ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon
Märge tehtud:
Juurdepääsupiirang kehtib kuni:
Alus:
Teie: 16.05.2022 nr
Meie: 05.07.2022 nr 2.1.-1/22/1299
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie selgitustaotluse: Kohtutäitur müüb avalikult oksjonil vara
ning esitab avalikult kõigile kättesaadavana minu nime ning rahalise seisu. Olen palunud
andmete anonümiseerimist ning praegusel kujul andmetöötluse lõpetamist mida aga tehtud ei
ole, samuti ei osata öelda minu taotluse peale millisel alusel minu andmeid sellisel kujul
töödeldakse, vaid, et portaalides on teatud andmelahtrid kohustusliku tärniga. Portaalide
lõikes tehnilised küsimused aga ei tohiks kuidagi puudutada andmesubjekti, samuti tuleks
andmetöötlus andmete täpsustamiseks lõpetada mida samuti ei ole tehtud. Ka peale oksjoni
lõppemist, olenemata minu taotlusest, on endiselt kogu sisu kättesaadaval auction.ee lehel,
minu nägemuse järgi on tegemist kolmanda osapoolega Auction OÜ, kes ei tohiks ka mitte
kuidagi asjasse puutuda. Samuti ei võimalda Google minul otsustada millised tulemused
kuvatakse minu nime all otsingumootoris. Tunnen, et minu põhiõigusi on rikutud - peamiselt
eraelu puutumatus, samuti tunnen, et piiratud on minu põhiõigus - õigus vabale
eneseteostusele tänu vabalt levitatavatele tundlikele andmetele, mistõttu ei tunne, et saaksin
ennast vabalt väljendada ja elus edasi liikuda ilma, et peaksin pidevalt muretsema internetis
levitavate andmete osas, tegemist on avaliku sisuga mida on võimalik kopeerida ning
tulevikus minu vastu samuti ära kasutada, mina ei saa olla kindel, millises ulatuses seda on
tehtud kuid tagajärgi tunnen juba praegu. Leian, et kohtutäituri büroo on oma tegevusega
algatanud üsna laialdase põhjendamatu mainekahju tekitamise. Sisuliselt paistab see minu
kui võlgniku staatuses inimese diskrimineerimisena.
Olen ka uurinud infot AKI infotelefonilt millelt sain enda seisukohale vastava kinnituse -
sellisel kujul andmetöötlust ei tohiks olla ning tehnilised küsimused portaalide lõikes ei
puuduta andmesubjekti.
Isikuandmete töötlemise õiguslikud alused tulevad isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM)
ning siseriiklikest õigusaktidest. Andmetöötluseks peab esinema vähemalt üks IKÜM artiklis
6 punktides a-f sätestatud õiguslikest alustest. Nimetatud artikli punkt c sätestab, et
isikuandmete töötlemine on seaduslik, kui see on vajalik vastutava töötleja juriidilise
kohustuse täitmiseks ehk tegemist on seaduse alusel töötlemisega. Lisaks sätestab IKÜM
punkt e, et isikuandmete töötlemine on seaduslik, kui isikuandmete töötlemine on vajalik
avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.
Kohtutäitur peab avalik-õiguslikku ametit ning tema eesmärk on riigi võimu teostades
täitedokumentide täitmine (sh võlgade sissenõudmine). Kohtutäitur täidab oma ülesandeid
Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel (sh kohtutäituri seadus, täitemenetluse seadustik
(TMS)).
Tõite pöördumises välja, et kohtutäitur müüs avalikul enampakkumisel Teile kuuluvat varalist
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
õigust - mõttelist osa pärandvara ühisusest. Arestitud vallasasjad müüb kohtutäitur avalikul
elektroonilisel enampakkumisel (TMS § 78 lg 1). Varalistele õigustele sissenõude pööramisel
kohaldatakse vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid (TMS § 110). Selleks, et kohtutäitur
saaks nimetatud ülesannet täita, peab kohtutäitur tegema avalikult kättesaadavaks vara
müügikuulutuse. Avaliku enampakkumise korral on kohtutäitur kohustatud vastavalt
seadusele enampakkumise kuulutuses kirjeldama võlgnikule kuuluvat vara. Enampakkumise
kuulutuses peab muuhulgas teatavaks tegema ja ära märkima ka müüdavat asja koormavad
väljaselgitatud kolmandate isikute õigused ning muud asja koormatised ja kitsendused (TMS
§ 84 lg 1 p 5). Seetõttu on kohtutäitur märkinud enampakkumise kuulutusele Teie andmed,
kui ka nimetanud ära kaaspärijad, kui isikud, kelle õigused müüdavat asja koormavad.
Kuulutus avaldatakse vähemalt kümme päeva enne enampakkumist väljaandes Ametlikud
Teadaanded ja avalikus arvutivõrgus. Kohtutäitur võib avaldada kuulutuse ka enampakkumise
kohas levivas ajalehes (TMS § 84 lg 2). Seaduses ei ole sätestatud, millises internetiportaalis
kohtutäitur enampakkumise kuulutuse peab avaldama, seega on lubatud avaldada teadaanne
ka Teie väljatoodud www.auction.ee portaalis, tavapärane on kinnisasjade müügikuulutuse
avaldamine ka näiteks www.kv.ee müügiportaalis. Andmekaitse Inspektsioon kontrollis ka
Google otsingumootori kaudu ning www.auction.ee portaalis, kas enampakkumise kuulutused
on leitavad ja tuvastas, et otsingumootoris on küll enampakkumise kuulutused Teie nime
alusel leitavad, kuid enampakkumiste lingid ei avane, sest enampakkumised ei ole enam
aktiivsed.
Lisan veel, et käesoleval juhul on kohtutäitur avaldanud Teie ja kaaspärijate andmeid
minimaalselt, märkides kuulutusse nime ja isikukoodi ning kaaspärijate initsiaali ning
perenime. Nime ja isikukoodi puhul on tegemist tavaliste isikuandmetega, mille alusel on
võimalik isikut tuvastada. Seega on Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul kohtutäitur
lähtunud andmete töötlemisel minimaalsuse põhimõttest, st et andmeid on avaldatud eesmärgi
saavutamiseks, avaliku enampakkumise läbiviimiseks, nii vähe kui võimalik.
Juhime tähelepanu ka sellele, et juhul, kui algallika võrgulehel andmeid muudetakse, võib
Google või mõni muu otsingumootor kuvada teatud aja (paar nädalat kuni kuu aega) siiski
veel vanu andmeid, kuniks otsingumootor on oma otsingutulemusi uuendanud. Saate ise
taotleda otsingutulemuste uuendamist võrgulingil
https://www.google.com/webmasters/tools/removals.
Eelnevast tulenevalt ei ole andmekaitse reegleid rikutud ning Andmekaitse Inspektsioon
järelevalve menetlust ei algata.
Lugupidamisega
Mari-Liis Uprus
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)