ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Teie 12.07.2022 nr
Meie 18.07.2022 nr 2.1.-5/22/1700
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise seoses võlaandmete avaldamisega. Pöördumine
on seoses (sealhulgas Teie) Elektrum Eesti OÜ, Julianus Inkasso OÜ ja OÜ Krediidiregister
(www.taust.ee) poolse isikuandmete töötlemisega (sealhulgas võlaandmete avaldamisega).
Esmalt selgitame, et võlaandmete avaldamist võib võlausaldaja (antud juhul Elektrum Eesti
OÜ) korraldada kolmel viisil: avaldades ise oma võlgnike maksehäireandmed, kasutades
edastamiseks volitatud töötlejat, kes tegutseb Tema ülesandel, tema juhiste alusel ja tema
vastutusel (tehnilise teenuse pakkujad, näiteks maksehäireregister www.taust.ee) või edastades
andmed üle teisele ettevõtjale, kelle tegevusalaks ongi maksehäireteabe müük oma nimel ja
vastutusel.
Võlaandmete avaldamisega seoses peab Andmekaitse Inspektsioon vajalikuks selgitada, et
seadusandja lubab tehingukäibe usaldusväärsuse huvides võlaandmete avaldamist teistele
isikutele seaduses sätestatud tingimustel, pidades teiste isikute kaitset halbade tehingute eest
kaalukamaks kui võlgniku eraelu kaitset. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 10 lõikest 2
tulenevalt võib võlga avalikustada kui kohustuse rikkumisest (võla maksmata jätmisest) on
möödunud rohkem kui 30 päeva ning see võib olla nähtav kuni 5 aastat pärast kohustuse
rikkumise lõppemist.
Nõuete aegumine annab võlgnikule õiguse jätta nõue täitmata, kuid see ei ole tingimata
takistuseks võlaandmete avalikustamiseks. Üldreegli järgi aegub võlg 3 aastaga, tahtliku
kohustuse rikkumise puhul 10 aastaga. Ka peale aegumist võib võlaandmeid avalikustada kuni 5
aastat.
Aegunud nõuete puhul kehtivad võlaandmete avaldamiseks täiendavaid nõuded. Lisaks sellele,
et aegumisele lisanduva andmete avalikustamise ajaperioodi väljaselgitamiseks tuleb
andmetöötlejal arvestada samade kriteeriumidega, nagu aegumata nõuete puhulgi (võlgnevuse
suurus, isiku maksekäitumine jms), kehtib aegunud nõuete osas tingimus, et võlaandmeid võib
maksimaalses ulatuses (5 aastat pärast aegumist) avaldada üksnes siis, kui võlausaldaja astus
aegumistähtaja jooksul aktiivseid samme võlgnevuse sissenõudmiseks. Vastupidisel juhul
kujuneks andmete avaldamisest taas survemeede võlgade sissenõudmiseks, ilma, et võlausaldaja
oleks aegumise jooksul üritanud kasutada talle võlaõigusseadusega võimaldatud
õiguskaitsevahendeid (Näiteks kas võlausaldaja on püüdnud võlga sisse nõuda, sh kas ta on
esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse, kuid vastuväite saamisel hagi esitamisest
loobunud). Maksehäire avalikustamine ei saa olla võla tasumise sunnimehhanism. Niisiis
peab võlausaldaja tõendama võlgnikule kirjalikult muuhulgas ka seda, et on astunud aktiivseid
samme võlgnevuse sissenõudmiseks.
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
Selgitame, et kui leiate, et võlaandmete avaldamine ei vasta isikuandmete kaitse seaduse § 10
nõuetele, sh andmete avalikustamine kahjustab teid ülemääraselt, tulebki esmalt pöörduda
maksehäire avaldaja poole ja selgitada ja põhjendada oma konkreetset elulist olukorda ehk
esitada andmetöötlejale isikuandmete kaitse määruse (IKÜM) artikkel 21 lõike 1 kohane
vastuväide oma andmete töötlemise lõpetamiseks (sealhulgas saategi kirjeldada võlgnevuse
tekkimise tagamaid ning muid asjaolusid). Vastuväite saamisel on andmetöötlejal kohustus läbi
viia õigustatud huvi hindamine ning kaaluda täiendavalt, kas andmete töötlemine konkreetsel
juhul on lubatav või mitte (muuhulgas kas on olemas korrektsed lepingud ning alusdokumendid,
mis tõendavad nõuet). Kui andmetöötleja ei suuda tõendada, et andmete töötlemise jätkamiseks
on olemas õiguspärased ja kaalukad põhjused, tuleb tal võlaandmete avalikustamine lõpetada.
Andmetöötlejal on aega vastata üks kuu.
Andmetöötleja peab vastuväite saamisel IKÜM artikli 21 kohaselt lisaks hindama ja tõendama,
kas inimese konkreetset olukorda arvestades esinevad andmetöötlejal mõjuvad õiguspärased
põhjused isikuandmete edasiseks töötlemiseks. Kui selliseid põhjuseid pole, tuleb andmetöötlus
lõpetada ning juba töödeldud isikuandmed kustutada.1 Lisaks on Teil õigus nõuda koos
vastuväite esitamisega oma andmete töötlemise peatamist ajaks, mil hinnatakse Teie poolt
esitatud vastuväidet (IKÜM artikkel 18 lõike 1 punkt d).
Andmekaitse Inspektsioon selgitab lõpetuseks, et on saanud seoses maksehäireregistrites
(sealhulgas OÜ Krediidiregister, www.taust.ee) avalikustatud võlaandmetega palju kaebuseid.
Seetõttu oleme otsustanud võlaandmetega seotud kaebuseid mitte lahendada ühekaupa,
vaid viia maksehäireregistri pidajate suhtes läbi ühtse menetluse, andes esmalt välja
inspektsiooni seisukohad ning nõudes nende täitmist kõigi andmesubjektide suhtes. Selle
eesmärk on muuta maksehäireregistrite praktikat tervikuna, kõigi andmesubjektide osas.
Toimime nii ka antud juhul Teie pöördumisega. Andmekaitse Inspektsiooni alustatud
järelevalvemenetluste ja ettekirjutustega on Teil võimalik ise tutvuda meie kodulehe ja
dokumendiregistri kaudu. Ja kui siiski leiate, et Teile on isikuandmete mistahes kasutamise järel
kahju tekkinud, on võimalik pöörduda kohtusse (kohus saab muuhulgas hinnata võlasuhte
kehtivust, sest inspektsioon seda ei hinda).
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
Juristi assistent
peadirektori volitusel
1
Vastuväite hindamise kohta saab täpsemalt lugeda õigustatud huvi juhendist.
2 (2)