooletud, tuleks häältelugemiskomisjoni moodustamise põhimõtted edaspidi valimiste reeglistikku kirja panna. 6. Avaldaja heitis ette ka seda, et kuigi häältelugemise protokoll allkirjastati juba 17. oktoobril, avaldati see vanematele alles 23. oktoobril. Probleem oli seegi, et uue hoolekogu koosseisu ei avalikustatud kooli kodulehel ning 12. novembri seisuga ei osanud koolijuht vastata küsimusele, millal linnavalitsus hoolekogu koosseisu kinnitab. Neidki etteheiteid saab ennetada, teatades vanematele ette, millal ja kus valimise tulemused avaldatakse ning kuidas toimub uue hoolekogu koosseisu kinnitamine (vt Tartu Linnavolikogu 10.02.2011 määruse nr 31 „Hoolekogu moodustamise ja tegutsemise kord“ § 13 lg 1). 7. Arusaamatuste vältimiseks tuleks edaspidi täiendada häältelugemise protokolli II ja III kooliastme valimistulemuste osas nii, et oleks selge, millist kooliastet valitud hoolekogu liige esindab. Ehkki põhimõtteliselt pole keelatud määrata hoolekogu struktuur nii, et II ja III kooliastme peale valitakse kokku kolm lapsevanemate esindajat, nõuab Tartu Linnavolikogu 10.02.2011 määruse nr 31 „Hoolekogu moodustamise ja tegutsemise kord“ § 4 lg 2, et igast kooliastmest on vähemalt üks lapsevanemate esindaja. Kinnitasite, et II ja III kooliastmest valitud kolme hoolekogu liikme hulgas on mõlema kooliastme esindajad. Paraku ei nähtu see 3 valimistulemustest. Samuti tuleks läbipaistvuse ja selguse huvides valimiste reeglistikus välja tuua, kuidas lahendatakse olukord siis, kui kolm enim hääli saanud kandidaati on kas II või III astmest ja seega jääb üks kooliaste esindajata. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Koopia: Tartu Linnavalitsus (lapsevanemate nimedeta), avaldaja Lisa: kiri Tartu Linnavolikogule ja Tartu Linnavalitsusele Aigi Kivioja 6938428 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel