EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 18.9.2020
C(2020) 6270 final
KOMISJONI SOOVITUS,
18.9.2020,
mis käsitleb liidu ühtset meetmepaketti kiire elektroonilise side võrkude
kasutuselevõtukulude vähendamiseks ning kiire ja investeerimissõbraliku juurdepääsu
tagamiseks 5G raadiospektrile, et edendada majanduse COVID-19 kriisist taastumise
toetamiseks ühenduvust liidus
ET ET
KOMISJONI SOOVITUS,
18.9.2020,
mis käsitleb liidu ühtset meetmepaketti kiire elektroonilise side võrkude
kasutuselevõtukulude vähendamiseks ning kiire ja investeerimissõbraliku juurdepääsu
tagamiseks 5G raadiospektrile, et edendada majanduse COVID-19 kriisist taastumise
toetamiseks ühenduvust liidus
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,
ning arvestades järgmist:
(1) COVID-19 kriis on näidanud, et ühenduvus on liidu inimeste ja ettevõtete jaoks
hädavajalik. Elektroonilise side võrgud, eriti väga suure läbilaskevõimega võrgud on
mänginud kriisile reageerimises keskset rolli, tehes võimalikuks kaugtöö ja e-õppe,
tervishoiuteenused, inimestevahelise suhtluse ja meelelahutuse. Ulatuslik
gigabitiühenduvus toetab suurt läbilaskevõimet vajavat kasutamist sellistes
valdkondades nagu tervishoid, haridus, transport, logistika ja meedia, mis võivad
mängida tähtsat rolli Euroopa majanduse taastumises. Üldisemalt aitab püsi- ja traadita
ühenduvus suurel määral pakkuda taskukohast ja kättesaadavat teenust ning saada üle
digilõhest. See on oluline vahend, mille varal teavitada üldsust, aidata asjaomastel
ametiasutustel takistada viiruse levikut ning võimaldada tervishoiuorganisatsioonidel
andmeid vahetada ja kaugteenuseid osutada.
(2) Pandeemia on muutnud tulevaste aastate majanduslikke väljavaateid. Rohkem kui
kunagi varem on vaja investeeringuid ja reforme, et tagada ühtsus ning majanduse
tasakaalustatud, tulevikku suunatud ja kestlik taastumine. Investeeringud liidu
ühistesse prioriteetidesse, ennekõike keskkonnahoiu-, digitaalvaldkonna ja
sotsiaalpoliitikasse suurendavad tema vastupanuvõimet ning aitavad kaasa töökohtade
loomisele ja kestlikule majanduskasvule, moderniseerides samal ajal liikmesriikide
majandust. Liikmesriigid peaksid seega täielikult ära kasutama taaste ja vastupidavuse
jaoks kavandatud rahastamisvahendi võimalusi, tagades avaliku sektori kulutuste
tõhususe ja luues optimaalsed tingimused erainvesteeringuteks. Sel eesmärgil antakse
käesolevas soovituses suuniseid liikmesriikidele, kes kavandavad parajasti oma
ettepanekuid majanduse taastamise kohta ja vastupidavuskavu. Soovituses on antud
näpunäiteid selle kohta, kuidas liikmesriigid saavad võtta lihtsaid ja tegelikkuses
teostatavaid meetmeid, et eraldada raadiospektrit viienda põlvkonna (5G) võrkude
jaoks investeerimissõbralikel tingimustel, ja kuidas nad saavad hõlbustada väga suure
läbilaskevõimega püsi- ja traadita võrkude kasutuselevõttu, näiteks kõrvaldades
tarbetud halduslikud takistused ja lihtsustades lubade andmise menetlusi.
(3) Selles sotsiaal-majanduslikus kontekstis tuleb välja töötada headele tavadele tuginev
liidu ühine käsitus, teisiti öeldes meetmepakett. Eesmärk on luua stiimulid väga suure
läbilaskevõimega võrkude, sealhulgas kiudoptiliste ja järgmise põlvkonna traadita
võrkude kiireks kasutuselevõtuks. Selline käsitus toetaks praegu tekkivaid ja tulevasi
digiprotsesse ja -rakendusi ning aitaks otseselt kaasa majanduskasvule ja töökohtade
loomisele, mis on osa liidu majanduse taastumisest.
ET 1 ET
(4) Nõukogu 9. juuni 2020. aasta järeldustes Euroopa digituleviku kujundamise kohta1 on
toonitatud, et COVID-19 pandeemia on näidanud vajadust kiire ja kõikehõlmava
ühenduvuse järele. Sellest olukorrast tulenevalt peavad liikmesriigid tihedas koostöös
komisjoniga välja töötama heade tavade kogumi, et vähendada võrgu
kasutuselevõtukulusid ja hõlbustada väga suure läbilaskevõimega (sealhulgas
kiudoptilise ja 5G-) taristu paigaldamist.
(5) 5G-mobiilsidevõrgud toovad mobiilikasutajatele väga suure läbilaskevõimega
ühenduvuse. Neil võrkudel saab olema keskne roll selliste valdkondade rohe- ja
digipöördes nagu transport, energeetika, tootmine, tervishoid, põllumajandus ja
meedia. Eduka 5G-ühenduse jaoks terve hulga kasutusjuhtude puhul on vaja, et teenus
toimiks katkematult väga suurel alal, muu hulgas piiriüleselt. Seega on tähtis, et
liikmesriigid astuksid kohaseid samme kasutuselevõtu edendamiseks kõikjal oma
territooriumil, sh maapiirkondades ja äärealadel, ja teeksid omavahel koostööd seoses
5G kasutuselevõtuga piiriäärsetel aladel.
