dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus

Andmekaitse Inspektsioon · 11. juuli 2022
Viit
1.2.-3/22/1647
Registreeritud
11. juuli 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Ekspress Meedia AS
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023)
Toimik
1.2.-3/2022
Vastutaja
Maire Iro (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus.pdf182 KB

Sisu (failidest)

From: Maire Iro Sent: Monday, July 11, 2022 6:03 PM To: 'Kadri Sildmets' <[email protected]> Subject: RE: Töötaja jälgimine kodukontoris Tere, Kadri! Aitäh, et meiega ühendust võtsid ja inspektsiooni jaoks olulist teemat käsitled! Ühtlasi vabandan, et minu vastus on viibinud. Isikuandmete kaitse töösuhetes on teema, mis on olnud aktuaalne läbi aja. Andmekaitse inspektsiooni poole pöörduvad oma küsimuste ja muredega väga sageli nii tööandjad kui ka töötajad. Tööaja, töö tegemise ning töö kvaliteedi kontrollimisega seotud küsimusi tuleb nende seas ette üsna tihti. Viimase paari aasta jooksul on koroonapandeemia tõttu paljud ettevõtted pidanud oma töökorralduse põhimõtted üle vaatama – paindlikkus nii tööaja kui ka -koha suhtes on muutunud normiks. Sellega seoses on järjest enam tekkinud ka kaugtööl olevate töötajate privaatsust puudutavaid küsimusi. Ühelt poolt peab tööandja tagama, et töötaja kasutusse antud seadmed oleksid kaitstud ja turvalised. On täiesti tavapärane praktika, et turvalisuse tagamiseks on tööarvutisse erinevate programmide installeerimine piiratud ning programmide uuendamise ja arvuti töökorras hoidmise eest vastutab it-osakond või tööandjale it-teenust pakkuv ettevõte, kes selleks lepinguliselt volitatud on. Sellega kaitseb tööandja ka talle usaldatud klientide või koostööpartnerite andmeid, millele tööarvutist ligi pääseb. Turvalisuse tagamiseks võib tööandja blokeerida ka ligipääsu ohtlikele internetilehekülgedele, kuvada asjakohaseid automaatseid hoiatusi ning rakendada mitmeid muid kaitsemeetmeid. Teisalt peab aga tööandja arvestama ka oma töötajate privaatsusega. Igasugune arvutikasutuse jälgimine on oma loomult väga suur privaatsuse riive ja vajab eelnevalt tööandja poolt väga põhjalikku analüüsimist, kas ja mil määral see igal üksikul juhul üldse õigustatud ja õiguspärane võiks olla. Töötaja arvutis distantsilt veebikaamera või mikrofoni sisselülitamine eesmärgiga kontrollida, kas töötaja istub töö ajal arvuti taga, ei ole kindlasti lubatud. Kaamerate kasutamisele töökeskkonnas kehtivad väga ranged reeglid. Kaameraid võib ka tavapärases töökohas kasutada vaid inimeste ja vara kaitseks, mitte tööajast kinnipidamise kontrollimiseks. Kui töötaja teeb tööd oma kodus, on see veelgi suuremal määral tungimine tema erasfääri. Ka arvutiekraani jälgimise või ülevõtmise võimalus distantsilt ilma arvutikasutaja enda teadmata, ei ole andmekaitsepõhimõtetega kooskõlas. Arvutiekraani ülevõtmise võimalust võib kasutada vaid siis, kui töötaja selleks igal korral oma loa annab (näiteks arvuti tõrgete lahendamiseks distantsilt). Töötaja arvutikasutuse reaalajas jälgimine (nt millised programmid on avatud, milliseid veebilehti ta külastab, mida parasjagu trükib) ei ole lubatud. Tööandjal on võimalik töökorralduse reeglites paika panna, kas töötajad võivad kasutada tööarvutit ka isiklikul eesmärgil. Praktikas on tavaks kujunenud, et töötajad teevad tööarvutis ka isiklikke asju, alates näiteks ajalehtede lugemisest veebis kuni internetipanga või laste e-kooli kasutamiseni, isikliku sisuga dokumentide loomise ja salvestamiseni. Seni kuni tööandja ei ole kehtestanud teistsuguseid reegleid, peab arvestama selle väljakujunenud praktikaga ning töötaja õiguspärase ootusega privaatsusele. Kaugtöö puhul on oluliseks märksõnaks mõlemapoolne usaldus. Jälgimine põhjustab aga töötajates ebamugavust, hirmu ning kahtlusi. Jälgimisseadmete kasutamine kujutab endast teiste isikuandmete kogumise viisidega võrreldes kõige intensiivsemat eraelu riivet üldse. Jälgimine muudab inimeste käitumist – enamik inimesi kontrollib oma käitumist ja juttu, kui nad teavad, et iga nende liigutust jälgitakse. Lisaks sellele, et jälgimine piirab inimese väljendusvabadust, võib pidev pikaajaline jälgimine põhjustada stressi ning töövõime langust. Läbimõtlematu jälgimisseadmete kasutamine võib seega tööandjale kokkuvõttes tuua rohkem kahju kui kasu – seda eeskätt usaldamatuse õhkkonna loomise, stressi põhjustamise aga ka töötajate inimväärikuse alandamise kaudu. Seda, kas töötaja täidab töökohustusi ja on tööajal kokkulepitud kanalites kättesaadav, saab vajadusel kontrollida ka töötajat vähemkahjustavate meetoditega. Me ei välista, et mõnel üksikul erandlikul juhul võib töö iseloomust tulenevalt olla teatav monitoorimine vajalik. Sel juhul peab aga tööandja kindlasti eelnevalt läbi mõtlema kõik andmekaitselised küsimused, viima läbi õigustatud huvi analüüsi ja kaaluma ka töötajate õiguseid. Kindlasti peab igasugune isikuandmete töötlemine olema detailselt lahti kirjutatud ettevõtte andmekaitsetingimustes, mida on ka töötajatele tutvustatud ja piisava põhjalikkusega selgitatud. Kui ettevõttes on kasutusel mõni ajakasutuse haldamise tarkvara eesmärgiga hinnata erinevatele projektidele kuluvat töömahtu ning selle alusel tööd hinnastada, siis peab meeles pidama, et muul eesmärgil (näiteks tööaegadest kinnipidamise kontrollimiseks) sealt nähtuvaid isikuandmeid kasutada ei tohi. Sama kehtib arvutisüsteemide monitoorimise vm teistel eesmärkidel kasutusele võetud tarkvaraliste lahenduste kohta. Tehniliselt on võimalusi tänapäeval väga palju, see aga ei tähenda sugugi, et kõik, mis on võimalik, on automaatselt ka lubatud. Töötajatel tasub aga siiski arvestada, et tööandja arvutit ning it-lahendusi kasutades jääb üldjuhul igast liigutusest maha ka digitaalne jälg. Loodan, et minu selgitustest on teema käsitlemisel abi. Kasu võib olla ka inspektsiooni juhendmaterjalist "Isikuandmed töösuhetes" ja kaamerate kasutamise juhendist. Kui kirjutamisel olev lugu puudutab konkreetset juhtumit, siis oleksin tänulik, kui saate pisut konkreetsemalt seda juhtumit avada. Nii saame oma kommentaaris samuti täpsemad olla. Täiendavate küsimuste korral võib julgelt uuesti ühendust võtta. Heade soovidega Maire Iro avalike suhete nõunik Andmekaitse Inspektsioon ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST [email protected] 627 4136, 5345 6900 Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti www.aki.ee
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel