dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon · 15. juuli 2022
Viit
2.2.-1/22/8
Registreeritud
15. juuli 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalkindlustusamet
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
2.2 Loa- ja teavitamismenetlused
Sari
2.2.-1 Isikuandmete töötlemine teadus-, ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks
Toimik
2.2.-1/2022
Vastutaja
Virve Lans (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎2.2.-1228 15.07.2022 Väljaminev kiri.bdoc1392 KB

Sisu (failidest)

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 10134 TALLINN Sotsiaalkindlustusamet TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 sätestatust palume anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X Uuringu nimi: Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid. A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Uuringu fookuses on 2018. aastal erikoolide asemel loodud kinnise lasteasutuse teenus (ehk KLAT). KLAT on mõeldud viimase abinõuna lastele, kelle käitumine ohustab tõsiselt lapse enda elu, tervist ja arengut või teiste isikute elu või tervist. Teenuse käigus piiratakse lapse liikumisvabadust kui ühte kõige olulisematest põhiõigustest, mistõttu on tegu kõige äärmuslikuma lapse abistamiseks loodud meetmega. Kinnise lasteasutuse teenusele saab suunata lapsi nii sotsiaalhoolekandeseaduse, kriminaalmenetluse kui ka karistusseadustiku alusel, lõpliku suunamisotsuse teeb kohus. Selle uuringu fookuses on sotsiaalhoolekandeseaduse alusel teenusele suunatud lapsed ja noored. Laste ja perede abivajaduse õigeaegne märkamine ja sellele asjakohane reageerimine on äärmiselt olulised, et ennetada pere ja/või laste probleemide süvenemist. KLAT taotlustest on näha, et kuigi osaliselt on abivajadusest õigeaegselt omavalitsusele teada antud, siis õiget ja õigeaegset abi ei ole pakutud või on sootuks tähelepanuta jäetud. Uuringu eesmärk on saada ülevaade erinevatest teguritest laste ja noorte eludes, mis suurendasid nende riski sattuda kinnise lasteasutuse teenusele Eestis. Lisaks abivajaduse märkamisele on ka oluline, kuidas spetsialistid sellele reageerisid ja millist abi lapsele ja tema perele pakkusid. Samuti on oluline, et spetsialistide ja võrgustiku töö lapse ja perega ei lõppeks peale lapse suunamist KLAT- i. Kuna KLAT on noore põhiõiguseid oluliselt piirav meede, ei saa olla see püsiv lahendus ning peab tegema ettevalmistusi noore eluks väljaspool KLAT-i. See tähendab spetsialistide ja võrgustiku järjepidevat tööd noore ja perega, et noorel jätkuks tugi teenusel kui ka abi ja toetav keskkond peale KLAT-ist väljumist. See aitab edaspidi ennetada n-ö tagasilanguseid ning ka sattumist tagasi KLAT-i. Sellest tulenevalt on uuringu teine eesmärk saada ülevaade, kas ja millist abi pakkus kohalik omavalitsus ja sealne võrgustik lapsele ning lapse perele enne KLAT-i, teenuse jooksul kui ka peale seda. Selle eesmärgi täitmine toimub nii registriandmete (STAR) analüüsi kui ka kvalitatiivseid meetodeid kasutades (individuaalsed intervjuud KLAT-is olevate ja olnud lastega kui ka nende vanematega ja fookusgrupi intervjuud spetsialistidest võrgustikuliimetega). Eesmärgi täitmiseks on samuti vajalik analüüsida KLAT-is 1 viibiva või viibinud noore andmeid Sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistris (STAR) isikustatud kujul. Uuringu läbiviimiseks on vajalik töötada isikustatud päringu tulemusena saadud andmetega ja teha teatud valimi kohta lisapäringud teistesse registritesse. Teemakohaste andmete osas tehakse andmepäringud järgmistest registritest: E-toimiku kriminaalmenetluse liides PRIS ja STAR (Sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregister). B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna kinnitusel on taotluste arv kinnise lasteasutuse teenusele iga aastaga tõusnud (2018 - 93 taotlust, 2019 - 105 taotlust, 2020 – 137 taotlust). Kuna KLAT on noore vabadust piirav meede, on oluline, et lapse suunamine KLAT-i ei toimuks ennatlikult või liiga madala abivajaduse korral, sest mõlemal puhul ei oleks pakutud abi noorele efektiivne. Samas puudub hetkel ülevaade, millist sekkumist on lastele ja nende peredele pakutud enne KLAT-i suunamist ning milline on olnud selle mõju lapsele ning tema perekonnale. Puudub teadmine, millised on abivajava lapse ja tema vanemate seisukohad, kogemused ja vajadused seoses kinnise lasteasutuse teenusele suunamisel osalemisega. Vähe on analüüsitud noorte kokkupuuteid hariduse- ja lastekaitsesüsteemiga nn kliendi vaates ehk lapse ja tema vanemate vaatenurgast. Siinse uuringu kaudu saadud teadmine võimaldaks töötada välja lapsesõbralikumaid, laste huvidest ja tema lähikondsete vajadustest ning võimalustest lähtuvaid lahendusi ja praktikaid, andes sisendi sekkumisvajaduse ja valdkonna koolitusvajaduse kohta. Selleks, et täiustada riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi, vajame kriitilist tagasiulatuvat analüüsi sekkumiste valikutele ja juhtumite käekäigule. Selline tagasivaatav pilk võimaldab aru saada, kus on tänase süsteemi kõige suuremad puudujäägid, milliste riskide realiseerumist oleks olnud võimalik ennetada ning kuidas oleks saanud ennetada laste jõudmist KLAT-i. Uuring aitab selgitada välja valdkondade murekohti ning tuvastada võimalikke süstemaatilisi vigu (kohalik tasand, tervishoid, õiguskaitse, riiklikud sekkumised ja nõustamisteenus), andes põhjalikku ainest tulevaseks lastekaitsereformiks. Täpsemalt saavad poliitikakujundajad ja rakendajad väärtuslikku informatsiooni selle kohta, kuidas kujundada riiklikku praktikat, et jõuda kiiremini ja tõhusamini abivajavate laste ja peredeni, et ennetada kõige piiravama meetme rakendamist laste ja noorte eludes. Lisaks annavad tulemused ülevaate ja aitavad edasi arendada SKA teenuseid (Ohvriabi- ja ennetusteenuste osakonna ennetustalituse teenused ja Lastekaitse osakonna nõustamisteenus) kui ka kohalike omavalitsuste teenuseid, et muuta lastele ja peredele pakutavat abi paremaks. Kokkuvõttes, uuring võimaldab arendada lapsesõbralikumaid lahendusi ja praktikaid, selgitada välja last ümbritseva sotsiaalhoolekande süsteemi vigu ja täiendada olemasolevaid Sotsiaalkindlustusameti teenuseid. Uuringu on tellinud Sotsiaalkindlustusamet, see on vajalik poliitikakujundamiseks tulevikus ning uuring viiakse läbi avalikes huvides. Uuringu tulemusena valmib aruanne ja teadusartiklid, mis aitavad paremini ennetada riskinoorte jõudmist KLAT-i ning saada ülevaade süsteemi kitsaskohtadest riskinoortega töötamisel. C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Kogu uuringu läbiviimisel lähtume inimuuringute teaduseetika headest tavadest, andmekaitse põhimõtetest ja valdkonda reguleerivatest õigusaktidest nagu Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus 2016/679 ja isikuandmete kaitse seadus (IKS). Uuringu läbiviimisel järgitakse järgmiseid põhimõtteid: 1) Välditakse üleliigsete andmete kogumist ja haavatava sihtrühma (riskikäitumisega lapsed ja noored) üle- 2 uurimist sellega, et kasutatakse retrospektiivseid andmeid. 2) Uuringus kogutud andmeid hoitakse konfidentsiaalsetena, andmete hoidmine ja töötlemine toimub turvatud Haap Consultingu serveris, millele on ligipääs vaid kõnealuse uuringu meeskonna liikmetel parooli alusel. Serveriks on veebimajutus.ee. Serverid on majutatud Telia ja Linxtelecomi serverikeskustes. Analüütikud järgivad konfidentsiaalsuse põhimõtet. 3) Analüüsi tulemused avalikustatakse vaid üldistatud ja umbisikulisel viisil, mis välistab personaalset identifitseerimist. 4) Minimeeritakse võimalikke kahjusid uuritavale. Tegemist on olemasolevate andmebaaside retrospektiivse analüüsiga. Samuti, kui teostatakse intervjuud KLAT-is olnud või viibinud lastega, siis need intervjuud pseudonüümitakse ja last ei ole nende baasilt võimalik hiljem tuvastada. Aruannetes esitatakse tulemused ainult üldistatud kujul. Juhtumite analüüsidest eemaldatakse kõik isikuga seotud otsene info (nimi, abivajaduse täpne kirjeldus ja KLAT-i suunamise täpne aeg ja põhjused jms) ja esitatakse need nii, et juhtumianalüüsi kirjelduse järgi ei ole võimalik isikut tuvastada. 5) Uurimistiim käsitleb isikustatud andmeid kvalitatiivsete intervjuude puhul, mida nad ise läbi viivad ettenähtud sihtrühmade seas. Intervjuude transkribeerimisel intervjuumaterjal pseudonüümitakse uuringumeeskonna liikme poolt. Registripäringutest saadud andmestik pseudonüümitakse sotsiaalkindlustusameti poolt enne andmestiku välja saatmist uurimistiimile. Pärast kokkuvõtliku analüüsi valmimist ja uuringuprojekti üleandmist Sotsiaalkindlustusametile (tellija) kustutatakse ka psuedonümiseeritud registriandmetega failid. 6) Uuringust saadav kasu ühiskonnale on suurem kui uuringu läbiviimisega seotud potentsiaalsed riskid (sh isikuandmete kasutamisega seotud andmete lekke risk), kuna uuring on vajalik poliitikakujundamiseks tulevikus ning viiakse läbi avalikes huvides. Uuringu tulemusena valmivad aruanne ja teadusartiklid, mis aitavad arendada riskilaste tugisüsteemi nii, et see vastaks laste ja nende perede vajadustele ning ennetaks laste sattumist KLAT teenusele. Uuringu raames Tallinna Ülikooli ja Haap Consulting OÜ poolt läbi viidav kvalitatiivne analüüs on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse ja IKS-iga, analüüsidel lähtutakse IKS-i § 6 lõikest 5. Uuringus kasutatakse andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivaid andmeid IKS-is kirjeldatud põhjustel: 1) Pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada; 2) Teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi; 3) Töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi. Kvalitatiivse analüüsi sihtrühmadeks on alates 2018.aastast kinnise lasteasutuse teenusel viibinud ja viibivad noored ning nende lapsevanemad (valimi suuruseks 7-9 noort ja sama palju lapsevanemaid). Antud uuringu raames viiakse antud sihtrühmaga läbi 60-90-minutilised poolstruktureeritud individuaalintervjuud 7-9 lapsega. Intervjuud viib läbi Haap Consulting spetsialist, kellel on varasem laste ja noorte intervjueerimise kogemus. Intervjuu viiakse läbi ettevalmistatud intervjuukava kasutades. Intervjuu audio lindistatakse (Zoomi kaudu teostatavate intervjuude audio salvestatakse Zoomi keskkonnas, näost-näkku intervjuude puhul kasutatakse salvestuseks diktofoni). Salvestuse audio transkribeeritakse ja pseudonümiseeritakse uuringumeeskonna liikme poolt, kes võib (kuid alati ei pruugi) olla sama inimene, kes viis osalejaga läbi intervjuu. Transkribeerimisel eemaldatakse nimed ja muu info, mis muudab uuringus osaleja lihtsasti äratuntavaks. 3 Uuringus osalejatele omistatakse pseudonüümid. Salvestist ja transkriptsioone talletatakse turvaliselt uuringu läbiviija serveris. Neile pääseb ligi vaid uuringumeeskonna liikmed. Salvestusi ei jagata kolmandate osapooltega. Salvestis kustutatakse koheselt, kui see on transkribeeritud ja pseudonümiseeritud. Kvalitatiivse analüüsi ja registriandmete analüüsi andmed ei ole omavahel ühildatavad. Valimisse kuuluvate sihtrühma liikmete värbamine Valim on jagatud kaheks: alaealised ja täisealised noored ning nendeni jõudmise loogika on mõlema sihtgrupi lõikes erinev. Seda kirjeldatakse alljärgnevalt. Alaealise puhul: 1. Uuringumeeskond koostöös Sotsiaalkindlustusametiga võtab ühendust kinniste lasteasutuste juhatajatega. Neile tutvustatakse uuringu kontseptsiooni, mida uuringus osalemine osalejate jaoks tähendab ja millised on uurimismeeskonna vajadused uuringu läbiviimiseks. 2. Kinnise lasteasutuse töötaja, kellel on noorega usalduslik suhe, tutvustab noorele võimalust uuringus osaleda. Ta suhtleb noorega arusaadavas keeles ja selgitab, mida uuringus osalemine tema jaoks tähendaks. Ta küsib noorelt esialgset nõusolekut uuringus osalemiseks. 3. Kui noor on valmis uuringus osalema, võtab KLAT asutus ühendust noore lapsevanemaga (asendushooldusel viibiva noore puhul pöördutakse lapsevanema asemel tema lastekaitsetöötaja poole), selgitades lühidalt uuringu sisu ja eesmärki ning paludes luba jagada tema kontakti uurimismeeskonnaga. 4. Kinnine lasteasutus jagab oma nõusoleku andnud lapsevanema/täisealise nooruki kontakte uurimismeeskonnaga, saates need uurimismeeskonna projektijuhile (Karl Haljasmetsale). 5. Uurimismeeskond võtab ühendust lapsevanemaga, seletab uuringu eesmärki ja sisu ning küsib lapsevanemalt luba tema lapse kaasamiseks uuringusse (e-kirja/telefonikõne sisu on leitav lisast 1). Kui alaealine kui ka tema lapsevanem või eestkostja annavad nõusoleku uuringus osalemiseks, siis allkirjastatakse informeeritud nõusoleku vorm tema lapsevanema või eestkostjaga. 6. Kui laps on hetkel teenusel (KLAT asutuses), siis teavitatakse teenuseosutajat, et noor on valmis intervjuud andma ning lepitakse kokku asutuses intervjuu läbiviimise aeg ja viis, mis sobib nii teenuseosutajale kui ka lapsele. Täisealise noore puhul: Uurimismeeskond koostöös Sotsiaalkindlustusametiga koostab avaliku üleskutse uuringus osalemiseks (kirjas uuringu eesmärk, täpsustatud sihtrühm ja uuringumeetod). Kutses on uuringu läbiviija kontaktid, millele potentsiaalne uuringus osaleja saab pöörduda. 1. Üleskutset jagatakse erinevates sotsiaalmeediakanalites. 2. Kõigile huvitatutele saadetakse uuringu läbiviija poolt info uuringu kohta. Kui noor soovib uuringus osaleda, saadetakse talle nõusolekuvorm. 3. Nõusoleku allkirjastamise järel lepitakse noorega kokku intervjuu talle sobival viisil ja ajal. Valimisse kuuluvate laste vanematega kontakteerumiseks tehakse koostööd Sotsiaalkindlustusametiga, kes juhivad KLAT teenust ning valimini jõutakse järgnevalt: 1. Uuringumeeskond koostöös Sotsiaalkindlustusametiga võtab ühendust kinniste lasteasutuste juhatajatega. Neile tutvustatakse uuringu kontseptsiooni, mida uuringus osalemine lastevanemate jaoks tähendab ja millised on uurimismeeskonna vajadused uuringu läbiviimiseks. 4 2. Asutustelt palutakse võtta ühendust lapsevanemaga (asendushooldusel viibiva noore puhul pöördutakse lapsevanema asemel tema lastekaitsetöötaja poole), kes sobivad valimi tingimustele. Neile palutakse selgitada lühidalt uuringu sisu ja eesmärki ning paluda luba jagada tema kontakti uurimismeeskonnaga. 3. Kinnine lasteasutus jagab oma nõusoleku andnud lapsevanema kontakte uurimismeeskonnaga, saates need uurimismeeskonna projektijuhile. 4. Uurimismeeskond võtab ühendust lapsevanemaga. Kui lapsevanem annab nõusoleku uuringus osalemiseks, siis allkirjastatakse informeeritud nõusoleku vorm. 5. Nõusoleku allkirjastamise järel lepib uurimismeeskond temaga kokku intervjuu talle sobival ajal ja kohas, kas näost näkku kohtudes või Zoomi teel. Sealjuures pakutakse ka uuringus osalevate noorte lapsevanematele võimalust osaleda uuringus (vt eelmise sihtrühma kaasamist uuringusse). Nõusoleku küsimine valimisse kuuluvatelt sihtrühmadelt Lisasime nõusolekulehe taotluse juurde, milles on tutvustatud intervjueeritavate õigused. Lapsevanematelt küsitakse nõusolek digiallkirjastatud. Kui seda võimalust ei ole, siis kirjalikult kinnitatud e-kirja teel. Alaealiselt lapselt võetakse lisaks lapsevanemalt/eestkostjalt saadud nõusolekule ka suuline kinnitus. See on lapse perspektiivist võetuna tema jaoks kõige selgem ja saame veenduda, et ta on saanud kõik olulise info uuringu kohta. Täisealiste noorte puhul võtame suulise nõusoleku, mille audio salvestatakse (eraldiseisvalt ülejäänud intervjuumaterjalist). Täisealiste noorte puhul ei pruugi kõigil olla oskuseid ja võimalusi dokumente digiallkirjastada. See annab samuti võimaluse uuringu läbiviijal veenduda, et noorel on kogu vajaminev info olemas. Pärast uuringu teostamist (kõige hiljem detsember 2022) kõik nõusolekulehed ja suuliste nõusolekute salvestised kustutatakse. Intervjuukavad Kõigi sihtrühmade intervjuukavad on leitavad antud taotluse lisas. Kuna uuringu on tellinud Sotsiaalkindlustusamet, kes saab uuringu tulemustest otsese sisendi, et arendada välja lapsesõbralikke tugiteenuseid, täidab uuring avalikku huvi ning on riiklikult huvipakkuv teema. Uuring pakub olulist sisendit Sotsiaalministeeriumile lastekaitsesüsteemi ja kinniste lasteasutuste süsteemi arendamiseks ja on olnud initsieeritud Sotsiaalministeeriumi poolt. Uuringu läbiviimiseks saadi luba ka TAI inimuuringute eetikakomitee nõusolek veebruaris 2022. 