dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. oktoober 2020
Viit
18-9/S/322
Registreeritud
8. oktoober 2020
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
18/S Majandusarengu korraldamine
Sari
18-9/S Majandusarengu korraldamisega seotud lepingud
Toimik
18-9/2021
Vastutaja
Annika Anton

Failid

  • 📎18-9322 08.10.2020 Leping (1).asice1884 KB
  • 📎C-19 A4_EST_24.03.21.pdf1837 KB
  • 📎C-19 Koond-24.03.21.pdf1735 KB
  • 📎C-19 Slaidid_EST_24.03.21.pptx
  • 📎C-19 turism Töö üleandmise-vastuvõtmise akt_leping 18-9_322 _TÜ MKM 23.03.2021.asice78 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium „COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele“ Uuringu lähteülesanne 2020 Sisukord 1. UURINGU TELLIMISE KIRJELDUS ........................................................................................ 3 2. UURINGU VAJADUSE, EESMÄRGI JA EELDATAVA TULEMUSE KIRJELDUS ............ 3 3. AJAKAVA ................................................................................................................................... 6 4. NÕUDED PAKKUJALE ............................................................................................................. 7 5. NÕUDED PAKKUMUSELE ....................................................................................................... 8 6. PAKKUMUSTE ESITAMINE .................................................................................................... 8 7. PAKKUMUSTE HINDAMINE ................................................................................................... 8 2 1. UURINGU TELLIMISE KIRJELDUS 1.1. Uuringu nimetus: „COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele“. 1.2. Uuringu tellija on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, aadress Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122, e-mail: [email protected], tel. 625 6342 (edaspidi Tellija või MKM). 1.3. Uuringu tellimise eest vastutav ametiisik: Annika Anton, MKM majandusarengu osakonna turisminõunik (639 7663, [email protected]). 2. UURINGU VAJADUSE, EESMÄRGI JA EELDATAVA TULEMUSE KIRJELDUS 2.1. Uuringu vajadus Turismivaldkond on üks suurimat COVID-19 kriisi negatiivset mõju kogenud sektor, mis omakorda mõjutab nõudlust ka paljudes teistes majandusharudes. COVID-19 tõttu kadus tarbimine turismile omastes majandusharudes peaaegu täielikult. Ühelt poolt on selle taga olnud riiklikult ja rahvusvaheliselt kehtestatud piirangud, mis jätkuvad tõenäoliselt reisimisele mitu kuud ning pärsivad turismi kõrghooaega ehk suve. Võimalik on ka piirangute leevendamise või lõpetamise järel nende uuesti kehtestamine uue viirusepuhangu tekkimisel. Teiselt poolt kannatab turism ka psühholoogiliste piirangute tõttu. Kartus viiruse ees ning ebakindlus tuleviku suhtes mõjutab tarbija käitumist. Reisimine, kui mikroökonoomilises käsitluses pigem luksuskaup, on üks esmaseid kulutusi, mis sissetulekute langedes ära jäetakse. Samuti pärsib turismi tõenäoliselt ees ootav pikemaajalisem majanduslangus. Majanduslanguse ja pikemate piirangute kehtestamise tulemusena ootavad transpordi- ja turismiettevõtteid suuremahulised ümberkorraldused, koondamised ja võimalikud pankrotid. Seetõttu võtab tarbimise taastumine 2019. a. tasemele aega ilmselt mitu aastat (näiteks konsultatsioonifirma Tourism Economics prognoos Euroopa Turismikomisjonile näitab, et Euroopas tervikuna jõuab välisturism 2019. a. tasemele uuesti alles 2023. aastaks1). Pärast piirangute lõppu muutub nii turisminõudlus kui ka turismiteenuste pakkumine tunduvalt. Kuid pole teada, kuidas, mil määral ja millised turismiga seotud tegevusvaldkonnad on kõige enam mõjutatud ning kuidas toimub taastumine, sest sellise ulatusega kriisi pole turismis varem olnud. Eriolukorra alguses prognoosisid rahvusvahelised turismiorganisatsioonid ja konsultandid (eelmistest, kordades väiksema ulatuse ja mõjuga kriiside kogemusest lähtudes) pigem seda, et turisminõudlus taastub pärast piirangute kaotamist suhteliselt kiiresti. Kriisi süvenedes on hakanud prognoosid ja hinnangud kalduma pigem suunas, et rahvusvaheline reisimine endises mahus ja viisil ei taastu enam kunagi (nt lennuliikluse senine tihedus ei taastugi, mistõttu on klientidel valikuvõimalusi vähem ja lennureisid muutuvad kallimaks; ärireisid ei taastu enam senises mahus, kuna palju ärireise asendatakse virtuaalsete kohtumistega jne.). Kuna turism on läbi põimunud paljudest tegevusvaldkondadest, omavad võimalikud turisminõudluse muutused suuri kaasnevaid efekte. See tähendab tarbimise muutumist ka 1 https://etc-corporate.org/uploads/2020/04/ETC-Quarterly-Report-Q1-2020_Final_6-May_Public.pdf 3 turismiga seotud ja muudes majandusharudes (vastavalt turismi satelliitarvepidamisele, millega hinnatakse turismimajanduse otsest ja kaudset mõju Eesti majandusele2). Turismi põhinäitajate arvestamiseks jagatakse majandusharud turismile omasteks, turismiga seotud ja muudeks majandusharudeks. Turismile omased majandusharud on need, mille tooteid külastajad tarbivad olulises mahus (näiteks majutus ja toitlustus, elamukinnisvara üürileandmine, reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reisitransport). Majandusharude liigitamine turismi ja muudeks majandusharudeks ei mõjuta turismi lisandväärtuse suurust, sest lisandväärtuses sisalduvad ka need tooted, mida külastajad tarbivad, kuid mis ei kuulu otseselt turismile omaste majandusharude toodete hulka. Turismi majandusharud koos EMTAK koodidega 3 on klassifitseeritud vastavalt Eurostati käsiraamatule „European Implementation Manual on Tourism Satellite Accounts”. Statistikaamet avaldab turismi satelliitarvepidamise andmed 4 aastat peale aruandeperioodi lõppu. Kuna turismivaldkonnal puudub konkreetne EMTAK, alahindab hinnangu andmine üksnes majutusele ja toitlustusele ning reisibüroodele kriisi terviklikku mõju Eesti majandusele. Samuti ei võimalda andmete 4-aastane hilinemine kiiret sekkumist. Seetõttu on vaja analüüsi, mis annab kiire hinnangu Covid-19 mõjule turismile omastele ja muudele majandusharudele, sh. Eesti regioonides. 2.2.Eelnevalt sarnasel teemal tehtud või käimasolevad/käivituvad uuringud Koroonaviirusest põhjustatud ülemaailmne eriolukord ja kriis on pretsedenditu ning eriolukorras rakendatud piirangute mõju ja ulatus on eriti suur turismisektorile, mistõttu sarnaseid uuringuid Eestis läbi viidud ei ole. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid jälgivad turismisektori arenguid ja on avaldanud esialgseid hinnanguid kriisi mõjudest ning võrdlevraporteid esimestest poliitikameetmetest kriisi mõjude leevendamisel (nt OECD4). Paralleelselt käivituvad SA Eesti Teadusagentuur RITA projektid, mis analüüsivad COVID-19 mõjusid majandusele, ent mitte fookusega turismile:  RITA 1 „Eriolukorrast põhjustatud kriisi sotsiaalmajandusliku mõju hindamine, modelleerimine, prognoosimine ning optimaalsete kriisimeetmete välja töötamine elanikkonna sotsiaalmajandusliku heaolu maksimeerimiseks“;  RITA 2 „COV19 majandusmõjude hindamiseks ja leevendusmeetmete sihistamiseks kasutatava IT-rakenduse edasiarendus“. Arenguseire Keskuse projekt „COVID-19 mõju arengusuundumustele ning tähendus Eesti majanduse struktuurile“. EASi Turismiarenduskeskuse poolt on sõnumiagentuurilt Akkadian tellitud analüüs turismisektori kriisiaegse olukorra kaardistamiseks, mille raames viiakse läbi intervjuusid ~80 siht- ja sidusrühma liikmega. Analüüs keskendub peamiselt EASi Turismiarenduskeskuse rollile turismisektori kriisist väljumisele kaasaaitamisel. Intervjuudest saadud koond valmib augustiks 2020 ja seda on võimalik kasutada käesoleva uuringu raames teostatava kvalitatiivse analüüsi läbiviimisel. 2 http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/15Rahvamajanduse_arvepidamine/04Satelliit- arvepidamine/08Turismi_arvepidamine/08Turismi_arvepidamine.asp 3 http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/15Rahvamajanduse_arvepidamine/04Satelliit- arvepidamine/08Turismi_arvepidamine/RAS_001.htm 4 Tourism Policy Responses to the Coronavirus COVID-19, https://www.oecd.org/coronavirus/policy-responses/tourism- policy-responses-to-the-coronavirus-covid-19-6466aa20/ 4 2.3. Uuringu eesmärk Uuringu eesmärgiks on: 2.3.1. Saada teada, milline on COVID-19 majandusmõju turismile omastele ja seotud majandusharudele, sh. Eesti regioonides; 2.3.2. analüüsida kvalitatiivselt, millised on turismivaldkonna võimalikud arengustsenaariumid COVID-19 kriisi järel, sh arvestades rahvusvahelisi trende; 2.3.3. saada teada, millised on Eesti turismisektori arendamiseks vajalikud prioriteetsed teemad ja sekkumisloogikad, millega riik peab lähi- ja pikemas perspektiivis kindlasti tegelema; 2.3.4. saada teada, mida tuleb tuvastatud prioriteetteemades riigi poolt ennekõike teha ning mis on nende tegevuste esialgsed mõjud. 2.4. Uuringu eeldatav tulemus Uuringu tulemusena: - Koostatakse kvantitatiivne analüüs COVID-19 võimalikule majandusmõjule turismile omastele ja seotud majandusharudele, sh. Eesti regioonides ning turismisektori sees alamvaldkondade tasandil. Analüüsi läbiviimiseks on soovitatav kaasata töö teostamisse eksperdina Statistikaamet kui ametlik turismi satelliitarvepidamise andmete haldaja ja Eesti satelliitkonto teenuse osutaja. Statistikaamet tagab kõigile uuringus osalejatele võrdse ligipääsu avalikele Statistikaameti andmetele. Detailandmeid Statistikaamet tulenevalt statistikaseadusest ei saa avalikkusega jagada. Statistikaamet on valmis osalema uuringu esimeses lõigus, mille käigus koostatakse kvantitatiivne analüüs COVID-19 võimalikule majandusmõjule turismile ja sellega seotud majandusharudele (kontakt: Ivar Pae, Statistikaameti Majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja, [email protected]). - Esitatakse analüüs erinevatest võimalikest arengustsenaariumitest (arvestades muuhulgas epidemioloogilisi stsenaariume). Analüüsile tuginedes tehakse ettepanekud tegevuste osas, mis on sisendiks turismivaldkonna programmile 2021-2024. - Valmivad suurima sotsiaalmajandusliku kasuteguriga avaliku sektori meetmete soovitused turismivaldkonna kriisist väljumiseks (sh. tuues välja alternatiivid ja ohud-võimalused). Arengustsenaariumite ning meetmete ettepanekute koostamine toimub tihedas koostöös tellijaga, arutades läbi eeldused ja mõjutegurid. Uuringu tulemusena saadakse teadmistepõhine sisend Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatavale Turismivaldkonna programmile 2021-20245, mis võimaldab planeerida suurima sotsiaalmajandusliku kasuteguriga avaliku sektori meetmeid kardinaalselt muutunud olukorras. Programmiga määratakse kindlaks turismivaldkonna strateegilised eesmärgid ja prioriteetsed tegevused nende elluviimiseks aastatel 2021-2024. Antud analüüsi põhjal on võimalik programmi 5 2021. aastast alates asendab Eesti riiklikku turismiarengukava edaspidi planeerimisdokumendina turismivaldkonna programm. Turismivaldkonna programm on ühtlasi seotud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ üldeesmärgi elluviimisega. Programmi koostamist koordineerib MKM koostöös EASi Turismiarenduskeskuse ja turismisektori peamiste partneritega. Kriisieelselt koostatud programmi projektiga on võimalik tutvuda veebilehel: https://www.puhkaeestis.ee/et/turismiprofessionaalile/turismi-suur-plaan-kuni-2024/hea- eesti-turismi-edendaja (vt programmi eesmärgid ja tegevused paremal menüüs). 5 teaduspõhiliselt sisustada, et vähendada kriisist põhjustatud mõjusid turismivaldkonnale ja kasutada saadud õppetunde ühtlasi sektori arenguhüppeks. Samuti kasutatakse saadavat sisendit 2021-2027 struktuurivahendite perioodi VKE-de konkurentsivõime tõstmise eesmärgi sekkumiste kavandamiseks ning Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse 2021-2035 (TAIE) strateegiasse ettevõtluskeskkonna meetmete ettevalmistamiseks. Pakkuja esitab käesoleva uuringu lähteülesande alusel pakkumise, milles põhjendab, milliste meetodite ja lähenemisega saavutatakse eeldatavad uuringu tulemused, lähtudes punktis 2.3. seatud eesmärkidest. Samuti selgitatakse pakkumises, kuidas kavandatakse Töö teostada, milliseid andmeid vajatakse ning milline on pakkuja hinnang andmete kättesaadavusele. Uuringu läbiviimise metoodika jääb uuringu teostaja koostada. Üheks võimalikuks lahenduskäiguks võib olla: 1) Dokumendianalüüs – välisriikide kogemuse pinnalt koondada võimalused Eesti turismisektori hindamiseks (ideekorje funktsioon, rahvusvahelised trendid, OECD, Euroopa Komisjon jt materjalid); 2) Kvantitatiivne analüüs mõju hindamiseks – prognoosi koostamine, tuginedes nii satelliitarvepidamise metoodikale kui varem mainitud RITA 1 ja RITA 2 uuringute metoodika täiustamisele turismi vaatenurgast; 3) Kvalitatiivne analüüs – EASi Turismiarenduskeskuse poolt tellitud töö raames läbiviidud intervjuudest (~80 tk) saadud tagasiside analüüs antud uuringu kontekstis. Vajadusel viiakse läbi täiendavad fookusgrupid ja ekspertintervjuud võimalike stsenaariumite koostamiseks ja valideerimiseks ning sekkumisloogikate analüüsimiseks. Kooskõlastamine Arenguseire keskuse üldise majandusarengu stsenaariumidega (eeldatavasti valmivad oktoobris 2020). Metoodikaga peavad analüüsitavate seas muuhulgas olema hõlmatud külaliskorterid ning tellimusvedu ja rahvusvaheline reisijate vedu (satelliitkontos hõlmatud eraldi alajaotusena „elamukinnisvara rendileandmine ja käitamine“, tellimusvedu ja rahvusvaheline reisijate vedu igat liiki transpordiga). Uuringu tulemusel väljatöötatud metoodika peaks võimaldama ka edaspidi hinnata turismimajanduse otsest ja kaudset mõju Eesti majandusele oluliselt kiiremini kui senine Statistikaameti satelliitarvepidamine (mille andmed avaldatakse 4 aastat peale aruandeperioodi lõppu). 2.4.1. Uuringu tulemuste vormistamine - Töö teostaja esitab töö lõpparuande eesti keeles, mis sisaldab muuhulgas töö lühikokkuvõtet eesti ja inglise keeles; - lisaks lõpparuandele vormistatakse töö tulemused visuaalselt kokkuvõtval infolehel (max 5 lk) ja PowerPoint ettekandena. Mõlemad nii eesti kui inglise keeles; - töö tutvustus ühel korral Tellija poolt organiseeritaval turismisektorile ja partneritele suunatud seminaril (olenevalt olukorrast kas füüsiliselt või e-keskkonna vahendusel). 3. AJAKAVA 3.1. Töö teostamise tähtaeg on 16 nädalat (4 kuud) pärast töö teostamise lepingu sõlmimist. 3.2. Töö koosneb üldjuhul järgmistest etappidest: 6 Etapp 1: Tellijale Töö teostamise tegevuskava ning metoodika tutvustamine avakoosolekul PowerPoint ettekande vormis. Esimese etapi teostamise tähtaeg on hiljemalt kaks nädalat pärast Lepingu sõlmimist; Etapp 2: Töö teostamine vastavalt sõlmitud lepingule, Töö edenemise tutvustamine (lühike vahearuanne) Tellijale hiljemalt kaheksa nädalat pärast Lepingu sõlmimist PowerPoint ettekande vormis; Etapp 3: viimistletud Töö antakse üle hiljemalt kuusteist nädalat pärast Lepingu sõlmimist (lõpparuanne). Pakkuja korraldab enne töö üleandmist Tellijaga lisakohtumised lõpparuande sisu täpsustamiseks ja viimistlemiseks; Etapp 4: Pakkuja tutvustab töö tulemusi tellija poolt korraldatud seminaril, mille aeg ja vorm lepitakse kokku tellijaga koostöös. Töö teostamise etapid ja seonduvad üksikasjad täpsustatakse eduka pakkujaga sõlmitavas lepingus. Töö lõpparuande vastuvõtmiseks vormistatakse üleandmis-vastuvõtmisakt. Kui Tellija tuvastab Pakkuja töö lõpparuandes puudusi, võib ta Töö lõpparuande vastuvõtmisest keelduda. Lõpparuande vastuvõtmisest keeldumisel esitab Tellija põhjenduse akti mitteallkirjastamise kohta 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates töö üleandmisest Tellijale, näidates ära töö lõpparuandes esinevad puudused, puuduste olemuse ning puuduste kõrvaldamise tähtaja. Pakkuja kõrvaldab aktis kirjeldatud puudused ja annab töö Tellijale üle kokkulepitud ajal või hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates Tellija poolt töös esinevate puuduste osundamisest. 4. NÕUDED PAKKUJALE 4.1. Pakkuja omab Töö teostamiseks vähemalt 3-liikmelist meeskonda: 4.1.1. sh peab meeskonda kuuluma projektijuht, kellel on vähemalt 3-aastane projektide ja analüüside läbiviimise kogemus. Projektijuht on tellijale esmaseks kontaktiks ning ta vastutab projekti sujuva läbiviimise, koordineerimise ja tellijaga teabevahetuse eest; 4.1.2. sh peab meeskonda kuuluma analüütik, kellel on varasem majanduslike mõjude hindamise kogemus vähemalt kolme uuringu läbiviimisel; 4.1.3. sh peab meeskonda kuuluma turismivaldkonda ja selle seoseid teiste majandusvaldkondadega tundev (soovitavalt rahvusvahelise kogemusega) ekspert, kellel on varasem vähemalt 5-aastane kogemus valdkonnas. 4.2. Pakkuja on kohustatud kasutama lepingu täitmisel pakkumuses nimetatud meeskonna liikmeid või Tellija eelneval nõusolekul spetsialiste, kellel on vähemalt samaväärne kvalifikatsioon ja kogemused. 4.3. Nõutud kompetentse peab pakkuja tõendama meeskonnaliikmete CV-de, portfooliote või muu dokumentatsiooniga, mis on oluline ja asjakohane. Nimetatud dokumentide edastamisega kinnitab pakkuja, et tal on olemas vastavad nõusolekud meeskonnaliikmete andmete esitamiseks tellijale ja nimetatud meeskonnaliikmed on andnud oma nõusoleku Töö teostamiseks. 4.4. Kui pakkumuse esitavad mitu pakkujat ühiselt, peavad nad eduka pakkujaga lepingu sõlmimiseks volitama enda hulgast esindaja. Volikiri tuleb esitada koos ühise pakkumusega (vt lähteülesande lisa 1). Ühispakkujate volikirjas peab sisalduma iga ühispakkuja kinnitus, et lepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. 7 5. NÕUDED PAKKUMUSELE Pakkumuse kirjelduses tuleb esitada vähemalt järgmine informatsioon: 5.1. Pakkuja arusaam Töö eesmärgist ja analüüsiküsimustest; 5.2. Töö planeeritava metoodika kirjeldus; 5.3. Pakkuja projektimeeskonna kirjeldus. Töö läbiviimisel osalevate meeskonnaliikmete nimed koos meeskonnaliikmete CV-dega, millest nähtub nende kogemus valdkonnas. Juhul kui tegemist on ühispakkumusega, siis näidatakse projektimeeskonna kirjelduses ära ühispakkujate tööjaotus ja vastutus; 5.4. Töö koostamise esialgne tegevus- ja ajakava; 5.5. Võimalike riskide ja nende vältimise ja/või maandamise võimaluste analüüs ning lahendusettepanekud, mis Pakkuja nägemuses võivad käesoleva analüüsi läbiviimisega kaasneda (siinjuures rõhutab Tellija analüüsi sisust tulenevate riskide esiletoomise ning lahendusvõimaluste pakkumise olulisust); 5.6. Pakkuja informatsioon, milline teave on Pakkuja ärisaladus ning põhjused ärisaladuseks määramise kohta; 5.7. Hinnapakkumus. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki Töö läbiviimiseks (ettevalmistamine, läbiviimine, analüüs, tulemuste üleandmine) vajalikke kulusid, makse ja maksusid; 5.8. Ülaltoodud punktide kirjelduse maksimaalne kogupikkus on 10 A4 lehekülge. 6. PAKKUMUSTE ESITAMINE 6.1. Pakkumus tuleb esitada kirjalikult e-kirja teel hiljemalt 10. augustil 2020. a. 6.2. Tekkivad küsimused tuleb esitada e-kirja teel uuringu tellija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi aadressile [email protected] ning koopia tellija kontaktisikule (Annika Anton, MKM majandusarengu osakonna turisminõunik, [email protected]). 6.3. Pakkumus peab kehtima esitamistähtajast arvates vähemalt 45 päeva. 7. PAKKUMUSTE HINDAMINE 7.1. Hinnatakse kvalifitseeritud pakkujate vastavaks tunnistatud pakkumusi. 7.1.1. Hindamiskomisjoni hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Hindamiskomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 7.1.2. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 7.1.3 Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem punkte meeskonna ja selle tööjaotuse sobivuse hindamiskriteeriumi eest. Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel. 7.2. Pakkumusi hinnatakse parima Pakkuja väljaselgitamiseks järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 7.2.1. Pakkuja arusaam Töö eesmärgist Tellija vajadustest lähtuvalt ja selleks kasutatav metoodika, tegevus- ja ajakava ning hinnang riskide maandamisele: maksimaalne punktide arv 50, komponendi osakaal lõpphindest 50%; 7.2.2. meeskonna ekspertiis ja meeskonna tööjaotuse sobivus Töö teostamiseks: maksimaalne punktide arv 25, komponendi osakaal lõpphindest 25%; 8 7.2.3. pakkumuse maksumus, kus kõige odavam pakkumus saab maksimaalsed punktid, maksimaalne punktide arv 25, osakaal lõpphindest 25%. 7.3. Kriteeriumi 7.2.3 osas arvutatakse pakkumuse maksumuse punktid järgmise valemi alusel: 25 x madalaima hinnaga pakkumuse maksumus / hinnatava pakkumuse maksumus. 9 Lähteülesande lisa 1 – ühise pakkumise volikiri. Ühispakkumuse volikiri (ESITAMINE VAJADUSEL) Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Töö nimetus: Uuring „COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele“ Käesolevaga ………….. (pakkuja nimi, registrikood, aadress, telefon) volitab ……………. (pakkuja nimi, registrikood, aadress, telefon) esitama ……………. (pakkujate nimed) nimel eelnimetatud uuringu teostamiseks ühispakkumust ning teostama lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingud. Volitatud esindaja aadress ja kontaktandmed (sh e-post) …………………….. Volikiri on antud ilma edasivolitamise õiguseta. Käesolevaga kinnitavad ühispakkujad……………………. (nimed), et nad vastutavad lepingu täitmise eest solidaarselt. Kuupäev: _________________ /allkirjastatud digitaalselt/ allkirjastaja nimi ja ametikoht /allkirjastatud digitaalselt/ allkirjastaja nimi ja ametikoht 10 Uuringu tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Uuringu nimetus: COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele PAKKUMUS Pakkuja: Tartu Ülikool (registrikood 7400173) Pakkuja esindaja: Taivo Raud, grandikeskuse juhataja Pakkuja kontaktisik: Garri Raagmaa (e-post [email protected]) August 2020 1. Pakkuja arusaam Töö eesmärgist ja analüüsiküsimustest 1.1 Uuringu eesmärk 1. Saada teada, milline on COVID-19 majandusmõju turismile omastele (elamukinnisvara rendile andmine, reisitransport, majutus, toitlustus, reisibürood ja reisikorraldajad, kultuuritegevus, rentimine ja kasutusrent, transpordi abitegevused ja sporditegevus) ja seotud (kaubavedu maanteel, mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont, muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus) majandusharudele, sh. Eesti regioonides (Tallinn, Põhja-Eesti (Harju, Järva, Lääne-Viru, Ida-Viru ja Rapla maakond), Lääne-Eesti (Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond) ja Lõuna-Eesti (Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond)); 2. Analüüsida kvalitatiivselt, millised on turismivaldkonna võimalikud arengustsenaariumid COVID-19 kriisi järel, sh arvestades rahvusvahelisi trende; 3. Saada teada, millised on Eesti turismisektori arendamiseks vajalikud prioriteetsed teemad ja sekkumisloogikad, millega riik peab lähi- ja pikemas perspektiivis kindlasti tegelema; 4. Saada teada, mida tuleb tuvastatud prioriteetteemades riigi poolt ennekõike teha ning mis on nende tegevuste esialgsed mõjud. 1.2 Uuringu analüüsiküsimused 1. Milline on COVID-19 kvantitatiivne majandusmõju turismile omastele ja seotud majandusharudele, sh. Eesti regioonides? 2. Millised on turismivaldkonna võimalikud arengustsenaariumid COVID-19 kriisi järel, sh arvestades rahvusvahelisi trende? 3. Millised on Eesti turismisektori arendamiseks vajalikud prioriteetsed teemad ja sekkumisloogikad, millega riik peab lähi- ja pikemas perspektiivis kindlasti tegelema? 4. Mida tuleb prioriteetteemades riigil ennekõike teha, mis on tegevuste esialgsed mõjud? 2. Töö planeeritava metoodika kirjeldus Uuringuosa peamine fookus on võrrelda perioode märts-mai ja juuni-august 2019 ja 2020 saavutamaks võrdluse kaudu ülevaate ja arusaama COVID-19 majandusmõjust turismile omastele ja seotud majandusharudele, sh. Eesti regioonides, mis annaks ka võimaluse soovitada koheseid (p)arendustegevusi ning modelleerida riski- ja kriisihaldusmeetmeid edasiseks. Rakendatakse kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Kvantitatiivne analüüs ehk mida ja kui palju: Turisminäitajad Eesti Panga maksebilansis; Eesti Panga välisreiside statistika; Airbnb statistika; EAS TAK kommenteeritud majutusettevõtete statistika; Transpordistatistika; Statistikaameti sisend lähtudes turismi satelliitarvepidamisest. Kvantitatiivne analüüs keskendub antud uuringus uuritava kriisimõju tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju antud nähtust ehk mõju esineb. Kvantitatiivanalüüsi põhieesmärgiks on saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid järelduste tegemiseks ja mille alusel oleks võimalik läbi viia ka kvalitatiivuuringuosa antud projektis. Kvalitatiivanalüüs ehk miks ja kuidas: Dokumendianalüüs; Meedia kontentanalüüs; EAS TAK tellitud küsitluse tulemustega tutvumine, nende alusel jätkuküsitluse läbiviimine; Uuringutulemuste koondi põhjal rühmaintervjuud; Analüüside tulemite ja järelmite põhjal stsenaariumite, prioriteetide ja sekkumisloogikate koostamine ja soovitamine. Kvalitatiivanalüüsis otsitakse antud uuringus esmajoones vastust küsimustele, kas otsitav mõju esineb või mitte ja kui esineb, siis kuidas eesmärgiga antud mõju esinemisel kirjeldada sellega seoses toimuvat ning mõtestada seda lahti. Eraldi pööratakse kvalitatiivses osas tähelepanu ka sellele, et kui kvantitatiivses osas ei õnnestu süveneda piisavalt turismiga seotud majandusharusse, sh. Eesti regioonides, siis on võimalik vähemalt kvalitatiivses osas seda teadlikult kompenseerida. 2.1 Kvantitatiivne analüüs 2.1.1 Eesti Panga maksebilanss Eesti Panga maksebilansis võrdleme 2019 ja 2020 aasta I ja II kvartali turismiandmeid. 2.1.2 Airbnb ja Booking.com statistika EASi turismiarenduskeskus on ostnud firmalt AirDNA andmeid portaali airbnb.com kaudu üüripindade kasutamise kohta Eestis ning Airbnb-ga ja booking.com-iga on võimalik nende andmete saamise ja kasutamise osas suhelda. 2.1.3 Kommenteeritud majutusettevõtete statistika EAS TAK poolt kuvatud ja kommenteerud majutusstatistika:  Majutusettevõtete statistika, jaan. - mai 2004-2020 (xls) - uuendatud 07.07.2020  Lühikommentaar majutusstatistikale, jaan. - veebr. 2020 (07.04.2020) 2.1.4 Transpordistatistika  Tallinna Sadam ja sadamate külastusandmed  Tallinna Lennujaama andmed  Ühistranspordi andmed 2.1.5 Statistikaameti allhankesisend lähtudes turismi satelliitarvepidamisest Statistikaamet on valmis koostama uuringu allhanke teostamiseks eksperimentaalmetoodika ja teostama seda nende poolt Statistikaameti juhtivanalüütiku Märt Leesmenti juhtimisel. Lähteülesandes on uuringu üheks osaks kvantitatiivse analüüsi koostamine COVID-19 mõjust ja turismile omastele ja turismiga seotud majandusharudele. Turismile omased ja turismiga seotud majandusharud on loetletud tabelis: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/15Rahvamajanduse_arvepidamine/04Satelliit- arvepidamine/08Turismi_arvepidamine/RAS_001.htm COVID-19 majandusliku mõju hindamiseks kasutatakse andmeallikaid, mis on kättesaadavad 2020. aasta kohta. Muutuste hindamiseks on otstarbekas vaadelda pikemat aegrida, mis hõlmab võimalusel ka eelmise majanduskriisi (aastad 2008-2020). Andmeallikatest võetakse kasutusele statistikaameti uuringud ja registriandmed. Võimalikud andmeallikad majandusliku mõju hindamiseks Andmeallikate nimekiri ei ole lõplik ja võib muutuda analüüsi käigus. Sealjuures võib osa andmeallikaid analüüsist kõrvale jätta ja ajaperioodi lühendada, kui selgub, et andmed ei ole uuringu seisukohast asjakohased. Statistikaameti uuringute andmed: 1) Majutustegevus - Statistikatöö eesmärk on anda teavet majutusettevõtetes majutatud turistide kohta ning muutustest turismi pakkumise poolel. Vaatlusperiood: kuu. 2) Õhutransport - Statistikatöö eesmärk on anda teavet sõitjate ja kaupade veost lennujaamade kaudu ja Eesti õhutranspordiettevõtete veondustegevusest, samuti anda ülevaade muutustest lennuvedudel. Vaatlusperiood: kvartal. 3) Veetransport - Statistikatöö eesmärk on anda teavet sõitjate ja kaupade veost meresadamate kaudu, laevaliiklusest ja Eesti meretranspordiettevõtete veondustegevusest, samuti anda ülevaade muutuste kohta merevedudel. Vaatlusperiood: kvartal - rahvusvaheline reisiliiklus sadamate kaudu; sõitjatevedu merel; sõidukite vedu sadamate kaudu; kaubavedu sadamate kaudu kaubagrupi järgi; kaubavedu Eesti põhisadamate kaudu lastiliigi järgi ja sadamate kaupa; rahvusvaheline laevaliiklus sadamate kaudu laeva tüübi ja lipuriigi järgi. 4) Majandusüksuste statistiline register - Statistikatöö eesmärk on luua ja hallata (majandusüksuste andmetel põhinevate) statistikatööde aluseks olevat rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemis osalevate majandusüksuste üldkogumit. Majandusüksuste statistiline register on loodud ja seda ajakohastatakse pidevalt juriidiliste andmekogude ja statistikatööde andmete alusel. Vaatlusperiood: pidev. Andmekogude ja muude andmeallikate andmed: 1) Käibedeklaratsioonide andmed – sisaldavad infot ettevõtete käivete kohta kuiselt. Käibedeklaratsioonide andmed on Statistikaametile kättesaadavad järgmise kuu 20. kuupäevast. Aegrida on olemas aastast 2004. 2) Töötamise registri andmed annavad ülevaate ettevõtete palgatöötajate arvu muutumise, töösuhete pikkuse, hooajatööliste kasutamise jms kohta. Andmed on Statistikaametile kättesaadavad registreerimisele või muudatusele järgneval kuupäeval. Aegrida on aastast 2015, ametite ja regionaalse paiknemise info aastast 2019. 3) Tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (TSD) andmed – sisaldavad infot töötajatele tehtud väljamaksete kohta, võimaldavad jälgida väljamaksete muutusi. Andmed Statistikaametile kättesaadavad väljamaksele järgmise kuu 15. kuupäeval. Aegrida on aastast 2012. 4) Töötukassa töötasu hüvitiste andmed – sisaldavad infot ettevõtete kohta, mis vajasid eriolukorra ajal ja sellele järgneval perioodil toetust töötasu maksmisel. Andmed tulevad Statistikaametisse TSD vormil ja avalike andmetena Töötukassa kodulehelt. 5) Tallinna Sadama reisijateveo andmed. 6) Tallinna Lennujaama reisijateveo andmed. Statistikaameti kvantitatiivse andmeanalüüsi allhange koosneb järgmistest etappidest: 1) Andmete väljavõtt andmetabelitest ja linkimine majandusüksuste registriga, mille tulemusena lisatakse ettevõtetele põhitegevusala EMTAK kood ja regiooni tunnus. 2) Ettevõtted rühmitatakse tegevusalati turismile omasteks ja turismiga seotud ettevõteteks. 3) Moodustatakse kuised või kvartaalsed aegread ettevõtete näitajatest tegevusalati ja regiooniti: Töötajate arv; Tööjõukulu; Käive; Eksport; Majutatute arv; Reisijate arv jne. 4) Tulemuste konfidentsiaalsuse kontroll. 5) Majanduslike mõjude hindamine koostöös TÜ teadlastega. 2.2 Kvalitatiivanalüüs 2.2.1 Dokumendianalüüs Antud uuringus on dokumendianalüüs kogu kvalitatiivosa teisi osi täiendav meetod aidates koostada nii üldisemat kontekstitausta kui valmistada ette küsitluseosa. 2.2.1.1 Eesti materjalid  Eestis koostatud epidemioloogilised stsenaariumid  Riiklikud turismiarengu dokumendid (Eesti turismi arengukava 2014-2020, Turismivaldkonna programm 2021-2024) Eestis varem tehtud sarnased uuringud:  EAS TAK «Eesti elanike reisikavatsused lähikuudeks”  Eesti Konjunktuuriinstituut ”COVID-19 mõju Eesti ettevõtlusele”  EAS lühikommentaar majutusstatistikale jaan-veebr 2020  EAS TAK uuringud välisturgudel 2020  SA Eesti Teadusagentuur uuring RITA 1 „Eriolukorrast põhjustatud kriisi sotsiaalmajandusliku mõju hindamine, modelleerimine, prognoosimine ja optimaalsete kriisimeetmete väljatöötamine elanikkonna sotsiaalmajandusliku heaolu maksimeerimiseks“ ja SA Eesti Teadusagentuur uuring RITA 2 „COV19 majandusmõjude hindamiseks ja leevendusmeetmete sihistamiseks kasutatava IT-rakenduse edasiarendus“  Arenguseire Keskuse projekt „COVID-19 mõju arengusuundumustele ning tähendus Eesti majanduse struktuurile“ ehk üldise majandusarengu stsenaariumid  Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku COVID-19 mõju järeluuring  Tartu Ülikooli majandusteadlaste osalusel teostatav Kesk-Euroopa Tööturu Uuringute Instituudi (CELSI) koordineeritav uuring, mille eesmärk on saada ülevaade COVID-19 kriisile reageerimiseks eri riikides kasutatud poliitikameetmetest  Kantar EMOR Ettevõtete olukord ja hoiakud seoses COVID-19 pandeemiaga  Muud asjakohased uuringud Vastaval teemal läbiviidud ürituste (veebiseminarid, ümarlauad, jne) kokkuvõtted ja antud teemat käsitlevad erisaidid:  New Baltic Hospitality Forum veebisemnarid; Valitsuse kriisisait; EAS TAK COVID-19 mõju Eesti majandusele; Kantar Emor eriolukorra radar; MKM kriisimeetmete töörühm 2.2.1.2 Välisriikide kogemus Vastavalt lähteülesandele välisriikide kogemuse pinnalt koondada võimalused Eesti turismisektori hindamiseks (ideekorje, rahvusvahelised trendid) analüüsimaks kvalitatiivselt, millised on turismi võimalikud arengustsenaariumid COVID-19 kriisi järel, sh arvestades rahvusvahelisi trende. Akadeemilised allikad, näiteks:  Elsevier Journal of Business Research 117 (2020): “Tourism and COVID-19: Impacts and implications for advancing and resetting industry and research”, Marianna Sigala, UniSA Business, University of South Australia, Australia  Elsevier Tourism Management 89 (2020): “The coronavirus pandemic – A critical discussion of a tourism research agenda”, Sebastian Zenker, Florian Kock  Tourism Economics 2020, Vol. 26(5) 7: “COVID-19 and the recovery of the tourism industry”, Albert Assaf, Isenberg School of Management, University of Massachusetts, Amherst, USA; Raffaele Scuderi, School of Economics, Kore University of Enna, Italy Katusorganisatsioonide allikad:  UNWTO; OECD; Euroopa Komisjon; ETC; WTTC; HOTREC; UFTAA; CLIA; IATA/ICAO; ICCA; Airbnb; Eurogites; ECDC/WHO Läänemere regiooni riigid ehk lähinaabrid, kes ühtlasi meile kõige olulisemad turud ning meie peamised lähteturud:  Soome, Venemaa, Rootsi, Läti, Leedu, Saksamaa, Suurbritannia 2.2.2 Eesti turismi meedias viiruse võtmes käsitlemise sisuanalüüs Käesoleva uuringu raames teostatav meedia kontentanalüüs eesmärgiga saada ülevaade, millises võtmes on Eesti turismi ja COVID-19 olukorda siin käsitletud, hangib sisu järgmistest allikatest:  Rahvusvaheline meedia  Läänemere regiooni riigid ehk lähinaabrid, kes ühtlasi meile kõige olulisemad/peamised turud: Soome, Venemaa, Rootsi, Läti, Leedu, Saksamaa  Üle-Eestiline ja peamine maakondlik meedia  Turismisektori virtuaal- ja sotsiaalmeedia (kodulehed, Facebook, jne) 2.2.3 Küsitlused Küsitlus 1 EASi TAK on tellinud küsitluse (~80 intervjuud) koos saadud tagasiside analüüsiga saamaks teada, millised on Eesti turismisektori arendamiseks vajalikud prioriteetsed teemad ja sekkumisloogikad, millega riik peab lähi- ja pikemas perspektiivis kindlasti tegelema ja et saada teada, mida tuleb tuvastatud prioriteetteemades riigi poolt ennekõike teha ning mis on nende tegevuste esialgsed mõjud. EAS Turismiarenduskeskuse tellitud analüüsi turismisektori kriisiaegse olukorra kaardistamiseks vastused koondatakse augusti lõpuks. Antud küsitlust võib käsitleda ka käesoleva uuringuga haakuvana, kuna juba tehtud intervjuude tulemi pealt peaks käesolev uuring veel vajadusel edasi minema vastavalt selguvale täpsustus- ja laiendamisvajadusele. Küsitlus 2 Küsitlus 2 on plaanitud ajaliselt algama seejärel, kui on saadud piisavalt andmeid uuringu teistest osadest, et selguks, kas on muudes osades jäänud mingeid olulisi valdkondi või küsimusi kas katmata või on nende käsitluses lünki või ebaselgust või vajatakse sektori asjaliste poolset täiendavat sisendit antud asjades. Üsna suure tõenäosusega võib näiteks esimest küsitlust valimi ja küsimuste osas vaadates oletada, et teises küsitluses tuleb minna turismi satelliitkonto põhimõtteid arvestades rohkem sisse turismiga seotud valdkondadesse ja regioonidesse ning laiendada ka kriisi mõistet ja tähendust ehk küsida valimilt, milles nende jaoks eelkõige seisneb kriis ja milles see ennekõige nende jaoks avaldub, sest kriis ei ole ainult majandusnähtus, vaid see on ka ettevõtja või muu turismiasjalise jaoks lisaks majanduslikule isiklikul, sotsiaalsel, poliitilisel või keskkonna tasandil esinev traumaatiline, ebastabiilne või pingeline olukord, millega kaasneb järsk muutus. Seega oleks teise küsitluse peamine eesmärk tagada vastava uuringu andme- ja sisendikorje võimalikult hea katvus ja kvaliteet tagamaks võimalikult head analüüsi, järeldusi ja soovitusi. 2.2.4 Stsenaariumid, prioriteedid, sekkumisloogikad Uuringuosa lõppedes koostatakse tulemitest ja järelmistest lähtudes järgmised stsenaariumid, prioriteedid ja sekkumisloogikad: 1. Turismivaldkonna võimalikud arengustsenaariumid COVID-19 kriisi järel - hea, keskmine, halb (eeldatavasti hea tähendab ühe lainega piirdumist, keskmine kahte lainet ja halb koguni kolme, kuni umbes aasta pärast on vaktsiin võetud kasutusse); 2. Eesti turismisektori arendamiseks vajalikud prioriteetsed teemad ja sekkumisloogikad, millega riik peab lähi- ja pikemas perspektiivis kindlasti tegelema (näiteks turismivaldkonna COVID-strateegia 2023 ja parenduskava 2021-22); 3. Prioriteetteemades riigi poolt ennekõike oodatud tegevused ja nende tegevuste esialgsed mõjud (näiteks turismi COVID-tegevuskava 2021); 4. Sisend turismivaldkonna programmile 2021-2024 (näiteks eraldi lisatava riski- ja kriisihalduse peatükina, selle asemel, et seda ümber hakata kirjutama ja toimetama). 2.2.5 Fookusgrupid Stsenaariumitele, prioriteetidele ja sekkumisloogikatele tagasiside saamiseks sektori seest viiakse läbi fookusgrupid. Fookusgruppide ring 1: Regionaalsed fookusgrupid (4), kus igas regioonis on iga turismi satelliitkonto turismile omane ja seotud majandusharu esindatud Fookusgruppide ring 2: Turismisektori võtmeasjalised eraldi - riik (turismiga seotud ministeeriumid ja EAS TAK); katusorganisatsioonid (EHRL, ETFL, Maaturism, ECB, Spaaliit, giidid, loodusturism); regioonid ja võtme-KOV-id (Tallinna LV, MTÜ Lääne-Eesti Turism, SA Põhja-Eesti Turism, Pärnu LV, Saare maakond, Haapsalu LV, Lääne-Viru maakond, Ida-Viru maakond, Tartu LV, Valga maakond); Eestis tegutsevad rahvusvahelise taustaga välismaalastest turismiasjalised (omanikud, tegevjuhid, võtmetöötajad) andmaks vaadet nö. kõrvalt, mis samas haakub meie oludega. 2.2.6 Lõpparuanne Eeldatav sisukord:  1. Töö eesmärk, analüüsiküsimused, ajakava ja meeskond  2. Rakendatud metoodika ja tööprotsesside-tegevuste ülevaade  3. Kvantitatiivsete tulemite kokkuvõte ja järelmid  4. Kvalitatiivsete tulemite kokkuvõte ja järelmid  5. Väljapakutud stsenaariumid, prioriteedid ja sekkumisloogikad  6. Ülevaade Eesti turismimajanduse force majeure’dest ja nendest väljumistest  7. Executive Summary inglise keeles 3. Pakkuja projektimeeskonna kirjeldus 3.1 Tartu Ülikooli ja TÜ Pärnu kolledži koosseisulised töötajad:  Tiit Kask, lõpparuande koostaja, TÜ doktorant, https://www.etis.ee/CV/Tiit_Kask/est  Kadri Lees, kvaltatiivuuringu teostaja, analüütik, kellel on varasem majanduslike mõjude hindamise kogemus vähemalt kolme uuringu läbiviimisel, TÜ Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE projektijuht-analüütik, magister, https://www.etis.ee/CV/Kadri_Lees/est  Marit Piirman, kvalitatiivuuringu teostaja, TÜPK Turismiosakonna turismiteenuste assistent, MBA (teenuste disain ja juhtimine), https://www.etis.ee/CV/Marit_Piirman/est  Ülle Pärl, kvantatiivuuringu teostaja, analüütik, kellel on varasem majanduslike mõjude hindamise kogemus vähemalt kolme uuringu läbiviimisel, TÜ Majandusteaduskonna rahanduse ja majandusarvestuse õppetooli majandusarvestuse dotsent, PhD majandusteadus, https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clle_P%C3%A4rl/est  Garri Raagmaa, kvalitatiivuuringu teostaja, TÜPK direktor, PhD (inimgeograafia), https://www.etis.ee/CV/Garri_Raagmaa/est  Anne Roosipõld, kvalitatiivuuringu teostaja, Turismiosakonna turismiteenuste dotsent, PhD (kasvatusteadused), https://www.etis.ee/CV/Anne_Roosip%C3%B5ld/est  Taavi Tamberg, kvantatiivuuringu teostaja, TÜPK Ettevõtlusosakonna informaatika assistant, https://www.etis.ee/CV/Taavi_Tamberg/est  Tiina Viin, kvalitatiivuuringu teostaja, TÜPK Turismiosakonna hotellimajanduse assistent, turismi- ja hotelliettevõtluse programmijuht, mag (koolikorraldus), https://www.etis.ee/CV/Tiina_Viin/est  Tiia Vissak, kvantatiivuuringu teostaja, analüütik, kellel on varasem majanduslike mõjude hindamise kogemus vähemalt kolme uuringu läbiviimisel, TÜ Majandusteaduskonna Rahvusvahelise ettevõtluse ja innovatsiooni õppetooli rahvusvahelise ettevõtluse vanemteadur, PhD (majandusteadus), https://www.etis.ee/CV/Tiia_Vissak/est  Kandela Õun, kvantatiivuuringu teostaja, TÜPK Sotsiaaltöö korralduse osakonna statistika assistent, mag (rakendusstatistika), https://www.etis.ee/CV/Kandela_%C3%95un/est 3.2 Mittekoosseisulised (ei ole TÜ(PK) töösuhtes) meeskonna liikmed, eksperdid:  Merike Hallik, turismivaldkonda ja selle seoseid teiste majandusvaldkondadega tundev ekspert, kellel on varasem vähemalt 5-aastane kogemus (30 aastat, sh. rahvusvaheline) valdkonnas, dokumendi- ja meediaanalüüsi, kvalitatiivuuringu teostaja ja lõpparuande koostaja, CV lisatud eraldi failina  Ain Hinsberg, projektijuht, kellel on vähemalt 3-aastane projektide ja analüüside läbiviimise kogemus ja turismivaldkonda ja selle seoseid teiste majandusvaldkondadega ekspert, kellel on varasem vähemalt 5-aastane kogemus (26 aastat, sh. rahvusvaheline) valdkonnas, dokumendi- ja meediaanalüüsi, kvalitatiivuuringu teostaja ja lõpparuande koostaja, CV lisatud eraldi failina 4. Töö koostamise esialgne tegevus- ja ajakava Kuu 1 (september) 2 (oktoober) 3 (november) 4 (detsember) Nädal 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Kvantitatiivne analüüs Kvalitatiivne analüüs Lõppraport 5. Riskianalüüs Enne uuringuga alustamist peetakse kogu projektitiimi stardikoosolek, milleks ettevalmistumisel saavad meeskonna liikmed muude ülesannete hulgas ühe koduse ülesandena identifitseerida võimalikke riske, analüüsida neid, määratleda antud riskide realiseerumise tõenäosused ja võimalikud tagajärjed ning pakkuda välja antud riskide vältimise või maandamise meetmeid. Antud etapis on käesoleva pakkumuse koostamisel võimalik esile tuua järgmist võimalike riskide ja nende vältimise ja /või maandamise võimalustena ja lahendusettepanekutena: Risk Kirjeldus Mõju Tõenäosus Toiming Vahendid Uuringut Uuringu teostuse käigus Suur Väike Koostatakse koos Tellijaga uus finantseeritakse vaid muudab Tellija olukorra lähteülesanne ja selle põhjal osaliselt muutmise tõttu lähte- tehakse pakkumus ümber muutes ülesannet või vähendab jooksvalt tegevusi ja ajakava töö mahtu Andmed Kõik vajalikud Kõik lähteülesandes Kriitiline Suur Peetakse nõu Tellijaga kas muuta andmed ei ole eeldatavad ja sellest lähteülesannet andmete tegeliku saadaval lähtudes pakkumusse saadaolevuse põhjal ja selle kirjutatud kogutavad põhjal ka pakkumus ümber teha andmed ei ole saadaval eeldatavas mahus või kujul või ajakavas Andmetehnoloogilised Erinevad andmebaasid ja Suur Keskmine Projektimeeskonnas on IT probleemid tarkvarad ei haaku assistent ja rakendusstatistik, omavahel takistades tööd kelle peamine ülesanne on või moonutades või selliste küsimuste lahendamine kaotades andmeid Protsess Probleemid Allhanke tegija ei täida Keskmine Keskmine Sõlmitakse enne töö alustamist allhankepartneritega kokkuleppeid konkreetne allhankeleping Ajahäda Ei püsita eelnevalt Suur Keskmine Kaasatakse teistest tegevustest kokkulepitud graafikus meeskonna liikmeid hättajäänuid toetama Uuringu muutmine Uuringu teostamise Suur Väike Koostatakse koos Tellijaga uus selle käigus tellija käigus muudab Tellija lähteülesanne ja selle põhjal poolt olukorra muutmise tõttu tehakse ka pakkumus ümber lähteülesannet või muutes jooksvalt tegevusi ja vähendab töö mahtu ajakava Tellija ei ole Tellija ei ole rahul Kriitiline Keskmine Analüüsitakse Tellijaga koos, kas tulemusega rahul uuringu tulemustega või pretensioonid vastavad nendest tulenevate lähteülesandele, pakkumusele ja järelmitega või nendest sõlmitud lepingule tulenevate soovitustega Kaugtöö takistatud või Kui on andmeid vaja Väike Keskmine Koostatakse projekti alguses ei toimi koguda/ töödelda üle vastava vajaduse ja selle VPNi, see ei õnnestu lahenduse graafik kogu projekti kaugtööna, kuid alati ei peale ette ole vastava ühendusega tööpunktid vabad Meeskond Kogu meekond ei saa Muud vahepeal tekkinud Keskmine Väike Meeskonna sees jagatakse osaleda või ülesanded või ülesanded ümber või kaasatakse meeskonna liikmed ei probleemid ei luba kõigil asendusliikmeid saa oma osa teha meeskonna liikmetel vastavalt osaleda töös kokkuleppele Meeskonna sees Meeskonna liikmed Keskmine Keskmine Enne tööde algust koostatakse erimeelsused töö, aja taganevad senistest koos detailne töö, aja ja ja vahendite jagamisel kokkulepetest töö, aja ja vahendite jagamise plaan, mis on vahendite jagamisel lisa kõigi meeskonna liikmetega sõlmitavale lepingule Force majeure Koroona uus COVID-19 teine laine Kriitiline Kriitiline Koostatakse koos Tellijaga uus laine/uued lained uuringu tegemise ajal lähteülesanne ja selle põhjal tähendab uuesti tehakse ka pakkumus ümber ning alustamist ja tuleb alustatakse uuesti hakata uurima juba kahe lainega koroonakriisi Suurim risk (nii tõenäosus kui mõju kriitiline) on seotud force majeure olukorraga, kui koroona uus laine/uued lained uuringu tegemise ajal tähendab uuesti alustamist ja tuleb hakata uurima juba kahe või kolme lainega koroonakriisi praeguse ühe asemel. Ka on suure tõenäosusega ja kriitilise mõjuga risk, et kõik lähteülesandes eeldatavad ja pakkumusse kirjutatud kogutavad andmed ei ole saadaval eeldatavas mahus või kujul või ajal. 6. Pakkuja ärisaladus Pakkumus ei sisalda ärisaladust. 7. Hinnapakkumus Teenus Maksumus Maksumus Käibemaks ilma käibemaksuta koos käibemaksuga Uuringu läbiviimine 29 100 € 5 820 € 34 920 € Pakkuja: Tartu Ülikool Pakkuja esindaja: Taivo Raud, grandikeskuse juhataja /allkirjastatud digitaalselt/ Käesolev CV on esitatud uuringu „COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele“ TÜ Pärnu kolledzhi pakkumuse lisana kui meeskonna liige Merike Hallik Sünniaeg 05.01.1962 Telefon +372 5090717 E-post [email protected] Lisainfo Koolitused/täiendused: aastatel 1987–2020 olen läbitud üle 100 teenindus- ja juhtimisalase ning turismiga seotud koolituse. Viimaste hulgas reisiettevõtluse baaskoolitused: IATA-UFTAA Management Course (2002), IATA-UFTAA Standard Course (1994) ning Management Centre Europe (Finnair International Marketing Academy ) koolitused: Negotiating Better Business (1998); Effective Sales Calls (1998); Account Management Programme (1997). Aastatel 2018-2020 olen iseseisvalt täiendanud ennast ettevõtluses, raamatupidamises, digiturunduses ja rahvusvaheliste organisatsioonide toimimises. Eksperdi tegevused 2001-2006 hotelli- ja turismikõrgkooli EHTE külalislektor 04.2011 - 2012 Sihtasutus Kutsekoda, ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine“. Osalemine Reisimise, turismi ja vaba aja veetmise õppekava rühma nõukogu töös - Reisikonsultant 4 ja Vanemreisikonsultant 5 kutsestandardite väljatöötamine; Reisikonsultant 4 hindamisstandardi koostamine. 2013 Seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas Tallinna Advokaadibüroole asjatundja arvamuse koostamine vastavalt tellija esitatud küsimustele kruiisireisi ja regulaarliini reiside teemal. 2014 kutsekomisjoni töörühmas osalemine ja iseseisva töö raames Reisikonsultant, tase 5 kutse andmine, eksamiküsimuste väljatöötamine, eksami läbiviimine. 2015 kutsekomisjoni töörühmas osalemine ja iseseisva töö raames Reisikonsultant, tase 5 kutse andmine, eksamiküsimuste väljatöötamine, eksami läbiviimine. 2018 OSKA „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“- OSKA majutuse, toitlustuse ja turismi valdkonna uuringu retsenseerimine ja eessõna kirjutamine. Ühiskondlikud tegevused / liikmelisus 05.2016 – 05.2018 ECTAA ( the Group of national travel agents ’ and tour operators ’ associations within the EU ), President; ECTAA on Euroopa reisibüroode ja reisikorraldajate katusorganisatsioon peakontoriga Brüsselis. 2017.a. oli ECTAA-s 33 Euroopa riikide liikmes - assotsiatsiooni, rohkem kui 80 000 reisiettevõttega. Umbes 500 000 otsest töökohta. Rohkem kui 210 mld eurot käivet 2016. ECTAA eesmärk on jälgida kõiki seadusandlikke ettepanekuid ning mitteseadusandlikke meetmeid ja tegevusi, mis mõjutavad otseselt reisibüroode ja reisikorraldajate äri; teavitada oma liikmeid regulaarselt kõigist arengutest Euroopa asjades; konsulteerida pidevalt oma liikmeid ja liikmetega, et võtta vastu ja kommunikeerida ühiseid seisukohti Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide seadusandlike ettepanekute, kavandatud algatuste ja konsultatsioonimenetluste osas; esindada liikmete huve Euroopa otsustusasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide ees. ECTAA missioon on koostöös liikmetega edendada Euroopa reisitööstuse kasvu ja konkurentsivõimet. Presidendina koordineerisin Strateegiakomitee tööd, et valmistada ette kõik dokumendid ja soovitused Juhatusele; koordineerisin Juhatuse tööd; juhatasin koosolekuid, s.h. Üldkogu koosolekuid; osalesin ECTAA tegevustes, mis olid seotud erinevate kokkulepete ettevalmistamise või sõlmimisega, s.h. nn. Preferred Destination kokkulepped (Kesk-Portugal 2017; Malaisia 2018): osalesin töörühmade töös, erinevate assotsiatsioonide turismifoorumitel, seminaridel. Kohtusin ECTAA - le oluliste/vajalike inimestega, s.h. koostööpartneritega, Euroopa Liidu institutsioonide ning erinevate riikide ja huviorganisatsioonide esindajatega. Lugesin aktiivselt ettevalmistatavaid dokumente, vajadusel sekkusin, avaldasin arvamust, andsin soovitusi, allkirjastasin dokumente, suhtlesin erinevate organisatsioonide ja inimestega, jne. 2006 – 2020 ETFL (Eesti Turismifirmade Liit), turismiga tegelevate tööandjate vabatahtlik ühendus. Liidu põhiliikmeteks on Eesti reisibürood ja reisikorraldajad, kaasliikmeteks transpordiettevõtted, turismiorganisatsioonid, haridusasutused, hotellid, kindlustusfirmad, turismivaldkonna tugiteenuste pakkujad ning välismaised turismiorganisatsioonid. Alates 2006 volinik, alates 2012.a. juhatuse liige. Mai 2018- jaanuar 2020 president. Liidu esindajana osalesin töögruppides ja kohtumistel riigiasutuste (TTJA, MKM, EAS, VM, Tallinna Linn) ja fraktsioonidega. Kohtusin kohalike ja välismaiste partneritega; juhatasin volikogusid, kohtumisi, koosolekuid. 2007 kuni tänaseni . Skål International Tallinn Club. Skål on rahvusvaheline professionaalsete turismiettevõtjate organisatsioon, kuhu kuulub rohkem kui 13 500 professionaali 104st riigist. Liige aastast 2007, juhatuse liige alates mai 2019. Avalikud esinemised 2017-2019 Panelist - Worldwide Travel Agencies : Market Trends ( Regional Presidents ’ Panel Discussion ) - 4th Summit of Travel Agencies Associations 02.11.2017 Valencia Mobile positioning data – another kind of travel statistic s ? - 5th Summit of Travel Agencies Associations 07.11.2019 Sevilla Panelist - “ Key challenges in the airline ticket distribution market” - 5th Summit of Travel Agencies Associations 08.11.2019 , Sevilla What is the Estonian Travel Industry Talking About ? - SMAL ( Suomen Matkatoimistoalan Liitto ry ) 31.10. 2019 volikogu , Tallinn Töökohad ja ametid 08.2006 – 10.2018 CWT Estonia AS (endine Kaleva Travel AS), tegevjuht ja juhatuse liige 06.1997 – 06.2006 Estravel AS, asepresident, müük ja turundus 08.1992 – 05.1997 Reisibüroo K, büroojuht 09.1990 – 07.1992 Baltlink AS, peadirektori abi 03.1989 – 08.1990 Estravel, välisosakonna juhataja 04.1987 – 03.1989 Talleks, välissuhete osakond, tõlk H a r i d u s t e e 1980 – 1986 Tartu Ülikool, filoloogiateaduskond, inglise keel ja kirjandus 1969 – 1980 Tartu Miina Härma Gümnaasium Lepingu lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitud Lepingu nr ……. juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud Tartu Ülikooli (edaspidi: Töövõtja) poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel … . ... .2020. a. sõlmitud Lepingu „COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele“ nr … alusel osutatud Töö lõpparuande alljärgnevalt: 1. … (üle antava Töö nimetus, detailne kirjeldus, ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Tellija on Töö lõpparuandega tutvunud ning kiidab Töö lõpparuande heaks, millega ühtlasi loetakse Täitja poolt üle antud Töö lõpparuanne vastuvõetuks. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ TÖÖVÕTULEPING nr 18-9/322 Tallinn 08.10.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122 mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija), ja Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, Tartu, 50019, mida esindab rektori 29.12.2017 käskkirja nr 19 alusel grandikeskuse juhataja Taivo Raud (edaspidi Töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled ja eraldi Pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: Uuring „COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele“ 1. Lepingu ese ja Töö teostamise tähtaeg 1.1. Lepingu esemeks on uuring „COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele“ (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu lisades toodud tingimustele. 1.2. Töövõtja teostab Töö ja annab teostatud Töö Tellijale üle hiljemalt 16 nädalat pärast Lepingu sõlmimist, sh: 1.2.1. esimese etapi teostamise tähtaeg on hiljemalt kaks nädalat pärast Lepingu sõlmimist (vastavalt hanke lähteülesande punktile 3.2); 1.2.2. teise etapi teostamise tähtaeg on hiljemalt kaheksa nädalat pärast Lepingu sõlmimist (vastavalt hanke lähteülesande punktile 3.2); 1.2.3. kolmanda etapi teostamise tähtaeg on hiljemalt kuusteist nädalat pärast Lepingu sõlmimist (vastavalt hanke lähteülesande punktile 3.2); 1.2.4. neljanda etapi (Töövõtja tutvustab Töö tulemusi avalikkusele suunatud seminaril, vastavalt hanke lähteülesande punktile 3.2) toimumise aeg ja vorm lepitakse kokku tellijaga koostöös. 2 2. Üldsätted 2.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Töö teostamisel Töövõtja poolt. 2.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ja selle lisadest, kuid Lepinguga reguleerimata küsimustes punktis 2.3 nimetatud hanke alusdokumentidest, Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest. 2.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud väikehanke „COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele uuring“ tulemusena ning vastavalt hanke lähteülesandele ja töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 2.5. Mõisted Tellija ja Töövõtja hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Töövõtjaga töö- ja teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Töövõtja on teise Poole nõusolekul kaasanud Lepingu täitmisse. 2.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita Leping professionaalselt ja nõuetekohaselt. 2.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingule allakirjutamist: 2.7.1. Lisa 1 - Hanke lähteülesanne; 2.7.2. Lisa 2 - Töövõtja pakkumus; 2.7.3. Lisa 3 - Vastuvõtmis-üleandmise akti vorm. 3. Tellija õigused ja kohustused 3.1. Tellijal on õigus: 3.1.1. nõuda Töövõtjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset Töö teostamist ja selle üleandmist; 3.1.2. kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Töövõtjalt Töö teostamise kohta informatsiooni; 3.1.3. pöörduda vajadusel kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö vastavuse kohta hanke lähteülesandes kirjeldatule; 3.1.4. nõuda Töövõtjalt Tööde teostamise käigu kohta täiendavaid selgitusi; 3.1.5. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, nõuetest Töö teostamisele, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi. 3.2. Tellija on kohustatud: 3.2.1. esitama Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 3.2.2. Töövõtja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab Lisas 1 esitatud kirjeldusele; 3 3.2.3. Töö Lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest Töövõtjale kirjalikult punktis 6.5 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja ära näitamisega; 3.2.4. maksma Töövõtjale Töö eest tasu punktis 7 sätestatud tingimustel. 4. Töövõtja õigused ja kohustused 4.1. Töövõtjal on õigus: 4.1.1. nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 4.1.2. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 4.1.3. nõuda Tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist Töö teostamisel; 4.1.4. saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 7 ettenähtud tasu. 4.2. Töövõtja on kohustatud: 4.2.1. teostama Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele ning Tellija esitatud lähteandmetele ja tööülesandele ning andma Töö Tellijale või tema näidatud isikule üle Lepingus sätestatud tähtajaks ja korras; 4.2.2. järgima Töö teostamisel Lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama Lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõla heade kommetega; 4.2.3. kaasama Töö teostamiseks kolmanda isiku Tellija eelneval nõusolekul; 4.2.4. lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta informatsiooni; 4.2.5. teatama Tellijale viivitamata võimalikust viivitusest Töö teostamisel; 4.2.6. Töö Lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel puudused Töös või esitama uue, Lepingu tingimustele vastava Töö, punktis 6.5 nimetatud tähtaja jooksul; 4.2.7. säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse Töö teostamise käigus teatavaks saanud andmete ja informatsiooni osas. 5. Intellektuaalne omand 5.1. Töövõtja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Töövõtjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste varaliste õiguste eest ja punktis 5.3 nimetatud õiguste eest sisaldub punktis 7.1 nimetatud tasus. 5.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus Tellijale autoriõiguse varalisi õigusi üle anda ning juhul, kui kolmas isik esitab Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Töövõtja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud. 5.3. Tellijal on õigus kasutada Tööd igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada Tööd viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua Töö või selle osade olulises mahus töötlemise. Töö või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Töövõtjale. 5.4. Töö käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muud materjalid (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Töövõtja Tellijale 4 üle peale Töö valmimist ning need kuuluvad Töö Tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 6.1. Töö lähtearuanne loetakse tehtuks, kui hanke lähteülesande punktis 3.2 (etapp 1) nimetatud ettekanne on teostatud ning vastavad materjalid digitaalsel kujul Tellijale edastatud. 6.2. Töö vahearuanne loetakse tehtuks, kui hanke lähteülesande punktis 3.2 (etapp 2) nimetatud ettekanne on teostatud ning vastavad materjalid digitaalsel kujul Tellijale edastatud. 6.3. Töö lõpparuanne loetakse tehtuks, kui hanke lähteülesande punktis 3.2 (etapp 3) nimetatud töö on teostatud ning viimistletud lõpparuanne koos lisadega paberkandjal ja digitaalsel kujul Tellijale edastatud. 6.4. Tellija vaatab Töö lõpparuande üle 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates selle üleandmisest ja kui Töö lõpparuanne vastab Lepingu tingimuste nõuetele, tagastab kahepoolselt digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt) Töövõtjale, millega loetakse Töö lõpparuanne vastuvõetuks. 6.5. Kui Tellija tuvastab Töövõtja esitatud Töö lõpparuandes puudusi, võib ta akti allakirjutamisest ja Töö lõpparuande vastuvõtmisest keelduda. Vastuvõtmisest keeldumisel esitab Tellija kirjaliku põhjenduse akti mitteallkirjastamise kohta, näidates ära lõpparuandes esinevad puudused, puuduste olemuse ning puuduste kõrvaldamise tähtaja. Töövõtja kõrvaldab aktis kirjeldatud puudused ja annab Töö lõpparuande Tellijale üle kokkulepitud ajal või hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates Tellija kirjaliku põhjenduse esitamisest Töös esinevatest puudustest. 6.6. Kogu Töö loetakse teostatuks siis, kui Tellija on allkirjastanud akti ning Töövõtja on täitnud hanke lähteülesande punktis 3.2 toodud kohustused. 7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 7.1. Lepingu kogumaksumus koos käibemaksuga on 34 920 eurot, sealhulgas maksumus ilma käibemaksuta 29 100 eurot ning käibemaks 5 820 eurot. 7.2. Töö eest tasutakse pärast seda, kui kogu Töö on teostatud vastavalt Lepingu punktile 6.5. 7.3. Tellija tasub Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 14 päeva jooksul alates Töövõtja esitatud arve kättesaamisest. 7.4. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve standardile (http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/e-arve). Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud Tellija kontaktisik. 8. Vastutus 8.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. 8.2. Töövõtja vastutab Lepingu rikkumise eest, kui Töö ei vasta Lepingus kokkulepitud nõuetele. 8.3. Juhul, kui Töövõtja ei esita tähtajaks tellitud Tööd Tellijast mitteolenevatel põhjustel, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,15% üle andmata või teostamata Töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. 5 8.4. Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Töövõtja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt Lepingu täitmist ja/või kahjude hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 8.5. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada Töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga. 8.6. Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Töövõtja puudusi või ei esita uut, nõuetekohast Tööd Tellijale punkti 6.5 kohaselt nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus nõuda punktis 8.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele Lepingust taganeda või Leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 8.7. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud Töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma Töövõtjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 8.8. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli muude õigusaktidest ja Lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. 8.9. Poole koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 7.1 nimetatud lepingutasu kahekordse summaga. 9. Vääramatu jõud (Force Majeure) 9.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 9.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist. 9.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust teisele Poolele teatama viivitamata pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma Lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 10. Teabe vahetamine 10.1. Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 10.2. Teade loetakse teisele Poolele kättetoimetatuks, kui: 10.2.1. teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 10.2.2. teade on edastatud e-kirjaga ja selle kättesaamise kohta on esitatud kinnituskiri; 10.2.3. teade on üle antud allkirja vastu; 10.2.4. teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 10.3. Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 6 10.4. Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele 2 (kahe) tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 11.1. Leping jõustub pärast Lepingu ja selle Lisade allakirjutamist mõlema Poole poolt ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. 11.2. Pooltel on õigus Lepingu muutmises kokku leppida riigihangete seaduses toodud reeglite alusel. 11.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teine Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui Lepingu tingimustele mittevastava Töö esitamise korral ei ole Töö puudusi kõrvaldatud punkti 6.5 kohaselt nimetatud tähtaja jooksul. 12. Vaidluste lahendamine 12.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. 13. Konfidentsiaalsus 13.1. Pooled peavad Lepingu täitmise käigus saadud informatsiooni, välja arvatud Töö osad, mis on mõeldud avalikkusele esitamiseks, konfidentsiaalseks ega anna seda edasi kolmandale isikule ilma teise Poole kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud seadustes ettenähtud juhtudel. 13.2. Töövõtja ja Tellija edastavad konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele töötajatele, kes on Lepingu täitmisega otseselt seotud ja kindlustavad, et need töötajad on teadlikud ja täidavad konfidentsiaalsuse nõuet. 13.3. Töövõtja paneb punktis 13 sätestatu kohustuseks kõikidele kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 14. Avalikud suhted 14.1. Töövõtja võib Lepingu raames tegeleda avalike suhetega ning anda teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele üksnes Tellija eelneval kirjalikul nõusolekul ning selles esitatud tingimustel. 14.2. Töövõtja paneb punktis 14 sätestatu kohustuseks kõikidele kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 7 15. Muud sätted 15.1. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda ilma teise Poole nõusolekuta. 15.2. Töövõtja on teadlik, et Leping on avalik. 15.3. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 16. Poolte volitatud esindajad 16.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö vastuvõtmisel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna nõunik Annika Anton, telefon +372 639 7663, e-post [email protected]. 16.2. Töövõtjat esindab Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö üleandmisel Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa, telefon +372 527 8899, e-post [email protected]. 16.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 16.4. Juhul kui Tellija või Töövõtja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele vastavalt punktis 10 sätestatule. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tellija: Töövõtja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tartu Ülikool Ando Leppiman Taivo Raud Kantsler Grandikeskuse juhataja UURING COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (lühendatult RITA, kood 2014-2020.4.02.16-0025) raames. Rahastus: RITA tegevuse 2 raames Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest. Teostaja: Tartu Ülikool ja TÜ Pärnu kolledž, allhankijana Statistikaamet. Aeg: oktoober 2020 – jaanuar 2021. Protsess ja metoodika Fookus: 1. COVID-19 majandusmõju turismile omastele ja turismiga seotud majandusharudele. Turismile omaste majandusharude käibed 2019. aastal (vastavalt turismi satelliitkontole) ettevõtte suuruste ja piirkondade lõikes 2. Turismivaldkonna võimalikud arengustsenaariumid (EMTAK koodi järgi, miljonit eurot) COVID-19 kriisi järel. 3. Eesti turismisektori arendamiseks vajalikud prioriteetsed teemad ja sekkumisloogikad. Käibe muutus (sektorid, EMTAK-i alusel, %) Turismile omaste majandusharude käibed 2019/2020 valdkondade lõikes (EMTAK koodi järgi, miljon eurot) Töösuhete arvu muutus 2020. a jooksul (jaanuar-detsember) Kriiside mõju turismile (varasemate kriiside põhjal) Kriisidega kaasnevad üldised trendid: • spontaanne otsustamine; • suurem vajadus aja- ja asjakohase info järele; • suurem tähelepanu heaolule, turvalisusele ja teenusepakkuja usaldusväärsusele; • lähimad sihtkohad (reisid koduriigis või naaberriikides, mille olukord on tuttav); • individuaalreisid, sugulaste ja tuttavate külastused, „kohaliku“ eelistamine; • huviturism, sh maa- ja loodusturismi populaarsuse kasv; • teenuse paindlikkus (lahendusel põhinev ja nutikas disain); • infotehnoloogia suurem kasutamine (pakkumise kiirus, mugavus ja ohutus); • koostöö erinevate sektorite vahel – kiired lahendused, mitmekesised võimalused. Muutused teenuses ja turus Vastus turu muutustele • Looduskeskkonna suurem koormus Enne Nüüd • Äriturismis konkurentsi tihenemine • Äriturism • Loodusturism • Diginomaadid ja kaugtöö • Välisturist • Siseturist • Hübriidtooted: • Soome, Rootsi, Saksa, Vene • Lähiriigid • Inimene, koht ja/või virtuaalsus • Lühiajaline visiit • Pikem viibimine (väliskülastaja) • Linn ja maa • Tallinn • Mitte-Tallinn • Töö ja puhkus • Vanemad reisijad • Nooremad reisijad • Lugu (kultuur), koht, toit, mugavus • Suured grupid • Privaatsus, nõudlikkus • BigData, AI parem kasutus (müük ja turundus) • Väheste eelteadmistega reisijad • Teadlikum (rohe), huviturism • Suurem konkurents müügiplatvormide vahel • Pikad broneeringud • Lühike broneeringuaken (ümberjagamine) • Veebipõhised vahendajad • Instagram • Rohenõudlus • Palju lende ja kaugele • Otselennud • Suurte saatus vs VKE ja mikroettevõtted • Laevad ja kruiisid annavad mahu • Rahuldamata reisivajadus (sooja) • Paindlikumad töösuhted ja õppimisvõimalused • Suured tegijad on efektiivsed • Väike on paindlik ja turvaline • Teenindajate koolitusvajadus Stsenaariumid I „KRIIS KESTAB“ II „EUROMULL“ Euroopa avaneb – ülemeremaad on suletud Tervisekriisi jätkudes majandusmeetmed ei aita • Turism kujuneb enam privaatsust ning turvalisust väärtustavaks, • Inimesed otsivad turvalisust. kasvab „bleisure“ segment. • Eesti turismis kordub 2021. aastal valdavalt • Ameerika kruiisituriste ja citybreak’ereid ei tule Tallinna ikka veel. 2020. aastat meenutav siseriiklik turismimudel. • Kriis tekitab Euroopas tiheda konkurentsikeskkonna, • 2022. aastal järgneb ”päris” majanduskriis. riigid rakendavad toetusmeetmeid. Olulisim valik: kas säilitada või muutuda? Olulisim valik: kas jääda Eesti ja Baltikumi keskseks või hakata • Riigi roll on eelkõige turuosaliste toetamine koos naabermaadega võimendama Läänemere turismibrändi? ja riskide vähendamine. • Edendada e-turundust, eriti väikefirmade digioskusi. • Kriitiline on võtmepersonali säilitamine • Võimalus on turismituru ümberjagamiseks Läänemere piirkonna ja turismioskuste taseme kasvatamine. kasuks. Võimalikud strateegiad ja poliitikad: Võimalikud strateegiad ja poliitikad: • turvalisuse tagamine ja sellest elanikkonna • kommunikatsiooni ja ühtse usaldusväärse infovälja pidev informeerimine; loomine naabermaadega; • paindlikumad töösuhted ja sulgemiste • siseriiklike osaliste kaasamine ja õppimine kaalutletud kompenseerimine; ning koostöö turismisektori toetamisel; • (lähi)riikide vahelised kokkulepped ja • digivõimekusest tuleneva ebavõrdsuse valitsuste vaheline koostöö; vähendamine. • turismikinnisvara kasutamise suunamine; • looduskeskkonna (poppide sihtkohtade) koormuse jälgimine. Prioriteetsed teemad ja sekkumisloogikad Nii kriisi jätkudes kui kriisist taastumisel III „LENDAME TAAS!“ väljudes Juhtimine Pandeemia saab maailmas otsa 2022 Riikidevaheline koostöö • Turism taastub 2021. teisel poolel kiiresti ja varasem Paindlikud koolitusvõimalused liikuvus ületatakse 3 aastaga. Usaldusväärne info ja digitaliseerimine • Kaugetele maadele tormamine võib viia siseturult maksujõulise kliendi. • 2022+ kergitab inflatsioon kinnisvara ja toorme hindu. Kriisi jätkudes Kriisist taastumisel Elu läheb kallimaks. Oluliseks valikuks saab kaasaminek olemisele-elamustele • Turvalisuse tagamine ja • Riigisisene erinevate suunatud jätkusuutliku rohepöörde mudeliga. informeerimine osapoolte kaasatus ja • Turg ja Euroopast tulev toetusraha sõltub • Paindlikud töösuhted ja koostöö keskkonnaeesmärkide tõsiselt võtmisest. piirangutest tulenevate • Riikidevahelised • Pikemas vaates on kriitiline Euroopas lennunduse kahjude kokkulepped ja reeglite asendamine säästlikuma transpordiga. kompenseerimine ühtlustamine • Looduskeskkonna • Turvalise, erilise ja Võimalikud strateegiad ja poliitikad: ja maapiirkondade kvaliteetseid teenuseid • Eesti digiriigi mainele ja öko-loodusturismi koormustaluvuse pakkuva sihtkoha maine kombinatsioonile – virtuaalturismile mängimine; juhtimine loomine • siseturismi võimaluste jõuline turundamine; • Euroopast tuleva toetusraha rohepöörde ja keskkonnaeesmärkidega kaasaminek. Vastavate prioriteetide ja sekkumisloogikate all esitati 38 tegevuse ettepanekud. COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele Uuringu lõpparuanne 2021 Tartu Ülikool Uuringu koostas Tartu Ülikooli meeskond kooseisus: Ain Hinsberg (projektijuht), Merike Hallik, Sergey Kask, Tiit Kask, Kadri Lees, Marit Piirman, Ülle Pärl, Garri Raagmaa, Anne Roosipõld, Taavi Tamberg, Tiina Viin, Tiia Vissak ja Kandela Õun. Kvantitatiivandmete allhanke koostas Statistikaamet. Uuringu tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (lühendatult RITA, kood 2014-2020.4.02.16-0025) raames. Projekti rahastati 77% ulatuses RITA tegevuse 2 raames Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 23% ulatuses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest. 2 Sisukord Lühikokkuvõte ........................................................................................................................... 4 Sissejuhatus ............................................................................................................................... 9 Uuringu metoodika .................................................................................................................. 10 1. COVID-19 majandusmõju turismile ..................................................................................... 11 1.1. Varasemad kriisid ja nende mõju ................................................................................. 11 1.2. COVID-19 mõju Eesti turismisektorile .......................................................................... 15 2. Eesti turismi arengustsenaariumid 2021–2023 ................................................................... 20 2.1. Stsenaariumite rakendamise põhimõtted .................................................................... 21 2.2. Stsenaarium I „Kriis kestab“.......................................................................................... 22 2.3. Stsenaarium II „Euromull“ ............................................................................................ 27 2.4. Stsenaarium III „Lendame taas!“ .................................................................................. 31 2.5. Stsenaariumite realiseerumise tõenäosuse hinnang ................................................... 34 3. Eesti turismisektori arendamiseks vajalikud prioriteedid ja sekkumisloogikad .................. 37 3.1. Prioriteedid ................................................................................................................... 37 3.2. Ettepanekud riigi sekkumiseks ...................................................................................... 39 Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 43 Lisad ......................................................................................................................................... 47 Lisa 1. Rahvusvaheliste raportite ülevaade ......................................................................... 47 Lisa 2. Eesti dokumendid ja raportid ................................................................................... 54 Lisa 3. Intervjueeritud välisorganisatsioonide eksperdid .................................................... 57 Lisa 4. Küsimused rahvusvahelistele ekspertidele ............................................................... 58 Lisa 5. Intervjueeritud Eesti turismisektori esindajad ......................................................... 59 Lisa 6. Intervjuuküsimused turismisektoriga seotud ettevõtjatele ..................................... 60 Lisa 7. Fookusgrupi intervjuudel osalenud organisatsioonid .............................................. 61 Lisa 8. Terviseameti epidemioloogilised prognoosid 2021 jaanuari keskpaiga seisuga ...... 62 Lisa 9. COVID-19 majandusmõju Eesti turismile, statistika koondaruanne......................... 63 Executive Summary of the Study “Impact of COVID-19 on tourism-specific industries and associated influence on other sectors of the economy” ...................................................... 106 3 Lühikokkuvõte COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele Eesmärk ja metoodika Uuringu eesmärk on: • Saada teada, milline on COVID-19 majandusmõju turismile omastele ja seotud majandusharudele, sh. Eesti regioonides; • Analüüsida kvalitatiivselt, millised on turismivaldkonna võimalikud arengustsenaariumid COVID-19 kriisi järel, sh arvestades rahvusvahelisi trende; • Saada teada, millised on Eesti turismisektori arendamiseks vajalikud prioriteetsed teemad ja sekkumisloogikad, millega riik peab lähi- ja pikemas perspektiivis kindlasti tegelema; • Saada teada, mida tuleb tuvastatud prioriteetteemades riigi poolt ennekõike teha ning mis on nende tegevuste esialgsed mõjud. Uuring tugineb põhistatud teooria meetodile, mille eesmärk on empiiriliste andmete alusel genereerida hästi põhjendatud teooriat või hüpoteese ning mille analüütiliste põhimõtete ja võtete hulka kuuluvad üheaegne andmete kogumine, kodeerimine, analüüs ja teooria arendamine. Andmekogumiseks viidi läbi intervjuusid turismile omaste majandusharude esindajatega ja välisekspertidega ning toimusid fookusgrupidiskussioonid turismierialaliitude ja - organisatsioonide esindajatega (periood oktoober 2020 – jaanuar 2021). Koguti statistikat, töötati läbi akadeemilisi teadusartikleid, rahvusvahelisi raporteid ning Eestis väljaantud dokumente (statistilised andmed seisuga kuni oktoober 2020). Andmete põhjal sõnastati arengustsenaariumid, prioriteetsed teemad ja sekkumisloogikad kriisis tegutsemiseks ja sellest väljudes. COVID-19 majandusmõju Eesti turismisektorile Müügitulu Kui võtta vaatluse alla kriisi alguse ning vaid majutuse, toitlustuse, reisibüroode, transpordi ning kultuuritegevuse 2019. aasta müügitulu, kaotati 2020. aasta märtsist oktoobrini kokku umbes 44%. Suhteliselt kõige rohkem kaotasid reisibürood (-75%), majutus (-58%), transport (-48%), aga ka toitlustus (-29%) ning kultuuri- ja sporditegevus (-39%). Mahult ja proportsioonilt on Tallinna ettevõtted kaotanud kõige rohkem, võrreldes teiste piirkondadega. 4 Töösuhted Hõivatute arv vähenes kõige enam majutuse, toitlustuse ning reisibüroode ning reisikorraldajate tegevusvaldkondades. Reisibüroode ja reisikorraldajate töösuhete arv hakkas vähenema kevadel ning see ei olegi taastunud – 2020. aastal oli tegevusvaldkonnas 30% vähem töötajaid. Majutuses vähenes töösuhete arv suve alguseks ligi 30%, suvel veidi paranes, kuid suve lõpus koondamised jätkusid. Majutuses vähenes tööhõive kõige rohkem Tallinna suuremates (50 ja enama töötajaga) ettevõtetes ning aasta lõpus oli hõivest alles alla 50%. Toitlustuses vähenes hõive suve alguseks ligi 19% ja aasta lõpuks oli töösuhete arv vähenenud eelmise aastaga võrreldes 15%. Toitlustuse valdkonnas vähenes töötajate arv enim 11–50 töötajaga ettevõtetes. Stsenaariumid Uuringu käigus koostati kolm arengustsenaariumit, mille variatiivsus tuleneb epidemioloogilisest olukorrast maailmas. Viiruse ohjamine vaktsineerimisega lubab riigipiirid uuesti avada ja soodustab rahvusvahelist turismi. I „Kriis kestab“ – tervisekriis venib kardetust pikemaks Olukorras, kus tervisekriis jätkub, pandeemia tõrje ei toimi (viirus muteerub, probleemid vaktsiinide ja vaktsineerimisega ning kriisist väsinud ühiskonna kasvav protestimeelsus), ei avalda majanduslikud meetmed olulist mõju turismisektori taastumiseks ja kriisist väljumiseks. Sel juhul on vaja mahendada kriisi sotsiaalmajanduslikku mõju ühiskonnale ning tundlikumatele gruppidele. Eesti turismis kordub 2021. aastal valdavalt 2020. meenutav riigisisene turismimudel. Paljud ettevõtted loobuvad ja pankrotistuvad, osad leiutavad uusi tulu teenimise võimalusi. Töötuse ja majanduse üldine olukord on muret tekitav. Olulisim valik on kas säilitada või muutuda. Võimalikud meetmed: • turvalisuse tagamine ja sellest elanikkonna pidev informeerimine; • paindlikumad töösuhted ja sulgemiste kaalutletud kompenseerimine; • looduskeskkonna hõivatuse jälgimine; • paindlikumad koolitusvõimalused; • (lähi)riikide vahelised kokkulepped ja valitsustevaheline koostöö. Riigi roll tervisekriisi jätkudes on eelkõige toetada turgu ja vähendada riske (luua reeglid, võimalused ja soodne sotsiaalne keskkond, kontaktivabad e-lahendused, tehisintellekti ja robottehnoloogia kiirendatud rakendamine). Kriitiline on toetada reisijaid sihtkohtade parema tutvustamise, viisaregulatsioonide kergendamisega ning muude riikide koostööle ja kokkulepetele tuginevate regulatsioonide ja meetmetega. 5 II „Euromull“ – pandeemia ohjamise meetmed toimivad Euroopas Kuna kriis tekitab tihedama konkurentsikeskkonna, sõltub Eesti turismiasjaliste edukus suuresti toetusmeetmete valikust ning nende rakendamisest rahvusvahelises koostöös. Turism kujuneb maailmas regionaalseks, Eestis Euroopa-keskseks, küll aga enam privaatsust ning turvalisi sõiduviise väärtustavaks. Euroopas saadakse vaktsineerimistega viirus kontrolli alla, ülemeremaad on jätkuvalt suletud. Eurooplased saavad eelistama Eesti ja teiste Põhjala maade privaatsemat ja turvalisemat keskkonda. Ettevõtetel on vaja edeneda e-turunduses, eriti tähtis on koolitada väikefirmasid digioskustes. Tuleb valida, kas jääda Eesti- ja Baltikumi-keskseks või hakata koos naabermaadega tugevdama Läänemere turismibrändi. Võimalikud strateegiad hõlmavad: • kommunikatsiooni ja olulise ühtse usaldusväärse infovälja loomist koos naabermaadega; • riigisiseste osaliste kaasamist ja omavahelist õppimist ning koostööd riigis turismisektori toetamisel; • digivõimekusest tuleneva ebavõrdsuse vähendamist. Turismisektor on kriisi tõttu läbinud väga suure muutuse. Kuna muutused on diametraalsed, on lühinägelik uskuda, et ettevõtjad saavad kohanemisega isekeskis hakkama. Seejuures tuleb veel silmas pidada, et enamik tegutsejaid selles sektoris on mikro- või väikeettevõtjad, mistõttu on kohanemine ja arengu toetamine kindlasti keerulisem, aga seda enam vajalik. III „Lendame taas!“ – pandeemia ohjamise meetmed on olulise mõjuga Turism kaotas 2020. aastal globaalselt 77% käibest, mis hakkab 2021. a teisel poolel kiiresti taastuma ja varasem liikuvus ületatakse kolme aastaga. Turule tuleb palju tõhusaid vaktsiine, tänu millele hinnad 2021. a suvel langevad kiiresti. Vaktsiini jagub kõigile, viirusest saadakse jagu terves maailmas. Kuna jälle saab reisida ja seda võimalust kasutatakse väga usinalt, kaotab siseturg maksujõulise kliendi. Inimestele jääb aga alles alateadlik hirm suurte inimhulkade ees. Paljud ettevõtted on tegevuse lõpetanud, tegutsevatel firmadel on võlad ja viivised. Arenevad virtuaalturism ja e-teenused. Esialgu seisatud kauglennud muutuvad taas populaarseks, kuid eelistakse suurhotellide ja päikesereiside asemel privaatsemaid reise. Oluliseks valikuks saab kaasaminek olemisele-elamustele suunatud jätkusuutlikule rohepöörde mudelile. Võimalikud strateegiad: • Euroopa toetusraha fookuses on rohepööre ja keskkonnaeesmärgid; • lühivaates suureneb vajadus osata osaleda EL-i tugiprogrammides; • pikemas vaates on kriitiline taas kasvava lennunduse asendamine säästlikumate liikumisvõimalustega. 6 Eesti turismisektori prioriteedid ja sekkumisloogikad Stsenaariumite kirjeldamisega loodi täpsustatud ülevaade erinevatest tulevikusituatsioonidest. Kindlapiirilisi stsenaariumeid reaalselt ei eksisteeri ehk tegelikkus on kombinatsioon erinevatest stsenaariumitest. Seetõttu koostatakse ülevaade prioriteetidest ja sekkumisloogikatest ning pakutakse välja vajalikud tegevused, millega riik peaks esmajärjekorras tegelema. Prioriteedid, millega tuleb tegeleda nii kriisi jätkudes kui ka kriisist taastumisel: • Usaldusväärne informatsioon ja digiteerimine. Olenemata kriisi kulgemisest on usaldusväärne informatsioon ja hästi toimivad infosüsteemid olulised. Infosüsteemide temaatika on seotud mitme teise prioriteediga, näiteks looduskeskkonna kaitsmine ülekoormuse eest nii kriisi jätkudes kui ka rahvusvahelise turismi käivitamisel ning konkurentsis toime tulemiseks. Informatsiooni usaldusväärsus ja kättesaadavus ning sellest tulenev info rakendamine erinevatel tasanditel võimaldab langetada põhjendatud otsuseid, sh luua toetusmeetmeid, ning on tähtis nii sihtkohtade turvalisuse tagamiseks kui ka turvalisuse kuvandi loomisel ja rahvusvahelises koostöös. Usaldusväärse ja õigeaegse info saamine ja kasutamine eeldab aga erinevate digivõimaluste rakendamist. Seega asjakohase info ühtlaseks tagamiseks, kättesaadavaks ja kasutatavaks tegemisel on oluline arendada digivõimekust. • Juhtimine. Turismisektor kui terviklik ökosüsteem vajab selget juhtimissüsteemi ja eestkõnelejat. Sektor vajab ühtset ja selget infovälja ning sektori asjaliste kaasamist otsuste ettevalmistamisse ja rakendamisse. • Riikidevaheline koostöö. Riikidevaheline koostöö infovahetuses on oluline kriisi jätkudes, kuid veel olulisem kriisist taastumise etapis, kooskõlastamaks piiride avanemist, turvanõudeid ning reisimisega seotud informatsiooni. • Paindlikud koolitusvõimalused. Muutuvast ärikeskkonnast tulenevalt on nii kriisi jätkudes, kuid veel olulisem kriisist taastumise protsessis, pakkuda paindlikku ümber-, täiend- ja tasemeõpet. Sekkumisloogikad kriisi jätkudes: • Turvalisuse tagamine ja informeerimine. Juhul kui viirusega ei õnnestu edukalt toime tulla, tuleb õppida sellega koos hakkama saama. Sellisel juhul on prioriteediks tagada terviseturvalisus. Sama oluline on ka teavitada turvalisusest arusaadavalt ja usutavalt, eelkõige koguda infot ning teha see kasutajatele mugaval ja vastuvõetaval viisil kättesaadavaks. • Paindlikud töösuhted ja piirangutest tulenevate kaotuste kompenseerimine. Turismi- ja laiemalt kogu teenindussektori kriis on sügavam kui enamikus teistes valdkondades ja kindlustunne kriisi tingimustes väiksem. Kriisi tõttu on turismisektor väga tugevalt kannatada saanud, mis on juba käivitanud sektoris suuremaid ja püsivamaid muutusi. Kriisi kontekstis on lisaks viirusega võitlemisele ja vaktsiini kättesaadavaks tegemisele riigil suur roll tööjõu ja ettevõtluse toimetuleku kaitsmisel ning kogu majandussüsteemi toimivana hoidmisel. Paljude ettevõtete püsimajäämine ja töötajatele toimetuleku 7 tagamine sõltub kriisi jätkudes paljuski töösuhete paindlikkusest. Läbimõeldud ja kindla suunaga toetused võimaldavad kriitilist osa sektorist elus hoida ja uuesti käivitada. Oluline on ka toetusmeetmete täpsem fookus – sektori keskmisele ettevõttele suunatud meede jätab kõrvale sektoris valdava osa ettevõtetest moodustavad mikro- ja väikeettevõtted. • Looduskeskkonna ja maapiirkondade koormustaluvuse juhtimine. Keskendumine looduskeskkonnale ja maapiirkondadele on oluline eelkõige kriisi jätkudes, sest sellisel juhul on kohalik inimene sunnitud liikuma suuresti Eesti piires. Oluline on, et kõik riigi institutsioonid väärtustavad looduskeskkonda kui turismiressurssi. Nii-öelda metsarahvana ei kardeta metsa, raba serva ja järve/mere äärde minna, olenemata sellest, kas sinna on rajatud matkaradu ja telkimiskohti või mitte. Kui reisida ei saa, on soov minna loodusesse ning maapiirkondadesse väga suur, mis koormab maapiirkondade infrastruktuuri ja looduskeskkonda. Sekkumisloogikad kriisist taastumise perioodil: • Riigi erinevate osapoolte kaasatus ja koostöö. Kriisist taastumise ajal on erinevate osapoolte koostöö väga tähtis. Kui kriisiperioodil läheb põhiosa energiast suurte muutustega kohanemisele, siis kriisist taastumiseks on oluline ühiselt leida panustamist vajavad valdkonnad (innovatsioonivõimekus, protsesside digiteerimine, rohepööre, teenuste uuendamine jne), kaasates protsessi võimalikult lai võrgustik. Kaasamisprotsessis toimub osaliste vahel intensiivne õppimine ja olukorra analüüs ning ressursside jagatud kasutamine ja suunamine. Ühtlasi vähendab kaasatus vastuoluliste otsuste riski. • Riikidevahelised kokkulepped ja reeglite ühtlustamine. Kriisist taastumisel muutub keskkond stabiilsemaks, mistõttu on vaja pöörata rohkem tähelepanu riikidevahelistele kokkulepetele, et toetada piiride avanemist ja rahvusvahelist liikumist. • Turvalise, erilise ja kvaliteetseid teenuseid pakkuva sihtkoha maine loomine. Kriisi järel kasvab sihtkohtade konkurents tuntavalt, mistõttu edukuse määrab valmisolek. Rahvusvaheliste ühenduste avamisel on vajalik turunduskampaaniate abil välja tuua Eesti kui sihtkoha privaatsus, turvalisus, hea keeleoskus, rikkalik looduskeskkond, omapärane kultuur. Vastavate prioriteetide ja sekkumisloogikate all esitatakse 38 tegevuse ettepanekut. 8 Sissejuhatus Turism on üks suurimat COVID-19 kriisi negatiivset mõju kogenud sektor, mis omakorda mõjutab paljude teiste majandusharude nõudlust. COVID-19 tõttu vähenes tarbimine turismile omastes majandusharudes enam kui poole võrra. Põhjuseks on riiklikud ja rahvusvahelised piirangud, mis kehtivad tõenäoliselt veel ja pärsivad turismi kõrghooajal ehk suvel tulu teenimist. Piirangute leevendamise või lõpetamise järel võidakse need taas kehtestada uue (või muteeruva) viirusepuhangu tekkimisel. Uuringu „COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele“ eesmärk oli lähteülesande põhjal järgmine: • saada teada, milline on COVID-19 majandusmõju turismile omastele ja turismiga seotud majandusharudele, sh Eesti regioonides; • analüüsida kvalitatiivselt, millised on turismivaldkonna võimalikud arengustsenaariumid COVID-19 kriisi järel, sh arvestades rahvusvahelisi trende; • saada teada, millised on Eesti turismisektori arendamiseks vajalikud prioriteedid ja sekkumisloogikad, millega riik peab lähi- ja kaugemas tulevikus tegelema; • saada teada, mida tuleb tuvastatud prioriteetides riiklikul tasandil ennekõike teha ning mis on nende tegevuste esialgsed mõjud. Uuringu kontekstis on vastavalt turismi satelliitkontole turismile omased majandusharud järgmised: elamukinnisvara rendile andmine, reisitransport, majutus, toitlustus, reisibürood ja reisikorraldajad, kultuuritegevus, rentimine ja kasutusrent, transpordi abitegevused ja sporditegevus, ning turismiga seotud majandusharud on kaubavedu maanteel, mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont, muu kutse-, teadus- ja tehnikategevus. Eesmärgi saavutamiseks kasutati lisaks statistiliste andmete kogumisele ja analüüsimisele (koostöös Statistikaametiga) valdavalt kvalitatiivset lähenemist. Uuringu autorid töötasid läbi kriisi ning turismisektori tulevikutrende käsitlevaid rahvusvahelisi raporteid ja akadeemilisi teadusartikleid ning ka Eestis avaldatud dokumente. Tugineti ka välisekspertide hinnangule. Väärtuslikuks andmeallikaks olid Eesti turismisektori osaliste intervjuud ja fookusgrupi diskussioonid. Paralleelselt intervjuuküsimuste formuleerimisega lõid uuringu autorid tulevikustsenaariumid. Tulevikustsenaariumeid testiti intervjuude käigus, samuti fookusgrupi diskussioonides. Uurimisandmeid triangulaarselt sünteesides ja Terviseameti epidemioloogilisest prognoosist lähtudes koostati lõplikud tulevikustsenaariumid ning töötati välja äriloogikast lähtuvad prioriteedid, tegevused ja sekkumisettepanekud. 9 Uuringu metoodika Uuring tugineb põhistatud teooria meetodile (ingl k grounded theory, loojad Glaser ja Strauss, 1967), mille eesmärk on empiiriliste andmete alusel genereerida hästi põhjendatud teooriat või hüpoteese ning mille analüütiliste põhimõtete ja võtete hulka kuuluvad üheaegne andmete kogumine, kodeerimine, analüüs ja teooria arendamine (Lepik, Strömpl, 2014). Põhistatud teooria oluline põhimõte on käsitleda uurimust tundmaõppimise protsessina, mille käigus teadmine areneb ja laieneb iga uue sammuga. Analüüsi tulemus sõltub eelkõige tehtava analüüsi ainesest ehk sellest, kuhu andmed meid viivad (Lepik, Strömpl, 2014). Andmekogumiseks tehti intervjuud 44 turismile omaste majandusharude esindajatega üle Eesti (detsembris 2020) ning 20 intervjuud välisekspertidega. Jaanuaris 2021 toimusid kolme fookusgrupiga diskussioonid, kus osales kokku 19 erialaliidu või organisatsiooni esindajat. Lisaks uuriti turismisektori tulevikutrende ja kriisi käsitlevaid akadeemilisi teadusartikleid (vt kasutatud allikad), rahvusvahelisi raporteid (lisa 1) ning Eestis väljaantud dokumente (lisa 2). Kirjandusest pärit mõistetele, raportitest ning välisekspertide intervjuudest leitud käsitlustele tuginedes koostati intervjuuküsimused (lisad 3 ja 4). Paralleelselt küsimuste formuleerimisega koostati tulevikustsenaariumid, leides sisendit eespool nimetatud dokumentidest ja statistikast. Tulevikustsenaariumeid testiti ettevõtjatele suunatud intervjuude käigus (vt lisa 5 ja 6), samuti fookusgrupi diskussioonides (vt lisa 7). Uurimisandmeid analüüsides koostati lõplikud tulevikustsenaariumid, võttes arvesse ka Terviseameti epidemioloogilist prognoosi 2021. a jaanuari keskpaiga seisuga (vt lisa 8) ning töötati välja prioriteedid, tegevused ja sekkumisloogikad, mis on olulised nii kriisi jätkudes kui ka kriisist taastumisel. Kogu uurimusele andis esmase sisendi Eesti turismi statistiliste andmete ülevaade (vt lisa 9). Statistiliste andmete kogumine ja analüüs toimus novembris 2020, seega on uuringuperioodi kaasatud statistilised andmed kuni 2020. aasta oktoobrikuuni. Muid andmeid koguti ja analüüsiti, kasutades dokumendianalüüsi, intervjuusid ja fookusgruppe erinevates etappides – dokumendianalüüs peamiselt oktoobris, intervjuud novembris ja detsembris ning fookusgrupid jaanuaris. Uuringu etapid võtab kokku joonis 1. Statistiliste andmete Fookusgrupi Uurimis- Stsenaariu- Teoreeti- analüüs, Esmaste intervjuud Intervjuud andmete mite ja lise varasemate stsenaa- Eesti 44 Eesti deduktiivne sekkumis- ülevaate raportite riumite katusorgani- turismi- ja loogikate koosta- analüüs, välja asjalisega satsioonide induktiivne välja mine välis- töötamine esindajatega analüüs pakkumine ekspertide intervjuud Joonis 1. Uuringu koostamise etapid 10 1. COVID-19 majandusmõju turismile 1.1. Varasemad kriisid ja nende mõju 2019. aastal tehti maailmas 1,5 miljardit mitmepäevast välisreisi, mis on 3,8% enam kui aastal 2018. Reiside arv kasvas kõigis maailma piirkondades, kuid kõige kiiremini Lähis-Idas (+7.6%) ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas (4,6%) (EAS-i Turismiarenduskeskus, 2020; UNWTO, 2020). Euroopas kasvas reiside arv 3,7%. Kõige suurem kasv oli Lõuna-Euroopas (5,5%) ning Ida- ja Kesk-Euroopas (3,9%) (European Travel Commission, 2020). 2020. aasta esimene kuu oli COVID-19 laiemast levikust Aasias hoolimata muu maailma jaoks turismis tavapärane ning aasta alguses tehtud uuringud näitasid, et inimesed ja ka sihtkohad ei tunnetanud veel ohtu – oldi pigem positiivsed ja muudatusi enda reisimises ei planeeritud (European Travel Commission, et al., 2020). Olukord muutus kiiresti, kui viirusesse nakatanute ja sellesse surnute arv kasvas hüppeliselt üle maailma (Committee for the Coordination of Statistical Activities, 2020). Viiruse leviku tõkestamiseks seati piirangud kõikjal ja 72% riikidest sulgesid oma piirid, mis mõjutas oluliselt majandust, eriti turismisektorit (United Nations, 2020). Välisturistide (ööbimisega külastajate) arv vähenes maailmas 2020. aasta jaanuarist kuni oktoobrini eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 72%, mis ekspordis tähendab üle kümnekordset kaotust võrreldes 2009. aasta globaalse majanduskriisiga. (UNWTO) Kuigi suvekuudel oli olukord parem (riigid avasid piire, vähendasid piiranguid, inimeste valmisolek ja soov reisimiseks oli suurenenud jne), on prognoose suure teadmatuse tõttu keeruline teha. Sektori taastumist ja 2019. aasta tasemele jõudmist prognoositakse alles 2023. aastaks. (European Travel Commission, 2020; United Nations, 2020; European Travel Commission, et al., 2020; UNWTO, 2020b; Skift & Oracle Hospitality, 2020) On selge, et COVID-19 on üks suuremaid kriise, kuna hõlmab kogu maailma. Samas ei ole see ainus kriis, mis on maailma eri paiku viimastel aastakümnetel tabanud ja seeläbi langetanud nende sihtkohtade majandust, külastatavust jne suurel määral. Näiteks mõjutasid tugevalt mitme koha külastatavust looduskatastroofid (nt tsunami Tais (2004) ja Kariibi mere piirkonnas (2018)), terroristide rünnak Ameerika Ühendriikides (2001), Madridis (2004) ja Pariisis (2015), SARS (2003), sõda Iraagis, maailma majanduskriis (2008, mõju turismile avaldus aga 2009. aastal), ning mitme aasta eest puhkenud Ebola viirus Aafrikas jne. (UNWTO, 2020; European Travel Commission, 2020; United Nations, 2020; Skift & Oracle Hospitality, 2020) Erinevus praegusega on selles, et varasemad kriisid avaldasid mõju kindlatele regioonidele ja riikidele, kuid paljud puudutamata jäänud sihtkohad said hoopis kriisist kasu. Näiteks pärast Lääne-Euroopas toimunud pommiplahvatusi langes sealsete riikide külastatavus märkimisväärselt (eriti suurtes linnades) ning samal ajal näitas statistika reisijate arvu kasvu Põhja- ja Ida- ning Kesk-Euroopas, sest inimesed otsisid turvalisemaid paiku, külastasid enam 11 maapiirkondi ja loodusturismiga seotud kohti. Paari aasta möödudes kriisist mõjutatud piirkonna olukord taastus või kohati isegi kasvas. (European Travel Commission, 2020a; Skift & Oracle Hospitality, 2020, UNWTO, 2017; Henama, 2019) SARS avaldas 2003. aastal suurt mõju Aasiast pärit külastajate reisimisele Euroopasse, kuid juba mõni aasta hiljem oli Aasia turu roll taas suurenenud. Majanduskriis mõjutas tugevalt inimeste ostuvõimet, kuid ka siis võis täheldada pigem käitumismustrite muutust (lühemad reisid, kasutatavate teenuste taseme langetamine, reisimine koduriigis või naaberriikides, viimase hetke broneeringud jne) kui reiside tühistamist. Sarnane olukord oli ka teistes eespool mainitud kriisipiirkondades. (European Travel Commission, 2020a; Skift & Oracle Hospitality, 2020, UNWTO, 2017; Henama, 2019; Jamal & Budke, 2020; World Tourism Organization & International Labour Organization, 2013) Vaadeldes kriiside mõju trendidele, võib öelda, et kriisid ei muuda neid palju. Need kas pidurdavad mõnda trendi teatud ajaks (nt massiline sihtkohtade külastamine, lennutranspordi kasutamine) või hoopis võimendavad neid. Võimendatud trendiks on tavapäraselt: • viimase hetke broneeringud ja spontaanne otsustamine; • huviturismi, sh maa- ja loodusturismi populaarsuse kasv; • individuaalreisid ja personaalsed pakkumised, sugulaste ja tuttavate külastus; • teenuse paindlikkus (lahendusel põhinev ja nutikas disain) ja spetsialiseerumine; • ressursside piiratusest ja trendidest tulenev säästmine; • suurem tähelepanu heaolule, ohutusele, turvalisusele ja teenusepakkuja usaldusväärsusele; • infotehnoloogia suurem kasutamine ja integreerimine teenuse pakkumisel, et muuta protsessi kiiremaks, mugavamaks ja ohutumaks; • uute ja vähem massiturismile orienteeritud sihtkohtade külastamine; • jagamismajanduse kui privaatsust tagava pakkumise populaarsuse suurenemine ja kohaliku toodangu ja brändide eelistamine; • lähimate sihtkohtade külastatavuse kasv (reisid koduriigis või naaberriikides, mille olukord on tuttav); • kodu- ja lähiturgudel pigem lühemad reisid, kaugturgudel pikemad; • suurem vajadus aja- ja asjakohase info vastu (info jagamine ja kommunikatsioon); • erinevate sektorite suurem koostöö, pakkumaks kiireid lahendusi ja mitmekesiseid võimalusi (World Economic Forum, 2017; Euromonitor International, 2014; Amadeus, 2017, Kasriel-Alexander, 2017; Shridhar, 2019; Boumphrey & Brehmer, 2018; Bremner, 2019; Calderwood & Soshkin, 2019; Skift, 2020; Westbrook & Angus, 2020). COVID-19 puhul võib samuti täheldada sarnast tendentsi ning eespool mainitud käitumismustrite esinemist. Inimesed on veel ettevaatlikud ja teadmatus on suur ning seetõttu on kasvanud nõudlus siseturismi järele. Sellest lõikavad kasu teenusepakkujad ja sihtkohad, kes näitavad vastutustunnet, võimekust olla paindlik ning pakkuda uusi ja personaalseid lahendusi, loovad võimalusi privaatsuseks ja füüsilise kontakti vähendamiseks 12 infotehnoloogia nutika rakendamise ning teenuste ja protsesside ümberkorraldamise abil, tagamaks ohutust ja jätkusuutlikkust. (UNWTO, 2020; UNWTO, 2020; European Travel Commission, et al., 2020; Skift & Oracle Hospitality, 2020; Skift, 2020, Bennet, 2020; Ülem, 2020) Samas peab arvestama, et inimeste psühhograafiliste, sotsiaalsete ja muude omaduste, huvide ning kogemuse tõttu võib kriiside mõju reisijate rühmadele olla erinev ning seega ka valmisolek reisimiseks kriisi ajal ja selle järel. Erinevaid kriise analüüsides võib öelda, et need mõjutavad enam massiturismi ning tundlikke sihtrühmi, nagu vanemad inimesed ja lastega pered. Kriisidel on väiksem mõju sugulaste ja tuttavate külastajatele, erihuvituristidele ning noortele. Erinevatel olukordadel on selge mõju turismile, kuid ajalugu näitab, et kriiside tulemus on lühiajaline ja niipea kui olukord võimaldab, minnakse uuesti reisile. Seega võib öelda, et COVID-19 puhul ei ole midagi uut, vaid selle mõju mastaap on suurem, ja niipea kui võimalus avaneb, taastub ka olukord – küsimus on pigem ajas. Juba praegu võib täheldada olukorra positiivset muutust, kuigi see ei saa olema kiire ja ühtlane kõikjal, eriti Euroopa kaugturgudel. (ACI Europe, 2020; Skift & Oracle Hospitality, 2020; European Travel Commission, et al., 2020; European Travel Commission, 2020; UNWTO, 2020) Joonisel 2 on tutvustatud kriisile reageerimise viise. Nagu jooniselt nähtub, mõjutavad kriisid ettevõtteid erinevalt – mõned neist ei koge olulisi probleeme, mõned pankrotistuvad ebaedu tõttu, samal ajal kui mõned jäävad tegutsema, mõistes muutuste vajadust või lausa strateegilist ümberkorraldamist (Amankwah-Amoah et al., 2021). Muutusi vajavad ettevõtted võivad kaaluda turgude ja toodete/teenuste muutmist (vt ka Heinonen & Strandvik, 2020), aga ka kulude langetamist ja/või tulude suurendamist (vt ka Vissak, 2013). Samas peavad nad alternatiivide välja valimisel ja juurutamisel arvestama ka oma võimaluste ja ümbritseva keskkonnaga, sest sama lahendus igale ettevõttele ei sobi (Amankwah-Amoah et al., 2021). 13 Kriisieelne äritegevus Kriis Esialgne reaktsioon kriisile Esialgne kriisile reageerimise tulemus Täielik ebaedu, turult Probleemid, aru saamine, Edu, senise tegevuse lahkumine (ka pankrot) et midagi peab muutma jätkumine või väiksemate kohanduste tegemine firma tegevuses Erinevate alternatiivide kaalumine ja valik (sõltub enda ootustest, võimalustest ja kogemustest, konkurentidest, tarbijate eelistustest, riigi abimeetmetest jms) Turgude ja toodete/teenuste (TT) Kulude langetamine, nt portfelli suurendamine, nt: Tulude suurendamine, osadest 1) samad sihtturud, veidi nt hinna tõstmine koos toodetest/teenusest kohandatud kvaliteedi loobumine, töötajate tooted/teenused; parandamisega, koondamine või aktiivne 2) samad sihtturud, olulisel osalisele tööajale reklaam/turundus, määral kohandatud või uued viimine, osade töötajate motiveerituse tooted/teenused; toodete/teenuste sisse tõstmine, digiteenuste 3) uued sihtturud, veidi ostmine odavamalt (sh internetimüügi) kohandatud pakkujalt, kinnisvaraga välja tooted/teenused; seotud kulude arendamine/parandami 4) uued sihtturud, olulisel vähendamine, muude ne, aktiivsem osalemine äritegevusega seotud määral kohandatud või uued messidel jms kulude kärpimine jms tooted/teenused. Meetmete rakendamise tulemus (edu või ebaedu) Edukas kriisiga toimetulek, kriisieelse käibe Ebaedukas kriisiga toimetulek, kriisieelne taastamine või ületamine käive ei taastu Joonis 2. Kriisile reageerimise etapid. Allikad: Amankwah-Amoah et al., 2021, p. 8; Heinonen & Strandvik, 2020, p. 104.; Vissak, 2013, pp. 306–308 14 1.2. COVID-19 mõju Eesti turismisektorile 1.2.1. Ülevaade turismisektori statistilistest andmetest Kui võrrelda suhtelisi muutusi nii reisijate, ööbimiste kui ka töötajate arvudes ja käivetes, siis selgub, kuidas need näitajad on teineteisega seotud ja on majandusharudes (EMTAKi koodide alusel) ka üsna erinevad (joonis 3). 140% 120% 100% 80% 60% 40% 20% 0% 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Käive majutuses Käive toitlustuses Käive transpordis Käive reisikorraldajad Käive kultuuri ja spordi alal Välislennu reisijate arv Tallinna Sadama reisijate arv Ööbimiste muutus Töötajaid majutuses Töötajaid toitlustuses Töötajaid reisikorralduses Joonis 3. Suhtelised muutused 2020. aastal 2019. aasta sama perioodiga võrreldes (jaanuar– oktoober, suhtarvuna, EMTAKi koodide järgi, mitu % jäi alles). Allikas: Statistikaamet 1.2.2. Müügitulu muutused Turismi müügitulu muutuseid analüüsides on detailsemaid hinnanguid anda keeruline. Siinses uurimuses on aluseks võetud eelkõige EMTAKi koodid, arvestamata määra, kui palju ettevõtete deklareeritud käibest võiks või peaks kuuluma otseselt turismile. 2020. aasta jaanuarist kuni oktoobrini kaotasid turismile omased majandussektorid 17%, võrreldes sama perioodiga 2019. aastal (2019 umbes 6,4 miljardit ja 2020 5,3 miljardit eurot), samal ajal kui Eesti majandus tervikuna kaotas umbes 6% (käibedeklaratsioonide alusel 55 miljardit 2020. aastal, võrreldes ligi 59 miljardiga 2019. aastal, Statistikaameti allhange). Võrdlusena langes SKP Eesti Panga hinnangul 2020. aastal kokku umbes 3%, 28 miljardilt 27 miljardile1. Kui uurida täpsemalt kriisiperioodi (märts–oktoober), on kaotus aga ligi 20%. Veelgi enam – kui võtta 1 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/MAJANDUSKOOND/r/2053/1902 15 vaatluse alla vaid majutus, toitlustus, reisibürood, transport ning kultuuritegevus (kogu maht 2019. aastal märtsist oktoobrini umbes 1,8 miljardit eurot), siis on kaotuse osakaal 2020. aasta samal perioodil kokku umbes 44% (alles jäi veidi alla ühe miljardi euro). Eesti Panga hinnangul kaotas Eesti majandus 2020. aastal umbes üks miljard eurot2, mille võrra tõid välisturistid Eestisse vähem raha kui aasta varem. Üldiselt kaotasid suhteliselt kõige rohkem reisibürood (-75% käibest), seejärel majutus (-58%), transport (-48%), aga ka toitlustus (-29%) ning kultuuri- ja sporditegevus (-39%). Aasta viimased kaks kuud ei ole toonud turismisektorile leevendust, neid andmeid ei olnud uuringu koostajatel veel võimalik kasutada. Vastavate EMTAKi koodide all registreeritud käive ei kuulu küll otseselt turismile, kuid selle uuringu arvutustes on siiski jäänud nii, et aluseks on kogu vastava majandusharu käive. Statistikaamet on väljastanud ka hinnangu turismisektori kohta, milles on erinevate majandusharude väärtused läbi korrutatud turismi hinnangulise osatähtsusega neis. Statistikaamet nendib neis arvutustes, et suurim rahaline kaotus eurodes oli transpordisektoris, seejärel ka majutus- ja toitlustusettevõtetes. Turismivaldkonnas suurima käibe tekitajateks on mikroettevõtted (kuni 10 töötajat) – umbes 3,4 miljardit eurot 2019. aastal (tabel 1). Keskmised ja suurettevõtted (rohkem kui 50 töötajat) on deklareerinud oma käibeks 2019. aastal kokku umbes 2,4 miljardit eurot. Väikeettevõtted jäävad selles arvestuses kolmandaks, deklareerides 2019. aastal ligikaudu 1,8 miljardit eurot. Tallinnasse registreeritud ettevõtted moodustavad suurema osa (üle 70%) turismivaldkonna käibest. Tabel 1. Turismile omaste majandusharude käibed 2019. aastal ettevõtete suuruste ja piirkondadena (miljonid eurod) Töötajate arv Lõuna Lääs Põhi Tallinn Kokku Kuni 10 307 153 528 2 461 3 449 11–50 166 63 309 1 218 1 756 Rohkem kui 50 54 49 602 1 647 2 351 Kokku 527 264 1 439 5 326 7 556 Allikas: Statistikaamet Turismivaldkonnast moodustab natuke alla poole transpordisektor (3566 mln eurot) ning majutus, toitlustus, reisibürood ja kultuuritegevus (ca 4000 mln eurot). Kui transpordisektoris on rohkem suuri ettevõtteid, siis majutus-, toitlustusettevõtetes, reisibüroodes ja kultuurisektoris on tähtis roll mikroettevõtetel. Turismile omaste kui ka turismiga seotud valdkondade ettevõtete käibest moodustas mikroettevõtete käive 2019. aastal ligi 5 miljardit eurot. Keskmised ja suurettevõtted (rohkem kui 50 töötajat) on deklareerinud oma käibeks turismisektoris 2019. aastal kokku umbes 3,8 miljardit eurot. Väikeettevõtted jäävad selles arvestuses kolmandaks, nende käive on ligikaudu 3,8 miljardit eurot. 2 https://www.eestipank.ee/press/eestil-jai-2020-aastal-koroonakriisi-tottu-valisturistidelt-saamata-miljard- eurot-09022021 16 2020. aasta esimese kümne kuuga on turismile omastes sektorites kaotanud oma käibest kõige rohkem keskmised ja suured ettevõtted (ligi 0,4 miljardit eurot ehk 18%). Väike- ja keskmised ettevõtted on kaotanud käibest vastavalt 10% ja 11%. Nii mahult kui ka proportsioonilt on Tallinna ettevõtted kaotanud kõige rohkem teiste piirkondadega võrreldes. 1.2.3. Reisijatevedu Tallinna Lennujaamas, Tallinna Sadamas ning Saaremaa ja Hiiumaa liinidel Tallinna Lennujaama reisijate arvu mõjutasid kehtestatud eriolukord (12.03.2020) ja lennupiirangud. Välislendude reisijate arv aasta alguses kasvas (+6%), kuid märtsis langes 55% 2019. a veebruariga võrreldes. Suurem langus oli 2020. aasta aprillis – 2019. aasta aprilliga võrreldes 99%. Kolme kuu keskmine langus aprillist juunini oli 96%. Juulis ja augustis vähenesid välislendude reisijate arvud 75%. Sügis aga tõi seoses Euroopas alanud teise lainega uue languse – keskmine langus reisijate arvus septembrist novembrini oli 88%. Reisijate arvu vähenemine siselendudel oli väiksem, kuid selle osatähtsus reisijate koguarvus 2019. aastal oli vaid 1%. Tallinna Sadama reisijate arvu mõjutasid samuti kehtestatud eriolukord ning reisimispiirangud. Reisijate arv kasvas aasta alguses jõudsalt (+11%), kuid märtsis langes 56%, 2019. a veebruariga võrreldes. Suurem langus oli samuti aprillis, 2019. a aprilliga võrreldes langes reisijate arv 94%. Kolme kuu keskmine langus aprillist maini oli 94%. Laevareisijate arv hakkas taastuma juunis ning sealt edasi kuni septembri lõpuni vähenesid reisijate arvud keskmiselt 62%. Oktoobrist kuni aasta lõpuni oli langus reisijate arvus keskmiselt 73%. Hiiumaa ja Saaremaa ning mandrivahelist liiklust mõjutasid pärast eriolukorra algust kehtestatud liikumisvabaduse piirangud. Selgelt on näha, kuidas märtsis alanud langus päädis aprillis üle 90%-lise langusega. Pärast eriolukorra piirangute lõppu hakkas ka liikumine saarte ja mandri vahel taastuma maikuus (vähenemine eelmise aastaga võrreldes Saaremaal 43%, Hiiumaal aga 23%). Juunist oktoobrini sõitis Hiiumaa ja mandri vahel keskmiselt isegi rohkem reisijaid kui 2019. aastal samal ajal (+3%). Saaremaa ja mandri vahel jäi selle perioodi reisijate arv siiski 11%-ga miinusesse. 1.2.4. Ülevaade välis- ja siseturistide majutusandmetest Siseturistide ööbimised Eesti majutusasutustes olid enne eriolukorra kehtestamist pigem kasvutrendis, kuid märtsis langes ööbimiste hulk suurusjärgus 50% ja aprillis 80%, võrreldes 2019. aasta sama ajaga. Pärast eriolukorra lõppu siseturism taastus ja suve lõpuks oli kuni 10% kõrgemal tasemel kui 2019. aastal. Regioonidest suurim langus oli Tallinnas, ning ka taastumine oli võrreldes teiste regioonidega aeglasem. Välisturistide ööbimised olid 2020. aastal enne eriolukorra kehtestamist kuni 10% kõrgemal tasemel kui aasta varem, kuid märtsis langes ööbimiste hulk suurusjärgus 60% ja aprillis pea 100%, võrreldes 2019. aasta sama ajaga. Erinevalt siseturismist hakkas välisturism veidi taastuma pigem juulis kui juunis. Välisriikidest pärit külastajate ööbimiste arv (joonis 4) langes kõikide sihtturgude lõikes majutusasutustes keskmiselt 65% (3,8-lt miljonilt 1,3-le miljonile), Lätist ja Leedust pärit 17 külastajate ööbimiste arv vähenes kolmandiku või enam. Soomest pärit külastajate ööbimiste arv kahanes 60%, Venemaalt 65%. Suurim langus oli Aasiast ja Rootsist pärit külastajate ööbimiste arvus, vastavalt 88% ja 83%. Välisriigid Aasia kokku Soome Venemaa riigid Rootsi Suurbrit. Läti Leedu Muu 0 0% -47,898 -78,093 -99,940 -117,789 -128,963 -269,927 -276,673 -500,000 -20% -776,753 -1,000,000 -34% -40% -1,500,000 -42% -60% -2,000,000 -60% -65% -65% -72% -79% -80% -2,500,000 -2,461,793 -83% -88% -3,000,000 -100% arvuline muutus % Joonis 4. Välismaalaste Eestis ööbimiste arvu muutus 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas: Statistikaamet 1.2.5. Tööhõive muutused Töösuhted vähenesid kõige enam majutuse, toitlustuse ning reisibüroode ja reisikorraldajate tegevusvaldkondades. Majutusvaldkonnas vähenes töösuhete arv suveperioodi alguseks kuni 30%, võrreldes sama ajaga 2019. aastal. Suve lõpus oli aktiivseid töösuhteid 25% võrra vähem kui 2019. aastal ning seejärel hakkas töösuhete arv jälle vähenema. Reisibüroode ja -korraldajate tegevuses hakkas töösuhete arv vähenema alates kevadest ning see pole taastunud. Aasta lõpus töötas reisibüroode ja -korraldajate tegevusvaldkonnas 30% vähem töötajaid kui eelmisel aastal samal perioodil. Majutusvaldkonnas vähenes töösuhete arv suveperioodi alguseks kuni 30%, võrreldes 2019. aastaga, ning suve lõpus hakkas töösuhete arv taas vähenema. Majutuses vähenes tööhõive kõige rohkem Tallinna suuremates ettevõtetes (50 ja enam töötajat), kus aasta lõpus oli töösuhete arv vähenenud üle 50%. Toitlustusvaldkonnas vähenes töösuhete arv suveperioodi alguseks kuni 19%, võrreldes 2019. aastaga. Seejärel töösuhete arv pisut taastus ning aasta lõpuks oli töösuhete arv vähenenud võrreldes eelmise aastaga 15%. Toitlustuses vähenes töösuhete arv kõikides piirkondades enim 11–50 töötajaga ettevõtetes. Ettevõtete abistamiseks loodud töötasu hüvitamise meedet taotlesid kõikides maakondades majutuse ning toitlustusega tegelevad tööandjad – see meede aitas tööandjatel katta tööjõukulusid märtsist juunini. Hüvitist taotlesid paljud Saaremaa majutusettevõtted ning moodustasid juunikuus 12% kõikidest Saaremaa hüvitise saajatest. Toitlustusvaldkonnas 18 taotlesid hüvitist võrdlemisi paljud Harju-, Saare- ning Pärnumaa ettevõtted. Näiteks märtsis moodustasid toitlustusvaldkonna ettevõtted 13% kõikidest Saaremaa ja Harjumaa hüvitise taotlejatest. Teistel hüvitise taotlemise kuudel toitlustusettevõtete osakaal hüvitise taotlejate seas vähenes. 19 2. Eesti turismi arengustsenaariumid 2021–2023 Uuringu üks eesmärk on koostada turismiarengu sekkumisloogikad ja -stsenaariumid aastateks 2021–2023. Uuringu algetapis koostati kirjanduses välja pakutud turismi arengu- ja taastumisstsenaariumite ülevaade ja analüüs. Uuringu arengu- ja taastumisstsenaariumite raamistikuks sai McKinsey Global Institute’i ja Oxford Economics’i (nov 2020) loodud neljatasemeline COVID-19 toimimise mudel, mis vaatleb eraldi kriisiperioodi, pandeemiast taastumise aspekte, majanduse toetusmeetmete mõjukust ning uue normaalsuse tekkimist. Pärast esialgse kirjandusülevaate koostamist ja olulisemate statistiliste näitajate analüüsi loodi uuringus tervisekriisi kulgemisest lähtuvad turismimajanduse stsenaariumid, kriisiperioodi ja pandeemiast taastumise aspekte sünteesiv vaade. Esialgset vaadet korrigeeriti ja täiendati uuringu käigus kogutud andmete, tehtud analüüsi ning diskussioonide põhjal. Stsenaariumite koostamisel arvestati alljärgnevate valdkondadega. 1. Inimeste reisikäitumine: a. siht- ja lähteturgudel, b. riigisiseselt, c. sõltuvalt uudistest, muutuvast (turva)mainest ja turunduskampaaniatest. 2. Ettevõtete olukord sõltuvalt: a. riiklikust kommunikatsioonist ja toetusmeetmetest; b. ELi rohepöörde, õiglase ülemineku ja koroonameetmetest; c. suuruste struktuurist (suured firmad, väike- ja mikroettevõtted); d. asukohast (Tallinn, sh vanalinn, spaalinnad, väikelinnad ja maakohad); e. kohast väärtusahelas (rahvusaheline transport, majutus-toitlustus, seotud allhankivad sektorid, nagu kaubandus, toitlustus, kohalik transport); f. omavahelisest koostööst riiklikes ja regionaalsetes/kohalikes kooslustes. 3. Turismisektori mõju ühiskonnas ja sidussektorites: a. majanduskasvule, b. tööturule, c. kinnisvaraturule, d. tehnoloogiamuutustele, e. turismiharidusele ja -innovatsioonile. COVID-19 mõjusid eristavad varasematest majanduskriisidest riigipiiride ootamatud sulgemised ja reisipiirangud ning teenindusettevõtete tegutsemise piiramine, mis on viinud paljud firmad suurtesse majanduslikesse raskustesse (Etemad, 2020). Varasematest viirusest (nt SARS) tingitud kriisidest on COVID-19 märgatavalt laiema mõjuga ja sellest taastumine võtab palju rohkem aega (Škare et al., 2021). COVID-19 kriisi võib nimetada ka VUCA olukorraks, mida iseloomustavad kõrge volatiilsus (V=volatility), ebakindlus (U=uncertainty), komplekssus (C=complexity) ja ebamäärasus 20 (A=ambiguity), ning sellises olukorras on keeruline üht või teist arengustsenaariumi välistada, sest tulevikku on raske ette ennustada (Bennett & Lemoine, 2014; Worley & Jules, 2020). Seega ei saa ettevõtjatele ette heita, et nad ei osanud COVID-19 ette näha ja ei hakanud piisavalt varakult võimalike tagajärgede leevendamise nimel tegutsema, kuid samas on ettevõtetel võimalik tulevase edu saavutamiseks tegutseda (Amankwah-Amoah et al., 2021; Etemad, 2020; Heinonen & Strandvik, 2020). Lisaks ettevõtetele peab kriisile reageerima riik. Kaczmarek et al. (2021) väitsid, et valitsuste pingutused viiruse leviku tõkestamiseks (näiteks e-õppe soodustamine) ning toetused ja laenusoodustused reisifirmadele aitavad turismisektoril ellu jääda. Deb & Nafi (2021) tõid ka esile, et riigi toetus (nt palgatoetus) on seda olulisem, mida kauem pandeemia kestab: enam kui aastase pandeemia puhul vajavad püsimajäämiseks toetust nii suured kui ka väikesed ettevõtted, lisaks tuleb arvestada tööpuuduse suurenemisega. Ettevõtete toetamisel tuleb arvestada ka sellega, et piirkonnad taastuvad erineva kiirusega, seega konkreetse ettevõtte taastumine sõltub ka sellest, millise piirkonna turiste ta peamiselt teenindab (Škare et al., 2021). Samuti tuleb arvesse võtta seda, et äriturism võib pärast pandeemia lõppu taastuda aeglasemalt kui puhkuseturism, sest e-lahendused (näiteks e-konverentsid ja e-messid) jäävad teatud määral tavareise asendama (Deb & Nafi, 2021). Tähelepanu tuleb pöörata ka testimiskiiruse suurendamisele ja turismifirmade koolitamisele nakatumise vähendamiseks, samuti tuleb ohutusnõudeid vajadusel kohendada viiruse levikukiiruse muutumise alusel (Robina-Ramírez et al., 2021). Näiteks võib kaaluda reisimise lihtsustamist nendele, kes on hiljuti viiruse läbi põdenud (Deb & Nafi, 2021) või vaktsineeritud. Ka nn reisimullide loomine naaberriikidega või madala nakatumismääraga maadega on turismisektorile kasulik (Zhang et al., 2021). 2.1. Stsenaariumite rakendamise põhimõtted Järgnevalt kirjeldatakse lühidalt tervisekriisi stsenaariumite koostamise loogikat ja uurimistöös kasutatud metoodikat. Tulevikustsenaariumite planeerimise meetod võimaldab prognoosida tulevikku, võttes arvesse eri suundumusi ning tegureid (sh sotsiaalsed, kultuurilised, poliitilised, tehnoloogilised, majanduslikud, keskkondlikud, inimeste käitumisega seonduvad jne). Analüüsimisel otsitakse suurema mõjukuse ja määramatusega tegureid, sest nende mõistmine võimaldab vähendada teadmatust tuleviku suhtes ning planeerida tegevusi paremini (Balarezo & Nilsen, 2017; Derbyshire & Weight, 2017; Randt, 2015; Wade, 2012; Spaniola & Rowlandc, 2018). • Stsenaarium on võimalik arengurada või seisund. • Stsenaariumid on üksteisest selgelt eristuvad, sisemise loogika ja põhjendusega tulevikulood, need ei ole prognoosid või ka seni toimunud sündmuste tulevik. • Stsenaarium on terviklik ja selge sisemise loogikaga mitte (ainult) analüütiku, vaid ennekõike otsuse langetaja/poliitikakujundaja tajupilt (Terk, 2016). 21 • Stsenaariumid valmistavad ette otsustajaid, aga ka ettevõtjaid ja elanikkonda, võimalikeks muutusteks, avardavad maailmapilti ja loovad seoseid esmapilgul väheoluliste protsessidega, mis võivad saada ajas märksa olulisemaks. • Stsenaariume kasutatakse suure määramatuse korral, hindamaks riske ja võimalusi. • Hea stsenaarium on usutav, sisemise kooskõlaga loo jutustamine, mis viib kuulaja tänapäevast tulevikku, et selle baasil teha otsuseid, mis praeguses keskkonnas võivad tunduda ebamõistlikud. • Stsenaariumite puhul ei ole oluline nende meeldivus, vaid võimalus nende kaudu näha arenguid, mis muidu jääks varju. • Stsenaariumid on strateegiate loomise aluseks. Kui tervisekriis jätkub ja selle meetmed on ebaefektiivsed, siis majanduslikud meetmed kriisist väljumiseks olulist mõju ei avalda (McKinsey, 2020). Kriisi jätkumisel on vaja mahendada selle sotsiaalmajanduslikku mõju ühiskonnale ning tundlikumatele gruppidele. Sellist olukorda kirjeldab esimene stsenaarium „Kriis kestab“. 2.2. Stsenaarium I „Kriis kestab“ 2021. a riigisisene turismimudel meenutab aastat 2020. Globaalselt on sektor kaotanud 90% välisturistidest (UNWTO, 2021), Eesti umbes 70%. Lootus olukorra paranemisest hakkab kaduma. 2.2.1. Tekkemehhanism COVID-19 viirus jääb 2021 suvel ringlema, ehkki madala intensiivsusega. Viirus muteerub ja sügisel ilmneb, et seni manustatud vaktsiinid ei toimi uutele tüvedele. Sügisel tuleb kolmas laine ja uued piirangud – reisida ei saa. Rahvas on masenduses. 2022.–2023. aastal järgneb purunenud vabanemislootustele n-ö päris majanduskriis: tööhõive määra ja kinnisvarasektori langus. Keskpankade ja riikide kriisi toetuseks kasvatatud rahapakkumine suurendab inflatsiooni: kallinevad toit ja transport ning lõpuks ka esmatarbe- ja tööstuskaubad. Turismiettevõtted lähevad ridamisi pankrotti: rahval pole raha, et ka koduriigi nõudlust üleval hoida. 2.2.2. Inimeste turismikäitumine 2021. aastal kordub 2020: turism on suvisel nakkuspausil riigisisene. Julgemad käivad auto või karavaniga Soomes, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, kus piiranguid on vähem, või siis lendavad lubatud kohtadesse. Elavneb turism väljaspool linna teises kodus: käiakse suvel sõprade juures saartel ja telgitakse randades. Linnarahvas valgub maale, väikelinnade kaupluste-söögikohtade käive kasvab. Otsitakse tegevusi, mida saab harrastada väikese seltskonnaga ja kontaktivabalt. Avalikud RMK puhkekohad on hõivatud, telgitakse väga palju ja rikutakse teadmatusest või hoolimatusest looduskooslusi ja -kaitsealasid. 22 Külastatakse suvemaju omavaid sõpru, tuttavaid või leitakse erinevate platvormide ja isikuvõrgustike kaudu üles teenusepakkujad, kes rendivad maju-saunu. 2.2.3. Ettevõtete olukord 2022. aasta kevadeks ei tegutse Tallinna vanalinnas 90% firmadest ning pankrotte muudkui lisandub. Kel laene ei ole, hoiavad end siiski n-ö hüppevalmis. Suured, peamiselt välismaalasi teenindanud hotellid on juba 2020. aastal enamikust töötajatest koondanud, osad on ajutiselt suletud ja ootavad piiride avanemist. Eestimaa spaad on populaarsed kohalike seas. Välismaalasi on vähe ning suured, soome ja vene klientidele orienteeritud ettevõtted on raskustes. Väljaspool suuri keskuseid asuvad või kogukondi teenindavad mikro- ja väikeettevõtted on üldises languses optimistlikumad, sest käibed on küll langenud, kuid koos kõrvaltegevustega saab toimida. Saartel, sh väikesaartel, Setomaal ja seni avastamata ääremaadel tehakse suvel uusi külastajarekordeid. Lühiajalist üüri pakkunud linnakorterite omanikud ja väikehotellid liiguvad pikaajalise üüri turule. Allesjäänud teenusepakkujad muudavad oma ärimudelit: püütakse välja mõelda võimalusi klientidele kontaktivaba teenuse pakkumiseks. 2.2.4. Järelmõjud ühiskonnas ja sidussektorites Ühiskond on karmis stressis. Kel töö on alles, on pinges ja kardab seda kaotada või on ülekoormatud ja läbi põlemas vajadusest reageerida turu pidevatele muutustele. Tööturg lukustub. Palgad langevad. Teenindustöötajad siirduvad hooldajateks või siis liinitöölisteks tööstusettevõtetesse, millest osad laienevad riikide kasvava protektsionismi, Lääne-Hiinaga peetava ja üha laieneva kaubandussõja, konteinerite nappuse ja muude põhjuste ajel Euroopasse naasvate allhanketellimuste arvel. Töötukassa reservid on otsakorral, meetmeid kitsendatakse. 2021. a suvel põllumajandussektori töötajaid enam ei napi. Juhul kui välistööjõud saab riiki uuesti siseneda, kasvab konkurents lihttööliste hulgas märgatavalt ja nende olukord tööturul halveneb veelgi. Ehitusse jõuab kriis suvel 2021 – uusi eraprojekte linnades ei lisandu ja ELi rahad ei ole veel kohale jõudnud, suvemajade kõpitsemine kuigi palju lisamahtu ei anna. Töötute arv kasvab sügisel 2021 üle 100 000. Koroonapiirangute ja üldise majandusolukorra halvenemise tõttu ei saa välismaale tööle minna – rahval on vähem raha ja ka kodusid ei remondita. Tallinna vanalinna üürihindade ja maailma börside kukkumine 2021. a sügisel viib Tallinna kinnisvaraturu vabalangusse. Kaubanduse käibed on kahanenud (pole Soome turiste ja osa kohalikke on maale kolinud), mitmed kaubakeskused lähevad pankrotti. Suured büroo-, kaubandus- jm äripindade arendused (näiteks Porto Franco, Patarei jms) jäävad ootele. Kaugtöö osatähtsuse suurenemine vähendab linnades restoranide ja muude söögikohtade käivet. 2021. aasta sügise Tallinna kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste põhiteema on turismisektori päästmine. 23 Kaugtöö laienemine ja turvalisuse ihalus suurendab aga nõudlust maapiirkonna väikemajadele ja suvilatele. Elamiskõlblike talude ja suvemajade hinnad kasvavad, samas kui linnades võib pärast 2021. a alguse kasvu olla 2022. teisel poolel langus kohati kuni 30%. Stsenaariumist tulenevad ohud ning võimalused, mida olukord pakub, on toodud tabelis 2. Tabel 2. Stsenaariumi „Kriis kestab“ ohud ja võimalused OHUD VÕIMALUSED • 2021. a suvel ei toimu taas rahvusvahelist • Võidavad privaatse teenuse pakkujad turismi. (turismitalud, külaliskorterid, toidu • Rahvusvahelisi kruiise ei tule ka 2021 ja kaasamüüjad, matkade ja kontaktivabade 2022. atraktsioonide pakkujad), e-ürituste • 2022. a reisipiirangud jätkuvad. Lennuliiklus (konverentsid, kontserdid) korraldajad, teise toimub terve aasta talvise graafiku alusel kodu arendajad ja neile vajaliku varustuse ehk Tallinnast 8–12 otselennuühendusega. (nt aiamööbli) pakkujad. • Halveneb üldine äritegevus, sest kui Eestisse • Nõudlus vabaõhuatraktsioonide, on raske jõuda, on firmadel raske matkarajade ja looduses pakutavate äripartnereid leida ning eksport väheneb. võimaluste järele kasvab. • Majanduskriisi süvenemine 2022 ja 2023 • Kogu riiki katva vabaaja ja vähendab ka siseturu nõudlust. Pikka aega virgestusvõimaluste loomine ja kujunenud struktuurid kukuvad koost, neid elementaarse turismitaristu väljaehitamine tuleb hakata hiljem nullist üles ehitama. (nt USA rahvuspargid). • Turismiettevõtete ja neist sõltunud firmade • Siseturismisihtkoha kui terviksüsteemi massilised pankrotid: restoranid, arendamine (teenuse-tootearendus, ekskursioonide ja ürituste korraldajad, turundus). toiduga varustajad, pesumajad, osa • Olukord pakub võimalusi e-Eesti kaubandusest. võimsamaks arendamiseks ka • Tööta jäävad turismi- ja loomeinimesed, aga virtuaalturismis. ka tugistruktuurides töötajad ning liiguvad • Sisekruiiside valiku laiendamine, kus laevale teise valdkonda tööle. peale- ja mahaminek toimub ainult algus- • Loomemajanduse taastamiseks ilma riigi lõppsadamas. sekkumiseta võib minna peaaegu terve • Kuna valdkond sõltub toetustest, on olukord kümnend nagu möödunud kriisi järel (vt nt soodne andmete kogumise tõhustamiseks ja Menu 2021). süsteemide muutmiseks (motivatsiooniks • Inimesed tungivad kontrollimatult selgem süsteem ja toetuse saamine – loodusesse, kahjustatakse olulisi analoogia PRIA toetuste süsteemi looduskooslusi. käivitamisega). 24 2.2.5. Võimalikud strateegiad, kui pandeemia jätkub Olulisim valik on kas püüda säilitada olemasolevat või muutuda, s.o leida ja levitada uusi ärimudeleid, mis võimaldavad edasi liikuda ja ettevõtetel püsima jääda. Viimasel juhul on omakorda lihtsad ja komplekssed valikud. Riigi roll tervisekriisi jätkudes on eelkõige turu toetamine ja riskide vähendamine: ruumide õhutamise ja täituvuse reeglite järgimine, kontaktivabade e-lahenduste toetamine, tehisintellekti ja robottehnoloogia toetamine jne. Järgimise tagamiseks tuleb luua arusaadavad reeglid ja soodne sotsiaalne keskkond. Väheseid reisijaid saab toetada sihtkohtade parema tutvustamise, viisaregulatsioonide lihtsustamise ja muude riikidevahelisele koostööle ning kokkulepetele tuginevate regulatsioonide ja meetmetega. Valikud a) ja b) on loetelus esitatud prioriteetsuse järgi. Turvalisuse tagamine ja sellest informeerimine a) Turvalisuse tagamine keeldude, hirmutamise ja sektorite või piirkondlike sulgemistega. b) Turvalisuse tagamine erinevate meetmete rakendamisega. Kontrollitud ja professionaalselt ohjatud tegevused on kordades ohutumad kui näiteks kontrollimatud korteripeod ja spontaansed (illegaalsed) kogunemised. Kuigi endiselt on tegemist (vähemalt perioodi alguses) terviseriskiga, on vajalik õppida sellega toime tulema. Tarvis on luua vahendid ja võimalused viirustega koos elamiseks: • avalikult kontrollida ja edastada selgeid sõnumeid turvalisusest; • levitada konkreetset infot objektiivsetest terviseriskidest; • hirmutamispoliitika asendada ratsionaalsete toimimisloogikatega. Paindlikumad töösuhted ja sulgemiste kaalutletud kompenseerimine a) Toetused ja tööturumeetmed suurematele ettevõtetele, sest need on rohkem meedias pildil, kergemini kättesaadavad ja hallatavad. Tundub, et suurettevõtetele meetmete rakendamisel efekt tööturule ja hätta sattunud tundlikule sotsiaalsele grupile on suurem. b) Keskendutakse suurettevõtete kõrval ka mikro- ja väikeettevõtetele, mis sektoris valdavad ja kus on palju turismialast kompetentsi, ettevõtlikkust ja innovaatilist lähenemist. Turismivaldkonna mikro- ja väikeettevõtluse olulisust on keeruline hinnata, sest kuna suur osa ettevõtjatest teeb lisaks ka palgatööd, on tegelikust ametlikust statistikast väljas, riigi vaates nähtamatud. Oluline on pidurdada ebavõrdsuse süvenemist ja hoida turismisektori tuumkompetentsi. Riskigruppi kuuluvad noored, ajutised töötajad – töövõtulepinguga töötajad, FIE-d, loometöötajad (maht üldiselt 20–30% töötajatest, kuid turismis kindlasti rohkem), vaesemad leibkonnad. Soovitav oleks võimaldada paindlikumaid töösuhteid, et turismitöötajad oma kvalifikatsiooni ei kaotaks (seaduse muutmine, sotsiaalsete tagatiste võimaldamine). 25 Looduskeskkonna koormuse jälgimine Piiride sulgemine, kaugtöö ning viiruse levik viivad inimesed linnast välja, koormus loodusele suureneb märkimisväärselt. Suvel kasvab oht metsatulekahjudeks. Valikud on järgmised: a) piirata populaarsemate matkaradade ja telkimiskohade külastamist; b) tagada inimeste liikumisvõimalused ning looduskeskkonna säilimine digilahenduse vahendusel info ja soovituste jagamise abil. Lisada ja teha kättesaadavaks veebiinfo matkaradade ning telkimis- ja lõkkepaikade kohta loodusmatkade korraldajatele ja ka omapead metsas-rabas jalutajatele. Kuvada info nii, et huvilised saaksid valida vähem rahvastatud piirkondi ja marsruute. Paindlikumad koolitusvõimalused a) Jääda ootama n-ö paremaid aegu, kui on selge, milliseks kujuneb „uus turism“, ning alustada seejärel uute lahenduste leidmise ja koolitusega. b) Kasutada kriisi kohanemiseks ning ümber- ja täiendõppeks. Kuigi suur osa turismisektorist on hangunud ning pankrottide laine tekitab frustratsiooni ja ebakindlust, on just sel ajal vajadus ja ka võimalus tegeleda täiend- ja ümberõppega. Kuna suur osa turismisektorist on mikro- ja väikeettevõtted, keda on eriti keeruline õppesse haarata, on nüüd võimalus neid kaasata koolitustel osalema. See eeldab riigilt finantstoetust õppesüsteemile, kuid ka tuge õppe paindlikumaks ja tänapäevaseks korralduseks (tagada võrdne ligipääs tasuta koolitustele, lühiõppekavad, töökohapõhine õpe jne). Kõrg- ja kutsekoolidel on vaja kohandada või luua uued koolitusprogrammid ümber- ja täiendõppeks. (Lähi)riikide vahelised kokkulepped ja valitsustevaheline koostöö a) Oodata paremaid aegu – kõik on kinni, riikide vahel on varasemast tugevam konkurents ning mõistlikum on oodata piiride avanemist. b) Kuigi praegu on piirid kinni, tuleb asuda oluliste riikidega aktiivsele koostööle, mis annab võimaluse seniste turgude ümberjagamiseks. Euroopa reisireeglite kokkulepete saavutamine on kriitiline, et inimesed saaks ja julgeks sõita. Kolmandatesse riikidesse on raske pääseda. Siin on omakorda valik: a) keskenduda kodusele nn Balti mullile, mille efekt mahuliselt on suhteliselt tagasihoidlik, kuid kuvandi poolest julgustav, mitte eriti keeruline saavutada ja annab suhteliselt kiiresti teatavat efekti. Balti mull koos Soomega oleks juba ka mahu osas märkimisväärne. b) Lisaks Soomele ja Lätile pööratakse tähelepanu turgudele, kus edu puhul on efekt suurem: sh Saksa regioonid, Rootsi ja Poola ehk Balti mulli kasvatamine Läänemere mulliks. Turismikinnisvara kasutamise suunamine Turismi- ja rekreatsiooniteenusest vabaneva (pankroti)kinnisvara rakendamine elamute ja sotsiaalteenuste tarvis võib toimuda pikas vaates ebamõistlikes kohtades. Vastavate teenuste arendamisel võiks aluseks olla üleriigiline plaan. Paljud riigid on kasutanud majanduse 26 mõjutamist ja suunamist maksu- ja laenupoliitika kaudu. Mõtlema peaks ka röövinvestorite kontrolli ja ohjamise meetmete peale, et vältida agressiivseid ja pahatahtlikke ülevõtmisi. McKinsey (2020) uurimus toob välja, et pandeemia (mõningal määral) kontrolli alla saamise puhul on väga suur roll selles, milliseid sotsiaalmajanduslikke meetmeid ja kuidas riik rakendab. Kuna kriis tekitab veelgi tihedama konkurentsikeskkonna, sõltub Eesti turismiasjaliste edukus suuresti õnnestunud mõjutusmeetmete valikust ning nende nutikast rakendamisest. Sellist olukorda kirjeldab teine stsenaarium „Euromull“. 2.3. Stsenaarium II „Euromull“ Turism kujuneb maailmas regionaalseks, Eestis Euroopa-keskseks, aga ka enam privaatsust (ingl k cocooning) ning turvalisi sõiduviise väärtustavaks. Turism taastub nii Euroopas kui ka Eestis 2019. aasta tasemele 5–6 aasta jooksul ehk aastaks 2025, kuid teistsugusena. 2.3.1. Tekkemehhanism Suveks 2021 on vaktsineeritud 30% elanikkonnast ja sügiseks üle poole. Kolmandat-neljandat lainet ei tule Eestis ega ka Euroopas. Arengumaadel ei ole võimalik paraku vaktsiine osta ja seal levib koroonaviirus edasi. Kasvavad nii piirangute kui ka majandussurutise rahutused. Reisimine Euroopast kaugemale ei ole mitmel põhjusel turvaline. 2.3.2. Inimeste turismikäitumine Turism Euroopas muutub privaatsemaks. Eelistatakse reisida oma auto ja karavanidega. Veebiplatvormide kaudu külaliskorterite-kodumajutuse broneerimine käivitub uue hooga, aga suurlinnade asemel eelistakse kuurort- ja väikelinnu ning maapiirkondi. Tavapäraseks saanud kaugtöö tõttu on aina populaarsem bleisure (äri- ja puhkusereisi kombinatsioon). 2020. aasta suve Hispaania ja Itaalia haigestumiste laine on inimestel veel meeles, mistõttu reisimisse Lõuna-Euroopasse suhtutakse ettevaatusega. Kõhedust tekitavad ka lõunas siin- seal toimuvad terroriaktid ja jätkuvalt üle Vahemere (enne vaesuse, aga nüüd ka viiruse eest) põgenevad immigrandid. Vahemere piirkond on ka ülekoormatud, kuna olukord on sundinud suure osa teenindusettevõtetest sulgema ning Aasia äralangemisega ületab nõudlus pakkumise. Terviseturvalisust ja julgeolekuturvalisust ning teeninduskvaliteeti kaaludes suunduvad Kesk- Euroopa puhkajad üha rohkem suuna Läänemere randadele ja matkaradadele. Läänemere kuurortidest kujuneb välise nõudluse survel ja riikide ühise pingutuse tulemusel selge identiteediga Euroopa turismiregioon, mida ideena on nähtud ja oodatud juba umbes veerandsada aastat. 27 2.3.3. Ettevõtete olukord Virtuaalturism laieneb märgatavalt – enne reisi vaadatakse sihtkoht internetist hoolikalt üle. See muudab turunduse veelgi veebikesksemaks ja sünnitab uusi e-turismiettevõtteid. Samas väheneb äri- ja konverentsiturism 2019. aastaga võrreldes kordades, kuna lennugraafikud on hõredad, inimkontaktide kartus ja osades maades, lennuliinidel ja ettevõtetes ka maskikandmise kohustus püsib. Inimesed on harjunud kasutama e-vahendeid. Suvel on populaarsed Pärnu, Haapsalu, põhjarannik ja saared – Põhjala ja Kesk-Euroopa turist on Eesti üles leidnud. Lõuna-Eesti majutus on välja müüdud, Ida-Viru seikluslike tegevuste järele on nõudlust lisaks suvele ka sügisest kevadeni ja nädalavahetuseti. Mahte suurendavad kevadel pärast massvaktsineerimise algust käivitatud Põhjalasse suunatud müügikampaaniad. Kuurortlinnade ja maapiirkondade koormus saab olema nii suur, et turiste ei suudeta ära teenindada. Külastajad jagavad innukalt tagasisidet erinevates portaalides. Tallinna suurhotellidel läheb 2021 ja eriti 2022. a palju paremaks, ehkki mitte nii hästi kui 2019. aastal. Raha teenimiseks liiguvad ka suurhotellid klientidele lähemale ning viivad oma hooajarestoranid kuurortlinnade promenaadidele, et sealsete külastajate voo pealt lisa teenida. Tallinnasse ei saabu endiselt Ameerika kruiisireisijaid ega nädalavahetust veetma tulnud turiste, mis mõjutab vanalinna ettevõtteid. Eurooplased ja eriti sakslased on harjunud reisima Kariibi mere piirkonnas, seepärast müüakse Kielist ja Rostockist algavad tuurid kiiresti välja. Saaremaa süvasadam saab rakenduse. Eestisse ja ka mujale kui Tallinnasse hakatakse 2021. a suvel ja pärast Pärnu lennuvälja valmimist korraldama agaramalt tšarterlende ka aasta ringi. Niisamuti ei tule suuri globaalseid kontserdituure. Linnade strateegiline kinnisvara (klubid, kontserdipaigad) osaliselt seisab. Oskustööjõud hõreneb erinevatest väärtusahela otstest, alustades suurlavade produktsioonijuhtidest ja rahvusvahelise kontaktbaasiga korraldajatest kuni hotellijuhtideni välja. Küll aga võõrustab Eesti Euroopas tiirutama jäänud WRC-d ja suusavõistlusi. 2.3.4. Järelmõjud ühiskonnas ja sidussektorites Ühiskond on hell. Jätkuvad viiruse ja majanduslanguse uudised julgust ei kasvata. Pankade ja valitsuste entusiastlikest prognoosidest hoolimata 2021. aastal SKP märkimisväärselt ei tõuse, kuid läheb laenuraha ja toetuste toel lõpuks plussi. Eurorahatrükk jätkub ja Eestisse tuleb lühenevate väärtusahelatega uut allhanke tööstust-tootmist juurde, seega 2022. a majanduskasv on kasutusse tuleva euroraha toel soliidne. Optimism taastub. Pidamata era- ja firmapeod korraldatakse tagantjärele ja suurejoonelisemalt, toitlustus- ja peoteenuseid pakkuvaid firmasid ootab suur nõudlus. Ka kogukondlikke ja kohalikke üritusi korraldatakse palju. Teatritel ja erinevatel kultuuri- ja loomeorganisatsioonidel läheb hästi. 2022. aastal toimub enneolematul hulgal suvetuure ning sektor taastab oma sissetulekud. Rahvas reisib Eestis ja Euroopas, eelistatud on siiski Läänemere ümbrus, kulutades ära jäänud 28 välissõitudeks kõrvale pandud raha. Stsenaariumist tulenevad ohud ning võimalused, mida olukord pakub, on toodud tabelis 3. Tabel 3. Stsenaariumi „Euromull“ ohud ja võimalused OHUD VÕIMALUSED • Kui inimesed reisivad Eestist välja korraga, • Pakkuda Eestit Põhjamaadele ja Kesk- hulgakaupa ja nii kauaks kui vähegi Euroopale atraktiivse, alternatiivse ja võimalik, väheneb siseturism. turvalise sihtkohana. • Kuna viirus päris kadunud veel ei ole, tekib • Kui rahvusvahelised lennufirmad üksikuid lokaalseid koldeid, mida meedias lähiaastail Eesti turgu atraktiivseks ei pea, võimendatakse. siis võimendab see vajadust arendada • Tallinnas võib ka 2021. a rahvusvaheline kohalikku lennuettevõtlust. hooaeg vahele jääda. • Laiendada Läänemere regioonis • Euroopa reisivabaduse tuhinas on pakutavaid rahvusvahelisi kruiise. olulisemad sihtkohad ülerahvastatud. • Arendada virtuaalturismi: nooremale • Väliürituste suur konkurents: edasilükatud (Instagrami-põlvkonnale) ja festivalide ja kontserdid koonduvad diginomaadidele suunatud turundus ning väikesele ajavahemikule. huvidele vastavate teenuste pakkumine. • Ellujäänud ettevõtete arendustegevused • Luua riigisisene platvorm erinevate peatuvad, sest ei ole ressurssi millegi turismiteenuste ostmiseks-pakkumiseks, muutmiseks või uue kasutuselevõtuks. millelt laekuvaid vahendustasusid saab • Varimajandus suureneb eelkõige suunata sektori arendamiseks ning väiksemate teenusepakkujate seas. vähendada varimajandust. • Viia kiired lairibateenused maapiirkondadesse digilõhe vähendamiseks. 2.3.5. Võimalikud strateegiad ja tegevuskavad Olulisim valik Eesti turismiarendajatele on kas jääda Eesti ja Balti mulli või pürgida riikidevahelisele koostööle koos valdavalt turvalise mainega Soome ja Rootsiga, aga ka potentsiaalsete tarbijate hulka arvestades Saksamaa ja Poolaga. Riikidevaheline koostöö Kvaliteetsema info saamine ja jagamine. Koostöö oluline aspekt on infot saada ja jagada. Turismiteenus baseerub suuresti kuvandil, mille inimesed enda jaoks loovad. Riikidevaheline tõhusam infovahetus ja koostöö võiks viia kokkulepeteni, mis on omakorda olulised toimimiseks pandeemia ajal ja selle järel ning riigist kuvandi loomiseks. Pandeemia tekitab vajaduse spetsiifilise info järele. Kui tavasituatsioonides said enamik reisijatest olulise info kätte harjumuspärastest kanalitest, siis pandeemia situatsioonis on nii infokanalite valik, info struktuur kui ka selle usutavus ja üheselt mõistetavus muutunud väga tähtsaks. Riikidevaheline koostöö peab aitama kaasa tõepärase, kontrollitud ja rakendatava infovälja tekkimisele ja erinevate inforuumide ühtlustamisele. 29 Koostöö ja informatsiooni oluline väljund on tõhus turundus. Riikidevahelise koostöö tulemusena tekitada parem informeeritus riigi kultuuritaustast, vaktsineeritusest ja hinnangust epidemioloogilisele olukorrale, transpordikorraldusest ja -võimalustest. Info ja koostöö tulemusena on võimalik toetada Eesti kuvandit väljapoole, rõhudes turvalisusele, hajutatusele, kõrgele teenuste- ja elustandardile, heale keeleoskusele, rikkalikule loodusele, omapärasele kultuurile (nt laulu- ja toidukultuur). Õigusraamistiku kohandamine. Riikidevahelise koostöö teine oluline aspekt on koordineerida õigusraamistikku (riikide koostöö eesmärkide seadmisel ja sellele vastavate meetmete rakendamisel) ning luua kooskõlastatud tervishoiu- ja hügieenistandardid. Nii usaldusväärsest infost kui ka riikidevahelistest lepetest sõltub liikumine ja seetõttu ka turism tervikuna väga palju. Turismivaldkonna siseturundus Kuna määramatus on endiselt suur ja välisturiste vähem kui enne kriisi, on oluline hoida ja soodustada siseturismi. Uurimustes on leitud, et kuigi inimestel ei ole üldiselt valmisolekut maksta privaatsema ja turvalisema teenuse eest rohkem, siis kohalikud, noored ja turismisektoriga seotud inimesed on valmis seda tegema ning seeläbi toetama kohalikke teenusepakkujaid. Seepärast on turismivaldkonna siseturundus tähtis nii rohkema eraraha (teenuste tarbimine) kui ka avaliku sektori ning muude toetuste kaasamiseks. Paremini tuleb esile tuua ja teadvustada turismi rolli julgeolekus, osakaalu majanduses, rolli makromajanduses (investeeringute maaletoomise eeltegevused), teadmuse kandjana, regionaalpoliitikas, kultuuri tasakaalustatud arengus ning inimese õnnetundes. Vaja on teha riigis rohkem koostööd ühiste toodete ja teenuste vormistamisel ja pakkumisel. Digivõimekusest tuleneva ebavõrduse vähendamine Kõige olulisemad toetusmeetmed, koolitused ja mentorlus peaksid olema seotud informatsiooni, kommunikatsiooni ning koostööga. Rõhutatakse digiteerimise ja digiarengu osatähtsust ning paljud meetmed on suunatud just IKT ja digiteerimise toetuseks. Turismivaldkonna digiarengu põhiliseks väljakutseks on mikroettevõtete väga suur osakaal ja olulisus, hooajalised teenused ja töötajad. Riigi ülesanne on oluliselt toetada väike- ning mikroettevõtteid digiarenguga sammu pidamisel. Kuna digitehnoloogiate kasutusele võtmine suureneb pandeemia ajal ja pärast seda väga palju, on just väike- ja mikroettevõtete digitoetamine esmatähtis. Vastasel juhul ei suurene mitte ainult ebavõrdsus suurte ja väikeste firmade vahel, vaid kaob oluline osa turismisektori paindlikkusest, omanäolisusest ja inimlikkusest ning Eesti muutub ebapopulaarseks turismisihtkohaks teenuste halva kättesaadavuse ja taseme tõttu. Rõhku tuleb pöörata digiõppele, st üldisele digikirjaoskusele, kontaktivabade digiteenuste juurutamisele ning virtuaalteenuste valdkonnale. 30 Usaldusväärse infovälja loomine kommunikatsioonis Tegemist on kõigile osapooltele uudse olukorraga, mis suurendab teadmatust, lõhub jõuliselt paljud olemasolevad ärimudelid ja teenused, kiirendab rohkem mitmeid protsesse ja lõikab ära tavapärased võimalused ning tekitab tundmatud, suure ulatusega ja ajaliselt määramatud ohud. Seepärast vajatakse esmalt tõenduspõhist ja õigeaegset infot, mis on edastatud usutavalt, arusaadavalt ja rakendatavalt. Riigi ülesanne peaks olema luua usaldusväärsed ja kõikehõlmavad turismisektori info- vahendid ja -kanalid. Kuna infokasutus sõltub suuresti sellest, kuidas interpreteeritakse info edastajat ja kui mugav on kanalit kasutada, on oluline luua usaldusväärsed kanalid koos info interpreteerimise ja diskussiooniga ning muuta need kättesaadavaks võimalikult paljudele. Osapoolte kaasamine ja koolitamine Informatsiooni ja informeeritusega haakub teine oluline teema – kaasatus. Erinevate osapoolte kaasatus on väga tähtis, sest ainult nii on võimalik kriisisituatsioonis ja sellest väljumisel kiiresti ja võimalikult objektiivselt tõlgendada muutusi ja arenguid ning nendele ka võimalikult operatiivselt reageerida. Mida suurem on kaasatus, seda kiiremini jõuavad muutused osaliste teadvusesse, mis omakorda võimaldab õppida ja nendega kiiresti kohaneda. Nii kriisi- kui ka konkurentsisituatsioonis üldiselt on määravaks kiire reageerimine, võimalik innovatiivne lähenemine, mis määravad ettevõtjate jätkusuutlikkuse. Kaasatus suurendab kiirust, vähendab ebaõigete tõlgenduste ja otsuste tegemise riski ning võimaldab pidevat õppimist. 2.4. Stsenaarium III „Lendame taas!“ Globaalselt kaotas sektor 2020. aastal 74% käibest, mis hakkab 2021. a teisel poolel kiiresti taastuma. Varasem liikuvus ületatakse kolme aastaga, kuid arvestada tuleb suurte muutustega turgude ümberjagamisel. 2.4.1. Tekkemehhanism Turule tuleb mitu konkureerivat ja tõhusat vaktsiini. Konkurentsi ja vaktsiini ületootmisega langevad hinnad 2021 suvel kiiresti ja vaktsiini jagub kõigile. 2022. a lõpus raporteerib WHO Wuhanis alguse saanud viiruse jagusaamisest terves maailmas. 2.4.2. Inimeste turismikäitumine Inimestele jääb alles alateadlik hirm suurte inimhulkade ees. Suurüritused (näiteks Rio de Janeiro karneval, Oktoberfest jt), massiliste turistidega kohad (näiteks Disneyland, Legoland jt) ja kruiisifirmad peavad hakkama saama väiksemate käivetega ning on pikalt kahjumis. Äriturism kahaneb oluliselt, sest e-lahendused pakuvad mugavust ja ajasäästu, päikese- perereisid seevastu taastuvad kiiresti. Puhkusereisid omandavad uue tähenduse. Palju on 31 neid, kes lendamist väga igatsevad ning võimaluse avanedes (ja uute piirangute kartuses) selle kohe ära kasutavad. Enam ei tehta mitu korda aastas nädalalõpu välisreise ega puhata suurtes kuurortides. Sihtkohti valitakse pikemalt ja reise planeeritakse põhjalikumalt. Sihtkohas viibitakse kauem, otsitakse kvaliteetsemat elamust ning kohalikke tooteid ja teenuseid. Reisidel muutuvad populaarseks kohalikud teenused ja lähenemine (ingl k like a local). Suurhotellide asemel eelistatakse väiksemaid, privaatsemaid hotelle ja kohalikke kaubamärke. Käive kasvab ka auto, bangalote rentimist ja matkamist abistavatel väikefirmadel. Osa inimesi väärtustavad aga enam kodumaal puhkamist. Kasvab soov (mida toetab kaugtööd võimaldavate töökohtade kasv ja 1980ndate beebibuumi põlvkonna vananemine) soetada suvemaju, sh võimaliku järgmise kriisi varjupaigaks. Koroonaajal laienesid uuskogukonnad ning teistlaadne ruumitarbimine, tekkinud on uued harjumused. Reedel või juba neljapäeva õhtul sõidetakse linnast välja. Taas muutub populaarseks korilus ja isiklikul aialapil ürtide, juurikate kasvatamine. 2.4.3. Ettevõtete olukord Paljud ettevõtted on tegevuse lõpetanud, veel tegutsevate firmade seas on palju neid, kes said kriisist räsida ning on silmitsi võlgade ja viivistega. Kultuuriorganisatsioonidel puudub piisav ressurss, et võtta riske ja korraldada rahvusvahelisi kontserte jm suurüritusi. Turismimajanduse struktuur on muutunud ja muutub edasi. Kuna ELi meetmete ja riikide (laenu)raha on laekunud massiliselt, peab sektor arvestama Euroopa ja riiklike prioriteetidega, nagu kliimamuutus, rohepööre ja energiasääst. Teisalt hakkab mõjuma rahatrüki ja laenuraha küllus: 2022. aastast alates kergitab inflatsioon kinnisvara ja toorme hindu. Elu läheb kallimaks. Ainsaks rohepoliitika erandiks on lennundus, kuhu on riigid liikuvuse tagamiseks paigutatud miljardeid. Süsinikumaksu veel ei tule. Lendamine kasvab, ehkki madala täituvusega liine ei lennata. Lennupiirangute lõppemine suurendab nõudlust kauglendudele ja raha viiakse kaugetele turgudele. Hiina ja Jaapani külastajate osakaal kasvab Eesti piirkondadest põhiliselt Tallinnas. Rannikute spaad, kohalikud kvaliteetbrändid ning loodus- ja maaturismi ettevõtted saavad küsida 2021. aastal kõrgemat hinda, aga rahvusvahelise reisimise võimalused hõrendavad koduturgu. Eestis, mis on tänu e-lahendustele ja agressiivsele veebiturundusele tuntud kui hajutatud, privaatne ja turvaline koht, on firmad muu Euroopaga võrreldes mõnevõrra paremas olukorras. 2.4.4. Järelmõjud ühiskonnas ja sidussektorites Majanduskriis ja pandeemia on kahandanud tarbimist, nii et SKP langeb veel 2021. aasta esimesel poolel ning hakkab koos palkadega tõusma alles aasta viimastel kuudel. Taas saab reisida ning seda tehakse palju. Kauglendudega väheneb raha siseturult. Kruiisid ja äriturism ei kipu kuidagi taastuma. 32 Uus lähenemine, ukselt-uksele teenused ja kullerfirmad on jõudsalt laienenud. Restoraniettevõtlus taastub, kuid on puhastunud: kaheldava kvaliteediga söögikohad on kadunud. Rohkem tähelepanu pööratakse teeninduse kvaliteedile, uutele teenindusvormidele ja teenuste/protsesside digiteerimisele. Koroonapandeemia ajal tulid turule uudsed teenused, näiteks toiduelamuse toomine koju, toiduvalmistamise pakkumine kodudes, virtuaalsed veinidegusteerimised jne, mis on alternatiivid restoranikülastusele. Tallinna vanalinna pubidel, kesklinna hotellidel ja restoranidel ning kaubanduskeskustel ei lähe ülemäära hästi. Kruiise esialgu ei tule ja põhjamaalased lendavad pigem lõunariikidesse. 2021. aasta majandustulemuste valguses panevad osad investorid oma raha edaspidi riigi poolt enam toetatud tuuleparkidesse ja rohemajandusse. Stsenaariumist tulenevad ohud ning võimalused on toodud tabelis 4. Tabel 4. Stsenaariumi „Lendame taas!“ ohud ja võimalused OHUD VÕIMALUSED • Lendamisvõimaluse ülekasutamine, • Keskenduda rohe- ja ringmajanduse ning mis kahandab olulisel määral digivõimekuse teemadele, sidudes need siseturismi nõudlust – raha viiakse ettevõtjatele suunatud koolituste ja toetustega. riigist välja. • Tegeleda enam säästva turismi arendamise, • Uute viiruste kaasatoomine. sihtkohtade infrastruktuuri keskkonnahoidlikumaks • Veebipõhiste vahendusportaalide muutmisega. jõuline kasv, mis hägustab • Teha investeeringuid mitmeliigilistesse vastutusvaldkondi ja suurendab transpordilahendustesse. hinnasurvet. • Viia kiired lairibateenused maapiirkondadesse • Piiranguvabas tuhinas liigsete riskide digilõhe vähendamiseks. võtmine, suur konkurents (nt • Arendada läbimõeldud virtuaalturismi, teha Eestist suvetuurid, laadad). sihtkoht, kus saab enne päris reisi virtuaalselt käia: • Kriisi tõttu on ettevõtete reservid nii linnatuurid, videoblogid, looduskaamerad jms. vähesed, et räägitud digivõimekuse, • Luua riigisisene platvorm erinevate turismiteenuste innovatsiooni, energiasäästu, ostmiseks-pakkumiseks, millelt laekuvaid rohepöörde ja ringmajanduse vahendustasusid saab suunata sektori arendamiseks muutmise jaoks ei ole ressurssi. ning vähendada varimajandust. • Korraldada Nordica otselende Tallinnast. • Meelitada proaktiivselt ligi Aasia turiste Eestisse ja ka Tallinnast väljapoole. 2.4.5. Võimalikud strateegiad ja tegevuskavad „Lendame taas!“ stsenaariumi raskuspunkt saab olema globaalse mõtteviisi muutusel tarbimisühiskonnast kogemus-elamusühiskonnaks. Kõike ei ole vaja omada. Riik saab survestada muutuse ettevalmistamist, et Eesti ei jääks ülejäänud Euroopast maha, sest mitme praeguse uuringu põhjal on Eesti üks suurimaid prügitootjaid, keskkonnasaastajaid, pakendipõletajaid jne. 33 Keskkonnaeesmärgid Euroopast tuleva toetusraha kilbil on keskkonnaeesmärgid. See tähendab eeliseid nendele, kes teevad sisulisi muudatusi. Osa Euroopa siselennundusest tahetakse ajapikku asendada rongiliiklusega. Pikemas vaates on Eestis mõistlik hakata enam rõhku panema Rail Balticuga avanevatele võimalustele. Tähtis on rakendada keskkonnasäästlikku kultuuritarbimist koostöös korraldajate ja toimumiskohtadega (nt sündmuste ökoloogiline jalajälg + Rohetiiger) ning majandada loodusressursse jätkusuutlikult. Turundus – Tartu Euroopa kultuuripealinna 2024 kampaania kasutamine Reisimisvõimaluste avanemisel ja juba selle eel tuleb saata positiivseid sõnumeid ohutust liikumisest ja turismimajanduse püsimajäämise sõltumisest sõbralikust külastajast. Riigi toetus sellele, et võimalikult palju erinevaid kultuuriüritusi toimuks, aitab suunata ressursse ringlusesse (lisaks korraldajatele ka artistidele, kontserdipaikadele, klubidele jms). Loodus- ja ökoturism kombineerituna internetiga Oluline on tegeleda Eesti kui väärtusliku loodusturismi sihtkoha kuvandi hoidmise ja säilitamisega. Pakutavad teenused peavad nii hinnalt kui ka kvaliteedilt vastama sihtrühma ootustele. Lisaks randade ja matkateede korrastamisele tuleb arvestada uute transpordiviisidega ning näiteks rajada parklaid ja laadimiskohti elektrijalgratastele ja -autodele. Soodne ligipääs kiirele internetile on ka maapiirkondades on väga oluline, sest soosib maaturismi ja diginomaadlust. 2.5. Stsenaariumite realiseerumise tõenäosuse hinnang Stsenaariumid vananevad hetkest, kui need kirjutati, sest uut infot tuleb pidevalt juurde. Näiteks kui 2021. a jaanuari alguses valitses peatse vaktsineerimise eelne eufooria, siis järgmistel kuudel vaktsiinitarnete probleemide, muteerunud viiruse uue leviku ning Euroopa riikides juba kolmanda laine tulekuga vaibus see optimism kiiresti ja langes esimese ja teise stsenaariumi vahele. Järelikult stsenaariumite põhiskeem toimib ja need töötavad. Võib eeldada, et vaktsineerimine Euroopas toimub ja toimib, kuid selle kõrge hinna tõttu ei saa seda endale lubada arengumaad. Seetõttu võib realistlikumaks hinnata teise stsenaariumi käivitumist. Veebruari keskel hakkas aga levima info COVID-19 Lõuna-Aafrika tüvest, mis on mõnele olemasolevale vaktsiinile resistentne. Sellega kasvas tõenäosus, et vaktsineerimine ei pruugi koroonapandeemia puhul tuua leevendust loodetud kujul. Teisalt on BioNtec väitnud, et nad suudavad nädalaga luua uue eksperimentaalse vaktsiinipartii. Samas tuleb aga arvestada, et inimeste käitumine, ettevõtluse tingimused ja turismimajanduse alused on juba märkimisväärselt muutunud. See tähendab, et perioodil 2021–2023 ei saa loota ajaloo parima 2019. turismiaasta naasmisele (UNWTO 2021). Isegi kui reisimahud kasvavad samale tasemele, teiseneb turismimajandus olulisel määral. 34 Tabel 5. Stsenaariumite olukorra võrdlus 2022. aastal valdkonniti ja piirkonniti 1. KRIIS KESTAB 2. EUROMULL 3. LENDAME JÄLLE! Inimeste reisikäitumine Tööreisid Liikumispiirangute tõttu Vähenenud IT kasutuse tõttu Vähenenud IT kasutuse tõttu minimaalne sagenevad töö- ja puhkusereiside kombinatsioonid Puhkusereisid Koduriigis ja suviti Euroopas, lähiriikides Planeeritumad ja pikemad pere ja kaaslasega ja koduriigis pere ja välisreisid kaaslasega, sõpruskonnaga Meelelahutus Piiranguid on palju, Rohkelt osaletakse erinevatel Otsitakse eripärasemaid julgetakse osaleda väiksematel üritustel, sündmusi, elamuslikkust ja vabaõhuüritustel festivalidel, firmapidudel kvaliteeti Toitlustus Piirangute tõttu söövad Söögikohti valitakse enam Tavapärase teenuse kõrvale inimesed kodus (kuller, ohutuse ja hügieenireeglite jäävad alles mõned uued kaasaostmine) täitmise järgi, kvaliteet on mugavusteenused hinnas Majutus Sõprade-tuttavate Suurlinnadest väljas asuvad Eelistatud kohalikud brändid, külastused, sooduspaketid, väikehotellid, eelistatud erilised ja jätkusuutlikult eelistatud väiksemad kohalikud brändid majandavad ettevõtted maakohad Ettevõtete olukord Rahvusvaheline Piirangute tõttu minimaalne Euroopa avaneb, lähi- ja Maailm avaneb taas, transport tšarterlendude osakaalu kasv kauglendude osakaalu kasv Kohalik Piirangute tõttu oluliselt Taastub Kasvab inimeste ühistransport alakoormatud keskkonnateadlikkuse tõustes Suurfirmad Suurtes raskustes, osad Taastuvad sõltuvalt Taastuvad kiiresti pankrotistunud sihtturgude avanemisest Väikefirmad Ootel või teenused ümber Taastuvad, tekib juurde Taastuvad, tekib juurde erilisi, kujundanud kohalikku ressurssi väärindavaid teenustepakkujaid Piirkondade areng Tallinn (vanalinn) Valdavalt tühi, alla veerandi Skandinaavia ja Kesk-Euroopa Taastub varasem klientuur, 2019. a käibest klientide osakaal kasvab Aasia osakaal kasvab 2023 taas Spaad Piirangute tõttu oluliselt Taastumine kiire tänu Tugev konkurents odavate regioonides vähenenud käibega Põhjamaade turistidele soojamaareisidega Eesti regioonid Eelistatud maapiirkonnad, Soomlaste kõrval kasvab Välisturistide arv taastub, välisturiste vähe Skandinaavia ja Kesk-Euroopa siseturistide arv võib klientide osakaal väheneda Turismisektori mõju ühiskonnas ja sidussektorites Majanduskasv Languses Vähene kasv Kiire kasv Tööturg Olukord halveneb Olukord stabiliseerub Olukord paraneb Kaubandus Kahaneb oluliselt Kasvab põhjamaalaste arvelt Kasvab üldtarbimisega Kinnisvaraturg Langeb linnades Kasvab kõikjal Kasvab taas linnades Tehnoloogia Kasutus suureneb, edukad Kasutus suureneb, Kasutus kasvab, suureneb areng on need, kes suudavad oma operatiivne turundus madalama digivõimekusega protsesse digiteerida rahvusvahelises inforuumis ettevõtete ja kohtade ebavõrdsus Innovatsioon ja Kriisisituatsioonis on Sektori digivõimekuse Innovatsioon ja haridus haridus innovatsioon ja õppimine ühtlustumine toetavad rohepöörde teisejärguline eesmärkide saavutamist 35 Stsenaariumite võrdluses (tabel 5) saab esile tuua need muutused, mis igal juhul toimuvad, ning kriitilised seosed teiste eluvaldkondadega. Kindel ei saa küll olla muutuste magnituudis ja vastasmõju propotsioonides, kuid kirjeldades ära võimalikud nõrgad signaalid, saab nende ilmnemisel tegevusplaane kiiresti korrigeerida: võimendada või ümber suunata. Küll ei ole otstarbekas stsenaariumeid kirjeldada lihtsustatult skaalal halb-hea, sest muutusprotsessidel võib eri sektoritele ja valdkondadele olla diametraalselt erinev mõju. Näiteks võib kriitilise epidemioloogilise olukorra jätkumine olla suhteliselt positiivne siseturiste teenindavatele või kohalikke teenuseid pakkuvatele väikefirmadele, samas kui varasema liikuvuse taastumine võib neile mõjuda hoopis negatiivselt. 36 3. Eesti turismisektori arendamiseks vajalikud prioriteedid ja sekkumisloogikad Stsenaariumite kirjeldamisega loodi täpsustatud ülevaade erinevatest tulevikusituatsioonidest. Loodud ülevaade võimaldas uurimisgrupil süveneda erinevatele tingimustele vastavatesse prioriteetidesse ning pakkuda kogutud andmete analüüsi baasil välja peamised sekkumisloogikad, millega riik peaks lähi- ja kaugtulevikus tegelema. Kindlapiirilisi stsenaariumeid tegelikult ei eksisteeri. Tegelikkus on kombinatsioon erinevatest stsenaariumitest, kajastades stsenaariumite kattuvusi ja ka erisusi. Seetõttu koostatakse ülevaade prioriteetidest ja sekkumisloogikatest ning pakutakse välja vajalikud tegevused. 3.1. Prioriteedid Järgnevalt tuuakse välja kõige olulisemad teemad, mis varieeruvad sõltuvalt kriisi kulgemisest. 3.1.1. Nii kriisi jätkudes kui ka kriisist taastumisel • Usaldusväärne informatsioon ja digiteerimine. Olenemata kriisi kulgemisest on usaldusväärne informatsioon ja hästi toimivad infosüsteemid olulised. Infosüsteemide temaatika on seotud mitme teise prioriteediga, näiteks looduskeskkonna kaitsmine ülekoormuse eest nii kriisi jätkudes kui ka rahvusvahelise turismi käivitamisel ning konkurentsis toime tulemiseks. Informatsiooni usaldusväärsus ja kättesaadavus ning sellest tulenev info rakendamine erinevatel tasanditel võimaldab langetada põhjendatud otsuseid, sh luua toetusmeetmeid, ning on tähtis nii sihtkohtade turvalisuse tagamiseks kui ka turvalisuse kuvandi loomisel ja rahvusvahelises koostöös. Usaldusväärse ja õigeaegse info saamine ja kasutamine eeldab aga erinevate digivõimaluste rakendamist. Seega asjakohase info ühtlaseks tagamiseks, kättesaadavaks ja kasutatavaks tegemisel on oluline arendada digivõimekust. • Juhtimine. Turismisektor kui terviklik ökosüsteem vajab selget juhtimissüsteemi ja eestkõnelejat. Sektor vajab ühtset ja selget infovälja ning sektori asjaliste kaasamist otsuste ettevalmistamisse ja rakendamisse. • Riikidevaheline koostöö. Riikidevaheline koostöö infovahetuses on oluline kriisi jätkudes, kuid veel olulisem kriisist taastumise etapis, kooskõlastamaks piiride avanemist, turvanõudeid ning reisimisega seotud informatsiooni. • Paindlikud koolitusvõimalused. Muutuvast ärikeskkonnast tulenevalt on nii kriisi jätkudes, kuid veel olulisem kriisist taastumise protsessis pakkuda paindlikku ümber-, täiend- ja tasemeõpet. 37 3.1.2. Kriisi jätkudes • Turvalisuse tagamine ja informeerimine. Juhul kui viirusega ei õnnestu edukalt toime tulla, tuleb õppida sellega koos hakkama saama. Sellisel juhul on prioriteediks tagada terviseturvalisus. Sama oluline on ka teavitada turvalisusest arusaadavalt ja usutavalt, eelkõige koguda infot ning teha see kasutajatele mugaval ja vastuvõetaval viisil kättesaadavaks. • Paindlikud töösuhted ja piirangutest tulenevate kaotuste kompenseerimine. Turismi- ja laiemalt kogu teenindussektori kriis on sügavam kui enamikus teistes valdkondades ja kindlustunne kriisi tingimustes väiksem. Kriisi tõttu on turismisektor väga tugevalt kannatada saanud, mis on juba käivitanud sektoris suuremaid ja püsivamaid muutusi. Kriisi kontekstis on lisaks viirusega võitlemisele ja vaktsiini kättesaadavaks tegemisele riigil suur roll tööjõu ja ettevõtluse toimetuleku kaitsmisel ning kogu majandussüsteemi toimivana hoidmisel. Paljude ettevõtete püsimajäämine ja töötajatele toimetuleku tagamine sõltub kriisi jätkudes paljuski töösuhete paindlikkusest. Läbimõeldud ja kindla suunaga toetused võimaldavad kriitilist osa sektorist elus hoida ja uuesti käivitada. Oluline on ka toetusmeetmete täpsem fookus – sektori keskmisele ettevõttele suunatud meede jätab kõrvale sektoris valdava osa ettevõtetest moodustavad mikro- ja väikeettevõtted. • Looduskeskkonna ja maapiirkondade koormustaluvuse juhtimine. Keskendumine looduskeskkonnale ja maapiirkondadele on oluline eelkõige kriisi jätkudes, sest sellisel juhul on kohalik inimene sunnitud liikuma suuresti Eesti piires. Oluline on, et kõik riigi institutsioonid väärtustavad looduskeskkonda kui turismiressurssi. Nii-öelda metsarahvana ei kardeta metsa, raba serva ja järve/mere äärde minna, olenemata sellest, kas sinna on rajatud matkaradu ja telkimiskohti või mitte. Kui reisida ei saa, on soov minna loodusesse ning maapiirkondadesse väga suur, mis koormab maapiirkondade infrastruktuuri ja looduskeskkonda. 3.1.3. Kriisist taastumisel • Riigi erinevate osapoolte kaasatus ja koostöö. Kriisist taastumise ajal on erinevate osapoolte koostöö väga tähtis. Kui kriisiperioodil läheb põhiosa energiast suurte muutustega kohanemisele, siis kriisist taastumiseks on oluline ühiselt leida panustamist vajavad valdkonnad (innovatsioonivõimekus, protsesside digiteerimine, rohepööre, teenuste uuendamine jne), kaasates protsessi võimalikult lai võrgustik. Kaasamisprotsessis toimub osaliste vahel intensiivne õppimine ja olukorra analüüs ning ressursside jagatud kasutamine ja suunamine. Ühtlasi vähendab kaasatus vastuoluliste otsuste riski. • Riikidevahelised kokkulepped ja reeglite ühtlustamine. Kriisist taastumisel muutub keskkond stabiilsemaks, mistõttu on vaja pöörata rohkem tähelepanu riikidevahelistele kokkulepetele, et toetada piiride avanemist ja rahvusvahelist liikumist. • Turvalise, erilise ja kvaliteetseid teenuseid pakkuva sihtkoha maine loomine. Kriisi järel kasvab sihtkohtade konkurents tuntavalt, mistõttu edukuse määrab valmisolek. Rahvusvaheliste ühenduste avamisel on vajalik turunduskampaaniate abil välja tuua Eesti 38 kui sihtkoha privaatsus, turvalisus, hea keeleoskus, rikkalik looduskeskkond, omapärane kultuur. 3.2. Ettepanekud riigi sekkumiseks Järgnevalt esitatakse prioriteetsete teemade kaupa sekkumisloogikad, mis lähtuvad uuringu tulemustest ja tulevikustsenaariumitest: 1. Usaldusväärne informatsioon ja digiteerimine • Kaardistada kogu turismimajandus kui terviklik ökosüsteem, mille kohta koostada ning selleks rakendada ajakohast ja täpsustatud andmekorjemudelit praeguse vananenud sisuga turismi satelliitkonto asemel. • Täpsustada sektori statistikakorjet (kellelt, mida ja kuidas tehakse), et otsuste tegemiseks vajalikud andmed oleks alati olemas. Võimaldada igal kuul sektoril tasuta juurdepääs statistikale. Praegu on osa statistikast kättesaadav vaid liitude kaudu, kuid kõik ettevõtted ei kuulu liitudesse. Puudub selgus käivete määratlemisel (mis võib olla aluseks mitme otsuse tegemisele), mis ei ole eriolukorrast tulenevalt võrreldavad. Paljud ettevõtted on sageli statistikas nähtamatud, sest nende tegevused jagunevad mitme erineva EMTAKi koodi alla. Keeruline on eristada turismiga seonduvate harude andmeid ja tegelikku osakaalu turismiteenustes. • Arendada (sise)turistile klienditeekonda tervikuna toetav üleriigiline süsteem reisi planeerimiseks, teenuste (majutuse, matkade, atraktsioonide, toitlustuse jne) broneerimiseks ja ostmiseks. Vahendustasu portaali kasutamise eest võiks suunata vähemalt osaliselt sektori arendustegevustesse. Kõikehõlmava süsteemi rakendamine aitaks vähendada sektoris varimajanduse osakaalu. • Andmetepõhine otsustamine ja klienditeekonna väljaselgitamine muutuvad pärast pandeemiat veel olulisemaks. Ettevõtjad soovivad seda teha koostöös riigiga, näiteks erinevatest turismiasjaliste esindajatest koosneva nõuandva koja kaudu. • Eesti ametliku turunduskanali www.visitestonia.com kiire ajakohastamine klienditeekonna loogikat järgivaks tervikuks. Arvesse tuleb võtta külastaja ja ettevõtja ootusi lehele ning kokku leppida, millist rolli täidab infokanal osapoolte jaoks. • Ettevõtjate suurem kaasamine riigi korraldatud turundustegevustesse (teavitused, milliseid kampaaniaid käivitatakse, millisel eesmärgil, kuidas ellu viiakse ning tulemusi hinnatakse). • Informeerida riigisisestest kampaaniatest inglise keeles ka Eestis elavaid välismaalasi, kellest paljud ei räägi eesti ega vene keelt. 2. Riigi erinevate osapoolte kaasatus ja koostöö • Turismisektor kui terviklik ökosüsteem vajab selget juhtimissüsteemi ja eestkõnelejat, kes koondab mitmetahulise sektori osapooled (nt nõuandev koda, mille tegevusse saavad alaliitude ja muude asjaliste vahendusel panustada kõik turismile omased ja turismiga seotud sektorid). Eestkõneleja ülesanne on taastada sektori maine, koostöövõime ja -tahe, kindlustada järjepidev sektorite ühtne inforuum, osaleda 39 turismipoliitika kujundamises, võimaldada läbipaistev andmete koondamine ja kättesaadavus ettevõtetele. • Töötada välja koostöö- või suhtlusvormid ministeeriumite ja erialaliitude, ettevõtjate vahel (nt korrapärase tsükliga infotunnid), mis kajastuks ka sektorisisese kommunikatsiooni osana ühtses inforuumis. • Turismist puudub terviklik valdkonnapiiride vaheline pilt ja ühtne poliitika, sest sektor kuulub suurema osa ministeeriumite haldusalasse. Koondada ja kooskõlastada erinevates vastutusalades olevad strateegiad ja tegevused (RMK koos Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja EAS-iga, osa tegevuste puhul ka Kultuuriministeeriumiga), et need oleksid osa terviklikust turismiökosüsteemist. • Välja töötada ja rakendada koostöös Terviseameti ja valdkonna liitudega üleriigiline märgis „Meil on turvaline“. Märgiseid annavad vastavad ametkonnad ettevõtetele või sihtkohtadele kindlate kriteeriumite alusel, kontrollides jooksvalt ka nende täitmist. • Tegeleda Eesti riigisisese turismisektori mainekujundusega. Tähtis on parandada Eestis viirusest ja piirangutest rohkem negatiivselt mõjutatud piirkondade mainet ning edastada turvalisuse sõnumid siseturistile. Riik edastab positiivseid sõnumeid, et reisimine Eestis on ohutu. 3. Riikidevaheline koostöö, ühenduste taastamine • Koostada ja rakendada koostöös sektoriga kriisist väljumise plaan, mis oleks osa rahvusvaheliste ühenduste ja turismilogistika kiire taastamise plaanist (selleks, et piiride ja riikide avanemisega käsikäes toimuks transpordiühenduste avamine koos vastava turundus- ja müügikampaaniaga nii ühendusele kui ka sihtkohale). • Taastada Balti mull ehk Läti ja Leedu koos Soomega esimeses järjekorras (sh arendada reisipakette, ühistooteid ja -turundust), seejärel muud Läänemere regiooni riigid ning kolmandana kaugemad riigid, määrates kindlaks ühtsed mulli piires reisimise tingimused. • Taastada esimesel võimalusel rahvusvahelised lennuühendused nii puhkuse- kui ka ärireisijatele oluliste sihtkohtadega. Võimalusel doteerida strateegiliselt oluliste lennuliinide avamist Tallinnast ja Eesti regionaalsetest lennujaamadest. • Luua Eestist turvalise ja atraktiivse mainega turismisihtkoht. • Määrata kindlaks sihtriikide (eriti Eestile esmaoluliste sihtriikide) turismiga seotud tegevused, et olla valmis nendele turgudele kampaaniate tegemiseks enne, kui turism taastub. Saadud informatsioon analüüsida ja kommunikeerida turismiettevõtjatele ning teavitada neid plaanitavatest kampaaniatest. • Arendada ja toetada kvaliteetsete ja innovaatiliste turismitoodete pakkumist (nt bleisure tooted, et siduda omavahel töö ja puhkus, päriselu ja hübriid, loodus ja virtuaalreaalsus vm). • Vajalik on turundus kiirelt taaskäivitada ühenduste ja turgude avanemise järgi (paindlik veebiturundus sihtturgudel, virtuaalturismi elementide pakkumine, et tekitada huvi Eestisse reisimise vastu). 40 4. Ärimudelite muutus ja paindlikud koolitusvõimalused • Pakkuda senisest teistsugust lähenemist ja toetust tootearendusele, ärimudelite analüüsimisele, muutmisele ja teenuste ümberkujundamisele. Toetada ärimudelite ümberkujundamist, teenuste digiteerimisvõimaluste leidmist ja arendamist (eelkõige mikro- ja väikeettevõtjatele) näiteks mentorluse, koolituste ja toetuste pakkumisega. Ärimudeli muutus ei peaks olema eesmärk omaette, vaid sisaldama katuskontseptsioonina muutuva nõudluse ja ettevõtluskeskkonnaga kaasnevate muutustega kohanemist (nt digiteerimine, innovatsioon, tootearendus, virtuaalne turism, rohepööre ja ringmajandus, kestlik majandamine, paindlikumad töösuhted, viiruseturvalisus kvaliteedi uue osana). • Luua paindlikud õppimise ja töötamise süsteemid (sh taseme-, täiend- ja ümberõpe, koolitus- ja tööampsud), et hoida ja tagada sektorile väärtuslik inimvara. • Pakkuda tasuta osalemist terviseohutuse ja hügieenikoolituse läbimiseks, et omandada tööandja jaoks vajalikke teadmisi-oskusi tõendav tunnistus, nt kogu riigis heaks kiidetud MOOCide (Massive Open Online Course) abil. • Selgitada välja, milliseid teadmisi ja oskusi sektor esmajärjekorras vajab ning pakkuda sektorile mitmekülgseid koolitusvõimalusi. Sektor koosneb suuresti mikroettevõtetest, kus vajalikud oskused võivad oluliselt erineda keskmistest ja suurtest ettevõtetest. OSKA uuringute käigus on selgunud mitu kitsaskohta, kuid nendega tegelemiseks ei ole järgnenud plaane ega tegevusi. 5. Paindlikud töösuhted ja piirangutest tulenevate kaotuste kompenseerimine • Selgitada välja oskustööjõuga seotud probleemid ja oskusteabe kadu, mille põhjal luua motivatsioonipakett inimeste taashõivamiseks turismisektorisse. • Vaadata üle töösuhteid hõlmavad õigusaktid, et need võimaldaksid paindlikku tööaega, töökoha jagamist, töötajate jagamist jne. • Välja töötada alt üles põhimõttel vajaduspõhised valdkonnaspetsiifilised toetusmeetmed kriisi igale etapile ja ettevõtete rühmale (mikro, väike, keskmine, suur; majutus, toitlustus, transport, reisiettevõtlus jne), sh ka mitterahalised (analüüsid, andmed, mentorlus, nõustamine, koolitamine jne), mis oleksid rakendatavad ka võimalike tulevikukriiside puhul. • Siduda toetused ärimudeli muutuse, innovatsiooni, keskkonnasäästlikkuse, kvaliteetse ja elamusliku toote ja töökorralduse efektiivsemaks muutmisega. Vältida rohe- ja digipöörde rahastusprogrammide kaudu ebaproportsionaalsete investeeringutega panustamist asjadesse, mis olemasolevat väärtust lõhuvad ja ei anna jätkusuutlikku tulevikulahendust. • Muuta toetuste taotlemine ja haldamine lihtsamaks ning läbipaistvamaks. • Pakkuda ettevõttele kriisist väljumiseks, taasavamiseks eraldi meetmeid, nt soodsa intressiga laenu. • Maksude ümberarvestamise abil toetada ettevõtlust kriisi ajal ja kriisist väljudes, näiteks alandades käibemaksu sihtkoha tõmbeteguritele (nt atraktsioonid, 41 kultuurisündmused ja toitlustusteenused). Selle kaudu saab tõsta konkurentsivõimet ja süstida turuoptimismi. • Kaasata kohalikke omavalitsusi toetusskeemidesse, et säilitada strateegiline infrastruktuur. 6. Looduskeskkonna ja maapiirkondade koormustaluvuse juhtimine • Luua digilahendused ja/või e-müügiplatvormid inimeste suurema hajutamise ja suunamise tagamiseks (näiteks ülekoormuse vältimiseks matkaradadel), privaatsemate, kontaktivabamate teenuste ja toodete väljaarendamine ja -pakkumine. • Toetada kiire interneti maapiirkondadesse viimist või alternatiivina tagada odav, ülikiire ning ilma mahupiiranguteta mobiilne internetivõrk. • Saavutada kokkulepped erinevate ministeeriumite ja loodusressursse haldavate institutsioonide (MKMi, RMK, Keskkonnaameti jne) vahel looduse kui turismiressursi väärtustamiseks ning anda ettevõtjatele selged juhised. • Tagada riigi toetusega matkaradade ja randade euroopalik hooldus (korralikud WC-d, sorteerimisvõimalusega prügikastid, infotahvlid, joogivee automaadid jne). • Mõtestada loodust ressursina, mille kasutamise eest turismi eesmärgil võib ka tasu küsida. • Võtta suund targa riigi suunas – Eesti loodusturismi kontekstis tähendab see näiteks, et metsa raiumise asemel tuuakse turistid metsa vaatama. • Analüüsida ühistranspordi kasutamist turisti vaatepunktist (nt võtta olulisematel marsruutidel kasutusele mikrobussid või vesilennukid). 42 Kasutatud allikad 1. ACI Europe. COVID-19 & AIRPORTS Passenger traffic & revenue impact. Updated Forecast (6 July 2020). Retrieved from https://airportco2.org/ 2. Amadeus. (2017). Future Traveller Tribes 2030. Understanding Tomorrow’s Traveller. Retrieved from http://www.amadeus.com/documents/future-traveller-tribes- 2030/travel-report-future-traveller-tribes-2030.pdf 3. Amankwah-Amoah, J., Khan, Z. & Osabutey, E.L.C. (2021). COVID-19 and business renewal: Lessons and insights from the global airline industry. International Business Review 101802 (in press), https://doi.org/10.1016/j.ibusrev.2021.101802. 4. Assaf, A., & Scuderi, R. (2020). COVID-19 and the recovery of the tourism industry. 5. Balarezo, J., & Nilsen, B. B. (2017). Scenario planning as an organizational intervention: An integrative framework and future research direction. Review of International Business and Strategy, 27, 1, 2−52. https://doi.org/10.1108/RIBS-09-2016-0049 6. Bashir, M. F., Benjiang, M. A., & Shahzad, L. (2020). A brief review of socio-economic and environmental impact of COVID-19. Air Quality, Atmosphere & Health, 13(12), 1403- 1409. 7. Bennet, D. (2020). Back to Business Webinars. Episode 3. Product and service – to whom, why and how? How are clients’ expectations and behaviour changing? Retrieved from https://newbaltichospitality.com/webinars/?utm_source=BenchmarkEmail&utm_campa ign=Back_to_Business_Webinars%3a_%233_Materials_%26_%234_Registration&utm_ medium=email 8. Bennett, N. & Lemoine, G.J. (2014). What a difference a word makes: Understanding threats to performance in a VUCA world. Business Horizons 57(3), 311-317. 9. Boumphrey, S., Brehmer, Z. (2018). Megatrend Analysis: Putting the Consumer at the Heart of Business. Euromonitor International. Retrieved from: https://go.euromonitor.com/rs/805-KOK-719/images/wpMegatrendAnalysis.pdf 10. Bremner, C. (2020). Megatrends Shaping the Future of Travel. 2019 Edition. Euromonitor International. Retrieved from https://go.euromonitor.com/WTM19.html 11. Calderwood, L. U., Soshkin, M. (2019). The Travel & Tourism Competitiveness Report 2019. Retrieved from http://www3.weforum.org/docs/WEF_TTCR_2019.pdf 12. Committee for the Coordination of Statistical Activities. (2020). How COVID-19 is changing the world: a statistical perspective. Retrieved from https://unstats.un.org/unsd/ccsa/documents/covid19-report-ccsa.pdf 13. Deb, S.K. & Nafi, S.Md. (2021). Impact of COVID-19 pandemic on tourism: Recovery proposal for future tourism. Geojournal of Tourism and Geosites 33(4), 1486-1492. 43 14. Derbyshire, J., & Weight, G. (2017). Augmenting the intuitive logics scenario planning method for a more comprehensive analysis of causation. International Journal of Forecasting 33, 1, 254−266. https://doi.org/10.1016/j.ijforecast.2016.01.004 Eid, M. (2011). Research Methods in Communication. Pearson Learning Solutions. https://www.researchgate.net/publication/305701567 15. Etemad, H. (2020). Managing uncertain consequences of a global crisis: SMEs encountering adversities, losses, and new opportunities. Journal of International Entrepreneurship 18(2): 125-144. 16. Euromonitor International. (2014). The new online travel consumer. Loetud aadressil http://www.etoa.org/docs/default-source/presentations/2014-the-new-online-travel- consumer.pdf. 17. European Travel Commission. (2020). European Tourism: Trends & Prospects Quarterly Report (Q4/2019). Retrieved from https://etc- corporate.org/uploads/2020/02/ETC_Quarterly-Report-Q4-2019_Public.pdf 18. European Travel Commission; European Tourism Association; Eurail, B.V.; European Commission. (2020). Long-haul Travel Barometer. June 2020. Retrieved from https://etc- corporate.org/uploads/2020/06/ETC_Long-Haul_Travel_Barometer_2_2020.pdf 19. Flew, T., & Kirkwood, K. (2020). The impact of COVID-19 on cultural tourism: art, culture and communication in four regional sites of Queensland, Australia. Media International Australia, 1329878X20952529. 20. Han, H., Al-Ansi, A., Chua, B. L., Tariq, B., Radic, A., & Park, S. H. (2020). The post- coronavirus world in the international tourism industry: Application of the theory of planned behavior to safer destination choices in the case of US outbound tourism. International journal of environmental research and public health, 17(18), 6485. 21. Heinonen, K. & Strandvik, T. (2020). Reframing service innovation: COVID-19 as a catalyst for imposed service innovation. Journal of Service Management 32(1), pp. 101- 112 22. Henama, U. S. (2019). The Tourism Impact of Ebola in Africa: Lessons on Crisis Management. African Journal of Hospitality, Tourism and Leisure, 8(3). 23. Jamal, T., Budke, C. (2020). Tourism in a world with pandemics: local-global responsibility and action. Journal of Tourism Futures. DOI 10.1108/JTF-02-2020-0014 24. Jovic, J., Pantovic-Stefanovic, M., Mitkovic-Voncina, M., Dunjic-Kostic, B., Mihajlovic, G., Milovanovic, S., & Latas, M. (2020). Internet use during coronavirus disease of 2019 pandemic: Psychiatric history and sociodemographics as predictors. Indian journal of psychiatry, 62 (Suppl 3), S383. 25. Kaczmarek, T., Perez, K., Demir, E., & Zaremba, A. (2021). How to survive a pandemic: The corporate resiliency of travel and leisure companies to the COVID-19 outbreak. Tourism Management 84, 104281. 26. Kasriel-Alexander, D. (2017). Top 10 Global Consumer Trends for 2017. Euromonitor International. Retrieved from https://go.euromonitor.com/white-paper-2017-top-10- global-consumer-trends-EN.html#download-link 44 27. Lepik, K., Strömpl, J. (2014). Põhistatud teooria. Sotsiaalse analüüsi meetodid ja metodoloogia. http://samm.ut.ee/pohistatud-teooria 28. Lokhandwala, S., & Gautam, P. (2020). Indirect impact of COVID-19 on environment: A brief study in Indian context. Environmental research, 188, 109807. 29. Ma, S., Zhao, X., Gong, Y., & Wengel, Y. (2020). Proposing “healing tourism” as a post- COVID-19 tourism product. Anatolia, 1-4. 30. Qiu, R. T., Park, J., Li, S., & Song, H. (2020). Social costs of tourism during the COVID-19 pandemic. Annals of Tourism Research, 84, 102994. 31. Randt, N. (2015). An approach to product development with scenario planning: The case of aircraft design. Futures, 71, 11−28. https://doi.org/10.1016/j.futures.2015.06.001 32. Robina-Ramírez, R., Medina-Merodio, J.-A., Moreno-Luna, L., Jiménez-Naranjo, H.V. & Sánchez-Oro, M. (2021). Safety and health measures for COVID-19 transition period in the hotel industry in Spain. International Journal of Environmental Research and Public Health 18(2),718, pp. 1-19. 33. Rodríguez-Antón, J. M., & Alonso-Almeida, M. D. M. (2020). COVID-19 Impacts and Recovery Strategies: The Case of the Hospitality Industry in Spain. Sustainability, 12(20), 8599. 34. Sánchez-Cañizares, S. M., Cabeza-Ramírez, L. J., Muñoz-Fernández, G., & Fuentes-García, F. J. (2020). Impact of the perceived risk from COVID-19 on intention to travel. Current Issues in Tourism, 1-15. 35. Seyfi, S., Hall, C. M., & Shabani, B. (2020). COVID-19 and international travel restrictions: the geopolitics of health and tourism. Tourism Geographies, 1-17. 36. Shridhar, A. (2020). 2019 Survey Results: Using Consumer Types to Understand the Path to Purchase. Euromonitor International. Retrieved from https://go.euromonitor.com/white-paper-consumers-2019-survey-results-consumer- types-path-to-purchase.html 37. Sigala, M. (2020). Tourism and COVID-19: Impacts and implications for advancing and resetting industry and research. Journal of business research, 117, 312-321. 38. Skift & Oracle Hospitality. (2020). A Data-Driven Look at Hospitality’s Recovery. Retrieved from https://skift.com/wp-content/uploads/2020/07/A-Data-Driven-Look-at- Hospitalitys- Recovery.pdf?utm_campaign=Oracle%20Hospitality%202020&utm_medium=email&_hs mi=90584520&_hsenc=p2ANqtz-- 4lWDseJYIE_FgSXtR4Je8uQNpslBOroGkxxCIpC5h9TQ_xxSL3Sd-- 7xQAsWa8q8OJkojaVnWOWQel8qlY5GB2OuUEw&utm_content=90584520&utm_sourc e=hs_automation 39. Skift. (2020). Megatrends defining travel in 2020. Retrieved from https://3rxg9qea18zhtl6s2u8jammft-wpengine.netdna-ssl.com/wp- content/themes/skift/img/megatrends-2020//Skift-Megatrends-2020.pdf 40. Spaniola, M. J., Rowlandc, N. J. (2018). The scenario planning paradox. Future, 95, 33–43. http://dx.doi.org/10.1016/j.futures.2017.09.006 45 41. Škare, M., Soriano, D.R. & Porada-Rochoń, M. (2021). Impact of COVID-19 on the travel and tourism industry. Technological Forecasting and Social Change 163,120469. 42. Zenker, S., & Kock, F. (2020). The coronavirus pandemic – A critical discussion of a tourism research agenda. Tourism management, 81, 104164 43. Zhang, H., Song, H., Wen, L., Liu, C. (2021). Forecasting tourism recovery amid COVID-19. Annals of Tourism Research 87,103149. 44. Tanrıverdi, G., Bakır, M., & Merkert, R. (2020). What can we learn from the JATM literature for the future of aviation post COVID-19? A bibliometric and visualization analysis. Journal of air transport management, 89, 101916. 45. Terk, E. (2016). Tulevikustsenaariumeid Eestile. http://www.arengufond.ee/wp- content/uploads/2016/06/1-3-Erik-Terk.pdf 46. United Nations. (2020b). COVID-19 triggers marked decline in global trade, new data shows. (13.05.2020) Retrieved from https://unctad.org/en/pages/newsdetails.aspx?OriginalVersionID=2369 47. UNWTO. (2017). Tourism Highlights, 2017 Edition. Retrieved from https://www.e- unwto.org/doi/pdf/10.18111/9789284419029 48. UNWTO. (2020a). World Tourism Barometer. Vol 18, Issue 1. Retrieved from https://webunwto.s3.eu-west-1.amazonaws.com/s3fs-public/2020- 01/UNWTO_Barom20_01_January_excerpt.pdf 49. UNWTO. (2020b). Global Guidelines to Restart Tourism. 28. may. 2020. Retrieved from https://webunwto.s3.eu-west-1.amazonaws.com/s3fs-public/2020-05/UNWTO-Global- Guidelines-to-Restart-Tourism.pdf 50. Uuringud ja ülevaated. Puhka Eestis. Loetud aadressilt https://www.puhkaeestis.ee/et//uuringud-ja-ulevaated/turismi-arengu-ulevaated 51. Wade, W. (2012). Scenario Planning: A Field Guide to the Future. New Jersey: John Wiley & Sons, Incorporated. 52. Westbrook, G., Angus, A. (2020). Top 10 Global Consumer Trends 2020. Euromonitor International. Retrieved from https://go.euromonitor.com/white-paper-EC-2020-Top- 10-Global-Consumer-Trends.html 53. Vissak, T. (2013). Impact of the global crisis on the internationalization of Estonian firms: A case study, in M. A. Marinov; S. T. Marinova (Eds.). Emerging Economies and Firms in the Global Crisis, Houndmills: Palgrave Macmillan, pp. 292-313. 54. World Economic Forum. (2017). The Travel & Tourism Competitiveness Report 2017. Insight Report. Retrieved from http://www3.weforum.org/docs/WEF_TTCR_2017_web_0401.pdf 55. Worley, C.G, & Jules, C. (2020). COVID-19’s uncomfortable revelations about agile and sustainable organizations in a VUCA world. Journal of Applied Behavioral Science 56(3): 279-283. 56. Ülem, A. (2020). Smart Hotel Management during a crisis. Retrieved from https://guestjoy.com/blog/smart-hotel-management-during-a-crisis/ 57. Yeh, S. S. (2020). Tourism recovery strategy against COVID-19 pandemic. Tourism Recreation Research, 1-7. 46 Lisad Lisa 1. Rahvusvaheliste raportite ülevaade Lühendid A4E – Airlines for Europe ACA – Airline Catering Association ACI EUROPE – Airports Council International ASA – Airport Services Association CLIA – Cruise Lines International Association ECTAA – The European Travel Agents’ and Tour Operators’ Associations ERA – European Regions Airline Association ETC – European Travel Commission ETRC – European Travel Retail Confederation EUTT – European Union Travel Tech HOTREC – Hotels, Restaurants & Cafés in Europa IATA – International Air Transport Association ICCA – International Congress and Convention Association NET – network of representative trade associations from the private sector in European tourism OECD – Organisation for Economic Co-operation and Development PATA – Pacific Asia Travel Association UNI – UNI Europa, the European Services Workers Union UNWTO – United Nations World Tourism Organization WTAAA – World Travel Agents Associations Alliance WTTC – World Travel & Tourism Council 1. Business Finland. (n.d.). Matkailu muuttuu nyt nopeasti. https://www.businessfinland.fi/suomalaisille-asiakkaille/palvelut/matkailun- edistaminen/lyhyesti 47 2. Christensen, T. & Lægreid, P. (2020). The Coronavirus Crisis – Crisis Communication, Meaning-Making, And Reputation Management. International Public Management Journal 23 (5), 713–729, https://doi.org/10.1080/10967494.2020.1812455, https://www.tandfonline.com/doi/pdf/10.1080/10967494.2020.1812455?needAccess=t rue& 3. CLIA. (n.d). Cruise Industry COVID-19 Facts and Resources. https://cruising.org/en- gb/cruise-industry-covid-19-facts-and-resources 4. Conde Nast Traveler. (25.09.2020). How Cruise Lines Have Adapted to Sailing During Coronavirus. https://www.cntraveler.com/story/how-cruise-lines-have-adapted-to- sailing-during-coronavirus 5. Deutsche Zentrale für Tourismus. (n.d.). Aktuelle Informationen zum Coronavirus. https://www.germany.travel/de/aktuelle-informationen-zum-coronavirus.html#iframe- corona 6. ECTAA – The European Travel Agents’ and Tour Operators’ Associations. (13.05.2020). ECTAA welcomes the Commission’s comprehensive package on travel and tourism but regrets its lack of ambition and leadership in taking concrete actions. https://www.ectaa.org/Uploads/press-releases/ECTAA-PR-on-Tourism-Communication- 13-05-2020.pdf 7. ECTAA – The European Travel Agents’ and Tour Operators’ Associations. (2.10.2020). Europe needs urgently common approach to travel restrictions and testing. https://www.ectaa.org/Uploads/press-releases/PUBS-PR-Europe-needs- common-approach-to-travel-restrictions-and-testing.pdf 8. ECTAA – The European Travel Agents’ and Tour Operators’ Associations. (18.12.2020). 2020 – The Year Travel Stopped. https://www.ectaa.org/Uploads/press-releases/PUBS- PR-20201218-2020-The-year-travel-stopped.pdf 9. ECTAA – The European Travel Agents’ and Tour Operators’ Associations. (17.06.2020). Call on Member States to better manage travel restrictions and travel warnings to help restore tourism and travel confidence. https://www.ectaa.org/Uploads/press- releases/C19-PR-More-coordination-on-travel-restrictions.pdf 10. ECTAA – The European Travel Agents’ and Tour Operators’ Associations. (16.03.2020). Call on the European Commission. https://www.ectaa.org/Uploads/position- papers/BC20-020-4400-Covid-19-Tourism-sector-16-03-20-Final-2.pdf 11. ECTAA – The European Travel Agents’ and Tour Operators’ Associations. (19.03.2020). Cancelled travels: the European Commission invites customers to consider travel at a later date rather than getting a refund. https://www.ectaa.org/Uploads/press-releases/Press-release-on-cancelled-travels-EC- invites-customers-to-consider-travel-at-a-later-date-rather-than-getting-a-refund.pdf 12. ECTAA – The European Travel Agents’ and Tour Operators’ Associations. (11.03.2020). COVID-19 impact on the travel industry and support measures. https://www.ectaa.org/Uploads/position-papers/ED20-019-47.pdf 13. ECTAA – The European Travel Agents’ and Tour Operators’ Associations. (24.04.2020). COVID-19: Tourism Ministers and the Commission need to step up efforts for travel and 48 tourism. https://www.ectaa.org/Uploads/press-releases/PR-20200424-Tourism- Ministers-and-Commission-need-to-step-up-efforts.pdf 14. ECTAA – The European Travel Agents’ and Tour Operators’ Associations. (17.03.2020). The European travel agents and tour operators call for pragmatism and flexible application of the refund rules. https://www.ectaa.org/Uploads/press-releases/Press- release-ECTAA-calls-for-pragmatism-and-flexible-application-of-the-refund-rules.pdf 15. ECTAA, A4E, ACA, ACI EUROPE, ASA, ERA, EUTT, ETRC. (3.04.2020). Europe’s aviation industry is facing an unprecedented liquidity crisis – the European Union must act now. https://www.ectaa.org/Uploads/position-papers/Joint-Statement-Europe-aviation- industry-final-20200403.pdf 16. ECTAA, EUTT, NET. (29.04.2020). Call for flexible, refundable and protected vouchers for customers in the travel and tourism sector. https://www.ectaa.org/Uploads/position- papers/EUTT-ECTAA-NET-position-FINAL.pdf 17. ECTAA, UNI. (3.04.2020). Emergency measures are needed to overcome the economic and social impact of COVID-19 pandemic on travel agents’ and tour operators’ community. https://www.ectaa.org/Uploads/position-papers/20200402-EU-Social- Partners-travel-agents-community-Covid-statement.pdf 18. ETC. (10.11.2020). Quarterly Report 3/2020. https://etc-corporate.org/news/etc- published-quarterly-report-3-2020/ 19. ETC. (14.10.2020). European Tourism – Trends & Prospects Quarterly Report 3/2020 Executive Summary. https://etc-corporate.org/uploads/2020/11/ETC-Trends-Prospects- Q3-2020-Exec-Summary-2.pdf 20. ETC. (14.10.2020). Tourism Must Be Part Of National Recovery And Resilience Plans. https://etc-corporate.org/news/tourism-must-be-part-of-national-recovery-and- resilience-plans/ 21. ETC. (2020). Domestic and short haul travel will play crucial role in the recovery of European tourism amid dramatic decrease in demand. Quarterly report (2/2020). https://etc-corporate.org/news/etc-publishes-quarterly-report-2-2020/ 22. ETC. (2020). European tourism – trends & prospects. Quarterly report (Q1/2020). https://etc-corporate.org/uploads/2020/04/ETC-Quarterly-Report-Q1-2020_Final_6- May_Public.pdf 23. ETC. (9.10.2020). “We Are Europe” Tourism Campaign Launched On Euronews. https://etc-corporate.org/uploads/2020/06/Press-release_ETC-Euronews_We-are- Europe-campaign.pdf 24. ETC. (9.10.2020). European Tourism: We need action and now is the moment https://etc- corporate.org/news/european-tourism-we-need-action-and-now-is-the-moment/ 25. eu travel tech, Brussels, ECTAA. (30.04.2020). Statement on voucher. https://www.ectaa.org/Uploads/position-papers/eu-travel-tech-ECTAA-Statement-on- voucher-300420.pdf 26. European Commission. (27.05.2020). Europe’s moment: Repair and Prepare for the Next Generation. https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-europe-moment- repair-prepare-next-generation.pdf 49 27. European Union. (n.d.). Re-Open EU. https://reopen.europa.eu/en 28. HOTREC. (29.10.2020). Industry survival depends on common testing protocol in Europe. https://www.hotrec.eu/industry-survival-depends-on-common-testing-protocol-in- europe/ 29. IATA. (3.04.2020). Passenger Ticket Refunds During COVID-19 Crisis. https://www.iata.org/en/pressroom/ceoblog/passenger-tickets-refunds/ 30. IATA. (n.d.). IATA COVID-19 Passenger Survey. https://www.iata.org/en/publications/store/covid-passenger-survey/ 31. ICCA. (n.d.). COVID-19 Outbreak: Status updates. https://www.iccaworld.org/covid-19/ 32. Juan, N. (2020). Tourism Industry to Lose Over $1 Trillion and Can Reduce Global GDP By Up to 2.8%. https://stockapps.com/tourism-industry-to-lose-over-1-trillion-and-can- reduce-global-gdp-by-up-to-2-8/ 33. Lapin Liitto. (10.12.2020). Laajapohjaisen Korona Exit työn avulla yli koronakriisin. https://www.lapinliitto.fi/laajapohjaisen-korona-exit-tyon-avulla-yli-koronakriisin/ 34. Lapin Liitto. (13.01.2021). Korona Exit – tiekartta tarjoaa tehokkaita keinoja koronakriisistä toipumiseen. https://www.lapinliitto.fi/korona-exit-tiekartta-tarjoaa- tehokkaita-keinoja-koronakriisista-toipumiseen/ 35. Leigh, G. (2020). This App Is Emerging As A Leader Among COVID-19 Digital Travel Passes. Forbes. https://www.forbes.com/sites/gabrielleigh/2020/12/14/this-app-is- emerging-as-a-leader-among-covid-19-digital-travel- passes/?utm_source=Publicate&utm_medium=email&utm_content=...&utm_campaign =December+14&sh=34d1e2e62ff2 36. McKinsey & Company. (09.2020). The Travel Industry Turned Upside Down: Insights, Analysis and Actions for Travel Executives. https://www.mckinsey.com/~/media/mckinsey/industries/travel%20transport%20and% 20logistics/our%20insights/the%20travel%20industry%20turned%20upside%20down%2 0insights%20analysis%20and%20actions%20for%20travel%20executives/the-travel- industry-turned-upside-down-insights-analysis-and-actions-for-travel-executives.pdf 37. McKinsey & Company. (19.02.2021). COVID-19 Implications for Business. https://www.mckinsey.com/business-functions/risk/our-insights/covid-19-implications- for-business 38. NET. (01.2021). Urgent coordination needed to ensure travel and tourism drive recovery. https://www.ectaa.org/Uploads/press-releases/NET-Press-release-pepare-travel-FINAL- 25JAN21.pdf 39. NET. (06.2020). NET calls on the EU to match its recognition of tourism’s significance with proper funding: recovery and long-term. https://www.ectaa.org/Uploads/position- papers/D-0520-153-NET-position-paper-Recovery-Plan-002.pdf 40. OECD Policy Responses to Coronavirus (COVID-19). (14.12.2020). Rebuilding tourism for the future: COVID-19 policy responses and recovery. http://www.oecd.org/coronavirus/policy-responses/rebuilding-tourism-for-the-future- covid-19-policy-responses-and-recovery-bced9859/ 50 41. OECD. (n.d.). Key Policy Responses from OECD. https://www.oecd.org/coronavirus/en/policy-responses 42. OECD. (n.d.). Tackling Coronavirus. http://www.oecd.org/coronavirus/en/ 43. OECDiLibary. (16.12.2020). Mitigating the impact of COVID-19 on tourism and supporting recovery. https://www.oecd-ilibrary.org/industry-and-services/mitigating- the-impact-of-covid-19-on-tourism-and-supporting-recovery_47045bae-en, https://doi.org/10.1787/23071672 44. OECDiLibary. (n.d.). Tourism Statistics. https://www.oecd-ilibrary.org/industry-and- services/data/oecd-tourism-statistics_2b45a380-en, https://doi.org/10.1787/2b45a380- en 45. OECDiLibary. (n.d.). Tourism Trends and Policies 2020. https://www.oecd- ilibrary.org/urban-rural-and-regional-development/oecd-tourism-trends-and-policies- 2020_6b47b985-en;jsessionid=OqBW6Khsnc7rR-NoAM1wHxGq.ip-10-240-5-172, https://doi.org/10.1787/20767773 46. Open letter to Ms. Ursula von der Leyen, President, European Commission. (17.09.2020). https://www.ectaa.org/Uploads/position-papers/Joint-Industry-Letter-to-EC-President- 17-September-2020-final.pdf 47. outbox. (04.11.2020). When will tourism bounce back? http://outbox- consulting.com/when-will-tourism-bounce-back.html 48. PATA. (14.09.2020). Examines the Impact of Health and Hygiene on Post COVID-19 Destination Competitiveness in Asia Pacific. https://crc.pata.org/health-hygiene-post- covid-19-destination-competitiveness/ 49. PATA. (2020). The impact of health and hygiene. https://crc.pata.org/wp- content/uploads/PATA-Destination-Competitiveness-Report.pdf 50. PATA. (2020). The Role of Online Travel Agencies in Supporting Asia Pacific SMEs in Recovery. https://bit.ly/PATA_OTA_report 51. Paul, M. (2020). International tourism to bounce back by 2022: UNWTO https://www.traveldailymedia.com/international-tourism-to-bounce-back-by-2022- unwto/ 52. ReportLinker. Cruise Industry. (2021). https://www.reportlinker.com/market- report/Maritime-Passenger- Transport/142672/Cruise?gclid=Cj0KCQiAnb79BRDgARIsAOVbhRpJaQ9_IEJY0Uz0QM_s wLV3_oYnZ0IGI6gAwh81nF0OnKOnVZoGNtYaAq9vEALw_wcB 53. Rosturizm (n.d.). COVID-19. https://tourism.gov.ru/contents/covid-19/ 54. Statista. (2021). Number of available bed days in the cruise industry worldwide, by region 2019 https://www.statista.com/statistics/544699/available-bed-days-in-the- cruise-industry-by-region/#statisticContainer 55. Suomen Työ- ja elinkeinoministeriö (n.d.). Matkailu kasvaa ja uudistuu. https://tem.fi/matkailu 56. The Initiative on Global Markets. (n.d.). COVID-19. https://www.igmchicago.org/covid- 19/ 51 57. The Maritime Executive. (11.05.2020). IMO and WTO Call for Resumption of Cruises to Support Islands and Crew. https://www.maritime-executive.com/article/imo-and-wto- call-for-resumption-of-cruises-to-support-islands-and- crew?fbclid=IwAR0Ps0k4_qIa6fNrI2tZ8Ub8HExMokAStwv8iH5I9WHXpMox_8-RPKCH1ys 58. Tourism Manifesto. (08.09.2020). European Travel and Tourism Sector Urges EU Governments to Agree on Harmonised Travel Restrictions as it Struggles to Survive the Current Crisis. https://www.ectaa.org/Uploads/press-releases/Manifesto-statement- harmonization-travel-restrictions-final-002-09-20.pdf 59. Tourism Manifesto. (08.09.2020). European travel and tourism sector urges EU governments to agree on harmonised travel restrictions as it struggles to survive the current crisis. https://tourismmanifesto.eu/european-travel-and-tourism-sector-urges- eu-governments-to-agree-on-harmonised-travel-restrictions-as-it-struggles-to-survive- the-current-crisis/ 60. Tourism Manifesto. (14.10.2020). Tourism must be part of National recovery and resilience plans. https://www.ectaa.org/Uploads/press-releases/Manifesto-statement- national-recovery-and-resilience-plans.pdf 61. Tourism Manifesto. (17.03.2020). European tourism sector demands urgent support measures to reduce devastating impact of COVID-19. https://www.ectaa.org/Uploads/press-releases/Press-release-supportive-measures- C.pdf 62. TTO Scandinavia. (08.11.2020). Travel in EU on crisis agenda. https://www.ttoscandinavia.com/travel-in-eu-on-crisis-agenda/ 63. UK Hospitality. (n.d.). Up To Date Coronavirus Information For Hospitality Businesses. https://www.ukhospitality.org.uk/page/coronavirus 64. UNWTO. (07.05.2020). International tourist numbers could fall 60-80% in 2020, UNWTO reports. https://www.unwto.org/news/covid-19-international-tourist-numbers-could- fall-60-80-in-2020 65. UNWTO. (n.d.). COVID-19 Response. Guiding tourism's recovery. https://www.unwto.org/tourism-covid-19 66. Visit Europe. (17.6.2020) WE ARE EUROPE. [Video]. https://www.youtube.com/watch?v=aJhSBIXhgfA 67. Visita. (n.d.). Coronaviruset (COVID-19). https://visita.se/medlemsguiden/arbetsgivarguiden/arbetsmiljo/coronaviruset-covid- 19/ 68. VisitDenmark. (n.d.). Analyser og rapporter. https://www.visitdenmark.dk/corporate/videncenter/analyser-og-rapporter 69. VisitNorway. (11.02.2021). Coronavirus and Travelling to Norway. https://www.visitnorway.com/plan-your-trip/coronavirus-and-travelling-to-norway/ 70. WTAAA. (13.04.2020). WTAAA Statement On The Effects Of COVID-19 On The Travel Industry. https://wtaaa.org/pressrelease/wtaaa-statement-on-the-effects-of-covid-19- on-the-travel-industry/ 52 71. WTTC. (27.09.2020). To Recovery & Beyond: The Future of Travel & Tourism in the Wake of COVID-19. https://wttc.org/Research/To-Recovery-Beyond 72. WTTC. (n.d.). COVID-19 Hub. https://wttc.org/COVID-19 53 Lisa 2. Eesti dokumendid ja raportid 1. Anton, A. (2020). Turismivaldkonna programm 2021–2024. https://static1.visitestonia.com/docs/3475775_annika-antonsihime- tulevikku.%20Turismi%20programm%202021%20kuni%202024 2. Arenguseire keskus. (n.d.). Viiruskriisi mõju majandusele – majutus ja toitlustus. https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/11/2020_COVID- 19_Majutus_toitlustus_reisiettevotted-1.pdf 3. EAS TAK. (n.d.). Koolitused ja seminarid, Puhtus ja turvalisus. https://www.puhkaeestis.ee/et/turismiprofessionaalile/koolitused-ja-seminarid/puhtus- ja-turvalisus 4. EAS TAK. (n.d.). Uuringud ja statistika. https://www.puhkaeestis.ee/et/turismiprofessionaalile/uuringud-ja-statistika 5. EAS TAK. Coronavirus and travelling to Estonia. https://www.visitestonia.com/en/why- estonia/coronavirus-and-travelling-to-estonia 6. EAS. (n.d.). COVID-19 mõju Eesti majandusele. https://www.eas.ee/covid-19-moju-eesti- majandusele/ 7. Eesti Hotellide ja Restoranide Liit. (n.d.). COVID-19 erileht. https://ehrl.ee/covid-19/ 8. Eesti Konjunktuuriinstituut. (03.2020). COVID-19 mõju Eesti ettevõtlusele. https://static1.visitestonia.com/docs/3490675_covid-19-moju-eesti- ettevotluselekonjunktuuriinstituut-2020.pdf 9. Eesti Konjunktuuriinstituut. (09.2020). Konjunktuur 3/2020 https://www.ki.ee/failid/Konjunktuur_nr_3_(214)_2020_september.pdf 10. Eesti Konverentsibüroo. (n.d.). COVID-19 seotud piirangud üritustele. https://www.ecb.ee/et/covid-19-seotud-piirangud-uritustele/ 11. Eesti Maaturism. (n.d.). Ettevõte kinnitab – Siin on turvaline. https://www.maaturism.ee/index.php?id=siin-on-turvaline 12. Eesti Pank. (10.06.2020). PROGNOOS. Esmaselt kriisiabilt tuleb liikuda pikaajalisema plaani juurde. https://www.eestipank.ee/press/prognoos-esmaselt-kriisiabilt-tuleb- liikuda-pikaajalisema-plaani-juurde-10062020 13. Eesti Pank. (10.06.2020). Rahapoliitika ja Majandus 2/2020. https://www.eestipank.ee/publikatsioon/rahapoliitika-ja-majandus/2020/rahapoliitika- ja-majandus-22020 14. Eesti Pank. (10.11.2020). Välisturistid kulutasid Eestis 145 miljonit eurot ehk 330 miljonit eurot vähem kui aasta eest. https://www.eestipank.ee/press/valisturistid-kulutasid-eestis- 145-miljonit-eurot-ehk-330-miljonit-eurot-vahem-kui-aasta-eest-10112020 15. Eesti Pank. (16.12.2020). PROGNOOS. Majanduse kriisieelne tase taastub tõenäoliselt järgmise aasta teises pooles. https://www.eestipank.ee/press/prognoos-majanduse- kriisieelne-tase-taastub-toenaoliselt-jargmise-aasta-teises-pooles-16122020 16. Eesti Pank. (25.03.2020). Eesti Pank esitles majanduslanguse erinevaid stsenaariume. https://www.eestipank.ee/press/eesti-pank-esitles-majanduslanguse-erinevaid- stsenaariume-25032020 54 17. Eesti Pank. (25.03.2020). Majanduslangus kujuneb eeldatavasti suuremaks kui 6%. https://www.eestipank.ee/press/majanduslangus-kujuneb-eeldatavasti-suuremaks-kui- 6-25032020 18. Eesti Pank. (25.05.2020). Koroonakriis jättis Eesti I kvartalis ilma 200 000 turistist. https://www.eestipank.ee/press/koroonakriis-jattis-eesti-i-kvartalis-ilma-200-000-turistist- 25052020 19. Eesti Pank. (28.08.2020). Reisipiirangute tõttu jäi Eestil 2020. aasta II kvartalis saamata 400 miljonit eurot. https://www.eestipank.ee/press/reisipiirangute-tottu-jai-eestil-2020- aasta-ii-kvartalis-saamata-400-miljonit-eurot-28082020 20. Eesti Pank. (29.09.2020). Valitsus saab hajutada ebakindlust tuleviku suhtes. https://www.eestipank.ee/press/valitsus-saab-hajutada-ebakindlust-tuleviku-suhtes- 29092020 21. Eesti Pank. (9.02.2021). Eestil jäi 2020. aastal koroonakriisi tõttu välisturistidelt saamata miljard eurot. https://www.eestipank.ee/press/eestil-jai-2020-aastal-koroonakriisi-tottu- valisturistidelt-saamata-miljard-eurot-09022021 22. Eesti Turismifirmade Liit. (n.d.). Reisi vastutustundlikult. https://etfl.ee/reisijale/ 23. https://www.arenduskeskused.ee/uuring-kriisi-perioodil-oli-tegevus-osaliselt-voi- taielikult-peatunud-77-uhendustest/ 24. Ida/Viru. (n.d.). Siin on turvaline. https://idaviru.ee/siin-on-turvaline/ 25. Kantar EMOR. (n.d.). Eriolukorra radar: COVID-19 mõju Eesti elanikele ja ettevõtetele. https://www.kantaremor.ee/eriolukorra-radar-covid-19-moju-eesti-elanikele-ja- ettevotetele/ 26. Kriis.ee. (n.d.). Koroonaviirus, tervis. https://www.kriis.ee/et/eriolukord-koroonaviirus 27. Leesment, M. (20.03.2020). Postimees. Mida tähendab Eesti majanduse jaoks poolteist kuud välisturistideta. https://majandus24.postimees.ee/6928677/mida-tahendab-eesti- majanduse-jaoks-poolteist-kuud-valisturistideta 28. Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik. (suvi 2020). COVID-19 mõju järeluuring. 29. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. (2013). Eesti riiklik turismiarengukava 2014-2020. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3191/1201/3015/lisa.pdf# 30. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. (30.10.2020). Uus arengukava seob teaduse tihedamalt ühiskonna ja majandusega. https://www.mkm.ee/et/uudised/uus- arengukava-seob-teaduse-tihedamalt-uhiskonna-ja-majandusega 31. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. (31.07. 2020). MKM kriisimeetmete töörühm valmistub võimalikuks teiseks laineks. https://www.mkm.ee/et/uudised/mkm- kriisimeetmete-tooruhm-valmistub-voimalikuks-teiseks-laineks 32. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. (4.09.2020). Minister Siem andis valitsusele ülevaate ettepanekutest majanduse elavdamiseks. https://www.mkm.ee/et/uudised/minister-siem-andis-valitsusele-ulevaate-ettepanekutest- majanduse-elavdamiseks 33. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. (n.d.). Turism. https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/turism 34. New Baltic Hospitality Forum veebinarid. (juuni-august 2020). Back to Business Webinars – Äriärataja veebinarid. https://newbaltichospitality.com/webinars/ 55 35. OSKA. (12.01.2021). Olulisemad oskused, mis koroonakriisis ellu jääda aitavad. https://oska.kutsekoda.ee/2021/01/olulisemad-oskused-mis-koroonakriisis-ellu-jaada- aitavad/ 36. OSKA. (8.12.2020). Valmisid OSKA COVID-mõjude analüüs ning isikuteenuste ja töötleva tööstuse uuringud. https://oska.kutsekoda.ee/2020/12/valmisid-oska-covid-mojude- analuus-ning-isikuteenuste-ja-tootleva-toostuse-uuringud/ 37. Rahandusministeeriumi. (09.10.2020). Majandusprognoosid. https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja- majandus/majandusprognoosid 38. Riigikantselei. (27.04.2020). COVID-19 levikust põhjustatud olukorrast väljumise strateegia. 39. Riigikogu Arenguseire Keskus. (n.d.). COVID-19 mõju arengusuundumustele ning tähendus Eesti majanduse struktuurile ehk üldise majandusarengu stsenaariumid. https://www.riigikogu.ee/arenguseire/covid19/ 40. Tallinn. (2.11.2020). COVID-19 leviku tõkestamise plaan. https://www.tallinn.ee/est/veerise/COVID-19-leviku-tokestamise-plaan-9 41. Tallinna Sadam. (12.03.2020). Kommentaar Vabariigi Valituse otsusele kruiisilaevade vastuvõtu edasilükkamiseks kuni 01.05.2020. https://www.ts.ee/kommentaar-vabariigi- valituse-otsusele-kruiisilaevade-vastuvotu-edasilukkamiseks-kuni-01-05-2020/ 42. Tartu. (n.d.). Tarbijamärgis „Siin on turvaline“. https://www.tartu.ee/et/tarbijamargis- siin-on-turvaline 43. Terviseamet. (n.d.). Koroonaviiruse haigus COVID-19. https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus 44. VisitPärnu. (n.d.). Pärnu linn soovitab, ettevõte kinnitab: meil on turvaline. https://visitparnu.com/parnu-linn-soovitab/ 45. Välisministeerium. (1.07.2020). Close the Digital Divides: the Digital Response to COVID- 19. https://vm.ee/en/close-digital-divides-digital-response-covid-19 46. Välisministeerium. (n.d.). Reisi Targalt/COVID-19. https://reisitargalt.vm.ee/koroonaviirus/ 56 Lisa 3. Intervjueeritud välisorganisatsioonide eksperdid 1. Association of Hungarian Travel Agencies (MUISZ), liige, 28.12.2020 2. Deutsche Zentrale für Tourismus, programmijuht, 10.12.2020 3. European Travel Commission (ETC), tegevjuht, 05.01.2021 4. Flight Centre Travel Group & Discova DMC in Malaysia, direktor; FATA, auliige, MATTA, endine president, 23.12.2020 5. Hellenic Association of Travel and Tourist Agencies’ (HATTA), asepresident, 21.12.2020 6. International Congress and Convention Association (ICCA), regionaaldirektor, 23.12.2020 7. Lapin Liitto/Regional Council of Lapland, programmijuht, 18.12.2020 8. Latvia Travel/Investment and Development Agency of Latvia, juhtkonna liige, 11.12.2020 9. Lithuanian Association of Hotels & Restaurants, juhatuse liige, 16.12.2020 10. Polish Chamber of Tourism (PIT), president, 30.12.2020 11. Polish Tourism Organization, programmijuht, 15.12.2020 12. Rosturizm, programmijuht, 16.12.2020 13. The Association of Hotels & Restaurants of Latvia, juhtkonna liige, 17.12.2020 14. The European Travel Agents' and Tour Operators' Associations (ECTAA), peasekretär, 22.12.2020 15. The Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD), poliitikaanalüütik, vastatud kirjalikult, 21.12.2020 16. UK Hospitality, juhatuse liige, 11.12,2020 17. Visita (Rootsi), juhtkonna liige, 14.12.2020 18. VisitDenmark, juhtkonna liige, 14.12.2020 19. VisitFinland/BusinessFinland, juhtkonna liige, 10.12.2020 20. VisitNorway/Innovation Norway, programmijuht, 15.12,2020 57 Lisa 4. Küsimused rahvusvahelistele ekspertidele 1. Arrival of the crisis: How do you assess the reaction of the tourism sector to the crisis in your country? What were the most decisive factors? 2. In the middle of the crisis: How do you assess the impact until now and the current impact of the crisis on the tourism sector in your country? What were and are the most decisive factors? 3. Exiting the crisis: What are the key scenarios, priorities and intervention measures for the tourism sector to exit the crisis in your country? 4. Post-crisis “new normality”: How do you assess the so-called post-crisis "new normality" in the tourism sector in general and in your own country? What will be the most decisive factors? When could this post-crisis "new normality" emerge? 58 Lisa 5. Intervjueeritud Eesti turismisektori esindajad Eesti turismisektori esindajatena intervjueeriti ettevõtete omanikke, juhatuse liikmeid ja tegevjuhtkonna liikmeid või struktuuriüksuste juhte. 23. Mooska talu suitsusaun, Mooska OÜ, 1. Adrenaator Grupp OÜ, 15.12.2021 09.12.2020 2. Alexela kontserdimaja, Tallinna 24. Mulliga ja Mullita, Spumante OÜ, Kontserdimaja AS, 11.12.2020 08.12.2020 3. Apollo kino OÜ, 16.12.2020 25. Mäetaguse Mõisahotell, Mehntack OÜ, 4. Blueray OÜ (virtuaalsed ajaaugud), 15.12.2020 27.11.2020 26. Nipernaadi Matkaklubi MTÜ 5. Destination Management Estonia OÜ 27. Palace Hotell, HMP Hotellid OÜ, 10.12.2020 07.12.2020 28. Pärnu Muuseum SA, 10.12.2020 6. Dorpat Hotell ja Konverentsikeskus, 29. Reiser OÜ, 13.12.2020 Dorpat OÜ, 08.12.2020 30. Roosta puhkeküla, Swedest Motel 7. E-Turist Reisibüroo OÜ, 11.12.2020 Group AS, 9.12.2020 8. Eckerö Line AB OY Eesti filiaal. 31. Saaremaa Hotell, Saare Hotell OÜ, 11.12.2020 19.12.2020 9. Estonian Wildlife Tours, Estonian 32. Soomaa.com, OÜ Viis Aastaaega, 16.12.2020 Nature OÜ, 14.12.2020 33. Tallinna Giidide Ühing MTÜ, 14.12.2020 10. Germalo Reisid OÜ, 14.12.2020 34. Tallinna Kultuurikatel SA, 7.12.2020 11. Haven Kakumäe, Kakumäe Jahisadam 35. Tallinna Teletorn SA, 11.12.2020 OÜ, 14.12.2020 36. Toila Spa Hotell, AS Toila Sanatoorium, 12. Hedon Spa ja Hotel, Supeluse Hotell 16.12.2020 OÜ, 10.12.2020 37. Travibest Reisibüroo OÜ, 14.12.2020 38. TS Laevad OÜ, 18.12.2020 13. Hektor Konteinerhotell, Hektor Design 39. Uhtjärve Ürgoru Nõiariik OÜ, Hostels OÜ, 10.12.2020 15.12.2020 14. Hiiumaa giidide esindaja, 11.12.2020 40. Vabank Tartu, Weekend Club OÜ, 15. Järvamaa giidide esindaja, 11.12.2020 18.12.2020 16. Kalev Spa Hotell ja Spa, OÜ Kalevi 41. Valgamaa giidide esindaja,16.12,2020 Veekeskus, 11.12.2020 42. Vihula mõis, Vihula Manor Hospitality 17. Kihnu Veeteed AS, 17.12.2020 OÜ, 09.12.2020 43. Wris Reisibüroo, AS Wris, 07.12.2020 18. Kubija Hotell, Pintmann Grupp OÜ, 44. Ööbiku Gastronoomiatalu, Gastro Talu 15.12.2020 OÜ, 14.12.2020 19. Leib Restoran OÜ, 16.12.2020 20. Lottemaa Teemapark OÜ, 14.12.2020 21. Maitseelamuse Koda, Peipsimaa Kogukonnaköök MTÜ, 14.12.2020 22. Matkajuht OÜ, 14.12.2020 59 Lisa 6. Intervjuuküsimused turismisektoriga seotud ettevõtjatele I KRIIS TÄNASENI 1. Millisel määral olete turismiga seotud ning kas ja kui palju on see koroonakriisi ajal teie jaoks muutunud? 2. Kirjeldage, mis on muutunud/mida olete muutnud koroonakriisi ajal: 2.1. teie jaoks turu ja klientide osas? 2.2. teie ettevõttes/organisatsioonis? 3. Millise hinnangu annate koroonakriisi ajal pakutavatele abimeetmetele? 4. Kuidas hindate ühiskonna, turismisektori, riigi (valitsuse, MKMi, EASi) ning eriala- tööandjate liitude reageerimist koroonakriisile Eesti turismis? II KRIISIST VÄLJA 5. Millised on teie ettevõtte/organisatsiooni eesmärgid ja tegevused koroonakriisist väljum iseks? 6. Milline on teie ettevõte/organisatsioon koroonakriisi järel (suurimad erinevused, võrreldes aastat 2019 aastaga 2023)? 7. Milline peaks olema riigi (valitsuse, MKMi, EASi) roll, plaan, eesmärgid ja tegevused Eesti turismi koroonakriisist väljumiseks? 8. Milline on Eesti turism koroonakriisi järel (suurimad erinevused võrreldes näiteks aastat 2019 kuni kolme järgmise aastaga)? 9. Kuidas hindate järgmisi Eesti turismi arengustsenaariume koroonakriisist väljumise ja kriisijärgse olukorra kohta? 60 Lisa 7. Fookusgrupi intervjuudel osalenud organisatsioonid 1. Eesti Giidide Liit MTÜ 2. Eesti Hotellide ja Restoranide Liit MTÜ 3. Eesti Konverentsibüroo MTÜ 4. Eesti Loodusturismi Ühing MTÜ 5. Eesti Maaturism MTÜ 6. Eesti Spaaliit MTÜ 7. Eesti Turismifirmade Liit MTÜ (andis sisendi kirjalikult) 8. Eesti Turismihariduse Liit MTÜ 9. Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA 10. Lõuna-Eesti turismiklaster 11. Nordic Aviation Group AS 12. Põhja-Eesti Turism SA 13. Pärnu Linnavalitsus 14. Reisibüroode Liit MTÜ 15. Tallinna Lennujaam AS 16. Tallinna LV Turismiosakond 17. Tallinna Sadam AS 18. Tartu Külastuskeskus 19. TS Laevad (registreerus ja sai materjalid, aga ei õnnestunud ühist aega leida) 20. Visit Saaremaa MTÜ 61 Lisa 8. Terviseameti epidemioloogilised prognoosid 2021 jaanuari keskpaiga seisuga Koroonaviiruse praegune laine Eestis kestab Terviseameti positiivse prognoosi kohaselt kuni aprilli alguseni, neutraalse prognoosi puhul maini ja negatiivse prognoosi korral on viirus madala intensiivsusega ringluses ka suvel. Kahjuks ei ole nendes prognoosides arvesse olnud võimalik võtta viiruse uute mutatsioonide puhanguid. Terviseamet arvamusel osutub viirus positiivse prognoosi järgi sesoonseks ehk vaktsineerimise mõju saab olema piisavalt suur enne järgmist respiratoorsete viiruste sesooni. Neutraalse prognoosi puhul võib oodata järgmises respiratoorsete viiruste sesoonis ehk novembris-detsembris uut lainet ning negatiivne stsenaarium ei välista vahepeal tekkivaid uute mutatsioonide puhanguid. Vaktsineerimise mõju jõuab eeldatavasti tasemeni, mil Eesti turismimajandusel puudub vajadus tegevuspiirangute järele Terviseameti positiivse prognoosi korral, kui vaktsineeritud on vähemalt 50% riskirühmadest ning ca 25% tavapopulatsioonist. Vaktsiin on efektiivne ringluses oleva viiruse tüve vastu. Immuunvastus on hea ja püsiv vähemalt ühe hooaja jooksul (kui on tegemist sesoonse viirusega). Neutraalses prognoosis oleks vaktsineeritud vähemalt 30% riskirühmadest ning vaktsiini ei jätku ülejäänud populatsiooni vaktsineerimiseks. Negatiivses prognoosis muteerub viirus nii, et vaktsiin ei ole enam efektiivne ringleva tüve suhtes, haigestumus jääb praegusele tasemele ning esineb oht tervishoiusüsteemi ülekoormuseks, mille vältimiseks/maandamiseks on vaja kehtestada piiranguid. Üle Eesti riigipiiri nii sisse kui välja reisivate turistide kohustuslikus vaktsineerituses ja selle tõendamises on Terviseamet seisukohal, et tervishoiuteenused ei ole Eestis üldiselt kohustuslikud ning seda järgitakse ka praeguse viiruse vastase vaktsineerimise puhul. Vaktsineerimata inimestele rakendub karantiini kohustus ning vaktsineeritud inimestel peab olema vastav (rahvusvaheline) sertifikaat vaktsineerimisstaatuse tõendamiseks. 62 Lisa 9. COVID-19 majandusmõju Eesti turismile, statistika koondaruanne Statistilise aruande andmeallikad Kvantitatiivse analüüsi käigus võrreldi 2020. aasta kriisiperioodi kevadest sügiseni (märts - oktoober) 2019. aasta sama perioodiga. Analüüsi eesmärk oli anda ülevaade muutustest ettevõtete majandustegevuses seoses COVID-19 pandeemiaga turismile omastes ning turismiga seotud majandusharudes. Andmed on pärit järgmistest andmeallikatest: • Statistikaametist uuringu allhankega saadud kombineeritud andmestik: o majutustegevus, o õhu- ja veetransport, o käibedeklaratsioonide andmed, o töötamise registri (TÖR) andmed, o tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (TSD) andmed, o mõned diagrammid on võetud otse Statistikaameti allhankest. • Avalikest andmekogudest pärit andmed: o Eesti Panga andmed: maksebilansi andmed (reisiteenuste ja reisijateveo eksport ja import), mitteresidentide reisid Eestisse ja Eesti residentide välisreisid; o Eesti Töötukassa andmed töötasu hüvitiste kasutamise kohta; o Tallinna Sadama ja Tallinna Lennujaama reisijateveo andmed; o Saaremaa, Hiiumaa ning mandri vahelise praamiliikluse reisijate andmed. Statistikaameti andmestikus on käibedeklaratsioonidest andmed koondatud järgmistel põhimõtetel: 1. Liidetud on käibedeklaratsiooni read: rida 1 + rida 2 + rida 3 + rida 8 + rida 9 - rida 6 - rida 7. 2. Käibedeklaratsiooni andmed on lingitud tegevusala leidmiseks majandusüksuste statistilise registriga (EMTAKi koodid – vastavad selgitused on toodud ka tabelis 20, lk …). Turismi satelliitkonto koostamisel võetakse arvesse lisaks ettevõtetele ka muid asutusi, MTÜ-sid, FIE-sid ja finantsinstitutsioone. Seetõttu sisaldavad käibeandmed lisaks ettevõtetele ka muid asutusi, mis on hõlmatud käibedeklaratsiooni ja majandusüksuste statistilise registri linkimisel tekkinud andmetes. Enamikus andmestikes on andmed jaotatud turismi satelliitkontole sarnaselt turismile omaste, turismiga seotud ja muude majandusharude lõikes (tabel 20, lk 103) ning koondatud vastavatesse lõigetesse järgnevalt: 1. ettevõtete/asutuste arv on vastavad andmed esitanute arv (EMTAK kood). 2. ettevõtete suuruste jaotus on toodud lõigetes: a. kuni 10 töötajat; 11–50 töötajat; rohkem kui 50 töötajat. 63 3. piirkondade jaotus: a. Tallinn (Harjumaa üks osa); b. Põhja-Eesti (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Harjumaa (v.a Tallinn), Järvamaa, Raplamaa); c. Lääne-Eesti (Läänemaa, Hiiumaa, Saaremaa, Pärnumaa); d. Lõuna-Eesti (Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa, Viljandimaa). Andmed on esitatud enamasti 2019. ja 2020. aasta kohta jaanuarist oktoobrini (välja arvatud koondandmed 2019. aasta kohta). Ülevaade rahvusvahelisest ja riigisisesest transpordist Eesti Panga maksebilansi andmetega on vaadeldud reisijateveo ja erinevate reisiteenuste muutumist 2019. ja 2020. aasta esimeses kahes kvartalis (Joonis 5). Ekspordi muutustest nähtub, et kui esimeses kvartalis on langus olnud enamikus valdkondades väike, õhutranspordi reisijatevedu isegi tõusis 2019. aastal samal perioodil, siis teise kvartali muutused on oluliselt suuremad. Langus jääb vahemikku 75–94%. Samas ülepiiri ja lühiajaliste töötajate kulutused on langenud kõigest 18%. Impordi puhul on trend sarnane ekspordiga. 500 40% 21% 450 20% 400 3% 0% 350 0% -16% -16% -15% -16% -18% -20% 300 -20% 250 -40% 200 150 -60% -75% -78% 100 -79% -82% -87% -89% -80% 50 -94% 0 -100% Ülepiiri- ja lühiajaliste Õhutransport: Muud kulutused Ärireisid Reisiteenused Erareisid Meretransport: Maanteetransport: reisijatevedu töötajate kulutused reisijatevedu reisijatevedu ärireisidel I kv 2019 II kv 2019 I kv 2020 II kv 2020 2019 I kv/2020 I kv 2019 II kv/2020 II kv Joonis 5. Eksport (miljonid eurod), muutused 2020/2019 (%). Allikas: Eesti Panga maksebilanss Reisijateveo andmetest on kasutatud järgmisi andmeid: • Tallinna Lennujaama reisijate info; • Tallinna Sadama reisijate info; 64 • TS Laevad (Tallinna Sadama tütarettevõte) reisijate info Saaremaa ja Hiiumaa liinidel. Tallinna Lennujaama reisijate arv kasvas nii 2020. aasta jaanuaris kui ka veebruaris. Sel ajal levis COVID-19 viirus peamiselt Hiinas, kuivõrd esimene juhtum Euroopas registreeriti 24.01.2020 Prantsusmaal. 11.03.2020 kuulutas WHO välja pandeemia3. Eestis kehtestati eriolukord 12.03.2020 ning eriolukorraga kaasnes mitu piirangut, mis mõjutasid oluliselt ka reisimist. Alates 17.03 võisid Eestisse siseneda vaid Eesti kodanikud, Eesti tähtajalist või pikaajalise elaniku elamisluba ja elamisõigust omavad välismaalased ning tähtajalist või alalist elamisõigust omavad Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud, samuti nende otsejoones alanejad või ülenejad sugulased või abikaasad. Lisaks võisid Eestisse siseneda diplomaatiliste esinduste või konsulaaresinduste töötajad ja nende perekonnaliikmed, kui neil ei esinenud haigusnähte. Veel võisid riiki siseneda teatud eranditel kauba transportijad (rahvusvaheline kaubavedu), terviseteenuse osutajad ning muude hädaolukorra lahendamiseks vajalike teenuste osutajad. Samuti võisid siseneda need välismaalased, kes kasutasid Eestit oma elukohariiki jõudmiseks.4 Kõik need piirangud tõid kaasa reisijate hulga vähenemise Tallinna lennujaamas. Märtsis vähenes reisijate arv rahvusvahelistel lendudel võrreldes 2019. aasta märtsiga 55%, kuid aprillis vähenes nii sise- kui rahvusvaheliste lendude reisijate arv 99%. Rahvusvaheliste lendude reisijate hulk oli ka mais ja juunis väiksem (97%) kui eelmisel aastal samal ajal. Siselendude reisijate arv oli juunis 16% väiksem eelmise aasta juunist, kuid siselennud moodustavad Tallinna lennujaama tööst vaid marginaalse osa. Juulis ja augustis reisijate arv kasvas, kuid võrreldes 2019. aastaga oli vahe siiski vastavalt 77% ja 75% (joonis 6, 7). 350,000 300,000 250,000 200,000 322,421 315,774 314,691 308,695 298,607 263,585 150,000 228,745 211,045 209,467 203,056 193,998 100,000 102,255 42,995 2020 22,626 2020 80,927 2020 72,078 2,976 9,509 50,000 0 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2019 2019 2019 2020 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Sept Välislennud Siselennud Joonis 6. Reisijate arv (sise- ja välislennud). Allikas: Tallinna Lennujaam 3 https://www.ecdc.europa.eu/en/covid-19/timeline-ecdc-response 4 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/eriolukord/sel_vv2078.pdf 65 40% 20% 8% 0% 4% Jaanuar Mai Juuli August Märts Veebruar Juuni Aprill September -20% -40% -55% -60% -77% -75% -80% -86% -93% -100% -99% -97% Välislennud Siselennud Joonis 7. Lennureisijate arv ja lennureisijate arvu muutus sise- ja välislendudel 2019–2020 (jaanuar– september), %. Allikas: Tallinna Lennujaam Suurema osa Tallinna lennujaama reisijate arvust moodustavad regulaarlendude reisijad. Pärast eriolukorra kehtestamist vähenes regulaarlendude reisijate arv märtsis 57% ning mitteregulaarlendude reisijate arv 40%. Mitteregulaarlendude veidi väiksemat vähenemist saab ilmselt põhjendada vajadusega lennutada erinevate turismipakettidega välismaale läinud Eesti elanikud siiski Eestisse tagasi. Aprillis ei toimunud peaaegu üldse regulaarlende ega mitteregulaarlende. Pärast piirangute leevenemist oli mais ja juunis võimalik mõnda sihtkohta lennata. Juulis ja augustis vähenes regulaarlendude reisijate hulk mõlemas kuus 74% võrreldes eelmise aasta sama ajaga (joonis 8, 9). 350,000 36,610 300,000 41,554 38,044 42,104 39,054 250,000 30,704 20,862 200,000 192,439 21,006 191,407 20,239 186,903 18,121 177,728 18,098 289,447 279,618 277,934 269,110 262,131 150,000 235,538 210,212 100,000 70,8824,814 75,6378,760 5,364 12,516 90,784 10,137 50,000 2,723 355 39,861 24,771 404 276 0 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Sept Regulaarlennud Mitteregulaarlennud Joonis 8. Regulaarlendude ja mitteregulaarlendude reisijate arv. Allikas: Tallinna Lennujaam 66 40% 20% 0% Jaanuar Mai Juuli Juuni August Märts Veebruar Aprill September -20% -40% -60% -80% -100% Regulaarlennud Mitteregulaarlennud Joonis 9. Lennureisijate arv ja lennureisijate arvu muutus regulaar- ja mitteregulaarlendudel 2019– 2020 (jaanuar–september), %. Allikas: Tallinna Lennujaam Tallinna sadama reisiliiklust mõjutasid samuti eriolukorra kehtestamine ning järgnenud piirangud. Kohe pärast eriolukorra algust piirati liikumist huvireisi eesmärgil laevale minekuks marsruudil Tallinn-Stockholm-Tallinn5. Turismi eesmärgil Eestisse siseneda ei saanud, kuivõrd alates 17.03 võisid Eestisse siseneda vaid Eesti kodanikud ja alalise elamisloaga inimesed. Alatest 14.05 hakati järk-järgult piiranguid vähendama ning alates 18.05 lõpetati eriolukord.6 Kõik need piirangud on toonud kaasa reisijate arvu vähenemise Tallinna sadamas. Sarnaselt lennujaamaga kasvas reisijate hulk jaanuaris ja veebruaris võrreldes 2019. aasta sama perioodiga, kuid pärast eriolukorra ja sellega seotud piirangute kehtestamist vähenes reisijate arv üle 90%. Suvekuudel (juuni–august) reisijate arv kasvas võrreldes mai ja aprilliga märkimisväärselt, kui reisijaid oli siiski kuni 70% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil (joonis 10). 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/314032020001 6 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/eriolukord/sel_vv20158.pdf 67 1800000 40% 1600000 1658607 20% 17% 1400000 6% 1418173 0% 1200000 1292613 1000000 -20% 1071627 937224 800000 -40% 779411 738229 600000 -56% -55% 658937 640932 614654 -60% 606024 -61% 552791 -65% 526472 400000 -70% 382148 291087 105112 324628 -80% 44042 200000 -90% -94% 0 -100% jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september 2019 Reisijate arv 2020 Reisijate arv 2020 Muutus 2019/2020 Joonis 10. Tallinna sadama reisijate arv ning reisijate arvu muutus 2019–2020 (jaanuar–september), %. Allikas: Tallinna Lennujaam Nii Tallinna lennujaama kui ka Tallinna sadama reisijate arv vähenes aprillis ligi 100% ehk reise peaaegu ei toimunud. Suvekuudel (juuni–august) reisijate arv küll pisut taastus, kuid võrreldes 2019. aastaga oli reisijate arv märkimisväärselt väiksem. Eeltoodu mõjutas nii Tallinna sadama kui lennujaama toimimist, kuid lennu- ja laevaliikluse vähesus tähendas, et välisturistidel oli keeruline Eestisse jõuda (mitte transpordiühenduste vähesuse pärast, vaid riiki sisenemisel kehtivate piirangute pärast), mis omakorda mõjutas ka teiste majandusharude ettevõtete tegevust. Eesti panga andmetel jõudis 2020. aasta II kvartalis Eestisse vaid 120 000 välisturisti, mida oli 94% vähem kui 2019. aasta II kvartalis. Välisturistid jätsid Eestisse 400 miljonit eurot vähem kui aasta eest. Saarte ja mandri vahelist liiklust mõjutasid pärast eriolukorra algust kehtestatud liikumisvabaduse piirangud Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Ruhnu, Kihnu ja Muhu valla territooriumil. Saarelt sai lahkuda, kui inimese elukoht oli liikumispiiranguga territooriumil, kuid töökoht oli väljaspool liikumispiiranguga territooriumilt. Samas ei olnud pärast liikumist tööle enam tagasipöördumise võimalust oma elukohta kuni piirangute kehtetuks tunnistamiseni.7 28.04 hakati liikumispiiranguid saarte ja mandri vahel leevendama. Esialgu 7 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/eriolukord/sel_pm2033.pdf 68 hakati väljastama ühekordseid lubasid liikumaks saarte ja mandri vahel8. Alates 04.05 lubati liikumist saarte ja mandri vahel inimestel, kelle enda või lähima pereliikme elukoha aadress, lisa-aadress või viibimiskoha aadress on rahvastikuregistri järgi Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Ruhnu, Kihnu, Muhu vald või Manija saar.9 Alates 08.05 tunnistati täiendavad liikumispiirangud saartel kehtetuks10. Kõikide nende piirangute kehtestamine ning hilisem leevendamine on mõjutanud ka praamiliiklust nii Saaremaa kui ka Hiiumaa ja mandri vahel. Märtsis ja aprillis vähenes reisijate liikumine Saaremaa, Hiiumaa ja mandri vahel üle 90%. Pärast eriolukorra piirangute lõppu hakkas ka liikumine saarte ja mandri vahel taastuma. Perioodil juuni–oktoober sõitis Hiiumaa ja mandri vahel sama palju või isegi rohkem reisijaid kui 2019. aastal samal ajal. Saaremaa ja mandri vahel liikus juulis ja augustis sama palju või pisut vähem reisijaid kui eelmisel aastal samal ajal (joonis 11). 300,000 40% 283,950 250,000 20% 251,628 250,129 246,083 0% 200,000 213,383 -20% 150,000 166,525 149,701 -40% 136,233 131,161 127,543 126,703 119,114 100,000 113,088 109,724 104,754 -60% 101,013 95,598 93,549 87,671 85,489 81,189 80,194 76,836 72,476 50,000 30,246 25,671 28,811 26,149 31,782 45,973 17,102 44,172 49,884 38,483 47,019 46,271 41,775 47,105 -80% 9,595 4,709 0 -100% 2019 Saaremaa 2019 Hiiumaa 2020 Saaremaa 2020 Hiiumaa 2020 Saaremaa (muutus) 2020 Hiiumaa (muutus) Joonis 11. Reisijate arv ning reisijate arvu muutus Saaremaa ja Hiiumaa liinidel 2019–2020, jaanuar– oktoober. Allikas: Tallinna Sadam 8 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/eriolukord/pm2068k.pdf 9 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/sel_vv20133k.pdf 10 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/eriolukord/sel_pm2080k.pdf 69 Saarte ja mandri vahel liikus 2020. aasta märtsis ja aprillis väga vähe reisijaid, põhjus oli seotud rangete liikumispiirangutega. Suvekuudel reisijate arv taastus ning võib eeldada, et saartele jõudis sama palju või isegi mõnevõrra rohkem turiste kui eelmisel aastal samal ajal. Ülevaade majutusstatistikast Välis- ja siseturistide ööbimised regioonide lõikes Majutuse kohta on kättesaadavad Statistikaameti andmed majutatute ja ööbimiste kohta erinevate elukohariikide lõikes majutusettevõtetes jaanuarist oktoobrini aastatel 2019 ja 2020. Esmalt antakse ülevaade kõikide elukohariikide ja siis välisturistide ööbimiste arvudest, tuues välja andmed Eesti kohta üldiselt ning kolmes peamises regioonis eraldi. Regioonid jagunesid põhja (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa), lääne (Läänemaa, Pärnumaa, Saaremaa ja Hiiumaa) ja lõuna (Tartumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa, Viljandimaa, Võrumaa ja Valgamaa) regioonideks, millele lisandub eraldi Tallinn. Kogu Eesti lõikes oli jaanuaris ja veebruaris ööbimiste arvus mõningane kasv (juurdekasv on vastavalt 4% ja 9%, joonis 12), kuid märtsis, kui 2020. aastal kehtestati eriolukord, langes ööbimiste arv 58% võrreldes 2019. aasta märtsiga. Aprillis ja mais oli langus veelgi suurem, kuid juunis, kui eriolukorrast tingitud meetmeid leevendama hakati, näitas ööbimiste arv taastumise märke, ent jäi augustiks siiski kolmandiku võrra väiksemaks kui aasta varem. Septembris ja oktoobris liikus ööbimiste trend taas vähenemise poole. 1,000,612 1,200,000 20% 885,139 4% 9% 743,547 1,000,000 0% 652,213 591,183 587,683 545,030 544,075 800,000 -20% 481,794 420,897 414,584 411,047 394,683 379,649 -33% 600,000 -40% 301,351 284,855 283,959 -35% -48% 177,167 400,000 -58% -59% -48% -60% 83,417 43,078 200,000 -80% -91% -86% 0 -100% Jaanuar Mai Juuni Juuli August Oktoober Veebruar Märts Aprill September 2019 2020 Muutus 20/19 Joonis 12. Ööbimised 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas: Statistikaamet 70 Kui vaadata maakondades ja suuremates linnades toimunud muutusi jaanuarist oktoobrini ja võrrelda kahte aastat, siis on ööbimiste langus Eesti majutusasutustes tervikuna olnud 45% (joonis 13). Lääne-Viru mk Ida-Viru mk ..Pärnu linn Viljandi mk ..Tartu linn Jõgeva mk Kogu Eesti Pärnu mk Lääne mk Saare mk Valga mk Harju mk Põlva mk Tartu mk Järva mk Võru mk Hiiu mk Tallinn 500,000 10% 0 0% -2,431 -4,918 -13,377 -20,910 352 -35,870 -41,848 -44,135 -59,785 -83,490 -10% -124,142 -127,185 -189,228 -500,000 -205,412 -267,544 -298,578 0.9% -20% -1,000,000 -6% -14% -24% -23% -30% -1,500,000 -28% -28% -27% -27% -31% -33% -40% -1,671,847 -2,000,000 -38% -37% -42% -44% -44% -50% -2,500,000 -60% -46% -2,740,255 -3,000,000 -70% -61% arvuline muutus % Joonis 13. Ööbimised maakondades 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas: Statistikaamet Maakondades toimunud muutusi detailsemalt uurides selgus, et enamasti on trendid samad, mis üldises plaanis, kuid näiteks Tallinna turism (joonis 14) taastus augustiks kaks korda madalamale tasemele kui Eestis üldiselt, samas kui Harjumaa tervikuna taastus Eesti üldisest tasemest ainult veidi madalalamale tasemele. Sügise saabudes hakkas ööbimiste arv aasta varasemate näitajatega võrreldes uuesti langema. 399,190 366,528 450,000 20% 329,009 14% 296,550 400,000 274,231 271,985 7% 0% 242,731 350,000 211,130 200,769 198,688 197,489 300,000 -20% 175,982 168,732 152,162 250,000 -40% 200,000 -58% -58% 90,068 81,579 76,347 61,672 150,000 -59% -60% 23,311 -67% 14,766 100,000 -72% -92% -81% -80% 50,000 -94% 0 -100% Jaanuar Mai Juuli Oktoober Märts Juuni August Veebruar Aprill September 2019 T 2020 T Muutus 20/19 T Joonis 14. Ööbimised Tallinnas 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas: Statistikaamet 71 Põhja regioon kannatas ülejäänud Eestiga võrreldes veidi vähem, sest langus ei olnud nii sügav ja tõus oli kiirem (joonis 15). Septembris ja oktoobris ei olnud selles regioonis kogu Eestis ja Tallinnas ilmnenud langustrendi märgata ja suuresti säilis augusti lõpuks saavutatud ööbimiste vähenemine kolmandiku võrra võrreldes 2019. aasta ööbimiste arvuga. 162,311 158,069 180,000 5% 5% 20% 127,783 124,999 118,407 160,000 0% 140,000 -32% -21% -21% 87,433 -41% 85,373 -29% -20% 83,663 120,000 75,011 71,052 70,271 69,834 69,285 66,903 66,557 62,200 100,000 56,901 -54% -40% 80,000 32,662 60,000 -87% -60% 20,109 9,567 40,000 -76% -80% 20,000 0 -100% Jaanuar Oktoober Juuli Mai Märts Juuni August Veebruar Aprill September 2019 2020 Muutus 20/19 Joonis 15. Ööbimised põhja regioonis 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas: Statistikaamet Lääne regiooni vaadates (joonis 16) on näha, et ööbimiste langustrend kuni juunini oli kogu Eestiga sama, aga ööbimiste taastumise tõus oli kiirem kui Eestis üldiselt ning põhja regioonist kõrgemale ja seda eriti augustis. Septembris ja oktoobris hakkas ööbimiste arv regioonis siiski vähenema. Lääne piirkonda kuulunud Pärnu ja kaks Eesti suuremat saart andsid selleks oma tugeva panuse, et taastumine läks regioonis kiiremini. 267,904 4% 215,452 300,000 20% 209,185 11% 190,178 174,213 250,000 0% -37% -9% 117,185 200,000 -20% 110,331 109,091 108,996 -20% -36% -31% 92,264 82,420 78,577 150,000 -40% 75,121 71,018 69,899 67,004 64,578 34,702 100,000 -58% -60% 18,798 8,910 50,000 -90% -84% -80% 0 -100% Jaanuar Oktoober Juuli Mai August Juuni Märts Veebruar September Aprill 2019 2020 Muutus 20/19 Joonis 16. Ööbimised lääne regioonis 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas: Statistikaamet 72 Lõuna regioonis (joonis 17) oli võrreldes teiste regioonidega langustrend kuni juulini sarnane Eesti üldise trendiga, kuid juulis ja augustis oli taastumine kiirem ja see ei pöördunud languseks ka septembris ja oktoobris nagu teistes regioonides. 233,603 206,056 184,812 250,000 10% 171,898 2% 159,043 0% -2% -23% -10% 132,527 200,000 -14% 117,889 117,470 -20% 111,427 -21% 107,076 101,566 -54% -21% -30% 98,621 97,805 96,390 95,407 92,918 150,000 78,617 -40% 42,013 -79% -50% 100,000 -60% -61% -88% 27,606 12,952 -70% 50,000 -80% -90% 0 -100% Jaanuar Oktoober Mai Juuli August Märts Veebruar Juuni Aprill September 2019 2020 Muutus 20/19 Joonis 17. Ööbimised lõuna regioonis 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas: Statistikaamet Siseturistide ööbimised reisi eesmärkide lõikes Majutusettevõtete statistika annab lisaks ülevaate siseturistide ööbimisega reisidest eesmärkide lõikes. Üldiselt on puhkuse eesmärgil (joonis 18) tehtud ööbimisega reiside trend sarnane Eestis tervikuna tehtud ööbimisega reiside trendidega ehk langus ilmnes märtsis ning aprilliks oli see võrreldes aastataguse ajaga langenud 94%. Mais oli märgata väikest taastumist ja juunis oli puhkuse eesmärgil tehtud ööbimisega reiside arv kolmandiku võrra väiksem kui aasta varem. Juulist alates oli see kasvutrendis, saavutades oktoobris pea sarnase tulemuse kui 2019. aastal. Oktoobrisse jäi ka koolivaheaeg, mis soodustas siseturistide liikumist. 240,007 300,000 0% 213,841 -8%-10% -22% -14% 250,000 162,054 161,483 -20% 159,320 -21% -24% 200,000 -33% -30% 103,195 -40% -44% 95,100 94,647 94,028 93,293 92,640 90,334 89,367 150,000 -50% 80,430 77,967 73,971 -71% 62,742 -60% 100,000 27,162 -70% 18,449 5,438 50,000 -81% -80% -90% -94% 0 -100% Jaanuar Mai Oktoober Märts Juuli August Veebruar Juuni Aprill September 2019 2020 Muutus 20/19 Joonis 18. Puhkusereisidel veedetud ööd 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas: Statistikaamet 73 Tööreiside ööbimistes oli langus samuti märgatav (joonis 19), kuid mitte nii sügav kui puhkusereiside ööbimiste puhul, jäädes aprillis 64%-lisse langusesse võrreldes aastataguse tasemega. Taastumine oli aga puhkusereisidest aeglasem, sest paljud seni tööreisidena toimunud lähetused toimusid virtuaalseid vahendeid kasutades. Seega sai need teha ilma reaalset majutust vajamata ja sageli ka kodust sihtkohta reisimata. Ka pärast suve lõppu jäi tööreiside hulk ligikaudu 16% võrra madalamaks kui aasta varem ja kolme kuu jooksul muutust ei täheldatud. 67,429 80,000 0% 63,414 0% 63,377 61,706 59,530 59,273 57,166 -6% 54,344 54,325 54,156 70,000 -10% -10% 50,013 49,808 -12% -14% 45,956 45,636 45,594 60,000 -16% 41,345 41,131 -20% 50,000 -28% 30,612 -30% 28,940 40,000 19,512 -40% 30,000 -42% -48% -50% 20,000 10,000 -60% -64% 0 -70% Jaanuar Oktoober Mai Märts Juuli August Juuni Aprill Veebruar September 2019 2020 Muutus 20/19 Joonis 19. Tööreisidel veedetud ööd 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas: Statistikaamet Muude reiside alla klassifitseerib Eesti Statistikaamet sanatooriumireisid ja muud tervist edendavad reisid, usureisid, palverännakud jmt. Nende reiside trend (joonis 20) on sarnane teiste reisitüüpide trendidega, kuid erinevus on septembri ja oktoobri näitajates, mis kasvasid aasta varasemaga võrreldes 10%. 71,159 65,215 64,721 63,256 80,000 20% 70,000 10% 0% -11% 10% 3% 9% 47,452 60,000 -24% 40,227 -15% -20% 35,581 50,000 32,524 32,317 32,002 28,851 28,844 28,461 27,865 27,317 26,033 40,000 -40% 21,935 13,701 30,000 -57% -60% 8,107 20,000 -71% 4,483 -84% -80% 10,000 0 -100% Jaanuar Mai Juuli August Oktoober Märts Juuni Aprill Veebruar September 2019 2020 Muutus 20/19 Joonis 20. Muudel reisidel veedetud ööd 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas: Statistikaamet 74 Välismaalaste ööbimised Eestis maakonniti Välismaalaste ööbimistes (joonis 21) on kuude lõikes üldised trendid sarnased kõikide elukohariikide turistide ööbimiste arvus. 2020. aasta alguses toimus väike tõus, kuid alates märtsist kuni maini kahanesid ööbimiste arvud peaaegu olematuks. Alates juunist taastus seis, mis jäi siiski 2019. aasta tasemest rohkem kui poole võrra madalamaks. Alates septembrist oli trend languses ning saavutas oktoobris ligikaudu sama taseme, mis aprillis ja mais. 634,178 540,613 700,000 20% 8% 13% 479,609 600,000 0% 405,898 368,178 346,141 500,000 -20% 306,105 259,405 258,925 246,242 239,453 234,320 400,000 -40% 214,030 208,196 300,000 -60% -60% -62% -59% -76% 94,051 89,233 83,271 200,000 -80% 53,574 -83% -85% 16,967 -97% 9,044 100,000 -96% -100% 0 -120% Jaanuar Mai Juuli Oktoober Juuni Märts August Veebruar Aprill September 2019 2020 Muutus 20/19 Joonis 21. Välisturistide ööbimised Eestis 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas: Statistikaamet Maakondade lõikes välisturistide ööbimiste muutused (joonis 22) näitavad kogu Eesti lõikes vähenemist 62%. Ööbimiste arvu suur langus tuleneb eelkõige Tallinna väliskülaliste vähenemisest. Lääne-Viru mk Ida-Viru mk ..Pärnu linn Viljandi mk ..Tartu linn Jõgeva mk Kogu Eesti Lääne mk Pärnu mk Saare mk Rapla mk Valga mk Harju mk Põlva mk Tartu mk Järva mk Võru mk Hiiu mk Tallinn 0 0% -1,832 -2,461 -2,599 -6,378 -8,564 -12,148 -13,474 -31,432 -42,601 -46,921 -10% -78,187 -85,150 -122,865 -148,331 -158,801 -500,000 -282,365 -298,601 -20% -1,000,000 -30% -43% -40% -1,500,000 -64%-37% -61% -50% -44% -1,549,779 -2,000,000 -55% -60% -72% -62% -62%-61% -64% -70% -2,500,000 -66% -65% -70% -70% -80% -2,461,793 -66% -71% -78% -3,000,000 -65% -90% arvuline muutus % Joonis 22. Välisturistide ööbimiste muutused maakonniti Eestis 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas: Statistikaamet 75 Regioonide kaupa välisturistide ööbimistest nähtub, et põhja regioon (ilma Tallinnata, joonis 23) kannatas suhtelises plaanis suurimaid kahjusid. Selle piirkonna taastumine oli Eesti üldisest trendist hilisem ja palju tagasihoidlikum, saavutades suve lõpuks 70% languse piiri, samas kui Eestis üldiselt jäi see 60% lähedale. Septembrist alates oli trend taas languses. 62,505 11% 56,795 70,000 3% 20% 60,000 0% 45,256 38,480 50,000 -20% 34,650 34,641 29,233 27,871 26,419 25,961 40,000 -71% -40% 20,874 -60% -70% 20,286 18,408 16,794 30,000 -78% -60% -83% 10,433 -89% 20,000 -80% 7,717 7,669 -97% -94% 3,787 2,298 10,000 -100% 742 0 -120% Jaanuar Oktoober Mai Juuli August Juuni Märts Veebruar Aprill September 2019 2020 Muutus 20/19 Joonis 23. Välisturistide ööbimised põhja regioonis 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas: Statistikaamet Kui vaadelda eraldi Tallinnat (joonis 24), siis põhja regiooniga võrreldes oli selle piirkonna kriisijärgne taastumine veidi parem, kuid siiski mitte oluliselt. Samas 2020. aasta alguses oli näha pigem kasvutrendi. Septembrist alates oli trend uuesti sügavamas languses. 356,492 325,026 400,000 40% 293,309 11% 257,004 350,000 20% 241,684 16% 231,153 203,473 300,000 -60% 0% 180,856 166,031 163,463 162,562 250,000 -64% -20% 143,525 141,388 118,416 200,000 -61% -76% -40% -85% -84% 150,000 -60% 64,170 -96% 58,503 -97% 42,979 37,952 100,000 -80% 11,041 6,576 50,000 -100% 0 -120% Jaanuar Oktoober Mai Juuli Märts August Veebruar Aprill Juuni September 2019 T 2020 T Muutus 20/19 T Joonis 24. Välisturismi muutused Tallinnas 2019–2020 jaanuarist oktoobrini Allikas: Statistikaamet Lääne regioonis (joonis 25) oli veebruaris välisturistide ööbimiste arvus võrreldes aastataguse ajaga väike tõus, kuid edaspidine langustrend sarnanes Eesti üldise trendiga. Taastumine ei olnud nii kiire kui Eestis üldiselt, kuid võrreldes põhja regiooniga siiski kolmandiku võrra kiirem. Pärnus ja Pärnumaal oli välisturistide ööbimiste arv suurusjärgult sama ja ka muutused 76 sarnased nii omavahel kui ka üldist Eesti trendi järgides. 2020. aasta augustiks saavutas ööbimiste arv pea poole aasta varasemast arvust, kuid septembrist oli välismaalaste ööbimiste trend taas languses. 149,232 160,000 40% 106,674 140,000 1% 20% 15% 94,546 120,000 0% 71,092 70,936 100,000 -20% 61,809 55,642 53,041 47,239 80,000 -52% -50% -40% -75% 34,009 29,551 28,615 28,207 60,000 -60% 25,743 23,265 -63% -81% 12,460 -98% 11,632 40,000 -80% 4,580 -98% -92% 1,706 20,000 -100% 762 0 -120% Jaanuar Mai Juuli August Oktoober Juuni Märts Veebruar Aprill September 2019 2020 Muutus 20/19 Joonis 25. Välisturistide ööbimiste muutused lääne regioonis 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas: Statistikaamet Lõuna regioonis (joonis 26) toimus sarnane muutus Eestis üldiselt toimunud välisturistide ööbimiste arvu muutusega, jäädes veidi madalamaks kui pool 2019. aasta tasemest ning vähenedes taas alates septembrist. 107,445 120,000 20% 85,953 1% 0% 76,485 100,000 -6% 64,884 -60% -56% -20% 80,000 50,351 45,626 -40% 42,807 41,674 -65% 38,333 37,715 60,000 34,598 32,688 29,960 -75% -60% 29,754 -71% -83% 17,825 40,000 13,264 -97% -96% 11,118 10,550 -80% 2,620 1,207 20,000 -100% 0 -120% Jaanuar Juuli Oktoober Mai Märts August Juuni Veebruar Aprill September 2019 2020 Muutus 20/19 Joonis 26. Välisturistide ööbimiste muutused lõuna regioonis 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas: Statistikaamet Välisriikidest pärit külastajate ööbimiste arv (joonis 4) langes kõikide sihtturgude lõikes majutusasutustes keskmiselt 65% (3,8-lt miljonilt 1,3-le miljonile), Lätist ja Leedust pärit külastajate ööbimiste arv vähenes umbes kolmandiku, samas absoluutarvude mõttes on 77 nendest riikidest pärit välisturistide arv aga suhteliselt väike (Lätist veidi enam kui 200 tuhat, Leedust veidi enam kui 100 tuhat ööbimist 2019. aastal). Soomest pärit külastajate ööbimiste arv kahanes 60%, Venemaalt 65%. Suurim langus oli Aasiast ja Rootsist pärit külastajate ööbimiste arvus, vastavalt 88% ja 83%. Välisriigid Aasia kokku Soome Venemaa riigid Rootsi Suurbrit. Läti Leedu Muu 0 0% -47,898 -78,093 -99,940 -117,789 -128,963 -269,927 -276,673 -500,000 -776,753 -20% -1,000,000 -34% -40% -1,500,000 -42% -60% -2,000,000 -60% -65% -65% -72% -79% -80% -2,500,000 -2,461,793 -83% -88% -3,000,000 -100% arvuline muutus % Joonis 27. Välismaalaste Eestis ööbimiste arvu muutus 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas: Statistikaamet Külastajate ülevaade majutusasutuste tüüpide järgi Muutused majutusasutusi külastanud turistide arvus majutusasutuste liikide lõikes näitavad, et kõige rohkem kaotasid COVID-19 esimese laine ajal külastajaid hotellid ja seda pea 100% ulatuses, kõige väiksem langus oli puhkemajadel, mis jäi 60% ja 70% vahele aprillis ja mais võrreldes 2020. aastaga (tabel 6). Juunis alanud taastumine oli kõige visam külaliskorteritel ja hotellidel, puhkemajad ja motellid saavutasid aasta varasemaga võrreldes septembriks pea sama tulemuse, kuid ülejäänud majutusasutuste liigid kogesid järjekordset langust. Kui vaadata eraldi siseturistide ja välisturistide majutumist, siis välisturiste septembriks tagasi eriti ei tulnud, kuid siseturistid majutusid hotellides arvatavasti langenud hindade tõttu pea viiendiku võrra sagedamini kui aasta varem. 78 Tabel 6. Majutatute arvu muutus 2019–2020 jaanuarist septembrini Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Hotellid 4% 7% -62% -94% -76% -2% 28% 18% 22% Siseturistid Külalistemajad 2% 3% -56% -78% -64% -33% -7% 11% 3% Hostelid -22% -7% -50% -82% -71% -52% -26% -19% -26% Külaliskorter 7% 11% -46% -61% -28% -37% 1% 2% -6% Muud -16% -24% -48% -63% -62% -36% -9% 0% -10% Hotellid 16% 9% -64% -100% -98% -84% -58% -62% -81% Välisturistid Külalistemajad 1% 37% -64% -98% -97% -81% -56% -53% -73% Hostelid -29% 10% -66% -96% -96% -88% -77% -71% -81% Külaliskorter 5% 16% -57% -97% -95% -85% -56% -63% -81% Muud -19% -37% -76% -95% -97% -78% -57% -45% -59% Hotellid 11% 8% -63% -97% -91% -62% -36% -38% -51% Motellid jms 7% 0% -59% -76% -74% -48% -31% -18% -17% Külalistemajad 2% 9% -58% -85% -76% -50% -27% -10% -20% Hostelid -25% -3% -56% -87% -82% -64% -46% -38% -49% Kokku Puhkemaja -19% -25% -38% -67% -61% -36% -19% -3% 2% Külaliskorter 5% 14% -54% -88% -82% -74% -43% -49% -61% Kodumajutus -36% -28% -71% -80% -72% -48% -26% 0% -32% Laagrid, haagis- suvilate jmt platsid -9% -29% -67% -63% -81% -54% -23% -16% -42% Allikas: Statistikaamet Tubade täituvuse ülevaade on sise- ja välisturistide kohta ühiselt koostatud ja on selgelt näha (tabel 7), et tubade täituvus aprillis langes enamasti vähemalt 90% võrreldes aasta varasemate arvudega. Vaid Põlva, Jõgeva, Rapla ja Järva maakonnad suutsid oma majutusasutuste tubade täituvust hoida 50–60%-lise languse juures. Mais olid tulemused veidi paremad. Taastumine algas juunis, kuigi Tallinnas ja Viljandi maakonnas oli olukord kehvem ka juunis. 79 Tabel 7. Tubade täituvuse muutus 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga Jaanuar Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Sept Okt Kogu Eesti -3% 3% -56% -91% -84% -58% -34% -34% -46% -47% Pärnu mk -9% -3% -59% -91% -84% -35% -18% -18% -34% -20% ..Pärnu linn -7% 2% -59% -91% -85% -35% -18% -19% -33% -18% Ida-Viru mk -7% -7% -60% -92% -80% -23% -11% -15% -34% -34% Tartu mk 5% 5% -56% -91% -83% -58% -24% -27% -40% -44% ..Tartu linn 2% 8% -57% -93% -84% -59% -23% -29% -42% -43% Võru mk 0% -9% -46% -87% -62% -37% 4% -2% 7% 6% Lääne mk 13% 13% -46% -81% -74% -26% -15% -16% -14% 4% Lääne-Viru mk 8% 8% -46% -82% -68% -45% -31% -25% -26% -16% Valga mk -24% -30% -60% -90% -77% -43% -8% -18% -29% -42% Hiiu mk -30% -30% -43% -90% -57% -35% -5% 19% -19% -27% Saare mk 10% 24% -60% -83% -86% -43% -22% -7% -61% -62% Harju mk 0% 7% -58% -93% -90% -76% -53% -54% -63% -65% ..Tallinn 0% 6% -59% -94% -90% -78% -55% -56% 18% 5% Viljandi mk -6% 44% -32% -63% -44% -22% -20% 6% 38% 20% Põlva mk 20% -7% -47% -59% -46% -17% -4% 3% 38% 7% Jõgeva mk -39% -22% -44% -60% -47% -5% -36% 0% 11% -24% Järva mk 0% 0% 0% -50% -54% -31% 33% 24% -61% -8% Rapla mk 0% -42% -44% -50% -67% -54% -41% -48% -15% -45% Allikas: Statistikaamet 80 Töösuhted Töösuhete andmed on pärit töötamise registrist (TÖR). Statistikaamet tegi väljavõtte, kus on esitatud iga nädala lõpus vastavas valdkonnas kehtinud töösuhted11. Turismile omastes valdkondades (EMTAKi koodide alusel, tabel 20. lk 103) moodustasid aktiivsed töösuhted 2019. aastal kõikide valdkondade töösuhetest 11,9% ning 2020. aastal 11,3%. Turismiga seotud harudes oli aga aktiivseid töösuhteid kõikidest töösuhtest mõlemal aastal 5%. Seega on kokkuvõttes tegemist üsna suurte harudega, kus töötab märkimisväärne hulk kõikidest hõivatutest. Nende töösuhete all on siin ja ülejäänud alapeatükis mõeldud kõiki töösuhteid, mis olid aktiivsed valdkondades, mis kuuluvad turismile omaste ja turismiga seotud harude alla. Samas on oluline tähele panna, et nendes tegevusalades on tavaliselt hõlmatud nii külastajate kui ka kohalike elanike teenindus, seega ei ole kogu tööhõive nendes tegevusalades otseselt turismiga seotud. 2019. aastal oli turismile omastes harudes keskmiselt kokku 87 824 töösuhet, 2020. aastal 81 796 töösuhet (muutus seega -6,9%). Siinkohal on oluline tähele panna, et tegemist ei ole terve aasta andmetega, kuivõrd uuringu tegemise ajal ei olnud 2020. aasta veel lõppenud. Töösuhete arvus on oluline märkida, et perioodil märts–juuni oli tööandjatel võimalik taotleda Eesti Töötukassalt töötasu hüvitist, mille saamise üks tingimus oli see, et tööandja ei võinud töösuhet teatud aja jooksul lõpetada ega töötajat koondada. See tähendab, et tõenäoliselt võis 2020. aasta lõpuks turismile omastes harudes olla veelgi vähem töösuhteid. Töötukassa hüvitise kasutamist kirjeldatakse alapeatüki lõpus. Järgnevalt (joonis 28) on näha töösuhete arvu muutumist, kui võrrelda omavahel 2019. ja 2020. aastat. 11 Tegemist on kõikide kehtinud töösuhetega (töötajate arv, kellele on tehtud väljamakseid – erineb tööjõukuludest, mida saab välja võtta TSD baasil). See tähendab, et mõni inimene võib olla arvesse läinud mitu korda, kuna inimesel võib olla samal ajal mitu kehtivat töösuhet. 81 1000 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 -1000 -2000 -3000 -4000 -5000 -6000 Majutus Toitlustus Transport Muud turismile omased majandusharud kokku Turismiga seotud majandusharud Joonis 28. Töösuhete arvu muutus 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga. Allikas: Statistikaamet Tulemuste paremaks esitamiseks on andmetest moodustatud nelja nädala pikkused perioodid, et tulemusi saaks 2019. ja 2020. aasta lõikes võrrelda, kokku on välja toodud 12 nelja nädala pikkust perioodi mõlemal aastal (tabel 8). Kõige suuremad on töösuhete muutused majutuse, toitlustuse, reisibüroode ja reisikorralduse valdkondades. Majutuse ning reisikorralduse valdkondades on töösuhted vähenenud pea kolmandiku võrra. Toitlustuse valdkonnas on töösuhete arv vähenenud umbes 15% võrra. Ka teistes valdkondade on näha, et töösuhete arv on muutunud ning peamiselt vähenenud, kuid mitte nii palju kui kolmes eespool toodud valdkonnas. Oluline on veel see, et näiteks majutuse ja toitlustuse valdkonnas värvatakse suveperioodidel sageli täiendavat tööjõudu, kuid võib eeldada, et 2020. aasta suvel lisatööjõudu ei vajatud. 82 Tabel 8. Töösuhete arvu muutus erinevates majandusharudes (EMTAKi koodide alusel) 2019–2020, nelja nädala pikkused perioodid, % Periood I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Muud majandusharud 1,3 1,1 0,9 -0,2 -1,5 -1,7 -1,7 -1,4 -0,7 -0,8 -0,8 -0,8 Majutus -0,1 -0,5 -2,1 -11,8 -20,0 -28,1 -30,2 -27,7 -24,8 -26,9 -28,8 -30,7 Toitlustus 1,0 1,1 -1,1 -9,3 -15,5 -18,7 -18,9 -17,0 -13,5 -13,4 -13,3 -14,6 Elamukinnisvara -1,0 -0,4 -0,6 -1,7 -2,4 -2,5 -1,7 -0,7 -0,2 -0,4 -0,5 -0,1 üürile andmine Sõitjate muu 2,9 2,3 2,6 -0,2 -2,2 -3,6 -5,0 -5,3 -4,7 -4,4 -4,0 -3,7 maismaavedu Raudteevedu, 0,2 0,6 1,5 0,1 -2,1 -3,5 -5,8 -9,3 -8,6 -8,6 -10,0 -12,0 veetransport, õhutransport Transpordi -0,8 -1,1 -1,5 -2,0 -2,9 -3,5 -4,6 -5,3 -4,7 -4,5 -4,0 -4,2 abitegevused Rentimine ja 4,8 5,6 6,6 4,2 1,6 -0,2 -1,8 -0,5 -0,5 -1,3 -0,6 -1,4 kasutusrent Reisibürood ja 6,6 6,7 6,0 0,6 -7,3 -12,1 -15,3 -19,2 -22,0 -27,1 -28,2 -30,1 reisikorraldajad Loome-, kunsti- ja -1,6 -1,4 -0,6 -3,7 -5,3 -6,3 -8,7 -5,9 -4,0 -3,6 -3,5 -3,4 meelelahutustegevus Raamatukogude, -1,3 -1,1 -1,1 -2,1 -4,5 -5,2 -5,6 -4,5 -3,1 -3,6 -3,5 -3,1 arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Turismile omased harud Hasartmängude ja -6,1 -3,7 -4,2 -6,3 -8,2 -9,2 -10,4 -10,2 -8,6 -8,4 -7,7 -8,2 kihlvedude korraldamine Sporditegevus ning 1,6 2,1 1,4 -4,6 -7,4 -7,3 -6,0 -3,9 -0,6 -1,0 -2,3 -2,9 lõbustus- ja vaba aja tegevused KOKKU 0,5 0,7 -0,2 -4,9 -8,6 -10,9 -11,7 -10,7 -8,5 -8,7 -8,9 -9,6 Kaubavedu maanteel 0,0 0,0 -0,1 -0,8 -1,6 -1,7 -1,9 -2,1 -1,7 -1,7 -1,3 -0,8 Mootorsõidukite ja 2,7 2,2 1,1 -0,9 -2,6 -2,9 -3,5 -3,7 -3,1 -3,0 -3,3 -3,3 mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning Turismiga seotud remont Muu kutse-, teadus- 6,2 5,1 3,8 2,3 0,5 -0,3 1,0 1,6 2,2 2,5 2,8 3,2 ja tehnikaalane tegevus KOKKU 1,8 1,5 0,9 -0,4 -1,7 -1,9 -2,1 -2,2 -1,7 -1,6 -1,5 -1,2 Allikas: Statistikaamet 83 Hinnanguliselt ei ole kõik töösuhted turismile omastes majandusharudes seotud ainuüksi turismiga. Eesti Statistikaamet12 on leidnud, et konkreetselt turismiga seotult vähenesid töösuhted 2020. aasta detsembri lõpus võrreldes 2019. aasta detsembri lõpuga järgmiselt: • majutus: -2330 töösuhet (-34,38%); • toitlustus: -2015 töösuhet (-18,53%); • enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus: +10 töösuhet (+0,9%); • kultuuritegevus: -73 töösuhet (-3,87%); • transport (raudteevedu, veetransport, õhutransport): -94 töösuhet (-12%); • rentimine ja kasutusrent: -8 töösuhet (-4,26%); • reisibürood ja reisikorraldajad13: -750 töösuhet (-32,82%); • sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused: -14 töösuhet (-2,92%); • sõitjate muu maismaavedu: -70 töösuhet (-4,76%); • transpordi abitegevused: -5 töösuhet (-4,28%). Lõuna piirkond Vaadates detailsemalt piirkondade ja tööandjate suuruse kaupa töösuhete muutust, siis lõuna piirkonnas kokku vähenes kõige enam töösuhteid majutuse valdkonnas: kõige enam kuni 20,7% võrreldes aastataguse ajaga14, majutusele järgnes toitlustus (kuni -17,9%) (joonis 29). Detailsemas väljavõttes on näha töösuhete muutus valdkondade15 ja tööandja suuruse järgi. Kõige rohkem on vähenenud töösuhete arv majutuse ning toitlustuse valdkonnas sõltumata 12 Leesment, M. Kui palju on turismisektor kaotanud käibes ja töösuhete arvus? Täiendatud uute andmetega (2021) https://www.stat.ee/et/uudised/kui-palju-turismisektor-kaotanud-kaibes-ja-toosuhete-arvus 13 Uuringus on käsitletud reisibüroode ja reisikorraldajatena ettevõtteid EMTAKi koodiga N79 - reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus. N79 hõlmab lisaks reisibüroode ja reisikorraldajate tegevusele (koodiga N791) ka jaotust N799 “muu reserveerimine ja sellega seotud tegevus“, kes ei tegele reisiteenuste osutamisega ning ei ole kriisis nii tõsiselt pihta saanud. 14 Seoses Statistikaameti konfidentsiaalsusnõuetega olid erineva suurusega tööandjate kaupa tegevusvaldkonnad erinevalt agregeeritud. Erinevate valdkondade omavaheliseks võrdlemiseks koostati üsna laiad valdkonnad. Turismiga seotud kokku: mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont, muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, kaubavedu maanteel. Transport: transpordi abitegevused, sõitjate linnadevaheline raudteevedu, veetransport, õhutransport ja sõitjate muu maismaavedu. Ülejäänud turismile omased kokku: rentimine ja kasutusrent, elamukinnisvara üürileandmine, reisibürood ja reisikorraldajad, loome- , kunsti- ja meelelahutustegevus, sporditegevus ning lõbustus ja vaba aja tegevused; raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus, hasartmängude ja kihlvedude korraldamine. 15 Seoses Statistikaameti konfidentsiaalsusnõuetega olid erineva suurusega tööandjate kaupa tegevusvaldkonnad erinevalt agregeeritud. Seal, kus võimalik, on jäetud alles võimalikult täpne tegevusvaldkond. Mõned valdkonnad on siiski liidetud. Turismiga seotud majandusharud: mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont, muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, kaubavedu maanteel. Transport: transpordi abitegevused, sõitjate linnadevaheline raudteevedu, veetransport, õhutransport ja sõitjate muu maismaavedu. Kõik vaba aja tegevused, kultuur: loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus, sporditegevus ning lõbustus ja vaba aja tegevused, raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus, hasartmängude ja kihlvedude korraldamine. Ülejäänud turismile omased kokku: reisibürood ja reisikorraldajad, elamukinnisvara üürileandmine. See kehtib nii lõuna piirkonna kui ka teiste piirkondade kohta. 84 ettevõtte suurusest. Eriolukorra alguses vähenes enam töösuhete arv väikeettevõtetes16 (kuni 10 töötajat) ning suurtes ettevõtetes (üle 50 töötaja). Samas on näiteks majutuse valdkonnas lõuna piirkonnas töötajad jagunenud erineva suurusega ettevõtetes üsna sarnaselt. 2020. aasta viimasel perioodil töötas kuni 10 töötajaga majutusettevõttes 31,9%, 11–50 töötajaga ettevõttes 31,9% ning suuremates ettevõtetes 34,5% kogu lõuna piirkonna majutuse valdkonna töötajatest. Toitlustuse valdkonnas töötas ligi 85% kogu valdkonna töötajatest väikeettevõtetes või 11–50 töötajaga ettevõtetes. Teistes turismile omastes või turismiga seotud valdkondades on muudatused väiksemad, kuid töösuhete arv on vähenenud pea kõikides valdkondades (tabel 9). Töösuhete absoluutne muutus 500 0 -500 -1000 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Turismiga seotud kokku Majutus Toitlustus Transport Ülejäänud turismile omased kokku Töösuhete suhteline muutus 10.0 0.0 -10.0 -20.0 -30.0 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Turismiga seotud kokku Majutus Toitlustus Transport Ülejäänud turismile omased kokku Joonis 29. Töösuhete absoluutne ja suhteline muutus 2019–2020 lõuna piirkonnas. Allikas: Statistikaamet 16 Selles analüüsis lähtume uurimismeeskonna loodud ettevõtete jaotusest, kus väikesed ettevõtted on kuni 10 töötajaga ettevõtted, keskmised ettevõtted on 11–50 töötajaga ettevõtted ning suured ettevõtted on üle 50 töötajaga ettevõtted. 85 Tabel 9. Töösuhete muutus valdkondade ja tööandja suuruse järgi lõuna piirkonnas 2019–2020, % Periood I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Kuni 10 töötajaga tööandjad Turismiga 1,1 0,6 0,1 -2,1 -3,9 -4,1 -2,8 -2,2 -1,1 -0,9 0,2 1,7 seotud: Majutus -2,4 -3,4 -2,7 -8,6 -13,3 -16,3 -17,6 -16,4 -11,4 -10,3 -12,2 -13,4 Toitlustus 1,5 1,4 1,0 -5,8 -12,9 -17,8 -16,4 -11,9 -6,9 -5,9 -4,9 -3,7 Transport 11,1 11,1 10,1 6,1 3,7 0,6 -1,2 1,8 8,1 10,8 11,5 9,4 Reisibürood ja 8,4 7,9 6,0 2,3 -2,2 -7,6 -6,9 -10,1 -15,9 -28,6 -31,4 -34,5 reisikorraldajad Kõik vaba aja 1,8 2,4 0,9 -2,4 -5,0 -4,8 -7,3 -2,3 6,9 -0,7 -2,3 -3,7 tegevused, kultuur Elamukinnisvara -0,2 0,1 -0,4 -2,2 -3,3 -3,0 -2,7 -1,6 0,1 0,4 0,6 0,7 üürileandmine Rentimine ja 12,9 11,3 7,7 3,1 1,0 3,0 0,8 -0,2 3,2 4,9 8,6 9,3 kasutusrent 11–50 töötajaga tööandjad Turismiga 1,9 1,5 -2,2 -2,8 -3,7 -4,8 -5,7 -5,9 -6,4 -6,3 -6,9 -5,8 seotud: Majutus 5,2 4,2 1,5 -6,2 -12,1 -18,1 -19,9 -14,8 -10,9 -14,1 -15,8 -15,9 Toitlustus 10,6 9,2 4,9 -5,9 -14,3 -19,4 -20,6 -17,9 -14,6 -15,5 -17,0 -18,0 Transport -39,5 -37,8 -15,6 -10,4 -12,2 -10,4 -3,0 -0,4 -5,6 -11,6 -11,7 -12,7 Reisibürood ja 0,0 13,0 11,0 1,7 -7,9 -14,3 -14,5 -26,6 -14,3 -25,2 -27,0 -31,6 reisikorraldajad Vaba aeg, -1,6 -2,4 -1,5 -2,9 -7,0 -3,6 -1,6 -1,8 -1,1 -3,7 -4,9 -4,4 kultuur Elamukinnisvara 7,7 7,5 3,6 1,2 -3,6 -5,5 -4,1 -2,3 -1,8 -5,0 -6,7 -4,6 üürileandmine Rentimine ja 6,2 4,3 4,4 3,5 -2,1 -2,8 -1,3 1,6 0,4 -0,6 0,6 0,9 kasutusrent Üle 50 töötajaga tööandjad Turismiga 3,7 3,9 3,4 1,1 -0,8 -0,3 -2,7 -4,1 -5,3 -6,5 -8,0 -7,2 seotud: Majutus -1,7 -1,1 -3,2 -13,8 -20,5 -26,3 -24,6 -18,6 -14,0 -14,4 -12,5 -12,3 Toitlustus 19,5 17,4 12,6 3,1 -6,0 -13,2 -13,4 -8,0 -2,9 3,6 8,5 13,6 Transport 4,1 4,5 6,3 3,8 2,6 0,4 2,4 2,8 -0,9 -3,1 -4,0 -3,8 Kõik vaba aja 3,4 2,7 1,6 0,0 -2,3 -4,4 1,6 0,4 -3,7 -4,9 -3,5 -4,6 tegevused, kultuur Rentimine ja 16,2 14,8 8,9 7,6 5,3 3,9 2,9 3,6 2,6 0,0 -1,8 0,5 kasutusrent Ülejäänud 1,5 -1,1 -1,8 -2,2 -4,0 -1,9 -2,6 -4,8 -5,2 -11,8 -10,6 -9,7 turismile omased kokku Allikas: Statistikaamet 86 Lääne piirkond Lääne piirkonnas kokku vähenes kõige rohkem töösuhete arv majutuse valdkonnas (kuni 26,5%), sellele järgnes toitlustus (22,1%). Nii majutuses kui ka toitlustuses hakkasid töösuhete arvud taastuma pärast 6. perioodi (neljanädalased perioodid), sealjuures taastusid töösuhted enam toitlustuse valdkonnas. Pärast 9. perioodi aga vähenesid töösuhted nii majutuses kui ka toitlustuses uuesti, samas ei olnud langus nii suur kui kevadisel perioodil (joonis 30). Töösuhete absoluutne muutus 200 100 0 -100 -200 -300 -400 -500 -600 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Turismiga seotud kokku Majutus Toitlustus Transport Ülejäänud turismile omased kokku Töösuhete suhteline muutus 5.0 0.0 -5.0 -10.0 -15.0 -20.0 -25.0 -30.0 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Turismiga seotud kokku Majutus Toitlustus Transport Ülejäänud turismile omased kokku Joonis 30. Töösuhete absoluutne ja suhteline muutus 2019–2020 lääne piirkonnas. Allikas: Statistikaamet Detailsemas väljavõttes on näha töösuhete muutus valdkondade ja tööandja suuruse järgi. Kõige rohkem on vähenenud töösuhete arv majutuse valdkonnas 11–50 töötajaga tööandjate seas. Kogu perioodi jooksul olulist taastumist ei tulnudki. Märkimisväärselt vähenes töösuhete arv ka majutuse valdkonnas ettevõtetes, kus töötab üle 50 töötaja, kuid selles suurusgrupis töösuhete arv mõnevõrra suveperioodil taastus. Oluline on veel märkida, et umbes 40% kogu lääne piirkonna majutusettevõtete töötajatest töötabki just 11–50 töötajaga 87 tööandjate juures. Teistes turismile omastes või turismiga seotud valdkondades on muudatused väiksemad, kuid töösuhete arv on vähenenud pea kõikides valdkondades (tabel 10). Tabel 10. Töösuhete muutus valdkondade ja tööandja suuruse järgi lääne piirkonnas 2019–2020, % Periood I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Kuni 10 töötajaga tööandjad Turismiga seotud 1,0 0,8 0,9 0,5 -0,5 -0,4 -0,1 1,0 2,0 1,2 2,4 3,0 majandusharud Majutus 1,2 1,6 3,1 -1,2 -7,4 -18,4 -16,9 -15,2 -9,8 -9,1 -9,4 -9,0 Toitlustus -4,9 -4,4 -6,6 -13,7 -21,2 -24,6 -18,0 -12,3 -2,9 -6,9 -4,3 -4,6 Transport -2,9 -5,1 -6,4 -9,2 -13,6 -14,0 -14,5 -17,0 -17,3 -13,8 -12,4 -11,0 Reisibürood ja -4,6 -6,9 -9,5 -12,9 -16,2 -19,1 -27,9 -25,2 -25,6 -32,8 -36,1 -38,6 reisikorraldajad Kõik vaba aja -3,1 -3,0 -0,1 -3,2 -3,9 -3,2 -5,5 -3,3 2,4 5,8 3,9 4,4 tegevused, kultuur Elamukinnisvara -1,8 -0,9 -1,3 -1,6 -1,1 0,4 1,8 1,9 -0,2 0,5 1,9 2,9 üürileandmine Rentimine ja 14,4 14,8 12,1 11,8 14,7 10,9 6,9 8,9 7,5 3,1 0,4 5,4 kasutusrent 11–50 töötajaga tööandjad Turismiga seotud -5,8 -9,3 -8,0 -5,8 -7,2 -7,4 -8,6 -7,7 -6,2 -5,5 -4,9 -4,5 majandusharud Majutus -11,0 -12,7 -17,1 -25,5 -36,3 -37,3 -28,4 -25,3 -23,8 -28,6 -29,0 -28,1 Toitlustus 6,1 5,4 4,7 -5,5 -16,6 -20,8 -15,7 -14,0 -9,9 -14,1 -12,0 -12,4 Transport 9,8 7,4 -3,0 -13,6 -16,6 -12,5 -8,8 -13,6 -12,6 -7,6 -9,6 -10,8 Kõik vaba aja 12,7 11,4 10,9 6,7 0,1 -6,3 -0,7 -0,5 -1,7 -0,3 -2,5 -2,9 tegevused, kultuur Elamukinnisvara 10,4 8,8 4,7 4,0 0,0 11,7 64,7 76,2 57,8 38,5 30,1 32,5 üürileandmine Ülejäänud turismile 8,7 10,4 4,2 1,4 -2,7 -9,3 -11,9 -12,9 -10,6 -9,5 -12,8 -16,6 omased kokku Üle 50 töötajaga tööandjad Turismiga seotud 1,7 1,7 1,5 0,4 -0,3 -1,6 -2,6 -4,2 -3,1 -4,0 -3,5 -4,6 majandusharud Majutus -7,1 -5,6 -10,3 -19,5 -22,9 -24,5 -20,0 -13,6 -9,9 -11,6 -13,7 -13,6 Toitlustus 31,9 30,3 25,9 9,5 -1,9 -3,0 -7,7 -7,7 -4,1 0,3 -0,3 -0,9 Transport 2,1 2,6 3,1 0,5 -2,2 -2,2 -2,2 -3,1 -3,4 -3,6 -3,4 -3,0 Kõik vaba aja -4,1 -2,2 4,4 4,0 -1,3 -2,9 -4,8 -1,2 9,1 7,3 4,8 2,4 tegevused, kultuur Rentimine ja -5,6 -5,6 -9,1 -5,1 -5,9 -3,6 -4,8 -8,2 -7,7 -8,6 -6,6 -5,9 kasutusrent Ülejäänud turismile 5,3 2,3 6,1 3,8 3,0 2,3 3,1 2,3 -0,8 -3,0 -3,0 -3,8 omased kokku Allikas: Statistikaamet, väljavõte TÖR-ist 88 Põhja piirkond Põhja piirkonnas kokku vähenesid töösuhted kõige enam majutuses (19,9%) ning toitlustuses (17,3%). Suveperioodil (pärast 6. perioodi) hakkasid veidi taastuma töösuhted toitlustuses, majutuse valdkonnas oli väikest taastumist näha pärast 8. perioodi, kuid seejärel töösuhete arv taas vähenes (joonis 31). Töösuhete absoluutne muutus 500 0 -500 -1000 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Turismiga seotud kokku Majutus Toitlustus Transport Ülejäänud turismile omased kokku Töösuhete suhteline muutus 10.0 5.0 0.0 -5.0 -10.0 -15.0 -20.0 -25.0 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Turismiga seotud kokku Majutus Toitlustus Transport Joonis 31. Töösuhete absoluutne ja suhteline muutus 2019–2020 põhja piirkonnas. Allikas: Statistikaamet Detailsemas väljavõttes on näha töösuhete muutus valdkondade ja tööandja suuruse järgi. Kuni kümne töötajaga tööandjate seas vähenes enim reisibüroode ja reisikorraldajate töösuhete arv, samas on tegemist kogu töötajate arvu poolest üsna väikese valdkonnaga. 2019. aastal töötas valdkonnas kokku keskmiselt 170 töötajat. Majutuse ja toitlustuse valdkonnas oli muutus väiksem. Siiski on oluline märkida, et põhja piirkonnas töötas 2020. aasta viimasel perioodil majutuse valdkonnas väikeettevõtetes umbes 13% kogu valdkonna töötajatest, toitlustuse valdkonnas umbes 34% kogu valdkonna töötajatest. Suuremate ettevõtete puhul on aga näha, et kõige enam vähenes töösuhete arv just majutuse valdkonnas. Toitlustuse valdkonnas vähenes kõige enam töösuhete arv üle 50 töötajaga tööandjate juures, kus töötas umbes 16% kogu valdkonna töötajatest (tabel 11). 89 Tabel 11. Töösuhete muutus valdkondade ja tööandja suuruse järgi põhja piirkonnas 2019–2020, % Periood I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Kuni 10 töötajaga tööandjad Turismiga 2,7 3,4 3,2 1,9 0,6 0,5 -0,1 -0,6 0,2 0,5 1,1 1,2 seotud: Majutus 16,5 17,7 14,2 7,3 1,5 -5,7 -11,4 -12,2 -5,9 -6,0 -7,2 -7,7 Toitlustus -4,1 -5,7 -7,5 -14,5 -19,1 -19,4 -18,5 -16,6 -12,6 -12,7 -10,8 -11,2 Transport 0,7 -1,4 -2,8 -5,4 -7,9 -8,5 -8,3 -8,1 -7,7 -6,6 -5,5 -4,3 Reisibürood ja -6,0 -4,3 -7,2 -13,8 -10,6 -11,5 -14,8 -16,7 -15,5 -24,4 -25,7 -24,5 reisikorraldajad Kõik vaba aja -3,2 -2,7 -2,2 -6,1 -7,6 -5,9 -8,0 -2,5 0,5 0,9 -0,5 0,4 tegevused, kultuur Elamukinnisvara -0,6 1,3 0,0 -2,8 -3,9 -4,5 -3,7 -2,3 -1,7 -2,8 -3,1 -3,1 üürileandmine Rentimine ja 0,4 4,2 6,2 5,3 3,8 3,8 3,8 6,7 6,8 9,1 9,8 10,8 kasutusrent 11–50 töötajaga tööandjad Turismiga 3,6 2,7 2,4 1,7 -0,4 -1,2 -1,7 -2,1 -2,0 -2,1 -2,7 -2,5 seotud: Majutus -6,1 -6,7 -6,7 -13,8 -19,3 -24,4 -27,2 -26,4 -21,0 -27,4 -31,2 -31,0 Toitlustus 7,2 5,7 3,2 -3,2 -7,4 -13,8 -12,8 -9,8 -7,8 -7,0 -6,7 -9,6 Transport 0,3 0,1 -1,8 -2,7 -4,7 -4,0 -2,6 -0,2 0,0 -0,9 -1,3 -2,6 Kõik vaba aja 2,4 3,0 3,5 -0,7 -2,9 -5,6 -5,4 -1,9 1,4 -0,2 -1,6 -2,0 tegevused, kultuur Elamukinnisvara -2,5 -4,4 -5,0 -5,6 -7,7 -8,5 -11,1 -11,7 -10,0 -13,8 -14,6 -15,6 üürileandmine Ülejäänud 10,7 18,0 35,7 41,3 47,1 47,1 41,8 45,4 44,8 39,3 34,9 23,1 turismile omased kokku Üle 50 töötajaga tööandjad Turismiga 3,0 2,9 2,6 0,8 -1,6 -2,6 -3,5 -3,7 -3,5 -3,4 -2,8 -3,0 seotud: Majutus 5,2 2,6 1,2 -6,8 -12,6 -18,4 -21,3 -20,8 -19,7 -19,8 -19,4 -20,4 Toitlustus 23,1 17,5 10,9 -0,9 -11,1 -17,8 -19,4 -16,7 -12,3 -9,8 -9,1 -10,3 Transport 3,5 3,3 2,8 2,5 2,5 1,6 -1,0 -2,5 -1,8 -1,4 -1,0 -1,7 Kõik vaba aja -0,5 -1,6 -0,5 -1,2 -1,8 -2,4 -4,0 -6,3 -5,9 -5,6 -6,0 -5,3 tegevused, kultuur Ülejäänud 5,0 3,3 3,4 -0,5 -4,6 -6,7 -9,0 -10,6 -11,7 -13,4 -14,4 -15,1 turismile omased kokku Allikas: Statistikaamet 90 Tallinna linn Tallinnas vähenes töösuhete arv absoluutnumbrites kõige enam toitlustuse valdkonnas, kus kõige keerulisemal ajal oli kokku 2764 töösuhet vähem võrreldes 2019. aastaga. Suhteliselt vähenes kõige enam majutuse valdkonnas töösuhete arv. Erinevalt teistest Eesti piirkondadest ei ole majutuse valdkonna töösuhete arv eriti taastunud (joonis 32). Töösuhete absoluutne muutus 1000 0 -1000 -2000 -3000 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Turismiga seotud kokku Majutus Töösuhete suhteline muutus 10.0 0.0 -10.0 -20.0 -30.0 -40.0 -50.0 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Turismiga seotud kokku Majutus Toitlustus Joonis 32. Töösuhete absoluutne ja suhteline muutus 2019–2020 Tallinna linnas. Allikas: Statistikaamet Detailsemas väljavõttes on näha töösuhete muutus valdkondade ja tööandja suuruse järgi. Tallinna linnas on näha, et kuni 10 töötajaga ettevõtete ja 11–50 töötajaga ettevõtete seas on kõige enam vähenenud töösuhete arv majutuse, toitlustuse valdkonnas ning reisibüroode ja reisikorraldusega tegelevates ettevõtetes. Oluline on veel märkida, et üheski neist valdkondadest ei ole perioodi lõpus väga suurt paranemist olnud. Suurtes ettevõtetes vähenes kõige enam töösuhete arv majutuse valdkonnas (tabel 12). 91 Tabel 12. Töösuhete muutus valdkondade ja tööandja suuruse järgi Tallinna linnas 2019–2020, % Periood I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Kuni 10 töötajaga tööandjad Turismiga seotud : 0,3 0,0 -0,6 -2,1 -2,3 -1,6 -1,0 -0,4 0,2 0,9 1,0 1,3 Majutus -3,9 -4,8 -4,2 -11,2 -17,4 -21,6 -25,7 -23,5 -18,7 -16,2 -16,1 -15,8 Toitlustus -12,0 -11,3 -12,2 -19,0 -21,3 -20,4 -19,8 -18,4 -16,1 -14,4 -12,0 -11,7 Transport -4,0 -6,1 -7,1 -11,4 -13,4 -15,9 -19,2 -21,0 -20,5 -20,3 -19,9 -20,9 Reisibürood ja 10,2 8,6 7,9 1,9 -8,9 -14,7 -17,8 -22,4 -24,6 -27,6 -28,6 -31,5 reisikorraldajad Kõik vaba aja tegevused, 4,2 3,0 1,6 -4,6 -6,1 -7,0 -4,2 -1,7 -0,6 -3,1 -3,9 -4,5 kultuur Elamukinnisvara -2,1 -1,6 -0,5 -1,2 -0,9 -1,3 -0,9 0,4 0,7 0,5 0,7 1,4 üürileandmine Rentimine ja kasutusrent 1,3 0,3 -1,3 -4,8 -7,8 -12,0 -13,2 -11,0 -9,6 -11,1 -7,8 -7,6 11–50 töötajaga tööandjad Turismiga seotud: 3,4 3,1 2,5 0,5 -0,8 -1,6 -2,2 -2,8 -2,3 -2,0 -2,3 -2,7 Majutus 7,2 7,6 6,2 -14,0 -30,2 -37,7 -36,3 -27,9 -24,9 -26,4 -30,1 -30,8 Toitlustus 5,1 6,1 2,2 -8,0 -16,5 -20,2 -21,4 -21,1 -18,6 -20,4 -22,0 -25,3 Transport -0,1 -0,1 -0,6 -2,4 -5,9 -7,3 -7,5 -8,3 -7,8 -9,4 -9,2 -9,0 Reisibürood ja 3,8 4,5 5,4 1,3 -15,9 -23,6 -27,4 -26,4 -28,1 -29,9 -29,9 -30,7 reisikorraldajad Kõik vaba aja tegevused, -0,6 -0,4 -0,9 -9,5 -12,3 -13,0 -14,8 -11,6 -9,4 -5,0 -5,2 -5,0 kultuur Elamukinnisvara -1,8 -1,1 -2,1 -3,7 -5,1 -5,3 -4,9 -4,4 -2,5 -1,4 -4,6 -5,1 üürileandmine Rentimine ja kasutusrent 6,3 11,3 18,1 13,0 7,6 5,6 3,2 3,4 -1,3 -1,4 -2,1 -4,6 Üle 50 töötajaga tööandjad Turismiga seotud: 2,1 1,4 1,2 -0,2 -2,1 -2,4 -2,9 -3,6 -3,5 -4,5 -5,2 -6,0 Majutus -2,3 -2,5 -4,1 -14,0 -23,3 -36,5 -44,1 -44,3 -42,3 -45,7 -48,9 -54,5 Toitlustus 2,3 3,5 2,7 -3,9 -8,2 -13,4 -18,9 -18,3 -13,8 -10,3 -13,5 -17,4 Transport 1,6 1,2 1,0 0,1 -1,1 -2,2 -4,8 -6,6 -5,9 -5,7 -5,5 -5,6 Reisibürood ja 7,9 9,6 9,6 4,5 -0,2 -3,4 -6,9 -13,0 -19,1 -26,2 -27,2 -29,0 reisikorraldajad Kõik vaba aja tegevused, -4,1 -1,5 -2,0 -4,9 -7,2 -7,1 -8,3 -9,1 -6,8 -5,0 -4,4 -4,1 kultuur Ülejäänud turismile omased -0,9 -0,5 -0,5 1,0 -1,0 -0,5 -1,7 -1,3 1,0 3,1 4,2 3,9 kokku Allikas: Statistikaamet Tööjõukulud Tööjõukulude aluseks on MTA tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ning töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) andmete alusel. Uuringu tegemise ajaks olid andmed kättesaadavad kuni 2020. aasta oktoobri kohta. Kõikides valdkondades on näha, et tööjõukulu ühe töötaja kohta vähenes kõige enam aprillis, mais ning juunis. See on ka ootuspärane, kuna sel perioodil oli võimalik taotleda Töötukassalt töötasu hüvitist, mille üheks tingimuseks oli see, et töötajatel vähenes töötasu vähemalt 30% võrra. Enim vähenes töötasu majutuses, toitlustuses ning reisibüroode ja reisikorraldajate tegevusvaldkonnas – need olid ka valdkonnad, mis kannatasid piirangute tõttu kõige enam (tabel 13). 92 Tabel 13. Tööjõukulu muutus töötaja kohta 2019–2020, % Periood jaan. veebr. märts apr. mai juuni juuli aug. sept. okt. Turismile omased Majutus 6,3 6,8 13,2 -18,3 -56,6 -42,6 -23,3 0,4 4,6 3,1 Toitlustus 7,4 8,3 6,8 -37,3 -56,9 -28,8 -10,5 2,3 2,9 2,0 Elamukinnisvara üürileandmine 5,2 3,3 5,2 3,3 -7,9 -3,0 6,7 2,5 6,1 6,2 Sõitjate muu maismaavedu 11,0 11,4 14,1 2,3 -7,1 -4,8 -4,9 -0,1 1,0 4,0 Raudteevedu, veetransport, õhutransport 7,5 -33,4 8,0 5,6 -30,4 -33,8 -3,5 2,4 7,4 5,3 Transpordi abitegevused 6,1 10,9 -14,0 17,3 -8,3 -9,8 3,1 1,3 4,4 3,5 Rentimine ja kasutusrent 0,7 5,6 4,4 2,9 -9,7 -18,4 -7,2 1,7 4,7 8,4 Reisibürood ja reisikorraldajad 8,0 7,0 8,6 -2,9 -43,4 -33,4 -14,1 3,5 15,4 4,6 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus 10,7 3,6 7,0 -15,0 -16,1 1,7 -2,0 20,2 -2,6 15,4 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus 2,2 4,9 16,5 -7,0 -23,1 -30,9 11,1 0,6 11,4 12,4 Hasartmängude ja kihlvedude korraldamine 7,8 7,6 8,3 -8,0 -29,6 -17,4 4,8 10,5 9,1 27,7 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused 11,3 6,5 9,9 -29,8 -43,1 -13,6 3,9 6,0 5,7 7,3 Turismiga seotud majandusharud Kaubavedu maanteel 7,8 5,9 6,9 2,9 -9,1 -9,4 1,2 2,2 2,9 4,5 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont 8,5 7,5 7,0 -1,6 -27,9 -22,1 -3,3 0,7 0,1 1,4 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 11,8 9,5 12,6 4,8 -6,7 -5,7 2,8 5,7 5,2 6,9 Allikas: Statistikaamet 93 Töötasu hüvitis Seoses eriolukorra kehtestamisega ning sellest lähtuvalt majandustegevuse vähenemisega tekkis paljudel tööandjatel raskusi. Tööandjate abistamiseks muudeti tööhõiveprogrammi ning lisati sellesse uue tööturuteenusena töötasu hüvitis, et aidata tööandjaid, kelle tegevus oli erakorraliste asjaolude tõttu märkimisväärselt häiritud. Selleks, et tööandja saaks töötajale taotleda töötasu hüvitist, pidi tööandja vastama vähemalt kahele tingimusele: • tööandja käive (tulu) on hüvitise taotlemise kuul vähenenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kalendrikuuga; • tööandjal ei ole vähemalt 30%-le töötajatest võimalik anda tööd kokkulepitud ulatuses; • tööandja on vähemalt 30%-l töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30% ulatuses või kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärani. Oluline oli ka see, et töösuhte lõpetamisel hüvitise taotlemise kuul või koondamisel hüvitise taotlemisele järgneval kuul pidi tööandja hüvitise Töötukassale tagastama. Töötasu hüvitist oli esialgu võimalik taotleda kuni kahe kalendrikuu eest perioodil märts– mai17. Hiljem pikendati taotlemist kuni juunini ning hüvitist võisid taotleda ka need tööandjad, kes juba olid kahel kuul hüvitist saanud. Samas muudeti hüvitise taotlemise tingimusi karmimaks: käibe langus pidi olema vähemalt 50%, töötajate koormus või töötasu pidi samuti vähenema vähemalt 50%. Lisaks sai hüvitist taotleda vaid neile töötajatele, kelle tööleping oli sõlmitud enne 1. märtsi 2020 ning kellel polnud 12. märtsi seisuga maksuvõlga18. Järgnevalt tuuakse välja Töötukassa andmetel majutuse, toitlustuse, reisibüroode ja reisikorraldajate tegevuse ning reisijateveoga19 tegelevate hüvitist taotlenud tööandjate osakaal kõikidest hüvitise taotlejatest maakondade kaupa. Majutuse valdkond oli üks esimesi ja suuremaid tegevusalasid, mille toimimist piirangud ja eriolukord muutsid. Piiride sulgemise tagajärjel ei jõudnud Eestisse välisturistid ning üleüldised liikumispiirangud tähendasid seda, et ka Eesti inimesed viibisid peamiselt oma kodudes. Kogu Eestis taotles töötasu hüvitist majutuse valdkonnas perioodil märts–juuni kokku vastavalt märtsis 171, aprillis 351, mais 225 ja juunis 175 tööandjat. Kõige suurema osakaalu hüvitise taotlejatest moodustasid majutuse valdkonna ettevõtted Valgamaal, samas oli näiteks juunikuus selles piirkonnas kõiki hüvitise taotlejaid võrdlemisi vähe. Ka Saaremaal oli majutuse valdkonna ettevõtjaid hüvitise taotlejate seas üsna palju, mis on ootuspärane, kuna Saaremaal kehtisid veel rangemad liikumispiirangud kui mujal Eestis. Lisaks on näha, et väga mitmes piirkonnas oli just juunikuus, kui hüvitise taotlemise nõuded muutusid 17 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/eriolukord/vv_maarus_thp17-20_muut.pdf 18 https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-toetas-tootasu-huvitise-meetme- pikendamist-juuni-lopuni 19 Reisijateveo alla liigituvad need ettevõtted, kelle põhitegevusalaks on märgitud järgmine EMTAKi kood: 49101, 49311, 49319, 49321, 49391, 39399, 50101, 50301, 51101. 94 rangemaks, majutuse ettevõtete osakaal kõikidest hüvitise taotlejatest kasvanud. Eriti on seda näha Saaremaal, Pärnumaal ning Läänemaal (joonis 33). 16% 14% 14% 12% 12% 11% 10% 10% 10% 8% 8% 8% 8% 7% 7% 7% 7%7% 7% 6% 6% 6% 6% 6% 5% 5% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 3% 4% 3% 3% 3% 4% 3% 3% 3% 3% 2%2% 3% 2% 1% 2% 2% 2% 2% 2% 1%1% 2%2% 2% 2% 1% 1% 1% 1% 0% Saaremaa Järvamaa Pärnumaa Jõgevamaa Valgamaa Võrumaa Viljandimaa Harjumaa Läänemaa Põlvamaa Raplamaa Hiiumaa Tartumaa Ida-Virumaa Lääne-Virumaa Märts Aprill Mai Juuni Joonis 33. Hüvitist taotlenud ettevõtted majutuse valdkonnas, osakaal kõigist hüvitise taotlejatest, %. Allikas: Eesti Töötukassa Teine suur valdkond, mida erinevad piirangud mõjutasid, oli toitlustus (kohvikud, restoranid, baarid, ürituste toitlustamine jne). Alates 18.03 ei võinud restoranides, baarides ja kohvikutes ajavahemikus 22–10 alkohoolseid jooke müüa20. Alates 27.03 suleti kaubanduskeskused ning sealsetes toitlustusasutustes võis toitu vaid kaasa müüa21. Alates 30.03 kehtestati Saaremaal viibimiskeeld muu hulgas kõikides toitlustusasutustes, neist võis vaid toitu kaasa osta või koju tellida22. Toitlustuse valdkonna ettevõtted taotlesid hüvitist kõige enam esimesel võimalikul kalendrikuul (märtsis), kõikides maakondades moodustasid toitlustuse valdkonna ettevõtjad üle 10% kõikidest hüvitise saajatest. Kokku taotles Töötukassalt töötasu hüvitist märtsis 831, aprillis 1309, mais 688 ja juunis 336 toitlustuse tööandjat (joonis 34). 20 https://www.riigiteataja.ee/akt/317032020006 21 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/eriolukord/pm2047k.pdf 22 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/eriolukord/pm2054k.pdf 95 16% 15% 14% 14% 14% 14% 13% 13% 13% 12% 11% 12% 11% 12% 12% 11% 10% 11% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 9% 10% 9% 9% 9% 9% 8% 8% 8% 8% 8% 8% 8% 8% 8% 8% 7% 8% 8% 7% 7% 7% 7% 7% 6% 6% 7% 6% 7% 7% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 5% 5% 4% 3% 4% 3% 2% 0% Järvamaa Harjumaa Pärnumaa Saaremaa Jõgevamaa Tartumaa Valgamaa Võrumaa Raplamaa Viljandimaa Läänemaa Põlvamaa Hiiumaa Ida-Virumaa Lääne-Virumaa Märts Aprill Mai Juuni Joonis 34. Hüvitist taotlenud ettevõtted toitlustuses, osakaal kõikidest hüvitise taotlejatest. Allikas: Eesti Töötukassa Kolmanda valdkonnana pööratakse aruandes tähelepanu reisibüroode ja reisikorraldajate tegevusele seoses töötasu hüvitise saamisega. Kõige rohkem mõjutasid selle valdkonna ettevõtteid piiride (nii Eesti kui ka teiste riikide) sulgemised, mistõttu reise ei toimunud. Reisikorralduse valdkonnas kasvas hüvitise taotlejate osakaal kõikidest valdkondadest eelkõige juunikuus, kui Eestis oli küll eriolukord lõppenud, kuid lennupiirangud endiselt kehtisid. Kokku taotles töötasu hüvist märtsis 99, aprillis 208, mais 134 ning juunis 172 ettevõtet (joonis 35). 8% 7% 7% 6% 6% 6% 5% 5% 4% 4% 3% 3% 3% 3% 3% 2%2%2% 2% 2% 2% 2% 1% 1%1% 1%1%1% 1% 1% 1% 1% 1% 1%1% 1% 0% Järvamaa Harjumaa Pärnumaa Valgamaa Võrumaa Saaremaa Läänemaa Tartumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Lääne-Virumaa Märts Aprill Mai Juuni Joonis 35. Hüvitist taotlenud ettevõtted reisikorralduses, osakaal kõikidest hüvitise taotlejatest. Allikas: Eesti Töötukassa Reisijateveo valdkonnas oli juunikuus hüvitise taotlejate osakaal kõikidest taotlejatest suurim. Kuigi juunis oli eriolukord lõppenud, olid inimesed liikumise suhtes pigem ettevaatlikud, samuti kehtisid lennupiirangud. Mitu riiki, näiteks Soome, andis oma kodanikele ametliku 96 soovituse enne 15. juunit välismaale mitte reisida. Kokku taotles töötasu hüvitist märtsis 129, aprillis 235, mais 143 ning juunis 127 ettevõtet (joonis 36). 9% 8% 8% 8% 7% 7% 6% 5% 5% 5% 5% 4% 3% 4% 3% 4% 3% 3% 3% 3% 3% 3% 3% 2% 2% 2% 2%2% 3% 3% 2% 2% 2% 2% 1% 2% 2% 2% 2%2% 2% 2% 2% 2% 2% 2% 2% 2% 2% 2% 2% 1% 1% 1% 1%1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 0% Järvamaa Pärnumaa Saaremaa Võrumaa Harjumaa Jõgevamaa Raplamaa Valgamaa Viljandimaa Läänemaa Põlvamaa Tartumaa Hiiumaa Lääne-Virumaa Ida-Virumaa Märts Aprill Mai Juuni Joonis 36. Hüvitist taotlenud ettevõtted reisijateveos, osakaal kõikidest hüvitise taotlejatest. Allikas: Eesti Töötukassa Töötukassa töötasu hüvitise taotlejate seas moodustasid majutus- ja toitlustusettevõtted kõikidest hüvitise taotlejatest märkimisväärse osa – nende tegevus oli ka liikumispiirangutest oluliselt häiritud. Majutuse valdkonnas tegutsevate taotlejate osatähtsus oli suurem juunikuus, kuivõrd sel ajal olid tingimused taotlemiseks rangemad, võib eeldada, et majutuse valdkonna ettevõtted olid suurtes raskustes. 97 Kui palju on turismisektor kaotanud käibes? Turismile omased ja turismiga seotud majandusharude käivete suhteline langus on olnud suurem kui muudes majandusharudes (joonis 37). Mida turismikesksem on ettevõtete tegevus, seda suurem on olnud nende käivete langus. 120% 120% 100% 100% 80% 80% 60% 60% 40% 40% 2 3 4 5 6 7 8 9 10 20% 0% 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Muud majandusharud Käive majutuses Käive toitlustuses Turismile omased majandusharud Käive transpordis Käive reisikorraldajad Turismiga seotud majandusharud Käive kultuuri ja spordi alal Joonis 37. Käibe suhteline muutus turismile omastes, turismiga seotud ja muudes majandusharudes 2020. ja 2019. aasta võrdluses perioodil veebruar–oktoober. Allikas: Statistikaamet Detailne ülevaade kõigi lõigete käibenumbrite absoluutarvuna on toodud tabelites leheküljel 104 (tabel 21 ja 22). Kõik EMTAKi koodide alusel turismile omased ja turismiga seotud valdkonnad (tabel 20) genereerisid 2019. aastal kokku umbes 12,6 miljardit eurot käivet. Vastavate EMTAKi koodide all registreeritud käive ei ole küll otseselt 100% turismile omistatav, kuid ülejäänud arvutustes on see siiski jäänud nii, et aluseks on kogu vastava majandusharu käive. Statistikaamet on väljastanud diagrammi ka otseselt turismisektori osakaale arvestades (https://public.flourish.studio/visualisation/4681460/?utm_source=showcase&utm_campai gn=visualisation/4681460). Selles on erinevate majandusharude väärtused läbi korrutatud neis turismi hinnangulise osatähtsusega. Statistikaamet nendib, et: „Suurim rahaline kaotus oli transpordisektoris. Olulise negatiivse panuse andsid ka majutus- ja toitlustusettevõtted, eriti kevadel ja suvel. Suve teisest poolest on kaotus olnud väiksem, aga püsiv. Sarnases suurusjärgus kaotus on olnud ka reisibüroode ja reisikorraldajate tegevuses, kuid nende puhul ei ole see vähenenud.“ (Statistikaamet). 98 Järgnevalt ei ole siiski püütud eristada turismile omistatavat käivet, vaid on lähtutud vastavate EMTAKi koodide all deklareeritud käivetest, nii nagu need Statistikaametist väljastati. Kui akumuleerida käibed kriisi algusest kuni oktoobrini, siis on selgelt näha suuremad kaotajad (tabel 14). Tabel 14. Akumuleeritud käibed majandusharudes (EMTAKi koodi alusel, miljonid eurod) 2019. ja 2019. aasta märts–oktoober 2019 2020 Muutus märts–okt märts–okt 2020/2019 Reisibürood ja reisikorraldajad 145 36 -75% Majutus 251 106 -58% Toitlustus 495 352 -29% Kultuur ja sport 313 242 -23% Transport koos abitegevustega 2877 2353 -18% Elamukinnisvara üürile 1 099 1 063 -3% andmine Turismile omased kokku: 5 180 4 152 -20% Turismiga seotud kokku: 3 490 2 936 -16% Allikas: Statistikaamet Tuleb arvesse võtta, et osa ettevõtteid ei ole veel teatanud oma suurust ning seetõttu ei lähe nende andmed 2020. aastal detailsemates lõigetes arvesse, kuigi neid on arvestatud üldises analüüsis. Samuti saavad ettevõtted Statistikaameti kasutuses olnud käibedeklaratsioone jooksval aastal veel pidevalt täiendada, mistõttu ei ole andmed päris täpsed. Statistikaameti hinnangul jäävad hilisemad parandused selle asjaolu tõttu siiski pigem alla 1% veapiiri. Küll on Statistikaameti detailsetes käibeandmetes kohati oluliselt erinev aastate lõikes see, millise andmestiku lõike alla üks või teine ettevõte oma statistikat näidates satub, kas ta on endiselt väikeettevõte (11–50 töötajat) või on vahepeal kasvanud ja tema käibed lähevad arvesse juba keskmise ettevõtte kategoorias (üle 50 töötaja). Niisiis on 2020. ja 2019. aasta võrdlusarvutuste puhul enamasti igas andmestiku lõikes tulemusi korrigeeritud nii, et 2020. aasta lõike numbrid on korrutatud läbi koefitsiendiga, et vastava lõike ettevõtete arv oleks jaanuaris 2020 sama, mis detsembris 2019, sest ettevõtete üldarv on siiski jäänud samaks. See on lähim õiglane hinnang statistika moonutuste kõrvaldamiseks. Näiteks Tallinna suuremate hasartmänge korraldavate ettevõtete (üle 50 töötaja, EMTAKi kood R92) arv kasvas jaanuaris kolmelt neljale, mis tingis ka käivetes üle 100% hüppe, samas kui selle valdkonna väikeste ettevõtete arv kahanes 18-lt 15-le ja käibest jäi järele vaid 30%. Ka näiteks põhja regiooni reisijateveoga tegelevate (kood H493) väikeettevõtete arv kahanes kaheksalt neljale ja käive kukkus 75% vastavas lõikes. Niisiis aitavad vastavad koefitsiendid selliseid moonutusi siluda. Ettevõtete suuruse järgi annavad suurima käibe turismivaldkonnas (turismile omased majandusharud, tabel 15) mikroettevõtted – umbes 3,4 miljardit eurot 2019. aastal. 99 Keskmised ja suurettevõtted (rohkem kui 50 töötajat) on deklareerinud oma käibeks turismisektoris 2019. aastal kokku umbes 2,4 miljardit eurot. Väikeettevõtted jäävad selles arvestuses kolmandaks, deklareerides 2019. aastal pea 1,8 miljardit eurot. Tallinnasse registreeritud ettevõtted annavad oma käibega suurema osa kõigist ettevõtetest, turismile omastes harudes üle 70% kogu valdkonna käibest. Sellest, kas ettevõtte registreeritud aadressi järgi käivete jaotamine ka õiglane on, kirjutab Statistikaamet oma töögrupile suunatud töölaual/slaididel (https://public.flourish.studio/story/666181/). Tabel 15. Turismile omaste majandusharude käibed 2019. aastal ettevõtete suuruste ja piirkondade lõikes (miljonid eurod) Ettevõtte suurus Lõuna Lääs Põhi Tallinn Kokku Kuni 10 töötajat 307 153 528 2 461 3 449 11–50 töötajat 166 63 309 1 218 1 756 Rohkem kui 50 töötajat 54 49 602 1 647 2 351 Kokku 527 264 1 439 5 326 7 556 Allikas: Statistikaamet 2020. aasta esimese kümne kuuga on turismile omastes sektorites kaotanud oma käibest aga kõige rohkem keskmised ja suured ettevõtted (ligi 0,4 miljardit eurot ehk 18%, tabel 16). Nii mahu kui proportsiooni poolest on Tallinna suuremad ettevõtted kaotanud kõige rohkem võrreldes teiste samalaadsete lõigetega. Esile tulevad aga Põhja-Eesti mikroettevõtted, kellel on olnud võimalik kogumina oma käivet isegi kasvatada (+2%). Kasv on seotud eelkõige sellega, et põhja regiooni mikroettevõtete käibest nimetatud sektorites umbes poole andis elamukinnisvara rent, mis oma alamlõikes kasvas 1%. Suure osa andis ka transpordi abitegevus (25% käibest), mis kasvas lausa 18%. Konkreetselt turismivaldkonnas oli ka põhja piirkonnas siiski langus (reisibürood -80%, majutus -15%). Lääne regiooni +1% tuleneb ilmselt sellest, et kui detsembris 2019 oli selles lõikes majutuse ja toitlustuse harus registreeritud veel seitse ettevõtet, siis jaanuaris oli sinna jäänud viis. Vastavalt kasutatud koefitsientidele oli käibe kaotus peaaegu võrdne muudes turismile omastes sektorites saavutatud eduga. Tabel 16. Turismile omaste majandusharude käivete muutus 2020. aastal akumuleeritult jaanuarist oktoobrini võrreldes sama perioodiga 2019. aastal ettevõtete suuruste ja piirkondade lõikes Ettevõtte suurus Lõuna Lääs Põhi Tallinn Kokku Kuni 10 töötajat -9% -15% 2% -12% -10% 11–50 töötajat -18% -9% -2% -12% -11% Rohkem kui 50 töötajat -13% 1% -12% -21% -18% Kokku -12% -11% -5% -15% -12% Allikas: Statistikaamet Kui vaadata ainult majutuse ja toitlustuse sektorit (kogumaht 2019. aastal veidi alla 1 miljardi euro, tabel 17), siis on kaotuse osakaal 2020. aastal tunduvalt suurem. Reisibüroode tegevust 100 ei saa siinkohal andmestiku konfidentsiaalsusnõuete tõttu sisse tuua (agregeeritud kohati teiste majandusharudega). Tabel 17. Majutuse ja toitlustuse majandusharude käibed 2019. aastal ettevõtete suuruste ja piirkondade lõikes (miljonid eurod) ning nende muutus 2020. aastal akumuleeritult jaanuarist oktoobrini võrreldes sama perioodiga 2019. aastal, % Ettevõtte suurus Lõuna Lääs Põhi Tallinn Kokku Kuni 10 töötajat 45 -5% 36 -12% 64 -6% 130 -22% 275 -14% 11–50 töötajat 68 -22% 28 2% 49 -19% 241 -28% 386 -23% Rohkem kui 50 19 -34% 36 -22% 281 -42% 336 -39% töötajat Kokku 131 -18% 100 -12% 113 -12% 652 -33% 996 -26% Allikas: Statistikaamet Märkus: Põhja regiooni suurettevõtete andmeid ei saanud konfidentsiaalsusnõuete tõttu esitada Kui vaadata uuesti kõiki turismiga seotud ettevõtteid (kõik omased ja seotud kokku, tabel 18), siis oli mikroettevõtete käive ligi 5 miljardit eurot 2019. aastal. Keskmised ja suurettevõtted (rohkem kui 50 töötajat) on deklareerinud oma käibeks turismisektoris 2019. aastal kokku umbes 3,8 miljardit eurot. Väikeettevõtted jäävad selles arvestuses kolmandaks, kuid nende käive oli samuti ligi 3,8 miljardit eurot. Tabel 18. Turismile omaste ja turismiga seotud majandusharude käibed 2019. aastal ettevõtete suuruste ja piirkondade lõikes (miljonites eurodes) Ettevõtte suurus Lõuna Lääs Põhi Tallinn Kokku Kuni 10 töötajat 609 300 937 3 091 4 937 11–50 töötajat 499 180 789 2 284 3 752 Rohkem kui 50 töötajat 153 113 1 024 2 581 3 870 Kokku 1 261 593 2 749 7 956 12 559 Allikas: Statistikaamet 2020. aasta esimese kümne kuuga kaotasid oma käibest aga kõige rohkem keskmised ja suured ettevõtted (0,6 miljardit eurot ehk umbes -15%. tabel 19). Proportsionaalselt oli mikroettevõtete kaotus kõige väiksem (-6 kuni -8% käibest). Piirkonniti olid suurimad kaotajad Tallinnasse registreeritud ettevõtted, sealhulgas just kesk-suured ettevõtted (-19%). 101 Tabel 19. Turismile omaste ja turismiga seotud majandusharude käivete muutus 2020. aastal akumuleeritult jaanuarist oktoobrini võrreldes sama perioodiga 2019. aastal ettevõtete suuruste ja piirkondade lõikes Ettevõtte suurus Lõuna Lääs Põhi Tallinn Kokku Kuni 10 töötajat -10% -11% 1% -9% -8% 11–50 töötajat -10% -3% -7% -13% -11% Rohkem kui 50 töötajat -11% -1% -8% -18% -14% Kokku -10% -7% -5% -13% -11% Allikas: Statistikaamet Mida turismikesksem on ettevõtete tegevus, seda suurem on olnud langus. Suhtelisel skaalal kaotasid kõige rohkem reisibürood (-75% käibest), majutus (-58%), transport (-48%), aga ka toitlustus (-29%) ning kultuuri- ja sporditegevus (-39%). Aasta viimased kaks kuud ei toonud turismisektorile leevendust; vastavaid andmeid ei olnud uuringu koostajatel aga veel võimalik kasutada. 102 Tabel 20. Turismile omaste, turismiga seotud ja muude majandusharude klassifikaatorid Majandusharu EMTAK Kirjeldus Turismile omased majandusharud Majutus I 55 Majutus Hotellid, külalistemajad, hostelid, külaliskorterid, motellid jms majutus, puhkemajad, puhkekülad ja puhkelaagrid, kodumajutus, laagriplatsid, vagunelamute ja haagissuvilate parkimisplatsid Toitlustus I 56 Toidu ja joogi serveerimine Elamukinnisvara Elamukinnisvara üürileandmine ja käitus L 68201 üürileandmine kodumajapidamiste poolt Sõitjate maanteetransport, taksovedu, sõitjate muu mujal Sõitjate muu maismaavedu H 493 liigitamata maismaavedu Raudteevedu H 491 Sõitjate linnadevaheline raudteevedu Sõitjate ja kaubavedu merel, rannavetes ja sisevetes (nii Veetransport H 50 Eesti laevad kui välisriigi laevad eraldi) Avamereteenuseid osutav laev, erilaev, kalalaev, konteinerilaev, kuivlasti merepraam, muu laev, puistlastilaev, puksiirlaev, reisilaev, ristluslaev, segalastilaev, vedellastilaev Õhutransport H 51 Sõitjate ja kauba õhutransport Laondus ja veondust abistavad tegevusalad, parklate Transpordi abitegevused H 52 tegevus Transpordivahendite rentimine ja kasutusrent, Rentimine ja kasutusrent N 77 tarbeesemete ja kodumasinate väljaüürimine ja kasutusrent Reisibürood ja Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine N 79 reisikorraldajad ning sellega seotud tegevused Kultuuritegevus R 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude R 91 kultuuriasutuste tegevus R 92 Hasartmängude ja kihlvedude korraldamine Sporditegevus R 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Turismiga seotud majandusharud H 494 Kaubavedu maanteel Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning G 45 remont M 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus A, B, C, D, E, F, G 46, G 47, H 492, H 495, H 53, J, K, L 681, L 683, M (v.a Muud majandusharud M 74), N 78, N 80, N 81, N 82, O, P, Q, S, T, U Allikas: Statistikaamet Märkus: värvused näitavad lähedasi alasid, mis lõigetes on konfidentsiaalsusnõuete tõttu tihti agregeeritud. 103 Tabel 21. Käibed 2019. aastal (akumuleeritult jaanuar–oktoober kokku, miljonid eurod): \Piirkond Majandusharu Lõuna Lääs Põhi Tallinn Üldkokkuvõte G45 137,1 97,1 632,0 1 729,5 2 595,8 G45 ja H494 83,5 54,7 138,2 H491_H50_H51 500,9 500,9 H491_H50_H51 ja H493 15,9 2,8 13,7 101,6 134,0 H491_H50_H51, H52, R90, R91, R92, R93 10,6 10,6 H493 26,3 13,2 74,3 113,8 H493, H52 ja L682 23,8 23,8 H494 231,0 119,1 460,3 278,2 1 088,5 H494 ja M74 63,6 63,6 H52 36,8 17,4 806,8 1 342,2 2 203,2 I55 26,2 19,4 15,8 173,8 235,3 I55 ja I56 15,6 30,8 46,4 I56 67,0 35,6 78,2 363,7 544,5 L682 164,9 48,9 137,5 961,4 1 312,7 M74 17,0 5,9 19,5 144,9 187,2 M74 ja G45 144,7 144,7 Muud harud 7 988,5 2 440,1 11 168,5 24 591,8 46 188,9 N77 24,8 91,9 297,7 414,4 N77 ja N79 20,7 20,7 N77, L682 ja N79 206,6 206,6 N77, N79 ja R90 1,7 1,7 N77, N79, R90, R91, R92, R93 32,7 32,7 N79 1,8 7,6 110,8 120,3 R90 7,7 54,1 61,9 R90, R91 ja R93 7,7 7,7 R90, R91, R92 7,6 7,6 R91 0,6 0,3 9,9 10,7 R91 ja R92 66,3 66,3 R91 ja R93 7,9 7,9 R92 48,5 48,5 R93 10,7 10,4 18,2 112,9 152,2 Üldkokkuvõte 9 039,9 2 939,6 13 479,1 31 232,6 56 691,2 Ettevõtte suurus Lõuna Lääs Põhi Tallinn Üldkokkuvõte Kuni 10 töötajat 2 988,2 978,5 3 026,2 9 391,1 16 384,0 11–50 töötajat 2 351,6 871,0 3 336,7 7 042,1 13 601,3 Rohkem kui 50 töötajat 3 700,1 1 090,1 7 116,2 14 799,4 26 705,9 Kokku 9 039,9 2 939,6 13 479,1 31 232,6 56 691,2 Allikas: Statistikaamet 104 Tabel 22. Käibed 2020. aastal (akumuleeritult jaanuar–oktoober kokku, miljonites eurodes): \Piirkond Majandusharu Lõuna Lääs Põhi Tallinn Üldkokkuvõte G45 120,5 92,8 564,7 1 434,0 2 212,0 G45 ja H494 66,3 37,8 104,1 H491_H50_H51 261,9 261,9 H491_H50_H51 ja H493 6,5 2,1 8,3 105,7 122,6 H491_H50_H51, H52, R90, R91, R92, R93 17,5 17,5 H493 23,4 7,4 34,9 65,6 H493, H52 ja L682 6,7 6,7 H494 209,5 114,2 434,2 256,2 1 014,2 H494 ja M74 64,8 64,8 H52 37,4 18,1 809,4 1 173,0 2 037,8 I55 19,6 16,6 10,1 66,0 112,3 I55 ja I56 10,2 17,3 27,5 I56 55,7 32,2 67,5 264,7 420,1 L682 156,1 39,9 143,2 914,7 1 253,9 M74 14,3 4,2 17,6 138,2 174,2 M74 ja G45 117,1 117,1 Muud harud 7 701,1 2 334,9 10 872,0 23 485,8 44 393,8 N77 20,5 75,9 245,6 342,0 N77 ja N79 14,8 14,8 N77, L682 ja N79 170,8 170,8 N77, N79 ja R90 1,2 1,2 N77, N79, R90, R91, R92, R93 22,5 22,5 N79 0,7 1,6 34,3 36,6 R90 6,5 37,6 44,1 R90, R91 ja R93 6,7 6,7 R90, R91, R92 5,7 5,7 R91 0,4 0,1 5,4 6,0 R91 ja R92 15,1 15,1 R91 ja R93 5,7 5,7 R92 114,4 114,4 R93 9,5 9,2 15,2 76,0 109,8 Kokku 8 603,3 2 759,8 13 039,5 28 899,1 53 301,7 Ettevõtte suurus Lõuna Lääs Põhi Tallinn Üldkokkuvõte Kuni 10 töötajat 2 439,8 943,7 3 066,1 8 666,6 15 116,1 11–50 töötajat 2 475,5 810,3 3 168,7 6 155,8 12 610,3 Rohkem kui 50 töötajat 3 688,0 1 005,8 6 804,7 14 076,7 25 575,3 Kokku 8 603,3 2 759,8 13 039,5 28 899,1 53 301,7 Allikas: Statistikaamet 105 Executive Summary of the Study “Impact of COVID-19 on tourism-specific industries and associated influence on other sectors of the economy” The University of Tartu has conducted between October 2020 and January 2021 the study “Impact of COVID-19 on tourism-specific industries and associated influence on other sectors of the economy” on behalf of the Ministry of Economic Affairs and Communications. Aims and methods The aims of the study: • finding out the economic impact of COVID-19 on tourism; • analysing possible development scenarios for the tourism sector after the COVID-19 crisis, considering also international trends; • proposing priority topics and intervention logics necessary for the development of the Estonian tourism sector, which the state must definitely address in the short and long term; • recommending necessary activities for the state in the identified priority areas first and determining the initial impacts of these activities. The study was commissioned by the Ministry of Economic Affairs and Communications within the framework of the program “Strengthening Sectoral Research and Development” (abbreviated as RITA, code 2014-2020.4.02.16-0025). The project was financed to the extent of 77% by RITA Activity 2 from the European Regional Development Fund and to the extent of 23% from the budget of the Ministry of Economic Affairs and Communications. Impact of COVID-19 on the Estonian tourism sector Sales revenue If we take a closer look at the beginning of the crisis only at accommodation, catering, travel agencies and tour operators, transport and cultural activities, the total loss in March–October 2020 was around 44% (slightly less than EUR 1 billion). Travel agencies and tour operators (- 75%), accommodation (-58%), transport (-48%), but also catering (-29%), and cultural and sporting activities (-39%) suffered the most. In terms of both volume and proportion, companies operating in Tallinn have lost the most compared to the rest of the country. 106 Employment Employment decreased the most in accommodation, food services, and travel agencies and tour operators. Employment in travel agencies and tour operators started decreasing in the spring and has not recovered. At the end of 2020 employment had dropped by 30%. Employment in accommodation decreased by up to 30% by the beginning of summer 2020, and started decreasing again at the end of summer. In accommodation, employment decreased the most in larger companies in Tallinn (with 50 and more employees) and at the end of the year employment had dropped there by more than 50%. In catering, employment decreased by up to 19% by the beginning of summer and by the end of the year it had dropped by 15% compared to the previous year. Employment decreased the most in catering in all regions in companies with 11–50 employees. Scenarios Three development scenarios were compiled with their variability being based on the epidemiological situation in the world and keeping in mind that controlling the virus through vaccination will allow national borders and international tourism to reopen. I "Problems last" – the health crisis lasts longer than expected In the context of the continuing health crisis where pandemic control is not working (virus mutations, problems with vaccines and vaccinations, and growing protest in a society tired of the crisis), economic measures will not have a significant impact on the recovery and exit of the tourism sector. In this case, it is necessary to mitigate the socio-economic impact of the crisis on society and on vulnerable groups. In 2021, a national tourism model reminiscent of 2020 will be repeated in Estonian tourism. Many companies close down or go bankrupt, some invent new ways of earning income. Unemployment and the general economic situation are worrying. The most important choice to be made is to either maintain the status quo or change. Possible policies are: • ensuring health security and constantly informing the population about it; • more flexible employment relationships and compensating for closures; • monitoring the carrying capacity of the natural environment; • more flexible training opportunities; • agreements between (neighbouring) countries and intergovernmental cooperation. The role of the state in the continuation of the health crisis will primarily be to support the market and reduce risks (establish regulations, create opportunities and a favourable social environment, develop contactless e-solutions, and promote accelerated implementation of artificial intelligence and robot technology). Supporting passengers through better introduction of destinations, visa facilitation and other regulations and measures based on transnational cooperation and agreements will prove critical. 107 II "Eurobubble" – pandemic control measures have some impact As the crisis creates a more competitive environment, the success of Estonian tourism professionals largely depends on the choice of support measures and their implementation in international cooperation. Tourism is becoming regional in the world and perhaps Europe-centric for Estonians, but it values privacy and safe travelling more. In Europe, vaccinations bring the virus under control, but overseas countries continue to be closed. Europeans may prefer a more private and secure environment, such as in Estonia and other Nordic countries. Businesses need to boost their e-marketing, because digital skills for small businesses are especially critical. An important choice is to either remain focused on Estonia and the Baltics or to start leveraging the Baltic Sea tourism brand together with neighbouring countries. Possible strategies and policies include: • communication and creation of an important single reliable information field in cooperation with neighbouring countries; • involvement and training of national stakeholders and national cooperation in support of the tourism sector; • reducing digital inequalities. The tourism sector has undergone a major change in the crisis. As the changes are diametrical, it is short-sighted to believe that companies can manage adapting to such changes on their own. It should also be borne in mind that the majority of those involved in the tourism sector are micro or small enterprises, which certainly makes it more difficult, but all the more necessary to support their adaptation and future development. III "Let's fly again!" – pandemic control measures have a significant impact Globally tourism lost 77% of its turnover in 2020, which will start to recover rapidly in the second half of 2021 and the previous mobility will be exceeded in 3 years. As there will be many effective vaccines on the market, their prices will fall rapidly in the summer of 2021. The vaccine is distributed to everyone and the virus is defeated worldwide. As it will be possible to travel internationally again, the internal market will lose its paying customers. However, people still have subconscious fears of large masses of people. Many companies have gone out of business and survivors have been hit by financial difficulties. Virtual tourism and e-services are developing. Long-haul flights that have been stopped are expanding initially, but more private trips are preferred to large hotels and the previously common "sea-sand-sun" holidays. An important choice will be to join the sustainable green turn model of experiences. Possible strategies and policies: • European funding favours the green turn and environmental goals. • There is a growing need to be able to participate in EU support programs. 108 • In the long run, it is critical to replace re-expanding aviation with more sustainable mobility. State-level priority topics and intervention logics of Estonian tourism By describing the scenarios a detailed overview of various future situations was created. In fact, there are no definite scenarios, i.e. the reality is a combination of different scenarios with overlaps and differences in actual developments. Therefore, a number of priorities and intervention logics were prepared and necessary actions recommended. Priorities to be addressed both if the crisis continues and when it is overcome: • Reliable information and digitization – Regardless of the course of the crisis, it is important to have reliable information and well-functioning information systems. The topic of information systems is related to a number of other priority issues, such as protecting the natural environment from congestion during the crisis, as well as re- launching cross-border tourism and coping with competition. The reliability and availability of information and the consequent application of information at different levels, enabling informed decisions to be taken, including the establishment of support measures, are important both for ensuring the safety and security of destinations and for creating a safe and secure image and cross-border cooperation. However, obtaining and using reliable and timely information requires the use of various digital options. Therefore, the development of digital capabilities is important to ensure that relevant information is made available, accessible and usable. • Governance – The tourism sector as an entire ecosystem needs a clear governance system and a spokesperson. The sector needs a uniform and clear information channel and the involvement of stakeholders in the preparation and implementation of decisions. • Transnational co-operation – Transnational co-operation in the exchange of information is important as the crisis continues, but even more important during the recovery phase to coordinate the re-opening of state borders, connections, safety and security requirements, and travel information. • Flexible training opportunities – Due to the changing business environment, it is important to offer flexible retraining, in-service training and education as the crisis continues, but even more importantly in the recovery process. Intervention logics that differ depending on the course of the crisis – if the crisis continues and in the recovery from the crisis. If the crisis continues: • Safety, security and information – If the virus cannot be controlled successfully, we need to learn how to deal with it. In this case the first priority is to ensure health safety and security. Equally important is the clear and credible communication of these matters, in particular collecting reliable information and making it readily available. 109 • Flexible employment arrangements and compensation for losses due to constraints – The crisis in the tourism and hospitality sector and, more broadly, in the services sector as a whole is deeper than in most other sectors. The tourism and hospitality sector has been hit very hard by the crisis, which has already triggered major and lasting changes in the sector. In the context of the crisis, in addition to fighting the virus and making the vaccine available, the state has an important role to play in safeguarding the livelihood of the workforce and keeping the entire economic system functioning. The survival of many companies and the provision of livelihood for their staff will largely depend on the flexibility of employment relations as the crisis continues. Well-thought-out and focused support allows a critical part of the sector to stay alive and later be relaunched. A more precise focus of support is also important – a measure aimed at the average enterprise in the sector excludes micro and small ones, which make up the majority of the sector. • Management of the carrying capacity of the natural environment and rural areas – Focusing on the natural environment and rural areas is important especially in the crisis, because the local community is forced to travel largely within Estonia only. It is important to value the natural environment as a tourism resource at the level of all state institutions. Being inherently a forest nation means that Estonians have no fear of going to the forest, the bog and the lake/sea, regardless of whether there are hiking trails and camping sites. If international travel is not possible, the pressure on nature and rural areas will be very high due to increased congestion of the infrastructure and environment. During the recovery: • Involvement and cooperation of various stakeholders – During the period of recovery from the crisis cooperation of all relevant stakeholders is very important. If during the crisis a large part of the initiative and energy is used to adapt to major changes, it is important to jointly find areas (innovation capacity, digitalisation of processes, green revolution, innovation of services, etc.) to recover from the crisis by involving the widest possible network in the process. Such involvement enables learning from and analysing the situation between the participants as well as shared use and direction of resources. It also reduces the risk of conflicting decisions. • Transnational agreements and harmonization of rules – As the overall environment recovers from the crisis, more attention needs to be paid to transnational agreements to support the opening of state borders and international travel. • Creating a reputation for a safe, special and high-quality destination – After the crisis, competition between destinations will increase significantly, which is why success is determined by the readiness to promote Estonia as a destination by emphasizing the privacy offered by the rich natural environment, good language skills of the locals and unique culture. Concerning the respective priorities and intervention logics 38 proposals for action were made. 110 Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud Tartu Ülikooli (edaspidi: Töövõtja) poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel 08.10.2020. a. sõlmitud Lepingu „COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele“ nr 18-9/322 alusel osutatud Töö lõpparuande alljärgnevalt: 1. Töö: Uuring „COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele“, mille eesmärk oli saada teada, milline on COVID-19 majandusmõju turismile, analüüsida turismivaldkonna võimalikke arengustsenaariumid kriisi järel ning pakkuda riigile Eesti turismisektori arendamiseks vajalikke prioriteetseid teemasid ja sekkumisloogikaid tuues välja ka nende tegevuste mõjusid. Töö teostati ajavahemikus 9.oktoober 2020 – 28. jaanuar 2021. Üleantud töö sisaldab: - lõpparuannet eesti keeles ja töö lühikokkuvõtet eesti ja inglise keeles; - töö tulemusi visuaalselt kokkuvõtval infolehel (max 5 lk) ja PowerPoint ettekandena nii eesti kui inglise keeles; - töö tutvustust ühel korral Tellija poolt organiseeritaval turismisektorile ja partneritele suunatud seminaril 11.03.2021 Teamsis. Lõpparuanne koos lisadega edastatakse Tellijale paberkandjal ja digitaalsel kujul. - Töövõtja esitas uuringu lõpparuande koos lisadega 28. jaanuaril 2021. a, vastavalt lepingu punktile 1. - Tellija vaatas esitatud Töö üle ja tuvastas lõpparuandes puudusi ning määras lepingu punktidest 3.2.3 ja 6.5. lähtuvalt Töövõtjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 24. veebruari 2021. a, näidates seejuures ära lõpparuandes esinevad puudused ja nende olemuse; - Töövõtja esitas lepingu punktide 4.2.6. ja 6.5. alusel Tellija märkuste kohaselt täiendatud lõpparuande koos lisadega 24. veebruaril 2021. a; - Tellija vaatas täiendatud Töö üle ja tuvastas lõpparuandes ja selle lisades veel puudusi ning määras lepingu punktidest 3.2.3. ja 6.5. lähtuvalt Töövõtjale puuduste kõrvaldamise tähtaja 15. märtsi 2021. a, näidates seejuures ära lõpparuandes esinevad puudused ja nende olemuse; - Töövõtja esitas lepingu punktide 4.2.6. ja 6.5. alusel Tellija märkuste kohaselt täiendatud lõpparuande koos lisadega 15. märtsil 2021. a; - Tellija leidis esitatud Töö lõplikul läbivaatamisel veel mõned täpsustamist vajavad kohad ja tehnilised parandused ning andis Töövõtjale lepingu punktidest 3.2.3. ja 6.5. lähtuvalt tähtaja lõplikult viimistletud töö esitamiseks hiljemalt 24. märtsil 2021. a. 2. Tellija on Töö lõpparuandega tutvunud ning kiidab Töö lõpparuande heaks, millega ühtlasi loetakse Täitja poolt üle antud Töö lõpparuanne vastuvõetuks. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Töövõtja Tellija Garri Raagmaa Annika Anton /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel