Indrek Kullam
Peeter Kustmann Meie 07.01.2020 nr 6-11/200024/2000068
Kehtna vald
[email protected]
Järvakandi ja Kehtna ehitusmäärustest
Austatud vallavolikogu esimees
Austatud vallavanem
1. juulil 2015 jõustunud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse kohaselt ei ole linnadel ja valdadel
enam õigust kehtestada ehitus- ja planeerimisvaldkonda korraldavaid määruseid
(ehitusmääruseid). Seoses sellega pidid vallad ja linnad hiljemalt 1. juuliks 2017 oma ehitus- ja
planeerimisvaldkonna määrused üle vaatama ja vajadusel seadusega kooskõlla viima
(ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (EhSRS) § 7 lg 2). EhSRS § 7 lõige
1 võimaldas jätta kehtima üksnes need ehitusmääruste sätted, mis ei ole seadusega vastuolus.
Riigi Teataja andmetel kehtib Kehtna valla territooriumil endiselt Järvakandi Vallavolikogu
24.04.2007 määrus nr 7 „Järvakandi valla ehitusmäärus“ ja Kehtna Vallavolikogu 21.05.2014
määrus nr 19 „Ehitusmäärus“. Endine Järvakandi vald ja Kehtna vald ei viinud neid
ehitusmääruseid enne haldusreformi seadusega kooskõlla. Seda ei ole teinud ka nende
õigusjärglane Kehtna vald.
Neil määrustel puudub kehtiv seaduse volitusnorm. Seetõttu on mõlemad määrused vastuolus
põhiseaduse § 3 lõikest 1 tuleneva seaduslikkuse põhimõttega ja EhSRS § 7 lõigetega 1 ja 2. Nende
ehitusmääruste kehtestamise aluseks olnud planeerimisseadus ja ehitusseadus on kehtetud, seega
on kehtetud ka neis seadustes olnud volitusnormid. Järvakandi ehitusmääruste kehtestamise
aluseks märgitud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lõike 1 punkt 29 on
samuti praeguseks kehtetu. Pealegi ei olnud KOKS § 22 lõike 1 punkt 29 volitusnorm, vaid
volikogu pädevust käsitlenud pädevusnorm.
Mõlemad ehitusmäärused on koostatud varem kehtinud seadusi silmas pidades ja ei ole kehtivate
seadustega enam kooskõlas. Määrustes on sätteid, mida ei ole enam vaja või mida ei saa seadusega
kooskõlas rakendada või mis viitavad praeguseks kehtetutele õigusaktidele. Seetõttu võivad need
määrused olla eksitavad.
Segadust tekitab seegi, et Kehtna valla territooriumil kehtib haldusreformieelsest ajast mitu
ehitusmäärust. Omavalitsusüksuste ühinemisel ei muutunud liitunud valdade ja linnade õigusaktid
automaatselt kehtetuks. Seega kehtivad endise Kehtna valla ja Järvakandi valla õigusaktid endiste
omavalitsusüksuste territooriumil seni, kuni ühinenud omavalitsusüksuste õigusjärglane Kehtna
vald need kehtetuks tunnistab (Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lg 41).
2
Kuigi võib eeldada, et neid ehitusmääruseid ei rakenda vähemalt osas, mis on seadusega vastuolus,
võib otstarbekam olla need kehtetuks tunnistada. Kehtiv ehitusseadustik, planeerimisseadus ning
nende alusel vastu võetud ministri ja Vabariigi Valitsuse määrused reguleerivad ehitus- ja
planeerimise valdkonda piisavalt täpselt. See ei tähenda, et vald ei võiks ehitus- ja
planeerimisküsimusi mõnevõrra reguleerida. Vallad saavad Eesti Vabariigi põhiseaduse § 154
lõikest 1 tuleneva enesekorraldusõiguse alusel ja seadustega kooskõlas täpsemalt reguleerida
näiteks vallaasutuste pädevuse jaotuse ja töökorralduse ning teisi kohaliku elu küsimusi.
Palun andke teada, kuidas otsustate kõnealused määrused seadusega kooskõlla viia. Ootan Teie
vastust 1. märtsiks 2020.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]