5 D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Uurimistiimile ei looda otsejuurdepääsu STAR-ile. Sotsiaalkindlustusamet sooritab andmepäringu ja eemaldab kõik isiksustatud andmed andmestikust enne uurimistiimile saatmist. Andmete edastamine toimub järgnevate sammude teel: 1. samm: Sotsiaalkindlustusamet esitab andmepäringu STAR registrisse perioodil 2018–2020 esitatud KLAT-i suunamise avalduste kohta. 2018–2020 esitati KLAT-i suunamiseks üle 300 avalduse, millest 234 rahuldati. Valimi suuruseks jääb hinnanguliselt 100 noort. Valimi koostamisel arvestatakse soolise, vanuselise jaotuse ja piirkondliku esindatusega. Päringuga on võimalik STAR-ist saada järgmine info (alates lapse sünnist): ● Menetlused (menetluse viitenumber, staatus, algus- ja lõpukuupäev, menetluse liik, selgitus/kirjeldus); ● Sugu; ● Vanus esmakordsel KLAT-i suunamise ajal; ● Suhtluskeele eelistus (eelistus 1 ja eelistus 2); ● Leibkonda kuulumine (leibkonna andmebaasi ID, et eristada leibkondasid, kuhu laps kuulub); ● Puue (KLAT-i esmakordse suunamise ajal, määratud puude olemasolu ja liik); ● Kohtuotsused (tüüp, kirjeldus, jõustumiskuupäev); ● Toimingud (liik, kirjeldus, olek/staatus ja tegelik toimumise aeg); ● Teated ehk pöördumised (suund, teema, liik ja kuupäev); ● Abinõu rakendamine (algus- ja lõpukuupäev, abinõu liik, meede, alammeede, nimetus); ● Juhtumiplaan: ○ Menetluse eesmärgi liik ja kirjeldus ○ Juhtumvõrgustiku liikmed (ametiala, kirjeldus ○ Juhtumi eesmärk (liik, kirjeldus) ○ Juhtumi eesmärkide saavutamise hindamised (aeg, täitmise hinnang, lisainfo); ● Hindamiste andmed (liik, klass, kirjeldus); ● Alates 2020 aprillist PPA-st edastatud abivajadusega laste andmevälja kohta tulemused (kas on registreeritud kui abivajav laps/hädaohus laps/lähisuhtevägivalla ohver). ● Soovitused. Täpsemalt on tunnused kirjeldatud punktis 5.1 (Töödeldavate isikuandmete koosseis) 2. samm: Sotsiaalkindlustusamet esitab andmepäringu E-toimikusse sammus 1 kirjeldatud valimi osas, et saada järgmine info:  Kõik isiku suhtes kohtueelses menetluses tehtud lahendite sisu ja tulemused;  Kõik isiku suhtes kohtu tehtud süüdimõistvate lahendite sisu ja tulemused;  Kõik isiku suhtes kohtu tehtud vahistamistaotluste tulemused. E-toimiku päringu täpne andmekoosseis on toodud punktis 5.1 3. samm: Sotsiaalkindlustusamet koondab sammu 1 ja sammu 2 tulemusena saadud andmed ja lisab päringutulemustele UID koodid, et oleks tuvastatavad korduvad isikud, ja kontrollib, et vaba teksti väljadel ei oleks kajastatud isikuandmeid (nt nimed, elukohad, spetsiifilised omadused) ning kustutab seejärel isikukoodid ja vajadusel eemaldab vaba teksti väljadelt info, mis muudab inimese kergesti äratuntavaks. 4. samm: Sotsiaalkindlustusamet saadab andmed isikustamata kujul UID tasemel krüpteeritult elektrooniliselt meili teel .xlsx failitüübina Haap Consultingu ja Tallinna Ülikooli uurimismeeskonnale. 6 1. Vastutava töötleja üldandmed1 1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalkindlustusamet 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis EI 1.3 Registrikood või isikukood 70001975 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn aadressid 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn registrikandega) 1.6 Kontaktandmed Madli Raudkivi [email protected] 59 18 63 09 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Vabariigi Valitsuse seaduse § 67 ja sotsiaalkindlustusameti põhimääruse § 5 ja § 6 kooskõlas IKS § 6 lõikega 5 3. Uuringu tellija Sotsiaalkindlustusamet Uuring sai teadus- ja arendustegevuse erandi, mistõttu korraldati projekti elluviija leidmiseks ETISes konkurss nimega "Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid". 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Uuringu tulemusel valmib terviklik ülevaade kinnise lasteasutuse teenusele suunatud laste peamistest riski- ja kaitseteguritest, samuti analüüsitakse tagasivaates lastele kohaliku omavalitsuse pakutud abi efektiivsust KLAT teenusele sattumise ennetamisel ning selgitatakse välja eelkõige laste, aga ka nende vanemate hinnang tugisüsteemile ning KLAT-i suunamise protsessile. Uuring võimaldab mõista, kuidas oleks saanud ennetada laste jõudmist KLAT-i ning tuvastada võimalikke süstemaatilisi vigu laste tugivõrgustiku töö korralduses. Uuringust saavad poliitikakujundajad väärtuslikku informatsiooni selle kohta, kuidas kujundada riiklikku praktikat, et jõuda kiiremini ja tõhusamini abivajavate laste ja peredeni. Isikuandmete töötlemine uuringu läbiviimiseks on vajalik, et võimaldada erinevatest andmebaasidest pärit andmete terviklik analüüs. Kvalitatiivse analüüsi käigus kirjeldatakse ligikaudu saja STAR-i juhtumitoimiku andmete põhjal KLAT-is viibivate ja teenusel alates 2018. aastast viibinud lapse/noore riskitegureid, põhjendusi teenusele suunamiseks ning teenusele eelnenud sekkumisviise lapsele/noorele kui ka tema perele. Samuti on võimalik andmete baasilt analüüsida 1 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad 7 kohaliku omavalitsuse ja võrgustike rolli lapse abivajaduse hindamisel. Registriandmete sekundaarses analüüsis lähtutakse järgmistest uurimisküsimustest: Millal ilmnesid KLAT teenusele jõudnud lastel esimesed probleemid? Millal ilmnesid KLAT teenusele jõudnud lapse perekonnas esimesed probleemid? Millist tüüpi olid lapsel ja perel ilmnenud probleemid (sh asendushooldusel viibivatel lastel)? Esinduslik valim juhtumitoimikutest võimaldab ka välja selgitada, kui suur osa KLAT-i suunatud lastest on asendushooldusel ning kuivõrd tuuakse just asendushooldusega seotud probleeme toimikutes esile? Registrite info analüüsist peaks lisaks selguma, kas esineb riskitegureid, mis seostuvad kindlate piirkondadega ning kas ja kuidas jaotuvad riskitegurid vanusegruppide alusel. Analüüsis kasutatavad andmed ei ole isikustatud, sest Sotsiaalkindlustusamet edastab uurimismeeskonnale UID koodidega pseudonüümitud andmed. Lisatavad koodid võimaldavad eristada kordumatuid isikud, ent ei võimalda isikut uuesti tuvastada. 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Uuringu sihtgrupiks on: töödeldakse ning valimi suurus ● KLAT-is olevad lapsed (suunatud KLAT-i SHS’i § 130¹-⁵ alusel). ● KLAT-is olnud lapsed (alates 2018. aastast). Sihtgrupid jagunevad järgnevatesse vanusegruppidesse: kuni 14-aastased ehk süüvõimetus eas lapsed ja 14-17-aastased. Kokku kuulub sihtrühma kuni 100 noort (sh 7-9 noorega kvalitatiivsed intervjuud). 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis STAR-ist andmed abivajaduse ja teenuste kohta ● Menetlused (menetluse viitenumber, staatus, algus- ja lõpukuupäevad, menetluse liik, selgitus/kirjeldus); ● Sugu (N/M); ● Vanus esmakordsel KLAT-i suunamise ajal: ● Suhtluskeele eelistus (eelistus 1 ja eelistus 2); ● Leibkonda kuulumine (leibkonna andmebaasi ID, et eristada leibkondasid, kuhu laps kuulub); ● Puue (KLAT-i esmakordse suunamise ajal määratud puude olemasolu ja liik); ● Kohtuotsused (tüüp, kirjeldus, jõustumiskuupäev); ● Toimingud (liik, kirjeldus, olek/staatus ja tegelik toimumise aeg); ● Teated ehk pöördumised (suund, teema, liik ja 8 kuupäev); ● Abinõu rakendamine (algus ja lõpp, abinõu liik, meede, alammeede, nimetus); ● Juhtumiplaan ○ menetluse eesmärgi liik ja kirjeldus ○ Juhtumvõrgustiku liikmed (liikme ametiala, kirjeldus) ○ Juhtumi eesmärk (liik, kirjeldus) ○ Juhtumi eesmärkide saavutamise hindamised (aeg, täitmise hinnang, lisainfo); ● Hindamiste andmed (liik, klass, kirjeldus); ● Alates 2020 aprillist PPA-st edastatud abivajadusega laste andmevälja kohta tulemused (kas on registreeritud kui abivajav laps/hädaohus laps/lähisuhtevägivalla ohver). ● Soovitused. Andmete vormid on erinevad. Eelkõige numbrilised (nt kuupäevad), vaba tekst (kirjeldused, hinnangud) kui ka jah/ei variandid. Vaba teksti väljadel eemaldab sotsiaalkindlustusamet kõik isikustatud andmed enne andmestiku välja saatmist uurimistiimile. Kui STAR andmete alusel on alust arvata, et noorel on olnud kokkupuude süüteomenetlusega, mille kohta info STAR-is on vähene või puudulik, teeb sotsiaalkindlustusamet päringu E-toimikusse. Sellisel puhul küsitakse Justiitsministeeriumist järgmiseid andmeid valimisse sattunud 100 noore kohta:  Kõik isiku suhtes kohtueelses menetluses tehtud lahendid: menetluse alustamise kp ja lõpetamise alus ja liik (KrMS/VTMS §, lg, p), võimalusel lahendiga määratava kohustuse liik (KrMS § 201 ja § 202 kohustuse jaotuse lõikes), lahendi teinud prokuratuur ja lahendi tegemise kp;  Kõik isiku suhtes kohtu tehtud süüdimõistvad lahendid: menetluse alustamise kp, lahendi liik (karistus/alaealise mõjutusvahend), lahendi teinud maakohus ja lahendi tegemise kp, õigusrikkumise liik, milles isik süüdi mõisteti (§, lg, p);  Kõik isiku suhtes kohtu tehtud vahistamised: vahistamistaotluse tulemus (rahuldati/ei rahuldatud), asendamine KLAT-iga (jah/ei) ja lahendi teinud maakohus ja lahendi tegemise kp. Võimaliku E-toimiku päringu puhul on oluline mõista, et sealt ei vaja uurimismeeskond nii palju andmeid kui STAR- ist, sest lapsed on suunatud KLAT-i sotsiaalhoolekande seaduse alusel. 6. Isikuandmete allikad Sotsiaalkindlustusamet: ● STAR ehk Sotsiaalteenuste ja -toetuste Andmeregister ● E-toimik 9 7. Uuringu vajadusteks kogutud Uuringu läbiviija säilitab uuringu vajadusteks kogutud isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus andmed pseudonüümitud kujul krüpteeritult kuni uuringu teostamise lõpuni, seejärel andmed kustutatakse/hävitatakse. Kõige hilisem andmestike hävitamise kuupäev on detsember 2022. 7.1 Isikuandmete umbisikustamise Sotsiaalkindlustusamet (kodeerimise) viib läbi ... 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast kogumise säilitatakse eesmärgi saavutamist. Uuringu läbiviija säilitab uuringu vajadusteks kogutud isikuandmeid (vt punkt 5.1.) umbisikustatud kujul krüpteeritult kuni uuringu teostamise lõpuni, seejärel andmed hiljemalt kolme kuu jooksul kustutatakse/hävitatakse. Sotsiaalkindlustusamet hävitab päringute algandmed kohe kui need on umbisikustatud ja uuringu läbiviijale üle antud (kõige hiljem 2022. aasta kolmandas kvartali lõpuks). 8. Andmesubjekti teavitamine Individuaalselt iga andmesubjekti teavitamine ei ole isikuandmete töötlemisest võimalik/põhjendatud, kuna: 1) Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus; 2) Loa küsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega; 3) Nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt vähendab üldistuste valiidsust. Teavitame üldsust ja sihtrühma uuringu toimumisest sotsiaalkindlustusameti kodulehel kinnise lasteasutuse alalehel (https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed- pered/lastekaitse/kinnise-lasteasutuse-teenus ). See on kõige konkreetsem ja sihtrühmaga enim seotud leht sotsiaalkindlustusameti kodulehel. Kodulehel avaldatav tekst on nähtav Lisas 2. Kodulehele pannakse info ülesse esimesel võimalusel peale andmekaitseinspektsioonilt uuringuks loa saamist (mitte hiljem kui nädal peale loa saamist). 9. Isikuandmete edastamine välisriiki2 Ei 9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse - 9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid - edastatakse 10 Teave, mille esitamist peab vastutav - 2 Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i § 18 lõike 3 ja 5 alusel. 10 töötleja vajalikuks täiendavalt esitada Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks (olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja). Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X (digiallkirjastatud) Jako Salla Peadirektori KT 11 Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi Tallinna Ülikool Registrikood või isikukood 74000122 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituut, Narva mnt 25, 10120 Tallinn, Asu- või elukoha aadress (analoogne Narva mnt 25, Tallinn, 10120 registrikandega) Kontaktandmed 6409 451 [email protected] NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi Haap Consulting OÜ Registrikood või isikukood 14383016 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituut, Narva mnt 25, 10120 Tallinn, Asu- või elukoha aadress (analoogne Narva mnt 18, 51009 Tartu registrikandega) Kontaktandmed 51966196 [email protected] 12 Tabel 1. Uurimisküsimused, millele vastuse andmiseks saadakse sisend registriandmete analüüsist. Nr. Uurimisküsimus, millele vastuse saamiseks saadakse sisend registriandmete analüüsist Millal ilmnesid KLAT teenusele jõudnud lastel esimesed probleemid? Millal ilmnesid KLAT teenusele jõudnud lapse perekonnas esimesed probleemid? Millist tüüpi olid lapsel ja perel ilmnenud probleemid (sh asendushooldusel viibivatel lastel)? Kui suur osa KLAT-i suunatud lastest on asendushooldusel? Kuivõrd tuuakse asendushooldusega seotud probleeme toimikutes esile? Millised on kohtule esitatud põhjendused KLAT teenusele suunamiseks? Millised olid teenusele eelnenud sekkumised (nii kohaliku omavalitsuse kui Sotsiaalkindlustusameti poolsed)? Kas ja millised riskitegurid ning puudujäägid sekkumistes seostuvad kindlate geograafiliste piirkondadega? 13 Lisa nr 2 Kodulehele teavitustöö tekst Sotsiaalkindlustusamet koostöös Haap Consultungu ja Tallinna Ülikooliga on läbi viimas uuringut pealkirjaga „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“. Uuringu fookuses on alates 2018.aastast kuni tänaseni kinnise lasteasutuse teenusele (edaspidi KLAT) jõudnud lapsed ja noored. Kinnise lasteasutuse teenusele saab suunata lapsi nii sotsiaalhoolekandeseaduse, kriminaalmenetluse kui ka karistusseadustiku alusel. Selle uuringu fookuses on sotsiaalhoolekandeseaduse alusel teenusele suunatud lapsed ja noored. Uuringu eesmärk on saada terviklik ülevaade KLAT teenusele jõudnud laste ja noorte riski- ja kaitseteguridest, kuidas spetsialistid lapse ja tema pere abivajadusele reageerisid ja millist abi neile pakuti (nii enne KLAT-i, KLAT ajal kui ka peale KLAT-i). Lisaks on uuringu eesmärk kaardistada, kuidas lapsi ja noori on toetatud ja toetatakse praegu spetsialistide poolt KLAT-ist väljumisel. Täiendavalt on uuringu eesmärk koguda spetsialistidelt (nt lastekaitsetöötajatelt) tagasisidet Sotsiaalkindlustusameti teenuste kohta. Selle eesmärgi täitmiseks on vajalik analüüsida KLAT-is viibivate või viibinud laste ja noorte andmeid Sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistris (STAR) ja Registrite ja Infosüsteemide Keskuse e-toimikust isikustatud kujul. STAR-ist kogutakse andmeid, mis on seotud lapse abivajadusega (nt lastekaitsetöötaja poolt sisestatud menetlused, toimingud, juhtumiplaanid, rakendatud abinõud jms) kui ka demograafilisi andmeid (sugu, vanus, suhtluskeel). Kui STAR andmete alusel on alust arvata, et noorel on olnud kokkupuude süüteomenetlusega, mille kohta info STAR-is on vähene või puudulik, tehakse päring E-toimikusse, kus analüüsitakse lahendeid. Uuringu läbiviija (Haap Consulting) säilitab uuringu vajadusteks kogutud isikuandmeid pseudonümiseeritud kujul krüpteeritult kuni uuringu teostamise lõpuni (eeldatav uuringu valmimise tähtaeg on 31.august 2022), seejärel andmed kustutatakse/hävitatakse. Kui kuulute uuringu sihtrühma ja soovite teada, kuidas me töötleme või hoiame Teie isikuandmeid, saate lugeda SIIT. Juhul, kui leiate, et isikuandmete töötlemisel rikutakse Teie õigusi ja vabadusi, on Teil õigus pöörduda andmekaitse inspektsiooni või pöörduda kohtu poole. Uuringu läbiviimiseks on saadud luba nii Andmekaitseinspektsioonilt kui ka Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomiteelt. Uuringu raames on andmete vastutav töötleja sotsiaalkindlustusamet (Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, E- [email protected], 612 1360. Registrikood: 7000 1975). Kui uuringu osas tekib küsimusi, siis palun võtke ühendust Madli Raudkiviga ([email protected]). 1 Lisa 3. Sihtrühmade intervjuukavad Laste intervjuu kava: Teema: Küsimused: Sissejuhatav osa Kõigepealt on uuringu sissejuhatav osa, kus kirjeldatakse lastele uuringu eesmärke ning küsimustes kasutatavaid mõisteid ja miks on nende arvamus oluline. Samuti küsitakse lihtsamaid küsimusi lapse kohta, maandamaks alguses võimalikku hirmu. 1. Kui vana Sa oled? 2. Mis on Sinu hobid? 3. Mitu korda ja kui pikalt oled Sa viibinud kinnises lasteasutuses? Küsimused uuringu I 1. Räägi sellest, kuidas Sa kinnise lasteasutuse teenusele sattusid? eesmärgile vastamiseks – 2. Kas Sa tunned, et Sinu perekonnas ja koduses keskkonnas on mõista last mõjutavaid probleeme, mis mõjutasid kinnise lasteasutuse teenusele riskitegureid sattumist? 3. Kas Sa saaksid täpsustada, millised need probleemid olid? (I alaeesmärk: anda 4. Millal probleemid perekonnas Sinu hinnangul esimest korda terviklik ülevaade ilmnesid? riskiteguritest, mis viisid 5. Kas tundsid siis, et nende probleemide lahendamiseks on lapse riskikäitumiseni ja võimalik saada tuge? Kui, siis kellelt? lõpuks KLAT-i) 6. Kuivõrd mõjutavad need probleemid Sind veel praegugi, pärast KLAT teenusel viibimist/KLAT teenusel viibides? 7. Millised probleemid või asjaolud lisaks perekondlikele mängisid Sinu hinnangul veel selles rolli selles, et Sa sattusid KLAT teenusele? 8. Mil määral on Sinu hinnangul aidanud KLAT teenus Sul erinevate probleemidega toime tulla? 9. Millist tuge Sa ise tunned, et vajaksid oma probleemidega toimetulekuks? Küsimused uuringu II 1. Kas Sa oskad meenutada, millist tuge pakuti Sulle ja Su alaeesmärgile perekonnale enne seda, kui Sind suunati KLAT teenusele? vastamiseks – mõista 2. Milline oli Sinu kogemus lastekaitsetöötajaga ning teiste laste vaadet pakutud ametnikega suhtlemisel enne KLAT teenusele sattumist? KLAT teenusele 3. Kas Sa saaksid palun kirjeldada oma KLAT teenusel viibimise kogemust? Mis oli selle juures positiivne, mis negatiivne? (II eesmärk: anda 4. Milline oli Sinu kogemus kinnise lasteasutuse töötajatega ülevaade, kas ja millist abi suhtlemisel? pakkus kohalik 5. Kuivõrd pakuti kinnises lasteasutuses Sulle erinevate omavalitsus ja sealne probleemidega toimetulemiseks tuge? võrgustik lapsele ja lapse 6. Mil määral arvestati KLAT teenusel Sinu vajadustega (nt tervislik perele enne KLAT teenust, seisund)? selle jooksul kui ka peale 7. Kes Sind enim selle käigus toetas? seda) 8. Milline oli/on olnud Sinu kontakt teiste ametnike, näiteks noorsootöötajate või piirkonnapolitseiga sel ajal kui Sa KLAT teenusel viibisid/oled viibinud? 9. *Millist tuge oled Sa saanud pärast KLAT teenuselt väljumist? Mil määral on see Sind aidanud? 10. Mida teed selleks, et kinnisesse lasteasutusse tagasi ei satuks? 2 11. Millist tuge saaks Sulle pakkuda, et seda ei juhtuks? Küsimused uuringu III 1. Mida mäletad KLAT teenusele suunamisest? alaeesmärgile 2. Kui palju Sind siia protsessi kaasati ja Sinult arvamust küsiti? vastamiseks – mõista, kui 3. Kuivõrd hästi selgitasid Sulle ametnikud KLAT teenusele lapsesõbralik oli suunamise põhjuseid? teenusele suunamise 4. Kui palju selgitati Sulle, mida kinnise lasteasutuse teenuse endast protsess kujutab ja mis Sind seal ees ootab? 5. Kas Sulle tundus kinnine lasteasutus enda puhul lahendusena (III eesmärk: anda põhjendatud? Kui ei, siis miks? ülevaade, kas ja kuidas 6. Milliseid meetmeid või lahendusi Sa oleksid ise eelistanud kinnise toetas lasteasutuse asemel? Sotsiaalkindlustusamet 7. Milline oli Sinu kogemus ametnikega suhtlemisel sel perioodil, kui kohalikku omavalitsust hinnati Sinu sobivust kinnise lasteasutuse teenusele lapse ja perega töötamise suunamiseks? protsessis ning kuidas toimus võrgustikus KLAT meetme sobivuse hindamine) Küsimused uuringu IV 1. Kuidas hindad pakutud tuge? alaeesmärgile 2. Kas Sinu jaoks on arusaadav, milline on erinevate ametnike roll vastamiseks – mõista Sulle toe pakkumisel (nt millega peaks tegelema senise süsteemi lastekaitsetöötaja, millega kriminaalhooldaja jne.)? kitsaskohti lapse vaatenurgast (IV eesmärk: anda hinnang (sh põhistatud kriitika) selle kohta, kuidas lastekaitse, hariduse, sotsiaal- ja õiguskaitsesüsteem teevad koostööd laste hüvanguks ning selle alusel anda analüüsist lähtudes lahendusi süsteemi kitsaskohtadele) Lapsevanemate intervjuu kava: Intervjuu teema: Küsimused: Sissejuhatus 1. Millal Teie laps KLAT teenusele suunati? Küsimused uuringu I 1. Mis põhjusel Teie hinnangul Teie laps kinnisesse lasteasutusse suunati? alaeesmärgile vastamiseks – 2. Milliseid raskusi ja väljakutseid see on põhjustanud teile kui mõista laste riskitegureid lapsevanemale? lapsevanemate/eestkostjate perspektiivist 3 Küsimused uuringu II 1. Kes on hinnanud Teie lapse abivajadust ja kuidas? alaeesmärgile vastamiseks – 2. Millist abi ja teenuseid pakuti Teie lapsele ja perele enne teie lapse mõista KOVi tuge perele ning suunamist KLAT teenusele? perega koos töötamise 3. Milline on olnud nende teenuste või toetuse kasutegur Teie lapsele ja protsessi perele? 4. Kas tunnete, et Teie laps on saanud abi ja teenuseid õigeaegselt? Kas lapse KLAT teenusele sattumist oleks Teie hinnangul saanud paremini ennetada? 5. Kuidas kirjeldaksite oma suhtlust kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajatega ning teiste ametnikega (noorsootöötajad, tervisehoid) lapse KLAT teenusele suunamisele eelneval perioodil? 6. Kuivõrd arutati Teie kui lapsevanemaga, millised teenused oleksid lapsele sobivaimad? 7. Kas ja millist tuge saite lastekaitsetöötajalt (ja teistelt ametnikelt) sel ajal, kui Teie laps viibis/viibib KLAT teenusel? 8. Millist tuge Te ise rohkem oma lapsele ja perele sooviksite? Millest tunnete puudust? 9. (KLAT teenusel olnud lapse vanemale) Millist tuge on Teile pakutud pärast seda, kui Teie laps KLAT teenuselt väljus? 10. Millist tuge oleks Teie hinnangul Teie lapsele ja perele vaja, et ennetada tagasilangust, sh tulevikus KLAT teenusele suunamist? Küsimused uuringu III 1. Kas teil on üldse olnud Sotsiaalkindlustusametiga kokkupuudet KLATi alaeesmärgile vastamiseks – osas? Kui jah, siis milline? mõista, kas ja kuidas toetas 2. Kuidas põhjendati Teile lapse KLAT teenusele suunamise otsust? Sotsiaalkindlustusamet Kuidas Te otsustamise protsessis osalesite? kohalikku omavalitsust lapse 3. Kuivõrd oli Teil võimalus arutada kohaliku omavalitsuse ja teiste ja perega töötamise ametnikega alternatiive KLAT teenusele? protsessis. 4. Milline on Teie hinnang KLAT teenusele suunamiseks läbiviidud menetlusele? Kuidas see Teile ja Teie lapsele mõjus? 5. Kuidas toetas Teid ja Teie pere menetluse ajal kohalik omavalitsus? 6. Kas Teie jaoks oli KLAT teenusele suunamise menetlus arusaadav? Mis oleks Teie hinnangul võinud menetluse protsessis teistmoodi olla? 7. Kas Teie lapsel oli võimalus saada menetluse ajal esialgset õiguskaitset? Kui ei, kas tundsite selle järele vajadust? Küsimused uuringu IV 1. Kuidas hindaksite oma lapsele pakutavat tuge tervikuna (nii enne KLAT alaeesmärgile vastamiseks – teenust, selle ajal kui pärast seda)? mõista süsteemi kitsaskohti 2. Kas Teie hinnangul on tugi abivajavale lapsele olnud hästi korraldatud? lapsevanemate/ Millest olete enim puudust tundnud? eestkostjate perspektiivist 3. Millised teenused ja millises mahus oleks Teie hinnangul vajalikud selleks, et ennetada lapse sattumist KLAT teenusele? Lõpuremark 1. Kas on midagi, mida soovite selle teema osas lisada, mille kohta me ei ole küsinud? 4 ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2-1/22/8 Andmekaitse Inspektsiooni jurist Virve Lans (peadirektori Otsuse tegija volitusel) Otsuse tegemise aeg ja koht 15.07.2022 Tallinnas Jako Salla Peadirektori kt Taotluse esitaja Sotsiaalkindlustusamet [email protected] [email protected] RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel otsustan: 1. anda luba andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ 04.07.2022 taotluses esitatud tingimustel ja mahus ning arvestades loamenetluse käigus antud selgitustega. 2. esitada Andmekaitse Inspektsioonile algandmete hävitamisakt vastavalt taotluse punktile 7.2 (2022. aasta III kvartali lõpuks). 3. Sotsiaalkindlustusametil tagada uuringu läbiviija andmete hävitamisakti esitamine vastavalt taotluse punktile 7.2 (detsember 2022). VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED: Esitatud otsuse Lisas „Taotlus. Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED: Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Olen arvestanud Tervise Arengu Instituudi eetikakomitee otsusega. Uuringu käigus tehtud intervjuudes võetud tsitaatide kasutamist uuringu lõpptulemustes tuleb hoolikalt kaaluda, st kas tsitaadi kasutamine on vältimatult vajalik. Arvestada tuleb, et uuringu raames viiakse intervjuud läbi 7 – 9 lapsega ja samas suurusjärgus lapsevanematega, Eestis on kinniseid lasteasutusi vähe, kinnise lasteasutuse osa töötajaid on intervjuu läbiviimisest teadlikud, seega tekib siiski oht, et avaldatud tsitaadi alusel on võimalik vastaja kaudselt tuvastada. Nt lähtudes isiku sõnakasutusest või kõnepruugist. Võtate andmesubjektilt nõusoleku kogutud info kasutamiseks ka teistes asjakohastes teadusuuringutes. Juhin tähelepanu, et see nõusolek kehtib vaid intervjuu käigus kogutud andmete osas ja see ei laiene andmetele, mida uuringu tarbeks päritakse andmekogudest. Teiseks, kui sellist laia nõusolekut soovitakse inimeselt võtta, siis tuleb see detailsemalt lahti kirjutada. Nõusoleku vormi tekstis on küll selgitatud, millistes valdkondade uuringutes intervjuu käigus kogutud andmeid soovitakse edaspidi kasutada, kuid kui lähtuda IKÜM läbipaistvuse põhimõttest, siis tuleks andmesubjektile siiski rohkem teavet anda (IKÜM artikkel 13 teave). Määratleda tuleks ka mingi konkreetne ajavahemik, mille jooksul milliseid isikuandmeid uutes uuringutes kasutatakse ja mida peetaks sõna „asjakohase“ alla silmas. Isikul peab olema selge arusaam milleks ta nõusoleku annab. Soovitan enne uuringukutse saatmist nõusoleku vorm üle vaadata ja täiendada. SKA-l tuleb täiendavalt üle vaadata SKA lehel avaldatava teavituse tekst ning veenduda, et selles oleks toodud välja kõik IKÜM artikkel 14 kohane teave. Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib tingimustel, mis on 04.07.2022 inspektsioonile esitatud taotluses ning arvestades loamenetluse käigus antud selgitustega. Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Virve Lans jurist peadirektori volitusel Lisa: Taotlus Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel