Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
10134 TALLINN
Sotsiaalkindlustusamet
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 sätestatust palume
anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X
isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X
Uuringu nimi: Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks:
kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid.
A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik
uuringu eesmärgi saavutamiseks:
Uuringu fookuses on 2018. aastal erikoolide asemel loodud kinnise lasteasutuse teenus (ehk KLAT). KLAT on
mõeldud viimase abinõuna lastele, kelle käitumine ohustab tõsiselt lapse enda elu, tervist ja arengut või
teiste isikute elu või tervist. Teenuse käigus piiratakse lapse liikumisvabadust kui ühte kõige olulisematest
põhiõigustest, mistõttu on tegu kõige äärmuslikuma lapse abistamiseks loodud meetmega. Kinnise
lasteasutuse teenusele saab suunata lapsi nii sotsiaalhoolekandeseaduse, kriminaalmenetluse kui ka
karistusseadustiku alusel, lõpliku suunamisotsuse teeb kohus. Selle uuringu fookuses on
sotsiaalhoolekandeseaduse alusel teenusele suunatud lapsed ja noored.
Laste ja perede abivajaduse õigeaegne märkamine ja sellele asjakohane reageerimine on äärmiselt olulised,
et ennetada pere ja/või laste probleemide süvenemist. KLAT taotlustest on näha, et kuigi osaliselt on
abivajadusest õigeaegselt omavalitsusele teada antud, siis õiget ja õigeaegset abi ei ole pakutud või on
sootuks tähelepanuta jäetud. Uuringu eesmärk on saada ülevaade erinevatest teguritest laste ja noorte
eludes, mis suurendasid nende riski sattuda kinnise lasteasutuse teenusele Eestis. Lisaks abivajaduse
märkamisele on ka oluline, kuidas spetsialistid sellele reageerisid ja millist abi lapsele ja tema perele
pakkusid.
Samuti on oluline, et spetsialistide ja võrgustiku töö lapse ja perega ei lõppeks peale lapse suunamist KLAT-
i. Kuna KLAT on noore põhiõiguseid oluliselt piirav meede, ei saa olla see püsiv lahendus ning peab tegema
ettevalmistusi noore eluks väljaspool KLAT-i. See tähendab spetsialistide ja võrgustiku järjepidevat tööd
noore ja perega, et noorel jätkuks tugi teenusel kui ka abi ja toetav keskkond peale KLAT-ist väljumist. See
aitab edaspidi ennetada n-ö tagasilanguseid ning ka sattumist tagasi KLAT-i.
Sellest tulenevalt on uuringu teine eesmärk saada ülevaade, kas ja millist abi pakkus kohalik omavalitsus ja
sealne võrgustik lapsele ning lapse perele enne KLAT-i, teenuse jooksul kui ka peale seda. Selle eesmärgi
täitmine toimub nii registriandmete (STAR) analüüsi kui ka kvalitatiivseid meetodeid kasutades
(individuaalsed intervjuud KLAT-is olevate ja olnud lastega kui ka nende vanematega ja fookusgrupi
intervjuud spetsialistidest võrgustikuliimetega). Eesmärgi täitmiseks on samuti vajalik analüüsida KLAT-is
1
viibiva või viibinud noore andmeid Sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistris (STAR) isikustatud kujul.
Uuringu läbiviimiseks on vajalik töötada isikustatud päringu tulemusena saadud andmetega ja teha teatud
valimi kohta lisapäringud teistesse registritesse. Teemakohaste andmete osas tehakse andmepäringud
järgmistest registritest: E-toimiku kriminaalmenetluse liides PRIS ja STAR (Sotsiaalteenuste- ja toetuste
andmeregister).
B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna kinnitusel on taotluste arv kinnise
lasteasutuse teenusele iga aastaga tõusnud (2018 - 93 taotlust, 2019 - 105 taotlust, 2020 – 137 taotlust).
Kuna KLAT on noore vabadust piirav meede, on oluline, et lapse suunamine KLAT-i ei toimuks ennatlikult või
liiga madala abivajaduse korral, sest mõlemal puhul ei oleks pakutud abi noorele efektiivne.
Samas puudub hetkel ülevaade, millist sekkumist on lastele ja nende peredele pakutud enne KLAT-i
suunamist ning milline on olnud selle mõju lapsele ning tema perekonnale. Puudub teadmine, millised on
abivajava lapse ja tema vanemate seisukohad, kogemused ja vajadused seoses kinnise lasteasutuse
teenusele suunamisel osalemisega. Vähe on analüüsitud noorte kokkupuuteid hariduse- ja
lastekaitsesüsteemiga nn kliendi vaates ehk lapse ja tema vanemate vaatenurgast. Siinse uuringu kaudu
saadud teadmine võimaldaks töötada välja lapsesõbralikumaid, laste huvidest ja tema lähikondsete
vajadustest ning võimalustest lähtuvaid lahendusi ja praktikaid, andes sisendi sekkumisvajaduse ja valdkonna
koolitusvajaduse kohta.
Selleks, et täiustada riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi, vajame kriitilist
tagasiulatuvat analüüsi sekkumiste valikutele ja juhtumite käekäigule. Selline tagasivaatav pilk võimaldab aru
saada, kus on tänase süsteemi kõige suuremad puudujäägid, milliste riskide realiseerumist oleks olnud
võimalik ennetada ning kuidas oleks saanud ennetada laste jõudmist KLAT-i. Uuring aitab selgitada välja
valdkondade murekohti ning tuvastada võimalikke süstemaatilisi vigu (kohalik tasand, tervishoid,
õiguskaitse, riiklikud sekkumised ja nõustamisteenus), andes põhjalikku ainest tulevaseks
lastekaitsereformiks.
Täpsemalt saavad poliitikakujundajad ja rakendajad väärtuslikku informatsiooni selle kohta, kuidas
kujundada riiklikku praktikat, et jõuda kiiremini ja tõhusamini abivajavate laste ja peredeni, et ennetada
kõige piiravama meetme rakendamist laste ja noorte eludes. Lisaks annavad tulemused ülevaate ja aitavad
edasi arendada SKA teenuseid (Ohvriabi- ja ennetusteenuste osakonna ennetustalituse teenused ja
Lastekaitse osakonna nõustamisteenus) kui ka kohalike omavalitsuste teenuseid, et muuta lastele ja
peredele pakutavat abi paremaks.
Kokkuvõttes, uuring võimaldab arendada lapsesõbralikumaid lahendusi ja praktikaid, selgitada välja last
ümbritseva sotsiaalhoolekande süsteemi vigu ja täiendada olemasolevaid Sotsiaalkindlustusameti
teenuseid. Uuringu on tellinud Sotsiaalkindlustusamet, see on vajalik poliitikakujundamiseks tulevikus ning
uuring viiakse läbi avalikes huvides. Uuringu tulemusena valmib aruanne ja teadusartiklid, mis aitavad
paremini ennetada riskinoorte jõudmist KLAT-i ning saada ülevaade süsteemi kitsaskohtadest riskinoortega
töötamisel.
C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti
õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Kogu uuringu läbiviimisel lähtume inimuuringute teaduseetika headest tavadest, andmekaitse põhimõtetest
ja valdkonda reguleerivatest õigusaktidest nagu Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus 2016/679 ja
isikuandmete kaitse seadus (IKS). Uuringu läbiviimisel järgitakse järgmiseid põhimõtteid:
1) Välditakse üleliigsete andmete kogumist ja haavatava sihtrühma (riskikäitumisega lapsed ja noored) üle-
2
uurimist sellega, et kasutatakse retrospektiivseid andmeid.
2) Uuringus kogutud andmeid hoitakse konfidentsiaalsetena, andmete hoidmine ja töötlemine toimub
turvatud Haap Consultingu serveris, millele on ligipääs vaid kõnealuse uuringu meeskonna liikmetel parooli
alusel. Serveriks on veebimajutus.ee. Serverid on majutatud Telia ja Linxtelecomi
serverikeskustes. Analüütikud järgivad konfidentsiaalsuse põhimõtet.
3) Analüüsi tulemused avalikustatakse vaid üldistatud ja umbisikulisel viisil, mis välistab personaalset
identifitseerimist.
4) Minimeeritakse võimalikke kahjusid uuritavale. Tegemist on olemasolevate andmebaaside retrospektiivse
analüüsiga. Samuti, kui teostatakse intervjuud KLAT-is olnud või viibinud lastega, siis need intervjuud
pseudonüümitakse ja last ei ole nende baasilt võimalik hiljem tuvastada. Aruannetes esitatakse tulemused
ainult üldistatud kujul. Juhtumite analüüsidest eemaldatakse kõik isikuga seotud otsene info (nimi,
abivajaduse täpne kirjeldus ja KLAT-i suunamise täpne aeg ja põhjused jms) ja esitatakse need nii, et
juhtumianalüüsi kirjelduse järgi ei ole võimalik isikut tuvastada.
5) Uurimistiim käsitleb isikustatud andmeid kvalitatiivsete intervjuude puhul, mida nad ise läbi viivad
ettenähtud sihtrühmade seas. Intervjuude transkribeerimisel intervjuumaterjal pseudonüümitakse
uuringumeeskonna liikme poolt. Registripäringutest saadud andmestik pseudonüümitakse
sotsiaalkindlustusameti poolt enne andmestiku välja saatmist uurimistiimile. Pärast kokkuvõtliku analüüsi
valmimist ja uuringuprojekti üleandmist Sotsiaalkindlustusametile (tellija) kustutatakse ka
psuedonümiseeritud registriandmetega failid.
6) Uuringust saadav kasu ühiskonnale on suurem kui uuringu läbiviimisega seotud potentsiaalsed riskid (sh
isikuandmete kasutamisega seotud andmete lekke risk), kuna uuring on vajalik poliitikakujundamiseks
tulevikus ning viiakse läbi avalikes huvides. Uuringu tulemusena valmivad aruanne ja teadusartiklid, mis
aitavad arendada riskilaste tugisüsteemi nii, et see vastaks laste ja nende perede vajadustele ning ennetaks
laste sattumist KLAT teenusele.
Uuringu raames Tallinna Ülikooli ja Haap Consulting OÜ poolt läbi viidav kvalitatiivne analüüs on kooskõlas
isikuandmete kaitse üldmääruse ja IKS-iga, analüüsidel lähtutakse IKS-i § 6 lõikest 5. Uuringus kasutatakse
andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivaid andmeid IKS-is kirjeldatud põhjustel:
1) Pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam
saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada;
2) Teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi;
3) Töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul
viisil ülemäära andmesubjekti õigusi.
Kvalitatiivse analüüsi sihtrühmadeks on alates 2018.aastast kinnise lasteasutuse teenusel viibinud ja viibivad
noored ning nende lapsevanemad (valimi suuruseks 7-9 noort ja sama palju lapsevanemaid). Antud uuringu
raames viiakse antud sihtrühmaga läbi 60-90-minutilised poolstruktureeritud individuaalintervjuud 7-9
lapsega. Intervjuud viib läbi Haap Consulting spetsialist, kellel on varasem laste ja noorte intervjueerimise
kogemus.
Intervjuu viiakse läbi ettevalmistatud intervjuukava kasutades. Intervjuu audio lindistatakse (Zoomi kaudu
teostatavate intervjuude audio salvestatakse Zoomi keskkonnas, näost-näkku intervjuude puhul kasutatakse
salvestuseks diktofoni). Salvestuse audio transkribeeritakse ja pseudonümiseeritakse uuringumeeskonna
liikme poolt, kes võib (kuid alati ei pruugi) olla sama inimene, kes viis osalejaga läbi intervjuu.
Transkribeerimisel eemaldatakse nimed ja muu info, mis muudab uuringus osaleja lihtsasti äratuntavaks.
3
Uuringus osalejatele omistatakse pseudonüümid. Salvestist ja transkriptsioone talletatakse turvaliselt
uuringu läbiviija serveris. Neile pääseb ligi vaid uuringumeeskonna liikmed. Salvestusi ei jagata kolmandate
osapooltega. Salvestis kustutatakse koheselt, kui see on transkribeeritud ja pseudonümiseeritud.
Kvalitatiivse analüüsi ja registriandmete analüüsi andmed ei ole omavahel ühildatavad.
Valimisse kuuluvate sihtrühma liikmete värbamine
Valim on jagatud kaheks: alaealised ja täisealised noored ning nendeni jõudmise loogika on mõlema sihtgrupi
lõikes erinev. Seda kirjeldatakse alljärgnevalt.
Alaealise puhul:
1. Uuringumeeskond koostöös Sotsiaalkindlustusametiga võtab ühendust kinniste lasteasutuste
juhatajatega. Neile tutvustatakse uuringu kontseptsiooni, mida uuringus osalemine osalejate jaoks
tähendab ja millised on uurimismeeskonna vajadused uuringu läbiviimiseks.
2. Kinnise lasteasutuse töötaja, kellel on noorega usalduslik suhe, tutvustab noorele võimalust uuringus
osaleda. Ta suhtleb noorega arusaadavas keeles ja selgitab, mida uuringus osalemine tema jaoks
tähendaks. Ta küsib noorelt esialgset nõusolekut uuringus osalemiseks.
3. Kui noor on valmis uuringus osalema, võtab KLAT asutus ühendust noore lapsevanemaga
(asendushooldusel viibiva noore puhul pöördutakse lapsevanema asemel tema lastekaitsetöötaja
poole), selgitades lühidalt uuringu sisu ja eesmärki ning paludes luba jagada tema kontakti
uurimismeeskonnaga.
4. Kinnine lasteasutus jagab oma nõusoleku andnud lapsevanema/täisealise nooruki kontakte
uurimismeeskonnaga, saates need uurimismeeskonna projektijuhile (Karl Haljasmetsale).
5. Uurimismeeskond võtab ühendust lapsevanemaga, seletab uuringu eesmärki ja sisu ning küsib
lapsevanemalt luba tema lapse kaasamiseks uuringusse (e-kirja/telefonikõne sisu on leitav lisast 1).
Kui alaealine kui ka tema lapsevanem või eestkostja annavad nõusoleku uuringus osalemiseks, siis
allkirjastatakse informeeritud nõusoleku vorm tema lapsevanema või eestkostjaga.
6. Kui laps on hetkel teenusel (KLAT asutuses), siis teavitatakse teenuseosutajat, et noor on valmis
intervjuud andma ning lepitakse kokku asutuses intervjuu läbiviimise aeg ja viis, mis sobib nii
teenuseosutajale kui ka lapsele.
Täisealise noore puhul:
Uurimismeeskond koostöös Sotsiaalkindlustusametiga koostab avaliku üleskutse uuringus osalemiseks
(kirjas uuringu eesmärk, täpsustatud sihtrühm ja uuringumeetod). Kutses on uuringu läbiviija kontaktid,
millele potentsiaalne uuringus osaleja saab pöörduda.
1. Üleskutset jagatakse erinevates sotsiaalmeediakanalites.
2. Kõigile huvitatutele saadetakse uuringu läbiviija poolt info uuringu kohta. Kui noor soovib uuringus
osaleda, saadetakse talle nõusolekuvorm.
3. Nõusoleku allkirjastamise järel lepitakse noorega kokku intervjuu talle sobival viisil ja ajal.
Valimisse kuuluvate laste vanematega kontakteerumiseks tehakse koostööd Sotsiaalkindlustusametiga, kes
juhivad KLAT teenust ning valimini jõutakse järgnevalt:
1. Uuringumeeskond koostöös Sotsiaalkindlustusametiga võtab ühendust kinniste lasteasutuste
juhatajatega. Neile tutvustatakse uuringu kontseptsiooni, mida uuringus osalemine lastevanemate
jaoks tähendab ja millised on uurimismeeskonna vajadused uuringu läbiviimiseks.
4
2. Asutustelt palutakse võtta ühendust lapsevanemaga (asendushooldusel viibiva noore puhul
pöördutakse lapsevanema asemel tema lastekaitsetöötaja poole), kes sobivad valimi tingimustele.
Neile palutakse selgitada lühidalt uuringu sisu ja eesmärki ning paluda luba jagada tema kontakti
uurimismeeskonnaga.
3. Kinnine lasteasutus jagab oma nõusoleku andnud lapsevanema kontakte uurimismeeskonnaga,
saates need uurimismeeskonna projektijuhile.
4. Uurimismeeskond võtab ühendust lapsevanemaga. Kui lapsevanem annab nõusoleku uuringus
osalemiseks, siis allkirjastatakse informeeritud nõusoleku vorm.
5. Nõusoleku allkirjastamise järel lepib uurimismeeskond temaga kokku intervjuu talle sobival ajal ja
kohas, kas näost näkku kohtudes või Zoomi teel.
Sealjuures pakutakse ka uuringus osalevate noorte lapsevanematele võimalust osaleda uuringus (vt eelmise
sihtrühma kaasamist uuringusse).
Nõusoleku küsimine valimisse kuuluvatelt sihtrühmadelt
Lisasime nõusolekulehe taotluse juurde, milles on tutvustatud intervjueeritavate õigused. Lapsevanematelt
küsitakse nõusolek digiallkirjastatud. Kui seda võimalust ei ole, siis kirjalikult kinnitatud e-kirja teel.
Alaealiselt lapselt võetakse lisaks lapsevanemalt/eestkostjalt saadud nõusolekule ka suuline kinnitus. See on
lapse perspektiivist võetuna tema jaoks kõige selgem ja saame veenduda, et ta on saanud kõik olulise info
uuringu kohta.
Täisealiste noorte puhul võtame suulise nõusoleku, mille audio salvestatakse (eraldiseisvalt ülejäänud
intervjuumaterjalist). Täisealiste noorte puhul ei pruugi kõigil olla oskuseid ja võimalusi dokumente
digiallkirjastada. See annab samuti võimaluse uuringu läbiviijal veenduda, et noorel on kogu vajaminev info
olemas.
Pärast uuringu teostamist (kõige hiljem detsember 2022) kõik nõusolekulehed ja suuliste nõusolekute
salvestised kustutatakse.
Intervjuukavad
Kõigi sihtrühmade intervjuukavad on leitavad antud taotluse lisas.
Kuna uuringu on tellinud Sotsiaalkindlustusamet, kes saab uuringu tulemustest otsese sisendi, et arendada
välja lapsesõbralikke tugiteenuseid, täidab uuring avalikku huvi ning on riiklikult huvipakkuv teema. Uuring
pakub olulist sisendit Sotsiaalministeeriumile lastekaitsesüsteemi ja kinniste lasteasutuste süsteemi
arendamiseks ja on olnud initsieeritud Sotsiaalministeeriumi poolt.
Uuringu läbiviimiseks saadi luba ka TAI inimuuringute eetikakomitee nõusolek veebruaris 2022.
5
D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani.
Uurimistiimile ei looda otsejuurdepääsu STAR-ile. Sotsiaalkindlustusamet sooritab andmepäringu ja
eemaldab kõik isiksustatud andmed andmestikust enne uurimistiimile saatmist. Andmete edastamine
toimub järgnevate sammude teel:
1. samm: Sotsiaalkindlustusamet esitab andmepäringu STAR registrisse perioodil 2018–2020 esitatud
KLAT-i suunamise avalduste kohta. 2018–2020 esitati KLAT-i suunamiseks üle 300 avalduse, millest 234
rahuldati. Valimi suuruseks jääb hinnanguliselt 100 noort. Valimi koostamisel arvestatakse soolise,
vanuselise jaotuse ja piirkondliku esindatusega. Päringuga on võimalik STAR-ist saada järgmine info (alates
lapse sünnist):
● Menetlused (menetluse viitenumber, staatus, algus- ja lõpukuupäev, menetluse liik,
selgitus/kirjeldus);
● Sugu;
● Vanus esmakordsel KLAT-i suunamise ajal;
● Suhtluskeele eelistus (eelistus 1 ja eelistus 2);
● Leibkonda kuulumine (leibkonna andmebaasi ID, et eristada leibkondasid, kuhu laps kuulub);
● Puue (KLAT-i esmakordse suunamise ajal, määratud puude olemasolu ja liik);
● Kohtuotsused (tüüp, kirjeldus, jõustumiskuupäev);
● Toimingud (liik, kirjeldus, olek/staatus ja tegelik toimumise aeg);
● Teated ehk pöördumised (suund, teema, liik ja kuupäev);
● Abinõu rakendamine (algus- ja lõpukuupäev, abinõu liik, meede, alammeede, nimetus);
● Juhtumiplaan:
○ Menetluse eesmärgi liik ja kirjeldus
○ Juhtumvõrgustiku liikmed (ametiala, kirjeldus
○ Juhtumi eesmärk (liik, kirjeldus)
○ Juhtumi eesmärkide saavutamise hindamised (aeg, täitmise hinnang, lisainfo);
● Hindamiste andmed (liik, klass, kirjeldus);
● Alates 2020 aprillist PPA-st edastatud abivajadusega laste andmevälja kohta tulemused (kas on
registreeritud kui abivajav laps/hädaohus laps/lähisuhtevägivalla ohver).
● Soovitused.
Täpsemalt on tunnused kirjeldatud punktis 5.1 (Töödeldavate isikuandmete koosseis)
2. samm: Sotsiaalkindlustusamet esitab andmepäringu E-toimikusse sammus 1 kirjeldatud valimi osas, et
saada järgmine info:
Kõik isiku suhtes kohtueelses menetluses tehtud lahendite sisu ja tulemused;
Kõik isiku suhtes kohtu tehtud süüdimõistvate lahendite sisu ja tulemused;
Kõik isiku suhtes kohtu tehtud vahistamistaotluste tulemused.
E-toimiku päringu täpne andmekoosseis on toodud punktis 5.1
3. samm: Sotsiaalkindlustusamet koondab sammu 1 ja sammu 2 tulemusena saadud andmed ja lisab
päringutulemustele UID koodid, et oleks tuvastatavad korduvad isikud, ja kontrollib, et vaba teksti
väljadel ei oleks kajastatud isikuandmeid (nt nimed, elukohad, spetsiifilised omadused) ning kustutab
seejärel isikukoodid ja vajadusel eemaldab vaba teksti väljadelt info, mis muudab inimese kergesti
äratuntavaks.
4. samm: Sotsiaalkindlustusamet saadab andmed isikustamata kujul UID tasemel krüpteeritult
elektrooniliselt meili teel .xlsx failitüübina Haap Consultingu ja Tallinna Ülikooli uurimismeeskonnale.
6
1. Vastutava töötleja üldandmed1
1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalkindlustusamet
1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis EI
1.3 Registrikood või isikukood 70001975
1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
aadressid
1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
registrikandega)
1.6 Kontaktandmed Madli Raudkivi
[email protected]
59 18 63 09
2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Vabariigi Valitsuse seaduse § 67 ja sotsiaalkindlustusameti
põhimääruse § 5 ja § 6 kooskõlas IKS § 6 lõikega 5
3. Uuringu tellija Sotsiaalkindlustusamet
Uuring sai teadus- ja arendustegevuse erandi, mistõttu
korraldati projekti elluviija leidmiseks ETISes konkurss
nimega "Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja
tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise
lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid".
4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Uuringu tulemusel valmib terviklik ülevaade kinnise
lasteasutuse teenusele suunatud laste peamistest riski- ja
kaitseteguritest, samuti analüüsitakse tagasivaates lastele
kohaliku omavalitsuse pakutud abi efektiivsust KLAT
teenusele sattumise ennetamisel ning selgitatakse välja
eelkõige laste, aga ka nende vanemate hinnang
tugisüsteemile ning KLAT-i suunamise protsessile. Uuring
võimaldab mõista, kuidas oleks saanud ennetada laste
jõudmist KLAT-i ning tuvastada võimalikke süstemaatilisi vigu
laste tugivõrgustiku töö korralduses. Uuringust saavad
poliitikakujundajad väärtuslikku informatsiooni selle kohta,
kuidas kujundada riiklikku praktikat, et jõuda kiiremini ja
tõhusamini abivajavate laste ja peredeni.
Isikuandmete töötlemine uuringu läbiviimiseks on vajalik, et
võimaldada erinevatest andmebaasidest pärit andmete
terviklik analüüs. Kvalitatiivse analüüsi käigus kirjeldatakse
ligikaudu saja STAR-i juhtumitoimiku andmete põhjal KLAT-is
viibivate ja teenusel alates 2018. aastast viibinud lapse/noore
riskitegureid, põhjendusi teenusele suunamiseks ning
teenusele eelnenud sekkumisviise lapsele/noorele kui ka
tema perele. Samuti on võimalik andmete baasilt analüüsida
1
Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja
asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad
7
kohaliku omavalitsuse ja võrgustike rolli lapse abivajaduse
hindamisel.
Registriandmete sekundaarses analüüsis lähtutakse
järgmistest uurimisküsimustest: Millal ilmnesid KLAT
teenusele jõudnud lastel esimesed probleemid?
Millal ilmnesid KLAT teenusele jõudnud lapse perekonnas
esimesed probleemid?
Millist tüüpi olid lapsel ja perel ilmnenud probleemid (sh
asendushooldusel viibivatel lastel)?
Esinduslik valim juhtumitoimikutest võimaldab ka välja
selgitada, kui suur osa KLAT-i suunatud lastest on
asendushooldusel ning kuivõrd tuuakse just
asendushooldusega seotud probleeme toimikutes esile?
Registrite info analüüsist peaks lisaks selguma, kas esineb
riskitegureid, mis seostuvad kindlate piirkondadega ning kas
ja kuidas jaotuvad riskitegurid vanusegruppide alusel.
Analüüsis kasutatavad andmed ei ole isikustatud, sest
Sotsiaalkindlustusamet edastab uurimismeeskonnale UID
koodidega pseudonüümitud andmed. Lisatavad koodid
võimaldavad eristada kordumatuid isikud, ent ei võimalda
isikut uuesti tuvastada.
5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Uuringu sihtgrupiks on:
töödeldakse ning valimi suurus
● KLAT-is olevad lapsed (suunatud KLAT-i SHS’i § 130¹-⁵
alusel).
● KLAT-is olnud lapsed (alates 2018. aastast).
Sihtgrupid jagunevad järgnevatesse vanusegruppidesse: kuni
14-aastased ehk süüvõimetus eas lapsed ja 14-17-aastased.
Kokku kuulub sihtrühma kuni 100 noort (sh 7-9 noorega
kvalitatiivsed intervjuud).
5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis STAR-ist andmed abivajaduse ja teenuste kohta
● Menetlused (menetluse viitenumber, staatus, algus-
ja lõpukuupäevad, menetluse liik, selgitus/kirjeldus);
● Sugu (N/M);
● Vanus esmakordsel KLAT-i suunamise ajal:
● Suhtluskeele eelistus (eelistus 1 ja eelistus 2);
● Leibkonda kuulumine (leibkonna andmebaasi ID, et
eristada leibkondasid, kuhu laps kuulub);
● Puue (KLAT-i esmakordse suunamise ajal määratud
puude olemasolu ja liik);
● Kohtuotsused (tüüp, kirjeldus, jõustumiskuupäev);
● Toimingud (liik, kirjeldus, olek/staatus ja tegelik
toimumise aeg);
● Teated ehk pöördumised (suund, teema, liik ja
8
kuupäev);
● Abinõu rakendamine (algus ja lõpp, abinõu liik,
meede, alammeede, nimetus);
● Juhtumiplaan
○ menetluse eesmärgi liik ja kirjeldus
○ Juhtumvõrgustiku liikmed (liikme ametiala,
kirjeldus)
○ Juhtumi eesmärk (liik, kirjeldus)
○ Juhtumi eesmärkide saavutamise
hindamised (aeg, täitmise hinnang, lisainfo);
● Hindamiste andmed (liik, klass, kirjeldus);
● Alates 2020 aprillist PPA-st edastatud abivajadusega
laste andmevälja kohta tulemused (kas on
registreeritud kui abivajav laps/hädaohus
laps/lähisuhtevägivalla ohver).
● Soovitused.
Andmete vormid on erinevad. Eelkõige numbrilised (nt
kuupäevad), vaba tekst (kirjeldused, hinnangud) kui ka
jah/ei variandid. Vaba teksti väljadel eemaldab
sotsiaalkindlustusamet kõik isikustatud andmed enne
andmestiku välja saatmist uurimistiimile.
Kui STAR andmete alusel on alust arvata, et noorel on olnud
kokkupuude süüteomenetlusega, mille kohta info STAR-is
on vähene või puudulik, teeb sotsiaalkindlustusamet
päringu E-toimikusse. Sellisel puhul küsitakse
Justiitsministeeriumist järgmiseid andmeid valimisse
sattunud 100 noore kohta:
Kõik isiku suhtes kohtueelses menetluses tehtud
lahendid: menetluse alustamise kp ja lõpetamise
alus ja liik (KrMS/VTMS §, lg, p), võimalusel
lahendiga määratava kohustuse liik (KrMS § 201 ja
§ 202 kohustuse jaotuse lõikes), lahendi teinud
prokuratuur ja lahendi tegemise kp;
Kõik isiku suhtes kohtu tehtud süüdimõistvad
lahendid: menetluse alustamise kp, lahendi liik
(karistus/alaealise mõjutusvahend), lahendi teinud
maakohus ja lahendi tegemise kp, õigusrikkumise
liik, milles isik süüdi mõisteti (§, lg, p);
Kõik isiku suhtes kohtu tehtud vahistamised:
vahistamistaotluse tulemus (rahuldati/ei
rahuldatud), asendamine KLAT-iga (jah/ei) ja
lahendi teinud maakohus ja lahendi tegemise kp.
Võimaliku E-toimiku päringu puhul on oluline mõista, et
sealt ei vaja uurimismeeskond nii palju andmeid kui STAR-
ist, sest lapsed on suunatud KLAT-i sotsiaalhoolekande
seaduse alusel.
6. Isikuandmete allikad Sotsiaalkindlustusamet:
● STAR ehk Sotsiaalteenuste ja -toetuste Andmeregister
● E-toimik
9
7. Uuringu vajadusteks kogutud Uuringu läbiviija säilitab uuringu vajadusteks kogutud
isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus andmed pseudonüümitud kujul krüpteeritult kuni uuringu
teostamise lõpuni, seejärel andmed
kustutatakse/hävitatakse. Kõige hilisem andmestike
hävitamise kuupäev on detsember 2022.
7.1 Isikuandmete umbisikustamise Sotsiaalkindlustusamet
(kodeerimise) viib läbi ...
7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast kogumise
säilitatakse eesmärgi saavutamist.
Uuringu läbiviija säilitab uuringu vajadusteks kogutud
isikuandmeid (vt punkt 5.1.) umbisikustatud kujul
krüpteeritult kuni uuringu teostamise lõpuni, seejärel
andmed hiljemalt kolme kuu jooksul
kustutatakse/hävitatakse.
Sotsiaalkindlustusamet hävitab päringute algandmed kohe
kui need on umbisikustatud ja uuringu läbiviijale üle antud
(kõige hiljem 2022. aasta kolmandas kvartali lõpuks).
8. Andmesubjekti teavitamine Individuaalselt iga andmesubjekti teavitamine ei ole
isikuandmete töötlemisest võimalik/põhjendatud, kuna:
1) Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve,
sest väljund on teaduslik üldistus;
2) Loa küsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte
kuludega;
3) Nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt vähendab
üldistuste valiidsust.
Teavitame üldsust ja sihtrühma uuringu toimumisest
sotsiaalkindlustusameti kodulehel kinnise lasteasutuse
alalehel (https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-
pered/lastekaitse/kinnise-lasteasutuse-teenus ). See on
kõige konkreetsem ja sihtrühmaga enim seotud leht
sotsiaalkindlustusameti kodulehel. Kodulehel avaldatav
tekst on nähtav Lisas 2.
Kodulehele pannakse info ülesse esimesel võimalusel peale
andmekaitseinspektsioonilt uuringuks loa saamist (mitte
hiljem kui nädal peale loa saamist).
9. Isikuandmete edastamine välisriiki2 Ei
9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse -
9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid -
edastatakse
10 Teave, mille esitamist peab vastutav -
2
Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu
liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid
http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on
Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i § 18
lõike 3 ja 5 alusel.
10
töötleja vajalikuks täiendavalt esitada
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks (olete
teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja).
Taotluse lisad:
Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X
(digiallkirjastatud)
Jako Salla
Peadirektori KT
11
Lisa nr 1
Volitatud töötlejate andmed
NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid
Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.
Volitatud töötleja nimi Tallinna Ülikool
Registrikood või isikukood 74000122
Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituut, Narva
mnt 25, 10120 Tallinn,
Asu- või elukoha aadress (analoogne Narva mnt 25, Tallinn, 10120
registrikandega)
Kontaktandmed 6409 451
[email protected]
NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid
Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.
Volitatud töötleja nimi Haap Consulting OÜ
Registrikood või isikukood 14383016
Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituut, Narva
mnt 25, 10120 Tallinn,
Asu- või elukoha aadress (analoogne Narva mnt 18, 51009 Tartu
registrikandega)
Kontaktandmed 51966196
[email protected]
12
Tabel 1. Uurimisküsimused, millele vastuse andmiseks saadakse sisend registriandmete analüüsist.
Nr. Uurimisküsimus, millele vastuse saamiseks saadakse sisend registriandmete analüüsist
Millal ilmnesid KLAT teenusele jõudnud lastel esimesed probleemid?
Millal ilmnesid KLAT teenusele jõudnud lapse perekonnas esimesed probleemid?
Millist tüüpi olid lapsel ja perel ilmnenud probleemid (sh asendushooldusel viibivatel lastel)?
Kui suur osa KLAT-i suunatud lastest on asendushooldusel?
Kuivõrd tuuakse asendushooldusega seotud probleeme toimikutes esile?
Millised on kohtule esitatud põhjendused KLAT teenusele suunamiseks?
Millised olid teenusele eelnenud sekkumised (nii kohaliku omavalitsuse kui Sotsiaalkindlustusameti
poolsed)?
Kas ja millised riskitegurid ning puudujäägid sekkumistes seostuvad kindlate geograafiliste
piirkondadega?
13
Lisa nr 2
Kodulehele teavitustöö tekst
Sotsiaalkindlustusamet koostöös Haap Consultungu ja Tallinna Ülikooliga on läbi viimas uuringut
pealkirjaga „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks:
kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“.
Uuringu fookuses on alates 2018.aastast kuni tänaseni kinnise lasteasutuse teenusele (edaspidi KLAT)
jõudnud lapsed ja noored. Kinnise lasteasutuse teenusele saab suunata lapsi nii sotsiaalhoolekandeseaduse,
kriminaalmenetluse kui ka karistusseadustiku alusel. Selle uuringu fookuses on sotsiaalhoolekandeseaduse
alusel teenusele suunatud lapsed ja noored.
Uuringu eesmärk on saada terviklik ülevaade KLAT teenusele jõudnud laste ja noorte riski- ja kaitseteguridest,
kuidas spetsialistid lapse ja tema pere abivajadusele reageerisid ja millist abi neile pakuti (nii enne KLAT-i,
KLAT ajal kui ka peale KLAT-i). Lisaks on uuringu eesmärk kaardistada, kuidas lapsi ja noori on toetatud ja
toetatakse praegu spetsialistide poolt KLAT-ist väljumisel. Täiendavalt on uuringu eesmärk koguda
spetsialistidelt (nt lastekaitsetöötajatelt) tagasisidet Sotsiaalkindlustusameti teenuste kohta.
Selle eesmärgi täitmiseks on vajalik analüüsida KLAT-is viibivate või viibinud laste ja noorte andmeid
Sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistris (STAR) ja Registrite ja Infosüsteemide Keskuse e-toimikust
isikustatud kujul. STAR-ist kogutakse andmeid, mis on seotud lapse abivajadusega (nt lastekaitsetöötaja poolt
sisestatud menetlused, toimingud, juhtumiplaanid, rakendatud abinõud jms) kui ka demograafilisi andmeid
(sugu, vanus, suhtluskeel). Kui STAR andmete alusel on alust arvata, et noorel on olnud kokkupuude
süüteomenetlusega, mille kohta info STAR-is on vähene või puudulik, tehakse päring E-toimikusse, kus
analüüsitakse lahendeid.
Uuringu läbiviija (Haap Consulting) säilitab uuringu vajadusteks kogutud isikuandmeid pseudonümiseeritud
kujul krüpteeritult kuni uuringu teostamise lõpuni (eeldatav uuringu valmimise tähtaeg on 31.august 2022),
seejärel andmed kustutatakse/hävitatakse.
Kui kuulute uuringu sihtrühma ja soovite teada, kuidas me töötleme või hoiame Teie isikuandmeid, saate
lugeda SIIT. Juhul, kui leiate, et isikuandmete töötlemisel rikutakse Teie õigusi ja vabadusi, on Teil õigus
pöörduda andmekaitse inspektsiooni või pöörduda kohtu poole.
Uuringu läbiviimiseks on saadud luba nii Andmekaitseinspektsioonilt kui ka Tervise Arengu Instituudi
inimuuringute eetikakomiteelt.
Uuringu raames on andmete vastutav töötleja sotsiaalkindlustusamet (Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, E-
[email protected], 612 1360. Registrikood: 7000 1975). Kui uuringu osas tekib küsimusi, siis
palun võtke ühendust Madli Raudkiviga (
[email protected]).
1
Lisa 3. Sihtrühmade intervjuukavad
Laste intervjuu kava:
Teema: Küsimused:
Sissejuhatav osa
Kõigepealt on uuringu sissejuhatav osa, kus kirjeldatakse lastele uuringu
eesmärke ning küsimustes kasutatavaid mõisteid ja miks on nende arvamus
oluline. Samuti küsitakse lihtsamaid küsimusi lapse kohta, maandamaks
alguses võimalikku hirmu.
1. Kui vana Sa oled?
2. Mis on Sinu hobid?
3. Mitu korda ja kui pikalt oled Sa viibinud kinnises lasteasutuses?
Küsimused uuringu I 1. Räägi sellest, kuidas Sa kinnise lasteasutuse teenusele sattusid?
eesmärgile vastamiseks – 2. Kas Sa tunned, et Sinu perekonnas ja koduses keskkonnas on
mõista last mõjutavaid probleeme, mis mõjutasid kinnise lasteasutuse teenusele
riskitegureid sattumist?
3. Kas Sa saaksid täpsustada, millised need probleemid olid?
(I alaeesmärk: anda 4. Millal probleemid perekonnas Sinu hinnangul esimest korda
terviklik ülevaade ilmnesid?
riskiteguritest, mis viisid 5. Kas tundsid siis, et nende probleemide lahendamiseks on
lapse riskikäitumiseni ja võimalik saada tuge? Kui, siis kellelt?
lõpuks KLAT-i) 6. Kuivõrd mõjutavad need probleemid Sind veel praegugi, pärast
KLAT teenusel viibimist/KLAT teenusel viibides?
7. Millised probleemid või asjaolud lisaks perekondlikele mängisid
Sinu hinnangul veel selles rolli selles, et Sa sattusid KLAT
teenusele?
8. Mil määral on Sinu hinnangul aidanud KLAT teenus Sul erinevate
probleemidega toime tulla?
9. Millist tuge Sa ise tunned, et vajaksid oma probleemidega
toimetulekuks?
Küsimused uuringu II 1. Kas Sa oskad meenutada, millist tuge pakuti Sulle ja Su
alaeesmärgile perekonnale enne seda, kui Sind suunati KLAT teenusele?
vastamiseks – mõista 2. Milline oli Sinu kogemus lastekaitsetöötajaga ning teiste
laste vaadet pakutud ametnikega suhtlemisel enne KLAT teenusele sattumist?
KLAT teenusele 3. Kas Sa saaksid palun kirjeldada oma KLAT teenusel viibimise
kogemust? Mis oli selle juures positiivne, mis negatiivne?
(II eesmärk: anda 4. Milline oli Sinu kogemus kinnise lasteasutuse töötajatega
ülevaade, kas ja millist abi suhtlemisel?
pakkus kohalik 5. Kuivõrd pakuti kinnises lasteasutuses Sulle erinevate
omavalitsus ja sealne probleemidega toimetulemiseks tuge?
võrgustik lapsele ja lapse 6. Mil määral arvestati KLAT teenusel Sinu vajadustega (nt tervislik
perele enne KLAT teenust, seisund)?
selle jooksul kui ka peale 7. Kes Sind enim selle käigus toetas?
seda) 8. Milline oli/on olnud Sinu kontakt teiste ametnike, näiteks
noorsootöötajate või piirkonnapolitseiga sel ajal kui Sa KLAT
teenusel viibisid/oled viibinud?
9. *Millist tuge oled Sa saanud pärast KLAT teenuselt väljumist? Mil
määral on see Sind aidanud?
10. Mida teed selleks, et kinnisesse lasteasutusse tagasi ei satuks?
2
11. Millist tuge saaks Sulle pakkuda, et seda ei juhtuks?
Küsimused uuringu III 1. Mida mäletad KLAT teenusele suunamisest?
alaeesmärgile 2. Kui palju Sind siia protsessi kaasati ja Sinult arvamust küsiti?
vastamiseks – mõista, kui 3. Kuivõrd hästi selgitasid Sulle ametnikud KLAT teenusele
lapsesõbralik oli suunamise põhjuseid?
teenusele suunamise 4. Kui palju selgitati Sulle, mida kinnise lasteasutuse teenuse endast
protsess kujutab ja mis Sind seal ees ootab?
5. Kas Sulle tundus kinnine lasteasutus enda puhul lahendusena
(III eesmärk: anda põhjendatud? Kui ei, siis miks?
ülevaade, kas ja kuidas 6. Milliseid meetmeid või lahendusi Sa oleksid ise eelistanud kinnise
toetas lasteasutuse asemel?
Sotsiaalkindlustusamet 7. Milline oli Sinu kogemus ametnikega suhtlemisel sel perioodil, kui
kohalikku omavalitsust hinnati Sinu sobivust kinnise lasteasutuse teenusele
lapse ja perega töötamise suunamiseks?
protsessis ning kuidas
toimus võrgustikus KLAT
meetme sobivuse
hindamine)
Küsimused uuringu IV 1. Kuidas hindad pakutud tuge?
alaeesmärgile 2. Kas Sinu jaoks on arusaadav, milline on erinevate ametnike roll
vastamiseks – mõista Sulle toe pakkumisel (nt millega peaks tegelema
senise süsteemi lastekaitsetöötaja, millega kriminaalhooldaja jne.)?
kitsaskohti lapse
vaatenurgast
(IV eesmärk: anda
hinnang (sh põhistatud
kriitika) selle kohta, kuidas
lastekaitse, hariduse,
sotsiaal- ja
õiguskaitsesüsteem
teevad koostööd laste
hüvanguks ning selle
alusel anda analüüsist
lähtudes lahendusi
süsteemi kitsaskohtadele)
Lapsevanemate intervjuu kava:
Intervjuu teema: Küsimused:
Sissejuhatus 1. Millal Teie laps KLAT teenusele suunati?
Küsimused uuringu I 1. Mis põhjusel Teie hinnangul Teie laps kinnisesse lasteasutusse suunati?
alaeesmärgile vastamiseks – 2. Milliseid raskusi ja väljakutseid see on põhjustanud teile kui
mõista laste riskitegureid lapsevanemale?
lapsevanemate/eestkostjate
perspektiivist
3
Küsimused uuringu II 1. Kes on hinnanud Teie lapse abivajadust ja kuidas?
alaeesmärgile vastamiseks – 2. Millist abi ja teenuseid pakuti Teie lapsele ja perele enne teie lapse
mõista KOVi tuge perele ning suunamist KLAT teenusele?
perega koos töötamise 3. Milline on olnud nende teenuste või toetuse kasutegur Teie lapsele ja
protsessi perele?
4. Kas tunnete, et Teie laps on saanud abi ja teenuseid õigeaegselt? Kas
lapse KLAT teenusele sattumist oleks Teie hinnangul saanud paremini
ennetada?
5. Kuidas kirjeldaksite oma suhtlust kohaliku omavalitsuse
lastekaitsetöötajatega ning teiste ametnikega
(noorsootöötajad, tervisehoid) lapse KLAT teenusele suunamisele
eelneval perioodil?
6. Kuivõrd arutati Teie kui lapsevanemaga, millised teenused oleksid
lapsele sobivaimad?
7. Kas ja millist tuge saite lastekaitsetöötajalt (ja teistelt ametnikelt) sel
ajal, kui Teie laps viibis/viibib KLAT teenusel?
8. Millist tuge Te ise rohkem oma lapsele ja perele sooviksite? Millest
tunnete puudust?
9. (KLAT teenusel olnud lapse vanemale) Millist tuge on Teile pakutud
pärast seda, kui Teie laps KLAT teenuselt väljus?
10. Millist tuge oleks Teie hinnangul Teie lapsele ja perele vaja, et
ennetada tagasilangust, sh tulevikus KLAT teenusele suunamist?
Küsimused uuringu III 1. Kas teil on üldse olnud Sotsiaalkindlustusametiga kokkupuudet KLATi
alaeesmärgile vastamiseks – osas? Kui jah, siis milline?
mõista, kas ja kuidas toetas 2. Kuidas põhjendati Teile lapse KLAT teenusele suunamise otsust?
Sotsiaalkindlustusamet Kuidas Te otsustamise protsessis osalesite?
kohalikku omavalitsust lapse 3. Kuivõrd oli Teil võimalus arutada kohaliku omavalitsuse ja teiste
ja perega töötamise ametnikega alternatiive KLAT teenusele?
protsessis. 4. Milline on Teie hinnang KLAT teenusele suunamiseks läbiviidud
menetlusele? Kuidas see Teile ja Teie lapsele mõjus?
5. Kuidas toetas Teid ja Teie pere menetluse ajal kohalik omavalitsus?
6. Kas Teie jaoks oli KLAT teenusele suunamise menetlus arusaadav? Mis
oleks Teie hinnangul võinud menetluse protsessis teistmoodi olla?
7. Kas Teie lapsel oli võimalus saada menetluse ajal esialgset
õiguskaitset? Kui ei, kas tundsite selle järele vajadust?
Küsimused uuringu IV 1. Kuidas hindaksite oma lapsele pakutavat tuge tervikuna (nii enne KLAT
alaeesmärgile vastamiseks – teenust, selle ajal kui pärast seda)?
mõista süsteemi kitsaskohti 2. Kas Teie hinnangul on tugi abivajavale lapsele olnud hästi korraldatud?
lapsevanemate/ Millest olete enim puudust tundnud?
eestkostjate perspektiivist 3. Millised teenused ja millises mahus oleks Teie hinnangul vajalikud
selleks, et ennetada lapse sattumist KLAT teenusele?
Lõpuremark 1. Kas on midagi, mida soovite selle teema osas lisada, mille kohta me ei
ole küsinud?
4
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
OTSUS
isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus
nr 2.2-1/22/8
Andmekaitse Inspektsiooni jurist Virve Lans (peadirektori
Otsuse tegija
volitusel)
Otsuse tegemise aeg ja koht 15.07.2022 Tallinnas
Jako Salla
Peadirektori kt
Taotluse esitaja Sotsiaalkindlustusamet
[email protected]
[email protected]
RESOLUTSIOON:
Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel
otsustan:
1. anda luba andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus
„Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi
täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ 04.07.2022
taotluses esitatud tingimustel ja mahus ning arvestades loamenetluse käigus antud
selgitustega.
2. esitada Andmekaitse Inspektsioonile algandmete hävitamisakt vastavalt taotluse
punktile 7.2 (2022. aasta III kvartali lõpuks).
3. Sotsiaalkindlustusametil tagada uuringu läbiviija andmete hävitamisakti esitamine
vastavalt taotluse punktile 7.2 (detsember 2022).
VAIDLUSTAMISVIIDE:
Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71
lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku
§ 7 lõikes 1 sätestatud korras.
TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED:
Esitatud otsuse Lisas „Taotlus. Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku
abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“.
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED:
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva
riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende
koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud
töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon
kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud
tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu
eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.
Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks
andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja
välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei
muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide
õigusi. Olen arvestanud Tervise Arengu Instituudi eetikakomitee otsusega.
Uuringu käigus tehtud intervjuudes võetud tsitaatide kasutamist uuringu lõpptulemustes tuleb
hoolikalt kaaluda, st kas tsitaadi kasutamine on vältimatult vajalik. Arvestada tuleb, et
uuringu raames viiakse intervjuud läbi 7 – 9 lapsega ja samas suurusjärgus lapsevanematega,
Eestis on kinniseid lasteasutusi vähe, kinnise lasteasutuse osa töötajaid on intervjuu
läbiviimisest teadlikud, seega tekib siiski oht, et avaldatud tsitaadi alusel on võimalik vastaja
kaudselt tuvastada. Nt lähtudes isiku sõnakasutusest või kõnepruugist.
Võtate andmesubjektilt nõusoleku kogutud info kasutamiseks ka teistes asjakohastes
teadusuuringutes. Juhin tähelepanu, et see nõusolek kehtib vaid intervjuu käigus kogutud
andmete osas ja see ei laiene andmetele, mida uuringu tarbeks päritakse andmekogudest.
Teiseks, kui sellist laia nõusolekut soovitakse inimeselt võtta, siis tuleb see detailsemalt lahti
kirjutada. Nõusoleku vormi tekstis on küll selgitatud, millistes valdkondade uuringutes
intervjuu käigus kogutud andmeid soovitakse edaspidi kasutada, kuid kui lähtuda IKÜM
läbipaistvuse põhimõttest, siis tuleks andmesubjektile siiski rohkem teavet anda (IKÜM
artikkel 13 teave). Määratleda tuleks ka mingi konkreetne ajavahemik, mille jooksul milliseid
isikuandmeid uutes uuringutes kasutatakse ja mida peetaks sõna „asjakohase“ alla silmas.
Isikul peab olema selge arusaam milleks ta nõusoleku annab. Soovitan enne uuringukutse
saatmist nõusoleku vorm üle vaadata ja täiendada.
SKA-l tuleb täiendavalt üle vaadata SKA lehel avaldatava teavituse tekst ning veenduda, et
selles oleks toodud välja kõik IKÜM artikkel 14 kohane teave.
Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus
kehtib tingimustel, mis on 04.07.2022 inspektsioonile esitatud taotluses ning arvestades
loamenetluse käigus antud selgitustega.
Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse
Inspektsiooni teavitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Virve Lans
jurist
peadirektori volitusel
Lisa: Taotlus Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi
täiustamiseks kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid
2 (2)