dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 18. juuli 2022
Viit
2.1.-5/22/1700
Registreeritud
18. juuli 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
T.M
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2022
Vastutaja
Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele.pdf582 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Teie 12.07.2022 nr Meie 18.07.2022 nr 2.1.-5/22/1700 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise seoses võlaandmete avaldamisega. Pöördumine on seoses (sealhulgas Teie) Elektrum Eesti OÜ, Julianus Inkasso OÜ ja OÜ Krediidiregister (www.taust.ee) poolse isikuandmete töötlemisega (sealhulgas võlaandmete avaldamisega). Esmalt selgitame, et võlaandmete avaldamist võib võlausaldaja (antud juhul Elektrum Eesti OÜ) korraldada kolmel viisil: avaldades ise oma võlgnike maksehäireandmed, kasutades edastamiseks volitatud töötlejat, kes tegutseb Tema ülesandel, tema juhiste alusel ja tema vastutusel (tehnilise teenuse pakkujad, näiteks maksehäireregister www.taust.ee) või edastades andmed üle teisele ettevõtjale, kelle tegevusalaks ongi maksehäireteabe müük oma nimel ja vastutusel. Võlaandmete avaldamisega seoses peab Andmekaitse Inspektsioon vajalikuks selgitada, et seadusandja lubab tehingukäibe usaldusväärsuse huvides võlaandmete avaldamist teistele isikutele seaduses sätestatud tingimustel, pidades teiste isikute kaitset halbade tehingute eest kaalukamaks kui võlgniku eraelu kaitset. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 10 lõikest 2 tulenevalt võib võlga avalikustada kui kohustuse rikkumisest (võla maksmata jätmisest) on möödunud rohkem kui 30 päeva ning see võib olla nähtav kuni 5 aastat pärast kohustuse rikkumise lõppemist. Nõuete aegumine annab võlgnikule õiguse jätta nõue täitmata, kuid see ei ole tingimata takistuseks võlaandmete avalikustamiseks. Üldreegli järgi aegub võlg 3 aastaga, tahtliku kohustuse rikkumise puhul 10 aastaga. Ka peale aegumist võib võlaandmeid avalikustada kuni 5 aastat. Aegunud nõuete puhul kehtivad võlaandmete avaldamiseks täiendavaid nõuded. Lisaks sellele, et aegumisele lisanduva andmete avalikustamise ajaperioodi väljaselgitamiseks tuleb andmetöötlejal arvestada samade kriteeriumidega, nagu aegumata nõuete puhulgi (võlgnevuse suurus, isiku maksekäitumine jms), kehtib aegunud nõuete osas tingimus, et võlaandmeid võib maksimaalses ulatuses (5 aastat pärast aegumist) avaldada üksnes siis, kui võlausaldaja astus aegumistähtaja jooksul aktiivseid samme võlgnevuse sissenõudmiseks. Vastupidisel juhul kujuneks andmete avaldamisest taas survemeede võlgade sissenõudmiseks, ilma, et võlausaldaja oleks aegumise jooksul üritanud kasutada talle võlaõigusseadusega võimaldatud õiguskaitsevahendeid (Näiteks kas võlausaldaja on püüdnud võlga sisse nõuda, sh kas ta on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse, kuid vastuväite saamisel hagi esitamisest loobunud). Maksehäire avalikustamine ei saa olla võla tasumise sunnimehhanism. Niisiis peab võlausaldaja tõendama võlgnikule kirjalikult muuhulgas ka seda, et on astunud aktiivseid samme võlgnevuse sissenõudmiseks. Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee Selgitame, et kui leiate, et võlaandmete avaldamine ei vasta isikuandmete kaitse seaduse § 10 nõuetele, sh andmete avalikustamine kahjustab teid ülemääraselt, tulebki esmalt pöörduda maksehäire avaldaja poole ja selgitada ja põhjendada oma konkreetset elulist olukorda ehk esitada andmetöötlejale isikuandmete kaitse määruse (IKÜM) artikkel 21 lõike 1 kohane vastuväide oma andmete töötlemise lõpetamiseks (sealhulgas saategi kirjeldada võlgnevuse tekkimise tagamaid ning muid asjaolusid). Vastuväite saamisel on andmetöötlejal kohustus läbi viia õigustatud huvi hindamine ning kaaluda täiendavalt, kas andmete töötlemine konkreetsel juhul on lubatav või mitte (muuhulgas kas on olemas korrektsed lepingud ning alusdokumendid, mis tõendavad nõuet). Kui andmetöötleja ei suuda tõendada, et andmete töötlemise jätkamiseks on olemas õiguspärased ja kaalukad põhjused, tuleb tal võlaandmete avalikustamine lõpetada. Andmetöötlejal on aega vastata üks kuu. Andmetöötleja peab vastuväite saamisel IKÜM artikli 21 kohaselt lisaks hindama ja tõendama, kas inimese konkreetset olukorda arvestades esinevad andmetöötlejal mõjuvad õiguspärased põhjused isikuandmete edasiseks töötlemiseks. Kui selliseid põhjuseid pole, tuleb andmetöötlus lõpetada ning juba töödeldud isikuandmed kustutada.1 Lisaks on Teil õigus nõuda koos vastuväite esitamisega oma andmete töötlemise peatamist ajaks, mil hinnatakse Teie poolt esitatud vastuväidet (IKÜM artikkel 18 lõike 1 punkt d). Andmekaitse Inspektsioon selgitab lõpetuseks, et on saanud seoses maksehäireregistrites (sealhulgas OÜ Krediidiregister, www.taust.ee) avalikustatud võlaandmetega palju kaebuseid. Seetõttu oleme otsustanud võlaandmetega seotud kaebuseid mitte lahendada ühekaupa, vaid viia maksehäireregistri pidajate suhtes läbi ühtse menetluse, andes esmalt välja inspektsiooni seisukohad ning nõudes nende täitmist kõigi andmesubjektide suhtes. Selle eesmärk on muuta maksehäireregistrite praktikat tervikuna, kõigi andmesubjektide osas. Toimime nii ka antud juhul Teie pöördumisega. Andmekaitse Inspektsiooni alustatud järelevalvemenetluste ja ettekirjutustega on Teil võimalik ise tutvuda meie kodulehe ja dokumendiregistri kaudu. Ja kui siiski leiate, et Teile on isikuandmete mistahes kasutamise järel kahju tekkinud, on võimalik pöörduda kohtusse (kohus saab muuhulgas hinnata võlasuhte kehtivust, sest inspektsioon seda ei hinda). Loodan, et minu selgitustest on abi. Lugupidamisega Liina Kroonberg Juristi assistent peadirektori volitusel 1 Vastuväite hindamise kohta saab täpsemalt lugeda õigustatud huvi juhendist. 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →