dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Sissetulev kiriAvalik

Vastus järelepärimisele vaidemenetluses

Andmekaitse Inspektsioon · 21. juuli 2022
Viit
2.1.-3/22/1253
Registreeritud
21. juuli 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1-3 Vaidemenetluse toimikud (AvTS) (uus nimi alates 01.03.2024)
Toimik
2.1.-3/2022
Vastutaja
Kadri Levand (Andmekaitse Inspektsioon)
Lahendamise tähtaeg
12. august 2022

Failid

  • 📎Vastus teabenõudele.asice1608 KB

Sisu (failidest)

Tiina Georg Teie 08.07.2022 nr 2.1.-3/22/1253 SA Keskkonnaõiguse Keskus [email protected] Meie 21.07.2022 nr 2-7/22/2316-5 Vastus teabenõudele Austatud proua Georg Vastavalt Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsusele ja ettekirjutus-hoiatusele avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/22/1253 edastame Keskkonnaministeeriumi dokumendiregistris 04.04.2022 registreeritud dokumendi nr 8-1/22/1. Kuna seaduste muutmise eelnõu on jätkuvalt täiendamisel, palume seda versiooni mitte levitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Herdis Fridolin Looduskaitse osakonna nõunik osakonna juhataja ülesannetes Lisad: Keskkonnaministeeriumi 04.04.2022 kiri nr 8-1/22/1 Teadmiseks: Andmekaitse Inspektsioon Kadri Möller, 626 2876 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 03.03.2022 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja looduskaitseseaduse ning planeerimisseaduse muutmise seadus (Natura hindamine) § 1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 21 teksti täiendatakse pärast sõna „kavandatava“ tekstiosaga „sealhulgas asjakohasel juhul korduva või jätkuva“; 2) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „kavandatakse tegevust, mille“ tekstiosaga „kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kavandatava tegevuse“; 3) paragrahvi 3 lõikes 2 jäetakse välja tekstiosa „välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul“; 4) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses: „(101) Kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse käesoleva seaduse § 6 lõike 2 või 21 alusel ja eelhinnangu kohaselt ei ole tegevusel olulist keskkonnamõju, kuid kavandatava tegevuse olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole võimalik objektiivsest teabest lähtudes välistada, siis jäetakse keskkonnamõju hindamine algatamata ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale hinnatakse vastavalt looduskaitseseaduse 10. peatüki Natura asjakohase hindamise sätetele.“; 5) paragrahvi 11 lõiget 11 täiendatakse pärast sõna „teavitamiseni“ tekstiosaga „või looduskaitseseaduse § 697 lõike 11 kohase Natura erandi tegemise menetluse lõpuni.“; 6) paragrahvi 29 lõike 1 sissejuhatav lause ja punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui hinnatakse mõju Natura 2000 võrgustiku alale vastavalt käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktile 2: 1) peab keskkonnamõju hindamisel eelkõige arvestama muuhulgas ala kaitse eesmärki ja ala terviklikkust;“; 7) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses: „11) peab keskkonnamõju hindamise aruanne sisaldama looduskaitseseaduse §-s 696 sätestatud Natura asjakohase hindamise aruannet;“; 8) paragrahvi 29 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tegevusloa andmisel lähtutakse looduskaitseseaduse §-st 691.“; 9) paragrahvi 29 lõiked 3‒5 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui käesoleva seaduse § 33 lõike 1 punktis 4 nimetatud strateegiline planeerimisdokument koostatakse kohaliku tähtsusega väikese ala detailplaneeringuna ning keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kaalumise tulemuse kohaselt ei kaasne selle elluviimise 1 tulemusena olulist keskkonnamõju, siis võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata ja hinnata mõju Natura 2000 võrgustiku alale vastavalt looduskaitseseaduse 10. peatüki Natura asjakohase hindamise sätetele.“; 11) paragrahvi 45 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) peab keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne sisaldama looduskaitseseaduse §-s 696 Natura asjakohase hindamise aruannet;“; 12) paragrahvi 45 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel lähtutakse looduskaitseseaduse §-st 691.“; 13) paragrahvi 45 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Kui keskkonnamõju hindamine või keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole käesoleva sätte jõustumisel kohustuslik, võib enne käesoleva sätte jõustumist algatatud keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise huvitatud isiku taotlusel lõpetada ja lähtuda kavandatava tegevuse lubamisel ja strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel looduskaitseseaduse 10. peatükist.“. § 2. Looduskaitseseaduse muutmine Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 32 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus või käesoleva seaduse §-s 33 või 10. peatükis sätestatud korras.“; 2) 10. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10. peatükk EUROOPA LIIDU NATURA 2000 VÕRGUSTIKUS OSALEMINE JA NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADE KAITSE“; 3) paragrahvi 69 pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 69. Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik ja Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärk“; 4) paragrahvi § 69 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ala (edaspidi Natura 2000 võrgustiku ala) kaitse-eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide või nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu.“; 2 5) seadust täiendatakse §-dega 691‒699 järgmises sõnastuses: „§ 691. Natura 2000 võrgustiku ala kaitse kavandatava tegevuse lubamisel ja strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel (1) Kavandatavat tegevust, sealhulgas korduvat või jätkuvat tegevust (edaspidi kavandatav tegevus), millel mille puhul ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale eraldi või koos muude tegevustega, võib lubada ning strateegilise planeerimisdokumendi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 mõistes (edaspidi strateegiline planeerimisdokument) võib kehtestada, kui on selge, et seda tegevust ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimist lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning need ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust. (2) Kui hoolimata kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel (edaspidi Natura erand), sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel, võib tegevust lubada või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada Vabariigi Valitsuse nõusolekul. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tuleb tegevuse lubamisel või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel seada hüvitusmeetmete rakendamise kohustus, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitset. Keskkonnaministeerium teavitab vastuvõetud hüvitusmeetmetest Euroopa Komisjoni viivitamata pärast tegevuse lubamist või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist. Kavandatud tegevust, sealhulgas strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist. (4) Kui kavandatav tegevus või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine mõjutab eeldatavalt ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alal esinevat esmatähtsat looduslikku elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ tähenduses, võib Vabariigi Valitsus anda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõusoleku ainult juhul, kui kavandatav tegevus või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine on seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste korral võib tegevust lubada või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada ainult pärast Euroopa Komisjonilt arvamuse saamist. Kavandatud tegevust, sealhulgas strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud Natura erandile kohaldatakse Natura erandi menetlust vastavalt käesoleva seaduse §-le 697. (6) Kavandatavale tegevusele, ja strateegilisele planeerimisdokumendile, mis on otseselt seotud Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldusega käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja käesoleva seaduse §-des 692‒698 sätestatut ei kohaldata. § 692. Natura asjakohane hindamine ja otsustaja (1) Kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole võimalik objektiivsest teabest lähtudes välistada, tuleb Natura 2000 võrgustiku alale avalduvaid mõjusid asjakohaselt hinnata (edaspidi Natura asjakohane hindamine) käesolevas peatükis sätestatud korras. 3 (2) Kavandatava tegevuse lubamisel ning strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja kehtestamisel arvestatakse Natura asjakohase hindamise tulemusi. (3) Natura asjakohase hindamise vajadust hindab haldusorgan, kelle pädevuses on kavandatava tegevuse lubamine või strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja või juhul, kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja koostamise korraldaja ei kattu, strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja pärast selle dokumendi koostamise algatamist (edaspidi otsustaja). (4) Otsustaja annab eelhinnangu Natura asjakohase hindamise vajaduse kohta käesoleva seaduse §-s 693 sätestatud korras, välja arvatud, kui vajaduse puudumine on ilmselge. (5) Käesolevas peatükis sätestatud menetlustähtaegu võib pikendada põhjendatud juhtudel nagu dokumentide maht, kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi või selle mõjude keerukus, teabe kogumisega seotud raskused, määrates uue menetlustähtaja. § 693. Eelhinnang (1) Eelhinnangu andmisel lähtub otsustaja järgmisest teabest: 1) tõenäoliselt mõjutatava Natura 2000 võrgustiku ala iseloomustavad andmed (sh kaitse-eesmärk, kaitstavad elupaigatüübid ja liigid); 2) kas kavandatav tegevus on seotud kaitsekorraldusega; 3) kavandatav tegevust iseloomustavad andmed; 4) teised teadaolevad olulise mõjuga tegevused seoses asjakohase Natura 2000 võrgustiku alaga; 5) eeldatavalt ebasoodsat mõju avaldavad tegevused või asjaolud, seejuures eraldi või koos muude tegevustega; 6) mõju kõigile tõenäoliselt otseselt või kaudselt mõjutatavatele Natura 2000 võrgustiku aladele, võttes arvesse nende kaitse eesmärke; 7) tegevuste võimalik kumulatiivne mõju; 8) põhjendatud juhul muu asjakohane teave. (2) Eelhinnangus esitatakse muu hulgas koos põhjendustega otsustaja järeldus, kas oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivse teabe alusel välistatud. (3) Eelhinnangu, mille kohaselt ei ole Natura asjakohane hindamine vajalik, kooskõlastab otsustaja mõjutatava kaitstava loodusobjekti valitsejaga. (4) Eelhinnangu võib jätta andmata ja Natura asjakohase hindamise algatamata, kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevad võimalikud mõjud Natura 2000 võrgustiku alale on varem asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on piisavalt teavet, arvestades käesoleva seaduse § 691 lõiget 1. § 694. Natura asjakohase hindamise algatamine (1) Natura asjakohase hindamise algatab otsustaja põhjendatud otsusega, võttes arvesse eelhinnangu tulemusi. (2) Otsustaja teeb otsuse Natura asjakohase hindamise algatamise kohta: 1) kavandatavaks tegevuseks vajaliku loa või sellise tegevuse aluseks oleva muu dokumendi menetlemise aja jooksul; 4 2) koos strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise otsusega või koostamise käigus viivitamata, kui selleks ilmneb vajadus. (3) Natura asjakohase hindamise algatamisel või vajadusel eraldi otsusega määrab otsustaja muu hulgas: 1) hindamismetoodika ja vajalikud uuringud, kui see on asjakohane; 2) eriteadmistega isiku või isikud, kes koostavad hindamise aruande (edaspidi ekspert), võttes arvesse eksperdile esitatavaid nõudeid ja asjakohasel juhul kavandatavast tegevusest või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest huvitatud isiku ettepanekut; 3) muud asjakohased juhised, sealhulgas juhised asjaomaste asutuste kaasamiseks või hindamiseks vajaliku teabe kogumiseks. (4) Natura asjakohase hindamise algatamisel peatub kavandatavaks tegevuseks vajaliku loa või sellise tegevuse aluseks oleva muu dokumendi menetlus Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuseni või Natura erandi tegemise menetluse lõpuni. (5) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisel või koostamise käigus algatatud Natura asjakohane hindamine viiakse läbi samaaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamisega. § 695. Natura asjakohase hindamise ekspert (1) Ekspert käesoleva peatüki tähenduses on eriteadmistega isik, kellel on Natura 2000 võrgustiku ala kaitse eesmärkideks oleva liigi või elupaigatüübi uurimisel või nendele avalduvate mõjude hindamisel pikaajalised kogemused ning kes tunneb Natura asjakohase hindamise menetluse põhimõtteid. (2) Eksperdiks võib põhjendatud juhul määrata otsustaja teenistuja või töötaja, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud nõuetele. (3) Eksperdi kaasamise korraldab ja sellega seotud kulud kannab Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks oleva taotluse esitaja või strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul kannab eksperdi kaasamisega seotud kulud otsustaja. § 696. Natura asjakohase hindamise aruanne (1) Natura asjakohase hindamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat mõju Natura 2000 võrgustiku alal olevatele kaitstavatele liikidele ja elupaigatüüpidele ala kaitse-eesmärkide seisukohast ning mõju ala terviklikkusele, arvestades ka väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala toimuvaid või kavandatavaid tegevusi ning tegevuste kumulatiivset mõju. (2) Natura asjakohase hindamise tulemusena koostab ekspert aruande, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi lühiiseloomustus; 2) asjassepuutuva Natura 2000 võrgustiku ala lühiiseloomustus, sh ala kaitse-eesmärk ning ülevaade alal asuvatest elupaigatüüpidest ja liikidest; 3) selge hinnang kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva ebasoodsa mõju võimalikkuse kohta ala terviklikkusele; 5 4) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud ebasoodsa mõju leevendusmeetmed ja hinnang nende tõhususele; 5) reaalsete alternatiivide analüüs. (3) Otsustaja edastab Natura asjakohase hindamise aruande mõjutatava kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks. (4) Kaitstava loodusobjekti valitseja kooskõlastab Natura asjakohase hindamise aruande või jätab selle kooskõlastamata 30 päeva jooksul aruande saamisest arvates. (5) Otsustaja kontrollib Natura asjakohase hindamise aruande vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud nõuetele ning piisavust Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks olnud kavandatava tegevuse lubamiseks või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamiseks. (6) Kui otsustaja tuvastab, et Natura asjakohase hindamise aruanne ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud nõuetele või ei ole Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks olnud kavandatava tegevuse lubamise otsustamiseks või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamiseks piisav, määrab otsustaja aruande täiendamiseks tähtaja. (7) Otsustaja teeb Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kooskõlastuse saamisest või lõike 6 alusel määratud tähtajast. § 697. Natura erandi tegemise menetlus (1) Kui Natura asjakohase hindamise aruandest selgub, et kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneb eeldatavalt ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele, võib alternatiivsete lahenduste puudumisel algatada Natura erandi tegemise menetluse. (2) Natura erandi tegemise menetluse algatab otsustaja põhjendatud otsusega, kooskõlastades otsuse eelnõu eelnevalt kaitstava loodusobjekti valitseja ja Keskkonnaministeeriumiga. (3) Natura erandi tegemise menetluse algatamisel või vajadusel eraldi otsusega määrab otsustaja muu hulgas: 1) vajalikud uuringud, kui see on asjakohane; 2) eksperdi või eksperdid, kes koostavad hindamise aruande, võttes arvesse eksperdile esitatavaid nõudeid ja asjakohasel juhul kavandatavast tegevusest või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest huvitatud isiku ettepanekut; 3) muud asjakohased juhised, sealhulgas juhised asjaomaste asutuste kaasamiseks või hindamiseks vajaliku teabe kogumiseks. (4) Ekspert koostab Natura erandi tegemise aruande, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) ala kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade kirjeldus, millele avaldub tõenäoliselt ebasoodne mõju; 2) ebasoodsa mõju kirjeldus ja ulatus; 3) valitud alternatiivse lahenduse põhjendus; 4) avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad põhjused, sealhulgas sotsiaalsed või majanduslikku laadi põhjused, mis kaaluvad üle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkuse säilimise; 5) hüvitusmeetmete kirjeldus ja hinnang nende rakendamise tõhususele. 6 (5) Juhul, kui Natura erandi aruande koostamise käigus jõutakse järeldusele, et puuduvad käesoleva seaduse § 691 lõigetes 2 või 4 sätestatud Natura erandi tegemise alused, lõpetab otsustaja Natura erandi menetluse. (6) Natura erandi tegemise aruande kooskõlastab otsustaja mõjutatava kaitstava loodusobjekti valitseja ja Keskkonnaministeeriumiga. Kaitstava loodusobjekti valitseja ja Keskkonnaministeerium kooskõlastavad või jätavad kooskõlastamata 30 päeva jooksul valminud aruande saamisest. (7) Otsustaja kontrollib Natura erandi tegemise aruande vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud nõuetele ning piisavust Natura erandi tegemise menetluse jätkamiseks. (8) Kui otsustaja tuvastab, et Natura erandi tegemise aruanne ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud nõuetele või ei ole selle Natura erandi tegemise menetluse jätkamiseks piisav, määrab otsustaja aruande täiendamiseks tähtaja. (9) Otsustaja teeb Natura erandi tegemise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse või menetluse lõpetamise otsuse 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kooskõlastuse saamisest või lõike 8 alusel määratud tähtajast. (10) Otsustaja esitab nõuetele vastavaks tunnistatud Natura erandi tegemise aruande Keskkonnaministeeriumile käesoleva seaduse § 691 lõigetes 2 ja 4 sätestatud nõusoleku saamiseks Vabariigi Valitsuselt või arvamuse küsimiseks Euroopa Komisjonilt. (11) Natura erandi tegemise menetlus lõpeb käesoleva seaduse § 691 lõikes 2 sätestatud nõusoleku või lõikes 4 sätestatud nõusoleku või arvamuse saamisega. § 698. Menetlusosaliste ja avalikkuse kaasamine (1) Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi tegemise aruandega võimaldatakse menetlusosalisel ja avalikkusel tutvuda ning nende kohta ettepanekuid ja vastuväiteid esitada samas ulatuses ja korras, mida kohaldatakse kavandatud tegevuseks vajaliku loa või selle elluviimiseks vajaliku muu dokumendi taotluse või strateegilise planeerimisdokumendiga tutvumisele või nende kohta ettepanekute või vastuväidete esitamisele. (2) Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi menetluse tulemuste kohta avaldab otsustaja viivitamata oma veebilehel teate, milles märgitakse, kuidas saab eelhinnanguga, Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi menetluse tulemustega tutvuda ning kuidas saab esitada ettepanekuid või vastuväiteid. (3) Igaühel on õigus esitada otsustajale Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi menetluse tulemuste kohta ettepanekuid või vastuväiteid avaliku väljapaneku kestel või otsustaja määratud muu tähtaja jooksul. (4) Natura erandi menetluse algatamisel avalikustatakse asjakohase hindamise aruanne koos Natura erandi menetluse algatamise otsuse eelnõuga. (5) Kui kavandatavaks tegevuseks loa või muu tegevust lubava dokumendi andmise või strateegilise planeerimisdokumendi menetluses ei kohaldata avatud menetlust, määrab otsustaja tähtaja ettepanekute või vastuväidete esitamiseks, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest arvates. 7 (6) Kui otsustaja peab seda lähtudes juhtumi asjaoludest vajalikuks, siis avaldatakse teave asjakohase hindamise ja Natura erandi menetluse algatamise kohta veebis määratud asukohas. Kui otsustaja peab põhjendatuks avaldada teade ka ajalehes, siis kannab avalikustamise kulud huvitatud isik. Asjakohase hindamise teates avaldatakse kavandatava tegevuse lühikirjeldus, mõjutatava Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärk, eeldatav aeg, mil Natura asjakohane hindamine tehakse ning täiendava teabe saamise võimalused. Natura erandi menetluse teates avaldatakse alternatiivide puudumise selgitus ja võimalikud avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad põhjused, mis võimaldavad erandit teha. (7) Juhul kui Natura mõju hindamine lõpeb eelhinnangu andmisega võib otsustaja eelhinnangu avalikustada käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Eelhinnangu avalikustamata jätmisel avaldab otsustaja tegevust lubava dokumendi koos eelhinnangu järelduste ja avalikustamata jätmise põhjendustega oma veebilehel. § 699. Natura hindamise erisused projekteerimistingimuste andmisel (1) Projekteerimistingimuste andmisel algatatud Natura asjakohane hindamine ja asjakohasel juhul Natura erandi tegemise menetlus viiakse läbi samaaegselt ehitusprojekti koostamisega. (2) Projekteerimistingimuste andmisel algatatud Natura asjakohase hindamise aruande juurde kuulub ehitusprojekt.“; 6) paragrahv 70 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 701 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Kui“ tekstiosaga „Natura asjakohase hindamise,“. § 3. Planeerimisseaduse muutmine Planeerimisseaduse § 124 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Kui detailplaneering koostatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 2¹ kohase kohaliku tähtsusega väikese ala kohta ning keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kaalumise tulemusena ei kaasne olulist keskkonnamõju, kuid mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole välistatud, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata ja hinnata mõju Natura 2000 võrgustiku alale lähtudes looduskaitseseaduse 10. peatükis sätestatust.“. § 4. Seaduse jõustumine Seadus jõustub …… Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, ………………….2022. a Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel 8 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 04.04.2022 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 03.04.2027 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Keskkonnaministeerium Keskkonnaamet 04.04.2022 nr 8-1/22/1 Arvamuse küsimine looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise kohta - Natura hindamine Keskkonnaministeerium esitab arvamuse saamiseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse, looduskaitseseaduse ja planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu ja esialgse seletuskirja. Seaduse muutmise eelnõu käsitleb Natura hindamist. Soovime esitatud eelnõu ja seletuskirja kohta Teie arvamust ning täiendusi seaduse eelnõu rakendamisega seotud võimalike mõjude kohta 10 tööpäeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Kadri Möller, 626 2876 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse, looduskaitseseaduse ja planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) võeti vastu 21. aprillil 2004. aastal. LKSi eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega, samuti loodusvarade säästlikule kasutamisele kaasaaitamisega. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) võeti vastu 22. veebruaril 2005 ning planeerimisseadus 28. jaanuaril 2015. Eelnõukohase seadusega sätestatakse eraldiseisev menetlus nn Natura hindamiseks, mis seni on olnud võimalik vaid keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) raames. Eelnõuga luuakse võimalus eraldiseisvaks hindamisek, kui tegevusel või planeerimisdokumendil võib olla mõju Natura 2000 võrgustiku alale, kuid tegevus ei mõjuta keskkonda laiemalt ning seetõttu puudub vajadust teha KMH või KSH. Eraldiseisvaev Natura hindamise menetluse regulatsioon lisatakse LKSi ja see koosneb kolmest etapist: eelhindamine, asjakohane hindamine ja erandi tegemine. KeHJSi muudetakse ja võetakse välja Natura hindamise põhimõtted, mis viiakse üle LKSi. Planeerimisseaduses tehakse üks muudatus, mis võimaldab kohaliku tähtsusega väikese ala detailplaneeringu KSH asemel läbi viia Natura hindamise. Natura hindamise põhimõtted:  kavandatud tegevust võib lubada või strateegilist planeerimisdokumenti kehtestada juhul, kui see ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust;  erandit võib teha ainult juhul, kui puuduvad alternatiivsed lahendused ja kavandatav tegevus või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisel on avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad põhjused. Erandit võib teha Vabariigi Valitsuse nõusolekul;  juhul, kui kavandatav tegevus või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine mõjutab eeldatavalt ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alal esinevat esmatähtsat elupaigatüüpi või liiki nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta tähenduses, võib Vabariigi Valitsus anda nõusoleku üksnes juhul, kui erand on seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste korral võib erandit teha pärast Euroopa Komisjonilt arvamuse küsimist;  erandi tegemisel tuleb seada hüvitusmeetmete rakendamise kohustus. Kavandatud tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist. Eelnõu on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega nr 2021/4029, milles komisjon heidab Eestile ette, et Eesti õigussüsteemis ei hinnata loodusdirektiivi nõuete kohaselt mõju kavandatavale majandustegevusele, mis võib negatiivselt mõjutada Natura 2000 loodusväärtusi. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu valmistasid ette Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik Kadri Möller (626 2876, [email protected]), keskkonnakorralduse osakonna nõunik Rainer Persidski (626 2973, [email protected]) ja peaspetsialist Kristy Käärid (626 0742, [email protected]) koostöös Keskkonnaametiga. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollinud õigusosakonna nõunikud Džein Aunre (626 0738, [email protected]) ja Triin Nymann (626 2927, [email protected]). eelnõu ja seletuskirja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). Eelnõu põhineb Keskkonnaministeeriumi tellitud ja advokaadibüroo Ellex Raidla koostatud eraldi Natura hindamise menetluse kehtestamise vajalikkuse ja otstarbekuse analüüsil (2020) ning analüüsi alusel koostati ka eelnõu algversioon, mida on hiljem täpsustatud ja täiendatud. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu on seotud ELi õiguse rakendamisega. Eelnõu on otseselt seotud nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsest, aga ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta. Eelnõukohase seadusega muudetakse looduskaitseseaduse redaktsiooni RT I, 16.06.2021,4, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsiooni RT I, 03.01.2022,1 ja planeerimisseaduse redaktsiooni RT I, 03.01.2022,1. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seaduseelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna planeeritavate sätetega ei piirata ebaproportsionaalselt kodanike põhiõigusi ega kehtestata põhiseadusega vastuolus olevaid kohustusi. 2. Seaduse eesmärk Eelnõukohase seaduse eesmärk on vähendada ressursimahukate keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju strateegiliste hindamiste arvu, tekitades võimaluse hinnata kavandatava tegevuse ning strateegilise planeerimisdokumendi (nt valdkondlik arengukava, programm, strateegia, detailplaneering) elluviimisega kaasnevat mõju Natura 2000 võrgustiku alale eraldiseisvalt. Sellist eraldiseisvat hindamist saab rakendada juhtudel, mil tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole võimalik välistada, kuid puudub muu oluline keskkonnamõju KeHJS tähenduses, mis tingiks KMH või KSH algatamise vajaduse. ei Sellisel juhul saab loobuda KMH või KSH tegemisest ning asendada selle eelnõukohase Natura hindamisega. Kogu mõju hindamise menetlus muutub sellega paindlikumaks, kiiremaks ja odavamaks nii otsustajale kui arendajale, kuivõrd keskendutakse vaid Natura 2000 võrgustiku alale avalduva võimaliku mõju osas eelhinnangu andmisele ning vajadusel kitsalt fokusseeritud asjakohasele hindamisele. Senise KeHJS-i regulatsiooni järgi tuleb algatada KMH või KSH (sõltuvalt sellest, kas tegemist on kavandatava tegevuse lubamise või mõne planeerimisdokumendi üle otsustamisega) muuhulgas siis, kui kavandatakse tegevust või planeerimisdokument on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju Natura alale (KeHJS § 3 lg 1 p 2; § 33 lg 1 p 4). Tulenevalt nii Euroopa Kohtu kui ka Riigikohtu praktikast on direktiivi 92/43/EMÜ artikkel 6 lõikes 3 ette nähtud Natura aladele avalduvate mõjude hindamise künnis suhteliselt madal ja järelikult tuleks ka kehtiva õiguse järgi ja ettevaatuspõhimõtte kohaselt Natura aladele avalduvaid mõjusid hinnata alati, kui ebasoodsat mõju ei saa välistada. Kehtiva seaduse probleemiks on aga see, et sellist hindamist saab teha üksnes KMH või KSH raames. KMH menetluse eesmärk on uurida, milline on kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline mõju keskkonnaelementidele nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja looduslik mitmekesisus, elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ja kaitstavatele loodusobjektidele ning nende omavahelistele seostele (KeHJS § 31 lg 2). Kuigi KMH programmis või KSH programmis (planeeringute puhul väljatöötamise kavatsuses) saab hindamise ulatust täpsustada, on KMH ja KSH mõeldud siiski laiema ringi mõjude hindamiseks. KMH ja KSH tegemiseks sätestab seadus põhjaliku menetluse, mida pädev asutus ei saa üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes muuta ega lahendada konkreetsel juhul optimaalsemal viisil. Tegemist on ka ajamahukate menetlustega, mille kestuseks on KMH näitel hinnanguliselt 1,5–3 aastat, mis näitab, et sellises menetluslikus vormis keskkonnamõju hindamisi tuleks teha tõesti vaid siis, kui see on tegevuse eeldatava olulise keskkonnamõju taustal põhjendatud. Seadust on vaja muuta, kuna ehkki KMH ja KSH tegemine ei oleks sisuliselt vale, siis on need menetlused suure halduskoormusega, ajamahukad ja kallid ning seetõttu on nende rakendamine piiratud ulatusega mõjude väljaselgitamiseks ülemäärane. Juhul, kui KMH või KSH algatatakse muul KeHJSs toodud alusel, hinnatakse menetluse raames ka mõju Natura alale, kui see on asjakohane ja vajalik. Selliseid juhtumeid eelnõukohane muudatus ei mõjuta. Eelnõu on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega nr 2021/4029, milles komisjon heidab Eestile ette, et Eesti õigussüsteemis ei rakendata täielikult Euroopa Liidu õiguses sätestatud keskkonnamõju strateegilise hindamise nõudeid ja Eesti õigusaktide kohaselt ei hinnata loodusdirektiivi nõuete kohaselt mõju kavandatavale majandustegevusele (nt metsaraiele), mis võib negatiivselt mõjutada Natura 2000 ala kaitse-eesmärki ja ala terviklikkust. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, millega muudetakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (§ 1), looduskaitseseadust (§ 2), planeerimisseadust (§ 3) ning nähakse ette seaduse jõustumise aeg (§ 4). Suurem osas muudatusi tehakse looduskaitseseadusesse. Eraldi Natura aladele avalduvate mõjude hindamist võiks reguleerida nii KeHJSis kui ka LKSis. KeHJSs reguleerimise kasuks räägib Natura aladele avalduvate mõjude hindamise menetluse olemuslik sarnasus KMHga ja KSHga, kõigil nimetatud juhtudel soovitakse välja selgitada kavandatava tegevuse mõju keskkonnale ning need hindamised on formaliseeritud menetluslikud abivahendid teabe hankimiseks. Selline hindamine sobib LKSi aga tihedama sisulise seotuse tõttu Natura ala loodusväärtuste kaitsega – on ju nii LKS kui ka Natura aladele avalduvate mõjude hindamise esmane eesmärk oluliste loodusväärtuste kaitse. Seega tuleb õigusloomeks valik langetada lähtudes vormilisest sarnasusest või sisulistest kriteeriumitest. Mõlemal juhul on valik põhjendatav ning mõlemas seaduses oleks võimalik sellist hindamist reguleerida, ühel juhul prevaleeriks lihtsalt sisulised põhjendused (LKS) ja teisel juhul menetluste sarnasus (KeHJS). Kui võrrelda LKS ja KeHJS normitehniliselt ning püüda leida mõlemas seaduses sobivat asukohta eelnõu kohast hindamist puudutavatele normidele, siis selgub, et loogilisemalt ja vähemate muudatustega on võimalik lisanduvaid norme paigutada LKS-i. LKS-is on juba eraldi peatükk Natura 2000 võrgustiku kohta. LKS peatükis 10 reguleeritakse Natura 2000 võrgustiku moodustumist, selle kaitse-eesmärke ning hüvitusmeetmeid (LKS §§ 69–701). Teiseks on võimalik LKS-i 10. peatükki lisada suuremate normitehniliste probleemideta täiendavaid norme. Paragrahvi 1 punktides 1 kuni 14 muudetakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust. Punkti 1 kohaselt täiendatakse KeHJS § 21 sõnadega, et kavandatava tegevuse alla mahuvad asjakohasel juhul ka jätkuvad ja korduvad tegevused, näiteks tegevused, mida on harrastatud perioodiliselt aastaid, kuid mille jaoks väljastatakse iga kord tähtajaline luba. Jätkuvaks või korduvaks tegevuseks on juba toimuv tegevus, mida jätkatakse ilma seda muutmata ja mis põhjustab vahetut või kaudset mõju keskkonnale. Juhul, kui sellisel puhul on vaja läbi viia mõju hindamine, siis sellise hindamise teeb ja kulud kannab arendaja samamoodi nagu uue kavandatava tegevuse korral arvestades saastaja maksab printsiipi ning asjaolu, et tähtajaliste lubade korral vaadatakse tegevus perioodiliselt üle, võttes arvesse vahepeal muutunud olusid, sealhulgas kumulatiivseid mõjusid. Muudatus tuleneb Riigikohtu 28.01.2021 otsusest haldusasjas nr 3-17-1739, kus on toodud, et loodusdirektiivi art 6 lõiked 2 ja 3, nii nagu neid on tõlgendanud Euroopa Kohus, panevad tagantjärele hindamise tagamise kohustuse liikmesriigile. Hindamise üksikasjad määrab liikmesriik. Direktiivist liikmesriigile tulenevaid kohustusi ei saa üksikisikule panna ilma neid riigisisesesse õigusesse üle võtmata (p 25). Punkti 2 kohaselt muudetakse KeHJS § 3 lõike 1 punkti 2 ja seotakse mõju hindamine Naturaga sama lõike punktis 1 toodud tegevusloa taotlemisega. Punktiga 3 jäetakse KeHJS § 3 lõikest 2 välja Naturale viitav tekstiosa. Antud lõikega kehtestatakse KMH tegemise erand riigi julgeoleku tagamise või hädaolukorra lahendamise korral. Kehtivas seaduses on toodud, et nimetatud erand ei kehti, kui kavandatav tegevus võib oluliselt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 ala. Eelnõukohase seaduse jõustumisel tuleb mõju Natura alale hinnata LKSi alusel. Paragrahvi 1 punktis 4 täiendatakse KeHJS § 11 lõikega 101. Selles täpsustatakse, et kui eelhinnangu kohaselt olulist keskkonnamõju ei tuvastata, kuid ilmneb kavandatava tegevuse eeldatav ebasoodne mõju Natura alale, võib keskkonnamõju hindamise jätta algatamata ja teha Natura hindamise vastavalt LKS 10. peatüki sätetele. Normis tehtav viide KeHJS § 6 lõikele 2 ja 21 tähendab, et säte ei puuduta KeHJS § 6 lõike 1 tegevuste kavandamist. KeHJS § 6 lõikes 1 esitatakse loetelu tegevustest, mille olulist keskkonnamõju eeldatakse ning mille kavandamisel tuleb alati teha KMH. KMH menetluses selgitatakse välja ka tegevuse mõju Natura alale, st Natura hindamine on juba hõlmatud KMH menetlusega. KeHJS § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud tegevuste kavandamisel tuleb kaaluda, milline võimalik mõju tegevusega kaasneb ja otsustada KMH vajadus selle alusel. Sellisel juhul tuleb pädeval organil muu hulgas hinnata, kas on vajalik KMH algatamine või piisab hindamisest vastavalt LKSile. Paragrahvis 1 punktis 5 täiendatakse KeHJS § 11 lõiget 11, mille alusel peatub tegevusloa menetlus KMH algatamisel asjakohasel juhul LKS § 697 lõike 11 kohase Natura erandi tegemise menetluse lõpuni. Paragrahvi 1 punktidega 69 muudetakse KeHJS § 29 ja sätestatakse, et KMH tegemisel peab asjakohasel juhul arvestama muuhulgas Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust, KMH aruanne peab sisaldama LKS §-s 696 sätestatud Natura asjakohase hindamise aruannet, KMH aruanne tuleb kooskõlastada kaitstava loodusobjekti valitseja ehk Keskkonnaametiga ning tegevusloa andmisel tuleb lähtuda LKS §-st 691. See tähendab, et tegevusloa võib anda juhul, kui seda lubab Natura ala kaitsekord ja otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 ala terviklikkust. Nn Natura erandi sätted KeHJS § 29 lõigetes 3–5 tunnistatakse kehtetuks: erandit saab edaspidi teha vastavalt LKS §-s 697 kirjeldatud menetlusele. Erandi menetlus algatatakse pärast KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist. Erandi tegemiseks peavad puuduma tegevusloaga kavandatud tegevusele alternatiivid ja tegevus peab olema vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatelt põhjustel. Erandi tegemisel tuleb seada hüvitusmeetmete rakendamise kohustus, mis tuleb ellu viia enne tegevusloaga kavandatud tegevusega alustamist. Paragrahvi 1 punktis 10 täiendatakse KeHJS § 35 lõikega 21, mis näeb ette, et kui KeHJS § 33 lõike 1 punktis 4 nimetatud strateegiline planeerimisdokument koostatakse kohaliku tähtsusega väikese ala kohta detailplaneeringuna, siis võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata ja hinnata mõju Natura 2000 võrgustiku alale vastavalt looduskaitseseaduse 10. peatükis sätestatule. KeHJS § 33 lõike 1 punkti 4 kohaselt tuleb KSH teha strateegilisele planeerimisdokumendile, mis on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. See on seotud direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta artikkel 3 lõikest 2 tuleva nõudega, et KSH kohustus on ka juhul, kui vastavale kavale või programmile peetakse vajalikuks direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 või 7 tulenevat hindamist. Direktiivi 2001/42/EÜ artikli 3 lõikes 3 on aga sätestatud erandina, et lõikes 2 osutatud kavasid ja programme, milles määratakse väikese piirkonna kasutamine kohalikul tasandil, ning lõikes 2 osutatud kavade ja programmide väiksemaid muudatusi tuleb hinnata ainult siis, kui liikmesriigid otsustavad, et neil on tõenäoliselt oluline keskkonnamõju. Tulenevalt direktiivis antud võimalusest ongi KeHJS § 35 lõikes 21 piiratud KSH kohustust nendel juhtudel, mil KSH kohustus on seotud mõjuga Natura alale. Kui tegemist on siiski olulise keskkonnamõjuga tegevusele aluseks oleva kavaga (nt KeHJS § 33 lg 1 p 1), siis see erand ei rakendu. Kohaliku tähtsusega väikese ala detailplaneeringu alla võib arvestada näiteks mõne kinnistu detailplaneeringu. Erandit saab kohaldada ainult juhul, kui mõistlikult saab asuda seisukohale, et planeeringuga kavandatul puudub oluline keskkonnamõju. Erandi kasutamiseks tuleb teha kõigepealt KSH vajalikkuse kontroll PlanS § 124 lõike 6 ja KeHJS § 33 järgi. Alles siis, kui vastav eelhinnang KSH vajalikkust muudel põhjusel ei tuvasta ning ilmneb ainukese põhjusena Natura mõjude hindamise küsimus, saab kohaldada vastavat erandit. Paragrahvi 1 punktidega 11–13 muudetakse ja sõnastatakse ümber KeHJS § 45. Selle alusel peab asjakohasel juhul KSHs muuhulgas arvestama ala terviklikkust, KSH aruanne peab sisaldama LKS §-s 696 toodud Natura asjakohase hindamise aruannet, KSH aruanne tuleb kooskõlastada kaitstava loodusobjekti valitseja ehk Keskkonnaametiga ja strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel lähtutakse looduskaitseseaduse §-st 691. See tähendab, et strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura ala kaitsekord ja otsustaja on veendunud, et strateegilise planeerimisdokumendiga elluviidav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 ala terviklikkust. Nn Natura erandi sätted KeHJS § 45 lõigetes 3–5 tunnistatakse kehtetuks: erandit saab edaspidi teha vastavalt LKS §-s 697 kirjeldatud menetlusele. Erandi menetlus algatatakse paralleelselt KSH aruande koostamisega ja tulemused integreeritakse KSH aruandesse. Erandi tegemiseks peavad puuduma strateegilise planeerimisdokumendiga elluviidavale tegevusele alternatiivid ja see peab olema vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ning erakordselt tungivatelt põhjustel. Erandi tegemisel tuleb seada hüvitusmeetmete rakendamise kohustus, mis tuleb ellu viia enne strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevusega alustamist. Paragrahvi 1 punkt 14 puudutab seaduse rakendamist. Kui üldjuhul tuleb kohaldada haldusmenetluses menetlusnorme, mis kehtisid menetluse alguses (HMS § 5 lg 5), siis eelnõu kohaselt võib juhul, kui eelnõukohase seaduse jõustumisel ei ole KMH või KSH enam kohustuslik, need tegevusest või strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest huvitatud isiku taotlusel lõpetada ning lähtuda Natura eelhindamist või asjakohast hindamist puudutavatest LKS sätetest, kui otsustaja peab seda otstarbekaks. Rakendusnorm lubab kasutada menetluslikult vähem koormavat lahendust, kuid selle eelduseks on nii huvitatud isiku kui ka otsustaja üksmeel. Kui arendaja ja otsustaja jäävad asjakohase hindamise normide kohaldamise osas erimeelsustele, siis tuleb jätkata nende menetlusreeglite järgi, mis kehtisid haldusmenetluse algatamise hetkel. Juhul, kui KMH või KSH menetlus on lõpuetapis, pole otstarbekas protseduuri muuta. Paragrahviga 2 muudetakse ja täiendatakse looduskaitseseadust. Eelnõu § 2 on kogu eelnõu seisukohast keskse tähendusega norm, sest just selles reguleeritakse Natura hindamisega seonduvaid üksikasju. Iseäranis oluline on sellest lähtudes eelnõu § 2 punkt 5. Paragrahvi 2 punktis 1 täpsustatakse LKS § 32 lõiget 5, mille praeguse sõnastuse järgi hinnatakse hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile keskkonnamõju hindamise käigus või LKS §-s 33 sätestatud korras. Kuna selline hindamine ei pruugi eelnõu kohaselt toimuda mitte üksnes KMH käigus, vaid võib toimuda ka eelnõuga ettenähtava hindamise korras, on hindamise korra osas viidatud ka looduskaitseseaduse 10. peatüki sätetele. LKS § 33 ei muudeta ning seetõttu hoiualal kavandatavate tegevuste osas tuleb ka edaspidi lähtuda LKS § 32 ja § 33 regulatsioonist. Täiendusega saab selgeks, et lisaks LKS § 33 sätestatule tuleb olla valmis mõjusid hindama keskkonnamõju hindamise või eraldi LKSis sätestatud hindamise menetluses. Paragrahvi 2 punktides 2 ja 3 täpsustatakse peatüki ja paragrahvi pealkirju. Need on normitehnilised muudatused, mis on vajalikud seetõttu, et LKS 10. peatüki ning § 69 reguleerimisala laiendatakse Natura hindamist puudutavate normidega. Paragrahvi 2 punktides 4 ja 6 tehakse samuti normitehniline muudatus ning täiendatakse LKS § 69 lõikega 3. Lõike 3 sisu moodustab senine LKS § 70 ning selles sätestatakse Natura ala kaitse-eesmärk. Normi sisu ei muudeta, kuid senine LKS § 70 tunnistatakse kehtetuks ning „tõstetakse“ § 69 kolmandaks lõikeks põhjusel, et tegemist on peatüki seisukohast üldise normiga, mis peab asuma eespool neid norme, mis reguleerivad Natura hindamist. LKS §-le 70 ei ole elektroonilise Riigi Teataja otsingusüsteeme kasutades seni õigustloovates aktides viidatud, mistõttu on sätete loogilise järjestuse ja arusaadavuse huvides võimalik selline muudatus teha. Paragrahvi 2 punktis 5 täiendatakse LKS mitme uue normiga ja lisatakse sel viisil LKS eraldi Natura aladele avalduva mõju hindamise (eelhindamine, asjakohane hindamine, erandi tegemine) reeglid. Muudatusi põhjendatakse parema arusaadavuse huvides lähtudes lisatavate LKS paragrahvide numbritest. Sissejuhatavalt võib märkida, et eelnõu rõhutab vajadust saada enne tegevuse lubamist või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist selgeks mõjud Natura alale. Seaduses sätestatud juhul tehakse Natura 2000 võrgustiku alale avalduvad mõjud kindlaks kas KMH või KSH raames vastavalt KeHJSle või uues, eraldiseisvas Natura asjakohase hindamise menetluses. Tegevust lubava dokumendi (nt loa andmine ehitustegevuseks või uue veekogu rajamine, mis ei nõua ei ehitusluba, ehitisteatist, veeluba ega registreeringut) menetluses ja strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel peab otsustaja kõigepealt hindama, kas mõju Natura alale on tõenäoline. Kui mõjude puudumine ei ole just ilmselge, tuleb anda sellekohane eelhinnang, mille andmiseks vajaliku teabe kogumist ja toiminguid eelnõus täpsustatakse. Eelhinnangus tuleb esitada koos põhjendustega otsustaja järeldus, kas oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivse teabe alusel välistatud. Ainult mõjude välistatus saab olla aluseks edasisest hindamisest loobumisel. Kui eelhinnangu järeldusena selgub, et oluline ebasoodne mõju ei ole välistatud, on see aluseks Natura asjakohase hindamise algatamisele. Eelhinnangusse kogutav teave on omakorda lähtematerjaliks edasiseks asjakohaseks hindamiseks, kuid Natura asjakohase hindamise algatamisel täpsustab otsustaja, kuidas hindamist läbi viia, määrates huvitatud isiku ettepanekul ka eksperdi. Eksperdi rolliks on koostada Natura asjakohase hindamise aruanne, mis on aluseks tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi kohta lõpliku otsuse langetamisele. Eelnõus reguleeritakse ka menetlusosaliste ja avalikkuse kaasamist. Kui asjakohase hindamise, KMH või KSH tulemusena selgub, et ebasoodsat mõju Natura 2000 ala terviklikkusele pole võimalik ära hoida, siis võib põhjendatud juhtudel algatada Natura erandi menetluse. LKS § 691. Tegevuse ja strateegilise planeerimisdokumendi hindamise kohustus Natura 2000 võrgustiku ala kaitseks Lisatav paragrahv sätestab üldise reegli, millal tegevust, sealhulgas korduvat ja jätkuvat tegevust, mis võib ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala eraldi või koos muude tegevustega, saab lubada. Tegevus on lubatav, kui on selge, et tegevus on kooskõlas vastava ala kaitsekorraga või ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki (LKS § 691 lg 1). Kui seda pole võimalik enne tegevusega kaaseva mõju täpsema välja selgitamiseta väita, siis tuleb algatada eelnõu kohane hindamine. Eelnõu normide koostoimest nähtub, et kõigepealt tuleb kontrollida KMH või KSH kohustuslikkust ning lõpuks hinnata LKS järgse asjakohase hindamise vajalikkust. Direktiivi 92/43/EMÜ artikkel 6 lõikest 3 ja Euroopa Kohtu praktikast (nt C-98/03) tulenevalt peab Natura 2000 võrgustikule avalduvate mõjude osas olema enne otsustamist selgus laia ringi tegevuste korral. Seetõttu puudub ka võimalus „kavandatava tegevuse“ mõistet täiendavalt kitsendada. Iseloomustamaks tegevuste mõiste ulatust, võib viidata Euroopa Kohtu kohtupraktikale, milles on leitud, et tegevusteks, mis nõuavad direktiivi 92/43/EMÜ artikkel 6 lõikele 3 vastavat hindamist, võivad olla näiteks maaparandus ja kuivendustööd, vesiviljelus (C-418/04), kariloomade karjatamine ja väetiste kasutamine (C-293/17 ja C-294/17), samuti metsaraie Natura 2000 võrgustiku alal (C-441/17). Oluline ei ole niisiis konkreetne tegevuse valdkond, vaid see, kas see võib ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala eraldi või koos muude tegevustega. Selliseks tegevuseks võib olla ka tegevus, mida viiakse ellu väljaspool kaitseala, kuid mis tõenäoliselt avaldab kaitsealale olulist mõju (C-142/16, p 29). Natura mõju hindamine tuleb läbi viia ka juhul, kui taotletakse luba juba varasemalt toimunud tegevusele ehk jätkuvale või korduvale tegevusele (näiteks tegevusele, mida on harrastatud perioodiliselt aastaid, kuid mille jaoks väljastatakse iga kord tähtajaline luba ja luba on aegunud või on antud enne Natura 2000 ala moodustamist, jätkuvaks või korduvaks tegevuseks on juba toimuv tegevus, mida jätkatakse ilma seda muutmata), mis põhjustab ebasoodsat mõju ja ka seda mõju on vaja hinnata. Sellise hindamise kulud kannab arendaja (nagu ka KMH kulud kehtiva õiguse järgi), arvestades saastaja maksab printsiipi ning asjaolu, et tähtajaliste lubade korral vaadatakse tegevus perioodiliselt üle võttes arvesse vahepeal muutunud olusid, sealhulgas kumulatiivseid mõjusid. LKS § 691 lõigetes 2–5 kirjeldatakse erandi tegemise võimalusi juhul, kui mõjude hindamise tulemusena jõutakse järeldusele, et ebasoodsat mõju Natura 2000 ala terviklikkusele pole leevendusmeetmete abil võimalik vältida. Erandit on võimalik teha juhul, kui (strateegilise planeerimisdokumendiga) kavandatavale tegevusele puuduvad alternatiivid, tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel ja on võimalik rakendada hüvitusmeetmeid tagamaks Natura 2000 võrgustiku sidusust. Erandi võib kehtestada Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Nõusoleku annab Vabariigi Valitsus korraldusega. Juhul, kui (sh strateegilise planeerimisdokumendiga) kavandatav tegevus mõjutab eeldatavalt ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alal esinevat esmatähtsat looduslikku elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ tähenduses, võib Vabariigi Valitsus anda nõusoleku ainult juhul, kui kavandatav tegevus on seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste korral tuleb arvamust küsida Euroopa Komisjonilt. Kavandatud tegevust, sealhulgas strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist. Vabariigi Valitsusele valmistab korralduse ette Keskkonnaministeerium, samuti suhtleb Keskkonnaministeerium Euroopa Komisjoniga, küsides vajadusel Euroopa Komisjoni käest arvamust või informeerides komisjoni tagantjärele erandi tegemisest. Mõlemal juhul tuleb komisjonile saata nii põhjendused erandi tegemiseks kui ka rakendatavate hüvitusmeetmete kirjeldused. Tegevuse või ka strateegilise planeerimisdokumendi, mis on otseselt vajalikud Natura ala kaitsekorralduseks, mõjusid ei ole vajalik eraldi hinnata (LKS § 691 lg 6). Kõnealust erandit saab kohaldada üksnes siis, kui vastav dokument on tõesti otseselt kaitsekorraldusega seotud. Erand on seotud direktiivi 92/43/EMÜ artikkel 6 lõike 3 sõnadega „ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik“, mis tähendavad, et kui kava või projekt teenib muu hulgas kaitsekorralduse eesmärki, siis kaitsega mitteseotud elemendid võivad siiski eeldada asjakohast hindamist. Näiteks Euroopa Komisjoni juhendis viidatakse kohtuasjas C-441/17 tehtud otsuses (punkt 123) toodud näitele kava kohta (mille ainus eesmärk on aktiivse metsamajandamise meetmetega suurendada raiemahtu Natura 2000 alal), mis ei ole otseselt seotud kaitsega, kuna selles ei ole esitatud mingeid kaitse-eesmärke ega -meetmeid, ning mille suhtes seetõttu tuleb kohaldada artikkel 6 lõiget 3. See tähendab ühelt poolt, et erandit ei või laiendavalt tõlgendada. Samas võib olla mõistlik erandit mitte rakendada ning kaitsekorraldusega seotud dokumendis ettenähtud tegevuse mõju Natura alale ikkagi hinnata, et vältida piiripealsetel juhtudel vaidlusi või ka selleks, et asjakohase hindamise kaudu paremini määratleda näiteks juba alade kaitse alla võtmisel või hilisema kaitsekorralduse käigus tegevused, mis eelduslikult peaksid vajama individuaalseid hindamisi ning tegevused, mille mõjusid saaks ette ära hinnata ja täiendavalt individuaalseid hindamisi ei pruugi vajada. LKS § 692. Natura asjakohane hindamine ja otsustaja LKS § 692 lõige 1 sisaldab Natura asjakohase hindamise mõistet ja kohustust. Natura asjakohane hindamine tuleb teha, kui objektiivse teabe alusel ei ole võimalik välistada tegevusega kaasnevat negatiivset mõju Natura alale. Selle üle saab otsustada eelhinnangu andmise käigus (§ 692 lõiked 3 ja 4). Kui asjakohane hindamine on kohustuslik, saab tegevust lubada, anda sellise tegevuse aluseks olevat muud dokumenti või strateegilist planeerimisdokumenti kehtestada alles pärast mõjude asjakohast hindamist ja selle tulemuste alusel (LKS § 692 lg 2). See ei välista üldisi haldusmenetluse reegleid, sh seaduses sätestatud ulatuses arvestada muid olulisi asjaolusid (HMS § 4 lg 2). Mõistagi peab otsustaja lähtuma ka muudest materiaalõiguslikest piirangutest ja reeglitest, mis konkreetsel juhtumil on asjakohased. Asjakohase hindamise aruanne üksi veel ei tähenda ammendavat teavet, mille pinnalt otsus tuleb teha. Aruanne on otsustamisel oluline teavet koondav dokument, kuid lähtudes uurimispõhimõttest peab otsustaja arvesse võtma ka igasugu muud teavet, mis asjas on kogutud. LKS § 692 lõige 3 sätestab haldusorgani, kes mõjude hindamise üle otsustab ja määratleb ühtlasi otsustaja mõiste. Norm on sarnane KeHJS §-ga 9 ja § 34 lõigetega 1 ja 2. Kuivõrd Natura asjakohane hindamine on uus menetlusliik, siis on tarvilik reguleerida eri isikute ja/või haldusorganite ülesanded seoses menetlustoimingutega. Otsustajaks on lisatava normi järgi haldusorgan, kes otsustab tegevuse lubamise üle, mis on hindamise ajendiks (nt Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja toiduamet, Transpordiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kohalik omavalitsus). Just tegevuse üle otsustaval haldusorganil on kogu asjassepuutuv teave või kohustus see teave hankida, mistõttu pole mõistlik hindamisega seonduvate ülesannete täitmist panna mistahes muule haldusorganile. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise puhul on selleks algataja (teatud juhul koostamise korraldaja sarnaselt KeHJS § 34 lõikele 2). LKS § 692 lg 4 rõhutab vajadust hinnata, kas kavandatava tegevuse, sellise tegevuse aluseks oleva muu dokumendi või strateegilise planeerimisdokumendi olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alale on võimalik objektiivsest teabest lähtudes välistada (Natura asjakohase hindamise künnis lõikes 1), annab otsustaja eelhinnangu. Välja arvatud juhul, kui hindamise vajadus ilmselgelt puudub, lähtutakse eelhinnangu andmisel järgmises paragrahvis sätestatud reeglitest. Hindamise vajadus puudub ilmselgelt, kui näiteks kavandatav tegevus asub Natura 2000 aladest nii kaugel, et see ei saa mõjutada Natura 2000 ala kaitse-eesmärki või kui tegevust planeeritakse küll Natura 2000 alal, kuid kaitse-eesmärgiks olevad liigid ja elupaigad asuvad eemal ja jäävad mõjualast väljapoole. Hindamise vajadus puudub ka juhul, kui mõju on varasemalt piisava põhjalikkusega asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevuse lubamiseks piisavalt teavet. LKS § 692 lg 5 lubab vajadusel pikendada seaduses sätestatud menetlustähtaegu ning määrata selle asemel uusi tähtaegu, arvestades dokumentide mahtu, menetluse keerukust või teabe kogumise raskust. LKS § 693. Eelhinnang Eelhinnangu andmine on menetlusetapp, mil otsustaja lähtub taotlusest vm talle esitatud materjalist; kogub ise täiendavat teavet; kontrollib, kas tegevus asub Natura alal või võib tegevusega kaasnev mõju ulatuda Natura alale; kui tegevus võib mõjutada Natura ala, siis tuleb uurida, kas on objektiivne teaduslik info, mis lubab arvata, et oluline ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele on välistatud. Kui sellist järeldust teha ei ole võimalik, siis algatatakse asjakohane hindamine. LKS § 693 lg 1 annab loetelu teabest, mida eelhindamise käigus tuleb koguda. Loetelu on avatud ning otsustaja saab küsida ka informatsiooni, mida ta peab üksikjuhtumil vajalikuks. Teabevajadust tuleb seejuures põhjendada, sest see peab olema seotud lahendatava juhtumiga ning poleks õige, et otsustaja küsib väga ulatuslikku teavet, mis ei ole asja lahendamisel relevantne, kuigi võib olla üldiselt võttes huvitav või kasulik. Teabe nõudmisele menetlusosalistelt ja teistelt isikutelt ja haldusorganitelt kehtivad üldised haldusmenetluse reeglid, sh õigus nõuda menetlusosaliselt või muudelt isikutelt nende käsutuses olevate andmete ja tõendite esitamist (HMS § 38 lg 1 ja 2). Üldise kaasaaitamiskohustuse raames ehk ka eelnõu kohase eelhinnangu andmise etapis ei saa otsustaja kohustada isikut tellima ja esitama ekspertiise või uuringuid (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas 3-17-1739, p 26), kuid tegevusest huvitatud isik võib selliseid tõendeid (nt pädeva asjatundja arvamus) otsustajale esitada ka eelhinnangu etapis. Asjaolude täiendav selgitamine võib olla huvitatud isiku huvides, sest kui olulist ebasoodsat mõju Natura alale ei saa eelhinnangu etapis välistada, järeldub sellest edasise Natura asjakohase hindamise vajadus. Eelhinnang antakse lähtuvalt kogutud teabest ja selle tulemusena peab otsustaja esitama selge järelduse, kas oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivse teabe alusel välistatud (§ 69³ lg 2). Euroopa Kohtu otsuse C-127/02 alusel tuleb olulise mõjuna käsitleda igasugust mõju, mis võib negatiivselt mõjutada ala kaitse-eesmärke. LKS § 693 lg 3 järgi tuleb otsustajal küsida kaitstava loodusobjekti valitseja kooskõlastust, kui otsustaja leiab eelhinnangus, et asjakohane hindamine ei ole vajalik. Normi eesmärk on lubada täiendavat kontrolli juhtudel, mil eelhinnangus eksimine võib tuua kaasa Natura ala kahjustamise. Kooskõlastamise aeg sõltub dokumendi mahust ja keerukusest, seetõttu peab otsustaja andma kooskõlastamiseks mõistliku tähtaja. Loa menetluste korral saab eelhinnangu eelnõu esitada koos loa eelnõuga. Kui otsustaja ja kaitstava loodusobjekti valitseja langevad kokku st konkreetsel juhul täidab mõlemat ülesannet sama haldusorgan, siis eraldi kooskõlastuse küsimine ja selleks tähtaja andmine ei ole vajalik, eelhinnangus tuleb esitada hinnang seoses mõjutatava kaitstava loodusobjektiga. LKS § 693 lg 4 toob välja, millal võib jätta eelhinnangu andmata ja Natura asjakohase hindamise algatamata. Kui mõjud on varasemalt piisavalt asjakohaselt hinnatud ehk kus samale tegevusele on varasemalt eelhinnang antud (nt ehitusloa taotluse menetlemisel, keskkonnaloa taotluse menetlemisel) ja kui see varasem eelhinnang on jätkuvalt asjakohane ning otsustajal on piisavalt teavet, et teha oma otsused vastavalt LKS § 691 lõikes 1 sätestatule, siis ei ole vaja eraldi uut eelhinnangut anda ega hindamismenetlust algatada. Samuti saab eelhinnangu jätta andmata ja Natura asjakohase hindamise algatamata juhul, kui samale tegevusele on varasemalt hindamine tehtud KSH raames (nt Natura metsaelupaikade kava) ning see on tehtud piisavalt detailselt ning on jätkuvalt asjakohane. LKS § 694. Natura asjakohase hindamise algatamine LKS § 694 reguleerib Natura asjakohase hindamise algatamist. Juhul, kui eelhinnangu tulemus näitab, et oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivse teabe alusel välistatud, piirdub hindamine eelhinnangu andmise etapiga ning eraldi otsust Natura asjakohase hindamise algatamata jätmise kohta ei tehta. Põhjendused, miks Natura asjakohast hindamist ei algatatud, peavad sisalduma eelhinnangus. Kui aga eelhinnang viitab Natura asjakohase hindamise vajadusele (§ 692 lg 1), teeb otsustaja algatamise otsuse, võttes arvesse eelhinnangu tulemusi. Eelhinnang peab üldjuhul olema vormistatud eraldi dokumendina, kuid juhul kui asjakohast hindamist ei algatata, võib see olla eraldiseisva osana loa andmise kaalutluses. Lõikes 2 on sätestatud tähtajad algatamise otsustamiseks ja tähtaegade sisse peab mahtuma ka eelhinnangu andmine. Tähtaegu on vajadusel võimalik pikendada (LKS § 692 lg 5). Kui eelhinnang antakse olukorras, kus samal ajal on vajalik anda eelhinnang KMH või KSH kontekstis, kohaldatakse ka asjakohase hindamise kontekstis eelhinnangu andmisele ja hindamise algatamisele neid tähtaegu, mis on sätestatud vastavateks toiminguteks KMH ja KSH käigus (mis on üldjuhul pikemad). LKS § 694 lõikes 3 sätestatakse, mida tuleb asjakohase hindamise algatamisel või eraldi dokumendiga määrata: hindamismetoodika, vajadusel uuringud, eksperdid, kaasatavad asjaomased asutused. Asjaomaste asutuste määramisel saab analoogia korras lähtuda KeHJS § 23 toodud asjaomaste asutuste loetelust. LKS § 694 lg 4 sätestatakse, et Natura asjakohase hindamise algatamisel peatub taotluse menetlus asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuseni või asjakohasel juhul Natura erandi tegemise menetluse lõpuni. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisel või koostamise käigus algatatud Natura asjakohane hindamine viiakse läbi samaaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamisega ning Natura asjakohase hindamise tulemused integreeritakse KSH aruandesse (LKS § 694 lg 5). § 695. Natura asjakohase hindamise ekspert Natura asjakohase hindamise võib teha eriteadmistega isik (LKS § 695 lg 1), kellel on Natura 2000 võrgustiku ala kaitse eesmärkideks oleva liigi või elupaigatüübi uurimisel või nende mõjude hindamisel pikaajalised kogemused ning kes tunneb Natura hindamise menetlusreegleid. Eksperte võib olla ka mitu ning see on eriti asjakohane, kui tegevus võib mõjutada ühtaegu mitut Natura alal kaitstavat, kuid eripalgelist väärtust, mida üks ekspert ei pruugi piisava põhjalikkusega tunda. Eksperdi määramisel tuleks lähtuda eeskätt isiku kogemustest ja teadmistest ning tema haridusega seotud vormilised küsimused ei tohiks olla primaarsed. See tähendab, et kui isik on pühendanud aastaid mõne liigi uurimisele ning on selle valdkonna parim asjatundja, siis sobib ta eksperdiks ka juhul, kui tal ei ole vastavat teaduskraadi. Eeltoodud põhjustel ei ole eelnõus tehtud ettepanekut ka ekspertide eelnevaks litsentseerimiseks, arvestades, et pädevaks eksperdiks võivad olla ka asjatundjad, kelle jaoks ei ole see põhitöö. Samuti võib eksperdina hindamist teha otsustaja töötaja või teenistuja, kui ta vastab eksperdile esitatavatele kriteeriumitele. Pole kuigi mõistlik jätta hindamisest kõrvale asjatundlik inimene põhjusel, et ta on nt Keskkonnaameti või kohaliku omavalitsuse teenistuja. Sel juhul tuleb lihtsalt otsustajal sisemise töökorraldusega tagada eksperthinnangu ja otsustamisprotsessi sõltumatus, et ekspert ise ei kontrolliks enda tööd. Eksperdi kindlaksmääramisel hindab eksperdi pädevust otsustaja. Kui eksperdile tuleb tema tegevuse eest tasuda, siis kannab vastavad kulud tegevusest huvitatud isik. Kui ekspert on otsustaja teenistuja või töötaja, siis on tegemist tema tööülesannetega ning selle eest arendaja eraldi tasuma ei pea. Eksperdiks saab olla otsustaja teenistuja või töötaja juhul, kui tegevus on vajalik otsustajale või kui otsustaja on ette näinud ühte liiki nõusolekutele (dokumendile) mõju hindamise eksperdiks enda töötaja. Strateegilise planeerimisdokumendi korral kannab kulud selle koostamise korraldaja, kuid seadusest tulenevalt võib kulusid kanda ka mõni teine huvitatud isik (nt PlanS § 2 lg 21). LKS § 696. Natura asjakohase hindamise aruanne LKS § 696 reguleerib asjakohase hindamise ja selle kohta koostatava aruande sisu (lõiked 1 ja 2), aruande kooskõlastamist kaitstava loodusobjekti valitsejaga ehk keskkonnaametiga (lõiked 3 ja 4), aruande kvaliteedi hindamist (lõiked 5 ja 6), aruande vastuvõtmist (lõige 7). Aruande sisule esitatavad nõuded lähtuvad suures osas Euroopa Kohtu asjakohasest praktikast ning erinevatest asjakohase hindamise juhendmaterjalidest. Normis on välja toodud eeskätt need aspektid, mis on senini osapoolte vahel direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 rakendamisel kõige rohkem vaidlusi tekitanud. Aruandes tuleb välja tuua kavandatava tegevuse kirjeldus, mõjuulatuses oleva Natura 2000 ala iseloomustus, hinnang kavandatava tegevusega kaasneva ebasoodsa mõju võimalikkuse kohta ala terviklikkusele, leevendusmeetmed ja teostavate alternatiivide analüüs. Ala terviklikkus on seotud ala kaitse-eesmärkide, nende ökoloogilise struktuuri ja funktsiooniga. Kui kavandatud kava või projekt (üksikult ja koos teiste kavade ja projektidega) ei kahjusta ala kaitse-eesmärke, ei avalda see ala terviklikkusele ebasoodsat mõju. Leevendusmeetmed on meetmed, mis on suunatud kavandatava tegevuse rakendamisel tõenäoliselt tekkida võiva negatiivse mõju minimeerimisele või isegi ärahoidmisele, nii et ala terviklikkust ei kahjustata. Leevendusmeetmed on kavandatava tegevuse spetsifikatsioonide lahutamatu osa või kujutavad endast kavandatava tegevuse lubamise eeltingimust. Leevendusmeetmeid, mille eesmärk on mõju vältida, vähendada või ennetada, ei tohi segi ajada hüvitusmeetmetega (§ 697), mille eesmärk on korvata projektist tulenev võimalik kahju. Reaalsete alternatiivide analüüs võib käsitleda teistsugust viisi kavandatava tegevuse eesmärkide saavutamiseks, muud asukohta, tegevuse ulatuse ja mõõtmete muutmist, erinevaid projekteerimislahendusi, teistsuguste tehnikate, ehitus- või töömeetodite kasutamist, ajakava muutmist. Edasisi kohtupraktika arenguid tuleb aruande koostamisel mõistagi samuti arvesse võtta ning aruande sisu saab mõjutada ajakohaste juhendmaterjalidega. Hindamise aruanne tuleb saata kooskõlastamiseks kaitstava loodusobjekti valitsejale. Seeläbi on tagatud, et Natura ala kaitseväärtused on aruandes kohaselt käsitletud. Ehkki puudub põhjust kahelda eksperdi pädevuses, annab kaitseala valitsejaga kooskõlastamine täiendava tagatise selle osas, et aruande sisu vastab ka kaitseala eest vastutava ametkonna silmis kõigile nõuetele. Kui otsustaja ja kaitseala valitseja on üks ja sama haldusorgan nt Keskkonnaamet, siis tuleb ametkonna sees töökorralduslikult tagada, et küsimust lahendaks mitu erinevat inimest ning seeläbi saavutataks objektiivne, läbipaistev ja sisuliselt hästi motiveeritud tulemus. Otsustaja kontrollib aruande piisavust ning teavitab taotlejat aruande vastuvõtmisest. Kui otsustaja leiab, et aruanne vajab täiendamist, siis saab ta seda huvitatud isikult nõuda ning anda täiendamiseks tähtaja. Otsustaja teeb Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse 30 päeva jooksul pärast kaitstava loodusobjekti valitsejalt ehk Keskkonnaametilt kooskõlastuse saamist või aruande täiendamiseks antud tähtaja möödumisest. Kui otsustajaks on Keskkonnaamet, siis on tal aega aruande kooskõlastamiseks ja nõuetele vastavaks tunnistamiseks 60 päeva. LKS § 697 Natura erandi tegemise menetlus LKS § 697 sätestab Natura erandi tegemise menetluse. Erandi tegemise menetlust saab algatada juhul, kui tegevus mõjutab ebasoodsalt Natura 2000 ala terviklikkust, tegevusele puuduvad alternatiivid ja tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel (lg 1). Kuivõrd Natura erandi tegemiseks on vaja analüüsida selle eelduseks olevaid nõudeid (puuduvad alternatiivid, tegevus on vajalik esmatähtsatel ja tungivatel põhjustel), samuti välja töötada Natura alale avalduva mõju hüvitusmeetmed ning Natura erandi menetluse algatamise vajadust ei ole võimalik enamasti Natura asjakohase hindamise algatamisel, on otstarbekas näha ette selleks eraldi aruande koostamine: aruanne koostatakse Natura asjakohase hindamise järgselt vaid siis, kui asjakohane hindamine jõuab järeldusele, et vajalik on Natura erandi menetluse algatamine. Vastavalt LKSi § 691 lõigetele 2–4 võib tegevust lubada ja strateegilist planeerimisdokumenti kas Vabariigi Valitsuse nõusolekul või pärast arvamuse küsimist Euroopa Komisjonilt. Seetõttu tuleb erandi menetluse algatamine ja hiljem ka aruanne kooskõlastada lisaks kaitstava loodusobjekti valitsejale veel Keskkonnaministeeriumiga (lg 2 ja 5). Natura erandi tegemise menetluse eeltoimingud on toodud lõikes 3, eksperdi määramine viiakse läbi asjakohase hindamisega samas korras. Lõikes 4 on toodud andmed, mida peab sisaldama Natura erandi menetluse aruanne. Aruande koostamisel on soovitav lähtuda vastavatest juhendmaterjalidest. Aruande koostamisel saab kasutada asjakohase hindamise aruandes toodud teavet. Aruande koostamise käigus töötatakse välja Natura alale avalduva negatiivse mõju hüvitusmeetmed ning antakse hinnang nende tõhususele. Hüvitusmeetmed on kavandatavast tegevusest (sh võimalikest leevendusmeetmetest) sõltumatud. Nende eesmärk on korvata kavandatava tegevuse negatiivne jääkmõju, et säilitada Natura 2000 võrgustiku üldine ökoloogiline sidusus. Täpsemalt ei tohiks meetmeid, mis ei ole projekti funktsionaalsed osad, nagu elupaikade parandamine ja taastamine (isegi kui need aitavad kaasa elupaiga pindala suurenemisele mõjutatud alal) või liikide pesitsus- või puhkepaikade loomine ja parandamine, pidada leevendavateks meetmeteks, kuna need ei vähenda projekti kui sellise negatiivset mõju. Sarnaselt Natura asjakohase hindamise aruandega kontrollib otsustaja ka Natura erandi aruande piisavust (lg 7), teavitab taotlejat aruande vastuvõtmisest (lg 6) ning vajadusel saadab eelnevalt aruande täiendamiseks (lg 8) ja tunnistab aruande nõuetele vastavaks (lg 9). Lõike 10 alusel esitab otsustaja vastuvõetud aruande Keskkonnaministeeriumile, kes hindab kavandatud erandi põhjendatust ja valmistab ette kavandatava tegevuse lubamiseks või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamiseks vajaliku erandi tegemiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu valitsuselt nõusoleku saamiseks või Euroopa Komisjonilt arvamuse küsimiseks. Kuna erandi tegemisel tuleb lähtuda LKSi § 691 lõigetest 2–4, siis Vabariigi Valitsus võib nõusoleku anda juhul kui kavandatav tegevus (sh strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus) ei mõjuta ebasoodsalt esmatähtsaid elupaigatüüpe ega liike direktiivi 92/43/EMÜ mõistes. Juhul, kui kavandataval tegevusel võib olla ebasoodne mõju esmatähtsatele liikidele või elupaikadele, võib Vabariigi Valitsus anda nõusoleku ainult juhul, kui kavandatav tegevus on seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste korral võib otsustaja loa anda (või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada) ainult pärast Euroopa Komisjonilt arvamuse saamist. Lõikes 11 sätestatakse, et erandi tegemise menetlus lõpeb kas Vabariigi Valitsuselt nõusoleku või Euroopa Komisjonilt arvamuse saamisega. Erandi menetluse lõppemise sätestamine omab õiguslikku tähendust sellest sõltuvate menetlustähtaegade kulgemisega. LKS § 698. Menetlusosaliste ja avalikkuse kaasamine LKS § 698 sätestab avalikkuse kaasamist puudutavad reeglid. Direktiivi 92/43/EMÜ artikkel 6 lõige 3 ei sätesta avalikkuse kaasamise üksikasjalikke nõudeid, kuid nõuab, et asjakohasel juhul on tegevuse või kava osas otsuse tegemine võimalik pärast avaliku arvamuse saamist. Euroopa Kohus on järeldanud Århusi konventsioonist, et vähemalt selles sätestatud nõuetele vastaval keskkonnakaitseorganisatsioonil on loodusdirektiivi artikkel 6 lõike 3 alusel õigus osaleda olulist keskkonnamõju omada võivale kavale või projektile loa andmise taotluse kohta otsuse tegemise menetluses, kui selles menetluses tuleb teha üks loodusdirektiivi artikli 6 lõikes 3 loetletud otsustest (C-243/15, p 49). Arvestades asjaolu, et asjakohase hindamise menetlust võib olla vaja kohaldada väga erineva iseloomu ja ulatusega tegevuste jaoks ja eesmärgiks on olnud menetluse efektiivsus, on püütud vältida mahukate avalikustamise reeglite täpset sõnastamist seaduses ja antud otsustajale avar kaalutlusruum. Otsustaja peab menetluse korraldamisel arvestama halduse üldpõhimõtteid ning isikute õigusi osaleda olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemisel ja sellega seotud reegleid (KeÜS § 28). Üldise reeglina toimub eelhinnangu asjakohase hindamise ja Natura erandi tegemise menetluse avalikustamine ning selle kohta ettepanekute ja vastuväidete esitamine samas korras, kui see toimub kavandatud tegevuseks vajaliku loa või selle elluviimiseks vajaliku muu dokumendi taotluse või strateegilise planeerimisdokumendi korral (lg 1). Selline lahendus arvestab kõige paremini vastava loa või planeerimisdokumendi olemusega. Kui näiteks tegevusele loa andmine toimub avatud menetluses (nagu enamus keskkonnalubadest), siis tuleb selle eelnõuga koos avaldada ka eelhinnang. Kui avatud menetlust ei ole ette nähtud, siis lõike 1 kohaselt on tutvumise ja ettepanekute ning vastuväidete esitajate ring piiratud tavapäraste menetlusosalistega HMS-i järgi. Otsustaja peab menetlusosaliste ringi määratlemisel vastavate reeglitega (sh KeÜS § 28) arvestama. Tagamaks siiski selgem ja laiem võimalus avalikkusel teabega tutvuda ka neil juhtudel, mil avatud menetlust ei ole ette nähtud, on eelnõus pakutud välja lahendus, et eelhinnangute, asjakohase hindamise ja Natura erandi menetluse tulemuste kohta avaldatakse teade otsustaja veebilehel, kus saab vajadusel viidata edasi infosüsteemile, kus dokumendid on kättesaadavad ning selgitada ettepanekute ja vastuväidete esitamise korda (lg 2). Selline ettepanekute ja vastuväidete esitamise kord võib tuleneda lõikest 1 ehk loa või planeerimisdokumendi enda menetlusreeglitest või lõigetest 3 ja 4. Kindlasti vajab hindamise teadete avaldamine ka otsustaja veebilehel läbimõtlemist, et teave oleks hõlpsalt leitav ning et see püsiks ajakohane. Kui tekib otsustajate veebilehtedel teadete avaldamise praktika, on huvitatud isikutel (näiteks keskkonnaorganisatsioonidel) võimalik korraldada veebilehtede jälgimine, et sealt informatsiooni saada ja soovi korral otsustusprotsessis osaleda. Lisaks andmete kättesaadavusele on avalikustatud eelhinnangu ja kõigi asjakohase hindamise ning Natura erandi menetluse tulemuste kohta igaühel võimalik esitada ettepanekuid või vastuväiteid (lg 3). Asjakohase hindamise ja Natura erandi tegemise menetluse aruanded tuleb kooskõlastada kaitstava loodusobjekti valitsejaga, Natura erandi aruanne ka Keskkonnaministeeriumiga. Kooskõlastamine toimub pärast aruannete avalikustamist ja ettepanekute või vastuväidete esitamise tähtaja lõppu ning asjakohasel juhul nende alusel aruannete täiendamist. Protsessi kiirendamiseks avalikustatakse Natura erandi menetluse algatamisel asjakohase hindamise aruanne koos Natura erandi menetluse algatamise otsuse eelnõuga (lg 4). Avatud menetluse korral on selline võimalus avatud avaliku väljapaneku kestel juba lõikest 1 ja vastavatest avatud menetlust reguleerivatest sätetest tulenevalt, kuid muul juhul peab otsustaja määrama selleks eraldi tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva otsustaja veebilehel teate avaldamisest (lg 5). See ongi kõige minimaalsem aeg, mille jooksul saab eelhinnangu või asjakohase hindamise tulemustega veebilehel tutvuda ja otsustajale ettepanekuid või vastuväiteid esitada. Kuigi minimaalne aeg on suhteliselt lühike, tuleb arvestada, et asjakohast hindamist võivad vajada ka suhteliselt väiksesemahulised tegevused, mille puhul ulatuslikum ja pikem avalikkuse kaasamine ei ole põhjendatud. Otsustaja võib määrata ka pikemaid tähtaegu, kui tegevuse iseloom, mõjude ulatus või muud asjaolud seda nõuavad ja see on avalikustamise eesmärgist lähtudes mõistlik. Üldjuhul avalikustatakse ka eelhinnang asjakohase hindamise tulemustega samas korras, kuid menetlusökonoomika eesmärgil saab siin erandeid teha, kui tegemist oleks korduva avalikustamise ja arvamuse avaldamisega. Kui tegemist on avatud loamenetlusega, saab eelhinnangu avalikustamise läbi viia tegevusloa avatud menetluses. Kui tegemist ei ole avaliku menetlusega, tuleb üldjuhul eelhinnang eraldi avalikustada (lg 7). Juhul, kui eelhindamisele järgneb asjakohane hindamine, siis ei ole vaja eelhindamist eraldi avalikustada ja arvamust saab avaldada asjakohase hindamise avalikustamisel. Kui menetlus tegevuse lubamiseks ei ole avatud loamenetlus ja asjakohast hindamist ei alustata võib eelhinnangu jätta avalikustamata erandjuhul, kui tegevuse vastu puudub avalik huvi ja puutumus teiste isikutega, seejuures tuleb avalikustamata jätmist hoolikalt kaaluda ja selle ära jätmist põhjendada. Sellisel juhul tuleb avaldada tegevust lubav dokument otsustaja kodulehel või asjakohases registris ning sellest peavad nähtuma eelhindamise järeldused ja avalikustamise ära jätmise kaalutlused ning põhjendused. Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumente ei avalikustata. Otsustajale on pandud õigus ja kohustus leida üksikjuhtumile sobiv ja optimaalne kaasamise viis ka asjakohasest hindamisest teavitamise osas ning selle jaoks on kavas koondada info ühele veebilehele (lg 6). Kui kavandatava tegevuse või selle aluseks oleva muu dokumendi või strateegilise planeerimisdokumendi vastu võib olla suurem avalik huvi, võib teate avaldada ka ajalehes. LKS § 699. Natura hindamise erisused projekteerimistingimuste andmisel Juhul kui eelhindamise tulemusena selgub, et projekteerimistingimuste alusel ehitusprojekti koostamisel võib olla oluline mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele, siis algatatakse projekteerimistingimuste andmisel Natura asjakohane hindamine. Asjakohane hindamine viiakse läbi paralleelselt ehitusprojekti koostamisega. Projekteerimistingimuste andmisel algatatud Natura asjakohase hindamise aruande juurde kuulub ehitusprojekt. Tegemist on sättega, mille järele on ilmnenud vajadus praktika käigus KMH kontekstis: kui projekteerimistingimuste andmiseks ei ole ei KMHd (ega Natura asjakohast hindamist) mõistlik teha liiga vähese info tõttu, siis projekteerimistingimuste andmisel on otstarbekas näha ette võimalus üheaegselt ehitusprojekti koostamisega ka kavandatava tegevuse mõjude (sh Natura alale avalduva mõju) hindamiseks. Kahe protsessi paralleelne toimumine aitab kaasa efektiivsema tulemuse saavutamisele, milleks on Natura alale võimalikult vähe mõju avaldava või mõju sootuks välistava ehitusprojekti koostamine. Paragrahvi 2 punkt 7 täiendab LKS § 701 lõiget 1 ning lisab KMH ja KSH aruande kõrvale ka asjakohase hindamise aruande, kui aluse kõrvaltingimuste sätestamiseks. Paragrahv 3 puudutab planeerimisseaduse täiendamist. Sarnaselt paragrahvi 1 punktis 3 sisalduvale KeHJS täiendusele nähakse planeerimisseaduse § 124 lõikes 61 ette, et detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata ja hinnata mõju Natura 2000 võrgustiku alale looduskaitseseaduse 10. peatükis sätestatud korras, kui detailplaneering koostatakse kohaliku tähtsusega väikese ala kohta. Direktiivi 2001/42/EÜ artikli 3 lõikes 3 toodud erandit kasutades ei ole eelnõu kohaselt nõutav kohaliku tähtsusega väikeseid piirkondi puudutavate detailplaneeringute koostamise käigus KSH tegemine, kui ainukeseks põhjuseks oleks asjaolu, et olulist ebasoodsat mõju Natura alale ei saa välistada. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse uusi termineid „Natura asjakohane hindamine“ ja „Natura erandi tegemise menetlus“. Asjakohane hindamine on teabe hankimiseks omaette reeglitega menetlustoiming, mis nähakse KMH ja KSH hindamisest eraldi ette just käesoleva eelnõuga. Natura asjakohane hindamine lähtub koos asjakohase kohtupraktikaga Euroopa Liidu õigusest ning kontseptsiooni sisu on selgitatud seletuskirja eelnevates osades. Iseenesest ei ole termin valdkonna praktikas uus, kuna terminit Natura hindamine eelhindamist ja asjakohast hindamist hõlmava mõistena ja Natura asjakohane hindamine on kasutatud selgitustes1 ja juhenddokumentides2 ka varemgi, kuid kuna need on seni olnud KMH ja KSH koosseisus, pole õigusaktides vastavaid termineid määratletud. Natura erandi tegemise menetlusega nähakse ette protseduur juhtumiteks, kui on põhjendatud lubada Natura ala terviklikkust kahjustavat tegevust. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Direktiivi 92/43/EMÜ artikkel 6 näeb ette Natura hindamise reeglid. Tegevuse mõju Natura alale võib hinnata KMH või KSH menetluses, kuid seda võib teha ka eraldi Natura hindamise kaudu. Natura hindamiseks luuaksegi eelnõuga reeglid, mis arvestavad senist Euroopa Kohtu praktikat ja lähtuvad loodusdirektiivist. Ühtlasi võetakse kasutusele direktiivi 2001/42/EÜ artikkel 3 lõikes 3 toodud erand selles ulatuses, mis puudutab strateegilist planeerimisdokumente, mis eeldatavalt avaldavad mõju Natura aladele. Kui tegemist on kohaliku tähtsusega väikese ala detailplaneeringu kohta kehtestatavate strateegiliste planeerimisdokumentidega, mille ainukeseks põhjuseks, miks KSH oleks vajalik, on mõju Natura alale, siis võib sellistel juhtudel piirduda eelnõu kohase hindamisega. 6. Seaduse mõjud Seadusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning regionaalarengule. 1 https://www.envir.ee/et/keskkonnakorraldus/moju-hindamine/keskkonnamoju-hindamine/natura-hindamine 2 https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/natura_hindamise_juhend_taiendatud_2020.pdf Kavandatav muudatus ja selle mõju. Mõju avaldav muudatus: KMHst ja KSHst eraldiseisva Natura hindamise regulatsiooni kehtestamine Kui keskkonnamõju hindamise (KMH) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) kõrval on eraldi menetlusena võimalik ka Natura aladele avalduvate mõjude hindamine (juhul, kui puudub muu oluline keskkonnamõju, mille korral on kohustuslik algatada KMH või KSH), siis see lubab kooskõlas EL õiguse reeglitega uurida tegevuse mõju üksnes Natura alale ilma, et oleks vaja teha sisuliselt ja menetluslikult ressursimahukas KMH või KSH. Ühtlasi vähendab eelnõuga kehtestatav muudatus halduskoormust ning seeläbi peaks lühenema ka tegevuse või planeerimisdokumendi lubamise/keelamise üle otsustamise aeg. Samuti võiks Natura hindamine KMH-st ja KSH-st eraldi reguleerimine aidata kaasa kvaliteetsematele otsustele. Põhjus on selles, et kui seni tähendas tegevusega kaasnevate mõjutuste kaardistamisel (nn KMH eelhinnangu andmisel) Natura alale eeldatava ebasoodsa mõjutuse tuvastamine, et tingimata tuleb teha KMH või KSH, siis võis see mõjutada menetluse osapooli eelhindamise tulemusi suunama nii, et võimalikult paljudel juhtudel mahuka KMH või KSH menetluse järele vajadust esile ei tuleks. Kui eelhinnangu andmisel on selge, et ebasoodsat mõju Natura alale ei saa välistada, siis Natura alale keskenduva asjakohase hindamise korral saabki piirduda kitsalt selle tegevuse või planeerimisdokumendi mõju uurimisega konkreetsele Natura alale. Sellisel juhul pole vajalik KMH või KSH tegemine, mis on laiema sisuga ja menetluslikult keerulisemad menetlused ning mis sisuliselt ei anna olulist lisaväärtust, kui juba eelhindamisest on selgunud, et lisateavet otsustamiseks on peamiselt või üksnes vaja seoses Natura ala kaitse-eesmärkidega. Kaasnev mõju: Kui tegevusloa sisuks on majandustegevuse lubamine, siis võib eelnõu majandustegevust edendada selles osas, et riigi seisukohta tegevuse osas on võimalik kujundada teatud juhtudel lühema aja jooksul ja ühiskonnale väiksemate kuludega. KMH näitel võib välja tuua, et KMH ajaline keskus on hinnanguliselt 1,5 kuni 3 aastat, erandjuhtudel kauem. Kui hinnata Natura aladele avalduvaid mõjusid sellise menetluse ja ajakuluga, on see menetlusosalistele, haldusorganitele ja laiemalt ühiskonnale suhteliselt koormav. Samas ei ole EL direktiividest tulenevalt kõigil juhtudel, mil Natura aladele avalduvaid mõjusid on vaja asjakohaselt hinnata, vajalik niivõrd põhjalikku ja ajakulukat menetlust läbida. Võrreldes eeltoodud tähtaegu KMH menetluse tähtaegadega, on ilmselge, et Natura asjakohase hindamise menetlusaeg (ca 3 kuni 6 kuud) on reeglina tunduvalt lühem. Seega saab järeldada, et eelnõu kohase KMH ja KSH kõrval alternatiivse Natura asjakohase hindamise menetluse võimaldamine säästab oluliselt haldusorganite ja huvitatud isikute aega, tagab parema keskkonnakaitse ning tagab efektiivsema EL õiguse rakendamise. Eelnõu mõjutab mõõdukalt elu- ja looduskeskkonda, kuna eelnõu sisuks ongi teabe hankimine loodusväärtuste ja neile avalduvate mõjude kohta. Natura asjakohase hindamise lubamisel nii, et see teatud juhtudel asendab KMH või KSH, võib olla keskkonnale soodne mõju. Seda eeskätt juhul, kui seni on KMH või KSH algatamisest hoidutud ja eelhinnangus kaasnevaid mõjusid pisendatud, kuna KMH ja KSH oleks tegevuse väikest mahtu arvestades ja sõltumata tegevuse mõõdukast mõjust loodusväärtustele, ikkagi asjaolusid arvestades liiga koormav. Kui aga KMH või KSH asemel saab tegevuse mõju välja uurida kiirema ja odavama Natura asjakohase hindamise käigus, mis on kitsama skoobiga ning mille juures ei ole ette nähtud sedavõrd arvukalt menetlusetappe, siis võiks eelnõu julgustada nii arendajaid kui ka otsustajaid pigem tegevuse mõju läbipaistvalt välja selgitama, kui seda pisendama. See on arendaja vaatest oluline näiteks seetõttu, et ka tema vastutus keskkonnavastutuse seaduse järgi vastaks sellele teabele, millest lähtudes talle tegevuseks luba on antud. Eelnõu mõju regionaalarengule on pigem kaudne ja avaldub selle kaudu, et kui tegevuse osas suudab otsustaja seisukoha kujundada kiiremini ja väiksemate kuludega, siis see võib edendada eri piirkondade arengut. Sihtrühm I: Keskkonnaameti ametnikud. Seni on Keskkonnaamet erinevaid tegevusi kooskõlastanud kirja teel kaalutlusotsusena analüüsides muuhulgas mõjusid Natura 2000 väärtustele. Seaduse jõustumisel tuleb kooskõlastuste asemel hakata tegema põhjalikumaid Natura eelhindamisi. See suurendab oluliselt halduskoormust. Sihtrühm II: teiste ametite ametnikud, KOV-d. Seaduse muudatus võib mõjutada Põllumajandus- ja Toiduameti tööd, kes peab senisest enam läbi viima Natura eelhindamisi. Samuti suureneb halduskoormus kohalike omavalitsustel, kes peavad hakkama läbi viima põhjalikumaid Natura eelhindamisi nt ehitisteatistele, ehituslubadele, projekteerimistingimustele. Sihtrühm III: arendajad, tegevuste kavandajad. Ühest küljest vähenevad kulud mõju hindamisele, kuna KMH asemel saab piirduda teatud juhtudel Natura hindamisega. Teisest küljest toob seadusemuudatus kaasa väikesemahuliste tegevuste kavandajatele, sh metsaomanikele vajaduse Natura hindamise läbiviimiseks. Eelnõul puuduvad muud ettenähtavad otsesed ja kaudsed mõjud. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Võrreldes kehtiva KeHJS sätestatuga ei tulene eelnõust täiendavaid aluseid keskkonnamõju hindamiseks ja selles osas eelnõu riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevust ei mõjuta. Kuigi KeHJS sätetest võib esmapilgul jääda mulje, et KMHd nõudvate tegevuste või tegevuslubade ring on KeHJS-is kitsam kui käesolevas eelnõus, siis lähemal vaatlusel olulist erinevust ei ole. Ühelt poolt tuleb KeHJS tõlgendamisel arvestada direktiivi 92/43/EMÜ artikkel 6 lõiget 3 ja sellekohast kohtupraktikat, mis ei võimalda KeHJS kavandatava tegevuse ja tegevusloa mõistet kitsendavalt tõlgendada, kuna see võiks sattuda direktiiviga vastuollu. Teiselt poolt kasutab ka KeHJS lahtisi loetelusid nt tegevuslubade puhul (tegevusluba on iga dokument, millega lubatakse eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust – KeHJS § 7 p 4), samuti tegevuste puhul (eelhindamine on vajalik ka muu tegevuse puhul, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju – KeHJS § 6 lg 2 p 22, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8). Sellest saab järeldada, et eelnõuga Natura aladele avalduvate mõjude hindamist iseenesest ei laiendata, vaid võimaldatakse sellist hindamist teha lihtsamas menetluses. Riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevust mõjutab eelnõu niisiis halduskoormuse senisest erineva jagunemise kaudu. Kui varem oli alati vaja algatada KMH või KSH menetlust, kui tegevusel võis olla negatiivne mõju Natura alale, siis see tõi kaasa võrdlemisi suure halduskoormuse nendes asjades, kus KMH või KSH algatati. Eelnõu lubab osadel juhtudel tulevikus jätta KMH või KSH algatamata ning selle asemel teha Natura asjakohane hindamise, millega kaasnev halduskoormus on oluliselt väiksem. Samas võib arvata, et Natura asjakohaste hindamiste arv on kordades suurem, kui nende KMH või KSH menetluste arv, mis seni algatati üksnes seetõttu, et tegevus võis mõjutada Natura ala. Kokkuvõttes kasvab oluliselt riigi või kohaliku omavalitsuse halduskoormus. Näiteks peab Keskkonnaamet senise tegevuste kooskõlastamise asemel hakkama tegema Natura mõju eelhindamisi ja kui selle põhjal selgub, et mõju Naturale pole välistatud, peavad nn arendajad läbi viima Natura asjakohase hindamise, mille kooskõlastab Keskkonnaamet. Praegu menetleb Natura 2000 aladel Keskkonnaamet aastas 7000 metsateatist, 2000 muud luba ja kooskõlastab 6000 tegevust. Seni on Keskkonnaamet teinud aastas 200–250 keskkonnamõju eelhindamist. Lisaks pikeneb metsateatise menetlemise protsess pikeneb (praegu 15 tööpäeva) ja tekib täiendav aja- ja rahakulu nii metsaomanikule kui ka muu loa taotlejale. Samuti suureneb kohalike omavalitsuste töökoormus. Samas annab eelnõu kiirema ja odavama võimaluse KMH asemel Natura hindamist tehes rakendada korrektselt EL õigusakte, täpsemalt loodusdirektiivi artikli 6 lõikeid 3 ja 4. See võimaldab Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse lahendada enne Euroopa Kohtusse jõudmist, mis tähendab omakorda trahvide mittemaksmist. 8. Rakendusaktid Seadusemuudatusega kaasneb järgmiste rakendusaktide muutmine: 1) keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“; 2) keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“; 3) keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“. Nii KMH eelhinnangu kui ka KMH aruande sisu täpsustatud nõuete määrustes täpsustatakse Natura hindamise reegleid sellega, et need hindamised tuleb läbi viia vastavalt looduskaitseseaduses toodule. Keskkonnaloa taotluse määrusesse lisatakse Natura eelhinnangu andmise sätted analoogiliselt KMH eelhinnanguga. Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maaeluministeeriumile, samuti Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning järgmistele huvigruppidele: Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda. Lisa: Rakendusaktide kavandid KAVAND 2022 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2022 nr Keskkonnaministri 16. augusti 2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 61 lõike 5 alusel. Keskkonnaministri 16. augusti 2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ tehakse järgmine muudatus: 1) paragrahvi 4 punkt 6 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „mõju Natura 2000 võrgustiku alale hinnatakse vastavalt looduskaitseseaduse § 693 sätestatule.“. KAVAND 2022 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2022 nr Keskkonnaministri 01. septembri 2017 määruse nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 20 lõike 2 alusel. Keskkonnaministri 01. septembri 2017 määruses nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ tehakse järgmine muudatus: 1) paragrahvi 6 lõike 2 p 9 tunnistatakse kehtetuks. KAVAND 2022 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2022 nr Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ muutmine Määrus kehtestatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõike 7 ja § 53 lõike 3 alusel. „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lisatakse lõige 31 järgmises sõnastuses: „31 Kui taotletakse keskkonnaluba, millele peab loa andja andma Natura eelhinnangu looduskaitseseaduse § 692 alusel, esitatakse taotluses ka sama seaduse § 693 lõikes 1 nõutud teave.“
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel