Saatja: Elsa Trumm <
[email protected]>
Saadetud: 04.07.2022 16:06
Adressaat: AKI info <
[email protected]>
Teema: AKI loa taotlus PIAACi põhiuuringule
Tere!
Saadan AKI loa taotluse ülemaailmse täiskasvanute oskuste uuringu (PIAAC)
läbiviimiseks.
Varem on Haridus- ja Teadusministeerium saanud loa PIAACi prooviuuringu
tegemiseks eelmise aasta suvel. Lisan vastava dokumendi infoks manusesse.
Vastuse palun saata sellele samale meiliaadressile.
Lugupidamisega
Elsa Trumm
Haridus- ja Teadusministeerium
Analüüsivaldkond
Juhtivanalüütik/PIAACi projekti koordinaator
53 480 864
Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Haridus- ja Teadusministeerium (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandme te kaitse seaduse paragrahvis 6 lõikes 5 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X isikuandme te töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X Uuringu nimi Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC p õh iuuring A . Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Tegemist on rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies ) põhi uuringuga, mida viiakse OECD eestvedamisel läbi 3 2 riigis. PIAAC uuringu põhifookuses on täiskasvanute peamised kognitiivsed oskused - funktsionaalne lugemisoskus, matemaatiline kirjaoskus ja probleemilahendusoskus ning küsimused oskuste kujunemise ning oskuste väljundite kohta nii tööturul kui sotsiaalses sfääris. PIAAC uuringut Eestis koordineerib Haridus- ja teadusministeerium (HTM), uuringu partneriks on Statistikaamet (SA), kes võtab valimi ja kogub ja kodeerib andmed . P õhi uuringu le eelnes prooviuuring, mille raames koguti andmeid j uunist s eptembrini 2021 . aastal ning mille eesmär giks o li hinnata põhiuuringus kasutatavate mõõtmisvahendite kvaliteeti, uuringu läbiviimiseks vajalike tehniliste lahenduste kvaliteeti, küsitlemisega seotud protseduuride asjakohasust ja toimimist , skaleerimist ja mõõtmisvahendi psühhomeetrilisi näitajaid. Isikuandmeid töödeldakse andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul. Uuringu valimisse kaasatakse valim konkreetsetest inimestest ( 1 6 000 inimest), kellele saadetakse posti teel ettepanek uuringus osalemiseks, teavituskiri ja voldik, milles on informatsioon uuringu (sh konfidentsiaalsuse) kohta. Informatsioon edastatakse nii posti kui ka e-posti teel. Seejärel läheb küsitleja valimiisiku aadressile. Kui küsitleja on ennast ja uuringut tutvustanud ning teinud kindlaks, et ta suhtleb valimiisikuga, küsib küsitleja , kas valimiisik on nõus uuringus osalema. Kui valimiisik on nõus uuringus osalema, esitab küsitleja valimiisikule nõusolekulehe ( mustand esitatud lisas 2 ) tema andmete kasutamiseks umbisikustatult Haridus- ja teadusministeeriumis ning anonümiseeritud kuju l Põhja- ja Baltimaade võrgustiku s ning Statistikaameti teadlase töölaua teenuse kaudu teadlaste poolt. Valimiisik saab kõikide nimetatud kasutu skohtadele eraldi nõusoleku anda või andmata jätta. Kui valimiisik on nõusolekulehe täitnud ning allkirjastanud, annab ta selle tagasi küsitlejale ning järgmiseks alustatakse küsitlusega, kasutades tahvelarvutit, milles on taustaküsimustik, mida on eeltäidetud eri registritest pärit tunnus t ega ( vt ka lisa 3 ) . Kui valimiisik keeldub uuringus osalemast, siis märgitakse ta mittevastajaks ning tema andmeid analüüsitakse vaid mittevastamise nihke arvutamise kontekstis. Valimi võtab Rahvastikuregistrist Statistikaameti andmehõive ja töötluse osakonna juhtivspetsialist. Mittevastamise nihke arvutamiseks ja andmete kaalumiseks on vajalik teada, millised inimesed vastasid ja millised mitte. Samuti on isiku tuvastamist võimaldavate andmete (valimiisiku nimi, aadress, vanus) töötlemine vajalik selleks, et küsitlejad leiaksid valimiisikud üles ning viiksid küsitluse läbi vaid valimisse määratud isikutega. Lisaks on isiku tuvastamise võimalus vajalik, kuna uuringu käigus vastajatelt kogutud andmeid siduda registriandmetega, see on plaanis 2013 kevadel. Isiku tuvastamise võimalus on äärmiselt piiratud ning õigus selleks on vaid Statistikaameti uuringuga seotud konfidents i aalsuskohustusega töötajatel ja volitatud isikutel ning valimiisiku nõusolekul Haridus- ja Teadusministeeriumi konfidentsiaalsuskohustusega töötajatel (kuid siiski vaid umbisikustatud kujul) . Kõik uuringuga seotud isikud on alla kirjutanud konfidentsiaalsusleppele ning küsitlejate koolitus sisaldab eraldi moodulit uuringu eetika- ja konfidentsiaalsuspõhimõtete kohta. B . Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olem as olu : PIAAC uuring on rahvusvaheline teadusprojekt, mis toimub teist korda (esimene uuring toimus aastatel 2008-2013, andmekorje aastatel 2011-2012) ning milles osaleb sel korral 33 riiki. Põhiuuringu tulemusena valmib riiklik raport (ning temaatilised lisaraportid) koos poliitika kujunduse soovitustega, Eesti tulemusi kajastatakse rahvusvahelistes raportites ning koostöös Põhjamaadega valmib Põhjamaade raport. PIAACi andmeid kasutatakse erinevate haridust ja oskusi puudutavate indikaatorite väljatöötamisel nii OECDs , Euroopa Komisjonis kui ka siseriiklikult. PIAAC uuring pole algatatud kui tavaline teadusuuring, vaid ennekõike kui alusmaterjali kogumine ja analüüsimine tõenduspõhiseks haridus- ja tööelu poliitikakujunduseks. Eesti liitus PIAAC uuringu teise lainega Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri 26.06.2017.a kirjaga. Uuringu läbiviimist toetavad nii teised ministeeriumid (Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) kui ka HTMi hallatavad asutused (SA Kutsekoda, HARNO jt) ning teised asutused (ülikoolid, uuringufirmad , Eesti Töötukassa ). HTM eestvedamisel on loodud uuringu nõukogu, kuhu nimetatud asutuste esindajad kuuluvad. Samuti toetab uuringu läbiviimist Euroopa Komisjon, tasudes suure osa uuringu osavõtutasust. Eesti osaleb PIAAC uuringus teist korda. Eelmisel korral koguti Eestis kokku 7632 16-65-aastase täiskasvanu kohta andmeid aastatel 2011-2012. Tulemuste põhjal avaldas Haridus- ja Teadusministeerium kokku 8 erinevaid teemasid kajastavat aruannet (kättesaadavad veebilehel www.hm.ee/piaac) ning lisaks toimus koostöö Põhjamaadega, mille tulemusena ilmus PIAAC Põhjamaade raport ning valmis küsitlusandmete ja registriandmete ühendandmebaas. PIAAC uuringu andmeid on kasutatud ka muudes uuringutes (nt TLÜ ja Praxis ) ning väga erinevates üliõpilastöödes. Samuti on andmeid kasutanud teised ministeeriumid (nt Sotsiaalministeerium). OECD on avaldanud arvukalt aruandeid. Eelmise PIAAC uuringu tulemusi on HTM kasutanud tõenduspõhise poliitika kujundamiseks (nt kasutati tulemusi elukestva õppe strateegia koostamisel, sh täiskasvanute täienduskoolitus t e tellimuse kujundamisel). PIAAC andmete baasil luuakse 2 avalikuks kasutuseks mõeldud andmebaasi, et anda laiemale teadlaste ringile võimalus andmete edasiseks analüüsiks. See loob aluse, et lisaks koostatud raportitele valmivad andmete baasil ka teadusartiklid ja erineval tasemel lõputööd. OECD poolt koostatavas andmebaasis on 3 2 riigi küsitlusandmed, Põhja- ja Baltimaade andmebaasis on 6 riigi küsitlusandmed ja registriandmed. PIAACi andmete registriandmetega sidumine annab võimaluse uurida põhjuslikke seoseid, avardab oluliselt analüüsivõimalusi ning on ka Põhja- ja Baltimaade koostöö põhifookus. Põhja ja Baltimaade nõukogu on oluline ka välispoliitiliselt: see on läbimurre positsioneerimaks ennast riikide hulgas, kus on maailmas enim hinnatud haridussüsteemid. PIAAC Põhja- ja Baltimaade võrgustik (Eesti, Soome, Taani, Rootsi, Norra, Läti) tegutseb Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusel, koostööprojekti sisuks on registriandmetega täiendatud andmebaas, mida saavad kasutada teadlased, ühisele andmebaasile baseeruv Põhj a- ja Baltimaade raport, esmane tulemusi tutvustav seminar ja konverents. C . Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Isikukoodidega andmetele on ligipääs vaid väga üksikutel inimestel Statistikaametis, kes analüüsivad mittevastamise nihet ning seovad kogutud andmeid registriandmetega. Analüüsi jaoks kasutatavas andmebaasis on isikukoodid eemaldatud ning vähendatud isikute kaudse tuvastamise võimalust tunnuseid töödeldes/ümber kodeerides. Kui kaudse tuvastamise võimalust ei ole võimalik välistada, siis sõlmitakse andmete kasutajatega konfidentsiaalsuslepingud. Haridus- ja Teadusministeerium saab nende inimeste, kes on selleks kirjaliku nõusoleku andnud, umbisikustatud andmestiku töötlemata tunnustega, eemaldatud on elukoha aadress, telefoninumber, isiku nimi ning isikukood on ase nd atud Statistikaameti ID-tunnusega. Avalikuks kasutamiseks mõeldud OECD andmebaasis ning koostöös Põhjamaade ja Baltimaade loodavas andmebaasis võetakse kasutusele kõik võimalikud meetmed, et vähendada veelgi isiku kaudse tuvastamisvõimaluse riski, nt PIAACi esimese laine andmebaasides ei ole näidatud isiku elukohta suurema täpsusega kui Eesti ja asustustihedus, doktorikraad on ühendatud magistrikraadiga, laste arvu üle 4 ei näidata. PIAAC Põhjamaade andmebaas hakkab paiknema Taani Statistikaametis. Seda andmebaasi saavad kasutada vaid Taani Statistikaametiga lepingu sõlmijad kaugpöördu mi se teel ehk mikroandmeid pole võimalik alla laadida. Eesti andmebaasi saavad kasutada lepingu (sh konfidentsiaalsuslepingu) alusel Eesti uurijad PIAAC raportite koostamiseks ja PIAACiga seotud teadustööks. Üheski avalikus raportis ei näidata tulemusi väiksema kui 30 inimeselise grupi kohta. Kuna oskuste mõõtmisel on kasutatud üksikvastuste teooriat, (ühe inimese vastused genereeritakse tema tegelike vastuste ning taustatunnuste alusel, kasutades üldkogumi tulemusi) siis oskusi polegi võimalik analüüsida üksikindiviidide kohta. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Valimi võtab rahvastikuregistrist Statistikaameti valimi moodustamise eest vastutav isik. Valimiisikule määratakse unikaalne 12-numbriline ID (PERSID). Küsitlejad kasutavad küsitlusandmete kogumisel tahvelarvutit, milles asub küsitlusrakendus (International Case Management System, iCMS ). Küsitlusrakendus koosneb kahest osast: 1) iCMS Client , mis töötab küsitleja tahvelarvutis; 2) iCMS Administration System, mis on rakendus, mille abil saab Statistikaameti uuringuga seotud meeskond jälgida küsitluse edenemist. iCMS-is on piiratud juurdepääsuga andmed (isikuandmed) krüpteeritud ning ligipääs on vaid Statistikaameti uuringuga seotud meeskonnal, muud andmed (küsitlusandmed) on krüpteeritud ning kättesaadavad Eesti uuringumeeskonnale ning teatud konsortsiumi liikmetele. Selleks, et küsitleja saaks minna valimiisiku juurde, sisaldab iCMS Client valimiisiku aadressi. Esimese sammuna tuleb küsitlejal üle kontrollida, kas tegemist on õige valimiisikuga. Seega kontrollitakse üle valimiisiku nimi, vanus, sugu ja aadress. Kui tegemist on õige valimiisikuga, tutvustatakse valimiisikule uuringut (valimiisikule on eelnevalt posti teel saadetud teavituskiri ja uuringut puudutava informatsiooniga voldik) ning valimiisik saab nõusolekulehe tema andmete edastamise umbisikustatud kujul HTMi PIAACi tiimile ja anonümiseeritud kujul Põhja- ja Baltimaade võrgustikule lubamiseks või mittelubamiseks. Kui nõusoleku leht on täidetud, alustatakse küsitlemisega. Intervjuu käigus kogutud andmed (taustaküsimustiku vastused) sisestab Statistikaameti küsitleja tahvelarvutis olevasse küsitlusprogrammi (PIAAC Delivery System, PDS), mis asub küsitlusrakenduses ( iCMS Client ). Kognitiivsete ülesannete lahendused sisestab tahvelarvutisse valimiisik. Peale vastuste sisestamist PDS-i ei ole küsitlejal võimalik kogutud andmeid vaadata ega täiendada. Statistikaameti küsitleja laeb päeva lõpus tahvelarvutis olevad andmed krüpteeritud kujul Frankfurdis asuvasse serverisse. OECD on koos osalevate riikidega organisatsioonidega (nt Eestis Haridus- ja Teadusministeerium, kes on vastutav töötleja PIAAC uuringu läbiviimiseks Eestis) PIAACI uuringu vastutav töötleja ning konsortsium volitatud töötleja (sätestatud OECD ja konsortsiumi vahel sõlmitud lepingu punktis 20.2.21 ). Sama lepingu punkt 20.2.32 ütleb: osapooled on teadlikud ja nõustuvad, et osalevate riikide poolne isikuandmete töötlemine (sh andmete kogumine ja edastamine) toimub vastavalt riiklikule seadusandlusele. Konsortsium ega OECD ei pääse ligi iCMS-is olevatele isikuandmetele (aadress, nimi, kontaktandmed), krüptovõti on olemas ainult Statistikaametil. iCMS -ist laeb Statistikaameti andmetöötleja (National Data Manager, NDM) andmed andmetöötlusprogrammi Data Management Expert (DME). DME on samuti rollipõhise ligipääsuga rakendus, st riigid saavad vajalikud andmed töödelda, eemaldada, lukustada, kokku suruda jne, ning seejärel saavad riigi poolt lubatud andmeid (st andmeid, mis ei võimalda isiku otsest ega kaudset tuvastamist) analüüsiks kasutada IEA-s PIAAC uuringuga töötavad inimesed. IEA puhastab andmed ning edastab need ETS-ile analüüsiks, kaalumiseks ja mittevastamisest tingitud nihke analüüsiks Westatile , taustaküsimustiku andmete ülevaatamiseks ROA-le ja GESIS- ele ning OECDle ülevaatamiseks ning analüüsiks. Isikuandmeid kolmandatele osapooltele ei avaldata. 1. Vastutava töötleja üldandmed Täidab taotluse esitaja 1.1 Vastutava töötleja nimi Haridus- ja Teadusministeerium 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis - 1.3 Registrikood või isikukood 70000740 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Tatari 51, 10134 Tallinn 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Munga 18, 50088 Tartu 1.6 Kontaktandmed Telefon: 735 0222 e-post:
[email protected] Uuringu kontaktisik: Analüüsiosakonna analüütik ja PIAAC uuringu projektikoordinaator Triin Savisto e-post:
[email protected] NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1. Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu l ä biviimise õ iguslik alus Nimetage õ igusakt, mis annab Teile õ iguse teadusuuringut l ä bi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-le. Akadeemilise uuringu korral v õ ib see olla n ä iteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud teadus- v õ i arendusasutus) v õ i teadus- v õ i arendusprojekti avamise otsus, leping vms 1) Vabariigi Valitsuse seadus § 58 lg 1: Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk -, kutsekesk -, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja erinoorsootöö ja keele valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 2) Eesti Vabariigi haridusseadus § 6 lg 2 p 9: Haridus-ja Teadusministeerium osaleb riikliku teaduspoliitika elluviimises ja tellib haridusalaseid uurimistöid. 3) Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus § 5 lg 3: Ministeeriumi põhiülesanded: 3) poliitika mõju analüüsimine, uuringute korraldamine ja statistika koostamine. 3. Uuringu tellija Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle edastatakse vaid uuringu tulem - 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine Antud taotlus on esitatud : 1) p õhi uuringu läbiviimiseks . Allpool on toodud mõned peamised küsimused, millele PIAAC andmed annavad võimaluse vastata: Millisel tasemel on Eesti täiskasvanute oskused, võrreldes teiste riikidega ning võrreldes 10-aastase taguse mõõtmisega? Kuidas on oskused jagunenud Eesti elanike hulgas soo, vanuse, piirkondade ja tegevusalade lõikes? Kuidas saab oskusi arendada: millised tegevused, milline haridus ja töökeskkond toetavad enim oskuste paranemist? Kas ja kuidas on oskused seotud inimese majandusliku edu ja sotsiaalse toimetulekuga (sh poliitilise ja kodanikuaktiivsusega, tervise-käitumisega, usaldusega)? Oskused ja töötasu. Kas töötasu on seotud enam oskuste, hariduse, ameti, tegevusvaldkonnaga jne? Riikidevahelised erinevused. Kas oskuste erinevused aitavad selgitada palgalõhet? Kuidas oskustesse investeerimine ühiskonnale tagasi toob: majanduskasv, tervisekulutused, sotsiaalne sidusus jm? Kas sama haridustasemega inimeste oskused on riigisiseselt ja riikide vahel võrreldavad? Kui suured on erinevused hariduse kvaliteedis? Kas mõned grupid (immigrandid, vähemused, naised – mehed, teatud piirkonnad jne) on jäetud oskuste arendamisel vaeslapse ossa? Hariduse ja sotsiaalmajandusliku tausta tähtsuse võrdlus oskuste arengul? Kas mõned riigid tulevad paremini toime sotsiaalsete lõhede kaotamisega? Oskuste kasutamine eri riikides – kui palju oskusi on rakendamata? Riikidevahelised erinevused noorte ja vanemate inimeste oskustes – kas võrreldes PISA tulemustega erinevused riikide vahel süvenevad või taanduvad? Oskuste vähenemine vanematel inimestel, kas see erineb riigiti? Täiskasvanuõppe roll seejuures. Milline on hariduse/koolituse, töökogemuse ja töökoha roll oskuste omandamisel ja hoidmisel? Formaalse vs informaalse õppe roll? Üldharidus vs erialaharidus? 2) PIAACi andmete kasutamiseks OECD raporti, Põhja- ja Baltimaade raporti (sh anonümiseeritud andmete edastamine Põhja- ja Baltimaade PIAACi andmebaasi) ning temaatiliste raportite koostamiseks ning anonümiseeritud andmete jagamiseks teadlastele Statistikaameti teadlase töölaua teenuse kaudu. 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning kui palju neid on Valimisse kuuluvad 16-65 aastased Eesti elanikud, va inimesed, kes elavad institutsioonides (nt vangla, haigla, vanadekodu); 16000 inimest. 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, terviseseisundit kirjeldavad andmed jne) Õigete valimiisikute leidmiseks on vajalik valimiisiku aadress, ees- ja perekonnanimi, sugu ja vanus. Need andmed võtab Statistikaameti valimi moodustamise eest vastutav töötaja Rahvastikuregistrist. Delikaatseks küsimusteks küsitlusandmetes on enesehinnanguline küsimus vastaja tervise kohta. Lisaks on tausta-küsimustikus küsimused vastaja hariduse, töökogemuse, keele, tehnoloogia ja oskuste kasutamise ning demograafilise tausta kohta. Küsimustikus on 11 osa (A–K) ning selle täitmiseks kulub umbes 45 minutit. Allpool on lühike ülevaade igast osast. sotsiaal-demograafiline taust . Küsimused on vastaja vanuse, soo, sünniriigi, vanemate sünniriigi, õpitud ja koduste keelete kohta. Haridus ja koolitus . Küsimused vastaja formaal- (kõrgeim lõpetatud haridustase, õppevaldkond jne) ja mitteformaalhariduse kohta (sh läbitud koolitused, saadud tunnistused jne). Tööalane seisund ja tööajalugu . Küsimused vastaja tööalase seisundi kohta küsitluse ajal, tööajaloo jne kohta. Praegune töökoht (tasustatud või tasustamata). Küsimused vastaja ameti ja sissetuleku, organisatsiooni suuruse, töölepingu tüübi, töökohustuste jne kohta. Viimane töökoht (vastaja ei tööta, aga tal oli viimase viie aasta jooksul töökoht). Küsimused vastaja viimase töö kohta, mittetöötamise põhjused jne. Töötavate või viimase 12 kuu jooksul tasustatud tööd teinud vastajate kasutatavad oskused. Küsimused vastaja lugemis-, arvutamis- ja tehnoloogiaoskuste kasutamise kohta töökohal. Igapäevaelus kasutatavad oskused. Küsimused arvuti ja muude digiseadmete (nt nutitelefonid) kasutamise kohta väljaspool tööd. Töökeskkond (töötavad või viimase 12 kuu jooksul tasustatud tööd teinud vastajad). Küsimused vastaja töötavade ja iseseisvuse kohta töökohal; töökeskkond, meeskonnatöö, tulemuste ülevaatamine jne. Küsimused vastaja kohta. Küsimused vastaja hoiakute ja tegevuste kohta, sh vabatahtliku töö, eluga rahulolu, tervise jne kohta. Taustainfo . Küsimused vastaja vanemate, elukaaslaste, laste, vanemate hariduse jne kohta. Sotsiaal-emotsionaalsed oskused . Küsimused vastaja sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste kohta, mida näitavad meeldiv käitumine, avatus kogemustele, emotsionaalne stabiilsus jne. Uuringu teises osas lahendab vastaja ülesandeid, mille kaudu mõõdetakse funktsionaalset lugemis - oskust, matemaatilist kirjaoskust ja probleemi - lahendusoskust. 6. Isikuandmete allikad Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse Küsitlusandmed. Taustaküsimustikku eeltäidetakse (täidab Statistikaameti valimi moodustamise eest vastutav isik) registriandmetega (sünniaasta ja –kuu, sugu, kõrgeim omandatud haridustase, ametinimetus). Õigete valimiisikute leidmiseks ja tuvastamiseks vajalikud andmed võetakse Rahvastikuregistrist. Eeltäitmiseks vajalikud andmed saadakse Rahvastikuregistrist ja Töötamise Registrist. Valim laetakse iCMS -i üles SCF vormi kasutades. SCF vorm on Exceli tabel, mis sisaldab erinevaid kirjeid (täpne andmekoosseis on toodud lisas 3 ). SCF vormil olevatest andmetest on nimi , aadress ja telefoninumber samuti krüpteeritud ning nähtavad ainult siseriiklikult, st Statistikaameti töötajatel. Registriandmed, millega eeltäidetakse taustaküsimustik (sünniaasta ja –kuu, sugu, kõrgeim omandatud haridustase ja ametinimetus), tuleb iCMS süsteemi sisestada JSON koodi kirjutamise teel. PIAACi andmed ühendatakse andmetega teistest registritest. Plaanis on küsida andmeid järgmistest registritest: Äriregister Töötukassa registrid Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister Rahvastikuregister Pensionikindlustuse register Haigekasse ravikindlustusregister Eest Maksu- ja Tolliameti register Töötamise register Rahvastiku statistiline register (Statistikaametis) SKA andmekogu Kasutatavate tunnust eelduslik loend on esitatud lisas 3. 7. Uuringu vajadusteks kogutud isikuandmete säilitamine , aeg ja põhjendus Jah, isikuandmeid säilitatakse anonümiseeritud kuju l 20 aasta t, et andmeid oleks võimalik vaadata läbi aja ehk teha longituuduuringuid . Kuna PIAACi uuringut viiakse läbi iga 10 aasta tagant, tähendab see seda, et võrrelda on võimalik kolme eri laine andmeid. Väiksem võrdlusbaas vähendaks oluliselt meie võimet prognoosida muutusi ning suunata ressursid täiskasvanute oskuste vaatest kõige optimaalsemalt. 7.1 Isikuandmete umbisikustamise (kodeerimise) viib läbi ... Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH andmete kodeerimisteenuse osutaja ehk Statistikaamet 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis säilitatakse Säilitatakse küsitlusandmetest moodustatud andmebaas, tuvastamist võimaldavad tunnused on eemaldatud, isikule on omistatud 12-kohaline PERSID tunnus. 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete töötlemisest Andmesubjekti teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud: andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus; nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt vähendab üldistuste valiidsust ; nõusolekut küsitakse aga andmete edastamiseks Põhja- ja Baltimaade võrgustikule ning HTMi PIAACi tiimile. ______________________________________ Andmesubjektil ei ole õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid, sest see võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi Andmesubjektil ei ole õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid, sest see võib ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitset 9. Isikuandmete edastamine välisriiki Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Jah Ei Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused 9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse Loetelu riikidest - 9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid edastatakse Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek, tööleping jms) - 10 Teave, mille esitamist peab vastutav töötleja vajalikuks täiendavalt esitada Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta) - Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks (olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja). Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X Lisa 2: Nõusolekulehe näidis X Lisa 3: Registriandmete eeldatav koosseis X kantsler ____________________ (allkirjastatud digitaalselt) Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi asutuse/äriühing/FIE nimi Statistikaamet Registrikood või isikukood 70000332 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Tatari 51, 10134 Tallinn Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed telefon, e-post PIAAC uuringu projektijuht Maria Ratassepp,
[email protected] , 5563 5404 Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja) Lisa nr 2 Nõusolekulehe mustand Austatud vastaja! Haridus- ja Teadusministeerium korraldab sel aastal koostöös Statistikaametiga ülemaailmse täiskasvanute oskuste uuringut (PIAAC ). Uuringu eesmärk on koguda teavet täiskasvanute igapäevaste tegevuste, näiteks lugemise, informatsiooni otsimise, arvutite ja infotehnoloogia kasutamise, samuti hariduse ja töökogemuse kohta. Uuringu tulemusena saame ülevaate lahendamist vajavatest kitsaskohtadest, et inimeste ettevalmistus vastaks paremini tööturu vajadustele. Küsime Teilt nõusolekut edastada Teie vastused umbisikustatud kujul ( eemaldatud on isikuandmed ) PIAACi koordinaatoritele Eestis ( Haridus- ja Teadusministeerium ) ja anonümiseeritud kujul (eemaldatud on isikuandmed ning muud tunnused, mida kombineerides on vastajat võimalik ära tunda ) . Et PIAACi tulemusi oleks võimalik võrrelda teiste riikide tulemustega, edastatakse vaid riigi poolt lubatud andmed (st andmeid, mis ei võimalda isiku otsest ega kaudset tuvastamist) OECDle . Loodame heale koostööle! Kontaktadmed : Haridus- ja Teadusministeeriumi PIAACi projekti koordineerija Triin Savisto , e-post
[email protected]. ___________________________________________________________________________ OLEN NÕUS Kinnitan, et olen lugenud läbi ülaltoodud info PIAACi uuringu kohta. Annan oma allkirjaga nõusoleku uuringus osalemiseks ning oma vastuste saatmiseks : Umbisikustatud kujul u uringu koordineerijale Eestis (Haridus- ja Teadusministeerium) Allkiri: _______________ ______ Anonümiseeritud kujul Põhja- ja Baltimaade PIAACi võrgustikule: Allkiri: ________________ ____ Anonümiseeritud kujul OECDle Allkiri: _____________________ Kuupäev: ________________________ Nimi: _______________________ Lisa nr 3 PIAACi andmetega ühendatavate registriandmete loend ÄRIREGISTER Ametialane staatus – palgatöötaja/ettevõtja/FIE. Ettevõtjale kuuluv a ettevõ t te registrikood Ettevõtte tegevusala Sektor Töötajate arv Ettevõtte käive Ettevõtte kasum TÖÖTUKASSA REGISTRID Staatus – Hõivatud, aktiivne, mitteaktiivne Registreeritud töötuse Töötuskindlustushüvitiste maksmise periood Töötuskindlustushüvitisena välja makstud summa Töötutoetuse maksmise periood Töötutoetusena välja makstud summa Rakendatud tööturumeetmed Töövõime hindamine Töötukassa teenused STAR_SIS Toimetulekutoetused Toimetulekutoetused Töövõimetuspension KOVi toetused SKA Vanemahüvitis päevades Vanemahüvitis rahas Töövõimetuspension Töövõimetuspensioni saamise algusaeg Puudetoetused Puudetoetuse liik Puude raskusaste Rakendatud SKA t oetused ja tee nused RAHVASTIKUREGISTER Sünniriik Päritolu piirkond Kodakondsus Ema sünniriik Isa sünniriik Immigratsioonistaatus Abielustaatus Laste arv Alla 18-aastaste laste arv Alla 7-aastaste laste arv Regioon - NUTS3 Elukoha asustustüüp - DEGURBA Elukoha m aakond Selle maakonna nimi, mis käib kõige esimese selle isiku kohta registris oleva elukohainfo kohta Elukoha tüüp Praeguses abielustaatuses oldud aastate arv Riiki immigreerumise aeg Kolimiste arv PENSIONIKINDLUSTUSE REGISTER Tööturustaatuse jaoks: kas inimene sai 01 . 09 .20 20 seisuga pensioni Tööturustaatuse jaoks: kas inimene sai 0 1. 09 .20 22 seisuga pensioni Kas inimene sai 20 20 . aastal varajast pensioni Kas inimene sai 20 22 . aastal varajast pensioni II ja III sammas HAIGEKASSA RAVIKINDLUSTUSREGISTER Töövõimetuslehe periood Töövõimetuslehe liik Haigekassa poolt makstud haigushüvitiste summa EMTA Kogu sissetulek Kasutatav sissetulek Palk tööandjalt 1 Palk tööandjalt 2 jne Dividenditulu Töö turuseisund TÖR Töötamise liik Töösuhte algus ja lõpp Töösuhte lõpetamise alus Tööandja kood (kodeeritud Äriregistrist) Töösuhte peatamise lõpp ja algus Töösuhte peatamise alus Ametikoht Töökoha asukoht KOVi täpsusega Tööaja määr EHIS Kõrgeim omandatud haridustase Kõrgeima omandatud hariduse valdkond Kõrgeima omandatud haridustaseme omandamise aeg Õppekava keel kõrgeima omandatud haridustaseme omandamisel Kõige hiljutisemalt omandatud haridustase Kõige hiljutisemalt omandatud hariduse valdkond Kõige hiljutisemalt omandatud hariduse omandamise aasta Õppekava keel, milles omandati kõige hiljutisemalt omandatud haridus Hetkel omandatav haridustase Eriala, millel hetkel omandatavat haridustaset omandatakse Hetkel omandatava haridustaseme omandamise algusaasta Hetkel omandatava haridustaseme omandamise õppekeel Põhihariduse omandamise aasta Põhihariduse omandamise keel Keskhariduse omandamise aasta Keskhariduse omandamise keel (Enamiku) gümnaasiumi lõpueksamite sooritamise aasta Kohustuslike gümnaasiumi lõpueksamite tulemused Kõigi sooritatud gümnaasiumi lõpueksamite keskmine tulemus
ASUTUSESISESEKS
KASUTAMISEKS
Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon
Märge tehtud: 27.03.2020
Juurdepääsupiirang kehtib kuni:
27.03.2095 p2 osas ostuse jõustumiseni
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2, AvTS § 35 lg 1
p 12
OTSUS
isikuandmete töötlemisest teadusuuringuks
nr 2.2.-1/20/7
Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Signe Kerge
Otsuse tegija
(peadirektori volitusel)
Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinnas, 27.03.2020
Taotluse esitamise aeg 02.03.2020
Mart Laidmets
kantsler
Taotluse esitaja
Haridus- ja Teadusministeerium
e-post:
[email protected];
[email protected]
RESOLUTSIOON:
1. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 5 alusel otsustan anda luba andmesubjektide
nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks uuringus „Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste
uuringu PIAAC prooviuuring“ 02.03.2020 taotluse tingimustel ja mahus.
2. Haridus- ja Teadusministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt peale uuringu eesmärgi
saavutamist, see tähendab peale 2023 aasta lõppu (vastavalt taotluse punktile 7).
3. Selgitada uuringus osalevatele isikutele selgemalt ja läbipaistvamalt kellele ja millisel
kujul tema andmeid edastatakse ning kaua millisel kujul inimese andmeid säilitatakse.
VAIDLUSTAMISVIIDE:
Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes
1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7
lõikes 1 sätestatud korras.
TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED:
Isikuandmete töötlemise eesmärk:
Tegemist on rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC (Programme for the
International Assessment of Adult Competencies) prooviuuringuga, mida viiakse OECD
eestvedamisel läbi 33 riigis. PIAAC uuringu põhifookuses on täiskasvanute peamised
kognitiivsed oskused - funktsionaalne lugemisoskus, matemaatiline kirjaoskus ja
probleemilahendusoskus ning küsimused oskuste kujunemise ning oskuste väljundite kohta nii
tööturul kui sotsiaalses sfääris. PIAAC uuringut Eestis koordineerib Haridus- ja
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
teadusministeerium (HTM), uuringu partneriks on Statistikaamet (SA), kes võtab valimi, kogub
ja kodeerib andmed ning kellel on ainsana isiku tuvastamist võimaldavad andmed.
Prooviuuringu eesmärk on hinnata põhiuuringus kasutatavate mõõtmisvahendite kvaliteeti,
uuringu läbiviimiseks vajalike tehniliste lahenduste kvaliteeti, küsitlemisega seotud
protseduuride asjakohasust, skaleerimist ja mõõtmisvahendi psühhomeetrilisi näitajaid.
Antud taotlus on esitatud prooviuuringu läbiviimiseks ning isikuandmete töötlemise eesmärk
on eelkõige põhiuuringu mõõtmisinstrumendi ning küsitlus- jm protseduuride testimine.
Prooviuuringu tulemusel saame valmistuda põhiuuringuks, mis kätkeb juba rohkem eesmärke.
Allpool on toodud mõned peamised küsimused, millele PIAAC andmed annavad võimaluse
vastata:
Millisel tasemel on Eesti täiskasvanute oskused, võrreldes teiste riikidega ning võrreldes
10-aastase taguse mõõtmisega?
Kuidas on oskused jagunenud Eesti elanike hulgas soo, vanuse, piirkondade ja
tegevusalade lõikes?
Kuidas saab oskusi arendada: millised tegevused, milline haridus ja töökeskkond
toetavad enim oskuste paranemist?
Kas ja kuidas on oskused seotud inimese majandusliku edu ja sotsiaalse toimetulekuga
(sh poliitilise ja kodanikuaktiivsusega, tervisekäitumisega, usaldusega)?
Oskused ja töötasu. Kas töötasu on seotud enam oskuste, hariduse, ameti,
tegevusvaldkonnaga jne? Riikidevahelised erinevused.
Kas oskuste erinevused aitavad selgitada palgalõhet?
Kuidas oskustesse investeerimine ühiskonnale tagasi toob: majanduskasv,
tervisekulutused, sotsiaalne sidusus jm?
Kas sama haridustasemega inimeste oskused on riigisiseselt ja riikide vahel
võrreldavad?
Kui suured on erinevused hariduse kvaliteedis?
Kas mõned grupid (immigrandid, vähemused, naised – mehed, teatud piirkonnad jne)
on jäetud oskuste arendamisel vaeslapse ossa?
Hariduse ja sotsiaalmajandusliku tausta tähtsuse võrdlus oskuste arengul? Kas mõned
riigid tulevad paremini toime sotsiaalsete lõhede kaotamisega?
Oskuste kasutamine eri riikides – kui palju oskusi on rakendamata?
Riikidevahelised erinevused noorte ja vanemate inimeste oskustes – kas võrreldes PISA
tulemustega erinevused riikide vahel süvenevad või taanduvad?
Oskuste vähenemine vanematel inimestel, kas see erineb riigiti? Täiskasvanuõppe roll
seejuures.
Milline on hariduse/koolituse, töökogemuse ja töökoha roll oskuste omandamisel ja
hoidmisel? Formaalse vs informaalse õppe roll? Üldharidus vs erialaharidus?
Isikuandmete vastutav töötleja:
Haridus- ja Teadusministeerium
Töötlemiskoha aadress:
Tatari 51, 10134 Tallinn
2 (5)
Töödeldavate andmete koosseis:
Õigete valimiisikute leidmiseks on vajalik valimiisiku aadress, ees- ja perekonnanimi, sugu ja
vanus. Need andmed võtab Statistikaameti valimi moodustamise eest vastutav töötaja
Rahvastikuregistrist. Delikaatseks küsimusteks küsitlusandmetes on enesehinnanguline
küsimus vastaja tervise kohta. Lisaks on taustaküsimustikus küsimused vastaja hariduse,
töökogemuse, keele, tehnoloogia ja oskuste kasutamise ning demograafilise tausta kohta.
Küsimustikus on 11 osa (A–K) ning selle täitmiseks kulub umbes 45 minutit. Allpool on lühike
ülevaade igast osast.
A. sotsiaal-demograafiline taust. Küsimused on vastaja vanuse, soo, sünniriigi, vanemate
sünniriigi, õpitud ja koduste keelete kohta.
B. Haridus ja koolitus. Küsimused vastaja formaal- (kõrgeim lõpetatud haridustase,
õppevaldkond jne) ja mitteformaalhariduse kohta (sh läbitud koolitused, saadud tunnistused
jne).
C. Tööalane seisund ja tööajalugu. Küsimused vastaja tööalase seisundi kohta küsitluse ajal,
tööajaloo jne kohta.
D. Praegune töökoht (tasustatud või tasustamata). Küsimused vastaja ameti ja sissetuleku,
organisatsiooni suuruse, töölepingu tüübi, töökohustuste jne kohta.
E. Viimane töökoht (vastaja ei tööta, aga tal oli viimase viie aasta jooksul töökoht). Küsimused
vastaja viimase töö kohta, mittetöötamise põhjused jne.
F. Töötavate või viimase 12 kuu jooksul tasustatud tööd teinud vastajate kasutatavad oskused.
Küsimused vastaja lugemis-, arvutamis- ja tehnoloogiaoskuste kasutamise kohta töökohal.
G. Igapäevaelus kasutatavad oskused. Küsimused arvuti ja muude digiseadmete (nt
nutitelefonid) kasutamise kohta väljaspool tööd.
H. Töökeskkond (töötavad või viimase 12 kuu jooksul tasustatud tööd teinud vastajad).
Küsimused vastaja töötavade ja iseseisvuse kohta töökohal; töökeskkond, meeskonnatöö,
tulemuste ülevaatamine jne.
I. Küsimused vastaja kohta. Küsimused vastaja hoiakute ja tegevuste kohta, sh vabatahtliku
töö, eluga rahulolu, tervise jne kohta.
J. Taustainfo. Küsimused vastaja vanemate, elukaaslaste, laste, vanemate hariduse jne kohta.
K. Sotsiaal-emotsionaalsed oskused. Küsimused vastaja sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste
kohta, mida näitavad meeldiv käitumine, avatus kogemustele, emotsionaalne stabiilsus jne.
Uuringu teises osas lahendab vastaja ülesandeid, mille kaudu mõõdetakse funktsionaalset
lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ja probleemilahendusoskust.
Isikuandmete allikad:
Küsitlusandmed. Taustaküsimustikku eeltäidetakse (täidab Statistikaameti valimi
moodustamise eest vastutav isik) registriandmetega (sünniaasta ja –kuu, sugu, kõrgeim
omandatud haridustase, ametinimetus). Õigete valimiisikute leidmiseks ja tuvastamiseks
vajalikud andmed võetakse Rahvastikuregistrist. Eeltäitmiseks vajalikud andmed saadakse
Rahvastikuregistrist ja Töötamise Registrist.
Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus:
Valimisse kuuluvad 16-65 aastased Eesti elanikud, va inimesed, kes elavad institutsioonides (nt
angla, haigla, vanadekodu); 3200 inimest.
3 (5)
Need vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad, kellele andmed võidakse avalikustada: ei ole.
Andmete kavandatav edastamine kolmandatesse riikidesse: ei ole
Taotleja kinnituste kohaselt:
Teadusuuringu tulemus esitatakse teadusliku üldistusena, isikuid tuvastada ei ole võimalik.
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED:
Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 5 sätestab, et isikustatud andmetega poliitikakujundamise
uuringu läbiviimiseks peab olema Andmekaitse Inspektsiooni eelnev luba. Oleme nõus, et
pärast isikute tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide
saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka
avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute
kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi.
Kuivõd taotluses viidati terviseandmete teemalisele küsimusele, tekkis küsimus eetikakomitee
loa vajalikkusest. Menetluse käigus täpsustas loa taotleja, et uuringus on vaid üks küsimus
„Järgnev küsimus puudutab Teie tervist. Kas arvate, et Teie tervis on üldiselt suurepärane, väga
hea, hea, rahuldav või halb?“. Sellele antav vastus on nii üldine, et selle tõttu ei pea
inspektsiooni hinnangul taotlema täiendavat luba eetikakomiteelt.
Toome välja, et hetkel on isikuandmete kaitsega seotud informatsioon teavituskirjas ühe lõiguna
ning viitega Statistikaameti isikuandmete töötlemist puudutavale leheküljele
(https://www.stat.ee/teave-fyysilisest-isikustandmeesitajale). Sellel Statistikaameti lehel öeldu
kehtib aga riikliku statistika seaduse alusel isikuandmete töötlemise kohta, millega praegu
tegemist ei ole. See viide on seetõttu õiguslikus mõttes eksitav.
Ka on taotluses ning selle lisades kirjas, et „kogutud andmeid töödeldakse anonüümitud kujul
ning avaldatakse üldistatuna, mis välistab Teie isiku tuvastamise võimaluse“.
Inspektsioon paneb antud otsusega andmetöötlejale kohustuse selgitada uuringu raames
isikuandmete töötlemist isikule läbipaistvamalt. Hetkel jääb inimesele arusaam, et tema
andmeid töödeldakse riikliku statistika seaduse alusel ja anonüümselt. Samas räägitakse
andmete avaldamisest uuringuga seotutele, kusjuures inimesele võib jääda arusaamatuks, mis
asi on konsortsium. Voldik küll selgitab, mis on PIAAC, kuid mitte seda, mis on PIAAC
konsortsium. Ehk et inimene tegelikult ei saa neist lõikudest ülevaadet, kellele millisel kujul
tema andmeid edastatakse ning kaua millisel kujul inimese andmeid säilitatakse.
Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks uuringus kehtib tingimustel, mis on
inspektsioonile 02.03.2020 esitatud taotluses ning lisamaterjalides kajastatud.
Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse
Inspektsiooni teavitada.
Lugupidamisega
4 (5)
/allkirjastatud digitaalselt/
Signe Kerge
vaneminspektor
peadirektori volitusel
5 (5)