(6) Käesoleva soovitusega hõlmatud meetmed raadiospektri suhtes võivad toetada
ettevalmistusi komisjoni tulevaseks 5Gd ja 6Gd käsitlevaks ajakohastatud
tegevuskavaks, millest teatati komisjoni teatises „Euroopa digituleviku
kujundamine“2. Selles ajakohastatud kavas kavatsetakse kokku võtta tehtud
edusammud, vaagida praegusi vajakajäämisi võrgu kasutuselevõtul ja seada uus siht
tulevaseks 5G kasutuselevõtuks ELi tasandil, et tagada 5G-ühenduvuse potentsiaali
täielik ärakasutamine ELi pikaajaliste majanduse digiüleminekut puudutavate
eesmärkide saavutamise toetuseks.
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/61/EL (kiire
elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta
(edaspidi „lairibaühenduse kulude vähendamise direktiiv“))3 eesmärk on lihtsustada ja
stimuleerida kiirete võrkude kasutuselevõttu. Oma aruandes lairibaühenduse kulude
vähendamise direktiivi rakendamise kohta4 juhtis komisjon tähelepanu mitmele selle
tulemuslikkusega seotud probleemile, sealhulgas asjaolule, et liikmesriigid ei kasuta
täielikult ära selle teatavaid valikulisi meetmeid. Vastusena peaks käesolev soovitus
pakkuma välja meetmed, millega soodustada kestlike väga suure läbilaskevõimega
elektroonilise side võrkude, sealhulgas 5G-võrkude kasutuselevõttu.
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972,
millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik,5 mille liikmesriigid
peavad üle võtma ja mis on kohaldatav alates 21. detsembrist 2020, propageerib
ühenduvust ning juurdepääsu väga suure läbilaskevõimega võrkudele kõigi liidu
kodanike ja ettevõtete jaoks ja kasutuselevõttu nende poolt. Käesolev soovitus on
kantud tahtest panustada selle eesmärgi saavutamisse ja keskendub seega väga suure
läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtule.
1
Nõukogu järeldused Euroopa digituleviku kujundamise kohta, 9. juuni 2020, 8711/20.
https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-8711-2020-INIT/et/pdf
2
COM(2020) 67 final.
3
ELT L 155, 23.5.2014, lk 1.
4
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu
15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/61/EL (kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude
vähendamise meetmete kohta) rakendamist (COM(2018)492, 27. juuni 2018).
5
ELT L 321, 17.12.2018, lk 36.
ET 2 ET
(9) Liikmesriigid peaksid tegema koostööd omavahel ja komisjoniga, et töötada kiiresti
välja meetmepakett, mis sisaldaks lairibaühenduse kulude vähendamise direktiivi
rakendamise häid tavasid ja tugineks selle miinimumnõuetele, täiustades järgmisi
valdkondi: i) lubade andmise menetluste lihtsustamine osana üldistest jõupingutustest
avaliku halduse tõhususe ja läbipaistvuse suurendamiseks ning äritegevuse
lihtsustamiseks; ii) läbipaistvuse suurendamine ja ühtse teabepunkti vahendite
parandamine; iii) laiemad juurdepääsuõigused olemasolevale füüsilisele taristule, mis
on avaliku sektori asutuste kontrolli all, ning iv) vaidluste lahendamise mehhanismi
parandamine. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid kindlaks tegema meetmed, mis
aitaksid vähendada elektroonilise side võrkude keskkonnamõju ja tagada nende
kestlikkuse.
(10) Lairibaühenduse kulude vähendamise direktiivi artikli 7 kohaselt peavad liikmesriigid
tagama, et pädevad asutused teevad otsused seoses lubadega kiire elektroonilise side
võrkude elementide kasutuselevõtu jaoks vajalikeks ehitustöödeks nelja kuu jooksul;
seda tähtaega võib pikendada nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel või selleks, et
järgida muid tähtaegu või kohustusi, mis on menetluse nõuetekohaseks läbiviimiseks
ette nähtud riikliku õigusega. Selleks et vältida tavade paljusust liidus, peaksid
liikmesriigid seega püüdma hõlbustada nelja kuu pikkusest tähtajast kinnipidamist
kõigi vajalike lubade andmisel või sellest keeldumisel, samuti tegema koos kindlaks
heaks tavad, mis lubade andmise menetlust veelgi optimeerivad, nagu vaikiv nõusolek
ja lihtsustatud loamenetlused.
(11) Teatavat liiki võrkude kasutuselevõtu puhul on mõned liikmesriigid kehtestanud
lihtsustatud loamenetlused, mis on üks võimalus vähendada märkimisväärselt nii
operaatorite kui ka riiklike ametiasutuste halduskoormust. Liikmesriigid peaksid
kaaluma võimalust kasutada lubade andmisel lihtsustatud menetlust või erandeid loa
nõudest, minnes kaugemale Euroopa elektroonilise side seadustiku artiklist 57, samuti
määratleda võrkude kasutuselevõtu stsenaariumid, mille puhul neist kasu oleks
(näiteks ajutine kasutuselevõtt, mis on vajalik, et tagada elektroonilise side teenuste
katkematus, või olemasolevate võrkude pelk ajakohastamine, sealhulgas
olemasolevate mobiilsete tugijaamade ajakohastamine 5G jaoks).
(12) Halduskoormuse vähendamiseks ja lubade andmise menetluse optimeerimiseks tuleks
hõlbustada elektrooniliste menetluste kasutamist ja anda ühtsele teabepunktile
praegusest olulisem roll. Sel eesmärgil peaksid liikmesriigid vaagima võimalusi teha
ühtsest teabepunktist toimiv ühtne kontaktpunkt, mille kaudu esitada kõigil
haldustasanditel elektroonilisi loataotlusi.
(13) Täiendava sammuna annaks märkimisväärset lisandväärtust integreeritud
lähenemisviis lubade väljastamisele ühtse teabepunkti vastutusel. See võiks toimida
täielikult kooskõlastatud menetlusena juhtudel, kui kaasatud on enam kui üks pädev
asutus. Seega peaksid liikmesriigid kaaluma võimalust anda ühtsele teabepunktile
aktiivne roll seoses eri pädevate asutuste lubade andmise menetluste koordineerimise
ja järelevalvega ning asjakohase teabe nõuetekohase vahetamise tagamisega.
(14) Tarbetute viivituste vältimiseks tuleks samal ajal kasutusele võtta menetlused seoses
lubade andmise ja Euroopa elektroonilise side seadustiku artikli 43 kohaste õigustega
trasside rajamiseks, sealhulgas ühendusteede (näiteks maanteede ja raudteede) äärde.
Liikmesriigid peaksid vaagima võimalusi anda trasside rajamise õigused võimalikult
kiiresti ja igal juhul lubade andmise suhtes kehtiva kuni neljakuise tähtaja jooksul,
viies kõnealuse menetluse sel moel vastavusse lairibaühenduse kulude vähendamise
direktiivi artikli 7 lõikes 3 sätestatuga.
ET 3 ET
(15) Kuna elektroonilise side võrkude kasutuselevõtu lubade arv suureneb ja need on
eelkõige kohalikku laadi, võivad tasud ehitustööde lubade eest eri liikmesriikides ja
ühe liikmesriigi sees suuresti erineda. Samuti võivad need moodustada
märkimisväärse osa kasutuselevõtmise kuludest, eriti maapiirkondades ja äärealadel,
kus kasutuselevõtmise kulud kasutaja kohta on kõige suuremad. Seega oleks äärmiselt
kasulik, kui liikmesriigid vahetaksid teavet ja jõuaksid kokkuleppele seoses
võimalustega hoida lubade andmise kulud tasemel, mis ei pidurdaks investeerimist,
võttes arvesse asjaolu, et sageli on vaja mitut luba.
(16) Olemasoleva füüsilise taristu tõhusa kasutamise ja ehitustööde asjakohase
koordineerimise tagamise eeltingimus on põhjaliku, täpse ja ajakohastatud teabe
kättesaadavus. Sellega seoses on ühtsel teabepunktil väga tähtis roll. Olemasoleva
taristu ja kavandatud ehitustööde läbipaistvuse suurendamine on oluline ettevalmistav
samm, mis võimaldab anda juurdepääsu olemasolevale taristule ja ehitustöid paremini
koordineerida, see omakorda aga toob täiendavat kasu keskkonnale ja üksikisikutele.
Seega tuleks liikmesriike üles kutsuda kaaluma võimalust saata ühtsele teabepunktile
kogu olemasolev ja eri allikatest pärinev teave füüsilise taristu kohta konkreetses
piirkonnas ning olema abiks geoviidetega teabe esitamisel.
(17) Liikmesriike tuleks üles kutsuda kaaluma võimalusi parandada olemasoleva füüsilise
taristu alast läbipaistvust, suurendades ühtse teabepunkti kaudu kättesaadava teabe
kogust ja kvaliteeti. See hõlmab teavet, mida operaatorid esitavad taotluse alusel
kahepoolselt vastavalt lairibaühenduse kulude vähendamise direktiivi artikli 4
lõigetele 2 ja 4 või mis puudutab avaliku sektori asutuste kontrolli all olevat füüsilist
taristut.
(18) Lisaks lairibaühenduse kulude vähendamise direktiivi nõuetele juurdepääsu kohta
olemasolevale füüsilisele taristule saab väga suure läbilaskevõimega võrkude
kasutuselevõttu veelgi hõlbustada sellega, et operaatorite jaoks tehakse võimalikuks
saada juurdepääs avaliku sektori asutuste kontrolli all olevale asjaomasele füüsilisele
taristule tingimustel, mis sarnanevad kõnealuse direktiivi artiklis 3 sätestatutega.
Sellise füüsilise taristu hulka kuuluvad hooned, eriti katused, ja tänavainventar, nagu
valgustuspostid, tänavasildid, valgusfoorid, reklaamtahvlid, bussi- ja trammipeatused
ning metroojaamad.
(19) Lairibaühenduse kulude vähendamise direktiiviga on ette nähtud, et kui läbirääkimised
juurdepääsu üle taristule nurjuvad, kasutatakse vaidluste lahendamise menetlusi.
Liikmesriigid peaksid suurendama jõupingutusi, et teha üheskoos kindlaks head tavad
seoses tulemuslike ja tõhusate mehhanismidega vaidluste lahendamiseks ning
vaidluste lahendamise organite nõuetekohase toimimisega kõikjal liidus. Läbipaistvuse
huvides peaks nende tavade hulka kuuluma vaidluste lahendamise organite otsuste
õigeaegne avaldamine.
(20) Elektroonilise side sektori keskkonnajalajälg kasvab ja on väga oluline kaaluda kõiki
võimalusi võtta meetmeid selle suundumuse vastu. Algatused, mille raames võetakse
kasutusele näiteks vähendatud CO2 jalajäljega võrgud, võivad kaasa aidata sektori
kestlikkusele ning kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele.
Liikmesriike kutsutakse üles tegema tihedas koostöös komisjoniga kindlaks sellised
algatused ja neid propageerima – see võib hõlmata kiirmenetlusi lubade andmiseks või
alandatud loa- ja juurdepääsutasusid võrkudele, mis vastavad teatavatele
keskkonnakriteeriumidele.
(21) Selleks et vältida tarbetuid viivitusi spektrikasutuse lubamise andmise menetluste ja
traadita sidevõrkude paigaldamise käigus, peaksid liikmesriigid vahetama omavahel
ET 4 ET
häid tavasid seoses sellega, kuidas võtta arvesse keskkonnamõju hindamist, kui see on
nõutav, ja ennekõike juhul, kui ametiasutused valmistavad ette raamistikku
projektidele teostusloa andmiseks tulevikus, järgides samal ajal täielikult liidu
õigusakte, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiivi
2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta6
(keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu
13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide
keskkonnamõju hindamise kohta7 (keskkonnamõju hindamise direktiiv) ja nõukogu
21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta8 (elupaikade direktiiv). Keskkonnamõju
hindamine tuleks teha etapis, milles mõju keskkonnale saab kindlaks teha ja hinnata.
(22) Euroopa elektroonilise side seadustikuga on kehtestatud liikmesriikidele ühine
tähtpäev (2020. aasta lõpp), et lubada 3,4–3,8 GHz sagedusala ja vähemalt 1 GHz
suuruse osa 24,25 –27,5 GHz teedrajavast sagedusalast kasutamist 5G jaoks. Lisaks
sellele on otsusega (EL) 2017/8999 kehtestatud liikmesriikidele 30. juuniks 2020 ühine
tähtpäev, et lubada 700 MHz teedrajava sagedusala kasutamist 5G jaoks. Liikmesriigid
peaksid tagama, et spektri haldamine soodustab kvaliteetset, piiriülese mõõtmega
ühenduvust ettevõtete ja ühiskonna jaoks, samuti tööstuse digiteerimist, tuues seeläbi
kasu nii majandusele kui ka ühiskonnale tervikuna, muu hulgas juurdepääsu, võrdsete
võimaluste ja kaasavuse seisukohast. Selle eesmärgi saavutamist võiks hõlbustada
seisukohtade ja heade tavade õigeaegne vahetamine enne Euroopa elektroonilise side
seadustikuga ette nähtud vastastikuse hindamise protsessi ja selle raames.
(23) Selleks et tagada 5G-võrkude kiire ja turvaline kasutuselevõtt ja uuenduslike teenuste
käibeleminek alates 2020. aastast vastavalt 5G tegevuskavaga10 ettenähtule ning võttes
arvesse küberturvalisust ja 5G-võrkusid käsitleva komisjoni soovituse kohast
meetmepaketti,11 peaksid liikmesriigid vältima või vähendama COVID-19 kriisist
tulenevaid viivitusi 5G teedrajavate sagedusalade kasutamise lubamisel.
(24) Võttes arvesse turvalise ja vastupanuvõimelise 5G-taristu tähtsust taastumise ja
majanduskasvu jaoks, peaksid spektrilubade andmise menetlused vajaduse korral
toetama taristuinvesteeringuid, vähendades kooskõlas riigiabi eeskirjadega spektri
kasutajate, eriti operaatorite rahalist koormust. COVID-19 kriisi tingimustes on see
veelgi tähtsam. Sel eesmärgil tuleks liikmesriike üles kutsuda kehtestama
spektrilubade andmise normid, mille eesmärk on kohaldada spektri hinnastamisel
investeeringuid soodustavat metoodikat. Sellised tavad võivad vajaduse korral hõlmata
stiimuleid pakkuda kvaliteetset traadita ühendust, et tagada laialdaselt kättesaadavad
teenused, muu hulgas piiriüleselt.
(25) Selleks et vältida spektrivarude nappust, mis tingib spektrioksjonitel kõrgemad
pakkumised, võivad head tavad hõlmata meetmeid vältida nii palju kui võimalik 5G
6
EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30.
7
ELT L 26, 28.1.2012, lk 1.
8
EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.
9
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta otsus (EL) 2017/899 470–790 MHz sagedusala
kasutamise kohta liidus (ELT L 138, 25.5.2017, lk 131).
10
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele „5G Euroopa jaoks: tegevuskava“ (COM(2016) 588 final).
11
ELT L 88, 29.3.2019, lk 42.
ET 5 ET
teedrajavatesse sagedusaladesse kuuluva spektri reserveerimist avaliku julgeoleku ja
riigikaitse eesmärkide jaoks või meetmeid, mille kohaselt ELi ühtlustatud
raadiospektrit reserveeritakse raadiospektri erakasutajate elektroonilise side teenustele
(nii seoses spektri koguse kui ka konkreetse sagedusala valikuga) ainult juhul, kui see
on nõuetekohaselt põhjendatud.
(26) 5G-võrkude jaoks on võrreldes eelmiste põlvkondade tehnoloogiaga vaja kasutusele
võtta tunduvalt rohkem kõrgsagedusalade tugijaamu. Passiivse ja aktiivse taristu
jagamine ning traadita taristu ühine paigaldamine võib vähendada tugijaamade
kasutuselevõtmise kulusid (sealhulgas lisakulusid), eriti sagedusalade 3,4–3,8 GHz ja
24,25–27,5 GHz puhul, ja kiirendada nii selle käiku, toetada ulatuslikumat võrguga
kaetust ning võimaldada raadiospektri tulemuslikumat ja tõhusamat kasutamist, mis
toob kasu tarbijatele. Seega peaksid pädevad asutused seda soosima, eriti
piirkondades, mille puhul majanduslik kasu on piiratud.
(27) Tiheda traadita 5G-võrgustiku kasutuselevõtul oleks samuti kasu paindlikust lubade
andmise korrast, mis soodustab investeeringuid traadita võrkudesse ja tagab tõhusa
spektrikasutuse. Kõrgsagedusalad üle 24 GHz (edaspidi „millimeeterlainealad“), nagu
sagedusala 24,25–27,5 GHz, võimaldavad suuremahulist raadiospektrit, mille
leviomadused on geograafiliselt piiratud. Ehkki üldiselt peaksid liikmesriigid
kasutama nappide sagedusalade kasutusõiguste andmisel konkurentsipõhiseid
valikumenetlusi, näiteks oksjoneid, võivad sellised menetlused teatavatel juhtudel
vähendada tihedasse 5G-võrgustikku investeerimise potentsiaali, aga ka paindlikkust
ja sellest tulenevalt spektrikasutuse tõhusust. Hea tavana võiks käsitada seda, kui
harmoneeritud millimeeterlainealade jaoks antakse individuaalseid lube, kasutades
kiirendatud haldusmenetlust, mis on avatud, objektiivne, proportsionaalne,
mittediskrimineeriv ning järgib läbipaistvaid kriteeriume ja menetlusi.
(28) Selleks et vältida erinevaid lahendusi lubade andmisel raadiospektri kasutamiseks
piiriüleste traadita teenuste osutamiseks, peaksid liikmesriigid raadiospektri eraldamist
omavahel paremini kooskõlastama, soodustamaks sellist traadita ühenduvust, mis
toetab liidu tööstuse ümberkujundamist ja digitaalset suveräänsust, tuginedes 5G-
taristu paindlikele ja mitme teenuse valmidusega võimalustele. Spektri kooskõlastatud
eraldamine on eriti oluline selleks, et rahuldada selliste uute kasutuste
ühenduvusvajadusi, mis aitavad kaasa digiüleminekule maantee- ja raudteeliikluse ja -
transpordi operatsioonide ning töötleva tööstuse vallas. Ennekõike on need tingimused
seotud teenusekvaliteediga, mida väljendatakse suutvuse, läbilaskevõime, latentsusaja,
töökindluse, võrguturbe ja vastupanuvõimena.
(29) Liikmesriigid peaksid sel eesmärgil andma oma panuse heade tavade kogumisse ja
nendes kokku leppima, et luua tihedas koostöös komisjoniga ja raadiospektripoliitika
töörühma toetusel olulisi uuenduslikke näiteid piiriülese mõõtmega tööstussektorites,
nagu maantee- või raudteetransport (sealhulgas piiriülesed koridorid koostoimelise,
ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse jaoks) ja nutikad tehased. Selliste tavade
rakendamisel võiks ära kasutada ELi rahastatud katseprojektide ja katsete tulemusi
vertikaalsetes sektorites, sealhulgas 5G-koridorides. Selliste tavade puhul tuleks
esitada asjaomased ühised sagedusvahemikud ning spetsiaalsete (sektoripõhiste)
traadita teenuste osutamiseks operaatoritele lubade andmise kord ja tingimused. Loa
andmise ühiste menetluste raames võiks käsitleda operaatorite ja tööstussektori
sidusrühmade individuaalseid lube, sealhulgast ühist spektrikasutust. Loa andmise
ühiste tingimuste raames võiks käsitleda paigaldamist, teenusekvaliteeti, ühist
spektrikasutust, traadita süsteemide kooseksisteerimist, liigse spektrivaru soetamist,
küberturvalisust ning mobiilsideoperaatorite ja tööstussektori sidusrühmade vahel läbi
ET 6 ET
räägitud kokkuleppeid, samuti meetmeid, et kaitsta lennutranspordi jaoks tähtsat sidet.
Sellega seoses peaks raadiospektripoliitika töörühm aitama komisjonil kindlaks teha,
kas Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsile
tuleb anda volitused töötada välja spektrikasutuse ühtlustatud tehnilised tingimused.
(30) Liikmesriigid peaksid kooskõlastama spektrilubade andmise menetlust ja ennekõike
kasutama kooskõlas Euroopa elektroonilise side seadustiku artikliga 37 lubade
andmise ühist menetlust, kui nad rakendavad heade tavade kogumit, mille
liikmesriigid on välja töötanud koostöös komisjoniga. Selline menetlus võib hõlmata
ühise spetsiaalse sagedusvahemiku eraldamist üldistel loa andmise tingimustel.
(31) Meetmepaketi rakendamiseks oleks kasu selgest menetlusest, asjakohasest
järelevalvest, suuremast läbipaistvusest ja dialoogist nii liikmesriikide kui ka liidu
tasandil.
(32) Liikmesriigid peaksid meetmepaketi väljatöötamisel tegutsema üheskoos ja tihedas
koostöös komisjoniga. Vajaduse korral peaksid sellega olema tihedalt seotud
raadiospektripoliitika töörühm, elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste amet
ja riigi reguleerivad asutused, pädevate lairibaühenduse asutuste võrgustik, vaidluste
lahendamise organid ja pädevad asutused, kes täidavad ühtse teabepunkti ülesandeid.
(33) Käesolev soovitus ei piira konkurentsiõiguse ja riigiabi eeskirjade kohaldamist,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:
1. EESMÄRK JA MÕISTED
(1) Käesolevas soovituses on esitatud suunised heade tavade (millele viidatakse edaspidi
kui „meetmepaketile“) väljatöötamiseks, et toetada ühenduvust, mis aitab kaasa
majanduse taastumisele COVID-19 kriisist, keskendudes kolmele valdkonnale, mille
eesmärk on ennekõike:
(a) vähendada elektroonilise side võrkude ja eriti väga suure läbilaskevõimega
võrkude kasutuselevõtu kulusid ja kiirendada selle käiku, lihtsustades
ehitustööde lubade andmise menetlusi, suurendades läbipaistvust ja
lairibaühenduse kulude vähendamise direktiiviga loodud ühtse(te)
teabepunkti(de) suutelisust, laiendada juurdepääsu olemasolevale füüsilisele
taristule, mis on avaliku sektori asutuste kontrolli all, ja teha kindlaks
meetmed, mis aitaksid vähendada väga suure läbilaskevõimega võrkude
keskkonnamõju;
(b) kui see on vajalik, anda investeeringuid toetavate spektrikasutuse algatuste,
samuti õigeaegsete spektri eraldamise menetlustega 5G teedrajavate
sagedusalade jaoks õigeaegne ja investeerimissõbralik juurepääs 5G-
raadiospektrile;
(c) kehtestada spektri eraldamise suhtes rangem kooskõlastamismenetlus, mis
hõlbustab muu hulgas uuenduslike 5G-teenuste piiriülest osutamist.
(2) Käesoleva soovituse kohaldamisel kasutatakse lairibaühenduse kulude vähendamise
direktiivis ja Euroopa elektroonilise side seadustikus sätestatud mõisteid.
ET 7 ET
2. MEETMEPAKETI VÄLJATÖÖTAMISE KÄIK
(3) Liikmesriigid peaksid tegutsema üheskoos ja tihedas koostöös komisjoniga, et
töötada välja käesoleva soovituse 3. 4. ja 5. jaos käsitletud valdkondi puudutav
meetmepakett. Kui see on asjakohane, tuleks kaasata:
(a) elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste amet, samuti riigi
reguleerivad asutused, pädevate lairibaühenduse asutuste võrgustik ja pädevad
asutused, kes täidavad ühtse teabepunkti ülesandeid seoses 3. jaos loetletud
valdkondadega;
(b) raadiospektripoliitika töörühm ja pädevad riigi reguleerivad asutused seoses
4. ja 5. jaos loetletud valdkondadega.
(4) 20. detsembriks 2020 peaksid liikmesriigid määratlema ning edastama üksteisele ja
komisjonile head tavad, nagu on ette nähtud 3. ja 4. jaos.
(5) 30. märtsiks 2021 peaksid liikmesriigid jõudma tihedas koostöös komisjoniga
meetmepaketi suhtes kokkuleppele.
(6) Liikmesriigid peaksid meetmepaketi rakendama kiirkorras ja tihedas koostöös teiste
liikmesriikide, komisjoni ja muude asjaomaste sidusrühmadega.
(7) Selleks et tagada läbipaistvus ja hõlbustada heade tavade vahetamist liikmesriikide
vahel, tuleks meetmepakett ning kogu sellega seotud ja edastatud teave avalikustada
veebisaidil Europa ja ühtsete teabepunktide kaudu.
3. LIIDU TASANDI TÕHUSTATUD KOORDINEERIMINE SEOSES VÄGA
SUURE LÄBILASKEVÕIMEGA VÕRKUDE KASUTUSELEVÕTU KULUDE
VÄHENDAMISE JA SELLE KIIRENDAMISEGA
Lubade andmise menetluste lihtsustamine
(8) Liikmesriigid peaksid välja töötama head tavad lubade andmise menetluste
täiendavaks optimeerimiseks ulatuses, mis läheb kaugemale lairibaühenduse kulude
vähendamise direktiivi kohaldamisalast (mis on määratletud selle artiklis 1), ja neis
tavades kokkuleppele jõudma ning hõlbustama kinnipidamist lairibaühenduse kulude
vähendamise direktiivi artikli 7 lõikes 3 sätestatud tähtajast ja muudest tingimustest.
Eriti peaksid liikmesriigid kaaluma viise, kuidas:
(a) hõlbustada kinnipidamist lubade andmise või sellest keeldumise suhtes
kehtivast kuni 4 kuu pikkusest tähtajast. Et suurendada õiguskindlust ja aidata
kaasa halduskoormuse vähendamisele, peaksid liikmesriigid kaaluma
võimalust anda taotlusele vaikiv nõusolek juhul, kui nelja kuu pikkuse perioodi
jooksul ei ole tehtud sõnaselget otsust;
(b) lihtsustada ja optimeerida lubade andmise menetlusi, sealhulgas kehtestades
kiirmenetlused lubade andmiseks ja/või võimaldada erandeid, kui see on
asjakohane, ja määratleda võrkude kasutuselevõtu liigid, mille puhul neist
võiks kasu olla;
(c) anda operaatoritele õigus esitada ühtse teabepunkti kaudu elektroonilisi taotlusi
kõigi lubade saamiseks, mis on nõutavad väga suure läbilaskevõimega võrkude
elementide kasutuselevõtu jaoks vajalikeks ehitustöödeks;
(d) teha ühtsest teabepunktist ühtne kontaktpunkt, mille kaudu esitada taotlusi
selliste ehitustööde jaoks. Sel eesmärgil võidakse nõuda, et ühtne teabepunkt
ET 8 ET
mängiks aktiivset rolli seoses lubade andmise menetluste koordineerimise ja
järelevalvega kõigil haldustasanditel. Samuti võidakse nõuda kõnealuste
taotlejaid ja pädevaid asutusi kaasavate menetluste kohta teabe vahetamise
hõlbustamist, sealhulgas edastades pädeva(te) asutus(t)e tehtud otsuse
taotlejale.
(9) Liikmesriigid peaksid samuti kaaluma häid tavasid, et hõlbustada Euroopa
elektroonilise side seadustiku artikliga 43 ette nähtud trasside rajamise õiguste
andmist juhul, kui neid on vaja väga suure läbilaskevõimega võrkude elementide
kasutuselevõtuks. Selliste heade tavadega tuleks tagada, et kui selliste
võrguelementide kasutuselevõtuks on vaja nii ehitustöid kui ka trasside rajamise
õigusi, annavad pädevad asutused vajalikud load või keelduvad nende andmisest
sama tähtaja jooksul, kõige enam 4 kuud pärast taotluse esitamist.
(10) Liikmesriigid peaksid häid tavasid vahetama ja nende suhtes kokku leppima, et
tagada väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuks vajalikeks
ehitustöödeks antavate lubade eest võetavate tasude objektiivne põhjendatus,
läbipaistvus, mittediskrimineerivus ja proportsionaalsus nende kavandatava
eesmärgiga ning see, et need katavad ainult selliste lubade andmisega seotud
halduskulud.
Läbipaistvuse parandamine ühtse teabepunkti kaudu
(11) Liikmesriigid peaksid välja töötama asjakohased head tavad, et parandada füüsilise
taristu alast läbipaistvust, nii et operaatorid saavad hõlpsamini juurde kogu
olemasolevale teabele teatava piirkonna taristu kohta. Sel eesmärgil peaksid
liikmesriigid kaaluma võimalust suurendada ühtse teabepunkti rolli ja laiendada tema
ülesandeid, et hõlmata näiteks geoviidetega teave (kaardid ja digitaalsed mudelid) ja
koondada eri allikatest pärinev teave (ennekõike teave, mille on esitanud riigi eri
tasandite pädevad asutused, avaliku sektori asutused ja võrguoperaatorid).
(12) Liikmesriike kutsutakse üles töötama välja head tavad selle tagamiseks, et kui
direktiivi artikli 4 lõikes 1 osutatud teave on avaliku sektori asutuste käsutuses,
tehakse see ühtse teabepunkti kaudu elektroonilises vormingus kättesaadavaks.
Lisaks sellele peaksid liikmesriigid kaaluma võimalust teha ühtse teabepunkti kaudu
kättesaadavaks selline teave füüsilise taristu kohta, mis läheb kaugemale direktiivis
määratletust, nagu taristu geoviidetega asukoht, selle digitaalne mudel ja liik ning
milleks seda parasjagu kasutatakse, või siis selle kogu- ja kasutamata võimsus.
(13) Selleks et veelgi suurendada ühtse teabepunkti kaudu kättesaadava teabe hulka ja
liike, peaksid liikmesriigid kaaluma nõuet võrguoperaatoritele, et nad teeksid ühtse
teabepunkti kaudu ja elektroonilises vormingus kättesaadavaks teabe oma
olemasoleva füüsilise taristu kohta, mille nad on teinud konkreetse taotluse alusel
kättesaadavaks teistele operaatoritele.
Olemasolevale füüsilisele taristule juurdepääsu õiguste laiendamine
(14) Et suurendada selliste vahendite kogust ja liikide arvu, mis on operaatorite jaoks
kättesaadavad väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuks, peaksid
liikmesriigid välja töötama head tavad, et anda operaatoritele võimalus saada
juurdepääs avaliku sektori asutuste kontrolli all olevale füüsilisele taristule
(sealhulgas hoonetele ja tänavainventarile), mis on suuteline majutama väga suure
ET 9 ET
läbilaskevõimega võrkude elemente, seda tingimustel, mis sarnanevad
lairibaühenduse kulude vähendamise direktiivi artiklis 3 sätestatutega.
Vaidluste lahendamise mehhanism
(15) Liikmesriigid peaksid välja töötama head tavad, et parandada vaidluste lahendamise
mehhanismi tõhusust ja tulemuslikkust seoses vaidlustega, mis on seotud
juurdepääsuga füüsilisele taristule, ja vaidluste lahendamise organite toimimist, et
lahendada asjaomased küsimused võimalikult lühikese aja jooksul ning anda pooltele
suuniseid asjakohaste tingimuste ja tasude suhtes, muu hulgas avaldades õigeaegselt
nende otsused.
Võrkude keskkonnajalajälje vähendamine
(16) Liikmesriike kutsutakse üles töötama välja head tavad, et soodustada selliste
elektroonilise side võrkude kasutuselevõttu, mille keskkonnajalajälg oleks väiksem,
eriti mis puudutab energiatarbimist ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heidet,
sealhulgas:
(a) kriteeriumid tulevaste võrkude keskkonnasäästlikkuse hindamiseks;
(b) stiimulid operaatoritele keskkonnasäästlike võrkude kasutuselevõtuks.
Keskkonnamõju hindamine
(17) Kui liidu õigusaktide, eriti direktiivi 2001/42/EÜ (keskkonnamõju strateegilise
hindamise direktiiv), direktiivi 2011/92/EL (keskkonnamõju hindamise direktiiv) ja
direktiivi 92/43/EMÜ (elupaikade direktiiv) kohaselt tuleb teha mõjuhinnang ja eriti
juhul, kui ametiasutused valmistavad ette raamistikku projektidele teostusloa
andmiseks tulevikus, peaksid liikmesriigid vahetama omavahel häid tavasid selle
kohta, kuidas hinnata keskkonnamõju ja võtta arvesse hindamistulemusi etapis, kus
keskkonnamõju saab kindlaks teha ja seda hinnata, nagu siis, kui operaatorid esitavad
selliste projektide üldkava, millega kaasneb võrkude konkreetne paigaldamine või
kasutuselevõtt.
4. RIIKLIKU TASANDI MEETMED, ET TAGADA ÕIGEAEGNE JA
INVESTEERIMISSÕBRALIK JUURDEPÄÄS 5G-RAADIOSPEKTRILE
Spektrilubade andmise menetluste ajakava
(18) Ilma et see piiraks liidu õiguse kohast vääramatu jõu hindamist, peaksid liikmesriigid
tagama, et igasugune raadiospektri kasutuslubade menetluste edasilükkamine, mis
tuleneb COVID-19 kriisist, on minimaalne ja kestab ainult seni, kuni see on vajalik
COVID-19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks. Liikmesriigid peaksid sellele
vastavalt uuendama kõiki asjaomaseid riiklikke spektri tegevuskavasid.
(19) Heade tavade vahetamise eesmärgil peaksid liikmesriigid Euroopa elektroonilise side
seadustiku artikli 35 alusel taotlema vastastikust hindamist, et vaadata eelnevalt läbi
eelnõud meetmete kohta, millega antakse õigus kasutada spektrit sagedusalades 700
MHz, 3,4–3,8 GHz ja 24,25 –27,5 GHz.
ET 10 ET
Investeeringute tegemise stiimulid
(20) Et anda ülevaade stiimulitest raadiospektri kasutajatele investeerida olulisel määral
5G-võrkude paigaldamisse, peaksid liikmesriigid teavitama komisjoni (eriti
raadiospektripoliitika töörühma kaudu) konkreetsetest meetmetest, mida nad peavad
headeks tavadeks, sealhulgas meetmetest, mis on riiklikul tasandil rakendatud või
mille rakendamist kavandatakse seoses raadiospektri kasutamise lubade andmisega
sagedusalades 700 MHz, 3,4–3,8 GHz ja 24,25 –27,5 GHz.
Ennekõike peaksid liikmesriigid teatama kõigist asjakohastest meetmetest, mille
eesmärk on:
(a) propageerida kohaseid baashindu, mis kajastavad miinimumtasusid
raadiospektri kasutusõiguste eest;
(b) vältida spektrivarude nappust, tagades liidu tasandil ühtlustatud raadiospektri
täies ulatuses eraldamise;
(c) näha mittediskrimineerival viisil ette võimalus maksta tasusid raadiospektri
kasutusõiguste eest osamaksete kaupa kõnealuste õiguste kehtimise perioodil;
(d) kasutada sagedusala 24,25–27,5 GHz puhul individuaalsete lubade korda,
millega edendatakse selle õigeaegset kasutamist, ennekõike korda, mis tugineb
halduslike kiirmenetluste kasutamisele geograafiliselt piiratud kasutusõiguste
puhul;
(e) ühendada rahalised stiimulid kohustuste või ametlikus vormis lubadustega
kiirendada kvaliteetse traadita ühenduse kättesaadavaks tegemist või seda
laiendada;
(f) näha kooskõlas konkurentsiõigusega ette võimalus jagada passiivset ja aktiivset
taristut, samuti võtta ühiselt kasutusele taristu, mis tugineb raadiospektri
kasutamisele.
5. LIIDU TASANDI TÕHUSTATUD KOORDINEERIMINE SEOSES SPEKTRI
ERALDAMISEGA PIIRIÜLESEKS KASUTAMISEKS
(21) Selleks et edendada ühtseid tavasid raadiospektri kasutusõiguste andmisel
operaatoritele järgmise põlvkonna (sealhulgas 5G-) traadita taristu kasutuselevõtuks
piiriülese tööstusliku kasutuse eesmärgil, peaksid liikmesriigid osana meetmepaketist
välja töötama selle valdkonna head tavad ja nende suhtes kokku leppima, muu hulgas
seoses järgmisega:
(a) piiriülese mõõtmega kasutusjuhtumite kindlakstegemine (ennekõike
maanteetranspordi, raudteetranspordi ja töötleva tööstuse puhul) kooskõlas
liidu prioriteetidega12 5G kasutuselevõtu vallas;
(b) iga kindlakstehtud kasutusjuhu puhul ühise spetsiaalse sagedusvahemiku
määratlemine koos asjakohase ühise loakorraga, samuti selliste lubade juurde
kuuluvate tingimustega, mis on vajalikud teenuse jätkumise tagamiseks
piiriüleselt ja mis hõlmavad muu hulgas teenusekvaliteeti ja võrguturvet.
12
Vt eelkõige komisjoni teatised COM (2016)587 ja COM(2020)67.
ET 11 ET
(22) Liikmesriike kutsutakse üles kasutama punktis (21) osutatud meetmepaketi häid
tavasid asjaomaste kasutajate suhtes oma territooriumil, eriti eesmärgil määrata
30. märtsiks 2022 üheskoos kindlaks Euroopa elektroonilise side seadustiku
artikli 37 kohase lubade andmise ühise menetluse ühised aspektid ja see menetlus
läbi viia.
6. ARUANDLUS
(23) 30. aprilliks 2021 peaksid kõik liikmesriigid esitama komisjonile tegevuskava
meetmepaketi rakendamiseks.
(24) 30. aprilliks 2022 peaksid kõik liikmesriigid esitama aruande meetmepaketi
rakendamise kohta.
Brüssel, 18.9.2020
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Thierry Breton
ET 12 ET
Saatja: Webdesktop <
[email protected]>
Saadetud: 08.10.2020 14:20
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>
Teema: Webdesktop: Kiri nr 10.2-11/950: Euroopa Liidu toimimislepingu
artikli 297 kohane teade
TereEdastan KOM soovituse.Reg. number: 10.2-11/950Reg. kuupäev:
08.10.2020Sisu: Komisjoni soovitus, mis käsitleb liidu ühtset
meetmepaketti kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude
vähendamiseks ning kiire ja investeerimissõbraliku juurdepääsu tagamiseks
5G raadiospektrile, et edendada majanduse COVID-19 kriisist taastumise
toetamiseks ühenduvust liidusHeade soovidegaKersti NeemeAEEL sekretär