dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 15. juuli 2022
Viit
2.1.-1/22/1539
Registreeritud
15. juuli 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
M.O
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1-1 Sekkumistaotlused (uus nimi alates 01.03.2024)
Toimik
2.1.-1/2022
Vastutaja
Mari-Liis Uprus (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele.pdf388 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon Märge tehtud: Juurdepääsupiirang kehtib kuni: Alus: Teie: 15.06.2022 nr Meie: 15.07.2022 nr 2.1.-1/22/1539 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise: Sooviksin teavitada fb grupist võlgnikid ja petturid. Nimelt lisatakse sinna ülesse pilte võlgnikutest. Üheks võlgnikuks on mini sõbranna eks mees. Kuid rõõmsalt viitab postitaja ka minu sõbrannale "elukaaslasele" kui võlgu võtjale ja ka tema elukoha kandile. Kuigi tema pole asjaga üldae seotid ega isegi teadlik võlast. Manuses on pilt grupist ja ka antud postitusest. Kuna antud tegevus ei ole seadusega lubatud siis on äkki teil võimalik grupi administraatoritega ühendust võtta või siis teavitada facebooki või postitajat. Teadmata täpsemaid asjaolusid, saame vastata Teile vaid üldiselt. Kindlasti on oluliseks ära märkida, et ilma volituseta kolmandaid (sõbranna ja tema endine elukaaslane) isikuid esindada ei saa. Selgitame, et riik ei saa keelata inimeste omavahelist sotsiaalmeedias suhtlemist ja postituste tegemist, ka siis, kui see ei ole sõbralik. Iga teineteisele öeldud halva sõna pärast ei saa riik isikutevahelist suhtlemiskorda reguleerima hakata. Oluline on sunnijõuga sekkumine vaid juhtumistel, kui olukord seda tõepoolest õigustab. Pole mõeldav, et riik hakkab iga sooviavalduse alusel menetlema igat sotsiaalmeedia postitust, kus sisalduvad kellegi isikuandmeid. Sotsiaalmeedias tehakse igapäevaselt tohutul hulgal postitusi. Seetõttu sekkub Andmekaitse Inspektsioon sotsiaalmeedia postitustega seotud vaidlustesse üksnes olulise ja ilmselge rikkumise korral, nt kui avalikustatakse ulatuslikult kellegi eraelulisi isikuandmeid, on selgelt arusaadav, et postitus on isikut kahjustav jms ning selline avalikustamine on otsingutulemustest koheselt nähtav (leitav laiale ringile). Kontrollisime, et Teie sõbranna endise elukaaslase nime alusel ei leia avalikest otsingumootoritest ega Facebooki otsingust kirjeldatud postitust. Seda postitust ei leia ka Teie poolt ära märgitud konkreetses („võlgnikud ja petturid“) Facebooki grupis nime alusel otsides. Selgitame, et Facebookis saab ebasobimatust postitusest, kommentaarist jm ebasobivast sisust teavitada suhtluskeskkonda postituse juures oleva ebasobivast postitusest teavitamise võimaluse kaudu. Sealhulgas mida rohkem teavitusi keskkond postituse kohta saab, seda tulemuslikumalt eemaldab Facebook ise ebasobivad postitused automaatselt. See aga ei tähenda, et inimene, kes siiski tunneb, et tema õigusi on rikutud, oleks õiguskaitsest ilma jäetud. Igal inimesel, kelle õigusi on rikutud, on õigus teise isiku vastu Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 pöörduda tsiviilkohtusse. Nt nõuda ka kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lõike 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohtus saab vajadusel nõuda ka kahju hüvitamist ja edaspidisest sarnasest tegevusest hoidumist, mis on vajalik kui tegemist on järjepideva tegevusega. Hagiavalduses peab välja tooma oma nõuded, koopia oma pöördumisest avaldaja poole ja tema võimaliku vastuse ning koopiad avaldatust. Hagiavalduse vormi leiab https://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentide- vormistamisest. Samuti saab teatud juhtudel kasutada kohtusse pöördumisel vajadusel riigi õigusabi https://www.kohus.ee/et/oigusabi/riigi-oigusabi. Antud juhul on vajalik hinnata kas avaldaja sõnavabadus on kahjustanud ülemääraselt isiku õigust eraelu puutumatusele, sh kontrollima andmete tõesust, et tuvastada kas postitus on laimav või mitte. Korrakaitseorganid ei suuda ega peagi suutma igal juhtumil kindlaks teha isikute vahelisi tegelikke õigussuhteid, mis eraõiguslike vaidluste lahendamisel võib olla vägagi keeruline.[1] Tsiviilkohtu volitused ja võimalused asjaolude tuvastamiseks on oluliselt ulatuslikumad kui haldusorganil. Lugupidamisega Mari-Liis Uprus jurist peadirektori volitusel [1] Korrakaitse seaduse eelnõu seletuskiri lk 20. 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel