Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
02.10.2020 nr DM-111240-4
Riigi huvi väljaselgitamine Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse menetluses
KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING (registrikood 10186158, aadress Turu tn 3, Kiviõli linn, Lüganuse
vald, 43125 Ida-Viru maakond; edaspidi Kiviõli Keemiatööstuse OÜ) on esitatud Keskkonnaametile Uljaste
uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) taotluse (registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 29.11.2019 numbriga 12-2/19/519 ja täiendavad materjalid 23.12.2019 numbriga 12-
2/19/519-4 ning 15.01.2019 numbriga 12-2/19/519-7).
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ taotleb uuringuluba Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Uljaste külas riigile
kuuluvatel katastriüksustel Sonda metskond 2 (katastritunnus 75101:001:0120), Sonda metskond 27
(katastritunnus 75101:001:0037), Sonda metskond 39 (katastritunnus 75101:001:0044) ja reservmaal.
Katastriüksuste valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Lisaks
kattub taotletav Uljaste uuringuruum eraomandisse jäävate katastriüksustega Jaanivere (katastritunnus
75101:001:0006), Liivaaru (katastritunnus 75101:001:0230), Silla (katastritunnus 75101:001:0014), Silla
(katastritunnus 75101:001:0015), Satsu raudteelõik (katastritunnus 75101:001:0024) ja Kaubastu tee T5
(katastritunnus 75101:001:0257).
Taotletava Uljaste uuringuruumi pindala on 424,11 ha. Tegemist on tarbevaru uuringuga, mille käigus plaanitakse
rajada kuni 40 puurauku ja kuni 15 uuringukaeveõõnt uurimissügavusega kuni 50 m. Uuritavaks maavaraks on
põlevkivi. Uuringu käigus on planeeritud teostada järgmised hüdrogeoloogilised katsetööd: katsepumpamine ja
veetasemete mõõtmised. Lisaks on planeeritud teostada järgnevad sihtotstarbelised tööd: Uljaste järve setete
uuring; põleviki niiskussisalduse, tuhasuse, kütteväärtuse ja õli sisalduse määramine; topograafiline
mõõdistamine; turbalasundi sondeerimine (ca 15 sondeerimispunkti). Uuringu teostaja on OÜ Inseneribüroo
STEIGER (registrikood 11206437, aadress Männiku tee 104, Nõmme linnaosa, Tallinn, 11216 Harju maakond).
Taotletava geoloogilise uuringu loa kehtivusaeg on 5 aastat.
Taotluse menetlusse võtmine on avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.04.2020.
Tuginedes maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 27 lõikele 7 saatis Keskkonnaamet 21.04.2020 kirjaga nr 12-
2/20/150-5 uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks kohaliku omavalitsuse üksusele. Lüganuse Vallavolikogu
keeldus 17.06.2020 otsusega nr 269 Uljaste uuringuruumi uuringuloa andmisest.
Keskkonnaamet küsis Kiviõli Keemiatööstuse OÜ seisukohta uuringuloa taotluse menetluse jätkamise osas
22.06.2020 kirjaga nr 12-2/20/150-10 ning edastas Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le Lüganuse Vallavolikogu
17.06.2020 otsuse nr 269.
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tegi Keskkonnaametile 30.09.2020 kirjaga (registreeritud keskkonnaotsuste
infosüstemeis KOTKAS 30.09.2020 numbriga DM-111240-3) ettepaneku pöörduda Vabariigi Valitsuse poole
Uljaste uuringuruumi uuringuloa menetluse osas.
Pärast kohaliku omavalitsuse üksuse keeldumist on uuringuloa andjal tulenevalt MaaPS § 35 lõikest 3 võimalik
kaaluda, kas keelduda uuringuloa andmisest või pöörduda Vabariigi Valitsuse poole. Vabariigi Valitsuse
nõusoleku andmise aluseks on üleriigilised, sotsiaalsed keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis tingivad vajaduse
väljastada uuringuluba just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumil.
Vabariigi valitsuse nõusolekul antakse uuringuluba vaid erandjuhul, kui see on riigi huvist lähtuvalt vajalik.
MaaPS § 35 lõike 4 kohaselt võib uuringuloa andja keelduda eelnimetatud paragrahvi lõikes 3 sätestatud Vabariigi
Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul uuringuloa andmiseks riigi huvi
ilmselgelt puudub.
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Eelnevalt tulenevalt palub Keskkonnaameti riigi huvi väljaselgitamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta Uljaste uuringuruumi uuringuloa taotlusele. alume seisukohta
põhjendada ning tuua võimalusel välja seosed arengudokumentidega või -kavadega ning muude asjassepuutuvate
dokumentidega. Seisukoht palun esitada Keskkonnaametile ühe kuu jooksul, s.o hiljemalt kuupäevaks 03.11.2020.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisad:
1. Lüganuse Vallavolikogu 17.06.2020 otsus nr 269.asice
2. Uljaste uuringuruumi uuringuloa taotlus.zip
3. Seisukoht Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse menetluse jätkamise osas.asice
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium
Lilli Tamm
[email protected]
2(2)
LÜGANUSE VALLAVALITSUS
Lilli Tamm Teie 21.04.2020 nr 12-2/20/150-5
Keskkonnaamet
[email protected] Meie 19.06.2020 nr 5-9/674-6
Haldusakti edastamine
Lüganuse Vallavalitsus edastab Lüganuse Vallavolikogu 17.06.2020. a istungil vastu võetud
otsuse nr 269 „Arvamus Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andrea Eiche
vallavanem
Lisa: Lüganuse Vallavolikogu otsus nr 269
Andrea Eiche
332 1321
[email protected]
Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223
Kiviõli, Lüganuse vald E-post
[email protected] a/k EE162200221068428704
43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank
1
Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Põhja-Kiviõli II põlevkivkarjääri mäeeraldise piir
Põhja-Kiviõli II põlevkivkarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir
Põlevkivi ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne
reservvaru, pR - passiivne reservvaru)
Sonda (Uljaste II) liivamaardla ploki pii (pR - passiivne reservvaru)
Kure turbamaardla ploki piir (aR - aktiivne reservvaru)
Laaneoti
Aseri fosforiidimaardla ploki piir (P - prognoosvaru)
75101:001:0306
3
Eesti põlevkivimaardla Uljaste uuringuvälja piir Sonda metskond 2
Metsla 75101:001:0120
75101:001:0011 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Sat
5,8 Kvaternaarisetete paksus, m
3986 1965. a puuraugu nr
su r
1,06 Aluspõhja kivimite paksus, m
60,15 Suudme abs kõrgus, m
3,14 Tootuskihi paksus, m
audt
50,17 Kasuliku kihi lamami Kailaru
2,65 abs kõrgus, m Põlevkivikihtide paksus, m 75101:002:0400
eel
õi
Kavandatava puuraugu asukoht
k
Geofüüsikaline profiil Plokk 45 P
Plokk 1 aR
Plokk 8 aR
Soosilla
44201:001:0425 N
0,8 4
Plokk 1 aR 3983 Plokk 3 aT
2 0,57
Plokk 8 aR 57,29
3,05
52,87
75101:
2,44 Kaardileht nr 644 Kohtla-Järve
33
38
001:
7,5
3964
0,2
0024
59,82 5 Uuringuruumi teenindusala
50,07
2,05 32 piiripunktide koordinaadid
1,55 Metsla
75101:001:0011 Nr X Y Nr X Y Nr X Y
31 1,0 1 6 584 962,13 658 054,98 26 6 584 326,85 658 287,64 51 6 584 679,00 659 407,24
1 3982 2 6 585 400,97 658 890,30 27 6 584 411,67 658 339,64 52 6 583 897,83 659 825,32
5,8 5,8
Tõrukese 59,56
Plokk 1 aR 3986 48 47 2,81 3 6 586 158,87 660 332,95 28 6 584 468,24 658 356,75 53 6 584 135,24 659 921,57
1,06 75101:001:0012 50,01
60,15 4 6 585 507,54 660 434,11 29 6 584 919,78 658 078,52 54 6 583 876,34 660 056,79
29 Plokk 3 aR 3,14 Jaanivere 2,25
75
50,17 5 6 585 185,97 660 464,73 30 6 584 934,25 658 072,41 55 6 583 875,99 660 058,08
75101:001:0006 39
K :00
10
Sonda metskond 2 2,65 6 6 584 029,42 660 566,52 31 6 585 009,89 659 235,14 56 6 584 036,47 660 105,44
ul
1
las :0
75101:001:0120 Põhja-Kiviõli II 7 6 583 601,27 660 615,67 32 6 585 099,86 659 404,19 57 6 584 038,60 660 098,74
46
aa 00
41
1
6,8 45 põlevkivikarjäär 8 6 583 079,71 660 131,87 33 6 585 242,24 659 673,68 58 6 584 220,34 660 013,73
re 3
3989 9 6 583 189,33 659 961,85 34 6 585 241,65 659 686,55 59 6 584 318,65 660 200,31
-
60,38 Plokk 1 aT 10 6 583 068,64 659 706,01 35 6 585 241,49 659 692,89 60 6 584 319,86 660 202,51
1,44 51 Liivaaru 42 Plokk 3 aR
52,14 Orkaani 11 6 583 120,49 659 645,91 36 6 585 240,77 659 699,50 61 6 584 148,82 660 289,83
1,13 75101:001:0230
75101:002:0118 12 6 583 253,90 659 550,56 37 6 585 239,33 659 708,25 62 6 583 910,66 660 415,10
Plokk 3 aR 13 6 583 390,88 659 446,56 38 6 585 236,93 659 716,96 63 6 583 850,61 660 451,79
28 14 6 583 515,75 659 379,18 39 6 584 788,30 659 951,60 64 6 583 652,49 660 080,16
15 6 583 590,80 659 322,59 40 6 584 789,23 659 953,46 65 6 583 598,55 659 980,77
Sonda metskond 39
Sonda metskond 27 60 16 6 583 655,85 659 249,11 41 6 584 787,41 659 954,43
75101:001:0037 17 6 583 721,59 659 190,97 42 6 584 691,89 659 779,41 Pindala 424,11 ha
26 75101:001:0044
Silla 18 6 583 844,73 659 034,48 43 6 584 694,96 659 779,06
75101:001:0015
58 19 6 583 890,86 658 962,64 44 6 584 701,08 659 778,13
25 Ülase 20 6 583 937,07 658 825,44 45 6 584 782,78 659 769,12
Plokk 4 pR 24 53 75101:001:0009 61 21 6 583 989,13 658 725,15 46 6 584 782,78 659 632,05
Kaubastu tee T5
Silla 22 6 584 082,28 658 585,32 47 6 584 982,44 659 678,28
23 75101:001:0257
75101:001:0014 23 6 584 164,07 658 477,92 48 6 585 003,70 659 437,08
22 6 24 6 584 213,04 658 374,54 49 6 584 694,72 659 410,67
57 25 6 584 265,34 658 316,96 50 6 584 681,15 659 410,78
52 1,6
21 Sinilille
62
3981
5,5 -
Sonda metskond 4 20 3985 61,13 75101:001:0008
75101:001:0140 9,2 - 55 0 200 400 m
64,58 59,53 63
2,63 -
47,28 17 Kanarbiku
2,10 Märkused:
751 75101:001:0007
01:
001:
0021
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Plokk 1 pR 64 7 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
Maaparandushoiuala Plokk 3 aR 65
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
Sonda metskond 5 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 23.08.2019);
14 75101:002:0117 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (must-valge põhikaart, kitsenduste andmed);
Ranna või kalda piiranguvöönd - Keskkonnaregistri Uljaste ja Põhja-Kiviõli uuringuvälja põlevkivi plokkide ja Põhja-Kiviõli II
13 põlevkivikarjääri mäeeraldise piiriandmeid (seisuga 26.08.2019).
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Uljaste maastikukaitseala 1,9 5. Uuringuruumi teenindusala asukoha skeem on esitatud mõõtkavas 1 : 100 000, kuna
3984
63,14
12,05 12 uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritsev lähipiirkond ei oleks suurema mõõtkavaga
2,37 Plokk 7 pR asukoha skeemilt selgelt tuvastatav.
46,82
Kaitseobjekti piirangud 1,77 9
11 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
10 8 Uljaste uuringuruum Uuringuruumi teenindusala
Teekaitsevöönd Plokk 3 aR i Uljaste uuringuväli
Loos plaan
Sonda metskond 7 0
:074
101: 2
00 Ida-Viru maakond, Lüganuse vald
75101:001:0160 2,6 75
3980
Elektripaigaldise kaitsevöönd 22,7
66,61 Loa omanik Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Graafiline lisa 1/1
2,82
39,28 Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli, Turu tn 3, 43125
2,14
[email protected] /allkirjastatud digitaalselt/
Veehaarde sanitaarkaitseala Mõõtkava 1 : 10 000
Priit Orumaa
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kaja Paat Kuupäev 24.10.2019
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Helis Vahtra Töö nr 19/2673
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ
Uljaste uuringuruumi
geoloogilise uuringu loa taotlus
Töö nr 19/2673
Tallinn 2019
Seletuskiri
1. Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu eesmärk.
Geoloogilise uuringu luba Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Uljaste uuringuruumis
taotleb ettevõte Kiviõli Keemiatööstuse OÜ põlevkivi uuringuteks. Uuringuruumi
pindala on 424,11 ha ning selle teenindusala asub Eesti põlevkivimaardla Uljaste
uuringuväljal.
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-l on pikaaegne põlevkivi kaevandamise ja põlevkiviõli
tootmise kogemus. Soojus- ja elektrienergia koostootmisega kaetakse Kiviõli linna
soojusenergia vajadused. Ettevõtte tootmisüksused asuvad Kiviõli linnas. Täna toimub
kaevandamine Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääris, kus põlevkivi jääkvaru ammendatakse
lähiaastatel. Sellest tulenevalt soovib Kiviõli Keemiatööstuse OÜ uurida varustamise
võimalust põlevkiviga pärast Põhja-Kiviõli kaevevälja kaevandatava põlevkivivaru
ammendamist, et tagada ka tulevikus piirkonna soojus- ja elektrienergia vajadus. Uueks
ja kõige soodsamaks toormebaasi asukohaks oleks Uljaste uuringuvälja idapoolne osa.
Kavandatava uuringu eesmärk on uurida vähima võimaliku keskkonnamõjuga põlevkivi
kaevandamise võimalikkust Uljaste uuringuväljal. Eesmärgi täitmiseks on esmalt vaja
välja selgitada uuringuruumi ja selle lähiümbruskonna keskkonnakaitselised ja hüdro-
geoloogilised tingimused. Juhul kui nende uuringute tulemusel tehakse kindlaks, et
põlevkivi kaevandamine on keskkonnakaitseliselt ohutu ning hüdroloogilised ja hüdro-
geoloogilised tingimused seda võimaldavad, siis selgitatakse välja geoloogiliste
puuraukude rajamisega uuringuruumi geoloogiline ehitus, põlevkivi kihindi lasumistingi-
mused, mäenduslikud tingimused ning hinnatakse põlevkivi kvaliteeti ja maavaravaru
kogust.
2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus.
2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus.
Taotletav Uljaste uuringuruum teenindusala pindalaga 424,11 ha asub Ida-Viru maa-
konnas Lüganuse vallas Uljaste külas. Enamuse alast moodustab RMK Sonda metskonna
metsamaad. Uuringuruumi teenindusala hõlmab järgmisi riigile kuuluvaid kinnistuid:
- Sonda metskond 2 (75101:001:0120);
- Sonda metskond 27 (75101:001:0037);
- Sonda metskond 39 (75101:001:0044);
- Kaubastu tee T5 (75101:001:0257);
- Riigi reservmaa (~0,3 ha).
Eraomandisse jäävatest kinnistutest kattub uuringuruum järgmiste kinnistutega:
- Jaanivere (75101:001:0006);
- Liivaaru (75101:001:0230);
- Silla (75101:001:0014);
- Silla (75101:001:0015);
- Satsu raudteelõik (75101:001:0024).
Taotletava uuringuruumi teenindusalast jäetakse esilagu välja Tõrukese
(75101:001:0012), Metsla (75101:001:0011), Kanarbiku (75101:001:0007), Sinilille
(75101:001:0008) ja Ülase (75101:001:0009) kinnistud.
Uuritav ala on tasase reljeefiga mõningase langusega põhja suunas. Maapinna abs
kõrgused jäävad Maa-ameti kaardirakenduse andmetel vahemikku 56 - 65 m. Kiviõli linn
jääb uuringuruumist ~7 km kaugusele kagu suunda.
Taotletava uuringuruumi teenindusala külgneb läänes Pada-Sonda riikliku kõrvalmaantee
(tee nr 17117) kaitsevööndiga ja Toomika kraavi (Leinoja) kalda piiranguvööndiga, idas
Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri mäeeraldisega (maavara kaevandamise luba nr KMIN-
105) ja põhjas kõrgepinge õhuelektriliini kaitsevööndiga. Lõunas on uuringuruumi
piiritlemisel arvestatud Sonda aleviku majapidamistega, milledele on jäetud minimaalselt
~250 m laiune puhverala. Sonda aleviku majapidamised on ka taotletavale uuringu-
ruumile kõige lähemal asuvad. Uuringuruumi teenindusala läbib avalikus kasutuses olev
Kaubastu tee (tee nr 7510149).
Uljaste uuringuruumi teenindusala kattub ULJASTE 1/PÜ-114 (tunnus
1107030020020001) ja ULJASTE 3/PÜ-114 (tunnus 1107200010010001) maaparandus-
süsteemidega. Vahetult uuringuruumi teenindusala lääneservas voolab Toomika kraav
(Leinoja), mis on ühtlasi maaparandussüsteemi eesvool ULJASTE 3/PÜ-114 (tunnus
11072000100100011M). Uuringuruumi teenindusala kirdeosasse jääb maaparandus-
süsteemi eesvool Uljaste 1/PÜ-(tunnus 11070300200200011M).
Natura 2000 alad uuringuruumi teenindusala piires puuduvad. Uuringuruumi
teenindusala idaossa jäävad kuusikute ja kuusesegametsade ning märgalade metsade
vääriselupaigad (tunnused VEP128050 ja VEP204369). Uuringuruumi teenindusalast
põhja suunas teisel pool elektriliini kaitsevööndit jäävad samuti mitmed vääriselupaigad.
Uuringuruumi teenindusala idaosas, Sonda metskond 2 kinnistul, on registreeritud
III kategooria kaitsealuste liikide pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis; tunnused
KLO9341141 ja KLO9341142) kasvupaigad. Uuringuruumi teenindusalast kaguosas
asub I kategooria kaitsealune Satsu lendorava püsielupaik.
Uljaste maastikukaitseala (tunnus KLO1000654) jääb minimaalselt 330 m kaugusele
läände. Uljaste maastikukaitseala eesmärk on kaitsta eriilmelisi maastikuelemente (oosi,
järve ja raba), sealseid elupaigatüüpe ning kaitsealuseid taime- ja loomaliike. Uljaste järv
(tunnus VEE2014100) jääb uuringuruumi edelapiirist ~700 m kaugusele.
Uuringuruumi teenindusala keskosas Kanarbiku (75101:001:0007) kinnistu vahetus
läheduses asub keskkonnaregistris arvel olev puurkaev (tunnus PRK0054441) 10 m laiuse
sanitaarkaitsealaga. Väljaspool uuringuruumi ~350 m kaugusele lõuna suunda jääb
Lembitu tn 48 (75101:006:0173) kinnistul asuv puurkaev (tunnus PRK0002415).
2.2 Uuringuruumi varasem uuritus. Maavara otsinguks tehtava üldgeoloogilise
uurimistöö või geoloogilise uuringu korral uuritava maavara eeldatavad
kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihi ning
katendi paksuse piirväärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutus-
valdkondade loetelu.
Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub pea kogu pindala ulatuses Eesti põlevkivi-
maardla Uljaste uuringuvälja (registrikaardi nr 0031) põlevkivi aktiivse reservvaru
plokkidega 3 ja 8. Uuringuruumi teenindusala põhjaosa kattub lisaks Kure turbamaardla
(registrikaardi nr 0524) hästilagunenud turba aktiivse reservvaru plokiga 1. Turba
uuringuid taotletava uuringuruumi piires tehtud ei ole. Uuringuruumi lääneosas asub
Sonda (Uljaste II) liivamaardla (registrikaardi nr 0176) ja selle ehitusliiva passiivse
reservvaru plokk 1 varu kogusega 726 tuh m3. Liivamaardlat on uuritud 1973. aastal ning
~5 ha pindalaga maapinna reljeef viitab ka kunagisele liiva kaevandamistegevusele.
Taotletava uuringuruumi kirdenurka jääb Aseri fosforiidimaardla (registrikaart 0191)
prognoosvaru plokk 45.
Vastavalt Eesti põlevkivimaardla Uljaste uuringuvälja registrikaardile (0031) on
taotletavas uuringuruumis põlevkivi uuritud järgmiste tööde raames:
− Loode Geoloogia Valitsus, Leningrad Eesti põlevkivimaardla Kohtla välja
detailuuringu ja Püssi ning Uljaste välja eeluuringu geoloogiline aruanne (G. Jegorov,
vene k). Loode Geoloogia Valitsus, 1957 (EGF nr 791);
− Eesti põlevkivimaardla Kiviõli kaevevälja varu ümberarvutuse aruanne 1965. a
konditsioonide järgi (A. Filatova, vene k). Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, 1968
(EGF nr 2990);
− Eesti põlevkivimaardla varu ümberhindamine (seisuga 01.01.1995.a). Sonda uuringu-
väli (V. Kattai). Eesti Geoloogiakeskus, 1995 (EGF nr 4938);
− Eesti põlevkivimaardla varu ümberhindamine (seisuga 01.01.1995.a). Uljaste uuringu-
väli (V. Kattai). Eesti Geoloogiakeskus, 1995 (EGF nr 5291);
− Eesti põlevkivimaardla Uljaste uuringuvälja registrikaardi (0031) täpsustamine,
seletuskiri. (M. Rammo). OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2007 (EGF nr 7963).
Esimesed puuraugud rajati taotletava uuringuruumi piires juba 1930ndatel AS-i Asserini
poolt. Uuringuruumi piiresse jääb selle uuringu 36 puurauku (PA-1…41), millede vahe-
kaugused varieeruvad 100 kuni 500 m piires. Geoloogilistest andmetest on säilinud vaid
puuraukude asendiplaan põlevkivikihtide summaarsete paksuste andmetega.
Ala eeluuringu tegi 1956. aastal Leningradi Loode Geoloogia Valitsus (Egorov, 1957).
Puuraukude vahekaugused on vahemikus 0,5 - 1,0 km. Taotletava uuringuruumi piiresse
jääb selle uuringu 9 puurauku (graafiline lisa 1). Uuringu käigus määrati põlevkivikihtide
kütteväärtus „puhtas“ põlevkivis, kuna põlevkivikihtidest nopiti välja lubjakivi konkreet-
sioonid. Lubjakivikihtide kütteväärtust uuringu käigus ei määratud. Seega ei ole andmed
tootsa kihindi kvaliteedi kohta usaldusväärsed.
Põlevkivivaru on hinnatud 1995. aastal Uljaste uuringuvälja piires 1956. a uuringu
andmete põhjal kahel korral (Kattai, 1995) ja täpsustati 2008. aastal (Rammo, 2008).
Põlevkivivaru on kinnitatud ja arvel kahes plokis: aktiivse reservvaru plokkides 3 ja 8.
Plokk 8 paikneb Uljaste uuringuvälja avamusjoone piirkonnas ja plokis on arvel 3,0 mln t
põlevkivi. Kuna uurituse tase on madal, siis varu hinnati reservvaruna. Plokk 3 hõlmab
suurema osa taotletava uuringuruumist. Kasulik kiht lasub maapinnast 1 - 25 m
sügavusel. Sarnaselt plokiga 8 on ploki 3 varu hinnatud aktiivse reservvaruna 28,8 mln t
koguses (Rammo, 2008).
Viimastes uuringutes kasutati põlevkivi kihindi energiatootluse arvutamiseks plokkides
3 ja 8 1956. aasta uuringutel saadud põlevkivikihtide „puhta“ põlevkivi kütteväärtust.
Kuna lubjakivikihtide kvaliteedi kohta andmed üldse puudusid, võeti need lõunapool
asuva Sonda uuringuvälja lähima ploki keskmistest näitajatest. Kuiva põlevkivi mahu-
mass määrati mahumassi ja kütteväärtuse pöördvõrdelise sõltuvuse järgi. Seetõttu tuleks
kavandatava uuringu käigus võtta rajatud puuraukudest täiendavad proovid põlevkivi
kvaliteedist usaldusväärsete andmete saamiseks.
Põlevkivikihindi lasumistingimused Uljaste uuringuruumis on varieeruvad. Uuritava ala
põhjapiiriks on põlevkivi tootsa kihindi avamusjoon, kus kihind lasub vahetult
kvaternaarisetete all. Lasundi sügavus avamusjoone piirkonnas (uuringuruumi põhjaosas)
kuni 8 m sügavusel maapinnast ning see on esindatud turba, moreeni ja liivaga. Seal ei
esine tootuskihind täies paksuses ja ülemised kihid on osaliselt kulutatud. Lõuna suunas
suureneb katendi paksus põlevkivi peal kohati kuni 20 - 25 meetrini. Seal lisanduvad
katendisse ka aluspõhjala kivimid − Ülem-Ordoviitsiumi Rakvere (O3RK), Oandu
(O3ON), Keila (O3KL) ja Haljala (O3HL) lademed.
Ülem-Ordoviitsiumi Kukruse lade (O3KK) täispaksusega kuni 20 m on esindatud savika
lubjakiviga, mille alumises osas esinevad põlevkivikihid. Kõige paksemad põlevkivikihid
F1, E, D, C, B, A1, A ja lubjakivi vahekihid E/D, D/C, C/B, B/A1 moodustavad nn tootsa
ehk tööstusliku kihindi. Varasemate uuringute andmetel põlevkivikihtide summaarne
paksus varieerub vahemikus 1,26 - 2,27 m, kuid see vajab täpsustamist, kuna
olemasolevatel andmetel paksuse kõikumised on väga suured ning pole arusaadav,
millised kihid võeti varasemate uuringute tulemusena tootsa kihindi koosseisu. Tootsast
kihindist 1,2 - 1,3 m kõrgemal esinevad ülemised põlevkivikihid H ja G koos lubjakivi
vahekihiga H/G kogupaksusega 0,6 - 0,8 m. Tootsa kihindi lamamis esinevad Kesk-
Ordoviitsiumi Uhaku, Lasnamäe, Aseri, Kunda ja Volhovi lademe karbonaatkivimid ning
Alam-Ordoviitsiumi ja Kambriumi terrigeensed setted.
Uljaste järve all ja sellest ida suunas esinevad aluspõhja kivimites kerked amplituudiga
üle 10 m, kus kasulik kiht ei esine täies paksuses või üldse puudub. Antud piirkond, kuhu
kuuluvad Uljaste uuringuvälja kaguosa, Põhja-Kiviõli kaevevälja edelaosa ja Sonda
uuringuvälja äärmine põhjaosa, on maardlas kõige keerulisem ala aluspõhja kivimites
lokaalsete struktuuride (kergete) leviku tõttu. Mäetöödega need kuskil avatud ei ole.
Taotletavas uuringuruumis esinevad ka eeldatavasti kirde-edelasuunalised karstirikked,
mille täpsemad asukohad selgitatakse välja planeeritava geofüüsikalise uuringu käigus.
Põlevkivikihindi üldine nõrk (10 - 15 kraadine) lõunasuunaline kallakus ja katendi
võrdlemisi väike paksus võimaldavad alal võtta kasutusele avakaevandamise. Põlevkivi-
varu sellel alal võib moodustada ligi 15 - 20 mln t.
Hüdrogeoloogilises läbilõikes võib välja eraldada Kvaternaari, Ordoviitsiumi,
Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksid. Karjäärivee juurdevoolu olulisemaks
moodustajaks on Ordoviitsiumi veekompleks, milles eristatakse kahte põhjaveekihti:
Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda. Veepidemeks nende vahel on Uhaku lademe savikas
lubjakivi ja mergel.
Taotletava Uljaste uuringuruumi põlevkivi kvaliteet on tõenäoliselt väga ligilähedane
kõrval oleva Põhja-Kiviõli kaevevälja omale. Registrikaardi (0031) andmetel on Uljaste
uuringuruumis ploki 3 ja 8 kvaliteedinäitajad toodud tabelis 1.
Tabel 1 Kvaliteedinäitajad taotletavas Uljaste uuringuruumis
Varuplokk Looduslik Tihedus Tuhasus, Orgaanika Põlemissoojus, Õli
niiskus, tervikus, % sisaldus, MJ/kg saagis,
% g/cm3 % %
Plokk 3 aR 6,1 1,59 51,4 31,1 11,4 20,2
Plokk 8 aR 6,1 1,58 50,8 31,4 11,6 20,5
aR - aktiivne reservvaru
3. Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite
kirjeldus.
Geoloogiline uuring Uljaste uuringuruumis planeeritakse teha kahes etapis. Esimeses
etapis tehakse geofüüsikalised uuringud ja hüdrogeoloogilised uuringud eesmärgiga
täpsustada uuringualal rikkevööndite asukohti ning hinnata kaevandamise mõju piirkonna
põhjaveerežiimile ning põhjavee ja pinnavee kvaliteedile. Esimese etapi tulemuste alusel
planeeritakse tööde maht teises etapis, mis kujutab endast maavara geoloogilist uuringut,
mille käigus tehakse geoloogiline uuring tarbevaru tasemel.
Esimene etapp - geofüüsikaline ja hüdrogeoloogiline uuring
Karstitsoonide leviku määramine tehakse elektromeetrilise profileerimisega. Uuringu-
profiilide üldmaht on eeldatavasti kuni ~15 km. Lisaks maapinnapealsele uuringule
sooritatakse puuraukudes geofüüsikalised mõõtmised, mille abil on võimalik anda olulist
sisendit hüdrogeoloogilisele hinnangule. Geofüüsikalistest mõõtmistest sooritatakse
kavernomeetria, loodusliku gammakiirguse mõõtmine ja voolukiiruste mõõtmine.
Kuna üks oluline aspekt võimaliku kaevandamise juures on mõju Uljaste maastiku-
kaitsealale sh Uljaste järvele, siis selgitatakse välja uuringu käigus Uljaste järve
põhjasetete koostis. Selleks kasutatakse kajaloodi, millega määratakse järvepõhja ehitus
ilma seda rikkumata.
Hüdrogeoloogilise uuringu käigus rajatakse esialgu 16 puurauku. Neist 2 puurauku
rajatakse pinnakattesse kuni 5 m sügavusele, 12 puurauku Keila-Kukruse veekihti (süga-
vus kuni 20 m) ja 2 puurauku Lasnamäe-Kunda veekiht kuni 45 m sügavusele. Puuraugud
rajatakse puuraukude paaridena 20 - 30 m vahemaaga, millest ühes puuraugus (põhi-
puurauk) teostatakse katsepumpamist ning teises puuraugus (vaatluspuurauk) mõõde-
takse veetaset katse vältel. Pinnakatte puuraugud rajatakse eraldiseisvatena, vaatlusauku
juurde ei rajata. Hüdrogeoloogiliste puuraukude lõplik arv ja üldmetraaž täpsustub pärast
geofüüsikalise uuringuid ja rikkevööndite leviku täpsustumist. Katsepumpamise
metoodika valitakse vastavalt seirepuuraugu veeandvusele. Vähese veeandvuse korral
teostatakse katsepumpamise asemel peale valamiskatse või slug test.
Põhjavee kvaliteedi hindamiseks võetakse veeproovid kõikidest puuraukudega avatud
veekihtidest. Uljaste järve vee keemilise koostise hindamiseks võetakse pinnavee proov.
Veetasemete seire toimub valitud puuraukudes sagedusega 1 kord kuus geoloogilise
uuringu lõpuni. Piirkonna tarbekaevud kaardistatakse, kaevudes mõõdetakse veetasemed
ja valitud kaevudes võetakse veeanalüüsid.
Kogutud andmete alusel koostatakse hüdrogeoloogiline mudel kaevandmisest tuleneva
veetaseme alanduslehtri kujunemise kohta erinevate stsenaariumite korral. Hüdro-
geoloogiliste tööde tulemuste põhjal antakse hinnang kaevandamise mõjust piirkonna
põhjaveerežiimile, tarbekaevude veeandvusele ja veetasemele, põhjavee ja pinnavee
kvaliteedile (sh Uljaste järvele).
Teine etapp - geoloogiline uuring
Pärast geofüüsikalisi ja hüdrogeoloogilisi uuringuid planeeritakse geoloogiliste
puuraukude asukohad. Geoloogilise uuringuga rajatakse kuni 10 - 15 puurauku põlevkivi
kihindi lamamini (uurimissügavusega kuni ~30 m). Puuraugud rajatakse südamik-
puurimise meetodil. Kvaternaarisetete osas puuraugud manteldatakse puuraugu püsivuse
tagamiseks ja vältimaks katendi materjali sisse varisemist. Vajadusel planeeritakse ka
kaevandid põlevkivi avamusjoone täpsustamiseks. Hüdrogeoloogilistest töödest tehakse
veetaseme mõõtmised puuraukudes.
Geoloogiliste puuraukudena kasutatakse ka esimeses etapis rajatud hüdrogeoloogilisi
puurauke, mille südamikku saab kasutada nii geoloogilise ehituse kirjeldamisel kui ka
proovide võtmiseks. Põlevkivi tarbevaru hindamisel peab uuringuvõrk olema tihedusega
vähemalt 2 × 1 kilomeetrit. Keerulisemates geoloogilistes tingimustes on vaja kasutada
tihedamat uuringuvõrku. Et saada usaldusväärsed andmed põlevkivi kvaliteedi kohta
peab puursüdamiku väljatulek puurimisel olema vähemalt 80%.
Saadud puursüdamikud kirjeldatakse, fotografeeritakse ning võetakse proovid labora-
toorseteks katsetusteks. Kõik puuraugud proovitakse kasuliku kihi ulatuses. Proovid
võetakse kihtdiferentsiaalmeetodil, mille järgi võetakse proove kõigist põlevkivikihtidest
ja nende vahel olevatest lubjakivikihtidest (põlevkivikihid H, G, F2, F1, E, D, B, C, A1, A
ja lubjakivi vahekihid H/G, E/D, D/C, C/B, B/A1). Iga eraldi proovitava lubjakivikihi
minimaalne paksus on 5 sentimeetrit. Õhemaid lubjakivi vahekihte tuleb proovida koos
põlevkiviga. Kogu puursüdamikust võetud proov purustatakse ja peenendatakse ning seda
vähendatakse kvarteerimise meetodil analüüside tegemiseks vajaliku kaaluni. Peenen-
datud proovist moodustatakse ka proovi duplikaat. Laboratoorselt määratakse põlevkivi
niiskussisaldus, tuhasus, kütteväärtus ja õli sisaldus. Põlevkivi põhiliseks kvaliteedi-
näitajaks on kuivaine kütteväärtus.
Kõikide rajatud puuraukude suudmed mõõdistatakse instrumentaalselt ja uuringu tulemu-
sena valmib uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva maa-ala kohta topograafline
plaan.
Taotletava uuringuruumi piiresse jääva Kure turbamaardla piiri täpsustatakse nii turba-
maardla piiresse rajatavate puuraukude abil kui ka turbapuuriga sondeerimise abil.
Sondeerimise vajadus selgub pärast hüdrogeoloogiliste ja geoloogiliste puuraukude
rajamist.
Kõik puuraugud likvideeritakse vastavalt geoloogilisele ehitusele ja hüdrogeoloogilistele
tingimustele ning puuraukude konditsioonile. Juhul kui on vaja puurauke säilitada
hilisemaks seireks ja seiret peab teostama ka pärast geoloogilise uuringu loa lõppemist,
tuleb puurauk registreerida keskkonnaregistrisse. Seire andmeid kasutatakse tulevikus
kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju väljaselgitamisel.
Kogu uuringu väli- ja laboriandmete sh varasemate uuringu andmete alusel koostatakse
geoloogilise uuringu aruanne koos graafiliste lisadega.
4. Üldgeoloogilise uurimistööga või geoloogilise uuringuga kaasneda võivate
keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende vähendamise meetmed.
Taotletava uuringuruumi teenindusala idaossa jäävad vääriselupaigad ja seal on ka
registreeritud III kategooria kaitsealuste liikide pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis)
kasvupaigad. Uuringus arvestatakse taimeliikide eripäradega ning uuringupunktid paigu-
tatakse nimetatud vääriselupaikadest ja liigi leiukohtadest eemale. Juhul kui geoloogiliste
välitööde käigus saab üksik eksemplar kahjustatud, siis kindlasti tagatakse leiukoha
üldine populatsiooni säilimine. Vajadusel kaasatakse geoloogilise uuringu käigus vastava
liigi eksperdid.
Taotletava uuringuruumi teenindusalal majapidamisi ei asu. Lähimad majapidamised
jäävad minimaalselt 250 m kaugusele lõuna suunda. Geoloogiliste välitöödega ei häirita
kohalikke elanikke, välitööd toimuvad päevasel ajal. Mõju ei ulatu väljapoole uuringu-
ruumi teenindusala või on väheoluline.
Uuringuruumi teenindusala on kaetud suuremas osas metsamaaga. Geoloogiline uuring
ei kahjusta uuringuruumi alal oleva maa väärtust, uuringualal liikumiseks kasutatakse
olemasolevaid teid ja metsasihte ning puudub vajadus suuremahuliseks metsaraieks,
mistõttu on tekitatav häiring taimestikule minimaalne.
Geoloogilise uuringu käigus ei muudeta kinnistute sihtotstarvet, maakasutuse tingimusi
ega maa veerežiimi. Hüdrogeoloogilise katsepumpamisega ei kaasne pikaajalist vee välja
pumpamist, mistõttu põhjavee taseme olulist alanemist oodata ei ole. Veeproovide
võtmisel ei mõjutata piirkonna põhjavee taset ega kvaliteedile. Puurimistööde ajal võib
lühiajaliselt esineda rajatava puuraugu läheduses vee hägustumist puurimisel purustatud
lubjakivi osakeste tõttu. Samasugune mõju esineb ka näiteks veevarustuseks ettenähtud
puurkaevude rajamisel.
Uuringuks kasutatav puurmasin (vajadusel ekskavaator) ei nõua olulisel määral elektri-
ega kütuseenergiat. Geofüüsikaliste uuringute, Uljaste järve uuringu ning puuraukude ja
kaevandite rajamisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning puudub ka
heide õhku. Samuti ei kaasne uuringuga olulist müra-, vibratsiooni-, valguse-, soojuse-,
kiirguse- ja lõhnareostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra,
aga seda võib võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate
masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal, mis toimuvad päevasel ajal.
Samuti ei kaasne taotletava geoloogilise uuringu käigus ka ülenormatiivset vibratsiooni.
Mõningane vibratsioon on võimalik, kuid see piirdub välitööde teostamise masinate
tekitatud tavapärase töötsükli vibratsiooniga, mis on lühiajaline.
Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt
kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise
tehnilise ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi.
Tuleb jälgida, et oleks kasutusele võetud meetmed, ettenägematu avariireostuse likvi-
deerimiseks. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise
võimalikkus väga madal ja tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või
katastroofide ohtu ei ole.
Loodusvarasid kasutatakse uuringu käigus maapõuest eemaldatud puursüdamike mahu
ulatuses. Arvestades, et puursüdamiku puurimiseks kasutatava manteltoru diameeter
aluspõhja kivimite uuringutel ei ületa tavapäraselt 112 mm, ei tarbita uuringu käigus
olulises mahus loodusvarasid. Juhul kui osutub vajalikuks kaevandite rajamine, siis
kaevandid likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide
võtmist väljavõetud materjaliga. Hüdrogeoloogiliste tööde raames mõõdetakse katse-
pumpamise ajal veetaseme alanemist ja selle taastumist. Pärast uuringu töid korrastatakse
uuringuala uuringueelsesse seisukorda.
5. Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise
kirjeldus. Ülevaade kaevandamisjäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu
käigus.
Puuraukudest eraldatakse kogu puursüdamik, mis kirjeldatakse ning hiljem proovitakse
kasuliku kihi ulatuses laboratoorseteks määranguteks. Puuraugud rajatakse tehniliselt
korras seadmetega ning likvideeritakse vastavalt nõuetele. Kvaternaarisetete uurimiseks
rajatud puuraugud täidetakse pärast geoloogiliste tööde lõpetamist puurmete või
pinnasega. Aluspõhja ulatuvad puuraugud täidetakse vett andva osa ulatuses puhta
loodusliku inertse puistematerjaliga, milleks võib olla jämeteraline liiv, kruus või
killustik. Ülejäänud puuraugu õõs täidetakse kaljuses kivimis ehitusbetooniga või saviga,
purdsetete osas puurmete või pinnasega. Puuraugu kõige ülemine osa täidetakse
mullakihi paksuses mullaga.
Kui puurauguga on avatud kaks või enam põhjaveekihti, eraldatakse need likvideerimisel.
Selleks täidetakse puuraugu vett andvad osad inertse puistematerjaliga, neid eraldava vee-
pideme kohas täidetakse puurauk betooni või saviga. Juhul kui tekib vajadus jätta
puuraugud lahti põhjavee taseme pikaajaliseks jälgimiseks, suletakse puuraugud pealt nii,
et oleks välditud kolmandate isikute juurdepääs.
Maapinna looduslik situatsioon taastatakse võimalikult täpselt ning viiakse ligilähedasse
geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse. Puuraukude likvideerimise kohta koostatakse
nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse likvideerija ja uuringuloa valdaja poolt ning koos-
kõlastatakse maaomanikuga.
Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb üldgeoloogilise uurimistöö loa või
uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uurimistöö käigus tekib
kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse
§ 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas
maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja
kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida
või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse
võtmist, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik.
Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringu-
punktidesse rajatakse puuraugud (vajadusel kaevandid), millest võetakse välja süda-
mikud, milles määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused. Puuraukudest
eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete tööde
läbiviimiseks.
6. Töö ajakava.
- Uuringu ettevalmistamine – 6 kuud;
- Välitööde teostamine – 20 kuud;
- Laboratoorsed tööd – 6 kuud;
- Väli- ja laboriandmete, uuringuaruande ja jooniste koostamine – 16 kuud;
- Uuringu aruande kinnitamine – 6 kuud
- Talveperioodil võimalik välitööde seisak – 6 kuud
KOKKU – 60 kuud
Seletuskiri koostatud 25.10.2019
Taotleja:
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ
Priit Orumaa /allkirjastatud digitaalselt/
Juhatuse liige
Seletuskirja koostas:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Helis Vahtra /allkirjastatud digitaalselt/
Geoloogiainsener
Geoloogilise uuringu loa väljastamisel palume see saata
- digitaalselt e-posti aadressil:
[email protected],
[email protected]
- paberkandjal: Turu 3, Kiviõli, 43125
GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS
1.1. Nimi Kiviõli Keemiatööstuse OÜ
1. Taotleja 1.2. Äriregistri kood/isikukood 1.3. Aadress
10186158 Turu 3, Kiviõli, Lüganuse v
Ida-Viru maakond 43125
2.1. Maardla nimetus Eesti põlevkivimaardla
2. Maardla 2.2. Maardla osa nimetus Uljaste uuringuväli
2.3. Maardla (maardla osa) registrikaardi number 0031
3.1. Nimetus Uljaste uuringuruum
3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht
3. Uuringuruum
Ida-Viru maakond Lüganuse vald
3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, 424,11 ha
4.1. Maavara nimetus põlevkivi
4.2. Maavara kavandatavad kasutusalad
4. Maavara soojus- ja elektrienergia tootmine, põlevkiviõli tootmine
4.3. Hinnanguline maavara kogus ja ühik arvestades
kaevandamiskadusid 15 mln t
5.1. Ettevõtja nimi OÜ Inseneribüroo STEIGER
5. Uuringu
teostaja 5.2. Äriregistri kood 5.3. Aadress Männiku tee 104,
11206437 11216 Tallinn
6.1. Maavara uuringu eesmärk
tarbevaru uuring [x] reservvaru uuring [ ]
täiendav uuring [ ]
6. Uuringu 6.2. Uurimissügavus, kuni 50 m
iseloom ja maht
6.3. Puuraukude arv kuni 40
6.4. Uuringukaeveõõnte arv kuni 15
6.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd katsepumpamine, veetasemete
mõõtmised
6.6. Geofüüsikalised tööd
elektromeetria, km gravimeetria, km
15 -
6.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid, katsetused jne)
6. Uuringu Uljaste järve setete uuring; põlevkivi niiskussisalduse,
iseloom ja maht tuhasuse, kütteväärtuse ja õli sisalduse määramine;
topograafiline mõõdistamine;
turbalasundi sondeerimine (~15 sondeerimispunkti)
6.8. Ajutiste ehitiste loetelu -
6.9. Loa taotletav kehtivusaeg 5 aastat
7.1. Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5
7. Lisade loetelu
sätestatud juhul [ ]
Loa taotleja: Priit Orumaa, juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/
nimi amet allkiri kuupäev
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 14.01.2020
Kehtib kuni: 14.01.2095
Alus: Avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12
Teabevaldaja: Põllumajandusamet
OÜ INSENERIBÜROO
STEIGER
Männiku tee 104
Nõmme linnaosa
Tallinn
Harjumaa
11216 Teie: 21.11.2019 nr
[email protected] Meie: 14.01.2020 nr 14.2-1/1374
Geoloogilise uurimistöö raames tehtavate
puuraukude kooskõlastamine
Austatud Helis Vahtra
Esitasite Põllumajandusametile (PMA) taotluse geoloogilise uurimistöö raames rajatavate
puuraukude asukohtade kooskõlastamiseks Ida-Viru maakonnas Uljaste külas.
Maaparandusehitistele jäävate puuraukude asukohad ning uuringuruumi piir olid esitatud
uuringuruumi teenindusala plaanil, mille on mõõtkavas 1:10000 24.10.2019 koostanud OÜ
Inseneribüroo Steiger tööna nr 19/2673.
PMA on esitatud geoloogilise uurimistöö kavaga tutvunud ning kooskõlastab puuraukude asukohad
ja nende rajamise järgmistel tingimustel:
1. Keelatud on sõita läbi kuivenduskraavide;
2. Puurimisel tekkivat hiiba ei või suunata otse kuivenduskraavi;
3. Tööde alustamisest ja lõpetamisest teavitada PMA Ida regiooni Jõhvi esindust e-posti aadressil
[email protected] või telefonil 554 4054.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
RAIGO KULDMAA
Peaspetsialist
Ida regiooni peaspetsialist
554 4054,
[email protected]
Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 |
[email protected] | www.pma.agri.ee
Registrikood 70000071
Keskkonnaamet
30. septembril 2020
Käesolev seisukoht on edastatud digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressidel
[email protected] ja
[email protected].
Seisukoha esitaja (taotleja): Kiviõli Keemiatööstuse OÜ
registrikood 10186158
asukoht Turu tn 3, 43125 Kiviõli, Ida-Virumaa
e-post
[email protected]
Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristiina Lee
Advokaadibüroo Küllike Namm
e-post
[email protected]
SEISUKOHT
Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse menetluse jätkamise osas
ETTEPANEK
taotleda geoloogilise uuringu loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt
I Senine menetlus
1. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (edaspidi ka KKT) esitas 29.11.2019 Keskkonnaametile Ida-Viru
maakonnas Lüganuse vallas asuva Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse
põlevkivi uurimiseks. Koos taotlusega esitas KKT mh OÜ Inseneribüroo STEIGER
koostatud seletuskirja Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlusele (töö nr
19/2673, edaspidi ka Steigeri seletuskiri).
2. Keskkonnaministeerium teavitas 16.04.2020 kirjaga nr 14-6/20/1373-2 Keskkonnaametit
sellest, et olles tutvunud KKT geoloogilise uuringu loa taotlusega, ei ole
Keskkonnaministeeriumil taotluse kohta täiendavaid ettepanekuid.
3. Keskkonnaamet teavitas KKT-d 21.04.2020 kirjaga sellest, et geoloogilise uuringu loa taotlus
vastab nõuetele ning et Keskkonnaamet on võtnud KKT taotluse menetlusse.
4. Vastavalt maapõueseaduse (MaaPS) § 27 lõikele 7 saatis Keskkonnaamet uuringuloa taotluse
arvamuse avaldamiseks kohalikule omavalitsusele, s.o Lüganuse Vallavalitsusele.
5. Lüganuse Vallavolikogu tegi 17.06.2020 otsuse nr 269, millega otsustas mitte nõustuda Uljaste
uuringuruumi geoloogilise uuringu loa väljastamisega (edaspidi volikogu otsus).
6. Keskkonnaamet palus KKT-l esitada seisukoht Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringu loa
taotluse menetluse jätkamise osas. Vastavalt Keskkonnaameti 25.08.2020 kirjale nr DM-
111240-2 on uuringuloa taotluse menetluse jätkamise osas seisukoha esitamise tähtaeg
30.09.2020.
II Seisukoht
7. MaaPS § 35 lg 3 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega,
võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt.
Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. MaaPS
§ 35 lg 4 kohaselt võib loa andja keelduda lõikes 3 sätestatud Vabariigi Valitsuse nõusoleku
taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt
puudub. KKT on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb taotleda Uljaste uuringuruumi
geoloogilise uuringu loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. KKT põhjendab oma
seisukohta alljärgnevalt.
8. MaaPS § 35 lg 3 eesmärk on vajadus tagada, et riigil oleks lõpliku otsuse tegemise õigus
maavarade uurimist ja kaevandamist kui rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist puudutavates
küsimustes. Nimetatud lahendus välistab lubade andmisest keeldumise üksnes kohaliku
omavalitsusüksuse vastuseisu tõttu ning välditakse lõpliku otsustusõiguse kandumist
riigiorganilt kohaliku omavalitsuse üksusele (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-9-091, p-d 29-
31). Vabariigi Valitsus kaalub nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed,
keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just
konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta. Omavalitsusüksusel lasub omakorda
nõusoleku andmisest keeldumisel kohustus põhjendada, millised on need omavalitsusüksuse ja
kohaliku kogukonna huvid, mille tõttu ei peaks konkreetses asukohas olema võimalik teha
üldgeoloogilist uurimistööd, geoloogilist uuringut või rajada kaevandust (3-4-1-9-09, p 33).
Eeltoodust nähtuvalt on maavarade uurimise üle lõpliku otsuse tegemise õigus riigil. Kohaliku
omavalitsuse roll peaks piirduma sellega, et viimane toob esile omavalitsusüksuse ja kohaliku
kogukonna huvid. Omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvisid teades ja kaaludes saab
riik seejärel otsustada, kas esinevad üleriigilised huvid, mis kaaluvad üles ühe omavalitsusüksuse
ja kohaliku kogukonna huvid. Seejuures MaaPS § 35 lg-st 4 tulenevalt on võimalik Vabariigi
Valitsuselt loa taotlemisest keelduda üksnes juhul, kui riigi huvi ilmselgelt puudub.
Riigi huvi, uuringu olulisus
9. KKT kaevandab praegusel ajal Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääris, kuid sealne põlevkivi
jääkvaru ammendatakse lähiaastatel. Sellega seoses on KKT-l tarvis uurida põlevkiviga
varustamise võimalust muudel aladel, et ka tulevikus oleks tagatud piirkonna soojus- ja
elektrienergia vajadus. Silmas tuleb pidada, et KKT katab soojus- ja elektrienergia
koostootmisega Kiviõli linna soojusenergia vajadused (vt ka Steigeri seletuskirja p 1).
10. Vaidlust ei saa olla ilmselgelt selles, et põlevkivi ja põlevkivitööstus on riigile strateegiliselt
olulised. Nii on ka „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“ kohaselt „[...]
põlevkivitööstus, mis on olnud ja on ka nüüdisajal Eesti majandusele strateegilise tähtsusega,
koosnedes elektri- ja soojusenergia, põlevkiviõli ning tsemendi tootmisest ja hõlmates mitmeid
tuhandeid töökohti. Põlevkivi on kohalik kütus ja tooraine nii energia-, põlevkiviõli kui ka
tsemenditootmisel. Kõigi nende tööstusharude toodang moodustab märgatava osa Eesti
ekspordist, avaldades positiivset mõju Eesti väliskaubanduse bilansile. Põlevkivi kui kütus
elektrijaamadele on võimaldanud tagada Eesti elektriga varustuskindluse ja seega ka
energiajulgeoleku“ (vt arengukava lk 11).
1 Riigikohus on kohtuasjas nr 3-4-1-9-09 käsitlenud MaaPS varasemat redaktsiooni, mis on aga analoogne käesoleval ajal
kehtiva MaaPS § 35 lõikega 3.
2
11. Praxis on uurinud demograafilisi ja tööjõuturu arenguid põlevkivitööstusega seotud
piirkonnas.2 Praxis tõi esile, et kuigi põlevkivitööstuse mõju ilmneb kõige otsesemalt Ida-
Virumaal, siis kaudselt mõjutab see ka kogu Eesti arenguid. Nii sedastati uuringu tulemusena,
et „põlevkivitööstuse muutuste mõjud läbi tööturu on tugevamad ja mõjutavad kõiki Ida-Viru
piirkonna suuremaid linnasid. Linnadesse on koondunud aga 80 % piirkonna rahvastikust.
Põlevkivitööstuse arengud mõjutavad kogu Eesti tööturgu laiemalt läbi otsese, kaudse ja
kaasneva tööhõive muutuse“ (aruande lk 54). Sektori arengu pidurdumisel on tugevad
negatiivsed järelmõjud tööturule – tööturu negatiivsetest mõjudest tulenevalt füüsilise isiku
tulumaksu tulud kahanevad ning tööturu probleemide tõttu kasvab ka piirkondade sotsiaalne
koormus, suureneb töötus ning kaob üle 4000 töökoha. Seejuures ei pruugi kohalikud
omavalitsused kuhjuvate probleemidega toime tulla. Seevastu põlevkivitööstuse positiivse
arengu korral (uuringus nimetatud „jätkusuutlik stsenaarium“) kaasnevad sellega ka positiivsed
muudatused – leevenduvad oluliselt kohaliku tööturu probleemid, pidurduvad negatiivsed
trendid ja soodustub sisseränne (aruande lk 55). Mainitud uuringust nähtub selgelt
põlevkivitööstuse sotsiaalmajanduslik olulisus Ida-Viru maakonna ning laiemalt terves riigi
jaoks. Nimelt selgub, et põlevkivitöös tuse arengu pärssimisel võivad olla olulised ja
pikaajalised negatiivsed mõjud tööturule. Töötuse kasv omakorda põhjustab täiendavaid
sotsiaalseid probleeme. Seega järeldub mainitud uuringust ühtlasi oluline riiklik vajadus
soodustada põlevkivitööstuse tegevust Ida-Viru piirkonnas, mida KKT taotletud uuring aitab
teha. KKT osundab veel, et on Ida-Virumaal oluline tööandja, andes tööd 545 töötajale (2020.
septembri seisuga).
12. Lisaks tuleb silmas pidada, et uuringutulemustel on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule
kaevandamist ei järgne. Saadud teabe kohaselt tehakse vajaduse korral muudatused
keskkonnaregistris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja
arengukavade koostamisel. Nii taotlejal kui kohalikul omavalitsusel on pärast uuringu tegemist
võimalikus kaevandamisloa menetluses varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse
tegelike mõjude kohta (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 13). Nii sätestab ka MaaPS
§ 20 lg 2 p 1, et geoloogilise uuringu käigus selgitatakse mh maavara lasumistingimused, koostis
ja tehnoloogilised omadused ning määratakse võimalikud maavara kasutusalad. Geoloogiline
uuring on mh maavarade arvestuse aluseks (MaaPS § 21 lg 1) ning maavaravaru kategooriate
määramise aluseks (MaaPS § 23).
13. Täpsemalt on uuringu olulisust hinnanud Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) Geoloogia
instituut (lisa 1 – TalTech arvamus), s.o sõltumatu teadusasutus. Geoloogia instituut on
planeeritava geoloogilise uuringu läbiviimist pidanud oluliseks ja leidnud, et see ei kätke ka
ulatusliku mõjuga keskkonnariske. TalTech on esile toonud, et isegi kui uuringuga selgub antud
uuringuruumi sobimatus põlevkivikaevandamise seisukohalt, siis võimaldab uuringuga
kogutud hüdrogeoloogiline ja geoloogiline teave ning loodav hüdrogeoloogiline mudel
edasiselt kavandada teisi majandamis- ja kaitsemeetmeid antud alal. Uuringu käigus kogutav
informatsioon võimaldab täpsustada Eesti olulise maavara põlevkivi seni kasutamata varude
omadusi ja paiknemist maapõues ning piirkonna keskkonnageoloogilisi tingimusi. Nimetatu
on Geoloogia instituudi hinnangul oluline põlevkivi kasutamise riikliku arengukava
strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Seega nähtub Geoloogia instituudi arvamusest üheselt,
et KKT poolt taotletud uuringul on eraldi väärtus ning seda sõltumata sellest, kas tulevikus
hakatakse antud alal põlevkivi kaevandama või mitte.
Volikogu otsuse põhjendustest
14. KKT on seisukohal, et volikogu otsuses esile toodud põhjendused ei kaalu üles riigi huvi
geoloogilise uuringu teostamise ja tulevikus potentsiaalselt põlevkivi kaevandamise suhtes.
2 “Põlevkivitööstuse mõju demograafilistele arengutele kuni aastani 2030”, lõpparuanne 2014. Avalikult kättesaadav siit:
http://www.praxis.ee/tood/polevkivitoostuse-moju-demograafilistele-arengutele-kuni-aastani-2030/.
3
Volikogu otsuses esile toodud põhjendused on pealiskaudsed, ennatlikud, hüpoteetilised ega
kuulu täiel määral kohaliku elu küsimustesse. Volikogu otsuses esitatud põhjendused ei tugine
ka tõendatud teabele.
15. Esmalt on volikogu otsuses märgitud, et „olemasoleva informatsiooni põhjal ei ole Lüganuse
vallal aga võimalik veenduda, et juba geoloogilise uuringu läbiviimine ei oma olulist negatiivset
keskkonnamõju [...]“. Vastavast sõnastuses on ilmne, et vallal ei ole konkreetset infot selle
kohta, et uuringu läbiviimine omaks olulist negatiivset keskkonnamõju. Vald on otsuses
esitanud oletusi, mis ei vasta tegelikkusele ning mis ei ole ühegi vastava ala eksperdi poolt
kinnitust leidnud. Ka Geoloogia instituut, olles tutvunud volikogu otsusega, on pidanud
volikogu otsuses toodud põhjendusi pelgalt oletatavateks ega ole kinnitanud vastavate oletuste
paikapidavust. Vastupidi, Geoloogia instituudi hinnangul ei kätke uuringu läbiviimine
keskkonnariske, millele viidatakse volikogu otsuses.
16. Peamiselt on vald vastu Uljaste järve lähedusse puuraukude rajamisele (remargi korras:
tegelikkuses jääb Uljaste järv uuringuruumi edelapiirist ca 700 m kaugusele). Nii väidab vald,
et „puudub kindlus, et juba puuraukude rajamine ei või avaldada järvele negatiivset mõju.“
Vald on viidanud ka Põhja-Kiviõli KMH aruandele. Geoloogia instituut, vastavas valdkonnas
eriteadmisi omava isikuna, on valla oletused ümber lükanud ning selgitanud järgmist.
„Käsitletava Uljaste uuringuloa teenindusmaa piiridesse ja selle ümbrusesse on varasemalt
rajatud arvukalt puurkaeve ning üldgeoloogilise ja geoloogilise uuringu puurauke. Mitmed
puuraugud paiknevad Uljaste järvele lähemal kui 600 m ning on üle 50 m sügavad. Survelise
põhjavee esinemist uuringualal ei saa käsitleda geoloogilise uuringu läbiviimise seisukohalt
olulise keskkonnariskina ‒ kõik Eesti sügavamad põhjaveekogumid on survelised.
Uuringupuuraukude rajamisega survelisse põhjaveekihti kaasnevad sama suured riskid kui
olmevee puurkaevude rajamisega samadesse kompleksidesse. Uljaste järve piirkonnas paikneb
mitmeid eelmise 10 aasta jooksul puuritud olmevee puurkaeve. Meile ei ole teada andmeid või
uuringuid, mis näitaksid varasemate puurimistööde olulist mõju piirkonna põhjaveerežiimile
või segatoitelise Uljaste järve veetasemele. Lüganuse vallavolikogu otsuses toodud paralleel
Põhja-Kiviõli II karjääris kaevandamisel tekkida võiva alanduslehtri mõjuga Uljaste järve
veetasemele ei ole antud uuringu puuraukude rajamise kontekstis asjakohane, kuna puuraukude
proovipumpamistel eraldatava vee maht on võrreldes kaevanduse veeärastuse ja Uljaste järve
veemahtudega tühine.“ Steigeri seletuskirjast (vt selle p 4) nähtub, et kuivõrd hüdrogeoloogilise
katsepumpamisega ei kaasne pikaajalist vee välja pumpamist, siis ei ole oodata põhjavee taseme
olulist alanemist.
17. OÜ Inseneribüroo Steiger on andnud hinnangu volikogu otsuses toodud põhjendustele (lisa
2 – edaspidi nimetatud kui Steigeri arvamus). Puutuvalt Uljaste järve veetaseme
muudatustesse on Steiger sarnaselt Geoloogia instituudile leidnud, et asjakohane ei ole
tugineda Põhja-Kiviõli II KMH aruandele, sest geoloogilise uuringu mõju ja kaevandamise
mõju ei ole oma mahult võrreldavad. Lisaks tõi Steiger välja, et käesolevaks ajaks ei ole
tegelikkuses kaevandamise eesmärgil vee välja pumpamine Põhja-Kiviõli II karjääris
mõjutanud Uljaste järve veetaset. Katsepumpamiste teostamine tekitab üksnes ajutise
veetaseme alanduse, kuid seda vaid puuraugus ning katsepumpamise ajal. Steiger tõi välja, et
puuraukude nõuetekohasel rajamisel ja likvideerimisel mõju keskkonnale (sh Uljaste järve
veetasemele) puudub.
Eeltoodust nähtuvalt ei vasta tegelikkusele volikogu otsuses toodud oletuslikud kartused
Uljaste järvele või põhjaveerežiimile negatiivse mõju avaldumise osas.
18. KKT leiab, et riigil ja kohalikul omavalitsusel on geoloogilise loa menetluses erinevad rollid.
KKT seisukohta toetab ka kehtiv kohtupraktika. Nii on näiteks selgitatud, et kui riik lähtub
riiklikest, siis kohalik omavalitsus aga kogukondlikest huvidest. Vastavad pädevused peavad
olema eristatud ning kui kohalik omavalitsus tugineb sotsiaalsetele ja keskkonnakaitse alastele
4
kaalutlustele, peab ta need kaalutlused siduma kohaliku kogukonna huvidega (vt nt TlnHKo
30.05.2017 asjas nr 3-17-639, p 11). Käesoleval juhul on volikogu otsuses viidatud mh
Keskkonnaregistris toodud ja looduskaitse objektidele. Otsuses on märgitud, et „vallal puudub
kindlus ja arusaam, kas ja kuidas on esialgu geoloogilise uuringu teostamise ja potentsiaalset
tulevase kaevandamise kontekstis tagatud negatiivse mõju puudumine Keskkonnaregistri ja
looduskaitse objektidele.“ Tegemist on üleüldise keskkonnaalase küsimusega, mille osas on
pädevus seisukoha avaldamiseks Keskkonnaametil.
Volikogu otsuses ei ole ka vähimalgi määral selgitatud, miks arvab vald, et geoloogiline uuring
avaldab olulist negatiivset mõju Keskkonnaregistri ja looduskaitse objektidele.
Tegelikkuses on Steigeri seletuskirjas esile toodud, et uuringus arvestatakse taimeliikide
eripäradega ning uuringupunktid paigutatakse vääriselupaikadest ja liigi leiukohtadest eemale.
Vajadusel kaasatakse geoloogilise uuringu käigus vastava liigi eksperdid. Uuringualal
liikumiseks kasutatakse olemasolevaid teid ja metsasihte, mistõttu on häiring maastikule
minimaalne. Steigeri arvamuse punktis 3 on põhjalikult käsitletud kõiki looduskaitseobjekte
ning selgitatud, et geoloogilise uuringu käigus ei ole vääriselupaikade ega kaitsealuse taime
leiukoha piiresse planeeritud ühtegi uuringupuurauku. Seega ei teki vajadust looduskaitse
objektide piires ka masinatega liikuda. Väljapoole uuringuruumi teenindusala jäävatele
vääriselupaikadele puudub samuti mõju, kuivõrd puudub vajadus vääriselupaikadel liikumiseks
ning uuringuruumi teenindusalale pääsemiseks kasutatakse olemasolevat teede võrku. Seega on
volikogu otsuses tuginetud oletuslikule ja üldsõnalisele väitele, mis on ümber lükatud Steigeri
arvamusega.
19. Volikogu otsuses on üldsõnaliselt märgitud, et „lisaks tuleb laiemalt arvestada uuringute
läbiviimisest tulenevate häiringutega nii looduse kui kohaliku kogukonna jaoks.“ Milliseid
häiringuid vald silmas peab, volikogu otsusest ei nähtu. Tegelikkuses puudub kehtivate
keskkonnanormatiivide kohaselt rajatud ja likvideeritud puuraukudel ja – kaevudel
pikemaajaline keskkonnahäiring, mida kinnitab ka Geoloogia instituut. Pärast uuringu töid on
kavas uuringuala korrastada uuringueelsesse seisukorda (vt Steigeri seletuskirja p 4).
20. Mis puudutab volikogu otsuses viidatud avariiriske, siis on Steigeri seletuskirjas esile toodud,
et tegelikkuses on avariiolukordade esinemise võimalikkus väga madal. Uuringu ajal järgitakse
rangelt kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat ja pädevat tööjõudu.
Volikogu otsuses toodud väide, et „isegi kui selliste riskide vähendamiseks võetakse kasutusele
meetmed, ei kõrvalda see vastavat riski tervikuna“ on KKT hinnangul seega kohatu. Mis tahes
tegevus kätkeb endas teataval määral riske (sh nt autoga sõitmine), kuid nimetatu ei tähenda,
et tegevus tuleks tegemata jätta. Olukorras, kus riskide esinemise tõenäosus on väga madal ning
lisaks võetakse kasutusele erinevad meetmed riskide vältimiseks, siis ei ole vastav volikogu
otsuse põhjendus piisav uuringu teostamata jätmiseks.
21. Volikogu otsuses on viidatud sellele, et uuringualal või selle vahetuses läheduses asuvad
puhkealad, metsad, Uljaste järv ja maastikukaitseala, samuti Kuresoo. Volikogu otsuses on
märgitud, et „kõige intensiivsemat negatiivset mõju selles vaates omaks loomulikult
kaevandamistegevus, kuid teatav negatiivne mõju on juba geoloogilise uuringu läbiviimisel.“
Arvestades, et uuringu läbiviimisel on plaanis kasutada olemasolevaid teid ja metsasihte,
välitööd (mis potentsiaalselt tekitavad müra) toimuvad päevasel ajal (s.o tööajal), siis ei sega
uuringu läbiviimine puhkealade kasutamist. Volikogu otsuses ei ole ka täpsustatud, mida peab
vald silmas teatava negatiivse mõju all. Steigeri arvamuses on täpsustatud, et Uljaste
uuringuruumi teenindusalas avalikud puhkealad puuduvad. Uljaste järvel kavandatav järve
põhjasetete uuring tehakse veekogu peal päevasel ajal ning see ei sea piiranguid ümbruskonna
puhkeala kasutamisele. Taaskord on volikogu otsuses toodud põhjendused oletuslikud ega
tegeliku olukorraga mitte kooskõlas olevad.
5
22. Volikogu otsusest nähtuvalt on vald vastu tulevikus võimalikule kaevandamisele antud
piirkonnas ning ei anna ka sel põhjusel nõusolekut geoloogilise uuringu läbiviimiseks. Nagu
eelpool selgitatud, siis on uuringu läbiviimisel laiem tähtsus kui üksnes võimalik kaevandamine
tulevikus. Uuringuloal ja kaevandamisloal on erinevad eesmärgid. Vallal on võimalik
kaevandamisloa menetluses esitada samuti seisukohti ja vastuväiteid. Samuti ei too uuringuloa
saamine ilmtingimata kaasa seda, et KKT saaks ka kaevandamisloa. Küll aga on vallal
hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel potentsiaalses kaevandamisloa menetluses võimalik
oma arvamuses tugineda uuringuga tõendatud teabele. Taotletava uuringu läbiviimise käigus
selguks oluline ja tõendatud teave selle kohta, kuidas kaevandamine mõjutaks vastavat
piirkonda.
23. Täiendavalt märgib KKT, et uuringut on planeeritud teostada kahes etapis. Esimeses etapis
tehakse geofüüsikalised uuringud ja hüdrogeoloogilised uuringud. Esimeses etapis selgitatakse
välja ka võimaliku kaevandamise mõju Uljaste maastikukaitsealale, sh Uljaste järvele. Teine
etapp planeeritakse hoolikalt ning esimese etapi tulemuste järgi (vt ka nt Steigeri seletuskirja p
3). Uuringu kahes etapis läbiviimine võimaldab maksimaalselt arvestada mõjusid keskkonnale,
sh Uljaste järvele.
24. Kokkuvõtlikult leiab KKT, et volikogu otsuses ei ole näidatud, et taotletav geoloogiline uuring
põhjustaks kahjulikke tagajärgi kohaliku kogukonna heaolule. Volikogu otsuses esile toodud
põhjendused ei kaalu üles olulist riiklikku huvi Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringu
suhtes. Seda enam, et volikogu otsuses toodud oletuslikud põhjendused on ümber lükatud nii
Tallinna Tehnikaülikooli kui OÜ Inseneribüroo Steiger arvamustega.
III Taotlus
25. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ teeb ettepaneku, vastavalt MaaPS § 35 lõikele 3, et
Keskkonnaamet taotleks Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringu loa andmise
nõusolekut Vabariigi Valitsuselt.
Lisad:
1. TalTech arvamus;
2. Steigeri arvamus.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristiina Lee
vandeadvokaat
6
left 9839325 Ehitajate tee 5 19086 Tallinn Rg-kood 74000323 Tel 620 3010 E-post gi @taltech.ee www.taltech.ee/geoloogia-instituut 0 0 Ehitajate tee 5 19086 Tallinn Rg-kood 74000323 Tel 620 3010 E-post gi @taltech.ee www.taltech.ee/geoloogia-instituut 5879465 431800 0 0 -3810 428625 0 0 Kaidi Sulp Kiviõli Keemiatööstus Turu 3 Meie 25 . 09 .2020 11-40/LG/ 1306-2 43125 KIVIÕLI Arvamus geoloogilise uuringuloa taotluse 12-2/19/519 kohta Edastame omapoolse seisukoha Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Uljaste uuringuruumi (Lüganuse vald, Ida-Viru maakond) geoloogilise uuringu loa taotluse nr 12-2/19/519 kohta. Uuringuloa taotluse seletuskirja kohaselt on kavandatava uuringu eesmärgiks selgitada vähima võimaliku keskkonnamõjuga põlevkivi kaevandamise võimalikkust Uljaste uuringuväljal. Planeeritud uuringu esimene etapp hõlmab geofüüsikalisi ja hüdrogeoloogilisi uuringud eesmärgiga täpsustada uuringualal rikkevööndite asukohti ning hinnata kaevandamise mõju piirkonna põhjaveerežiimile ning põhja- ja pinnavee kvaliteedile. Esimese etapi tulemuste alusel planeeritakse tööde maht teises etapis, mis kujutab endast maavara geoloogilist uuringut tarbevaru tasemel. Uuringu käigus on ette nähtud kuni 40 puuraugu ja kuni 15 kaeveõõne rajamine. Uuringupuuraukude sügavus ulatub maksimaalselt 50 meetrini. Antud uuringuloa taotluse osas on kohalik omavalitsus, Lüganuse vald, esitanud omapoolse arvamuse keelduda loa väljastamisest. Otsuse põhjendusena on toodud viited mitmetele oletatavatele uuringutega seotud keskkonnaohtudele, sh võimalikule ohule Uljaste järve veetasemele ja kohalikule veerežiimile. Käsitletava Uljaste uuringuloa teenindusmaa piiridesse ja selle ümbrusesse on varasemalt rajatud arvukalt puurkaeve ning üldgeoloogilise ja geoloogilise uuringu puurauke. Mitmed puuraugud paiknevad Uljaste järvele lähemal kui 600 m ning on üle 50 m sügavad. Survelise põhjavee esinemist uuringualal ei saa käsitleda geoloogilise uuringu läbiviimise seisukohalt olulise keskkonnariskina ‒ kõik Eesti sügavamad põhjaveekogumid on survelised. Uuringupuuraukude rajamisega survelisse põhjaveekihti kaasnevad sama suured riskid kui olmevee puurkaevude rajamisega samadesse kompleksidesse. Uljaste järve piirkonnas paikneb mitmeid eelmise 10 aasta jooksul puuritud olmevee puurkaeve. Meile ei ole teada andmeid või uuringuid, mis näitaksid varasemate puurimistööde olulist mõju piirkonna põhjaveerežiimile või segatoitelise Uljaste järve veetasemele. Lüganuse vallavolikogu otsuses toodud paralleel Põhja-Kiviõli II karjääris kaevandamisel tekkida võiva alanduslehtri mõjuga Uljaste järve veetasemele ei ole antud uuringu puuraukude rajamise kontekstis asjakohane, kuna puuraukude proovipumpamistel eraldatava vee maht on võrreldes kaevanduse veeärastuse ja Uljaste järve veemahtudega tühine. Uute puuraukude rajamise üheks eesmärgiks on selgitada võimaliku põlevkivikaevandamise mõju kohalikule veerežiimile. Ilma vastavate uuringuteta ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega prognoosida kaevandamise mõju piirkonna veekogumile, sh näiteks võimalike karstinähtuste mõju kohalikule veerežiimile. Kehtivate keskkonnanormatiivide kohaselt rajatud ja likvideeritud puuraukudel ja -kaevudel puudub pikemaajaline keskkonnahäiring. Lisaks tuleb märkida, et seoses uute puurimistehnoloogiate kasutuselevõtuga Eestis viimastel aastatel on avariide ja kaasnevate keskkonnakahjude riskid (sh riskid seoses pinna- ja põhjavee kvaliteedi halvenemisega) oluliselt väiksemad kui varasemalt. Kui uuringuga selgitatakse antud uuringuruumi sobimatus põlevkivikaevandamise seisukohalt, võimaldab uuringuga kogutud hüdrogeoloogiline ja geoloogiline teave ning loodav hüdrogeoloogiline mudel edasiselt kavandada teisi majandamis- ja kaitsemeetmeid antud alal. Kokkuvõttes leiame, et planeeritava geoloogilise uuringu läbiviimine on oluline ning see ei kätke ulatusliku mõjuga keskkonnariske, millele viitab kohalik omavalitsus. Uuringu käigus kogutav informatsioon võimaldab täpsustada Eesti olulise maavara põlevkivi seni kasutamata varude omadusi ja paiknemist maapõues ning piirkonna keskkonnageoloogilisi tingimusi. See on oluline põlevkivi kasutamise riikliku arengukava strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, sõltumata sellest kas piirkonnas osutub põlevkivi kaevandamine tulevikus võimalikuks või mitte. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Michael W. Hitch left bottom Rutt Hints 620 3034 Rutt.Hints @taltech.ee 0 0 Rutt Hints 620 3034 Rutt.Hints @taltech.ee direktor
OÜ Inseneribüroo STEIGER arvamus/hinnang
1. Anda hinnang väitele: „Uljaste järvest ca 600m kaugusele puuraukude rajamine võib
kaasa tuua Uljaste järve veetaseme muudatused“.
Puurkaevude mõju veetasemele tuleneb vee väljapumpamisega kaasnevast veetaseme
alanemisest ning puurkaevu ümber kujunevast veetaseme alanduslehtrist. Puuraugud
rajatakse analoogselt veevarustuseks rajatud puurkaevudega. Uljaste järve lähistele on
Keskkonnaregistri andmetel alates 2010ndast aastast rajatud 7 tarbepuurkaevu (vt joonis).
Seireandmed ajavahemikul 2010 - 2020 ei näita Uljaste järve veetaseme olulist alanemist.
Mõnetine sesoone alanemine on olnud seotud ilmastikutingimustega (kuiva suvega), mil kogu
ümbruskonna järvede veetase oli madalam. Planeeritavatest uuringu puuraukudest
pikaajaline veevõtt puudub. Uuringu puuraukudes teostatakse katsepumpamised, mille
käigus pumbatakse puurkaevust välja vett kuni 8 h jooksul pumba tootlikkusel kuni 7 m3/h,
seega pumbatakse katsepumpamise jooksul välja kuni ~60 m3 vett. Katsepumpamiste teosta-
mine tekitab ajutise veetaseme alanduse puuraugus katsepumpamise ajal. Selle tulemusel
kujuneb ümber puurkaevu veetaseme alanduslehter, mille raadius ei ulatu üle 50 m.
Veetaseme taastumine lubjakivides on kiire, taastudes üldjuhul 90% ulatuses vähem kui 15
minuti jooksul pärast katsepumpamise lõpetamist. Katsepumpamisega ei kaasne pikaajalist
ja kaugeleulatuvat mõju veetasemele.
Joonis. Puurkaevud Uljaste järve ümber. Sinisega on tähistatud võimalik ülevooluga puuritud
puuraugu asukoht. Allajoonitud on uuringu- ja seirepuuraugud.
Geoloogilise uuringu keskkonnamõju kirjeldamisel ei ole asjakohane tugineda tööle „Kiviõli
Keemiatööstuse OÜ poolt Põhja-Kiviõli II mäeeraldisel kavandatava põlevkivi kaevandamisega
kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“ (töö nr 04/0012), kuna geoloogilise uuringu
mõju ja kaevandamise mõju ei ole oma mahult võrreldavad. Siiski saab välja tuua, et
käesolevaks ajaks ei ole kaevandamise eesmärgil vee välja pumpamine Põhja-Kiviõli II
karjääris mõjutanud Uljaste järve veetaset. Põhja-Kiviõli II karjääris on maavaravaru väljatud
peaaegu kogu läänepiiri ulatuses ning mõju suurenemist lääne suunas (s.o Uljaste järve
suunas) oodata ei ole.
2. Anda hinnang väitele: „Uljaste järve lähedusse puuraukude rajamine ei sobi survelise
vee tõttu seireks ega ole mõistlik põhjavee ja Uljaste järve kaitse eesmärkidel“.
Survelise põhjavee esinemine ei ole takistuseks geoloogilise uuringu läbiviimisel ega ka seirel.
Vähese ülevoolu korral on võimalik manteltoru pikendada selliselt, et ülevool lakkab ning
puurauku on võimalik uuringuteks kasutada. Siiski ei sobi uuringuks (pumpamiskatsed)
ning veetaseme seireks puurkaevud, kus ülevoolu ei saa takistada manteltoru pikenda-
misega, kuna väljapumbatava vee hulga hindamine ning veetaseme mõõtmine ei ole sellistes
tingimustes võimalik. Keskkonnaregistri andmetel Uljaste järve lähistele rajatud puur-
kaevudes ülevoolu täheldatud ei ole. Teadaolevalt on ühe Põhja-Kiviõli seirekaevu rajamisel
esinenud survelise vee ülevool (vt joonis). Siiski puudub täpne info, kus täpselt esineb
põhjavee ülevoolu või kui suur on vee ülevooluga ala suurus. Juhul kui geoloogilise uuringu
käigus rajatakse ülevooluga puurauk ning ülevoolu ei ole võimalik takistada, siis tuleb selline
puurauk koheselt nõuetekohaselt sulgeda ja likvideerida. Selleks tuleb puurkaevu vett
andvasse osasse enne puuraugu tampoonimist pumbata rasket savilahust ülevoolu lakka-
miseni ja seejärel täidetakse ülejäänud puurauk isoleeriva materjaliga. Ülevooluga puurkaevu
uuringuteks (katsepumpamised) ning seirel ei kasutata, samas saab antud info alusel
täpsustada põhjavee ülevooluga ala võimalikku esinemist ja levikut. Puurkaevu nõuete-
kohasel rajamisel ning likvideerimisel mõju keskkonnale (sh Uljaste järve veetasemele)
puudub.
3. Kas ja kuidas on geoloogilise uuringu teostamise käigus tagatud negatiivse mõju
puudumine Lüganuse Vallavolikogu 17.06.2020 otsuse nr 269 lk-l 3 loetletud
looduskaitse objektidele?
Uuringuruumi teenindusala idaossa jäävad kuusikute ja kuusesegametsade ning märgalade
metsade vääriselupaigad (tunnused VEP128050 ja VEP204369) (pindala ~4,7 ha). Uuringu-
ruumi teenindusala idaosas, Sonda metskond 2 kinnistul, on registreeritud III kategooria
kaitsealuste liikide pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis; tunnused KLO9341141 ja
KLO9341142) kasvupaigad (pindala ~1,1 ha). Geoloogilise uuringus ei ole vääriselupaikade
ega kaitsealuse taime leiukoha piiresse planeeritud ühtegi uuringupuurauku. Seega ei teki
vajadust looduskaitse objektide piires ka masinatega liikuda. Samuti ei läbi geofüüsikalise
uuringu sihid uuringualale jäävaid looduskaitselisi objekte, mis välistavad omakorda
inimeste liikumise eelnimetatud objektidel. Uuringualal liikumiseks kasutatakse
olemasolevaid teid ja metsasihte ning puudub vajadus suuremahuliseks metsaraieks.
Geoloogilise uuringuga kaasnev negatiivne mõju vääriselupaikadele ja kaitsealuse taime
kasvupaikadele puudub ning sealsed looduslikud tingimused ei muutu.
Väljapoole uuringuruumi teenidusala jäävatele vääriselupaikadele geoloogilise uuringuga
kaasnev mõju puudub, kuna puudub vajadus vääriselupaikadel liikumiseks. Uuringuruumi
teenindusalale pääsemiseks kasutatakse olemasolevat teede võrku.
Uuringuruumi teenindusalast vahetult kaguosas asub I kategooria kaitsealuse looma
lendorava (Pteromys volans, tunnus KLO9124671) ja III kategooria kaitsealuse linnu hiireviu
(Buteo buteo, tunnus KLO9124817) elupaigad. Satsu lendorava püsielupaik (tunnus
KLO3001983) jääb uuringuruumi teenindusalast minimaalselt ~200 m kaugusele kagu
suunda. Lähimad kavandatavad uuringupuuraugud jäävad nimetatud elupaikadest ~300 m
kaugusele, olles viidud võimalikult kaugele uuringuruumi teenindusala kagunurgast, et
vähendada loomade/lindude häiringut nende elupaikades. Elupaikade ja lähimate uuringu-
puuraukude vahele jääv puistu summutab puurmasina müra. Uuringupuuraukude
puurimine ja katsepumpamine on lühiajaline ja toimub päevasel ajal. Geoloogilise uuringu
ajal nimetatud liikide elupaikade piires inimtegevust ei toimu.
Uuringuruumi teenindusalast väljapoole uuringupuurauke ei rajata ja hüdrogeoloogilisi
katsepumpamisi ei toimu. Seega puudub kaugemale jäävate liikide elupaikade ja kasvu-
kohtade osas puurimistöödega kaasnev negatiivne mõju.
Geoloogilise uuringu käigus selgitatakse välja uuringuruumi teenindusalast ~700 m
kaugusele jääva Uljaste järve põhjasetete koostis. Selleks kasutatakse mootorpaadile paigal-
datud kajaloodi, millega määratakse järvepõhja ehitus ilma seda rikkumata. Kasutatav
tehnika on tehniliselt korras, et vältida võimalikke avariiolukordi. Uljaste järve piires on
registreeritud II kategooria kaitsealuse looma põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii, tunnus
KLO9124208) elupaik ning II kategooria kaitsealuste taimede − vesilobeelia (Lobelia
dortmanna, tunnus KLO9317859), järv-lahnarohi (Isoetes lacustris, tunnus KLO9317845) ja
III kategooria kaitsealuse taime valge vesiroos (Nymphaea alba, tunnus KLO9327497) kasvu-
kohad. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal, mis toimuvad päevasel ajal. Uljaste järve setete
uuringu mõju on samaväärne kalapüügil kasutatavate paatide tekitatava mõjuga. Uljaste
järve territooriumist väljapoole jäävate liikide elupaikade ja kasvukohtade osas järve setete
uuringuga kaasnev negatiivne mõju puudub.
4. Kas ja millised avariiriskid esineksid geoloogiliste uuringute käigus? Kui suur on
selliste avariiriskide esinemise tõenäosus? Kas ja kuidas on võimalik neid riske
vähendada/vältida?
Geoloogiliste uuringute käigus on avariiriskid seotud eelkõige masinatega, mis kasutavad
kütust ja õli (puurmasin, ekskavaator, mootorpaat). Masinate avariide ja mehhanismide
purunemise tulemusena võib teoreetiliselt lekkida õli, kütust. Uuringus kasutatavad masinad
peavad olema tehniliselt korras ja läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse, sel juhul on
avariide tõenäosus madal. Masinate korrasolekut, sh tehnilise ülevaatuse läbimist,
kontrollitakse eelnevalt. Avarii ja reostuse kolde tekkimisel tuleb reostus lokaliseerida ning
viivitamatult reostus mehaaniliselt likvideerida. Uuringu käigus ei toimu ohtlike ainete heidet
vette ega pinnasesse ning puudub ka heide õhku.
Puuraukude puurimisel ja katsepumpamisel tekkivad avariiolukorrad on puurtorude või
pumpamiseks kasutatava pumba kinnijäämine puurauku. Selliste avariide tekkimise risk on
madal ja ei ole oluline keskkonnakaitse aspektidest lähtuvalt. Pudedate setete intervall tuleb
manteltorudega eraldada ja stabiliseerida vältimaks setete sisse kukkumist puurauku.
Puurtorude kinnijäämisel puuritakse avariiline puurauk tavaliselt üle suurema diameetriga
puurtoruga. Selliste olukordade vältimiseks tuleb arvestada piirkonna geoloogiaga, järgida
etteantud puurkaevu konstruktsiooni ja kasutada antud tingimustele vastavaid seadmeid.
5. Kas ja millist mõju avaldaks geoloogiliste uuringute läbiviimine uuringualal või
selle vahetus läheduses asuvatele puhkealadele/puhkealade kasutamisele?
Uljaste uuringuruumi teenindusalal avalikud puhkealad puuduvad. Uljaste järvel kavandatav
järve põhjasetete uuring tehakse veekogu peal päevasel ajal ning ei sea piiranguid ümbrus-
konna puhkeala kasutamisel. Järve uuringuks kasutatava mootorpaadi esmane mõju on
müra, mis on sarnane kalapüügiks mõeldud paatidega.
Marge Uppin, hüdrogeoloog
Helis Vahtra, geoloogiainsener
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 02.10.2020 09:10
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS
Tere! Isikule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saabunud
KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-111240-4 Riigi huvi väljaselgitamine
Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse
menetluses.Dokumendiga on võimalik tutvuda
https://kotkas.envir.ee/documents/d/35493-
c1f7ef9537155ce54fd53bb8fc23c11a502f82c19196e47b37e54ec92e156be4 KOTKAS
automaatteavitusTeavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte
vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi Tehnilistes
küsimustes aitab klienditugi
[email protected] ja sisulistes
küsimustes valdkonna spetsialist