Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 26.09.2024, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Kaspar Urmas Oja
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 24231553363
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX
21.08.2024 alustati KarS § 121 lg 2 p 2, 3 tunnustel kriminaalasjas nr 24231553363 menetlust
selles, et XXX tungis 09.08.2024 kell 12.00-13.00 ja kl 23:00-00:00 kallale oma lähedasele ,
tekitades temale füüsilist valu ja tervisekahjustusi.
Prokuratuur võib menetluse lõpetada ja kahtlustatavale kohustused määrata (KrMS § 202), kui
I. menetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest KarS ei näe karistusena ette
vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,
II. kahtlustatava süü ei ole suur
III. kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju
IV. kahtlustatav on tasunud või võtnud kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud
V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi
Käesoleval juhul ongi kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära (I). Täpsemalt on
esemeks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ehk korduv kehaline väärkohtlemine lähisuhtes. Sellise teo
toimepanemise eest karistatakse viidatud sätte järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase
vangistusega.
Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur
kuritegude puhul, kus, arvestades süü suurust mõjutavaid asjaolusid, on süüd kergendavad
asjaolud sisulises ülekaalus. Käesoleval juhul tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta, et
• Kahtlustatav on väljendanud kahetsust KarS § 57 mõttes.
• kahtlustatav tunnistas ülekuulamisel juhtunut ning kahetses, et tegutses hetkeemotsiooni
ajel (KarS § 57 lg 1 p 3),
• seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära.
• Ka kannatanu on selgitanud, et ta ei soovi tingimata kahtlustatava karistamist, vaid tema
mõjutamist selliselt, et vägivald enam ei korduks
• Kannatanu ei ole esitanud tsiviilhagi
Kannatanu ei ole esitanud tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks (III), menetluskulusid ei
tekkinud (IV).
Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V).
Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna puudub
põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise tema
poolt. Temal puuduvad igasugused kehtivad kriminaal- ning väärteokaristused, sh pole teda
kordagi varasemalt kriminaalkorras karistatud. Samuti ei ole tema suhtes varasemalt kohaldatud
KrMS §-e 202, 203 või 2031 st menetlust oportuniteedi korras lõpetatud.
Piisavat eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul isikule asetatud kohustus: osaleda
vägivallast loobumise tugiliini nõustamistel. Sellisele seisukohale jõudis prokurör mh
kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel kahtlustatavaga vahetult suheldes
Puudub põhjendatud alus arvata, et kahtlustatav kui varasemalt kriminaalkorras karistamata
isik, kes läbib vägivallast loobumise nõustamised, paneb toime uusi kuritegusid. Avalik huvi
käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav
avalikkuse eriline usaldus.
Teiseks: Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel
eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse
kehtivusse, kuna isik peeti kahtlustatavana kuulati üle, ta on oma tegu tunnistanud. Riik on
niisiis isiku käitumisele operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud, isik on oma teost
aru saanud, soovib saada abi. Samuti on isik vabatahtlikult võtnud eripreventiivse ning teatavas
mõttes karistusliku mõjuga kohustuse. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse
lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale.
Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise (nr RP-1-2/22/1) p 3.2.2. kohaselt on avalik menetlushuvi
olemas KarS §-dele 120-121 vastava jätkuva perevägivalla puhul. Käesoleval juhul on
kahtlustatav tegu kvalifitseeritud kui korduv lähisuhtes toime pandud vägivald.
Seadus võimaldab aga menetlust siiski ka sellisel juhul KrMS § 202 lg 7 alusel lõpetada ning
prokurör - irdudes peaprokuröri juhisest – leiab, et avalik menetlushuvi siiski siinses asjas
puudub ning seda ülaltoodud põhjendustel. Mh võtab prokurör arvesse, et vaatlusalused
episoodid toimusid samal päeval, seega tegemist on küll korduva vägivallaga, kuid intsidentide
vaheline aeg on lühike.
Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku
käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle
järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör
veendunud, et selline vajadus puudub.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2 ja lg 7 ja 206 (menetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi
puudumise korral ja kui süü ei ole suur), prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231553363 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kahtlustatava kohustus KrMS § 202 lg 2 järgi on
a) mitte toime panna uusi isikuvastaseid kuritegusid
Tähtajaks määrata 12 kuud alates menetluse lõpetamisest s.o 26.09.2025 (k.a).
b) võtta nõustamisaja broneerimiseks ühendust vägivallast loobumise tugiliiniga
numbril 6606077 (
[email protected]), osaleda 1 kuu jooksul (st
hiljemalt 26.10.2024) esmasel nõustamisel ning seejärel edasistel nõustamistel
nõustaja ette nähtud mahus (kokku mitte vähem kui 5 korda) ning vajaduse
ilmnemisel läbida nõustaja poolt suunatud sotsiaalprogramm.
Nõustamiste läbimise tähtajaks määrata 6 kuud alates kriminaalmenetluse
lõpetamisest s.o 26.03.2025 (k.a).
3. Tõkendid jt kriminaalmenetluse tagamise vahendid: puuduvad.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad
5. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad
6. Käesolev määrus saata:
• kannatanule või tema esindajale: xxx (KrMS § 206 lg 2)
• teadmiseks DELTA kaudu
[email protected]
7. Anda luba kriminaalasja materjalidega tutvumiseks määruse p-s 2 toodud programmi
korraldajal (KrMS § 214 lg 1 ja § 2032 lg 6)
8. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, siis sellest asjaolust ning
kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest teavitatakse Tervisekassat, kellel on õigus
kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.
9. Kannatanul on õigus 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse saamisest
• tutvuda toimikuga (KrMS § 206 lg 3)
• vaidlustada menetluse lõpetamine Riigiprokuratuuris (KrMS § 207 lg 3)
• taotleda määruse sisust arusaamiseks selle tõlkimist keelde, mida ta valdab, kui tema
kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt.1
Kaspar Urmas Oja
prokurör
Kui isik ei täida talle käesoleva määruse p 2 toodud kohustusi tähtaegselt, siis prokurör
uuendab kriminaalmenetluse.
Kinnitan, et olen nõus kriminaalasja lõpetamisega, olen nõus minule asetatud kohustusega,
mulle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi ning olen kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia kätte saanud.
Nimi: Allkiri: Kuupäev:
1
Если потерпевший, являющийся физическим лицом, не владеет эстонским языком, то он может, для понимания
содержания текста постановления о прекращении уголовного производства, в течение десяти дней подать
ходатайство о переводе его на родной язык потерпевшего или на язык, которым он владеет.
If a victim is not proficient in the Estonian language, they have the right to request the translation of the order on the termination
of criminal proceedings into their native language or a language in which they are proficient within 10 days.