From: Maire Iro
Sent: Monday, July 11, 2022 6:03 PM
To: 'Kadri Sildmets' <
[email protected]>
Subject: RE: Töötaja jälgimine kodukontoris
Tere, Kadri!
Aitäh, et meiega ühendust võtsid ja inspektsiooni jaoks olulist teemat käsitled! Ühtlasi vabandan, et
minu vastus on viibinud.
Isikuandmete kaitse töösuhetes on teema, mis on olnud aktuaalne läbi aja. Andmekaitse
inspektsiooni poole pöörduvad oma küsimuste ja muredega väga sageli nii tööandjad kui ka
töötajad. Tööaja, töö tegemise ning töö kvaliteedi kontrollimisega seotud küsimusi tuleb
nende seas ette üsna tihti. Viimase paari aasta jooksul on koroonapandeemia tõttu paljud
ettevõtted pidanud oma töökorralduse põhimõtted üle vaatama – paindlikkus nii tööaja kui
ka -koha suhtes on muutunud normiks. Sellega seoses on järjest enam tekkinud ka kaugtööl
olevate töötajate privaatsust puudutavaid küsimusi.
Ühelt poolt peab tööandja tagama, et töötaja kasutusse antud seadmed oleksid kaitstud ja
turvalised. On täiesti tavapärane praktika, et turvalisuse tagamiseks on tööarvutisse
erinevate programmide installeerimine piiratud ning programmide uuendamise ja arvuti
töökorras hoidmise eest vastutab it-osakond või tööandjale it-teenust pakkuv ettevõte, kes
selleks lepinguliselt volitatud on. Sellega kaitseb tööandja ka talle usaldatud klientide või
koostööpartnerite andmeid, millele tööarvutist ligi pääseb. Turvalisuse tagamiseks võib
tööandja blokeerida ka ligipääsu ohtlikele internetilehekülgedele, kuvada asjakohaseid
automaatseid hoiatusi ning rakendada mitmeid muid kaitsemeetmeid.
Teisalt peab aga tööandja arvestama ka oma töötajate privaatsusega. Igasugune
arvutikasutuse jälgimine on oma loomult väga suur privaatsuse riive ja vajab eelnevalt
tööandja poolt väga põhjalikku
analüüsimist, kas ja mil määral see igal üksikul juhul üldse õigustatud ja õiguspärane võiks
olla. Töötaja arvutis distantsilt veebikaamera või mikrofoni sisselülitamine eesmärgiga
kontrollida, kas töötaja istub töö ajal arvuti taga, ei ole kindlasti lubatud. Kaamerate
kasutamisele töökeskkonnas kehtivad väga ranged reeglid. Kaameraid võib ka tavapärases
töökohas kasutada vaid inimeste ja vara kaitseks, mitte tööajast kinnipidamise
kontrollimiseks. Kui töötaja teeb tööd oma kodus, on see veelgi suuremal määral tungimine
tema erasfääri. Ka arvutiekraani jälgimise või ülevõtmise võimalus distantsilt ilma
arvutikasutaja enda teadmata, ei ole andmekaitsepõhimõtetega kooskõlas. Arvutiekraani
ülevõtmise võimalust võib kasutada vaid siis, kui töötaja selleks igal korral oma loa annab
(näiteks arvuti tõrgete lahendamiseks distantsilt).
Töötaja arvutikasutuse reaalajas jälgimine (nt millised programmid on avatud, milliseid
veebilehti ta külastab, mida parasjagu trükib) ei ole lubatud. Tööandjal on võimalik
töökorralduse reeglites paika panna, kas töötajad võivad kasutada tööarvutit ka isiklikul
eesmärgil. Praktikas on tavaks kujunenud, et töötajad teevad tööarvutis ka isiklikke asju,
alates näiteks ajalehtede lugemisest veebis kuni internetipanga või laste e-kooli kasutamiseni,
isikliku sisuga dokumentide loomise ja salvestamiseni. Seni kuni tööandja ei ole kehtestanud
teistsuguseid reegleid, peab arvestama selle väljakujunenud praktikaga ning töötaja
õiguspärase ootusega privaatsusele.
Kaugtöö puhul on oluliseks märksõnaks mõlemapoolne usaldus. Jälgimine põhjustab aga
töötajates ebamugavust, hirmu ning kahtlusi. Jälgimisseadmete kasutamine kujutab endast
teiste isikuandmete kogumise viisidega võrreldes kõige intensiivsemat eraelu riivet üldse.
Jälgimine muudab inimeste käitumist – enamik inimesi kontrollib oma käitumist ja juttu, kui
nad teavad, et iga nende liigutust jälgitakse. Lisaks sellele, et jälgimine piirab inimese
väljendusvabadust, võib pidev pikaajaline jälgimine põhjustada stressi ning töövõime langust.
Läbimõtlematu jälgimisseadmete kasutamine võib seega tööandjale kokkuvõttes tuua
rohkem kahju kui kasu – seda eeskätt usaldamatuse õhkkonna loomise, stressi põhjustamise
aga ka töötajate inimväärikuse alandamise kaudu. Seda, kas töötaja täidab töökohustusi ja
on tööajal kokkulepitud kanalites kättesaadav, saab vajadusel kontrollida ka töötajat
vähemkahjustavate meetoditega.
Me ei välista, et mõnel üksikul erandlikul juhul võib töö iseloomust tulenevalt olla teatav
monitoorimine vajalik. Sel juhul peab aga tööandja kindlasti eelnevalt läbi mõtlema kõik
andmekaitselised küsimused, viima läbi õigustatud huvi analüüsi ja kaaluma ka töötajate
õiguseid. Kindlasti peab igasugune isikuandmete töötlemine olema detailselt lahti kirjutatud
ettevõtte andmekaitsetingimustes, mida on ka töötajatele tutvustatud ja piisava
põhjalikkusega selgitatud.
Kui ettevõttes on kasutusel mõni ajakasutuse haldamise tarkvara eesmärgiga hinnata
erinevatele projektidele kuluvat töömahtu ning selle alusel tööd hinnastada, siis peab meeles
pidama, et muul eesmärgil (näiteks tööaegadest kinnipidamise kontrollimiseks) sealt
nähtuvaid isikuandmeid kasutada ei tohi. Sama kehtib arvutisüsteemide monitoorimise vm
teistel eesmärkidel kasutusele võetud tarkvaraliste lahenduste kohta.
Tehniliselt on võimalusi tänapäeval väga palju, see aga ei tähenda sugugi, et kõik, mis on
võimalik, on automaatselt ka lubatud. Töötajatel tasub aga siiski arvestada, et tööandja
arvutit ning it-lahendusi kasutades jääb üldjuhul igast liigutusest maha ka digitaalne jälg.
Loodan, et minu selgitustest on teema käsitlemisel abi. Kasu võib olla ka inspektsiooni
juhendmaterjalist "Isikuandmed töösuhetes" ja kaamerate kasutamise juhendist. Kui kirjutamisel
olev lugu puudutab konkreetset juhtumit, siis oleksin tänulik, kui saate pisut konkreetsemalt seda
juhtumit avada. Nii saame oma kommentaaris samuti täpsemad olla. Täiendavate küsimuste korral
võib julgelt uuesti ühendust võtta.
Heade soovidega
Maire Iro
avalike suhete nõunik
Andmekaitse Inspektsioon
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
[email protected]
627 4136, 5345 6900
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
www.aki.ee