ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon
Märge tehtud:
Juurdepääsupiirang kehtib kuni:
Alus:
Teie: 15.06.2022 nr
Meie: 15.07.2022 nr 2.1.-1/22/1539
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise: Sooviksin teavitada fb grupist võlgnikid ja
petturid. Nimelt lisatakse sinna ülesse pilte võlgnikutest. Üheks võlgnikuks on mini sõbranna
eks mees. Kuid rõõmsalt viitab postitaja ka minu sõbrannale "elukaaslasele" kui võlgu võtjale
ja ka tema elukoha kandile. Kuigi tema pole asjaga üldae seotid ega isegi teadlik võlast.
Manuses on pilt grupist ja ka antud postitusest. Kuna antud tegevus ei ole seadusega lubatud
siis on äkki teil võimalik grupi administraatoritega ühendust võtta või siis teavitada facebooki
või postitajat.
Teadmata täpsemaid asjaolusid, saame vastata Teile vaid üldiselt. Kindlasti on oluliseks ära
märkida, et ilma volituseta kolmandaid (sõbranna ja tema endine elukaaslane) isikuid
esindada ei saa.
Selgitame, et riik ei saa keelata inimeste omavahelist sotsiaalmeedias suhtlemist ja postituste
tegemist, ka siis, kui see ei ole sõbralik. Iga teineteisele öeldud halva sõna pärast ei saa riik
isikutevahelist suhtlemiskorda reguleerima hakata. Oluline on sunnijõuga sekkumine vaid
juhtumistel, kui olukord seda tõepoolest õigustab. Pole mõeldav, et riik hakkab iga
sooviavalduse alusel menetlema igat sotsiaalmeedia postitust, kus sisalduvad kellegi
isikuandmeid. Sotsiaalmeedias tehakse igapäevaselt tohutul hulgal postitusi. Seetõttu sekkub
Andmekaitse Inspektsioon sotsiaalmeedia postitustega seotud vaidlustesse üksnes olulise ja
ilmselge rikkumise korral, nt kui avalikustatakse ulatuslikult kellegi eraelulisi isikuandmeid,
on selgelt arusaadav, et postitus on isikut kahjustav jms ning selline avalikustamine on
otsingutulemustest koheselt nähtav (leitav laiale ringile).
Kontrollisime, et Teie sõbranna endise elukaaslase nime alusel ei leia avalikest
otsingumootoritest ega Facebooki otsingust kirjeldatud postitust. Seda postitust ei leia ka Teie
poolt ära märgitud konkreetses („võlgnikud ja petturid“) Facebooki grupis nime alusel
otsides.
Selgitame, et Facebookis saab ebasobimatust postitusest, kommentaarist jm ebasobivast sisust
teavitada suhtluskeskkonda postituse juures oleva ebasobivast postitusest teavitamise
võimaluse kaudu. Sealhulgas mida rohkem teavitusi keskkond postituse kohta saab, seda
tulemuslikumalt eemaldab Facebook ise ebasobivad postitused automaatselt.
See aga ei tähenda, et inimene, kes siiski tunneb, et tema õigusi on rikutud, oleks
õiguskaitsest ilma jäetud. Igal inimesel, kelle õigusi on rikutud, on õigus teise isiku vastu
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
pöörduda tsiviilkohtusse. Nt nõuda ka kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046
lõike 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime
või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine
õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohtus saab vajadusel nõuda ka kahju
hüvitamist ja edaspidisest sarnasest tegevusest hoidumist, mis on vajalik kui tegemist on
järjepideva tegevusega. Hagiavalduses peab välja tooma oma nõuded, koopia oma
pöördumisest avaldaja poole ja tema võimaliku vastuse ning koopiad avaldatust.
Hagiavalduse vormi leiab https://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentide-
vormistamisest. Samuti saab teatud juhtudel kasutada kohtusse pöördumisel vajadusel riigi
õigusabi https://www.kohus.ee/et/oigusabi/riigi-oigusabi.
Antud juhul on vajalik hinnata kas avaldaja sõnavabadus on kahjustanud ülemääraselt isiku
õigust eraelu puutumatusele, sh kontrollima andmete tõesust, et tuvastada kas postitus on
laimav või mitte. Korrakaitseorganid ei suuda ega peagi suutma igal juhtumil kindlaks teha
isikute vahelisi tegelikke õigussuhteid, mis eraõiguslike vaidluste lahendamisel võib olla
vägagi keeruline.[1] Tsiviilkohtu volitused ja võimalused asjaolude tuvastamiseks on oluliselt
ulatuslikumad kui haldusorganil.
Lugupidamisega
Mari-Liis Uprus
jurist
peadirektori volitusel
[1] Korrakaitse seaduse eelnõu seletuskiri lk 20.
2 (2)