Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
„COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja
kaasnevad mõjud teistele majandusharudele“
Uuringu lähteülesanne
2020
Sisukord
1. UURINGU TELLIMISE KIRJELDUS ........................................................................................ 3
2. UURINGU VAJADUSE, EESMÄRGI JA EELDATAVA TULEMUSE KIRJELDUS ............ 3
3. AJAKAVA ................................................................................................................................... 6
4. NÕUDED PAKKUJALE ............................................................................................................. 7
5. NÕUDED PAKKUMUSELE ....................................................................................................... 8
6. PAKKUMUSTE ESITAMINE .................................................................................................... 8
7. PAKKUMUSTE HINDAMINE ................................................................................................... 8
2
1. UURINGU TELLIMISE KIRJELDUS
1.1. Uuringu nimetus: „COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad
mõjud teistele majandusharudele“.
1.2. Uuringu tellija on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158,
aadress Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122, e-mail:
[email protected], tel. 625 6342 (edaspidi Tellija
või MKM).
1.3. Uuringu tellimise eest vastutav ametiisik: Annika Anton, MKM majandusarengu osakonna
turisminõunik (639 7663,
[email protected]).
2. UURINGU VAJADUSE, EESMÄRGI JA EELDATAVA TULEMUSE KIRJELDUS
2.1. Uuringu vajadus
Turismivaldkond on üks suurimat COVID-19 kriisi negatiivset mõju kogenud sektor, mis
omakorda mõjutab nõudlust ka paljudes teistes majandusharudes.
COVID-19 tõttu kadus tarbimine turismile omastes majandusharudes peaaegu täielikult. Ühelt
poolt on selle taga olnud riiklikult ja rahvusvaheliselt kehtestatud piirangud, mis jätkuvad
tõenäoliselt reisimisele mitu kuud ning pärsivad turismi kõrghooaega ehk suve. Võimalik on ka
piirangute leevendamise või lõpetamise järel nende uuesti kehtestamine uue viirusepuhangu
tekkimisel. Teiselt poolt kannatab turism ka psühholoogiliste piirangute tõttu. Kartus viiruse ees
ning ebakindlus tuleviku suhtes mõjutab tarbija käitumist. Reisimine, kui mikroökonoomilises
käsitluses pigem luksuskaup, on üks esmaseid kulutusi, mis sissetulekute langedes ära jäetakse.
Samuti pärsib turismi tõenäoliselt ees ootav pikemaajalisem majanduslangus.
Majanduslanguse ja pikemate piirangute kehtestamise tulemusena ootavad transpordi- ja
turismiettevõtteid suuremahulised ümberkorraldused, koondamised ja võimalikud pankrotid.
Seetõttu võtab tarbimise taastumine 2019. a. tasemele aega ilmselt mitu aastat (näiteks
konsultatsioonifirma Tourism Economics prognoos Euroopa Turismikomisjonile näitab, et
Euroopas tervikuna jõuab välisturism 2019. a. tasemele uuesti alles 2023. aastaks1).
Pärast piirangute lõppu muutub nii turisminõudlus kui ka turismiteenuste pakkumine tunduvalt.
Kuid pole teada, kuidas, mil määral ja millised turismiga seotud tegevusvaldkonnad on kõige enam
mõjutatud ning kuidas toimub taastumine, sest sellise ulatusega kriisi pole turismis varem olnud.
Eriolukorra alguses prognoosisid rahvusvahelised turismiorganisatsioonid ja konsultandid
(eelmistest, kordades väiksema ulatuse ja mõjuga kriiside kogemusest lähtudes) pigem seda, et
turisminõudlus taastub pärast piirangute kaotamist suhteliselt kiiresti. Kriisi süvenedes on hakanud
prognoosid ja hinnangud kalduma pigem suunas, et rahvusvaheline reisimine endises mahus ja
viisil ei taastu enam kunagi (nt lennuliikluse senine tihedus ei taastugi, mistõttu on klientidel
valikuvõimalusi vähem ja lennureisid muutuvad kallimaks; ärireisid ei taastu enam senises mahus,
kuna palju ärireise asendatakse virtuaalsete kohtumistega jne.).
Kuna turism on läbi põimunud paljudest tegevusvaldkondadest, omavad võimalikud
turisminõudluse muutused suuri kaasnevaid efekte. See tähendab tarbimise muutumist ka
1
https://etc-corporate.org/uploads/2020/04/ETC-Quarterly-Report-Q1-2020_Final_6-May_Public.pdf
3
turismiga seotud ja muudes majandusharudes (vastavalt turismi satelliitarvepidamisele,
millega hinnatakse turismimajanduse otsest ja kaudset mõju Eesti majandusele2).
Turismi põhinäitajate arvestamiseks jagatakse majandusharud turismile omasteks, turismiga
seotud ja muudeks majandusharudeks. Turismile omased majandusharud on need, mille tooteid
külastajad tarbivad olulises mahus (näiteks majutus ja toitlustus, elamukinnisvara üürileandmine,
reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reisitransport). Majandusharude liigitamine turismi ja
muudeks majandusharudeks ei mõjuta turismi lisandväärtuse suurust, sest lisandväärtuses
sisalduvad ka need tooted, mida külastajad tarbivad, kuid mis ei kuulu otseselt turismile omaste
majandusharude toodete hulka. Turismi majandusharud koos EMTAK koodidega 3 on
klassifitseeritud vastavalt Eurostati käsiraamatule „European Implementation Manual on Tourism
Satellite Accounts”.
Statistikaamet avaldab turismi satelliitarvepidamise andmed 4 aastat peale aruandeperioodi lõppu.
Kuna turismivaldkonnal puudub konkreetne EMTAK, alahindab hinnangu andmine üksnes
majutusele ja toitlustusele ning reisibüroodele kriisi terviklikku mõju Eesti majandusele. Samuti
ei võimalda andmete 4-aastane hilinemine kiiret sekkumist. Seetõttu on vaja analüüsi, mis annab
kiire hinnangu Covid-19 mõjule turismile omastele ja muudele majandusharudele, sh. Eesti
regioonides.
2.2.Eelnevalt sarnasel teemal tehtud või käimasolevad/käivituvad uuringud
Koroonaviirusest põhjustatud ülemaailmne eriolukord ja kriis on pretsedenditu ning eriolukorras
rakendatud piirangute mõju ja ulatus on eriti suur turismisektorile, mistõttu sarnaseid uuringuid
Eestis läbi viidud ei ole. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid jälgivad turismisektori arenguid
ja on avaldanud esialgseid hinnanguid kriisi mõjudest ning võrdlevraporteid esimestest
poliitikameetmetest kriisi mõjude leevendamisel (nt OECD4).
Paralleelselt käivituvad SA Eesti Teadusagentuur RITA projektid, mis analüüsivad COVID-19
mõjusid majandusele, ent mitte fookusega turismile:
RITA 1 „Eriolukorrast põhjustatud kriisi sotsiaalmajandusliku mõju hindamine,
modelleerimine, prognoosimine ning optimaalsete kriisimeetmete välja töötamine elanikkonna
sotsiaalmajandusliku heaolu maksimeerimiseks“;
RITA 2 „COV19 majandusmõjude hindamiseks ja leevendusmeetmete sihistamiseks
kasutatava IT-rakenduse edasiarendus“.
Arenguseire Keskuse projekt „COVID-19 mõju arengusuundumustele ning tähendus Eesti
majanduse struktuurile“.
EASi Turismiarenduskeskuse poolt on sõnumiagentuurilt Akkadian tellitud analüüs turismisektori
kriisiaegse olukorra kaardistamiseks, mille raames viiakse läbi intervjuusid ~80 siht- ja
sidusrühma liikmega. Analüüs keskendub peamiselt EASi Turismiarenduskeskuse rollile
turismisektori kriisist väljumisele kaasaaitamisel. Intervjuudest saadud koond valmib augustiks
2020 ja seda on võimalik kasutada käesoleva uuringu raames teostatava kvalitatiivse analüüsi
läbiviimisel.
2
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/15Rahvamajanduse_arvepidamine/04Satelliit-
arvepidamine/08Turismi_arvepidamine/08Turismi_arvepidamine.asp
3
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/15Rahvamajanduse_arvepidamine/04Satelliit-
arvepidamine/08Turismi_arvepidamine/RAS_001.htm
4
Tourism Policy Responses to the Coronavirus COVID-19, https://www.oecd.org/coronavirus/policy-responses/tourism-
policy-responses-to-the-coronavirus-covid-19-6466aa20/
4
2.3. Uuringu eesmärk
Uuringu eesmärgiks on:
2.3.1. Saada teada, milline on COVID-19 majandusmõju turismile omastele ja seotud
majandusharudele, sh. Eesti regioonides;
2.3.2. analüüsida kvalitatiivselt, millised on turismivaldkonna võimalikud
arengustsenaariumid COVID-19 kriisi järel, sh arvestades rahvusvahelisi trende;
2.3.3. saada teada, millised on Eesti turismisektori arendamiseks vajalikud prioriteetsed
teemad ja sekkumisloogikad, millega riik peab lähi- ja pikemas perspektiivis kindlasti
tegelema;
2.3.4. saada teada, mida tuleb tuvastatud prioriteetteemades riigi poolt ennekõike teha ning
mis on nende tegevuste esialgsed mõjud.
2.4. Uuringu eeldatav tulemus
Uuringu tulemusena:
- Koostatakse kvantitatiivne analüüs COVID-19 võimalikule majandusmõjule turismile
omastele ja seotud majandusharudele, sh. Eesti regioonides ning turismisektori sees
alamvaldkondade tasandil. Analüüsi läbiviimiseks on soovitatav kaasata töö teostamisse
eksperdina Statistikaamet kui ametlik turismi satelliitarvepidamise andmete haldaja ja Eesti
satelliitkonto teenuse osutaja. Statistikaamet tagab kõigile uuringus osalejatele võrdse
ligipääsu avalikele Statistikaameti andmetele. Detailandmeid Statistikaamet tulenevalt
statistikaseadusest ei saa avalikkusega jagada. Statistikaamet on valmis osalema uuringu
esimeses lõigus, mille käigus koostatakse kvantitatiivne analüüs COVID-19 võimalikule
majandusmõjule turismile ja sellega seotud majandusharudele (kontakt: Ivar Pae,
Statistikaameti Majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja,
[email protected]).
- Esitatakse analüüs erinevatest võimalikest arengustsenaariumitest (arvestades muuhulgas
epidemioloogilisi stsenaariume). Analüüsile tuginedes tehakse ettepanekud tegevuste osas,
mis on sisendiks turismivaldkonna programmile 2021-2024.
- Valmivad suurima sotsiaalmajandusliku kasuteguriga avaliku sektori meetmete soovitused
turismivaldkonna kriisist väljumiseks (sh. tuues välja alternatiivid ja ohud-võimalused).
Arengustsenaariumite ning meetmete ettepanekute koostamine toimub tihedas koostöös
tellijaga, arutades läbi eeldused ja mõjutegurid.
Uuringu tulemusena saadakse teadmistepõhine sisend Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
poolt koostatavale Turismivaldkonna programmile 2021-20245, mis võimaldab planeerida suurima
sotsiaalmajandusliku kasuteguriga avaliku sektori meetmeid kardinaalselt muutunud olukorras.
Programmiga määratakse kindlaks turismivaldkonna strateegilised eesmärgid ja prioriteetsed
tegevused nende elluviimiseks aastatel 2021-2024. Antud analüüsi põhjal on võimalik programmi
5
2021. aastast alates asendab Eesti riiklikku turismiarengukava edaspidi planeerimisdokumendina turismivaldkonna
programm. Turismivaldkonna programm on ühtlasi seotud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning
ettevõtluse arengukava 2021–2035“ üldeesmärgi elluviimisega. Programmi koostamist koordineerib MKM koostöös
EASi Turismiarenduskeskuse ja turismisektori peamiste partneritega. Kriisieelselt koostatud programmi projektiga on
võimalik tutvuda veebilehel: https://www.puhkaeestis.ee/et/turismiprofessionaalile/turismi-suur-plaan-kuni-2024/hea-
eesti-turismi-edendaja (vt programmi eesmärgid ja tegevused paremal menüüs).
5
teaduspõhiliselt sisustada, et vähendada kriisist põhjustatud mõjusid turismivaldkonnale ja kasutada
saadud õppetunde ühtlasi sektori arenguhüppeks.
Samuti kasutatakse saadavat sisendit 2021-2027 struktuurivahendite perioodi VKE-de
konkurentsivõime tõstmise eesmärgi sekkumiste kavandamiseks ning Teadus- ja
arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse 2021-2035 (TAIE) strateegiasse ettevõtluskeskkonna
meetmete ettevalmistamiseks.
Pakkuja esitab käesoleva uuringu lähteülesande alusel pakkumise, milles põhjendab, milliste
meetodite ja lähenemisega saavutatakse eeldatavad uuringu tulemused, lähtudes punktis 2.3.
seatud eesmärkidest. Samuti selgitatakse pakkumises, kuidas kavandatakse Töö teostada, milliseid
andmeid vajatakse ning milline on pakkuja hinnang andmete kättesaadavusele.
Uuringu läbiviimise metoodika jääb uuringu teostaja koostada. Üheks võimalikuks lahenduskäiguks
võib olla:
1) Dokumendianalüüs – välisriikide kogemuse pinnalt koondada võimalused Eesti
turismisektori hindamiseks (ideekorje funktsioon, rahvusvahelised trendid, OECD, Euroopa
Komisjon jt materjalid);
2) Kvantitatiivne analüüs mõju hindamiseks – prognoosi koostamine, tuginedes nii
satelliitarvepidamise metoodikale kui varem mainitud RITA 1 ja RITA 2 uuringute
metoodika täiustamisele turismi vaatenurgast;
3) Kvalitatiivne analüüs – EASi Turismiarenduskeskuse poolt tellitud töö raames läbiviidud
intervjuudest (~80 tk) saadud tagasiside analüüs antud uuringu kontekstis. Vajadusel viiakse
läbi täiendavad fookusgrupid ja ekspertintervjuud võimalike stsenaariumite koostamiseks ja
valideerimiseks ning sekkumisloogikate analüüsimiseks. Kooskõlastamine Arenguseire
keskuse üldise majandusarengu stsenaariumidega (eeldatavasti valmivad oktoobris 2020).
Metoodikaga peavad analüüsitavate seas muuhulgas olema hõlmatud külaliskorterid ning
tellimusvedu ja rahvusvaheline reisijate vedu (satelliitkontos hõlmatud eraldi alajaotusena
„elamukinnisvara rendileandmine ja käitamine“, tellimusvedu ja rahvusvaheline reisijate vedu igat
liiki transpordiga).
Uuringu tulemusel väljatöötatud metoodika peaks võimaldama ka edaspidi hinnata turismimajanduse
otsest ja kaudset mõju Eesti majandusele oluliselt kiiremini kui senine Statistikaameti
satelliitarvepidamine (mille andmed avaldatakse 4 aastat peale aruandeperioodi lõppu).
2.4.1. Uuringu tulemuste vormistamine
- Töö teostaja esitab töö lõpparuande eesti keeles, mis sisaldab muuhulgas töö lühikokkuvõtet
eesti ja inglise keeles;
- lisaks lõpparuandele vormistatakse töö tulemused visuaalselt kokkuvõtval infolehel (max 5 lk)
ja PowerPoint ettekandena. Mõlemad nii eesti kui inglise keeles;
- töö tutvustus ühel korral Tellija poolt organiseeritaval turismisektorile ja partneritele suunatud
seminaril (olenevalt olukorrast kas füüsiliselt või e-keskkonna vahendusel).
3. AJAKAVA
3.1. Töö teostamise tähtaeg on 16 nädalat (4 kuud) pärast töö teostamise lepingu sõlmimist.
3.2. Töö koosneb üldjuhul järgmistest etappidest:
6
Etapp 1: Tellijale Töö teostamise tegevuskava ning metoodika tutvustamine avakoosolekul
PowerPoint ettekande vormis. Esimese etapi teostamise tähtaeg on hiljemalt kaks nädalat pärast
Lepingu sõlmimist;
Etapp 2: Töö teostamine vastavalt sõlmitud lepingule, Töö edenemise tutvustamine (lühike
vahearuanne) Tellijale hiljemalt kaheksa nädalat pärast Lepingu sõlmimist PowerPoint ettekande
vormis;
Etapp 3: viimistletud Töö antakse üle hiljemalt kuusteist nädalat pärast Lepingu sõlmimist
(lõpparuanne). Pakkuja korraldab enne töö üleandmist Tellijaga lisakohtumised lõpparuande sisu
täpsustamiseks ja viimistlemiseks;
Etapp 4: Pakkuja tutvustab töö tulemusi tellija poolt korraldatud seminaril, mille aeg ja vorm
lepitakse kokku tellijaga koostöös.
Töö teostamise etapid ja seonduvad üksikasjad täpsustatakse eduka pakkujaga sõlmitavas lepingus.
Töö lõpparuande vastuvõtmiseks vormistatakse üleandmis-vastuvõtmisakt. Kui Tellija tuvastab
Pakkuja töö lõpparuandes puudusi, võib ta Töö lõpparuande vastuvõtmisest keelduda. Lõpparuande
vastuvõtmisest keeldumisel esitab Tellija põhjenduse akti mitteallkirjastamise kohta 5 (viie) tööpäeva
jooksul arvates töö üleandmisest Tellijale, näidates ära töö lõpparuandes esinevad puudused, puuduste
olemuse ning puuduste kõrvaldamise tähtaja. Pakkuja kõrvaldab aktis kirjeldatud puudused ja annab
töö Tellijale üle kokkulepitud ajal või hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates Tellija poolt töös
esinevate puuduste osundamisest.
4. NÕUDED PAKKUJALE
4.1. Pakkuja omab Töö teostamiseks vähemalt 3-liikmelist meeskonda:
4.1.1. sh peab meeskonda kuuluma projektijuht, kellel on vähemalt 3-aastane projektide ja
analüüside läbiviimise kogemus. Projektijuht on tellijale esmaseks kontaktiks ning ta
vastutab projekti sujuva läbiviimise, koordineerimise ja tellijaga teabevahetuse eest;
4.1.2. sh peab meeskonda kuuluma analüütik, kellel on varasem majanduslike mõjude
hindamise kogemus vähemalt kolme uuringu läbiviimisel;
4.1.3. sh peab meeskonda kuuluma turismivaldkonda ja selle seoseid teiste
majandusvaldkondadega tundev (soovitavalt rahvusvahelise kogemusega) ekspert,
kellel on varasem vähemalt 5-aastane kogemus valdkonnas.
4.2. Pakkuja on kohustatud kasutama lepingu täitmisel pakkumuses nimetatud meeskonna liikmeid
või Tellija eelneval nõusolekul spetsialiste, kellel on vähemalt samaväärne kvalifikatsioon ja
kogemused.
4.3. Nõutud kompetentse peab pakkuja tõendama meeskonnaliikmete CV-de, portfooliote või muu
dokumentatsiooniga, mis on oluline ja asjakohane. Nimetatud dokumentide edastamisega
kinnitab pakkuja, et tal on olemas vastavad nõusolekud meeskonnaliikmete andmete esitamiseks
tellijale ja nimetatud meeskonnaliikmed on andnud oma nõusoleku Töö teostamiseks.
4.4. Kui pakkumuse esitavad mitu pakkujat ühiselt, peavad nad eduka pakkujaga lepingu
sõlmimiseks volitama enda hulgast esindaja. Volikiri tuleb esitada koos ühise pakkumusega (vt
lähteülesande lisa 1). Ühispakkujate volikirjas peab sisalduma iga ühispakkuja kinnitus, et
lepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt.
7
5. NÕUDED PAKKUMUSELE
Pakkumuse kirjelduses tuleb esitada vähemalt järgmine informatsioon:
5.1. Pakkuja arusaam Töö eesmärgist ja analüüsiküsimustest;
5.2. Töö planeeritava metoodika kirjeldus;
5.3. Pakkuja projektimeeskonna kirjeldus. Töö läbiviimisel osalevate meeskonnaliikmete nimed
koos meeskonnaliikmete CV-dega, millest nähtub nende kogemus valdkonnas. Juhul kui
tegemist on ühispakkumusega, siis näidatakse projektimeeskonna kirjelduses ära ühispakkujate
tööjaotus ja vastutus;
5.4. Töö koostamise esialgne tegevus- ja ajakava;
5.5. Võimalike riskide ja nende vältimise ja/või maandamise võimaluste analüüs ning
lahendusettepanekud, mis Pakkuja nägemuses võivad käesoleva analüüsi läbiviimisega
kaasneda (siinjuures rõhutab Tellija analüüsi sisust tulenevate riskide esiletoomise ning
lahendusvõimaluste pakkumise olulisust);
5.6. Pakkuja informatsioon, milline teave on Pakkuja ärisaladus ning põhjused ärisaladuseks
määramise kohta;
5.7. Hinnapakkumus. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki Töö läbiviimiseks
(ettevalmistamine, läbiviimine, analüüs, tulemuste üleandmine) vajalikke kulusid, makse ja
maksusid;
5.8. Ülaltoodud punktide kirjelduse maksimaalne kogupikkus on 10 A4 lehekülge.
6. PAKKUMUSTE ESITAMINE
6.1. Pakkumus tuleb esitada kirjalikult e-kirja teel hiljemalt 10. augustil 2020. a.
6.2. Tekkivad küsimused tuleb esitada e-kirja teel uuringu tellija Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi aadressile
[email protected] ning koopia tellija kontaktisikule
(Annika Anton, MKM majandusarengu osakonna turisminõunik,
[email protected]).
6.3. Pakkumus peab kehtima esitamistähtajast arvates vähemalt 45 päeva.
7. PAKKUMUSTE HINDAMINE
7.1. Hinnatakse kvalifitseeritud pakkujate vastavaks tunnistatud pakkumusi.
7.1.1. Hindamiskomisjoni hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse.
Hindamiskomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse
mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete
aritmeetiline keskmine.
7.1.2. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim.
Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.
7.1.3 Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis
sai rohkem punkte meeskonna ja selle tööjaotuse sobivuse hindamiskriteeriumi eest.
Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise
teel.
7.2. Pakkumusi hinnatakse parima Pakkuja väljaselgitamiseks järgmiste hindamiskriteeriumite
alusel:
7.2.1. Pakkuja arusaam Töö eesmärgist Tellija vajadustest lähtuvalt ja selleks kasutatav
metoodika, tegevus- ja ajakava ning hinnang riskide maandamisele: maksimaalne
punktide arv 50, komponendi osakaal lõpphindest 50%;
7.2.2. meeskonna ekspertiis ja meeskonna tööjaotuse sobivus Töö teostamiseks:
maksimaalne punktide arv 25, komponendi osakaal lõpphindest 25%;
8
7.2.3. pakkumuse maksumus, kus kõige odavam pakkumus saab maksimaalsed punktid,
maksimaalne punktide arv 25, osakaal lõpphindest 25%.
7.3. Kriteeriumi 7.2.3 osas arvutatakse pakkumuse maksumuse punktid järgmise valemi alusel: 25 x
madalaima hinnaga pakkumuse maksumus / hinnatava pakkumuse maksumus.
9
Lähteülesande lisa 1 – ühise pakkumise volikiri.
Ühispakkumuse volikiri (ESITAMINE VAJADUSEL)
Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Töö nimetus: Uuring „COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad
mõjud teistele majandusharudele“
Käesolevaga ………….. (pakkuja nimi, registrikood, aadress, telefon) volitab ……………. (pakkuja
nimi, registrikood, aadress, telefon) esitama ……………. (pakkujate nimed) nimel eelnimetatud
uuringu teostamiseks ühispakkumust ning teostama lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingud.
Volitatud esindaja aadress ja kontaktandmed (sh e-post) ……………………..
Volikiri on antud ilma edasivolitamise õiguseta.
Käesolevaga kinnitavad ühispakkujad……………………. (nimed), et nad vastutavad lepingu täitmise
eest solidaarselt.
Kuupäev: _________________
/allkirjastatud digitaalselt/
allkirjastaja nimi ja ametikoht
/allkirjastatud digitaalselt/
allkirjastaja nimi ja ametikoht
10
Uuringu tellija:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Uuringu nimetus:
COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja
kaasnevad mõjud teistele majandusharudele
PAKKUMUS
Pakkuja: Tartu Ülikool (registrikood 7400173)
Pakkuja esindaja: Taivo Raud, grandikeskuse juhataja
Pakkuja kontaktisik: Garri Raagmaa (e-post
[email protected])
August 2020
1. Pakkuja arusaam Töö eesmärgist ja analüüsiküsimustest
1.1 Uuringu eesmärk
1. Saada teada, milline on COVID-19 majandusmõju turismile omastele (elamukinnisvara rendile
andmine, reisitransport, majutus, toitlustus, reisibürood ja reisikorraldajad, kultuuritegevus,
rentimine ja kasutusrent, transpordi abitegevused ja sporditegevus) ja seotud (kaubavedu maanteel,
mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont, muu kutse-, teadus- ja
tehnikaalane tegevus) majandusharudele, sh. Eesti regioonides (Tallinn, Põhja-Eesti (Harju, Järva,
Lääne-Viru, Ida-Viru ja Rapla maakond), Lääne-Eesti (Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond) ja
Lõuna-Eesti (Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond));
2. Analüüsida kvalitatiivselt, millised on turismivaldkonna võimalikud arengustsenaariumid
COVID-19 kriisi järel, sh arvestades rahvusvahelisi trende;
3. Saada teada, millised on Eesti turismisektori arendamiseks vajalikud prioriteetsed teemad ja
sekkumisloogikad, millega riik peab lähi- ja pikemas perspektiivis kindlasti tegelema;
4. Saada teada, mida tuleb tuvastatud prioriteetteemades riigi poolt ennekõike teha ning mis on
nende tegevuste esialgsed mõjud.
1.2 Uuringu analüüsiküsimused
1. Milline on COVID-19 kvantitatiivne majandusmõju turismile omastele ja seotud
majandusharudele, sh. Eesti regioonides?
2. Millised on turismivaldkonna võimalikud arengustsenaariumid COVID-19 kriisi järel, sh
arvestades rahvusvahelisi trende?
3. Millised on Eesti turismisektori arendamiseks vajalikud prioriteetsed teemad ja
sekkumisloogikad, millega riik peab lähi- ja pikemas perspektiivis kindlasti tegelema?
4. Mida tuleb prioriteetteemades riigil ennekõike teha, mis on tegevuste esialgsed mõjud?
2. Töö planeeritava metoodika kirjeldus
Uuringuosa peamine fookus on võrrelda perioode märts-mai ja juuni-august 2019 ja 2020
saavutamaks võrdluse kaudu ülevaate ja arusaama COVID-19 majandusmõjust turismile omastele
ja seotud majandusharudele, sh. Eesti regioonides, mis annaks ka võimaluse soovitada koheseid
(p)arendustegevusi ning modelleerida riski- ja kriisihaldusmeetmeid edasiseks.
Rakendatakse kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid.
Kvantitatiivne analüüs ehk mida ja kui palju: Turisminäitajad Eesti Panga maksebilansis; Eesti
Panga välisreiside statistika; Airbnb statistika; EAS TAK kommenteeritud majutusettevõtete
statistika; Transpordistatistika; Statistikaameti sisend lähtudes turismi satelliitarvepidamisest.
Kvantitatiivne analüüs keskendub antud uuringus uuritava kriisimõju tunnuste kirjeldamisele läbi
mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju antud nähtust ehk mõju esineb.
Kvantitatiivanalüüsi põhieesmärgiks on saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid järelduste
tegemiseks ja mille alusel oleks võimalik läbi viia ka kvalitatiivuuringuosa antud projektis.
Kvalitatiivanalüüs ehk miks ja kuidas: Dokumendianalüüs; Meedia kontentanalüüs; EAS TAK
tellitud küsitluse tulemustega tutvumine, nende alusel jätkuküsitluse läbiviimine;
Uuringutulemuste koondi põhjal rühmaintervjuud; Analüüside tulemite ja järelmite põhjal
stsenaariumite, prioriteetide ja sekkumisloogikate koostamine ja soovitamine.
Kvalitatiivanalüüsis otsitakse antud uuringus esmajoones vastust küsimustele, kas otsitav mõju
esineb või mitte ja kui esineb, siis kuidas eesmärgiga antud mõju esinemisel kirjeldada sellega
seoses toimuvat ning mõtestada seda lahti.
Eraldi pööratakse kvalitatiivses osas tähelepanu ka sellele, et kui kvantitatiivses osas ei õnnestu
süveneda piisavalt turismiga seotud majandusharusse, sh. Eesti regioonides, siis on võimalik
vähemalt kvalitatiivses osas seda teadlikult kompenseerida.
2.1 Kvantitatiivne analüüs
2.1.1 Eesti Panga maksebilanss
Eesti Panga maksebilansis võrdleme 2019 ja 2020 aasta I ja II kvartali turismiandmeid.
2.1.2 Airbnb ja Booking.com statistika
EASi turismiarenduskeskus on ostnud firmalt AirDNA andmeid portaali airbnb.com kaudu
üüripindade kasutamise kohta Eestis ning Airbnb-ga ja booking.com-iga on võimalik nende
andmete saamise ja kasutamise osas suhelda.
2.1.3 Kommenteeritud majutusettevõtete statistika
EAS TAK poolt kuvatud ja kommenteerud majutusstatistika:
Majutusettevõtete statistika, jaan. - mai 2004-2020 (xls) - uuendatud 07.07.2020
Lühikommentaar majutusstatistikale, jaan. - veebr. 2020 (07.04.2020)
2.1.4 Transpordistatistika
Tallinna Sadam ja sadamate külastusandmed
Tallinna Lennujaama andmed
Ühistranspordi andmed
2.1.5 Statistikaameti allhankesisend lähtudes turismi satelliitarvepidamisest
Statistikaamet on valmis koostama uuringu allhanke teostamiseks eksperimentaalmetoodika ja
teostama seda nende poolt Statistikaameti juhtivanalüütiku Märt Leesmenti juhtimisel.
Lähteülesandes on uuringu üheks osaks kvantitatiivse analüüsi koostamine COVID-19 mõjust ja
turismile omastele ja turismiga seotud majandusharudele.
Turismile omased ja turismiga seotud majandusharud on loetletud tabelis:
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/15Rahvamajanduse_arvepidamine/04Satelliit-
arvepidamine/08Turismi_arvepidamine/RAS_001.htm
COVID-19 majandusliku mõju hindamiseks kasutatakse andmeallikaid, mis on kättesaadavad
2020. aasta kohta. Muutuste hindamiseks on otstarbekas vaadelda pikemat aegrida, mis hõlmab
võimalusel ka eelmise majanduskriisi (aastad 2008-2020). Andmeallikatest võetakse kasutusele
statistikaameti uuringud ja registriandmed.
Võimalikud andmeallikad majandusliku mõju hindamiseks
Andmeallikate nimekiri ei ole lõplik ja võib muutuda analüüsi käigus. Sealjuures võib osa
andmeallikaid analüüsist kõrvale jätta ja ajaperioodi lühendada, kui selgub, et andmed ei ole
uuringu seisukohast asjakohased.
Statistikaameti uuringute andmed:
1) Majutustegevus - Statistikatöö eesmärk on anda teavet majutusettevõtetes majutatud
turistide kohta ning muutustest turismi pakkumise poolel. Vaatlusperiood: kuu.
2) Õhutransport - Statistikatöö eesmärk on anda teavet sõitjate ja kaupade veost lennujaamade
kaudu ja Eesti õhutranspordiettevõtete veondustegevusest, samuti anda ülevaade
muutustest lennuvedudel. Vaatlusperiood: kvartal.
3) Veetransport - Statistikatöö eesmärk on anda teavet sõitjate ja kaupade veost meresadamate
kaudu, laevaliiklusest ja Eesti meretranspordiettevõtete veondustegevusest, samuti anda
ülevaade muutuste kohta merevedudel. Vaatlusperiood: kvartal - rahvusvaheline
reisiliiklus sadamate kaudu; sõitjatevedu merel; sõidukite vedu sadamate kaudu;
kaubavedu sadamate kaudu kaubagrupi järgi; kaubavedu Eesti põhisadamate kaudu
lastiliigi järgi ja sadamate kaupa; rahvusvaheline laevaliiklus sadamate kaudu laeva tüübi
ja lipuriigi järgi.
4) Majandusüksuste statistiline register - Statistikatöö eesmärk on luua ja hallata
(majandusüksuste andmetel põhinevate) statistikatööde aluseks olevat rahvamajanduse ja
regionaalse arvepidamise süsteemis osalevate majandusüksuste üldkogumit.
Majandusüksuste statistiline register on loodud ja seda ajakohastatakse pidevalt juriidiliste
andmekogude ja statistikatööde andmete alusel. Vaatlusperiood: pidev.
Andmekogude ja muude andmeallikate andmed:
1) Käibedeklaratsioonide andmed – sisaldavad infot ettevõtete käivete kohta kuiselt.
Käibedeklaratsioonide andmed on Statistikaametile kättesaadavad järgmise kuu 20.
kuupäevast. Aegrida on olemas aastast 2004.
2) Töötamise registri andmed annavad ülevaate ettevõtete palgatöötajate arvu muutumise,
töösuhete pikkuse, hooajatööliste kasutamise jms kohta. Andmed on Statistikaametile
kättesaadavad registreerimisele või muudatusele järgneval kuupäeval. Aegrida on aastast
2015, ametite ja regionaalse paiknemise info aastast 2019.
3) Tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (TSD) andmed – sisaldavad infot töötajatele tehtud
väljamaksete kohta, võimaldavad jälgida väljamaksete muutusi. Andmed Statistikaametile
kättesaadavad väljamaksele järgmise kuu 15. kuupäeval. Aegrida on aastast 2012.
4) Töötukassa töötasu hüvitiste andmed – sisaldavad infot ettevõtete kohta, mis vajasid
eriolukorra ajal ja sellele järgneval perioodil toetust töötasu maksmisel. Andmed tulevad
Statistikaametisse TSD vormil ja avalike andmetena Töötukassa kodulehelt.
5) Tallinna Sadama reisijateveo andmed.
6) Tallinna Lennujaama reisijateveo andmed.
Statistikaameti kvantitatiivse andmeanalüüsi allhange koosneb järgmistest etappidest:
1) Andmete väljavõtt andmetabelitest ja linkimine majandusüksuste registriga, mille
tulemusena lisatakse ettevõtetele põhitegevusala EMTAK kood ja regiooni tunnus.
2) Ettevõtted rühmitatakse tegevusalati turismile omasteks ja turismiga seotud ettevõteteks.
3) Moodustatakse kuised või kvartaalsed aegread ettevõtete näitajatest tegevusalati ja
regiooniti: Töötajate arv; Tööjõukulu; Käive; Eksport; Majutatute arv; Reisijate arv jne.
4) Tulemuste konfidentsiaalsuse kontroll.
5) Majanduslike mõjude hindamine koostöös TÜ teadlastega.
2.2 Kvalitatiivanalüüs
2.2.1 Dokumendianalüüs
Antud uuringus on dokumendianalüüs kogu kvalitatiivosa teisi osi täiendav meetod aidates
koostada nii üldisemat kontekstitausta kui valmistada ette küsitluseosa.
2.2.1.1 Eesti materjalid
Eestis koostatud epidemioloogilised stsenaariumid
Riiklikud turismiarengu dokumendid (Eesti turismi arengukava 2014-2020,
Turismivaldkonna programm 2021-2024)
Eestis varem tehtud sarnased uuringud:
EAS TAK «Eesti elanike reisikavatsused lähikuudeks”
Eesti Konjunktuuriinstituut ”COVID-19 mõju Eesti ettevõtlusele”
EAS lühikommentaar majutusstatistikale jaan-veebr 2020
EAS TAK uuringud välisturgudel 2020
SA Eesti Teadusagentuur uuring RITA 1 „Eriolukorrast põhjustatud kriisi
sotsiaalmajandusliku mõju hindamine, modelleerimine, prognoosimine ja optimaalsete
kriisimeetmete väljatöötamine elanikkonna sotsiaalmajandusliku heaolu
maksimeerimiseks“ ja SA Eesti Teadusagentuur uuring RITA 2 „COV19 majandusmõjude
hindamiseks ja leevendusmeetmete sihistamiseks kasutatava IT-rakenduse edasiarendus“
Arenguseire Keskuse projekt „COVID-19 mõju arengusuundumustele ning tähendus Eesti
majanduse struktuurile“ ehk üldise majandusarengu stsenaariumid
Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku COVID-19 mõju järeluuring
Tartu Ülikooli majandusteadlaste osalusel teostatav Kesk-Euroopa Tööturu Uuringute
Instituudi (CELSI) koordineeritav uuring, mille eesmärk on saada ülevaade COVID-19
kriisile reageerimiseks eri riikides kasutatud poliitikameetmetest
Kantar EMOR Ettevõtete olukord ja hoiakud seoses COVID-19 pandeemiaga
Muud asjakohased uuringud
Vastaval teemal läbiviidud ürituste (veebiseminarid, ümarlauad, jne) kokkuvõtted ja antud
teemat käsitlevad erisaidid:
New Baltic Hospitality Forum veebisemnarid; Valitsuse kriisisait; EAS TAK COVID-19
mõju Eesti majandusele; Kantar Emor eriolukorra radar; MKM kriisimeetmete töörühm
2.2.1.2 Välisriikide kogemus
Vastavalt lähteülesandele välisriikide kogemuse pinnalt koondada võimalused Eesti turismisektori
hindamiseks (ideekorje, rahvusvahelised trendid) analüüsimaks kvalitatiivselt, millised on turismi
võimalikud arengustsenaariumid COVID-19 kriisi järel, sh arvestades rahvusvahelisi trende.
Akadeemilised allikad, näiteks:
Elsevier Journal of Business Research 117 (2020): “Tourism and COVID-19: Impacts
and implications for advancing and resetting industry and research”, Marianna Sigala,
UniSA Business, University of South Australia, Australia
Elsevier Tourism Management 89 (2020): “The coronavirus pandemic – A critical
discussion of a tourism research agenda”, Sebastian Zenker, Florian Kock
Tourism Economics 2020, Vol. 26(5) 7: “COVID-19 and the recovery of the tourism
industry”, Albert Assaf, Isenberg School of Management, University of Massachusetts,
Amherst, USA; Raffaele Scuderi, School of Economics, Kore University of Enna, Italy
Katusorganisatsioonide allikad:
UNWTO; OECD; Euroopa Komisjon; ETC; WTTC; HOTREC; UFTAA; CLIA;
IATA/ICAO; ICCA; Airbnb; Eurogites; ECDC/WHO
Läänemere regiooni riigid ehk lähinaabrid, kes ühtlasi meile kõige olulisemad turud ning meie
peamised lähteturud:
Soome, Venemaa, Rootsi, Läti, Leedu, Saksamaa, Suurbritannia
2.2.2 Eesti turismi meedias viiruse võtmes käsitlemise sisuanalüüs
Käesoleva uuringu raames teostatav meedia kontentanalüüs eesmärgiga saada ülevaade, millises
võtmes on Eesti turismi ja COVID-19 olukorda siin käsitletud, hangib sisu järgmistest allikatest:
Rahvusvaheline meedia
Läänemere regiooni riigid ehk lähinaabrid, kes ühtlasi meile kõige olulisemad/peamised
turud: Soome, Venemaa, Rootsi, Läti, Leedu, Saksamaa
Üle-Eestiline ja peamine maakondlik meedia
Turismisektori virtuaal- ja sotsiaalmeedia (kodulehed, Facebook, jne)
2.2.3 Küsitlused
Küsitlus 1
EASi TAK on tellinud küsitluse (~80 intervjuud) koos saadud tagasiside analüüsiga saamaks
teada, millised on Eesti turismisektori arendamiseks vajalikud prioriteetsed teemad ja
sekkumisloogikad, millega riik peab lähi- ja pikemas perspektiivis kindlasti tegelema ja et saada
teada, mida tuleb tuvastatud prioriteetteemades riigi poolt ennekõike teha ning mis on nende
tegevuste esialgsed mõjud.
EAS Turismiarenduskeskuse tellitud analüüsi turismisektori kriisiaegse olukorra kaardistamiseks
vastused koondatakse augusti lõpuks. Antud küsitlust võib käsitleda ka käesoleva uuringuga
haakuvana, kuna juba tehtud intervjuude tulemi pealt peaks käesolev uuring veel vajadusel edasi
minema vastavalt selguvale täpsustus- ja laiendamisvajadusele.
Küsitlus 2
Küsitlus 2 on plaanitud ajaliselt algama seejärel, kui on saadud piisavalt andmeid uuringu teistest
osadest, et selguks, kas on muudes osades jäänud mingeid olulisi valdkondi või küsimusi kas
katmata või on nende käsitluses lünki või ebaselgust või vajatakse sektori asjaliste poolset
täiendavat sisendit antud asjades.
Üsna suure tõenäosusega võib näiteks esimest küsitlust valimi ja küsimuste osas vaadates oletada,
et teises küsitluses tuleb minna turismi satelliitkonto põhimõtteid arvestades rohkem sisse
turismiga seotud valdkondadesse ja regioonidesse ning laiendada ka kriisi mõistet ja tähendust ehk
küsida valimilt, milles nende jaoks eelkõige seisneb kriis ja milles see ennekõige nende jaoks
avaldub, sest kriis ei ole ainult majandusnähtus, vaid see on ka ettevõtja või muu turismiasjalise
jaoks lisaks majanduslikule isiklikul, sotsiaalsel, poliitilisel või keskkonna tasandil esinev
traumaatiline, ebastabiilne või pingeline olukord, millega kaasneb järsk muutus.
Seega oleks teise küsitluse peamine eesmärk tagada vastava uuringu andme- ja sisendikorje
võimalikult hea katvus ja kvaliteet tagamaks võimalikult head analüüsi, järeldusi ja soovitusi.
2.2.4 Stsenaariumid, prioriteedid, sekkumisloogikad
Uuringuosa lõppedes koostatakse tulemitest ja järelmistest lähtudes järgmised stsenaariumid,
prioriteedid ja sekkumisloogikad:
1. Turismivaldkonna võimalikud arengustsenaariumid COVID-19 kriisi järel - hea,
keskmine, halb (eeldatavasti hea tähendab ühe lainega piirdumist, keskmine kahte lainet ja
halb koguni kolme, kuni umbes aasta pärast on vaktsiin võetud kasutusse);
2. Eesti turismisektori arendamiseks vajalikud prioriteetsed teemad ja sekkumisloogikad,
millega riik peab lähi- ja pikemas perspektiivis kindlasti tegelema (näiteks
turismivaldkonna COVID-strateegia 2023 ja parenduskava 2021-22);
3. Prioriteetteemades riigi poolt ennekõike oodatud tegevused ja nende tegevuste esialgsed
mõjud (näiteks turismi COVID-tegevuskava 2021);
4. Sisend turismivaldkonna programmile 2021-2024 (näiteks eraldi lisatava riski- ja
kriisihalduse peatükina, selle asemel, et seda ümber hakata kirjutama ja toimetama).
2.2.5 Fookusgrupid
Stsenaariumitele, prioriteetidele ja sekkumisloogikatele tagasiside saamiseks sektori seest viiakse
läbi fookusgrupid.
Fookusgruppide ring 1: Regionaalsed fookusgrupid (4), kus igas regioonis on iga turismi
satelliitkonto turismile omane ja seotud majandusharu esindatud
Fookusgruppide ring 2: Turismisektori võtmeasjalised eraldi - riik (turismiga seotud
ministeeriumid ja EAS TAK); katusorganisatsioonid (EHRL, ETFL, Maaturism, ECB, Spaaliit,
giidid, loodusturism); regioonid ja võtme-KOV-id (Tallinna LV, MTÜ Lääne-Eesti Turism, SA
Põhja-Eesti Turism, Pärnu LV, Saare maakond, Haapsalu LV, Lääne-Viru maakond, Ida-Viru
maakond, Tartu LV, Valga maakond); Eestis tegutsevad rahvusvahelise taustaga välismaalastest
turismiasjalised (omanikud, tegevjuhid, võtmetöötajad) andmaks vaadet nö. kõrvalt, mis samas
haakub meie oludega.
2.2.6 Lõpparuanne
Eeldatav sisukord:
1. Töö eesmärk, analüüsiküsimused, ajakava ja meeskond
2. Rakendatud metoodika ja tööprotsesside-tegevuste ülevaade
3. Kvantitatiivsete tulemite kokkuvõte ja järelmid
4. Kvalitatiivsete tulemite kokkuvõte ja järelmid
5. Väljapakutud stsenaariumid, prioriteedid ja sekkumisloogikad
6. Ülevaade Eesti turismimajanduse force majeure’dest ja nendest väljumistest
7. Executive Summary inglise keeles
3. Pakkuja projektimeeskonna kirjeldus
3.1 Tartu Ülikooli ja TÜ Pärnu kolledži koosseisulised töötajad:
Tiit Kask, lõpparuande koostaja, TÜ doktorant, https://www.etis.ee/CV/Tiit_Kask/est
Kadri Lees, kvaltatiivuuringu teostaja, analüütik, kellel on varasem majanduslike mõjude
hindamise kogemus vähemalt kolme uuringu läbiviimisel, TÜ Sotsiaalteaduslike
rakendusuuringute keskus RAKE projektijuht-analüütik, magister,
https://www.etis.ee/CV/Kadri_Lees/est
Marit Piirman, kvalitatiivuuringu teostaja, TÜPK Turismiosakonna turismiteenuste assistent,
MBA (teenuste disain ja juhtimine), https://www.etis.ee/CV/Marit_Piirman/est
Ülle Pärl, kvantatiivuuringu teostaja, analüütik, kellel on varasem majanduslike mõjude
hindamise kogemus vähemalt kolme uuringu läbiviimisel, TÜ Majandusteaduskonna rahanduse ja
majandusarvestuse õppetooli majandusarvestuse dotsent, PhD majandusteadus,
https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clle_P%C3%A4rl/est
Garri Raagmaa, kvalitatiivuuringu teostaja, TÜPK direktor, PhD (inimgeograafia),
https://www.etis.ee/CV/Garri_Raagmaa/est
Anne Roosipõld, kvalitatiivuuringu teostaja, Turismiosakonna turismiteenuste dotsent, PhD
(kasvatusteadused), https://www.etis.ee/CV/Anne_Roosip%C3%B5ld/est
Taavi Tamberg, kvantatiivuuringu teostaja, TÜPK Ettevõtlusosakonna informaatika assistant,
https://www.etis.ee/CV/Taavi_Tamberg/est
Tiina Viin, kvalitatiivuuringu teostaja, TÜPK Turismiosakonna hotellimajanduse assistent,
turismi- ja hotelliettevõtluse programmijuht, mag (koolikorraldus),
https://www.etis.ee/CV/Tiina_Viin/est
Tiia Vissak, kvantatiivuuringu teostaja, analüütik, kellel on varasem majanduslike mõjude
hindamise kogemus vähemalt kolme uuringu läbiviimisel, TÜ Majandusteaduskonna
Rahvusvahelise ettevõtluse ja innovatsiooni õppetooli rahvusvahelise ettevõtluse vanemteadur,
PhD (majandusteadus), https://www.etis.ee/CV/Tiia_Vissak/est
Kandela Õun, kvantatiivuuringu teostaja, TÜPK Sotsiaaltöö korralduse osakonna statistika
assistent, mag (rakendusstatistika), https://www.etis.ee/CV/Kandela_%C3%95un/est
3.2 Mittekoosseisulised (ei ole TÜ(PK) töösuhtes) meeskonna liikmed, eksperdid:
Merike Hallik, turismivaldkonda ja selle seoseid teiste majandusvaldkondadega tundev ekspert,
kellel on varasem vähemalt 5-aastane kogemus (30 aastat, sh. rahvusvaheline) valdkonnas,
dokumendi- ja meediaanalüüsi, kvalitatiivuuringu teostaja ja lõpparuande koostaja, CV lisatud
eraldi failina
Ain Hinsberg, projektijuht, kellel on vähemalt 3-aastane projektide ja analüüside läbiviimise
kogemus ja turismivaldkonda ja selle seoseid teiste majandusvaldkondadega ekspert, kellel on
varasem vähemalt 5-aastane kogemus (26 aastat, sh. rahvusvaheline) valdkonnas, dokumendi- ja
meediaanalüüsi, kvalitatiivuuringu teostaja ja lõpparuande koostaja, CV lisatud eraldi failina
4. Töö koostamise esialgne tegevus- ja ajakava
Kuu 1 (september) 2 (oktoober) 3 (november) 4 (detsember)
Nädal 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16
Kvantitatiivne analüüs
Kvalitatiivne analüüs
Lõppraport
5. Riskianalüüs
Enne uuringuga alustamist peetakse kogu projektitiimi stardikoosolek, milleks ettevalmistumisel
saavad meeskonna liikmed muude ülesannete hulgas ühe koduse ülesandena identifitseerida
võimalikke riske, analüüsida neid, määratleda antud riskide realiseerumise tõenäosused ja
võimalikud tagajärjed ning pakkuda välja antud riskide vältimise või maandamise meetmeid.
Antud etapis on käesoleva pakkumuse koostamisel võimalik esile tuua järgmist võimalike riskide
ja nende vältimise ja /või maandamise võimalustena ja lahendusettepanekutena:
Risk Kirjeldus Mõju Tõenäosus Toiming
Vahendid
Uuringut Uuringu teostuse käigus Suur Väike Koostatakse koos Tellijaga uus
finantseeritakse vaid muudab Tellija olukorra lähteülesanne ja selle põhjal
osaliselt muutmise tõttu lähte- tehakse pakkumus ümber muutes
ülesannet või vähendab jooksvalt tegevusi ja ajakava
töö mahtu
Andmed
Kõik vajalikud Kõik lähteülesandes Kriitiline Suur Peetakse nõu Tellijaga kas muuta
andmed ei ole eeldatavad ja sellest lähteülesannet andmete tegeliku
saadaval lähtudes pakkumusse saadaolevuse põhjal ja selle
kirjutatud kogutavad põhjal ka pakkumus ümber teha
andmed ei ole saadaval
eeldatavas mahus või
kujul või ajakavas
Andmetehnoloogilised Erinevad andmebaasid ja Suur Keskmine Projektimeeskonnas on IT
probleemid tarkvarad ei haaku assistent ja rakendusstatistik,
omavahel takistades tööd kelle peamine ülesanne on
või moonutades või selliste küsimuste lahendamine
kaotades andmeid
Protsess
Probleemid Allhanke tegija ei täida Keskmine Keskmine Sõlmitakse enne töö alustamist
allhankepartneritega kokkuleppeid konkreetne allhankeleping
Ajahäda Ei püsita eelnevalt Suur Keskmine Kaasatakse teistest tegevustest
kokkulepitud graafikus meeskonna liikmeid hättajäänuid
toetama
Uuringu muutmine Uuringu teostamise Suur Väike Koostatakse koos Tellijaga uus
selle käigus tellija käigus muudab Tellija lähteülesanne ja selle põhjal
poolt olukorra muutmise tõttu tehakse ka pakkumus ümber
lähteülesannet või muutes jooksvalt tegevusi ja
vähendab töö mahtu ajakava
Tellija ei ole Tellija ei ole rahul Kriitiline Keskmine Analüüsitakse Tellijaga koos, kas
tulemusega rahul uuringu tulemustega või pretensioonid vastavad
nendest tulenevate lähteülesandele, pakkumusele ja
järelmitega või nendest sõlmitud lepingule
tulenevate soovitustega
Kaugtöö takistatud või Kui on andmeid vaja Väike Keskmine Koostatakse projekti alguses
ei toimi koguda/ töödelda üle vastava vajaduse ja selle
VPNi, see ei õnnestu lahenduse graafik kogu projekti
kaugtööna, kuid alati ei peale ette
ole vastava ühendusega
tööpunktid vabad
Meeskond
Kogu meekond ei saa Muud vahepeal tekkinud Keskmine Väike Meeskonna sees jagatakse
osaleda või ülesanded või ülesanded ümber või kaasatakse
meeskonna liikmed ei probleemid ei luba kõigil asendusliikmeid
saa oma osa teha meeskonna liikmetel
vastavalt osaleda töös
kokkuleppele
Meeskonna sees Meeskonna liikmed Keskmine Keskmine Enne tööde algust koostatakse
erimeelsused töö, aja taganevad senistest koos detailne töö, aja ja
ja vahendite jagamisel kokkulepetest töö, aja ja vahendite jagamise plaan, mis on
vahendite jagamisel lisa kõigi meeskonna liikmetega
sõlmitavale lepingule
Force majeure
Koroona uus COVID-19 teine laine Kriitiline Kriitiline Koostatakse koos Tellijaga uus
laine/uued lained uuringu tegemise ajal lähteülesanne ja selle põhjal
tähendab uuesti tehakse ka pakkumus ümber ning
alustamist ja tuleb alustatakse uuesti
hakata uurima juba kahe
lainega koroonakriisi
Suurim risk (nii tõenäosus kui mõju kriitiline) on seotud force majeure olukorraga, kui koroona
uus laine/uued lained uuringu tegemise ajal tähendab uuesti alustamist ja tuleb hakata uurima juba
kahe või kolme lainega koroonakriisi praeguse ühe asemel.
Ka on suure tõenäosusega ja kriitilise mõjuga risk, et kõik lähteülesandes eeldatavad ja
pakkumusse kirjutatud kogutavad andmed ei ole saadaval eeldatavas mahus või kujul või ajal.
6. Pakkuja ärisaladus
Pakkumus ei sisalda ärisaladust.
7. Hinnapakkumus
Teenus Maksumus Maksumus
Käibemaks
ilma käibemaksuta koos käibemaksuga
Uuringu läbiviimine 29 100 € 5 820 € 34 920 €
Pakkuja: Tartu Ülikool
Pakkuja esindaja: Taivo Raud, grandikeskuse juhataja
/allkirjastatud digitaalselt/
Käesolev CV on esitatud uuringu „COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele“ TÜ Pärnu kolledzhi pakkumuse lisana kui meeskonna liige Merike Hallik Sünniaeg 05.01.1962 Telefon +372 5090717 E-post
[email protected] Lisainfo Koolitused/täiendused: aastatel 1987–2020 olen läbitud üle 100 teenindus- ja juhtimisalase ning turismiga seotud koolituse. Viimaste hulgas reisiettevõtluse baaskoolitused: IATA-UFTAA Management Course (2002), IATA-UFTAA Standard Course (1994) ning Management Centre Europe (Finnair International Marketing Academy ) koolitused: Negotiating Better Business (1998); Effective Sales Calls (1998); Account Management Programme (1997). Aastatel 2018-2020 olen iseseisvalt täiendanud ennast ettevõtluses, raamatupidamises, digiturunduses ja rahvusvaheliste organisatsioonide toimimises. Eksperdi tegevused 2001-2006 hotelli- ja turismikõrgkooli EHTE külalislektor 04.2011 - 2012 Sihtasutus Kutsekoda, ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine“. Osalemine Reisimise, turismi ja vaba aja veetmise õppekava rühma nõukogu töös - Reisikonsultant 4 ja Vanemreisikonsultant 5 kutsestandardite väljatöötamine; Reisikonsultant 4 hindamisstandardi koostamine. 2013 Seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas Tallinna Advokaadibüroole asjatundja arvamuse koostamine vastavalt tellija esitatud küsimustele kruiisireisi ja regulaarliini reiside teemal. 2014 kutsekomisjoni töörühmas osalemine ja iseseisva töö raames Reisikonsultant, tase 5 kutse andmine, eksamiküsimuste väljatöötamine, eksami läbiviimine. 2015 kutsekomisjoni töörühmas osalemine ja iseseisva töö raames Reisikonsultant, tase 5 kutse andmine, eksamiküsimuste väljatöötamine, eksami läbiviimine. 2018 OSKA „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“- OSKA majutuse, toitlustuse ja turismi valdkonna uuringu retsenseerimine ja eessõna kirjutamine. Ühiskondlikud tegevused / liikmelisus 05.2016 – 05.2018 ECTAA ( the Group of national travel agents ’ and tour operators ’ associations within the EU ), President; ECTAA on Euroopa reisibüroode ja reisikorraldajate katusorganisatsioon peakontoriga Brüsselis. 2017.a. oli ECTAA-s 33 Euroopa riikide liikmes - assotsiatsiooni, rohkem kui 80 000 reisiettevõttega. Umbes 500 000 otsest töökohta. Rohkem kui 210 mld eurot käivet 2016. ECTAA eesmärk on jälgida kõiki seadusandlikke ettepanekuid ning mitteseadusandlikke meetmeid ja tegevusi, mis mõjutavad otseselt reisibüroode ja reisikorraldajate äri; teavitada oma liikmeid regulaarselt kõigist arengutest Euroopa asjades; konsulteerida pidevalt oma liikmeid ja liikmetega, et võtta vastu ja kommunikeerida ühiseid seisukohti Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide seadusandlike ettepanekute, kavandatud algatuste ja konsultatsioonimenetluste osas; esindada liikmete huve Euroopa otsustusasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide ees. ECTAA missioon on koostöös liikmetega edendada Euroopa reisitööstuse kasvu ja konkurentsivõimet. Presidendina koordineerisin Strateegiakomitee tööd, et valmistada ette kõik dokumendid ja soovitused Juhatusele; koordineerisin Juhatuse tööd; juhatasin koosolekuid, s.h. Üldkogu koosolekuid; osalesin ECTAA tegevustes, mis olid seotud erinevate kokkulepete ettevalmistamise või sõlmimisega, s.h. nn. Preferred Destination kokkulepped (Kesk-Portugal 2017; Malaisia 2018): osalesin töörühmade töös, erinevate assotsiatsioonide turismifoorumitel, seminaridel. Kohtusin ECTAA - le oluliste/vajalike inimestega, s.h. koostööpartneritega, Euroopa Liidu institutsioonide ning erinevate riikide ja huviorganisatsioonide esindajatega. Lugesin aktiivselt ettevalmistatavaid dokumente, vajadusel sekkusin, avaldasin arvamust, andsin soovitusi, allkirjastasin dokumente, suhtlesin erinevate organisatsioonide ja inimestega, jne. 2006 – 2020 ETFL (Eesti Turismifirmade Liit), turismiga tegelevate tööandjate vabatahtlik ühendus. Liidu põhiliikmeteks on Eesti reisibürood ja reisikorraldajad, kaasliikmeteks transpordiettevõtted, turismiorganisatsioonid, haridusasutused, hotellid, kindlustusfirmad, turismivaldkonna tugiteenuste pakkujad ning välismaised turismiorganisatsioonid. Alates 2006 volinik, alates 2012.a. juhatuse liige. Mai 2018- jaanuar 2020 president. Liidu esindajana osalesin töögruppides ja kohtumistel riigiasutuste (TTJA, MKM, EAS, VM, Tallinna Linn) ja fraktsioonidega. Kohtusin kohalike ja välismaiste partneritega; juhatasin volikogusid, kohtumisi, koosolekuid. 2007 kuni tänaseni . Skål International Tallinn Club. Skål on rahvusvaheline professionaalsete turismiettevõtjate organisatsioon, kuhu kuulub rohkem kui 13 500 professionaali 104st riigist. Liige aastast 2007, juhatuse liige alates mai 2019. Avalikud esinemised 2017-2019 Panelist - Worldwide Travel Agencies : Market Trends ( Regional Presidents ’ Panel Discussion ) - 4th Summit of Travel Agencies Associations 02.11.2017 Valencia Mobile positioning data – another kind of travel statistic s ? - 5th Summit of Travel Agencies Associations 07.11.2019 Sevilla Panelist - “ Key challenges in the airline ticket distribution market” - 5th Summit of Travel Agencies Associations 08.11.2019 , Sevilla What is the Estonian Travel Industry Talking About ? - SMAL ( Suomen Matkatoimistoalan Liitto ry ) 31.10. 2019 volikogu , Tallinn Töökohad ja ametid 08.2006 – 10.2018 CWT Estonia AS (endine Kaleva Travel AS), tegevjuht ja juhatuse liige 06.1997 – 06.2006 Estravel AS, asepresident, müük ja turundus 08.1992 – 05.1997 Reisibüroo K, büroojuht 09.1990 – 07.1992 Baltlink AS, peadirektori abi 03.1989 – 08.1990 Estravel, välisosakonna juhataja 04.1987 – 03.1989 Talleks, välissuhete osakond, tõlk H a r i d u s t e e 1980 – 1986 Tartu Ülikool, filoloogiateaduskond, inglise keel ja kirjandus 1969 – 1980 Tartu Miina Härma Gümnaasium
Lepingu lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitud
Lepingu nr ……. juurde
Töö üleandmise-vastuvõtmise akt
Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud Tartu Ülikooli (edaspidi:
Töövõtja) poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi: Tellija),
tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel … . ... .2020. a. sõlmitud Lepingu „COVID-19
mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele“
nr … alusel osutatud Töö lõpparuande alljärgnevalt:
1. … (üle antava Töö nimetus, detailne kirjeldus, ajavahemik, maht, täidetud tingimused,
vajadusel viited Lepingu punktidele vms).
2. Tellija on Töö lõpparuandega tutvunud ning kiidab Töö lõpparuande heaks, millega
ühtlasi loetakse Täitja poolt üle antud Töö lõpparuanne vastuvõetuks.
Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale
Poolele.
Töövõtja Tellija
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
TÖÖVÕTULEPING nr 18-9/322
Tallinn 08.10.2020
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122 mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi
Tellija),
ja
Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, Tartu, 50019, mida esindab rektori
29.12.2017 käskkirja nr 19 alusel grandikeskuse juhataja Taivo Raud (edaspidi Töövõtja), keda
edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled ja eraldi Pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise
lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
Uuring „COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud
teistele majandusharudele“
1. Lepingu ese ja Töö teostamise tähtaeg
1.1. Lepingu esemeks on uuring „COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja
kaasnevad mõjud teistele majandusharudele“ (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub
tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu lisades toodud tingimustele.
1.2. Töövõtja teostab Töö ja annab teostatud Töö Tellijale üle hiljemalt 16 nädalat pärast Lepingu
sõlmimist, sh:
1.2.1. esimese etapi teostamise tähtaeg on hiljemalt kaks nädalat pärast Lepingu
sõlmimist (vastavalt hanke lähteülesande punktile 3.2);
1.2.2. teise etapi teostamise tähtaeg on hiljemalt kaheksa nädalat pärast Lepingu
sõlmimist (vastavalt hanke lähteülesande punktile 3.2);
1.2.3. kolmanda etapi teostamise tähtaeg on hiljemalt kuusteist nädalat pärast Lepingu
sõlmimist (vastavalt hanke lähteülesande punktile 3.2);
1.2.4. neljanda etapi (Töövõtja tutvustab Töö tulemusi avalikkusele suunatud seminaril,
vastavalt hanke lähteülesande punktile 3.2) toimumise aeg ja vorm lepitakse kokku
tellijaga koostöös.
2
2. Üldsätted
2.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Töö
teostamisel Töövõtja poolt.
2.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ja
selle lisadest, kuid Lepinguga reguleerimata küsimustes punktis 2.3 nimetatud hanke
alusdokumentidest, Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest
ning hea usu põhimõttest.
2.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud väikehanke „COVID-19 mõju turismile omastele
majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele uuring“ tulemusena ning
vastavalt hanke lähteülesandele ja töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.
2.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping
esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja
selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
2.5. Mõisted Tellija ja Töövõtja hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Töövõtjaga töö- ja
teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Töövõtja on
teise Poole nõusolekul kaasanud Lepingu täitmisse.
2.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita Leping
professionaalselt ja nõuetekohaselt.
2.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu
võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingule allakirjutamist:
2.7.1. Lisa 1 - Hanke lähteülesanne;
2.7.2. Lisa 2 - Töövõtja pakkumus;
2.7.3. Lisa 3 - Vastuvõtmis-üleandmise akti vorm.
3. Tellija õigused ja kohustused
3.1. Tellijal on õigus:
3.1.1. nõuda Töövõtjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset Töö
teostamist ja selle üleandmist;
3.1.2. kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Töövõtjalt Töö teostamise kohta
informatsiooni;
3.1.3. pöörduda vajadusel kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks
Töö vastavuse kohta hanke lähteülesandes kirjeldatule;
3.1.4. nõuda Töövõtjalt Tööde teostamise käigu kohta täiendavaid selgitusi;
3.1.5. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus
sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või
muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, nõuetest
Töö teostamisele, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab
mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi.
3.2. Tellija on kohustatud:
3.2.1. esitama Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile
juurdepääsu;
3.2.2. Töövõtja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui Töö on teostatud
nõuetekohaselt ja vastab Lisas 1 esitatud kirjeldusele;
3
3.2.3. Töö Lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest Töövõtjale
kirjalikult punktis 6.5 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduste kõrvaldamiseks
ettenähtud tähtaja ära näitamisega;
3.2.4. maksma Töövõtjale Töö eest tasu punktis 7 sätestatud tingimustel.
4. Töövõtja õigused ja kohustused
4.1. Töövõtjal on õigus:
4.1.1. nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või
neile juurdepääsu võimaldamist;
4.1.2. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid;
4.1.3. nõuda Tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist Töö teostamisel;
4.1.4. saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 7 ettenähtud
tasu.
4.2. Töövõtja on kohustatud:
4.2.1. teostama Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele
ning Tellija esitatud lähteandmetele ja tööülesandele ning andma Töö Tellijale või
tema näidatud isikule üle Lepingus sätestatud tähtajaks ja korras;
4.2.2. järgima Töö teostamisel Lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama
Lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõla heade kommetega;
4.2.3. kaasama Töö teostamiseks kolmanda isiku Tellija eelneval nõusolekul;
4.2.4. lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö
teostamise kohta informatsiooni;
4.2.5. teatama Tellijale viivitamata võimalikust viivitusest Töö teostamisel;
4.2.6. Töö Lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel
puudused Töös või esitama uue, Lepingu tingimustele vastava Töö, punktis 6.5
nimetatud tähtaja jooksul;
4.2.7. säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse Töö teostamise käigus
teatavaks saanud andmete ja informatsiooni osas.
5. Intellektuaalne omand
5.1. Töövõtja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö
vastuvõtmisest Tellija poolt. Töövõtjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega
samasuguseid õigusi kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste varaliste õiguste eest ja punktis
5.3 nimetatud õiguste eest sisaldub punktis 7.1 nimetatud tasus.
5.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus Tellijale autoriõiguse varalisi õigusi üle anda ning juhul,
kui kolmas isik esitab Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Töövõtja
Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud.
5.3. Tellijal on õigus kasutada Tööd igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada,
muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas arvutivõrgus.
Samuti võib Tellija kasutada Tööd viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua Töö või selle
osade olulises mahus töötlemise. Töö või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või
viitamisel kohustub Tellija viitama Töövõtjale.
5.4. Töö käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muud
materjalid (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Töövõtja Tellijale
4
üle peale Töö valmimist ning need kuuluvad Töö Tellijale. Töövõtja võib endale jätta
materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta
neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös.
6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
6.1. Töö lähtearuanne loetakse tehtuks, kui hanke lähteülesande punktis 3.2 (etapp 1) nimetatud
ettekanne on teostatud ning vastavad materjalid digitaalsel kujul Tellijale edastatud.
6.2. Töö vahearuanne loetakse tehtuks, kui hanke lähteülesande punktis 3.2 (etapp 2) nimetatud
ettekanne on teostatud ning vastavad materjalid digitaalsel kujul Tellijale edastatud.
6.3. Töö lõpparuanne loetakse tehtuks, kui hanke lähteülesande punktis 3.2 (etapp 3) nimetatud
töö on teostatud ning viimistletud lõpparuanne koos lisadega paberkandjal ja digitaalsel
kujul Tellijale edastatud.
6.4. Tellija vaatab Töö lõpparuande üle 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates selle üleandmisest ja
kui Töö lõpparuanne vastab Lepingu tingimuste nõuetele, tagastab kahepoolselt digitaalselt
allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt) Töövõtjale, millega loetakse Töö
lõpparuanne vastuvõetuks.
6.5. Kui Tellija tuvastab Töövõtja esitatud Töö lõpparuandes puudusi, võib ta akti
allakirjutamisest ja Töö lõpparuande vastuvõtmisest keelduda. Vastuvõtmisest keeldumisel
esitab Tellija kirjaliku põhjenduse akti mitteallkirjastamise kohta, näidates ära lõpparuandes
esinevad puudused, puuduste olemuse ning puuduste kõrvaldamise tähtaja. Töövõtja
kõrvaldab aktis kirjeldatud puudused ja annab Töö lõpparuande Tellijale üle kokkulepitud
ajal või hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates Tellija kirjaliku põhjenduse esitamisest
Töös esinevatest puudustest.
6.6. Kogu Töö loetakse teostatuks siis, kui Tellija on allkirjastanud akti ning Töövõtja on täitnud
hanke lähteülesande punktis 3.2 toodud kohustused.
7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
7.1. Lepingu kogumaksumus koos käibemaksuga on 34 920 eurot, sealhulgas maksumus ilma
käibemaksuta 29 100 eurot ning käibemaks 5 820 eurot.
7.2. Töö eest tasutakse pärast seda, kui kogu Töö on teostatud vastavalt Lepingu punktile 6.5.
7.3. Tellija tasub Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 14 päeva jooksul alates Töövõtja
esitatud arve kättesaamisest.
7.4. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve standardile
(http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/e-arve). Arvele märgitakse Tellija
dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud Tellija kontaktisik.
8. Vastutus
8.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama.
8.2. Töövõtja vastutab Lepingu rikkumise eest, kui Töö ei vasta Lepingus kokkulepitud nõuetele.
8.3. Juhul, kui Töövõtja ei esita tähtajaks tellitud Tööd Tellijast mitteolenevatel põhjustel, on
Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,15% üle andmata või teostamata Töö
maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest.
5
8.4. Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Töövõtja suhtes teisi seadusega
ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda
Töövõtjalt Lepingu täitmist ja/või kahjude hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
8.5. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada Töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga.
8.6. Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Töövõtja puudusi või ei esita uut,
nõuetekohast Tööd Tellijale punkti 6.5 kohaselt nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus nõuda
punktis 8.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele Lepingust taganeda või
Leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
8.7. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud Töö eest arve mitteõigeaegse
tasumise korral maksma Töövõtjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga
tasumisega viivitatud päeva eest.
8.8. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli muude õigusaktidest
ja Lepingust tulenevate kohustuste täitmisest.
8.9. Poole koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 7.1 nimetatud lepingutasu
kahekordse summaga.
9. Vääramatu jõud (Force Majeure)
9.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on
vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud
või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu,
mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata,
et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või
selle tagajärje ületaks.
9.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille
jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist.
9.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja
nende mõjust teisele Poolele teatama viivitamata pärast seda, kui Pool sai teada või pidi
teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud
abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju
vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma Lepinguliste kohustuste täitmist niipea,
kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.
10. Teabe vahetamine
10.1. Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või
takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
10.2. Teade loetakse teisele Poolele kättetoimetatuks, kui:
10.2.1. teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
10.2.2. teade on edastatud e-kirjaga ja selle kättesaamise kohta on esitatud kinnituskiri;
10.2.3. teade on üle antud allkirja vastu;
10.2.4. teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil
(kui postitamisest on möödunud kolm päeva).
10.3. Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise
avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest.
Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel.
6
10.4. Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele 2 (kahe)
tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates.
11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
11.1. Leping jõustub pärast Lepingu ja selle Lisade allakirjutamist mõlema Poole poolt ja kehtib
kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni.
11.2. Pooltel on õigus Lepingu muutmises kokku leppida riigihangete seaduses toodud reeglite
alusel.
11.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teine
Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles
öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui Lepingu tingimustele mittevastava Töö
esitamise korral ei ole Töö puudusi kõrvaldatud punkti 6.5 kohaselt nimetatud tähtaja
jooksul.
12. Vaidluste lahendamine
12.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad
vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul
kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb
sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha,
tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut
samade asjaolude esinemise korral mõistma.
12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist
tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest.
13. Konfidentsiaalsus
13.1. Pooled peavad Lepingu täitmise käigus saadud informatsiooni, välja arvatud Töö osad, mis
on mõeldud avalikkusele esitamiseks, konfidentsiaalseks ega anna seda edasi kolmandale
isikule ilma teise Poole kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud seadustes ettenähtud juhtudel.
13.2. Töövõtja ja Tellija edastavad konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele töötajatele, kes
on Lepingu täitmisega otseselt seotud ja kindlustavad, et need töötajad on teadlikud ja
täidavad konfidentsiaalsuse nõuet.
13.3. Töövõtja paneb punktis 13 sätestatu kohustuseks kõikidele kolmandatele isikutele, keda ta
kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.
14. Avalikud suhted
14.1. Töövõtja võib Lepingu raames tegeleda avalike suhetega ning anda teateid pressile,
elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele üksnes Tellija eelneval
kirjalikul nõusolekul ning selles esitatud tingimustel.
14.2. Töövõtja paneb punktis 14 sätestatu kohustuseks kõikidele kolmandatele isikutele, keda ta
kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.
7
15. Muud sätted
15.1. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda
ilma teise Poole nõusolekuta.
15.2. Töövõtja on teadlik, et Leping on avalik.
15.3. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
16. Poolte volitatud esindajad
16.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö
vastuvõtmisel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna
nõunik Annika Anton, telefon +372 639 7663, e-post
[email protected].
16.2. Töövõtjat esindab Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö üleandmisel
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa, telefon +372 527 8899, e-post
[email protected].
16.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes,
välja arvatud Lepingu muutmine, Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise
ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
16.4. Juhul kui Tellija või Töövõtja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele
vastavalt punktis 10 sätestatule.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Tellija: Töövõtja:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tartu Ülikool
Ando Leppiman Taivo Raud
Kantsler Grandikeskuse juhataja
UURING
COVID-19 mõju turismile omastele
majandusharudele ja kaasnevad mõjud
teistele majandusharudele
Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium programmi „Valdkondliku teadus- ja
arendustegevuse tugevdamine“ (lühendatult RITA, kood 2014-2020.4.02.16-0025) raames.
Rahastus: RITA tegevuse 2 raames Euroopa Regionaalarengu Fondist ja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest.
Teostaja: Tartu Ülikool ja TÜ Pärnu kolledž, allhankijana Statistikaamet.
Aeg: oktoober 2020 – jaanuar 2021.
Protsess ja metoodika
Fookus:
1. COVID-19 majandusmõju turismile omastele
ja turismiga seotud majandusharudele. Turismile omaste majandusharude käibed 2019. aastal
(vastavalt turismi satelliitkontole) ettevõtte suuruste ja piirkondade lõikes
2. Turismivaldkonna võimalikud arengustsenaariumid (EMTAK koodi järgi, miljonit eurot)
COVID-19 kriisi järel.
3. Eesti turismisektori arendamiseks vajalikud
prioriteetsed teemad ja sekkumisloogikad.
Käibe muutus
(sektorid, EMTAK-i alusel, %)
Turismile omaste
majandusharude käibed
2019/2020 valdkondade lõikes
(EMTAK koodi järgi, miljon eurot)
Töösuhete arvu muutus 2020. a jooksul (jaanuar-detsember)
Kriiside mõju turismile
(varasemate kriiside põhjal)
Kriisidega kaasnevad üldised trendid:
• spontaanne otsustamine;
• suurem vajadus aja- ja asjakohase info järele;
• suurem tähelepanu heaolule, turvalisusele ja teenusepakkuja usaldusväärsusele;
• lähimad sihtkohad (reisid koduriigis või naaberriikides, mille olukord on tuttav);
• individuaalreisid, sugulaste ja tuttavate külastused, „kohaliku“ eelistamine;
• huviturism, sh maa- ja loodusturismi populaarsuse kasv;
• teenuse paindlikkus (lahendusel põhinev ja nutikas disain);
• infotehnoloogia suurem kasutamine (pakkumise kiirus, mugavus ja ohutus);
• koostöö erinevate sektorite vahel – kiired lahendused,
mitmekesised võimalused.
Muutused teenuses ja turus
Vastus turu muutustele
• Looduskeskkonna suurem koormus
Enne Nüüd • Äriturismis konkurentsi tihenemine
• Äriturism • Loodusturism • Diginomaadid ja kaugtöö
• Välisturist • Siseturist • Hübriidtooted:
• Soome, Rootsi, Saksa, Vene • Lähiriigid • Inimene, koht ja/või virtuaalsus
• Lühiajaline visiit • Pikem viibimine (väliskülastaja) • Linn ja maa
• Tallinn • Mitte-Tallinn • Töö ja puhkus
• Vanemad reisijad • Nooremad reisijad • Lugu (kultuur), koht, toit, mugavus
• Suured grupid • Privaatsus, nõudlikkus • BigData, AI parem kasutus (müük ja turundus)
• Väheste eelteadmistega reisijad • Teadlikum (rohe), huviturism • Suurem konkurents müügiplatvormide vahel
• Pikad broneeringud • Lühike broneeringuaken (ümberjagamine)
• Veebipõhised vahendajad • Instagram • Rohenõudlus
• Palju lende ja kaugele • Otselennud • Suurte saatus vs VKE ja mikroettevõtted
• Laevad ja kruiisid annavad mahu • Rahuldamata reisivajadus (sooja) • Paindlikumad töösuhted ja õppimisvõimalused
• Suured tegijad on efektiivsed • Väike on paindlik ja turvaline • Teenindajate koolitusvajadus
Stsenaariumid
I „KRIIS KESTAB“ II „EUROMULL“
Euroopa avaneb – ülemeremaad on suletud
Tervisekriisi jätkudes majandusmeetmed ei aita
• Turism kujuneb enam privaatsust ning turvalisust väärtustavaks,
• Inimesed otsivad turvalisust. kasvab „bleisure“ segment.
• Eesti turismis kordub 2021. aastal valdavalt • Ameerika kruiisituriste ja citybreak’ereid ei tule Tallinna ikka veel.
2020. aastat meenutav siseriiklik turismimudel. • Kriis tekitab Euroopas tiheda konkurentsikeskkonna,
• 2022. aastal järgneb ”päris” majanduskriis. riigid rakendavad toetusmeetmeid.
Olulisim valik: kas säilitada või muutuda? Olulisim valik: kas jääda Eesti ja Baltikumi keskseks või hakata
• Riigi roll on eelkõige turuosaliste toetamine koos naabermaadega võimendama Läänemere turismibrändi?
ja riskide vähendamine. • Edendada e-turundust, eriti väikefirmade digioskusi.
• Kriitiline on võtmepersonali säilitamine • Võimalus on turismituru ümberjagamiseks Läänemere piirkonna
ja turismioskuste taseme kasvatamine. kasuks.
Võimalikud strateegiad ja poliitikad: Võimalikud strateegiad ja poliitikad:
• turvalisuse tagamine ja sellest elanikkonna • kommunikatsiooni ja ühtse usaldusväärse infovälja
pidev informeerimine; loomine naabermaadega;
• paindlikumad töösuhted ja sulgemiste • siseriiklike osaliste kaasamine ja õppimine
kaalutletud kompenseerimine; ning koostöö turismisektori toetamisel;
• (lähi)riikide vahelised kokkulepped ja • digivõimekusest tuleneva ebavõrdsuse
valitsuste vaheline koostöö; vähendamine.
• turismikinnisvara kasutamise suunamine;
• looduskeskkonna (poppide sihtkohtade)
koormuse jälgimine.
Prioriteetsed teemad ja sekkumisloogikad
Nii kriisi jätkudes kui kriisist taastumisel
III „LENDAME TAAS!“ väljudes
Juhtimine
Pandeemia saab maailmas otsa 2022 Riikidevaheline koostöö
• Turism taastub 2021. teisel poolel kiiresti ja varasem Paindlikud koolitusvõimalused
liikuvus ületatakse 3 aastaga. Usaldusväärne info ja digitaliseerimine
• Kaugetele maadele tormamine võib viia siseturult
maksujõulise kliendi.
• 2022+ kergitab inflatsioon kinnisvara ja toorme hindu. Kriisi jätkudes Kriisist taastumisel
Elu läheb kallimaks.
Oluliseks valikuks saab kaasaminek olemisele-elamustele • Turvalisuse tagamine ja • Riigisisene erinevate
suunatud jätkusuutliku rohepöörde mudeliga. informeerimine osapoolte kaasatus ja
• Turg ja Euroopast tulev toetusraha sõltub • Paindlikud töösuhted ja koostöö
keskkonnaeesmärkide tõsiselt võtmisest. piirangutest tulenevate • Riikidevahelised
• Pikemas vaates on kriitiline Euroopas lennunduse kahjude kokkulepped ja reeglite
asendamine säästlikuma transpordiga. kompenseerimine ühtlustamine
• Looduskeskkonna • Turvalise, erilise ja
Võimalikud strateegiad ja poliitikad: ja maapiirkondade kvaliteetseid teenuseid
• Eesti digiriigi mainele ja öko-loodusturismi koormustaluvuse pakkuva sihtkoha maine
kombinatsioonile – virtuaalturismile mängimine; juhtimine loomine
• siseturismi võimaluste jõuline turundamine;
• Euroopast tuleva toetusraha rohepöörde ja
keskkonnaeesmärkidega kaasaminek. Vastavate prioriteetide ja sekkumisloogikate all esitati 38 tegevuse ettepanekud.
COVID-19 mõju turismile omastele
majandusharudele ja kaasnevad mõjud
teistele majandusharudele
Uuringu lõpparuanne
2021
Tartu Ülikool
Uuringu koostas Tartu Ülikooli meeskond kooseisus: Ain Hinsberg (projektijuht), Merike
Hallik, Sergey Kask, Tiit Kask, Kadri Lees, Marit Piirman, Ülle Pärl, Garri Raagmaa,
Anne Roosipõld, Taavi Tamberg, Tiina Viin, Tiia Vissak ja Kandela Õun.
Kvantitatiivandmete allhanke koostas Statistikaamet.
Uuringu tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium programmi „Valdkondliku
teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (lühendatult RITA, kood 2014-2020.4.02.16-0025)
raames. Projekti rahastati 77% ulatuses RITA tegevuse 2 raames Euroopa Regionaalarengu
Fondist ja 23% ulatuses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest.
2
Sisukord
Lühikokkuvõte ........................................................................................................................... 4
Sissejuhatus ............................................................................................................................... 9
Uuringu metoodika .................................................................................................................. 10
1. COVID-19 majandusmõju turismile ..................................................................................... 11
1.1. Varasemad kriisid ja nende mõju ................................................................................. 11
1.2. COVID-19 mõju Eesti turismisektorile .......................................................................... 15
2. Eesti turismi arengustsenaariumid 2021–2023 ................................................................... 20
2.1. Stsenaariumite rakendamise põhimõtted .................................................................... 21
2.2. Stsenaarium I „Kriis kestab“.......................................................................................... 22
2.3. Stsenaarium II „Euromull“ ............................................................................................ 27
2.4. Stsenaarium III „Lendame taas!“ .................................................................................. 31
2.5. Stsenaariumite realiseerumise tõenäosuse hinnang ................................................... 34
3. Eesti turismisektori arendamiseks vajalikud prioriteedid ja sekkumisloogikad .................. 37
3.1. Prioriteedid ................................................................................................................... 37
3.2. Ettepanekud riigi sekkumiseks ...................................................................................... 39
Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 43
Lisad ......................................................................................................................................... 47
Lisa 1. Rahvusvaheliste raportite ülevaade ......................................................................... 47
Lisa 2. Eesti dokumendid ja raportid ................................................................................... 54
Lisa 3. Intervjueeritud välisorganisatsioonide eksperdid .................................................... 57
Lisa 4. Küsimused rahvusvahelistele ekspertidele ............................................................... 58
Lisa 5. Intervjueeritud Eesti turismisektori esindajad ......................................................... 59
Lisa 6. Intervjuuküsimused turismisektoriga seotud ettevõtjatele ..................................... 60
Lisa 7. Fookusgrupi intervjuudel osalenud organisatsioonid .............................................. 61
Lisa 8. Terviseameti epidemioloogilised prognoosid 2021 jaanuari keskpaiga seisuga ...... 62
Lisa 9. COVID-19 majandusmõju Eesti turismile, statistika koondaruanne......................... 63
Executive Summary of the Study “Impact of COVID-19 on tourism-specific industries and
associated influence on other sectors of the economy” ...................................................... 106
3
Lühikokkuvõte
COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele
majandusharudele
Eesmärk ja metoodika
Uuringu eesmärk on:
• Saada teada, milline on COVID-19 majandusmõju turismile omastele ja seotud
majandusharudele, sh. Eesti regioonides;
• Analüüsida kvalitatiivselt, millised on turismivaldkonna võimalikud arengustsenaariumid
COVID-19 kriisi järel, sh arvestades rahvusvahelisi trende;
• Saada teada, millised on Eesti turismisektori arendamiseks vajalikud prioriteetsed teemad
ja sekkumisloogikad, millega riik peab lähi- ja pikemas perspektiivis kindlasti tegelema;
• Saada teada, mida tuleb tuvastatud prioriteetteemades riigi poolt ennekõike teha ning
mis on nende tegevuste esialgsed mõjud.
Uuring tugineb põhistatud teooria meetodile, mille eesmärk on empiiriliste andmete alusel
genereerida hästi põhjendatud teooriat või hüpoteese ning mille analüütiliste põhimõtete ja
võtete hulka kuuluvad üheaegne andmete kogumine, kodeerimine, analüüs ja teooria
arendamine.
Andmekogumiseks viidi läbi intervjuusid turismile omaste majandusharude esindajatega ja
välisekspertidega ning toimusid fookusgrupidiskussioonid turismierialaliitude ja -
organisatsioonide esindajatega (periood oktoober 2020 – jaanuar 2021). Koguti statistikat,
töötati läbi akadeemilisi teadusartikleid, rahvusvahelisi raporteid ning Eestis väljaantud
dokumente (statistilised andmed seisuga kuni oktoober 2020). Andmete põhjal sõnastati
arengustsenaariumid, prioriteetsed teemad ja sekkumisloogikad kriisis tegutsemiseks ja
sellest väljudes.
COVID-19 majandusmõju Eesti turismisektorile
Müügitulu
Kui võtta vaatluse alla kriisi alguse ning vaid majutuse, toitlustuse, reisibüroode, transpordi
ning kultuuritegevuse 2019. aasta müügitulu, kaotati 2020. aasta märtsist oktoobrini kokku
umbes 44%. Suhteliselt kõige rohkem kaotasid reisibürood (-75%), majutus (-58%), transport
(-48%), aga ka toitlustus (-29%) ning kultuuri- ja sporditegevus (-39%).
Mahult ja proportsioonilt on Tallinna ettevõtted kaotanud kõige rohkem, võrreldes teiste
piirkondadega.
4
Töösuhted
Hõivatute arv vähenes kõige enam majutuse, toitlustuse ning reisibüroode ning
reisikorraldajate tegevusvaldkondades. Reisibüroode ja reisikorraldajate töösuhete arv
hakkas vähenema kevadel ning see ei olegi taastunud – 2020. aastal oli tegevusvaldkonnas
30% vähem töötajaid.
Majutuses vähenes töösuhete arv suve alguseks ligi 30%, suvel veidi paranes, kuid suve lõpus
koondamised jätkusid. Majutuses vähenes tööhõive kõige rohkem Tallinna suuremates (50 ja
enama töötajaga) ettevõtetes ning aasta lõpus oli hõivest alles alla 50%.
Toitlustuses vähenes hõive suve alguseks ligi 19% ja aasta lõpuks oli töösuhete arv vähenenud
eelmise aastaga võrreldes 15%. Toitlustuse valdkonnas vähenes töötajate arv enim 11–50
töötajaga ettevõtetes.
Stsenaariumid
Uuringu käigus koostati kolm arengustsenaariumit, mille variatiivsus tuleneb
epidemioloogilisest olukorrast maailmas. Viiruse ohjamine vaktsineerimisega lubab riigipiirid
uuesti avada ja soodustab rahvusvahelist turismi.
I „Kriis kestab“ – tervisekriis venib kardetust pikemaks
Olukorras, kus tervisekriis jätkub, pandeemia tõrje ei toimi (viirus muteerub, probleemid
vaktsiinide ja vaktsineerimisega ning kriisist väsinud ühiskonna kasvav protestimeelsus), ei
avalda majanduslikud meetmed olulist mõju turismisektori taastumiseks ja kriisist
väljumiseks. Sel juhul on vaja mahendada kriisi sotsiaalmajanduslikku mõju ühiskonnale ning
tundlikumatele gruppidele.
Eesti turismis kordub 2021. aastal valdavalt 2020. meenutav riigisisene turismimudel. Paljud
ettevõtted loobuvad ja pankrotistuvad, osad leiutavad uusi tulu teenimise võimalusi. Töötuse
ja majanduse üldine olukord on muret tekitav. Olulisim valik on kas säilitada või muutuda.
Võimalikud meetmed:
• turvalisuse tagamine ja sellest elanikkonna pidev informeerimine;
• paindlikumad töösuhted ja sulgemiste kaalutletud kompenseerimine;
• looduskeskkonna hõivatuse jälgimine;
• paindlikumad koolitusvõimalused;
• (lähi)riikide vahelised kokkulepped ja valitsustevaheline koostöö.
Riigi roll tervisekriisi jätkudes on eelkõige toetada turgu ja vähendada riske (luua reeglid,
võimalused ja soodne sotsiaalne keskkond, kontaktivabad e-lahendused, tehisintellekti ja
robottehnoloogia kiirendatud rakendamine). Kriitiline on toetada reisijaid sihtkohtade
parema tutvustamise, viisaregulatsioonide kergendamisega ning muude riikide koostööle ja
kokkulepetele tuginevate regulatsioonide ja meetmetega.
5
II „Euromull“ – pandeemia ohjamise meetmed toimivad Euroopas
Kuna kriis tekitab tihedama konkurentsikeskkonna, sõltub Eesti turismiasjaliste edukus
suuresti toetusmeetmete valikust ning nende rakendamisest rahvusvahelises koostöös.
Turism kujuneb maailmas regionaalseks, Eestis Euroopa-keskseks, küll aga enam privaatsust
ning turvalisi sõiduviise väärtustavaks. Euroopas saadakse vaktsineerimistega viirus kontrolli
alla, ülemeremaad on jätkuvalt suletud. Eurooplased saavad eelistama Eesti ja teiste Põhjala
maade privaatsemat ja turvalisemat keskkonda. Ettevõtetel on vaja edeneda e-turunduses,
eriti tähtis on koolitada väikefirmasid digioskustes.
Tuleb valida, kas jääda Eesti- ja Baltikumi-keskseks või hakata koos naabermaadega
tugevdama Läänemere turismibrändi.
Võimalikud strateegiad hõlmavad:
• kommunikatsiooni ja olulise ühtse usaldusväärse infovälja loomist koos naabermaadega;
• riigisiseste osaliste kaasamist ja omavahelist õppimist ning koostööd riigis turismisektori
toetamisel;
• digivõimekusest tuleneva ebavõrdsuse vähendamist.
Turismisektor on kriisi tõttu läbinud väga suure muutuse. Kuna muutused on diametraalsed,
on lühinägelik uskuda, et ettevõtjad saavad kohanemisega isekeskis hakkama. Seejuures tuleb
veel silmas pidada, et enamik tegutsejaid selles sektoris on mikro- või väikeettevõtjad,
mistõttu on kohanemine ja arengu toetamine kindlasti keerulisem, aga seda enam vajalik.
III „Lendame taas!“ – pandeemia ohjamise meetmed on olulise mõjuga
Turism kaotas 2020. aastal globaalselt 77% käibest, mis hakkab 2021. a teisel poolel kiiresti
taastuma ja varasem liikuvus ületatakse kolme aastaga.
Turule tuleb palju tõhusaid vaktsiine, tänu millele hinnad 2021. a suvel langevad kiiresti.
Vaktsiini jagub kõigile, viirusest saadakse jagu terves maailmas.
Kuna jälle saab reisida ja seda võimalust kasutatakse väga usinalt, kaotab siseturg
maksujõulise kliendi. Inimestele jääb aga alles alateadlik hirm suurte inimhulkade ees. Paljud
ettevõtted on tegevuse lõpetanud, tegutsevatel firmadel on võlad ja viivised. Arenevad
virtuaalturism ja e-teenused. Esialgu seisatud kauglennud muutuvad taas populaarseks, kuid
eelistakse suurhotellide ja päikesereiside asemel privaatsemaid reise.
Oluliseks valikuks saab kaasaminek olemisele-elamustele suunatud jätkusuutlikule
rohepöörde mudelile.
Võimalikud strateegiad:
• Euroopa toetusraha fookuses on rohepööre ja keskkonnaeesmärgid;
• lühivaates suureneb vajadus osata osaleda EL-i tugiprogrammides;
• pikemas vaates on kriitiline taas kasvava lennunduse asendamine säästlikumate
liikumisvõimalustega.
6
Eesti turismisektori prioriteedid ja sekkumisloogikad
Stsenaariumite kirjeldamisega loodi täpsustatud ülevaade erinevatest
tulevikusituatsioonidest. Kindlapiirilisi stsenaariumeid reaalselt ei eksisteeri ehk tegelikkus on
kombinatsioon erinevatest stsenaariumitest. Seetõttu koostatakse ülevaade prioriteetidest ja
sekkumisloogikatest ning pakutakse välja vajalikud tegevused, millega riik peaks
esmajärjekorras tegelema.
Prioriteedid, millega tuleb tegeleda nii kriisi jätkudes kui ka kriisist taastumisel:
• Usaldusväärne informatsioon ja digiteerimine. Olenemata kriisi kulgemisest on
usaldusväärne informatsioon ja hästi toimivad infosüsteemid olulised. Infosüsteemide
temaatika on seotud mitme teise prioriteediga, näiteks looduskeskkonna kaitsmine
ülekoormuse eest nii kriisi jätkudes kui ka rahvusvahelise turismi käivitamisel ning
konkurentsis toime tulemiseks. Informatsiooni usaldusväärsus ja kättesaadavus ning
sellest tulenev info rakendamine erinevatel tasanditel võimaldab langetada põhjendatud
otsuseid, sh luua toetusmeetmeid, ning on tähtis nii sihtkohtade turvalisuse tagamiseks
kui ka turvalisuse kuvandi loomisel ja rahvusvahelises koostöös. Usaldusväärse ja
õigeaegse info saamine ja kasutamine eeldab aga erinevate digivõimaluste rakendamist.
Seega asjakohase info ühtlaseks tagamiseks, kättesaadavaks ja kasutatavaks tegemisel on
oluline arendada digivõimekust.
• Juhtimine. Turismisektor kui terviklik ökosüsteem vajab selget juhtimissüsteemi ja
eestkõnelejat. Sektor vajab ühtset ja selget infovälja ning sektori asjaliste kaasamist
otsuste ettevalmistamisse ja rakendamisse.
• Riikidevaheline koostöö. Riikidevaheline koostöö infovahetuses on oluline kriisi jätkudes,
kuid veel olulisem kriisist taastumise etapis, kooskõlastamaks piiride avanemist,
turvanõudeid ning reisimisega seotud informatsiooni.
• Paindlikud koolitusvõimalused. Muutuvast ärikeskkonnast tulenevalt on nii kriisi
jätkudes, kuid veel olulisem kriisist taastumise protsessis, pakkuda paindlikku ümber-,
täiend- ja tasemeõpet.
Sekkumisloogikad kriisi jätkudes:
• Turvalisuse tagamine ja informeerimine. Juhul kui viirusega ei õnnestu edukalt toime
tulla, tuleb õppida sellega koos hakkama saama. Sellisel juhul on prioriteediks tagada
terviseturvalisus. Sama oluline on ka teavitada turvalisusest arusaadavalt ja usutavalt,
eelkõige koguda infot ning teha see kasutajatele mugaval ja vastuvõetaval viisil
kättesaadavaks.
• Paindlikud töösuhted ja piirangutest tulenevate kaotuste kompenseerimine. Turismi- ja
laiemalt kogu teenindussektori kriis on sügavam kui enamikus teistes valdkondades ja
kindlustunne kriisi tingimustes väiksem. Kriisi tõttu on turismisektor väga tugevalt
kannatada saanud, mis on juba käivitanud sektoris suuremaid ja püsivamaid muutusi.
Kriisi kontekstis on lisaks viirusega võitlemisele ja vaktsiini kättesaadavaks tegemisele riigil
suur roll tööjõu ja ettevõtluse toimetuleku kaitsmisel ning kogu majandussüsteemi
toimivana hoidmisel. Paljude ettevõtete püsimajäämine ja töötajatele toimetuleku
7
tagamine sõltub kriisi jätkudes paljuski töösuhete paindlikkusest. Läbimõeldud ja kindla
suunaga toetused võimaldavad kriitilist osa sektorist elus hoida ja uuesti käivitada. Oluline
on ka toetusmeetmete täpsem fookus – sektori keskmisele ettevõttele suunatud meede
jätab kõrvale sektoris valdava osa ettevõtetest moodustavad mikro- ja väikeettevõtted.
• Looduskeskkonna ja maapiirkondade koormustaluvuse juhtimine. Keskendumine
looduskeskkonnale ja maapiirkondadele on oluline eelkõige kriisi jätkudes, sest sellisel
juhul on kohalik inimene sunnitud liikuma suuresti Eesti piires. Oluline on, et kõik riigi
institutsioonid väärtustavad looduskeskkonda kui turismiressurssi. Nii-öelda
metsarahvana ei kardeta metsa, raba serva ja järve/mere äärde minna, olenemata sellest,
kas sinna on rajatud matkaradu ja telkimiskohti või mitte. Kui reisida ei saa, on soov minna
loodusesse ning maapiirkondadesse väga suur, mis koormab maapiirkondade
infrastruktuuri ja looduskeskkonda.
Sekkumisloogikad kriisist taastumise perioodil:
• Riigi erinevate osapoolte kaasatus ja koostöö. Kriisist taastumise ajal on erinevate
osapoolte koostöö väga tähtis. Kui kriisiperioodil läheb põhiosa energiast suurte
muutustega kohanemisele, siis kriisist taastumiseks on oluline ühiselt leida panustamist
vajavad valdkonnad (innovatsioonivõimekus, protsesside digiteerimine, rohepööre,
teenuste uuendamine jne), kaasates protsessi võimalikult lai võrgustik.
Kaasamisprotsessis toimub osaliste vahel intensiivne õppimine ja olukorra analüüs ning
ressursside jagatud kasutamine ja suunamine. Ühtlasi vähendab kaasatus vastuoluliste
otsuste riski.
• Riikidevahelised kokkulepped ja reeglite ühtlustamine. Kriisist taastumisel muutub
keskkond stabiilsemaks, mistõttu on vaja pöörata rohkem tähelepanu riikidevahelistele
kokkulepetele, et toetada piiride avanemist ja rahvusvahelist liikumist.
• Turvalise, erilise ja kvaliteetseid teenuseid pakkuva sihtkoha maine loomine. Kriisi järel
kasvab sihtkohtade konkurents tuntavalt, mistõttu edukuse määrab valmisolek.
Rahvusvaheliste ühenduste avamisel on vajalik turunduskampaaniate abil välja tuua Eesti
kui sihtkoha privaatsus, turvalisus, hea keeleoskus, rikkalik looduskeskkond, omapärane
kultuur.
Vastavate prioriteetide ja sekkumisloogikate all esitatakse 38 tegevuse ettepanekut.
8
Sissejuhatus
Turism on üks suurimat COVID-19 kriisi negatiivset mõju kogenud sektor, mis omakorda
mõjutab paljude teiste majandusharude nõudlust. COVID-19 tõttu vähenes tarbimine
turismile omastes majandusharudes enam kui poole võrra. Põhjuseks on riiklikud ja
rahvusvahelised piirangud, mis kehtivad tõenäoliselt veel ja pärsivad turismi kõrghooajal ehk
suvel tulu teenimist. Piirangute leevendamise või lõpetamise järel võidakse need taas
kehtestada uue (või muteeruva) viirusepuhangu tekkimisel.
Uuringu „COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele
majandusharudele“ eesmärk oli lähteülesande põhjal järgmine:
• saada teada, milline on COVID-19 majandusmõju turismile omastele ja turismiga seotud
majandusharudele, sh Eesti regioonides;
• analüüsida kvalitatiivselt, millised on turismivaldkonna võimalikud arengustsenaariumid
COVID-19 kriisi järel, sh arvestades rahvusvahelisi trende;
• saada teada, millised on Eesti turismisektori arendamiseks vajalikud prioriteedid ja
sekkumisloogikad, millega riik peab lähi- ja kaugemas tulevikus tegelema;
• saada teada, mida tuleb tuvastatud prioriteetides riiklikul tasandil ennekõike teha ning
mis on nende tegevuste esialgsed mõjud.
Uuringu kontekstis on vastavalt turismi satelliitkontole turismile omased majandusharud
järgmised: elamukinnisvara rendile andmine, reisitransport, majutus, toitlustus, reisibürood
ja reisikorraldajad, kultuuritegevus, rentimine ja kasutusrent, transpordi abitegevused ja
sporditegevus, ning turismiga seotud majandusharud on kaubavedu maanteel,
mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont, muu kutse-, teadus- ja
tehnikategevus.
Eesmärgi saavutamiseks kasutati lisaks statistiliste andmete kogumisele ja analüüsimisele
(koostöös Statistikaametiga) valdavalt kvalitatiivset lähenemist. Uuringu autorid töötasid läbi
kriisi ning turismisektori tulevikutrende käsitlevaid rahvusvahelisi raporteid ja akadeemilisi
teadusartikleid ning ka Eestis avaldatud dokumente. Tugineti ka välisekspertide hinnangule.
Väärtuslikuks andmeallikaks olid Eesti turismisektori osaliste intervjuud ja fookusgrupi
diskussioonid.
Paralleelselt intervjuuküsimuste formuleerimisega lõid uuringu autorid
tulevikustsenaariumid. Tulevikustsenaariumeid testiti intervjuude käigus, samuti fookusgrupi
diskussioonides. Uurimisandmeid triangulaarselt sünteesides ja Terviseameti
epidemioloogilisest prognoosist lähtudes koostati lõplikud tulevikustsenaariumid ning töötati
välja äriloogikast lähtuvad prioriteedid, tegevused ja sekkumisettepanekud.
9
Uuringu metoodika
Uuring tugineb põhistatud teooria meetodile (ingl k grounded theory, loojad Glaser ja Strauss,
1967), mille eesmärk on empiiriliste andmete alusel genereerida hästi põhjendatud teooriat
või hüpoteese ning mille analüütiliste põhimõtete ja võtete hulka kuuluvad üheaegne
andmete kogumine, kodeerimine, analüüs ja teooria arendamine (Lepik, Strömpl, 2014).
Põhistatud teooria oluline põhimõte on käsitleda uurimust tundmaõppimise protsessina,
mille käigus teadmine areneb ja laieneb iga uue sammuga. Analüüsi tulemus sõltub eelkõige
tehtava analüüsi ainesest ehk sellest, kuhu andmed meid viivad (Lepik, Strömpl, 2014).
Andmekogumiseks tehti intervjuud 44 turismile omaste majandusharude esindajatega üle
Eesti (detsembris 2020) ning 20 intervjuud välisekspertidega. Jaanuaris 2021 toimusid kolme
fookusgrupiga diskussioonid, kus osales kokku 19 erialaliidu või organisatsiooni esindajat.
Lisaks uuriti turismisektori tulevikutrende ja kriisi käsitlevaid akadeemilisi teadusartikleid (vt
kasutatud allikad), rahvusvahelisi raporteid (lisa 1) ning Eestis väljaantud dokumente (lisa 2).
Kirjandusest pärit mõistetele, raportitest ning välisekspertide intervjuudest leitud käsitlustele
tuginedes koostati intervjuuküsimused (lisad 3 ja 4). Paralleelselt küsimuste formuleerimisega
koostati tulevikustsenaariumid, leides sisendit eespool nimetatud dokumentidest ja
statistikast. Tulevikustsenaariumeid testiti ettevõtjatele suunatud intervjuude käigus (vt lisa
5 ja 6), samuti fookusgrupi diskussioonides (vt lisa 7). Uurimisandmeid analüüsides koostati
lõplikud tulevikustsenaariumid, võttes arvesse ka Terviseameti epidemioloogilist prognoosi
2021. a jaanuari keskpaiga seisuga (vt lisa 8) ning töötati välja prioriteedid, tegevused ja
sekkumisloogikad, mis on olulised nii kriisi jätkudes kui ka kriisist taastumisel. Kogu
uurimusele andis esmase sisendi Eesti turismi statistiliste andmete ülevaade (vt lisa 9).
Statistiliste andmete kogumine ja analüüs toimus novembris 2020, seega on uuringuperioodi
kaasatud statistilised andmed kuni 2020. aasta oktoobrikuuni. Muid andmeid koguti ja
analüüsiti, kasutades dokumendianalüüsi, intervjuusid ja fookusgruppe erinevates etappides
– dokumendianalüüs peamiselt oktoobris, intervjuud novembris ja detsembris ning
fookusgrupid jaanuaris. Uuringu etapid võtab kokku joonis 1.
Statistiliste
andmete Fookusgrupi Uurimis- Stsenaariu-
Teoreeti- analüüs, Esmaste intervjuud
Intervjuud andmete mite ja
lise varasemate stsenaa- Eesti
44 Eesti deduktiivne sekkumis-
ülevaate raportite riumite katusorgani-
turismi- ja loogikate
koosta- analüüs, välja
asjalisega satsioonide induktiivne välja
mine välis- töötamine
esindajatega analüüs pakkumine
ekspertide
intervjuud
Joonis 1. Uuringu koostamise etapid
10
1. COVID-19 majandusmõju turismile
1.1. Varasemad kriisid ja nende mõju
2019. aastal tehti maailmas 1,5 miljardit mitmepäevast välisreisi, mis on 3,8% enam kui aastal
2018. Reiside arv kasvas kõigis maailma piirkondades, kuid kõige kiiremini Lähis-Idas (+7.6%)
ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas (4,6%) (EAS-i Turismiarenduskeskus, 2020; UNWTO,
2020). Euroopas kasvas reiside arv 3,7%. Kõige suurem kasv oli Lõuna-Euroopas (5,5%) ning
Ida- ja Kesk-Euroopas (3,9%) (European Travel Commission, 2020).
2020. aasta esimene kuu oli COVID-19 laiemast levikust Aasias hoolimata muu maailma jaoks
turismis tavapärane ning aasta alguses tehtud uuringud näitasid, et inimesed ja ka sihtkohad
ei tunnetanud veel ohtu – oldi pigem positiivsed ja muudatusi enda reisimises ei planeeritud
(European Travel Commission, et al., 2020). Olukord muutus kiiresti, kui viirusesse nakatanute
ja sellesse surnute arv kasvas hüppeliselt üle maailma (Committee for the Coordination of
Statistical Activities, 2020). Viiruse leviku tõkestamiseks seati piirangud kõikjal ja 72% riikidest
sulgesid oma piirid, mis mõjutas oluliselt majandust, eriti turismisektorit (United Nations,
2020). Välisturistide (ööbimisega külastajate) arv vähenes maailmas 2020. aasta jaanuarist
kuni oktoobrini eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 72%, mis ekspordis tähendab üle
kümnekordset kaotust võrreldes 2009. aasta globaalse majanduskriisiga. (UNWTO)
Kuigi suvekuudel oli olukord parem (riigid avasid piire, vähendasid piiranguid, inimeste
valmisolek ja soov reisimiseks oli suurenenud jne), on prognoose suure teadmatuse tõttu
keeruline teha. Sektori taastumist ja 2019. aasta tasemele jõudmist prognoositakse alles
2023. aastaks. (European Travel Commission, 2020; United Nations, 2020; European Travel
Commission, et al., 2020; UNWTO, 2020b; Skift & Oracle Hospitality, 2020)
On selge, et COVID-19 on üks suuremaid kriise, kuna hõlmab kogu maailma. Samas ei ole see
ainus kriis, mis on maailma eri paiku viimastel aastakümnetel tabanud ja seeläbi langetanud
nende sihtkohtade majandust, külastatavust jne suurel määral. Näiteks mõjutasid tugevalt
mitme koha külastatavust looduskatastroofid (nt tsunami Tais (2004) ja Kariibi mere
piirkonnas (2018)), terroristide rünnak Ameerika Ühendriikides (2001), Madridis (2004) ja
Pariisis (2015), SARS (2003), sõda Iraagis, maailma majanduskriis (2008, mõju turismile
avaldus aga 2009. aastal), ning mitme aasta eest puhkenud Ebola viirus Aafrikas jne. (UNWTO,
2020; European Travel Commission, 2020; United Nations, 2020; Skift & Oracle Hospitality,
2020)
Erinevus praegusega on selles, et varasemad kriisid avaldasid mõju kindlatele regioonidele ja
riikidele, kuid paljud puudutamata jäänud sihtkohad said hoopis kriisist kasu. Näiteks pärast
Lääne-Euroopas toimunud pommiplahvatusi langes sealsete riikide külastatavus
märkimisväärselt (eriti suurtes linnades) ning samal ajal näitas statistika reisijate arvu kasvu
Põhja- ja Ida- ning Kesk-Euroopas, sest inimesed otsisid turvalisemaid paiku, külastasid enam
11
maapiirkondi ja loodusturismiga seotud kohti. Paari aasta möödudes kriisist mõjutatud
piirkonna olukord taastus või kohati isegi kasvas. (European Travel Commission, 2020a; Skift
& Oracle Hospitality, 2020, UNWTO, 2017; Henama, 2019)
SARS avaldas 2003. aastal suurt mõju Aasiast pärit külastajate reisimisele Euroopasse, kuid
juba mõni aasta hiljem oli Aasia turu roll taas suurenenud. Majanduskriis mõjutas tugevalt
inimeste ostuvõimet, kuid ka siis võis täheldada pigem käitumismustrite muutust (lühemad
reisid, kasutatavate teenuste taseme langetamine, reisimine koduriigis või naaberriikides,
viimase hetke broneeringud jne) kui reiside tühistamist. Sarnane olukord oli ka teistes eespool
mainitud kriisipiirkondades. (European Travel Commission, 2020a; Skift & Oracle Hospitality,
2020, UNWTO, 2017; Henama, 2019; Jamal & Budke, 2020; World Tourism Organization &
International Labour Organization, 2013)
Vaadeldes kriiside mõju trendidele, võib öelda, et kriisid ei muuda neid palju. Need kas
pidurdavad mõnda trendi teatud ajaks (nt massiline sihtkohtade külastamine,
lennutranspordi kasutamine) või hoopis võimendavad neid. Võimendatud trendiks on
tavapäraselt:
• viimase hetke broneeringud ja spontaanne otsustamine;
• huviturismi, sh maa- ja loodusturismi populaarsuse kasv;
• individuaalreisid ja personaalsed pakkumised, sugulaste ja tuttavate külastus;
• teenuse paindlikkus (lahendusel põhinev ja nutikas disain) ja spetsialiseerumine;
• ressursside piiratusest ja trendidest tulenev säästmine;
• suurem tähelepanu heaolule, ohutusele, turvalisusele ja teenusepakkuja
usaldusväärsusele;
• infotehnoloogia suurem kasutamine ja integreerimine teenuse pakkumisel, et muuta
protsessi kiiremaks, mugavamaks ja ohutumaks;
• uute ja vähem massiturismile orienteeritud sihtkohtade külastamine;
• jagamismajanduse kui privaatsust tagava pakkumise populaarsuse suurenemine ja
kohaliku toodangu ja brändide eelistamine;
• lähimate sihtkohtade külastatavuse kasv (reisid koduriigis või naaberriikides, mille olukord
on tuttav);
• kodu- ja lähiturgudel pigem lühemad reisid, kaugturgudel pikemad;
• suurem vajadus aja- ja asjakohase info vastu (info jagamine ja kommunikatsioon);
• erinevate sektorite suurem koostöö, pakkumaks kiireid lahendusi ja mitmekesiseid
võimalusi (World Economic Forum, 2017; Euromonitor International, 2014; Amadeus,
2017, Kasriel-Alexander, 2017; Shridhar, 2019; Boumphrey & Brehmer, 2018; Bremner,
2019; Calderwood & Soshkin, 2019; Skift, 2020; Westbrook & Angus, 2020).
COVID-19 puhul võib samuti täheldada sarnast tendentsi ning eespool mainitud
käitumismustrite esinemist. Inimesed on veel ettevaatlikud ja teadmatus on suur ning
seetõttu on kasvanud nõudlus siseturismi järele. Sellest lõikavad kasu teenusepakkujad ja
sihtkohad, kes näitavad vastutustunnet, võimekust olla paindlik ning pakkuda uusi ja
personaalseid lahendusi, loovad võimalusi privaatsuseks ja füüsilise kontakti vähendamiseks
12
infotehnoloogia nutika rakendamise ning teenuste ja protsesside ümberkorraldamise abil,
tagamaks ohutust ja jätkusuutlikkust. (UNWTO, 2020; UNWTO, 2020; European Travel
Commission, et al., 2020; Skift & Oracle Hospitality, 2020; Skift, 2020, Bennet, 2020; Ülem,
2020) Samas peab arvestama, et inimeste psühhograafiliste, sotsiaalsete ja muude omaduste,
huvide ning kogemuse tõttu võib kriiside mõju reisijate rühmadele olla erinev ning seega ka
valmisolek reisimiseks kriisi ajal ja selle järel. Erinevaid kriise analüüsides võib öelda, et need
mõjutavad enam massiturismi ning tundlikke sihtrühmi, nagu vanemad inimesed ja lastega
pered. Kriisidel on väiksem mõju sugulaste ja tuttavate külastajatele, erihuvituristidele ning
noortele.
Erinevatel olukordadel on selge mõju turismile, kuid ajalugu näitab, et kriiside tulemus on
lühiajaline ja niipea kui olukord võimaldab, minnakse uuesti reisile. Seega võib öelda, et
COVID-19 puhul ei ole midagi uut, vaid selle mõju mastaap on suurem, ja niipea kui võimalus
avaneb, taastub ka olukord – küsimus on pigem ajas. Juba praegu võib täheldada olukorra
positiivset muutust, kuigi see ei saa olema kiire ja ühtlane kõikjal, eriti Euroopa kaugturgudel.
(ACI Europe, 2020; Skift & Oracle Hospitality, 2020; European Travel Commission, et al., 2020;
European Travel Commission, 2020; UNWTO, 2020)
Joonisel 2 on tutvustatud kriisile reageerimise viise. Nagu jooniselt nähtub, mõjutavad kriisid
ettevõtteid erinevalt – mõned neist ei koge olulisi probleeme, mõned pankrotistuvad ebaedu
tõttu, samal ajal kui mõned jäävad tegutsema, mõistes muutuste vajadust või lausa
strateegilist ümberkorraldamist (Amankwah-Amoah et al., 2021). Muutusi vajavad ettevõtted
võivad kaaluda turgude ja toodete/teenuste muutmist (vt ka Heinonen & Strandvik, 2020),
aga ka kulude langetamist ja/või tulude suurendamist (vt ka Vissak, 2013). Samas peavad nad
alternatiivide välja valimisel ja juurutamisel arvestama ka oma võimaluste ja ümbritseva
keskkonnaga, sest sama lahendus igale ettevõttele ei sobi (Amankwah-Amoah et al., 2021).
13
Kriisieelne äritegevus
Kriis
Esialgne reaktsioon kriisile
Esialgne kriisile reageerimise tulemus
Täielik ebaedu, turult Probleemid, aru saamine,
Edu, senise tegevuse
lahkumine (ka pankrot) et midagi peab muutma
jätkumine või väiksemate
kohanduste tegemine firma
tegevuses
Erinevate alternatiivide kaalumine ja
valik (sõltub enda ootustest, võimalustest
ja kogemustest, konkurentidest, tarbijate
eelistustest, riigi abimeetmetest jms)
Turgude ja toodete/teenuste (TT)
Kulude langetamine, nt
portfelli suurendamine, nt: Tulude suurendamine,
osadest
1) samad sihtturud, veidi nt hinna tõstmine koos
toodetest/teenusest
kohandatud kvaliteedi
loobumine, töötajate
tooted/teenused; parandamisega,
koondamine või
aktiivne
2) samad sihtturud, olulisel osalisele tööajale
reklaam/turundus,
määral kohandatud või uued viimine, osade
töötajate motiveerituse
tooted/teenused; toodete/teenuste sisse
tõstmine, digiteenuste
3) uued sihtturud, veidi ostmine odavamalt
(sh internetimüügi)
kohandatud pakkujalt, kinnisvaraga
välja
tooted/teenused; seotud kulude
arendamine/parandami
4) uued sihtturud, olulisel vähendamine, muude
ne, aktiivsem osalemine
äritegevusega seotud
määral kohandatud või uued messidel jms
kulude kärpimine jms
tooted/teenused.
Meetmete rakendamise tulemus (edu või ebaedu)
Edukas kriisiga toimetulek, kriisieelse käibe Ebaedukas kriisiga toimetulek, kriisieelne
taastamine või ületamine käive ei taastu
Joonis 2. Kriisile reageerimise etapid. Allikad: Amankwah-Amoah et al., 2021, p. 8; Heinonen &
Strandvik, 2020, p. 104.; Vissak, 2013, pp. 306–308
14
1.2. COVID-19 mõju Eesti turismisektorile
1.2.1. Ülevaade turismisektori statistilistest andmetest
Kui võrrelda suhtelisi muutusi nii reisijate, ööbimiste kui ka töötajate arvudes ja käivetes, siis
selgub, kuidas need näitajad on teineteisega seotud ja on majandusharudes (EMTAKi koodide
alusel) ka üsna erinevad (joonis 3).
140%
120%
100%
80%
60%
40%
20%
0%
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Käive majutuses Käive toitlustuses Käive transpordis
Käive reisikorraldajad Käive kultuuri ja spordi alal Välislennu reisijate arv
Tallinna Sadama reisijate arv Ööbimiste muutus Töötajaid majutuses
Töötajaid toitlustuses Töötajaid reisikorralduses
Joonis 3. Suhtelised muutused 2020. aastal 2019. aasta sama perioodiga võrreldes (jaanuar–
oktoober, suhtarvuna, EMTAKi koodide järgi, mitu % jäi alles). Allikas: Statistikaamet
1.2.2. Müügitulu muutused
Turismi müügitulu muutuseid analüüsides on detailsemaid hinnanguid anda keeruline. Siinses
uurimuses on aluseks võetud eelkõige EMTAKi koodid, arvestamata määra, kui palju
ettevõtete deklareeritud käibest võiks või peaks kuuluma otseselt turismile. 2020. aasta
jaanuarist kuni oktoobrini kaotasid turismile omased majandussektorid 17%, võrreldes sama
perioodiga 2019. aastal (2019 umbes 6,4 miljardit ja 2020 5,3 miljardit eurot), samal ajal kui
Eesti majandus tervikuna kaotas umbes 6% (käibedeklaratsioonide alusel 55 miljardit 2020.
aastal, võrreldes ligi 59 miljardiga 2019. aastal, Statistikaameti allhange). Võrdlusena langes
SKP Eesti Panga hinnangul 2020. aastal kokku umbes 3%, 28 miljardilt 27 miljardile1. Kui uurida
täpsemalt kriisiperioodi (märts–oktoober), on kaotus aga ligi 20%. Veelgi enam – kui võtta
1
https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/MAJANDUSKOOND/r/2053/1902
15
vaatluse alla vaid majutus, toitlustus, reisibürood, transport ning kultuuritegevus (kogu maht
2019. aastal märtsist oktoobrini umbes 1,8 miljardit eurot), siis on kaotuse osakaal 2020.
aasta samal perioodil kokku umbes 44% (alles jäi veidi alla ühe miljardi euro). Eesti Panga
hinnangul kaotas Eesti majandus 2020. aastal umbes üks miljard eurot2, mille võrra tõid
välisturistid Eestisse vähem raha kui aasta varem. Üldiselt kaotasid suhteliselt kõige rohkem
reisibürood (-75% käibest), seejärel majutus (-58%), transport (-48%), aga ka toitlustus (-29%)
ning kultuuri- ja sporditegevus (-39%). Aasta viimased kaks kuud ei ole toonud turismisektorile
leevendust, neid andmeid ei olnud uuringu koostajatel veel võimalik kasutada. Vastavate
EMTAKi koodide all registreeritud käive ei kuulu küll otseselt turismile, kuid selle uuringu
arvutustes on siiski jäänud nii, et aluseks on kogu vastava majandusharu käive. Statistikaamet
on väljastanud ka hinnangu turismisektori kohta, milles on erinevate majandusharude
väärtused läbi korrutatud turismi hinnangulise osatähtsusega neis. Statistikaamet nendib neis
arvutustes, et suurim rahaline kaotus eurodes oli transpordisektoris, seejärel ka majutus- ja
toitlustusettevõtetes.
Turismivaldkonnas suurima käibe tekitajateks on mikroettevõtted (kuni 10 töötajat) – umbes
3,4 miljardit eurot 2019. aastal (tabel 1). Keskmised ja suurettevõtted (rohkem kui 50
töötajat) on deklareerinud oma käibeks 2019. aastal kokku umbes 2,4 miljardit eurot.
Väikeettevõtted jäävad selles arvestuses kolmandaks, deklareerides 2019. aastal ligikaudu 1,8
miljardit eurot. Tallinnasse registreeritud ettevõtted moodustavad suurema osa (üle
70%) turismivaldkonna käibest.
Tabel 1. Turismile omaste majandusharude käibed 2019. aastal ettevõtete suuruste ja piirkondadena
(miljonid eurod)
Töötajate arv Lõuna Lääs Põhi Tallinn Kokku
Kuni 10 307 153 528 2 461 3 449
11–50 166 63 309 1 218 1 756
Rohkem kui 50 54 49 602 1 647 2 351
Kokku 527 264 1 439 5 326 7 556
Allikas: Statistikaamet
Turismivaldkonnast moodustab natuke alla poole transpordisektor (3566 mln eurot) ning
majutus, toitlustus, reisibürood ja kultuuritegevus (ca 4000 mln eurot). Kui transpordisektoris
on rohkem suuri ettevõtteid, siis majutus-, toitlustusettevõtetes, reisibüroodes ja
kultuurisektoris on tähtis roll mikroettevõtetel. Turismile omaste kui ka turismiga seotud
valdkondade ettevõtete käibest moodustas mikroettevõtete käive 2019. aastal ligi 5 miljardit
eurot. Keskmised ja suurettevõtted (rohkem kui 50 töötajat) on deklareerinud oma käibeks
turismisektoris 2019. aastal kokku umbes 3,8 miljardit eurot. Väikeettevõtted jäävad selles
arvestuses kolmandaks, nende käive on ligikaudu 3,8 miljardit eurot.
2
https://www.eestipank.ee/press/eestil-jai-2020-aastal-koroonakriisi-tottu-valisturistidelt-saamata-miljard-
eurot-09022021
16
2020. aasta esimese kümne kuuga on turismile omastes sektorites kaotanud oma käibest
kõige rohkem keskmised ja suured ettevõtted (ligi 0,4 miljardit eurot ehk 18%). Väike- ja
keskmised ettevõtted on kaotanud käibest vastavalt 10% ja 11%. Nii mahult kui ka
proportsioonilt on Tallinna ettevõtted kaotanud kõige rohkem teiste piirkondadega võrreldes.
1.2.3. Reisijatevedu Tallinna Lennujaamas, Tallinna Sadamas ning Saaremaa ja
Hiiumaa liinidel
Tallinna Lennujaama reisijate arvu mõjutasid kehtestatud eriolukord (12.03.2020) ja
lennupiirangud. Välislendude reisijate arv aasta alguses kasvas (+6%), kuid märtsis langes 55%
2019. a veebruariga võrreldes. Suurem langus oli 2020. aasta aprillis – 2019. aasta aprilliga
võrreldes 99%. Kolme kuu keskmine langus aprillist juunini oli 96%. Juulis ja augustis
vähenesid välislendude reisijate arvud 75%. Sügis aga tõi seoses Euroopas alanud teise lainega
uue languse – keskmine langus reisijate arvus septembrist novembrini oli 88%. Reisijate arvu
vähenemine siselendudel oli väiksem, kuid selle osatähtsus reisijate koguarvus 2019. aastal
oli vaid 1%.
Tallinna Sadama reisijate arvu mõjutasid samuti kehtestatud eriolukord ning
reisimispiirangud. Reisijate arv kasvas aasta alguses jõudsalt (+11%), kuid märtsis langes 56%,
2019. a veebruariga võrreldes. Suurem langus oli samuti aprillis, 2019. a aprilliga võrreldes
langes reisijate arv 94%. Kolme kuu keskmine langus aprillist maini oli 94%. Laevareisijate arv
hakkas taastuma juunis ning sealt edasi kuni septembri lõpuni vähenesid reisijate arvud
keskmiselt 62%. Oktoobrist kuni aasta lõpuni oli langus reisijate arvus keskmiselt 73%.
Hiiumaa ja Saaremaa ning mandrivahelist liiklust mõjutasid pärast eriolukorra algust
kehtestatud liikumisvabaduse piirangud. Selgelt on näha, kuidas märtsis alanud langus päädis
aprillis üle 90%-lise langusega. Pärast eriolukorra piirangute lõppu hakkas ka liikumine saarte
ja mandri vahel taastuma maikuus (vähenemine eelmise aastaga võrreldes Saaremaal 43%,
Hiiumaal aga 23%). Juunist oktoobrini sõitis Hiiumaa ja mandri vahel keskmiselt isegi rohkem
reisijaid kui 2019. aastal samal ajal (+3%). Saaremaa ja mandri vahel jäi selle perioodi reisijate
arv siiski 11%-ga miinusesse.
1.2.4. Ülevaade välis- ja siseturistide majutusandmetest
Siseturistide ööbimised Eesti majutusasutustes olid enne eriolukorra kehtestamist pigem
kasvutrendis, kuid märtsis langes ööbimiste hulk suurusjärgus 50% ja aprillis 80%, võrreldes
2019. aasta sama ajaga. Pärast eriolukorra lõppu siseturism taastus ja suve lõpuks oli kuni
10% kõrgemal tasemel kui 2019. aastal. Regioonidest suurim langus oli Tallinnas, ning ka
taastumine oli võrreldes teiste regioonidega aeglasem. Välisturistide ööbimised olid 2020.
aastal enne eriolukorra kehtestamist kuni 10% kõrgemal tasemel kui aasta varem, kuid
märtsis langes ööbimiste hulk suurusjärgus 60% ja aprillis pea 100%, võrreldes 2019. aasta
sama ajaga. Erinevalt siseturismist hakkas välisturism veidi taastuma pigem juulis kui juunis.
Välisriikidest pärit külastajate ööbimiste arv (joonis 4) langes kõikide sihtturgude lõikes
majutusasutustes keskmiselt 65% (3,8-lt miljonilt 1,3-le miljonile), Lätist ja Leedust pärit
17
külastajate ööbimiste arv vähenes kolmandiku või enam. Soomest pärit külastajate ööbimiste
arv kahanes 60%, Venemaalt 65%. Suurim langus oli Aasiast ja Rootsist pärit külastajate
ööbimiste arvus, vastavalt 88% ja 83%.
Välisriigid Aasia
kokku Soome Venemaa riigid Rootsi Suurbrit. Läti Leedu Muu
0 0%
-47,898
-78,093
-99,940
-117,789
-128,963
-269,927
-276,673
-500,000
-20%
-776,753
-1,000,000
-34% -40%
-1,500,000 -42%
-60%
-2,000,000 -60%
-65% -65%
-72% -79% -80%
-2,500,000
-2,461,793
-83%
-88%
-3,000,000 -100%
arvuline muutus %
Joonis 4. Välismaalaste Eestis ööbimiste arvu muutus 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas:
Statistikaamet
1.2.5. Tööhõive muutused
Töösuhted vähenesid kõige enam majutuse, toitlustuse ning reisibüroode ja reisikorraldajate
tegevusvaldkondades. Majutusvaldkonnas vähenes töösuhete arv suveperioodi alguseks kuni
30%, võrreldes sama ajaga 2019. aastal. Suve lõpus oli aktiivseid töösuhteid 25% võrra vähem
kui 2019. aastal ning seejärel hakkas töösuhete arv jälle vähenema.
Reisibüroode ja -korraldajate tegevuses hakkas töösuhete arv vähenema alates kevadest ning
see pole taastunud. Aasta lõpus töötas reisibüroode ja -korraldajate tegevusvaldkonnas 30%
vähem töötajaid kui eelmisel aastal samal perioodil.
Majutusvaldkonnas vähenes töösuhete arv suveperioodi alguseks kuni 30%, võrreldes 2019.
aastaga, ning suve lõpus hakkas töösuhete arv taas vähenema. Majutuses vähenes tööhõive
kõige rohkem Tallinna suuremates ettevõtetes (50 ja enam töötajat), kus aasta lõpus oli
töösuhete arv vähenenud üle 50%.
Toitlustusvaldkonnas vähenes töösuhete arv suveperioodi alguseks kuni 19%, võrreldes 2019.
aastaga. Seejärel töösuhete arv pisut taastus ning aasta lõpuks oli töösuhete arv vähenenud
võrreldes eelmise aastaga 15%. Toitlustuses vähenes töösuhete arv kõikides piirkondades
enim 11–50 töötajaga ettevõtetes.
Ettevõtete abistamiseks loodud töötasu hüvitamise meedet taotlesid kõikides maakondades
majutuse ning toitlustusega tegelevad tööandjad – see meede aitas tööandjatel katta
tööjõukulusid märtsist juunini. Hüvitist taotlesid paljud Saaremaa majutusettevõtted ning
moodustasid juunikuus 12% kõikidest Saaremaa hüvitise saajatest. Toitlustusvaldkonnas
18
taotlesid hüvitist võrdlemisi paljud Harju-, Saare- ning Pärnumaa ettevõtted. Näiteks märtsis
moodustasid toitlustusvaldkonna ettevõtted 13% kõikidest Saaremaa ja Harjumaa hüvitise
taotlejatest. Teistel hüvitise taotlemise kuudel toitlustusettevõtete osakaal hüvitise taotlejate
seas vähenes.
19
2. Eesti turismi arengustsenaariumid 2021–2023
Uuringu üks eesmärk on koostada turismiarengu sekkumisloogikad ja -stsenaariumid
aastateks 2021–2023. Uuringu algetapis koostati kirjanduses välja pakutud turismi arengu- ja
taastumisstsenaariumite ülevaade ja analüüs. Uuringu arengu- ja taastumisstsenaariumite
raamistikuks sai McKinsey Global Institute’i ja Oxford Economics’i (nov 2020) loodud
neljatasemeline COVID-19 toimimise mudel, mis vaatleb eraldi kriisiperioodi, pandeemiast
taastumise aspekte, majanduse toetusmeetmete mõjukust ning uue normaalsuse tekkimist.
Pärast esialgse kirjandusülevaate koostamist ja olulisemate statistiliste näitajate analüüsi
loodi uuringus tervisekriisi kulgemisest lähtuvad turismimajanduse stsenaariumid,
kriisiperioodi ja pandeemiast taastumise aspekte sünteesiv vaade. Esialgset vaadet
korrigeeriti ja täiendati uuringu käigus kogutud andmete, tehtud analüüsi ning diskussioonide
põhjal. Stsenaariumite koostamisel arvestati alljärgnevate valdkondadega.
1. Inimeste reisikäitumine:
a. siht- ja lähteturgudel,
b. riigisiseselt,
c. sõltuvalt uudistest, muutuvast (turva)mainest ja turunduskampaaniatest.
2. Ettevõtete olukord sõltuvalt:
a. riiklikust kommunikatsioonist ja toetusmeetmetest;
b. ELi rohepöörde, õiglase ülemineku ja koroonameetmetest;
c. suuruste struktuurist (suured firmad, väike- ja mikroettevõtted);
d. asukohast (Tallinn, sh vanalinn, spaalinnad, väikelinnad ja maakohad);
e. kohast väärtusahelas (rahvusaheline transport, majutus-toitlustus, seotud
allhankivad sektorid, nagu kaubandus, toitlustus, kohalik transport);
f. omavahelisest koostööst riiklikes ja regionaalsetes/kohalikes kooslustes.
3. Turismisektori mõju ühiskonnas ja sidussektorites:
a. majanduskasvule,
b. tööturule,
c. kinnisvaraturule,
d. tehnoloogiamuutustele,
e. turismiharidusele ja -innovatsioonile.
COVID-19 mõjusid eristavad varasematest majanduskriisidest riigipiiride ootamatud
sulgemised ja reisipiirangud ning teenindusettevõtete tegutsemise piiramine, mis on viinud
paljud firmad suurtesse majanduslikesse raskustesse (Etemad, 2020). Varasematest viirusest
(nt SARS) tingitud kriisidest on COVID-19 märgatavalt laiema mõjuga ja sellest taastumine
võtab palju rohkem aega (Škare et al., 2021).
COVID-19 kriisi võib nimetada ka VUCA olukorraks, mida iseloomustavad kõrge volatiilsus
(V=volatility), ebakindlus (U=uncertainty), komplekssus (C=complexity) ja ebamäärasus
20
(A=ambiguity), ning sellises olukorras on keeruline üht või teist arengustsenaariumi välistada,
sest tulevikku on raske ette ennustada (Bennett & Lemoine, 2014; Worley & Jules, 2020).
Seega ei saa ettevõtjatele ette heita, et nad ei osanud COVID-19 ette näha ja ei hakanud
piisavalt varakult võimalike tagajärgede leevendamise nimel tegutsema, kuid samas on
ettevõtetel võimalik tulevase edu saavutamiseks tegutseda (Amankwah-Amoah et al., 2021;
Etemad, 2020; Heinonen & Strandvik, 2020).
Lisaks ettevõtetele peab kriisile reageerima riik. Kaczmarek et al. (2021) väitsid, et valitsuste
pingutused viiruse leviku tõkestamiseks (näiteks e-õppe soodustamine) ning toetused ja
laenusoodustused reisifirmadele aitavad turismisektoril ellu jääda. Deb & Nafi (2021) tõid ka
esile, et riigi toetus (nt palgatoetus) on seda olulisem, mida kauem pandeemia kestab: enam
kui aastase pandeemia puhul vajavad püsimajäämiseks toetust nii suured kui ka väikesed
ettevõtted, lisaks tuleb arvestada tööpuuduse suurenemisega. Ettevõtete toetamisel tuleb
arvestada ka sellega, et piirkonnad taastuvad erineva kiirusega, seega konkreetse ettevõtte
taastumine sõltub ka sellest, millise piirkonna turiste ta peamiselt teenindab (Škare et al.,
2021).
Samuti tuleb arvesse võtta seda, et äriturism võib pärast pandeemia lõppu taastuda
aeglasemalt kui puhkuseturism, sest e-lahendused (näiteks e-konverentsid ja e-messid)
jäävad teatud määral tavareise asendama (Deb & Nafi, 2021). Tähelepanu tuleb pöörata ka
testimiskiiruse suurendamisele ja turismifirmade koolitamisele nakatumise vähendamiseks,
samuti tuleb ohutusnõudeid vajadusel kohendada viiruse levikukiiruse muutumise alusel
(Robina-Ramírez et al., 2021). Näiteks võib kaaluda reisimise lihtsustamist nendele, kes on
hiljuti viiruse läbi põdenud (Deb & Nafi, 2021) või vaktsineeritud. Ka nn reisimullide loomine
naaberriikidega või madala nakatumismääraga maadega on turismisektorile kasulik (Zhang et
al., 2021).
2.1. Stsenaariumite rakendamise põhimõtted
Järgnevalt kirjeldatakse lühidalt tervisekriisi stsenaariumite koostamise loogikat ja
uurimistöös kasutatud metoodikat. Tulevikustsenaariumite planeerimise meetod võimaldab
prognoosida tulevikku, võttes arvesse eri suundumusi ning tegureid (sh sotsiaalsed,
kultuurilised, poliitilised, tehnoloogilised, majanduslikud, keskkondlikud, inimeste
käitumisega seonduvad jne). Analüüsimisel otsitakse suurema mõjukuse ja määramatusega
tegureid, sest nende mõistmine võimaldab vähendada teadmatust tuleviku suhtes ning
planeerida tegevusi paremini (Balarezo & Nilsen, 2017; Derbyshire & Weight, 2017; Randt,
2015; Wade, 2012; Spaniola & Rowlandc, 2018).
• Stsenaarium on võimalik arengurada või seisund.
• Stsenaariumid on üksteisest selgelt eristuvad, sisemise loogika ja põhjendusega
tulevikulood, need ei ole prognoosid või ka seni toimunud sündmuste tulevik.
• Stsenaarium on terviklik ja selge sisemise loogikaga mitte (ainult) analüütiku, vaid
ennekõike otsuse langetaja/poliitikakujundaja tajupilt (Terk, 2016).
21
• Stsenaariumid valmistavad ette otsustajaid, aga ka ettevõtjaid ja elanikkonda, võimalikeks
muutusteks, avardavad maailmapilti ja loovad seoseid esmapilgul väheoluliste
protsessidega, mis võivad saada ajas märksa olulisemaks.
• Stsenaariume kasutatakse suure määramatuse korral, hindamaks riske ja võimalusi.
• Hea stsenaarium on usutav, sisemise kooskõlaga loo jutustamine, mis viib kuulaja
tänapäevast tulevikku, et selle baasil teha otsuseid, mis praeguses keskkonnas võivad
tunduda ebamõistlikud.
• Stsenaariumite puhul ei ole oluline nende meeldivus, vaid võimalus nende kaudu näha
arenguid, mis muidu jääks varju.
• Stsenaariumid on strateegiate loomise aluseks.
Kui tervisekriis jätkub ja selle meetmed on ebaefektiivsed, siis majanduslikud meetmed kriisist
väljumiseks olulist mõju ei avalda (McKinsey, 2020). Kriisi jätkumisel on vaja mahendada selle
sotsiaalmajanduslikku mõju ühiskonnale ning tundlikumatele gruppidele. Sellist olukorda
kirjeldab esimene stsenaarium „Kriis kestab“.
2.2. Stsenaarium I „Kriis kestab“
2021. a riigisisene turismimudel meenutab aastat 2020. Globaalselt on sektor kaotanud 90%
välisturistidest (UNWTO, 2021), Eesti umbes 70%. Lootus olukorra paranemisest hakkab
kaduma.
2.2.1. Tekkemehhanism
COVID-19 viirus jääb 2021 suvel ringlema, ehkki madala intensiivsusega. Viirus muteerub ja
sügisel ilmneb, et seni manustatud vaktsiinid ei toimi uutele tüvedele. Sügisel tuleb kolmas
laine ja uued piirangud – reisida ei saa. Rahvas on masenduses.
2022.–2023. aastal järgneb purunenud vabanemislootustele n-ö päris majanduskriis:
tööhõive määra ja kinnisvarasektori langus. Keskpankade ja riikide kriisi toetuseks kasvatatud
rahapakkumine suurendab inflatsiooni: kallinevad toit ja transport ning lõpuks ka esmatarbe-
ja tööstuskaubad. Turismiettevõtted lähevad ridamisi pankrotti: rahval pole raha, et ka
koduriigi nõudlust üleval hoida.
2.2.2. Inimeste turismikäitumine
2021. aastal kordub 2020: turism on suvisel nakkuspausil riigisisene. Julgemad käivad auto või
karavaniga Soomes, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, kus piiranguid on vähem, või siis lendavad
lubatud kohtadesse.
Elavneb turism väljaspool linna teises kodus: käiakse suvel sõprade juures saartel ja telgitakse
randades. Linnarahvas valgub maale, väikelinnade kaupluste-söögikohtade käive kasvab.
Otsitakse tegevusi, mida saab harrastada väikese seltskonnaga ja kontaktivabalt. Avalikud
RMK puhkekohad on hõivatud, telgitakse väga palju ja rikutakse teadmatusest või
hoolimatusest looduskooslusi ja -kaitsealasid.
22
Külastatakse suvemaju omavaid sõpru, tuttavaid või leitakse erinevate platvormide ja
isikuvõrgustike kaudu üles teenusepakkujad, kes rendivad maju-saunu.
2.2.3. Ettevõtete olukord
2022. aasta kevadeks ei tegutse Tallinna vanalinnas 90% firmadest ning pankrotte muudkui
lisandub. Kel laene ei ole, hoiavad end siiski n-ö hüppevalmis. Suured, peamiselt välismaalasi
teenindanud hotellid on juba 2020. aastal enamikust töötajatest koondanud, osad on ajutiselt
suletud ja ootavad piiride avanemist.
Eestimaa spaad on populaarsed kohalike seas. Välismaalasi on vähe ning suured, soome ja
vene klientidele orienteeritud ettevõtted on raskustes. Väljaspool suuri keskuseid asuvad või
kogukondi teenindavad mikro- ja väikeettevõtted on üldises languses optimistlikumad, sest
käibed on küll langenud, kuid koos kõrvaltegevustega saab toimida. Saartel, sh väikesaartel,
Setomaal ja seni avastamata ääremaadel tehakse suvel uusi külastajarekordeid.
Lühiajalist üüri pakkunud linnakorterite omanikud ja väikehotellid liiguvad pikaajalise üüri
turule. Allesjäänud teenusepakkujad muudavad oma ärimudelit: püütakse välja mõelda
võimalusi klientidele kontaktivaba teenuse pakkumiseks.
2.2.4. Järelmõjud ühiskonnas ja sidussektorites
Ühiskond on karmis stressis. Kel töö on alles, on pinges ja kardab seda kaotada või on
ülekoormatud ja läbi põlemas vajadusest reageerida turu pidevatele muutustele. Tööturg
lukustub. Palgad langevad. Teenindustöötajad siirduvad hooldajateks või siis liinitöölisteks
tööstusettevõtetesse, millest osad laienevad riikide kasvava protektsionismi, Lääne-Hiinaga
peetava ja üha laieneva kaubandussõja, konteinerite nappuse ja muude põhjuste ajel
Euroopasse naasvate allhanketellimuste arvel.
Töötukassa reservid on otsakorral, meetmeid kitsendatakse. 2021. a suvel
põllumajandussektori töötajaid enam ei napi. Juhul kui välistööjõud saab riiki uuesti siseneda,
kasvab konkurents lihttööliste hulgas märgatavalt ja nende olukord tööturul halveneb veelgi.
Ehitusse jõuab kriis suvel 2021 – uusi eraprojekte linnades ei lisandu ja ELi rahad ei ole veel
kohale jõudnud, suvemajade kõpitsemine kuigi palju lisamahtu ei anna. Töötute arv kasvab
sügisel 2021 üle 100 000. Koroonapiirangute ja üldise majandusolukorra halvenemise tõttu ei
saa välismaale tööle minna – rahval on vähem raha ja ka kodusid ei remondita.
Tallinna vanalinna üürihindade ja maailma börside kukkumine 2021. a sügisel viib Tallinna
kinnisvaraturu vabalangusse. Kaubanduse käibed on kahanenud (pole Soome turiste ja osa
kohalikke on maale kolinud), mitmed kaubakeskused lähevad pankrotti. Suured büroo-,
kaubandus- jm äripindade arendused (näiteks Porto Franco, Patarei jms) jäävad ootele.
Kaugtöö osatähtsuse suurenemine vähendab linnades restoranide ja muude söögikohtade
käivet. 2021. aasta sügise Tallinna kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste põhiteema on
turismisektori päästmine.
23
Kaugtöö laienemine ja turvalisuse ihalus suurendab aga nõudlust maapiirkonna
väikemajadele ja suvilatele. Elamiskõlblike talude ja suvemajade hinnad kasvavad, samas kui
linnades võib pärast 2021. a alguse kasvu olla 2022. teisel poolel langus kohati kuni 30%.
Stsenaariumist tulenevad ohud ning võimalused, mida olukord pakub, on toodud tabelis 2.
Tabel 2. Stsenaariumi „Kriis kestab“ ohud ja võimalused
OHUD VÕIMALUSED
• 2021. a suvel ei toimu taas rahvusvahelist • Võidavad privaatse teenuse pakkujad
turismi. (turismitalud, külaliskorterid, toidu
• Rahvusvahelisi kruiise ei tule ka 2021 ja kaasamüüjad, matkade ja kontaktivabade
2022. atraktsioonide pakkujad), e-ürituste
• 2022. a reisipiirangud jätkuvad. Lennuliiklus (konverentsid, kontserdid) korraldajad, teise
toimub terve aasta talvise graafiku alusel kodu arendajad ja neile vajaliku varustuse
ehk Tallinnast 8–12 otselennuühendusega. (nt aiamööbli) pakkujad.
• Halveneb üldine äritegevus, sest kui Eestisse • Nõudlus vabaõhuatraktsioonide,
on raske jõuda, on firmadel raske matkarajade ja looduses pakutavate
äripartnereid leida ning eksport väheneb. võimaluste järele kasvab.
• Majanduskriisi süvenemine 2022 ja 2023 • Kogu riiki katva vabaaja ja
vähendab ka siseturu nõudlust. Pikka aega virgestusvõimaluste loomine ja
kujunenud struktuurid kukuvad koost, neid elementaarse turismitaristu väljaehitamine
tuleb hakata hiljem nullist üles ehitama. (nt USA rahvuspargid).
• Turismiettevõtete ja neist sõltunud firmade • Siseturismisihtkoha kui terviksüsteemi
massilised pankrotid: restoranid, arendamine (teenuse-tootearendus,
ekskursioonide ja ürituste korraldajad, turundus).
toiduga varustajad, pesumajad, osa • Olukord pakub võimalusi e-Eesti
kaubandusest. võimsamaks arendamiseks ka
• Tööta jäävad turismi- ja loomeinimesed, aga virtuaalturismis.
ka tugistruktuurides töötajad ning liiguvad • Sisekruiiside valiku laiendamine, kus laevale
teise valdkonda tööle. peale- ja mahaminek toimub ainult algus-
• Loomemajanduse taastamiseks ilma riigi lõppsadamas.
sekkumiseta võib minna peaaegu terve • Kuna valdkond sõltub toetustest, on olukord
kümnend nagu möödunud kriisi järel (vt nt soodne andmete kogumise tõhustamiseks ja
Menu 2021). süsteemide muutmiseks (motivatsiooniks
• Inimesed tungivad kontrollimatult selgem süsteem ja toetuse saamine –
loodusesse, kahjustatakse olulisi analoogia PRIA toetuste süsteemi
looduskooslusi. käivitamisega).
24
2.2.5. Võimalikud strateegiad, kui pandeemia jätkub
Olulisim valik on kas püüda säilitada olemasolevat või muutuda, s.o leida ja levitada uusi
ärimudeleid, mis võimaldavad edasi liikuda ja ettevõtetel püsima jääda. Viimasel juhul on
omakorda lihtsad ja komplekssed valikud. Riigi roll tervisekriisi jätkudes on eelkõige turu
toetamine ja riskide vähendamine: ruumide õhutamise ja täituvuse reeglite järgimine,
kontaktivabade e-lahenduste toetamine, tehisintellekti ja robottehnoloogia toetamine jne.
Järgimise tagamiseks tuleb luua arusaadavad reeglid ja soodne sotsiaalne keskkond. Väheseid
reisijaid saab toetada sihtkohtade parema tutvustamise, viisaregulatsioonide lihtsustamise ja
muude riikidevahelisele koostööle ning kokkulepetele tuginevate regulatsioonide ja
meetmetega. Valikud a) ja b) on loetelus esitatud prioriteetsuse järgi.
Turvalisuse tagamine ja sellest informeerimine
a) Turvalisuse tagamine keeldude, hirmutamise ja sektorite või piirkondlike sulgemistega.
b) Turvalisuse tagamine erinevate meetmete rakendamisega. Kontrollitud ja
professionaalselt ohjatud tegevused on kordades ohutumad kui näiteks kontrollimatud
korteripeod ja spontaansed (illegaalsed) kogunemised. Kuigi endiselt on tegemist
(vähemalt perioodi alguses) terviseriskiga, on vajalik õppida sellega toime tulema. Tarvis
on luua vahendid ja võimalused viirustega koos elamiseks:
• avalikult kontrollida ja edastada selgeid sõnumeid turvalisusest;
• levitada konkreetset infot objektiivsetest terviseriskidest;
• hirmutamispoliitika asendada ratsionaalsete toimimisloogikatega.
Paindlikumad töösuhted ja sulgemiste kaalutletud kompenseerimine
a) Toetused ja tööturumeetmed suurematele ettevõtetele, sest need on rohkem meedias
pildil, kergemini kättesaadavad ja hallatavad. Tundub, et suurettevõtetele meetmete
rakendamisel efekt tööturule ja hätta sattunud tundlikule sotsiaalsele grupile on suurem.
b) Keskendutakse suurettevõtete kõrval ka mikro- ja väikeettevõtetele, mis sektoris
valdavad ja kus on palju turismialast kompetentsi, ettevõtlikkust ja innovaatilist
lähenemist. Turismivaldkonna mikro- ja väikeettevõtluse olulisust on keeruline hinnata,
sest kuna suur osa ettevõtjatest teeb lisaks ka palgatööd, on tegelikust ametlikust
statistikast väljas, riigi vaates nähtamatud.
Oluline on pidurdada ebavõrdsuse süvenemist ja hoida turismisektori tuumkompetentsi.
Riskigruppi kuuluvad noored, ajutised töötajad – töövõtulepinguga töötajad, FIE-d,
loometöötajad (maht üldiselt 20–30% töötajatest, kuid turismis kindlasti rohkem), vaesemad
leibkonnad. Soovitav oleks võimaldada paindlikumaid töösuhteid, et turismitöötajad oma
kvalifikatsiooni ei kaotaks (seaduse muutmine, sotsiaalsete tagatiste võimaldamine).
25
Looduskeskkonna koormuse jälgimine
Piiride sulgemine, kaugtöö ning viiruse levik viivad inimesed linnast välja, koormus loodusele
suureneb märkimisväärselt. Suvel kasvab oht metsatulekahjudeks. Valikud on järgmised:
a) piirata populaarsemate matkaradade ja telkimiskohade külastamist;
b) tagada inimeste liikumisvõimalused ning looduskeskkonna säilimine digilahenduse
vahendusel info ja soovituste jagamise abil. Lisada ja teha kättesaadavaks veebiinfo
matkaradade ning telkimis- ja lõkkepaikade kohta loodusmatkade korraldajatele ja ka
omapead metsas-rabas jalutajatele. Kuvada info nii, et huvilised saaksid valida vähem
rahvastatud piirkondi ja marsruute.
Paindlikumad koolitusvõimalused
a) Jääda ootama n-ö paremaid aegu, kui on selge, milliseks kujuneb „uus turism“, ning
alustada seejärel uute lahenduste leidmise ja koolitusega.
b) Kasutada kriisi kohanemiseks ning ümber- ja täiendõppeks. Kuigi suur osa turismisektorist
on hangunud ning pankrottide laine tekitab frustratsiooni ja ebakindlust, on just sel ajal
vajadus ja ka võimalus tegeleda täiend- ja ümberõppega.
Kuna suur osa turismisektorist on mikro- ja väikeettevõtted, keda on eriti keeruline õppesse
haarata, on nüüd võimalus neid kaasata koolitustel osalema. See eeldab riigilt finantstoetust
õppesüsteemile, kuid ka tuge õppe paindlikumaks ja tänapäevaseks korralduseks (tagada
võrdne ligipääs tasuta koolitustele, lühiõppekavad, töökohapõhine õpe jne). Kõrg- ja
kutsekoolidel on vaja kohandada või luua uued koolitusprogrammid ümber- ja täiendõppeks.
(Lähi)riikide vahelised kokkulepped ja valitsustevaheline koostöö
a) Oodata paremaid aegu – kõik on kinni, riikide vahel on varasemast tugevam konkurents
ning mõistlikum on oodata piiride avanemist.
b) Kuigi praegu on piirid kinni, tuleb asuda oluliste riikidega aktiivsele koostööle, mis annab
võimaluse seniste turgude ümberjagamiseks.
Euroopa reisireeglite kokkulepete saavutamine on kriitiline, et inimesed saaks ja julgeks sõita.
Kolmandatesse riikidesse on raske pääseda. Siin on omakorda valik:
a) keskenduda kodusele nn Balti mullile, mille efekt mahuliselt on suhteliselt tagasihoidlik,
kuid kuvandi poolest julgustav, mitte eriti keeruline saavutada ja annab suhteliselt kiiresti
teatavat efekti. Balti mull koos Soomega oleks juba ka mahu osas märkimisväärne.
b) Lisaks Soomele ja Lätile pööratakse tähelepanu turgudele, kus edu puhul on efekt suurem:
sh Saksa regioonid, Rootsi ja Poola ehk Balti mulli kasvatamine Läänemere mulliks.
Turismikinnisvara kasutamise suunamine
Turismi- ja rekreatsiooniteenusest vabaneva (pankroti)kinnisvara rakendamine elamute ja
sotsiaalteenuste tarvis võib toimuda pikas vaates ebamõistlikes kohtades. Vastavate teenuste
arendamisel võiks aluseks olla üleriigiline plaan. Paljud riigid on kasutanud majanduse
26
mõjutamist ja suunamist maksu- ja laenupoliitika kaudu. Mõtlema peaks ka röövinvestorite
kontrolli ja ohjamise meetmete peale, et vältida agressiivseid ja pahatahtlikke ülevõtmisi.
McKinsey (2020) uurimus toob välja, et pandeemia (mõningal määral) kontrolli alla saamise
puhul on väga suur roll selles, milliseid sotsiaalmajanduslikke meetmeid ja kuidas riik
rakendab. Kuna kriis tekitab veelgi tihedama konkurentsikeskkonna, sõltub Eesti
turismiasjaliste edukus suuresti õnnestunud mõjutusmeetmete valikust ning nende nutikast
rakendamisest. Sellist olukorda kirjeldab teine stsenaarium „Euromull“.
2.3. Stsenaarium II „Euromull“
Turism kujuneb maailmas regionaalseks, Eestis Euroopa-keskseks, aga ka enam privaatsust
(ingl k cocooning) ning turvalisi sõiduviise väärtustavaks. Turism taastub nii Euroopas kui ka
Eestis 2019. aasta tasemele 5–6 aasta jooksul ehk aastaks 2025, kuid teistsugusena.
2.3.1. Tekkemehhanism
Suveks 2021 on vaktsineeritud 30% elanikkonnast ja sügiseks üle poole. Kolmandat-neljandat
lainet ei tule Eestis ega ka Euroopas. Arengumaadel ei ole võimalik paraku vaktsiine osta ja
seal levib koroonaviirus edasi. Kasvavad nii piirangute kui ka majandussurutise rahutused.
Reisimine Euroopast kaugemale ei ole mitmel põhjusel turvaline.
2.3.2. Inimeste turismikäitumine
Turism Euroopas muutub privaatsemaks. Eelistatakse reisida oma auto ja karavanidega.
Veebiplatvormide kaudu külaliskorterite-kodumajutuse broneerimine käivitub uue hooga,
aga suurlinnade asemel eelistakse kuurort- ja väikelinnu ning maapiirkondi. Tavapäraseks
saanud kaugtöö tõttu on aina populaarsem bleisure (äri- ja puhkusereisi kombinatsioon).
2020. aasta suve Hispaania ja Itaalia haigestumiste laine on inimestel veel meeles, mistõttu
reisimisse Lõuna-Euroopasse suhtutakse ettevaatusega. Kõhedust tekitavad ka lõunas siin-
seal toimuvad terroriaktid ja jätkuvalt üle Vahemere (enne vaesuse, aga nüüd ka viiruse eest)
põgenevad immigrandid. Vahemere piirkond on ka ülekoormatud, kuna olukord on sundinud
suure osa teenindusettevõtetest sulgema ning Aasia äralangemisega ületab nõudlus
pakkumise.
Terviseturvalisust ja julgeolekuturvalisust ning teeninduskvaliteeti kaaludes suunduvad Kesk-
Euroopa puhkajad üha rohkem suuna Läänemere randadele ja matkaradadele. Läänemere
kuurortidest kujuneb välise nõudluse survel ja riikide ühise pingutuse tulemusel selge
identiteediga Euroopa turismiregioon, mida ideena on nähtud ja oodatud juba umbes
veerandsada aastat.
27
2.3.3. Ettevõtete olukord
Virtuaalturism laieneb märgatavalt – enne reisi vaadatakse sihtkoht internetist hoolikalt üle.
See muudab turunduse veelgi veebikesksemaks ja sünnitab uusi e-turismiettevõtteid. Samas
väheneb äri- ja konverentsiturism 2019. aastaga võrreldes kordades, kuna lennugraafikud on
hõredad, inimkontaktide kartus ja osades maades, lennuliinidel ja ettevõtetes ka
maskikandmise kohustus püsib. Inimesed on harjunud kasutama e-vahendeid.
Suvel on populaarsed Pärnu, Haapsalu, põhjarannik ja saared – Põhjala ja Kesk-Euroopa turist
on Eesti üles leidnud. Lõuna-Eesti majutus on välja müüdud, Ida-Viru seikluslike tegevuste
järele on nõudlust lisaks suvele ka sügisest kevadeni ja nädalavahetuseti. Mahte suurendavad
kevadel pärast massvaktsineerimise algust käivitatud Põhjalasse suunatud
müügikampaaniad. Kuurortlinnade ja maapiirkondade koormus saab olema nii suur, et turiste
ei suudeta ära teenindada. Külastajad jagavad innukalt tagasisidet erinevates portaalides.
Tallinna suurhotellidel läheb 2021 ja eriti 2022. a palju paremaks, ehkki mitte nii hästi kui
2019. aastal. Raha teenimiseks liiguvad ka suurhotellid klientidele lähemale ning viivad oma
hooajarestoranid kuurortlinnade promenaadidele, et sealsete külastajate voo pealt lisa
teenida.
Tallinnasse ei saabu endiselt Ameerika kruiisireisijaid ega nädalavahetust veetma tulnud
turiste, mis mõjutab vanalinna ettevõtteid. Eurooplased ja eriti sakslased on harjunud reisima
Kariibi mere piirkonnas, seepärast müüakse Kielist ja Rostockist algavad tuurid kiiresti välja.
Saaremaa süvasadam saab rakenduse. Eestisse ja ka mujale kui Tallinnasse hakatakse 2021. a
suvel ja pärast Pärnu lennuvälja valmimist korraldama agaramalt tšarterlende ka aasta ringi.
Niisamuti ei tule suuri globaalseid kontserdituure. Linnade strateegiline kinnisvara (klubid,
kontserdipaigad) osaliselt seisab. Oskustööjõud hõreneb erinevatest väärtusahela otstest,
alustades suurlavade produktsioonijuhtidest ja rahvusvahelise kontaktbaasiga korraldajatest
kuni hotellijuhtideni välja. Küll aga võõrustab Eesti Euroopas tiirutama jäänud WRC-d ja
suusavõistlusi.
2.3.4. Järelmõjud ühiskonnas ja sidussektorites
Ühiskond on hell. Jätkuvad viiruse ja majanduslanguse uudised julgust ei kasvata. Pankade ja
valitsuste entusiastlikest prognoosidest hoolimata 2021. aastal SKP märkimisväärselt ei tõuse,
kuid läheb laenuraha ja toetuste toel lõpuks plussi. Eurorahatrükk jätkub ja Eestisse tuleb
lühenevate väärtusahelatega uut allhanke tööstust-tootmist juurde, seega 2022. a
majanduskasv on kasutusse tuleva euroraha toel soliidne. Optimism taastub.
Pidamata era- ja firmapeod korraldatakse tagantjärele ja suurejoonelisemalt, toitlustus- ja
peoteenuseid pakkuvaid firmasid ootab suur nõudlus. Ka kogukondlikke ja kohalikke üritusi
korraldatakse palju. Teatritel ja erinevatel kultuuri- ja loomeorganisatsioonidel läheb hästi.
2022. aastal toimub enneolematul hulgal suvetuure ning sektor taastab oma sissetulekud.
Rahvas reisib Eestis ja Euroopas, eelistatud on siiski Läänemere ümbrus, kulutades ära jäänud
28
välissõitudeks kõrvale pandud raha. Stsenaariumist tulenevad ohud ning võimalused, mida
olukord pakub, on toodud tabelis 3.
Tabel 3. Stsenaariumi „Euromull“ ohud ja võimalused
OHUD VÕIMALUSED
• Kui inimesed reisivad Eestist välja korraga, • Pakkuda Eestit Põhjamaadele ja Kesk-
hulgakaupa ja nii kauaks kui vähegi Euroopale atraktiivse, alternatiivse ja
võimalik, väheneb siseturism. turvalise sihtkohana.
• Kuna viirus päris kadunud veel ei ole, tekib • Kui rahvusvahelised lennufirmad
üksikuid lokaalseid koldeid, mida meedias lähiaastail Eesti turgu atraktiivseks ei pea,
võimendatakse. siis võimendab see vajadust arendada
• Tallinnas võib ka 2021. a rahvusvaheline kohalikku lennuettevõtlust.
hooaeg vahele jääda. • Laiendada Läänemere regioonis
• Euroopa reisivabaduse tuhinas on pakutavaid rahvusvahelisi kruiise.
olulisemad sihtkohad ülerahvastatud. • Arendada virtuaalturismi: nooremale
• Väliürituste suur konkurents: edasilükatud (Instagrami-põlvkonnale) ja
festivalide ja kontserdid koonduvad diginomaadidele suunatud turundus ning
väikesele ajavahemikule. huvidele vastavate teenuste pakkumine.
• Ellujäänud ettevõtete arendustegevused • Luua riigisisene platvorm erinevate
peatuvad, sest ei ole ressurssi millegi turismiteenuste ostmiseks-pakkumiseks,
muutmiseks või uue kasutuselevõtuks. millelt laekuvaid vahendustasusid saab
• Varimajandus suureneb eelkõige suunata sektori arendamiseks ning
väiksemate teenusepakkujate seas. vähendada varimajandust.
• Viia kiired lairibateenused
maapiirkondadesse digilõhe
vähendamiseks.
2.3.5. Võimalikud strateegiad ja tegevuskavad
Olulisim valik Eesti turismiarendajatele on kas jääda Eesti ja Balti mulli või pürgida
riikidevahelisele koostööle koos valdavalt turvalise mainega Soome ja Rootsiga, aga ka
potentsiaalsete tarbijate hulka arvestades Saksamaa ja Poolaga.
Riikidevaheline koostöö
Kvaliteetsema info saamine ja jagamine. Koostöö oluline aspekt on infot saada ja jagada.
Turismiteenus baseerub suuresti kuvandil, mille inimesed enda jaoks loovad. Riikidevaheline
tõhusam infovahetus ja koostöö võiks viia kokkulepeteni, mis on omakorda olulised
toimimiseks pandeemia ajal ja selle järel ning riigist kuvandi loomiseks.
Pandeemia tekitab vajaduse spetsiifilise info järele. Kui tavasituatsioonides said enamik
reisijatest olulise info kätte harjumuspärastest kanalitest, siis pandeemia situatsioonis on nii
infokanalite valik, info struktuur kui ka selle usutavus ja üheselt mõistetavus muutunud väga
tähtsaks. Riikidevaheline koostöö peab aitama kaasa tõepärase, kontrollitud ja rakendatava
infovälja tekkimisele ja erinevate inforuumide ühtlustamisele.
29
Koostöö ja informatsiooni oluline väljund on tõhus turundus. Riikidevahelise koostöö
tulemusena tekitada parem informeeritus riigi kultuuritaustast, vaktsineeritusest ja
hinnangust epidemioloogilisele olukorrale, transpordikorraldusest ja -võimalustest. Info ja
koostöö tulemusena on võimalik toetada Eesti kuvandit väljapoole, rõhudes turvalisusele,
hajutatusele, kõrgele teenuste- ja elustandardile, heale keeleoskusele, rikkalikule loodusele,
omapärasele kultuurile (nt laulu- ja toidukultuur).
Õigusraamistiku kohandamine. Riikidevahelise koostöö teine oluline aspekt on
koordineerida õigusraamistikku (riikide koostöö eesmärkide seadmisel ja sellele vastavate
meetmete rakendamisel) ning luua kooskõlastatud tervishoiu- ja hügieenistandardid. Nii
usaldusväärsest infost kui ka riikidevahelistest lepetest sõltub liikumine ja seetõttu ka turism
tervikuna väga palju.
Turismivaldkonna siseturundus
Kuna määramatus on endiselt suur ja välisturiste vähem kui enne kriisi, on oluline hoida ja
soodustada siseturismi. Uurimustes on leitud, et kuigi inimestel ei ole üldiselt valmisolekut
maksta privaatsema ja turvalisema teenuse eest rohkem, siis kohalikud, noored ja
turismisektoriga seotud inimesed on valmis seda tegema ning seeläbi toetama kohalikke
teenusepakkujaid. Seepärast on turismivaldkonna siseturundus tähtis nii rohkema eraraha
(teenuste tarbimine) kui ka avaliku sektori ning muude toetuste kaasamiseks. Paremini tuleb
esile tuua ja teadvustada turismi rolli julgeolekus, osakaalu majanduses, rolli
makromajanduses (investeeringute maaletoomise eeltegevused), teadmuse kandjana,
regionaalpoliitikas, kultuuri tasakaalustatud arengus ning inimese õnnetundes.
Vaja on teha riigis rohkem koostööd ühiste toodete ja teenuste vormistamisel ja pakkumisel.
Digivõimekusest tuleneva ebavõrduse vähendamine
Kõige olulisemad toetusmeetmed, koolitused ja mentorlus peaksid olema seotud
informatsiooni, kommunikatsiooni ning koostööga. Rõhutatakse digiteerimise ja digiarengu
osatähtsust ning paljud meetmed on suunatud just IKT ja digiteerimise toetuseks.
Turismivaldkonna digiarengu põhiliseks väljakutseks on mikroettevõtete väga suur osakaal ja
olulisus, hooajalised teenused ja töötajad. Riigi ülesanne on oluliselt toetada väike- ning
mikroettevõtteid digiarenguga sammu pidamisel.
Kuna digitehnoloogiate kasutusele võtmine suureneb pandeemia ajal ja pärast seda väga
palju, on just väike- ja mikroettevõtete digitoetamine esmatähtis. Vastasel juhul ei suurene
mitte ainult ebavõrdsus suurte ja väikeste firmade vahel, vaid kaob oluline osa turismisektori
paindlikkusest, omanäolisusest ja inimlikkusest ning Eesti muutub ebapopulaarseks
turismisihtkohaks teenuste halva kättesaadavuse ja taseme tõttu. Rõhku tuleb pöörata
digiõppele, st üldisele digikirjaoskusele, kontaktivabade digiteenuste juurutamisele ning
virtuaalteenuste valdkonnale.
30
Usaldusväärse infovälja loomine kommunikatsioonis
Tegemist on kõigile osapooltele uudse olukorraga, mis suurendab teadmatust, lõhub jõuliselt
paljud olemasolevad ärimudelid ja teenused, kiirendab rohkem mitmeid protsesse ja lõikab
ära tavapärased võimalused ning tekitab tundmatud, suure ulatusega ja ajaliselt määramatud
ohud. Seepärast vajatakse esmalt tõenduspõhist ja õigeaegset infot, mis on edastatud
usutavalt, arusaadavalt ja rakendatavalt.
Riigi ülesanne peaks olema luua usaldusväärsed ja kõikehõlmavad turismisektori info-
vahendid ja -kanalid. Kuna infokasutus sõltub suuresti sellest, kuidas interpreteeritakse info
edastajat ja kui mugav on kanalit kasutada, on oluline luua usaldusväärsed kanalid koos info
interpreteerimise ja diskussiooniga ning muuta need kättesaadavaks võimalikult paljudele.
Osapoolte kaasamine ja koolitamine
Informatsiooni ja informeeritusega haakub teine oluline teema – kaasatus. Erinevate
osapoolte kaasatus on väga tähtis, sest ainult nii on võimalik kriisisituatsioonis ja sellest
väljumisel kiiresti ja võimalikult objektiivselt tõlgendada muutusi ja arenguid ning nendele ka
võimalikult operatiivselt reageerida. Mida suurem on kaasatus, seda kiiremini jõuavad
muutused osaliste teadvusesse, mis omakorda võimaldab õppida ja nendega kiiresti
kohaneda. Nii kriisi- kui ka konkurentsisituatsioonis üldiselt on määravaks kiire reageerimine,
võimalik innovatiivne lähenemine, mis määravad ettevõtjate jätkusuutlikkuse. Kaasatus
suurendab kiirust, vähendab ebaõigete tõlgenduste ja otsuste tegemise riski ning võimaldab
pidevat õppimist.
2.4. Stsenaarium III „Lendame taas!“
Globaalselt kaotas sektor 2020. aastal 74% käibest, mis hakkab 2021. a teisel poolel kiiresti
taastuma. Varasem liikuvus ületatakse kolme aastaga, kuid arvestada tuleb suurte
muutustega turgude ümberjagamisel.
2.4.1. Tekkemehhanism
Turule tuleb mitu konkureerivat ja tõhusat vaktsiini. Konkurentsi ja vaktsiini ületootmisega
langevad hinnad 2021 suvel kiiresti ja vaktsiini jagub kõigile. 2022. a lõpus raporteerib WHO
Wuhanis alguse saanud viiruse jagusaamisest terves maailmas.
2.4.2. Inimeste turismikäitumine
Inimestele jääb alles alateadlik hirm suurte inimhulkade ees. Suurüritused (näiteks Rio de
Janeiro karneval, Oktoberfest jt), massiliste turistidega kohad (näiteks Disneyland, Legoland
jt) ja kruiisifirmad peavad hakkama saama väiksemate käivetega ning on pikalt kahjumis.
Äriturism kahaneb oluliselt, sest e-lahendused pakuvad mugavust ja ajasäästu, päikese-
perereisid seevastu taastuvad kiiresti. Puhkusereisid omandavad uue tähenduse. Palju on
31
neid, kes lendamist väga igatsevad ning võimaluse avanedes (ja uute piirangute kartuses) selle
kohe ära kasutavad.
Enam ei tehta mitu korda aastas nädalalõpu välisreise ega puhata suurtes kuurortides.
Sihtkohti valitakse pikemalt ja reise planeeritakse põhjalikumalt. Sihtkohas viibitakse kauem,
otsitakse kvaliteetsemat elamust ning kohalikke tooteid ja teenuseid. Reisidel muutuvad
populaarseks kohalikud teenused ja lähenemine (ingl k like a local). Suurhotellide asemel
eelistatakse väiksemaid, privaatsemaid hotelle ja kohalikke kaubamärke. Käive kasvab ka
auto, bangalote rentimist ja matkamist abistavatel väikefirmadel.
Osa inimesi väärtustavad aga enam kodumaal puhkamist. Kasvab soov (mida toetab kaugtööd
võimaldavate töökohtade kasv ja 1980ndate beebibuumi põlvkonna vananemine) soetada
suvemaju, sh võimaliku järgmise kriisi varjupaigaks. Koroonaajal laienesid uuskogukonnad
ning teistlaadne ruumitarbimine, tekkinud on uued harjumused. Reedel või juba neljapäeva
õhtul sõidetakse linnast välja. Taas muutub populaarseks korilus ja isiklikul aialapil ürtide,
juurikate kasvatamine.
2.4.3. Ettevõtete olukord
Paljud ettevõtted on tegevuse lõpetanud, veel tegutsevate firmade seas on palju neid, kes
said kriisist räsida ning on silmitsi võlgade ja viivistega. Kultuuriorganisatsioonidel puudub
piisav ressurss, et võtta riske ja korraldada rahvusvahelisi kontserte jm
suurüritusi. Turismimajanduse struktuur on muutunud ja muutub edasi. Kuna ELi meetmete
ja riikide (laenu)raha on laekunud massiliselt, peab sektor arvestama Euroopa ja riiklike
prioriteetidega, nagu kliimamuutus, rohepööre ja energiasääst. Teisalt hakkab mõjuma
rahatrüki ja laenuraha küllus: 2022. aastast alates kergitab inflatsioon kinnisvara ja toorme
hindu. Elu läheb kallimaks.
Ainsaks rohepoliitika erandiks on lennundus, kuhu on riigid liikuvuse tagamiseks paigutatud
miljardeid. Süsinikumaksu veel ei tule. Lendamine kasvab, ehkki madala täituvusega liine ei
lennata. Lennupiirangute lõppemine suurendab nõudlust kauglendudele ja raha viiakse
kaugetele turgudele. Hiina ja Jaapani külastajate osakaal kasvab Eesti piirkondadest põhiliselt
Tallinnas.
Rannikute spaad, kohalikud kvaliteetbrändid ning loodus- ja maaturismi ettevõtted saavad
küsida 2021. aastal kõrgemat hinda, aga rahvusvahelise reisimise võimalused hõrendavad
koduturgu. Eestis, mis on tänu e-lahendustele ja agressiivsele veebiturundusele tuntud kui
hajutatud, privaatne ja turvaline koht, on firmad muu Euroopaga võrreldes mõnevõrra
paremas olukorras.
2.4.4. Järelmõjud ühiskonnas ja sidussektorites
Majanduskriis ja pandeemia on kahandanud tarbimist, nii et SKP langeb veel 2021. aasta
esimesel poolel ning hakkab koos palkadega tõusma alles aasta viimastel kuudel. Taas saab
reisida ning seda tehakse palju. Kauglendudega väheneb raha siseturult. Kruiisid ja äriturism
ei kipu kuidagi taastuma.
32
Uus lähenemine, ukselt-uksele teenused ja kullerfirmad on jõudsalt laienenud.
Restoraniettevõtlus taastub, kuid on puhastunud: kaheldava kvaliteediga söögikohad on
kadunud. Rohkem tähelepanu pööratakse teeninduse kvaliteedile, uutele
teenindusvormidele ja teenuste/protsesside digiteerimisele. Koroonapandeemia ajal tulid
turule uudsed teenused, näiteks toiduelamuse toomine koju, toiduvalmistamise pakkumine
kodudes, virtuaalsed veinidegusteerimised jne, mis on alternatiivid restoranikülastusele.
Tallinna vanalinna pubidel, kesklinna hotellidel ja restoranidel ning kaubanduskeskustel ei
lähe ülemäära hästi. Kruiise esialgu ei tule ja põhjamaalased lendavad pigem lõunariikidesse.
2021. aasta majandustulemuste valguses panevad osad investorid oma raha edaspidi riigi
poolt enam toetatud tuuleparkidesse ja rohemajandusse. Stsenaariumist tulenevad ohud
ning võimalused on toodud tabelis 4.
Tabel 4. Stsenaariumi „Lendame taas!“ ohud ja võimalused
OHUD VÕIMALUSED
• Lendamisvõimaluse ülekasutamine, • Keskenduda rohe- ja ringmajanduse ning
mis kahandab olulisel määral digivõimekuse teemadele, sidudes need
siseturismi nõudlust – raha viiakse ettevõtjatele suunatud koolituste ja toetustega.
riigist välja. • Tegeleda enam säästva turismi arendamise,
• Uute viiruste kaasatoomine. sihtkohtade infrastruktuuri keskkonnahoidlikumaks
• Veebipõhiste vahendusportaalide muutmisega.
jõuline kasv, mis hägustab • Teha investeeringuid mitmeliigilistesse
vastutusvaldkondi ja suurendab transpordilahendustesse.
hinnasurvet. • Viia kiired lairibateenused maapiirkondadesse
• Piiranguvabas tuhinas liigsete riskide digilõhe vähendamiseks.
võtmine, suur konkurents (nt • Arendada läbimõeldud virtuaalturismi, teha Eestist
suvetuurid, laadad). sihtkoht, kus saab enne päris reisi virtuaalselt käia:
• Kriisi tõttu on ettevõtete reservid nii linnatuurid, videoblogid, looduskaamerad jms.
vähesed, et räägitud digivõimekuse, • Luua riigisisene platvorm erinevate turismiteenuste
innovatsiooni, energiasäästu, ostmiseks-pakkumiseks, millelt laekuvaid
rohepöörde ja ringmajanduse vahendustasusid saab suunata sektori arendamiseks
muutmise jaoks ei ole ressurssi. ning vähendada varimajandust.
• Korraldada Nordica otselende Tallinnast.
• Meelitada proaktiivselt ligi Aasia turiste Eestisse ja
ka Tallinnast väljapoole.
2.4.5. Võimalikud strateegiad ja tegevuskavad
„Lendame taas!“ stsenaariumi raskuspunkt saab olema globaalse mõtteviisi muutusel
tarbimisühiskonnast kogemus-elamusühiskonnaks. Kõike ei ole vaja omada. Riik saab
survestada muutuse ettevalmistamist, et Eesti ei jääks ülejäänud Euroopast maha, sest mitme
praeguse uuringu põhjal on Eesti üks suurimaid prügitootjaid, keskkonnasaastajaid,
pakendipõletajaid jne.
33
Keskkonnaeesmärgid
Euroopast tuleva toetusraha kilbil on keskkonnaeesmärgid. See tähendab eeliseid nendele,
kes teevad sisulisi muudatusi. Osa Euroopa siselennundusest tahetakse ajapikku asendada
rongiliiklusega. Pikemas vaates on Eestis mõistlik hakata enam rõhku panema Rail Balticuga
avanevatele võimalustele. Tähtis on rakendada keskkonnasäästlikku kultuuritarbimist
koostöös korraldajate ja toimumiskohtadega (nt sündmuste ökoloogiline jalajälg + Rohetiiger)
ning majandada loodusressursse jätkusuutlikult.
Turundus – Tartu Euroopa kultuuripealinna 2024 kampaania kasutamine
Reisimisvõimaluste avanemisel ja juba selle eel tuleb saata positiivseid sõnumeid ohutust
liikumisest ja turismimajanduse püsimajäämise sõltumisest sõbralikust külastajast. Riigi
toetus sellele, et võimalikult palju erinevaid kultuuriüritusi toimuks, aitab suunata ressursse
ringlusesse (lisaks korraldajatele ka artistidele, kontserdipaikadele, klubidele jms).
Loodus- ja ökoturism kombineerituna internetiga
Oluline on tegeleda Eesti kui väärtusliku loodusturismi sihtkoha kuvandi hoidmise ja
säilitamisega. Pakutavad teenused peavad nii hinnalt kui ka kvaliteedilt vastama sihtrühma
ootustele. Lisaks randade ja matkateede korrastamisele tuleb arvestada uute
transpordiviisidega ning näiteks rajada parklaid ja laadimiskohti elektrijalgratastele
ja -autodele. Soodne ligipääs kiirele internetile on ka maapiirkondades on väga oluline, sest
soosib maaturismi ja diginomaadlust.
2.5. Stsenaariumite realiseerumise tõenäosuse hinnang
Stsenaariumid vananevad hetkest, kui need kirjutati, sest uut infot tuleb pidevalt juurde.
Näiteks kui 2021. a jaanuari alguses valitses peatse vaktsineerimise eelne eufooria, siis
järgmistel kuudel vaktsiinitarnete probleemide, muteerunud viiruse uue leviku ning Euroopa
riikides juba kolmanda laine tulekuga vaibus see optimism kiiresti ja langes esimese ja teise
stsenaariumi vahele. Järelikult stsenaariumite põhiskeem toimib ja need töötavad.
Võib eeldada, et vaktsineerimine Euroopas toimub ja toimib, kuid selle kõrge hinna tõttu ei
saa seda endale lubada arengumaad. Seetõttu võib realistlikumaks hinnata teise stsenaariumi
käivitumist. Veebruari keskel hakkas aga levima info COVID-19 Lõuna-Aafrika tüvest, mis on
mõnele olemasolevale vaktsiinile resistentne. Sellega kasvas tõenäosus, et vaktsineerimine ei
pruugi koroonapandeemia puhul tuua leevendust loodetud kujul. Teisalt on BioNtec väitnud,
et nad suudavad nädalaga luua uue eksperimentaalse vaktsiinipartii.
Samas tuleb aga arvestada, et inimeste käitumine, ettevõtluse tingimused
ja turismimajanduse alused on juba märkimisväärselt muutunud. See tähendab, et perioodil
2021–2023 ei saa loota ajaloo parima 2019. turismiaasta naasmisele (UNWTO 2021). Isegi
kui reisimahud kasvavad samale tasemele, teiseneb turismimajandus olulisel määral.
34
Tabel 5. Stsenaariumite olukorra võrdlus 2022. aastal valdkonniti ja piirkonniti
1. KRIIS KESTAB 2. EUROMULL 3. LENDAME JÄLLE!
Inimeste reisikäitumine
Tööreisid Liikumispiirangute tõttu Vähenenud IT kasutuse tõttu Vähenenud IT kasutuse tõttu
minimaalne sagenevad töö- ja
puhkusereiside
kombinatsioonid
Puhkusereisid Koduriigis ja suviti Euroopas, lähiriikides Planeeritumad ja pikemad
pere ja kaaslasega ja koduriigis pere ja välisreisid
kaaslasega, sõpruskonnaga
Meelelahutus Piiranguid on palju, Rohkelt osaletakse erinevatel Otsitakse eripärasemaid
julgetakse osaleda väiksematel üritustel, sündmusi, elamuslikkust ja
vabaõhuüritustel festivalidel, firmapidudel kvaliteeti
Toitlustus Piirangute tõttu söövad Söögikohti valitakse enam Tavapärase teenuse kõrvale
inimesed kodus (kuller, ohutuse ja hügieenireeglite jäävad alles mõned uued
kaasaostmine) täitmise järgi, kvaliteet on mugavusteenused
hinnas
Majutus Sõprade-tuttavate Suurlinnadest väljas asuvad Eelistatud kohalikud brändid,
külastused, sooduspaketid, väikehotellid, eelistatud erilised ja jätkusuutlikult
eelistatud väiksemad kohalikud brändid majandavad ettevõtted
maakohad
Ettevõtete olukord
Rahvusvaheline Piirangute tõttu minimaalne Euroopa avaneb, lähi- ja Maailm avaneb taas,
transport tšarterlendude osakaalu kasv kauglendude osakaalu kasv
Kohalik Piirangute tõttu oluliselt Taastub Kasvab inimeste
ühistransport alakoormatud keskkonnateadlikkuse tõustes
Suurfirmad Suurtes raskustes, osad Taastuvad sõltuvalt Taastuvad kiiresti
pankrotistunud sihtturgude avanemisest
Väikefirmad Ootel või teenused ümber Taastuvad, tekib juurde Taastuvad, tekib juurde erilisi,
kujundanud kohalikku ressurssi
väärindavaid
teenustepakkujaid
Piirkondade areng
Tallinn (vanalinn) Valdavalt tühi, alla veerandi Skandinaavia ja Kesk-Euroopa Taastub varasem klientuur,
2019. a käibest klientide osakaal kasvab Aasia osakaal kasvab 2023
taas
Spaad Piirangute tõttu oluliselt Taastumine kiire tänu Tugev konkurents odavate
regioonides vähenenud käibega Põhjamaade turistidele soojamaareisidega
Eesti regioonid Eelistatud maapiirkonnad, Soomlaste kõrval kasvab Välisturistide arv taastub,
välisturiste vähe Skandinaavia ja Kesk-Euroopa siseturistide arv võib
klientide osakaal väheneda
Turismisektori mõju ühiskonnas ja sidussektorites
Majanduskasv Languses Vähene kasv Kiire kasv
Tööturg Olukord halveneb Olukord stabiliseerub Olukord paraneb
Kaubandus Kahaneb oluliselt Kasvab põhjamaalaste arvelt Kasvab üldtarbimisega
Kinnisvaraturg Langeb linnades Kasvab kõikjal Kasvab taas linnades
Tehnoloogia Kasutus suureneb, edukad Kasutus suureneb, Kasutus kasvab, suureneb
areng on need, kes suudavad oma operatiivne turundus madalama digivõimekusega
protsesse digiteerida rahvusvahelises inforuumis ettevõtete ja kohtade
ebavõrdsus
Innovatsioon ja Kriisisituatsioonis on Sektori digivõimekuse Innovatsioon ja haridus
haridus innovatsioon ja õppimine ühtlustumine toetavad rohepöörde
teisejärguline eesmärkide saavutamist
35
Stsenaariumite võrdluses (tabel 5) saab esile tuua need muutused, mis igal juhul toimuvad,
ning kriitilised seosed teiste eluvaldkondadega. Kindel ei saa küll olla muutuste magnituudis
ja vastasmõju propotsioonides, kuid kirjeldades ära võimalikud nõrgad signaalid, saab nende
ilmnemisel tegevusplaane kiiresti korrigeerida: võimendada või ümber suunata.
Küll ei ole otstarbekas stsenaariumeid kirjeldada lihtsustatult skaalal halb-hea, sest
muutusprotsessidel võib eri sektoritele ja valdkondadele olla diametraalselt erinev mõju.
Näiteks võib kriitilise epidemioloogilise olukorra jätkumine olla suhteliselt positiivne
siseturiste teenindavatele või kohalikke teenuseid pakkuvatele väikefirmadele, samas kui
varasema liikuvuse taastumine võib neile mõjuda hoopis negatiivselt.
36
3. Eesti turismisektori arendamiseks vajalikud
prioriteedid ja sekkumisloogikad
Stsenaariumite kirjeldamisega loodi täpsustatud ülevaade erinevatest
tulevikusituatsioonidest. Loodud ülevaade võimaldas uurimisgrupil süveneda erinevatele
tingimustele vastavatesse prioriteetidesse ning pakkuda kogutud andmete analüüsi baasil
välja peamised sekkumisloogikad, millega riik peaks lähi- ja kaugtulevikus tegelema.
Kindlapiirilisi stsenaariumeid tegelikult ei eksisteeri. Tegelikkus on kombinatsioon erinevatest
stsenaariumitest, kajastades stsenaariumite kattuvusi ja ka erisusi. Seetõttu koostatakse
ülevaade prioriteetidest ja sekkumisloogikatest ning pakutakse välja vajalikud tegevused.
3.1. Prioriteedid
Järgnevalt tuuakse välja kõige olulisemad teemad, mis varieeruvad sõltuvalt kriisi
kulgemisest.
3.1.1. Nii kriisi jätkudes kui ka kriisist taastumisel
• Usaldusväärne informatsioon ja digiteerimine. Olenemata kriisi kulgemisest on
usaldusväärne informatsioon ja hästi toimivad infosüsteemid olulised. Infosüsteemide
temaatika on seotud mitme teise prioriteediga, näiteks looduskeskkonna kaitsmine
ülekoormuse eest nii kriisi jätkudes kui ka rahvusvahelise turismi käivitamisel ning
konkurentsis toime tulemiseks. Informatsiooni usaldusväärsus ja kättesaadavus ning
sellest tulenev info rakendamine erinevatel tasanditel võimaldab langetada põhjendatud
otsuseid, sh luua toetusmeetmeid, ning on tähtis nii sihtkohtade turvalisuse tagamiseks
kui ka turvalisuse kuvandi loomisel ja rahvusvahelises koostöös. Usaldusväärse ja
õigeaegse info saamine ja kasutamine eeldab aga erinevate digivõimaluste rakendamist.
Seega asjakohase info ühtlaseks tagamiseks, kättesaadavaks ja kasutatavaks tegemisel on
oluline arendada digivõimekust.
• Juhtimine. Turismisektor kui terviklik ökosüsteem vajab selget juhtimissüsteemi ja
eestkõnelejat. Sektor vajab ühtset ja selget infovälja ning sektori asjaliste kaasamist
otsuste ettevalmistamisse ja rakendamisse.
• Riikidevaheline koostöö. Riikidevaheline koostöö infovahetuses on oluline kriisi jätkudes,
kuid veel olulisem kriisist taastumise etapis, kooskõlastamaks piiride avanemist,
turvanõudeid ning reisimisega seotud informatsiooni.
• Paindlikud koolitusvõimalused. Muutuvast ärikeskkonnast tulenevalt on nii kriisi
jätkudes, kuid veel olulisem kriisist taastumise protsessis pakkuda paindlikku ümber-,
täiend- ja tasemeõpet.
37
3.1.2. Kriisi jätkudes
• Turvalisuse tagamine ja informeerimine. Juhul kui viirusega ei õnnestu edukalt toime
tulla, tuleb õppida sellega koos hakkama saama. Sellisel juhul on prioriteediks tagada
terviseturvalisus. Sama oluline on ka teavitada turvalisusest arusaadavalt ja usutavalt,
eelkõige koguda infot ning teha see kasutajatele mugaval ja vastuvõetaval viisil
kättesaadavaks.
• Paindlikud töösuhted ja piirangutest tulenevate kaotuste kompenseerimine. Turismi- ja
laiemalt kogu teenindussektori kriis on sügavam kui enamikus teistes valdkondades ja
kindlustunne kriisi tingimustes väiksem. Kriisi tõttu on turismisektor väga tugevalt
kannatada saanud, mis on juba käivitanud sektoris suuremaid ja püsivamaid muutusi.
Kriisi kontekstis on lisaks viirusega võitlemisele ja vaktsiini kättesaadavaks tegemisele riigil
suur roll tööjõu ja ettevõtluse toimetuleku kaitsmisel ning kogu majandussüsteemi
toimivana hoidmisel. Paljude ettevõtete püsimajäämine ja töötajatele toimetuleku
tagamine sõltub kriisi jätkudes paljuski töösuhete paindlikkusest. Läbimõeldud ja kindla
suunaga toetused võimaldavad kriitilist osa sektorist elus hoida ja uuesti käivitada. Oluline
on ka toetusmeetmete täpsem fookus – sektori keskmisele ettevõttele suunatud meede
jätab kõrvale sektoris valdava osa ettevõtetest moodustavad mikro- ja väikeettevõtted.
• Looduskeskkonna ja maapiirkondade koormustaluvuse juhtimine. Keskendumine
looduskeskkonnale ja maapiirkondadele on oluline eelkõige kriisi jätkudes, sest sellisel
juhul on kohalik inimene sunnitud liikuma suuresti Eesti piires. Oluline on, et kõik riigi
institutsioonid väärtustavad looduskeskkonda kui turismiressurssi. Nii-öelda
metsarahvana ei kardeta metsa, raba serva ja järve/mere äärde minna, olenemata sellest,
kas sinna on rajatud matkaradu ja telkimiskohti või mitte. Kui reisida ei saa, on soov minna
loodusesse ning maapiirkondadesse väga suur, mis koormab maapiirkondade
infrastruktuuri ja looduskeskkonda.
3.1.3. Kriisist taastumisel
• Riigi erinevate osapoolte kaasatus ja koostöö. Kriisist taastumise ajal on erinevate
osapoolte koostöö väga tähtis. Kui kriisiperioodil läheb põhiosa energiast suurte
muutustega kohanemisele, siis kriisist taastumiseks on oluline ühiselt leida panustamist
vajavad valdkonnad (innovatsioonivõimekus, protsesside digiteerimine, rohepööre,
teenuste uuendamine jne), kaasates protsessi võimalikult lai võrgustik.
Kaasamisprotsessis toimub osaliste vahel intensiivne õppimine ja olukorra analüüs ning
ressursside jagatud kasutamine ja suunamine. Ühtlasi vähendab kaasatus vastuoluliste
otsuste riski.
• Riikidevahelised kokkulepped ja reeglite ühtlustamine. Kriisist taastumisel muutub
keskkond stabiilsemaks, mistõttu on vaja pöörata rohkem tähelepanu riikidevahelistele
kokkulepetele, et toetada piiride avanemist ja rahvusvahelist liikumist.
• Turvalise, erilise ja kvaliteetseid teenuseid pakkuva sihtkoha maine loomine. Kriisi järel
kasvab sihtkohtade konkurents tuntavalt, mistõttu edukuse määrab valmisolek.
Rahvusvaheliste ühenduste avamisel on vajalik turunduskampaaniate abil välja tuua Eesti
38
kui sihtkoha privaatsus, turvalisus, hea keeleoskus, rikkalik looduskeskkond, omapärane
kultuur.
3.2. Ettepanekud riigi sekkumiseks
Järgnevalt esitatakse prioriteetsete teemade kaupa sekkumisloogikad, mis lähtuvad uuringu
tulemustest ja tulevikustsenaariumitest:
1. Usaldusväärne informatsioon ja digiteerimine
• Kaardistada kogu turismimajandus kui terviklik ökosüsteem, mille kohta koostada ning
selleks rakendada ajakohast ja täpsustatud andmekorjemudelit praeguse vananenud
sisuga turismi satelliitkonto asemel.
• Täpsustada sektori statistikakorjet (kellelt, mida ja kuidas tehakse), et otsuste
tegemiseks vajalikud andmed oleks alati olemas. Võimaldada igal kuul sektoril tasuta
juurdepääs statistikale. Praegu on osa statistikast kättesaadav vaid liitude kaudu, kuid
kõik ettevõtted ei kuulu liitudesse. Puudub selgus käivete määratlemisel (mis võib olla
aluseks mitme otsuse tegemisele), mis ei ole eriolukorrast tulenevalt võrreldavad.
Paljud ettevõtted on sageli statistikas nähtamatud, sest nende tegevused jagunevad
mitme erineva EMTAKi koodi alla. Keeruline on eristada turismiga seonduvate harude
andmeid ja tegelikku osakaalu turismiteenustes.
• Arendada (sise)turistile klienditeekonda tervikuna toetav üleriigiline süsteem reisi
planeerimiseks, teenuste (majutuse, matkade, atraktsioonide, toitlustuse jne)
broneerimiseks ja ostmiseks. Vahendustasu portaali kasutamise eest võiks suunata
vähemalt osaliselt sektori arendustegevustesse. Kõikehõlmava süsteemi rakendamine
aitaks vähendada sektoris varimajanduse osakaalu.
• Andmetepõhine otsustamine ja klienditeekonna väljaselgitamine muutuvad pärast
pandeemiat veel olulisemaks. Ettevõtjad soovivad seda teha koostöös riigiga, näiteks
erinevatest turismiasjaliste esindajatest koosneva nõuandva koja kaudu.
• Eesti ametliku turunduskanali www.visitestonia.com kiire ajakohastamine
klienditeekonna loogikat järgivaks tervikuks. Arvesse tuleb võtta külastaja ja ettevõtja
ootusi lehele ning kokku leppida, millist rolli täidab infokanal osapoolte jaoks.
• Ettevõtjate suurem kaasamine riigi korraldatud turundustegevustesse (teavitused,
milliseid kampaaniaid käivitatakse, millisel eesmärgil, kuidas ellu viiakse ning tulemusi
hinnatakse).
• Informeerida riigisisestest kampaaniatest inglise keeles ka Eestis elavaid välismaalasi,
kellest paljud ei räägi eesti ega vene keelt.
2. Riigi erinevate osapoolte kaasatus ja koostöö
• Turismisektor kui terviklik ökosüsteem vajab selget juhtimissüsteemi ja eestkõnelejat,
kes koondab mitmetahulise sektori osapooled (nt nõuandev koda, mille tegevusse
saavad alaliitude ja muude asjaliste vahendusel panustada kõik turismile omased ja
turismiga seotud sektorid). Eestkõneleja ülesanne on taastada sektori maine,
koostöövõime ja -tahe, kindlustada järjepidev sektorite ühtne inforuum, osaleda
39
turismipoliitika kujundamises, võimaldada läbipaistev andmete koondamine ja
kättesaadavus ettevõtetele.
• Töötada välja koostöö- või suhtlusvormid ministeeriumite ja erialaliitude, ettevõtjate
vahel (nt korrapärase tsükliga infotunnid), mis kajastuks ka sektorisisese
kommunikatsiooni osana ühtses inforuumis.
• Turismist puudub terviklik valdkonnapiiride vaheline pilt ja ühtne poliitika, sest sektor
kuulub suurema osa ministeeriumite haldusalasse. Koondada ja kooskõlastada
erinevates vastutusalades olevad strateegiad ja tegevused (RMK koos
Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja EAS-iga,
osa tegevuste puhul ka Kultuuriministeeriumiga), et need oleksid osa terviklikust
turismiökosüsteemist.
• Välja töötada ja rakendada koostöös Terviseameti ja valdkonna liitudega üleriigiline
märgis „Meil on turvaline“. Märgiseid annavad vastavad ametkonnad ettevõtetele või
sihtkohtadele kindlate kriteeriumite alusel, kontrollides jooksvalt ka nende täitmist.
• Tegeleda Eesti riigisisese turismisektori mainekujundusega. Tähtis on parandada
Eestis viirusest ja piirangutest rohkem negatiivselt mõjutatud piirkondade mainet ning
edastada turvalisuse sõnumid siseturistile. Riik edastab positiivseid sõnumeid, et
reisimine Eestis on ohutu.
3. Riikidevaheline koostöö, ühenduste taastamine
• Koostada ja rakendada koostöös sektoriga kriisist väljumise plaan, mis oleks osa
rahvusvaheliste ühenduste ja turismilogistika kiire taastamise plaanist (selleks, et
piiride ja riikide avanemisega käsikäes toimuks transpordiühenduste avamine koos
vastava turundus- ja müügikampaaniaga nii ühendusele kui ka sihtkohale).
• Taastada Balti mull ehk Läti ja Leedu koos Soomega esimeses järjekorras (sh arendada
reisipakette, ühistooteid ja -turundust), seejärel muud Läänemere regiooni riigid ning
kolmandana kaugemad riigid, määrates kindlaks ühtsed mulli piires reisimise
tingimused.
• Taastada esimesel võimalusel rahvusvahelised lennuühendused nii puhkuse- kui ka
ärireisijatele oluliste sihtkohtadega. Võimalusel doteerida strateegiliselt oluliste
lennuliinide avamist Tallinnast ja Eesti regionaalsetest lennujaamadest.
• Luua Eestist turvalise ja atraktiivse mainega turismisihtkoht.
• Määrata kindlaks sihtriikide (eriti Eestile esmaoluliste sihtriikide) turismiga seotud
tegevused, et olla valmis nendele turgudele kampaaniate tegemiseks enne, kui turism
taastub. Saadud informatsioon analüüsida ja kommunikeerida turismiettevõtjatele
ning teavitada neid plaanitavatest kampaaniatest.
• Arendada ja toetada kvaliteetsete ja innovaatiliste turismitoodete pakkumist (nt
bleisure tooted, et siduda omavahel töö ja puhkus, päriselu ja hübriid, loodus ja
virtuaalreaalsus vm).
• Vajalik on turundus kiirelt taaskäivitada ühenduste ja turgude avanemise järgi
(paindlik veebiturundus sihtturgudel, virtuaalturismi elementide pakkumine, et
tekitada huvi Eestisse reisimise vastu).
40
4. Ärimudelite muutus ja paindlikud koolitusvõimalused
• Pakkuda senisest teistsugust lähenemist ja toetust tootearendusele, ärimudelite
analüüsimisele, muutmisele ja teenuste ümberkujundamisele. Toetada ärimudelite
ümberkujundamist, teenuste digiteerimisvõimaluste leidmist ja arendamist (eelkõige
mikro- ja väikeettevõtjatele) näiteks mentorluse, koolituste ja toetuste pakkumisega.
Ärimudeli muutus ei peaks olema eesmärk omaette, vaid sisaldama
katuskontseptsioonina muutuva nõudluse ja ettevõtluskeskkonnaga kaasnevate
muutustega kohanemist (nt digiteerimine, innovatsioon, tootearendus, virtuaalne
turism, rohepööre ja ringmajandus, kestlik majandamine, paindlikumad töösuhted,
viiruseturvalisus kvaliteedi uue osana).
• Luua paindlikud õppimise ja töötamise süsteemid (sh taseme-, täiend- ja ümberõpe,
koolitus- ja tööampsud), et hoida ja tagada sektorile väärtuslik inimvara.
• Pakkuda tasuta osalemist terviseohutuse ja hügieenikoolituse läbimiseks, et
omandada tööandja jaoks vajalikke teadmisi-oskusi tõendav tunnistus, nt kogu riigis
heaks kiidetud MOOCide (Massive Open Online Course) abil.
• Selgitada välja, milliseid teadmisi ja oskusi sektor esmajärjekorras vajab ning pakkuda
sektorile mitmekülgseid koolitusvõimalusi. Sektor koosneb suuresti
mikroettevõtetest, kus vajalikud oskused võivad oluliselt erineda keskmistest ja
suurtest ettevõtetest. OSKA uuringute käigus on selgunud mitu kitsaskohta, kuid
nendega tegelemiseks ei ole järgnenud plaane ega tegevusi.
5. Paindlikud töösuhted ja piirangutest tulenevate kaotuste kompenseerimine
• Selgitada välja oskustööjõuga seotud probleemid ja oskusteabe kadu, mille põhjal luua
motivatsioonipakett inimeste taashõivamiseks turismisektorisse.
• Vaadata üle töösuhteid hõlmavad õigusaktid, et need võimaldaksid paindlikku
tööaega, töökoha jagamist, töötajate jagamist jne.
• Välja töötada alt üles põhimõttel vajaduspõhised valdkonnaspetsiifilised
toetusmeetmed kriisi igale etapile ja ettevõtete rühmale (mikro, väike, keskmine,
suur; majutus, toitlustus, transport, reisiettevõtlus jne), sh ka mitterahalised
(analüüsid, andmed, mentorlus, nõustamine, koolitamine jne), mis oleksid
rakendatavad ka võimalike tulevikukriiside puhul.
• Siduda toetused ärimudeli muutuse, innovatsiooni, keskkonnasäästlikkuse,
kvaliteetse ja elamusliku toote ja töökorralduse efektiivsemaks muutmisega. Vältida
rohe- ja digipöörde rahastusprogrammide kaudu ebaproportsionaalsete
investeeringutega panustamist asjadesse, mis olemasolevat väärtust lõhuvad ja ei
anna jätkusuutlikku tulevikulahendust.
• Muuta toetuste taotlemine ja haldamine lihtsamaks ning läbipaistvamaks.
• Pakkuda ettevõttele kriisist väljumiseks, taasavamiseks eraldi meetmeid, nt soodsa
intressiga laenu.
• Maksude ümberarvestamise abil toetada ettevõtlust kriisi ajal ja kriisist väljudes,
näiteks alandades käibemaksu sihtkoha tõmbeteguritele (nt atraktsioonid,
41
kultuurisündmused ja toitlustusteenused). Selle kaudu saab tõsta konkurentsivõimet
ja süstida turuoptimismi.
• Kaasata kohalikke omavalitsusi toetusskeemidesse, et säilitada strateegiline
infrastruktuur.
6. Looduskeskkonna ja maapiirkondade koormustaluvuse juhtimine
• Luua digilahendused ja/või e-müügiplatvormid inimeste suurema hajutamise ja
suunamise tagamiseks (näiteks ülekoormuse vältimiseks matkaradadel),
privaatsemate, kontaktivabamate teenuste ja toodete väljaarendamine
ja -pakkumine.
• Toetada kiire interneti maapiirkondadesse viimist või alternatiivina tagada odav,
ülikiire ning ilma mahupiiranguteta mobiilne internetivõrk.
• Saavutada kokkulepped erinevate ministeeriumite ja loodusressursse haldavate
institutsioonide (MKMi, RMK, Keskkonnaameti jne) vahel looduse kui turismiressursi
väärtustamiseks ning anda ettevõtjatele selged juhised.
• Tagada riigi toetusega matkaradade ja randade euroopalik hooldus (korralikud WC-d,
sorteerimisvõimalusega prügikastid, infotahvlid, joogivee automaadid jne).
• Mõtestada loodust ressursina, mille kasutamise eest turismi eesmärgil võib ka tasu
küsida.
• Võtta suund targa riigi suunas – Eesti loodusturismi kontekstis tähendab see näiteks,
et metsa raiumise asemel tuuakse turistid metsa vaatama.
• Analüüsida ühistranspordi kasutamist turisti vaatepunktist (nt võtta olulisematel
marsruutidel kasutusele mikrobussid või vesilennukid).
42
Kasutatud allikad
1. ACI Europe. COVID-19 & AIRPORTS Passenger traffic & revenue impact. Updated
Forecast (6 July 2020). Retrieved from https://airportco2.org/
2. Amadeus. (2017). Future Traveller Tribes 2030. Understanding Tomorrow’s Traveller.
Retrieved from http://www.amadeus.com/documents/future-traveller-tribes-
2030/travel-report-future-traveller-tribes-2030.pdf
3. Amankwah-Amoah, J., Khan, Z. & Osabutey, E.L.C. (2021). COVID-19 and business
renewal: Lessons and insights from the global airline industry. International Business
Review 101802 (in press), https://doi.org/10.1016/j.ibusrev.2021.101802.
4. Assaf, A., & Scuderi, R. (2020). COVID-19 and the recovery of the tourism industry.
5. Balarezo, J., & Nilsen, B. B. (2017). Scenario planning as an organizational intervention:
An integrative framework and future research direction. Review of International
Business and Strategy, 27, 1, 2−52. https://doi.org/10.1108/RIBS-09-2016-0049
6. Bashir, M. F., Benjiang, M. A., & Shahzad, L. (2020). A brief review of socio-economic and
environmental impact of COVID-19. Air Quality, Atmosphere & Health, 13(12), 1403-
1409.
7. Bennet, D. (2020). Back to Business Webinars. Episode 3. Product and service – to
whom, why and how? How are clients’ expectations and behaviour changing? Retrieved
from
https://newbaltichospitality.com/webinars/?utm_source=BenchmarkEmail&utm_campa
ign=Back_to_Business_Webinars%3a_%233_Materials_%26_%234_Registration&utm_
medium=email
8. Bennett, N. & Lemoine, G.J. (2014). What a difference a word makes: Understanding
threats to performance in a VUCA world. Business Horizons 57(3), 311-317.
9. Boumphrey, S., Brehmer, Z. (2018). Megatrend Analysis: Putting the Consumer at the
Heart of Business. Euromonitor International. Retrieved from:
https://go.euromonitor.com/rs/805-KOK-719/images/wpMegatrendAnalysis.pdf
10. Bremner, C. (2020). Megatrends Shaping the Future of Travel. 2019 Edition. Euromonitor
International. Retrieved from https://go.euromonitor.com/WTM19.html
11. Calderwood, L. U., Soshkin, M. (2019). The Travel & Tourism Competitiveness Report
2019. Retrieved from http://www3.weforum.org/docs/WEF_TTCR_2019.pdf
12. Committee for the Coordination of Statistical Activities. (2020). How COVID-19 is
changing the world: a statistical perspective. Retrieved from
https://unstats.un.org/unsd/ccsa/documents/covid19-report-ccsa.pdf
13. Deb, S.K. & Nafi, S.Md. (2021). Impact of COVID-19 pandemic on tourism: Recovery
proposal for future tourism. Geojournal of Tourism and Geosites 33(4), 1486-1492.
43
14. Derbyshire, J., & Weight, G. (2017). Augmenting the intuitive logics scenario planning
method for a more comprehensive analysis of causation. International Journal of
Forecasting 33, 1, 254−266. https://doi.org/10.1016/j.ijforecast.2016.01.004
Eid, M. (2011). Research Methods in Communication. Pearson Learning Solutions.
https://www.researchgate.net/publication/305701567
15. Etemad, H. (2020). Managing uncertain consequences of a global crisis: SMEs
encountering adversities, losses, and new opportunities. Journal of International
Entrepreneurship 18(2): 125-144.
16. Euromonitor International. (2014). The new online travel consumer. Loetud aadressil
http://www.etoa.org/docs/default-source/presentations/2014-the-new-online-travel-
consumer.pdf.
17. European Travel Commission. (2020). European Tourism: Trends & Prospects Quarterly
Report (Q4/2019). Retrieved from https://etc-
corporate.org/uploads/2020/02/ETC_Quarterly-Report-Q4-2019_Public.pdf
18. European Travel Commission; European Tourism Association; Eurail, B.V.; European
Commission. (2020). Long-haul Travel Barometer. June 2020. Retrieved from https://etc-
corporate.org/uploads/2020/06/ETC_Long-Haul_Travel_Barometer_2_2020.pdf
19. Flew, T., & Kirkwood, K. (2020). The impact of COVID-19 on cultural tourism: art, culture
and communication in four regional sites of Queensland, Australia. Media International
Australia, 1329878X20952529.
20. Han, H., Al-Ansi, A., Chua, B. L., Tariq, B., Radic, A., & Park, S. H. (2020). The post-
coronavirus world in the international tourism industry: Application of the theory of
planned behavior to safer destination choices in the case of US outbound tourism.
International journal of environmental research and public health, 17(18), 6485.
21. Heinonen, K. & Strandvik, T. (2020). Reframing service innovation: COVID-19 as a
catalyst for imposed service innovation. Journal of Service Management 32(1), pp. 101-
112
22. Henama, U. S. (2019). The Tourism Impact of Ebola in Africa: Lessons on Crisis
Management. African Journal of Hospitality, Tourism and Leisure, 8(3).
23. Jamal, T., Budke, C. (2020). Tourism in a world with pandemics: local-global
responsibility and action. Journal of Tourism Futures. DOI 10.1108/JTF-02-2020-0014
24. Jovic, J., Pantovic-Stefanovic, M., Mitkovic-Voncina, M., Dunjic-Kostic, B., Mihajlovic, G.,
Milovanovic, S., & Latas, M. (2020). Internet use during coronavirus disease of 2019
pandemic: Psychiatric history and sociodemographics as predictors. Indian journal of
psychiatry, 62 (Suppl 3), S383.
25. Kaczmarek, T., Perez, K., Demir, E., & Zaremba, A. (2021). How to survive a pandemic:
The corporate resiliency of travel and leisure companies to the COVID-19 outbreak.
Tourism Management 84, 104281.
26. Kasriel-Alexander, D. (2017). Top 10 Global Consumer Trends for 2017. Euromonitor
International. Retrieved from https://go.euromonitor.com/white-paper-2017-top-10-
global-consumer-trends-EN.html#download-link
44
27. Lepik, K., Strömpl, J. (2014). Põhistatud teooria. Sotsiaalse analüüsi meetodid ja
metodoloogia. http://samm.ut.ee/pohistatud-teooria
28. Lokhandwala, S., & Gautam, P. (2020). Indirect impact of COVID-19 on environment: A
brief study in Indian context. Environmental research, 188, 109807.
29. Ma, S., Zhao, X., Gong, Y., & Wengel, Y. (2020). Proposing “healing tourism” as a post-
COVID-19 tourism product. Anatolia, 1-4.
30. Qiu, R. T., Park, J., Li, S., & Song, H. (2020). Social costs of tourism during the COVID-19
pandemic. Annals of Tourism Research, 84, 102994.
31. Randt, N. (2015). An approach to product development with scenario planning: The case
of aircraft design. Futures, 71, 11−28. https://doi.org/10.1016/j.futures.2015.06.001
32. Robina-Ramírez, R., Medina-Merodio, J.-A., Moreno-Luna, L., Jiménez-Naranjo, H.V. &
Sánchez-Oro, M. (2021). Safety and health measures for COVID-19 transition period in
the hotel industry in Spain. International Journal of Environmental Research and Public
Health 18(2),718, pp. 1-19.
33. Rodríguez-Antón, J. M., & Alonso-Almeida, M. D. M. (2020). COVID-19 Impacts and
Recovery Strategies: The Case of the Hospitality Industry in Spain. Sustainability, 12(20),
8599.
34. Sánchez-Cañizares, S. M., Cabeza-Ramírez, L. J., Muñoz-Fernández, G., & Fuentes-García,
F. J. (2020). Impact of the perceived risk from COVID-19 on intention to travel. Current
Issues in Tourism, 1-15.
35. Seyfi, S., Hall, C. M., & Shabani, B. (2020). COVID-19 and international travel restrictions:
the geopolitics of health and tourism. Tourism Geographies, 1-17.
36. Shridhar, A. (2020). 2019 Survey Results: Using Consumer Types to Understand the Path
to Purchase. Euromonitor International. Retrieved from
https://go.euromonitor.com/white-paper-consumers-2019-survey-results-consumer-
types-path-to-purchase.html
37. Sigala, M. (2020). Tourism and COVID-19: Impacts and implications for advancing and
resetting industry and research. Journal of business research, 117, 312-321.
38. Skift & Oracle Hospitality. (2020). A Data-Driven Look at Hospitality’s Recovery.
Retrieved from https://skift.com/wp-content/uploads/2020/07/A-Data-Driven-Look-at-
Hospitalitys-
Recovery.pdf?utm_campaign=Oracle%20Hospitality%202020&utm_medium=email&_hs
mi=90584520&_hsenc=p2ANqtz--
4lWDseJYIE_FgSXtR4Je8uQNpslBOroGkxxCIpC5h9TQ_xxSL3Sd--
7xQAsWa8q8OJkojaVnWOWQel8qlY5GB2OuUEw&utm_content=90584520&utm_sourc
e=hs_automation
39. Skift. (2020). Megatrends defining travel in 2020. Retrieved from
https://3rxg9qea18zhtl6s2u8jammft-wpengine.netdna-ssl.com/wp-
content/themes/skift/img/megatrends-2020//Skift-Megatrends-2020.pdf
40. Spaniola, M. J., Rowlandc, N. J. (2018). The scenario planning paradox. Future, 95, 33–43.
http://dx.doi.org/10.1016/j.futures.2017.09.006
45
41. Škare, M., Soriano, D.R. & Porada-Rochoń, M. (2021). Impact of COVID-19 on the travel
and tourism industry. Technological Forecasting and Social Change 163,120469.
42. Zenker, S., & Kock, F. (2020). The coronavirus pandemic – A critical discussion of a
tourism research agenda. Tourism management, 81, 104164
43. Zhang, H., Song, H., Wen, L., Liu, C. (2021). Forecasting tourism recovery amid COVID-19.
Annals of Tourism Research 87,103149.
44. Tanrıverdi, G., Bakır, M., & Merkert, R. (2020). What can we learn from the JATM
literature for the future of aviation post COVID-19? A bibliometric and visualization
analysis. Journal of air transport management, 89, 101916.
45. Terk, E. (2016). Tulevikustsenaariumeid Eestile. http://www.arengufond.ee/wp-
content/uploads/2016/06/1-3-Erik-Terk.pdf
46. United Nations. (2020b). COVID-19 triggers marked decline in global trade, new data
shows. (13.05.2020) Retrieved from
https://unctad.org/en/pages/newsdetails.aspx?OriginalVersionID=2369
47. UNWTO. (2017). Tourism Highlights, 2017 Edition. Retrieved from https://www.e-
unwto.org/doi/pdf/10.18111/9789284419029
48. UNWTO. (2020a). World Tourism Barometer. Vol 18, Issue 1. Retrieved from
https://webunwto.s3.eu-west-1.amazonaws.com/s3fs-public/2020-
01/UNWTO_Barom20_01_January_excerpt.pdf
49. UNWTO. (2020b). Global Guidelines to Restart Tourism. 28. may. 2020. Retrieved from
https://webunwto.s3.eu-west-1.amazonaws.com/s3fs-public/2020-05/UNWTO-Global-
Guidelines-to-Restart-Tourism.pdf
50. Uuringud ja ülevaated. Puhka Eestis. Loetud aadressilt
https://www.puhkaeestis.ee/et//uuringud-ja-ulevaated/turismi-arengu-ulevaated
51. Wade, W. (2012). Scenario Planning: A Field Guide to the Future. New Jersey: John Wiley
& Sons, Incorporated.
52. Westbrook, G., Angus, A. (2020). Top 10 Global Consumer Trends 2020. Euromonitor
International. Retrieved from https://go.euromonitor.com/white-paper-EC-2020-Top-
10-Global-Consumer-Trends.html
53. Vissak, T. (2013). Impact of the global crisis on the internationalization of Estonian firms:
A case study, in M. A. Marinov; S. T. Marinova (Eds.). Emerging Economies and Firms in
the Global Crisis, Houndmills: Palgrave Macmillan, pp. 292-313.
54. World Economic Forum. (2017). The Travel & Tourism Competitiveness Report 2017.
Insight Report. Retrieved from
http://www3.weforum.org/docs/WEF_TTCR_2017_web_0401.pdf
55. Worley, C.G, & Jules, C. (2020). COVID-19’s uncomfortable revelations about agile and
sustainable organizations in a VUCA world. Journal of Applied Behavioral Science 56(3):
279-283.
56. Ülem, A. (2020). Smart Hotel Management during a crisis. Retrieved from
https://guestjoy.com/blog/smart-hotel-management-during-a-crisis/
57. Yeh, S. S. (2020). Tourism recovery strategy against COVID-19 pandemic. Tourism
Recreation Research, 1-7.
46
Lisad
Lisa 1. Rahvusvaheliste raportite ülevaade
Lühendid
A4E – Airlines for Europe
ACA – Airline Catering Association
ACI EUROPE – Airports Council International
ASA – Airport Services Association
CLIA – Cruise Lines International Association
ECTAA – The European Travel Agents’ and Tour Operators’ Associations
ERA – European Regions Airline Association
ETC – European Travel Commission
ETRC – European Travel Retail Confederation
EUTT – European Union Travel Tech
HOTREC – Hotels, Restaurants & Cafés in Europa
IATA – International Air Transport Association
ICCA – International Congress and Convention Association
NET – network of representative trade associations from the private sector in European
tourism
OECD – Organisation for Economic Co-operation and Development
PATA – Pacific Asia Travel Association
UNI – UNI Europa, the European Services Workers Union
UNWTO – United Nations World Tourism Organization
WTAAA – World Travel Agents Associations Alliance
WTTC – World Travel & Tourism Council
1. Business Finland. (n.d.). Matkailu muuttuu nyt nopeasti.
https://www.businessfinland.fi/suomalaisille-asiakkaille/palvelut/matkailun-
edistaminen/lyhyesti
47
2. Christensen, T. & Lægreid, P. (2020). The Coronavirus Crisis – Crisis Communication,
Meaning-Making, And Reputation Management. International Public Management
Journal 23 (5), 713–729, https://doi.org/10.1080/10967494.2020.1812455,
https://www.tandfonline.com/doi/pdf/10.1080/10967494.2020.1812455?needAccess=t
rue&
3. CLIA. (n.d). Cruise Industry COVID-19 Facts and Resources. https://cruising.org/en-
gb/cruise-industry-covid-19-facts-and-resources
4. Conde Nast Traveler. (25.09.2020). How Cruise Lines Have Adapted to Sailing During
Coronavirus. https://www.cntraveler.com/story/how-cruise-lines-have-adapted-to-
sailing-during-coronavirus
5. Deutsche Zentrale für Tourismus. (n.d.). Aktuelle Informationen zum Coronavirus.
https://www.germany.travel/de/aktuelle-informationen-zum-coronavirus.html#iframe-
corona
6. ECTAA – The European Travel Agents’ and Tour Operators’ Associations. (13.05.2020).
ECTAA welcomes the Commission’s comprehensive package on travel and tourism but
regrets its lack of ambition and leadership in taking concrete actions.
https://www.ectaa.org/Uploads/press-releases/ECTAA-PR-on-Tourism-Communication-
13-05-2020.pdf
7. ECTAA – The European Travel Agents’ and Tour Operators’ Associations. (2.10.2020).
Europe needs urgently common approach to travel restrictions and
testing. https://www.ectaa.org/Uploads/press-releases/PUBS-PR-Europe-needs-
common-approach-to-travel-restrictions-and-testing.pdf
8. ECTAA – The European Travel Agents’ and Tour Operators’ Associations. (18.12.2020).
2020 – The Year Travel Stopped. https://www.ectaa.org/Uploads/press-releases/PUBS-
PR-20201218-2020-The-year-travel-stopped.pdf
9. ECTAA – The European Travel Agents’ and Tour Operators’ Associations. (17.06.2020).
Call on Member States to better manage travel restrictions and travel warnings to help
restore tourism and travel confidence. https://www.ectaa.org/Uploads/press-
releases/C19-PR-More-coordination-on-travel-restrictions.pdf
10. ECTAA – The European Travel Agents’ and Tour Operators’ Associations. (16.03.2020).
Call on the European Commission. https://www.ectaa.org/Uploads/position-
papers/BC20-020-4400-Covid-19-Tourism-sector-16-03-20-Final-2.pdf
11. ECTAA – The European Travel Agents’ and Tour Operators’ Associations.
(19.03.2020). Cancelled travels: the European Commission invites customers to consider
travel at a later date rather than getting a refund.
https://www.ectaa.org/Uploads/press-releases/Press-release-on-cancelled-travels-EC-
invites-customers-to-consider-travel-at-a-later-date-rather-than-getting-a-refund.pdf
12. ECTAA – The European Travel Agents’ and Tour Operators’ Associations. (11.03.2020).
COVID-19 impact on the travel industry and support measures.
https://www.ectaa.org/Uploads/position-papers/ED20-019-47.pdf
13. ECTAA – The European Travel Agents’ and Tour Operators’ Associations. (24.04.2020).
COVID-19: Tourism Ministers and the Commission need to step up efforts for travel and
48
tourism. https://www.ectaa.org/Uploads/press-releases/PR-20200424-Tourism-
Ministers-and-Commission-need-to-step-up-efforts.pdf
14. ECTAA – The European Travel Agents’ and Tour Operators’ Associations. (17.03.2020).
The European travel agents and tour operators call for pragmatism and flexible
application of the refund rules. https://www.ectaa.org/Uploads/press-releases/Press-
release-ECTAA-calls-for-pragmatism-and-flexible-application-of-the-refund-rules.pdf
15. ECTAA, A4E, ACA, ACI EUROPE, ASA, ERA, EUTT, ETRC. (3.04.2020). Europe’s aviation
industry is facing an unprecedented liquidity crisis – the European Union must act now.
https://www.ectaa.org/Uploads/position-papers/Joint-Statement-Europe-aviation-
industry-final-20200403.pdf
16. ECTAA, EUTT, NET. (29.04.2020). Call for flexible, refundable and protected vouchers for
customers in the travel and tourism sector. https://www.ectaa.org/Uploads/position-
papers/EUTT-ECTAA-NET-position-FINAL.pdf
17. ECTAA, UNI. (3.04.2020). Emergency measures are needed to overcome the economic
and social impact of COVID-19 pandemic on travel agents’ and tour operators’
community. https://www.ectaa.org/Uploads/position-papers/20200402-EU-Social-
Partners-travel-agents-community-Covid-statement.pdf
18. ETC. (10.11.2020). Quarterly Report 3/2020. https://etc-corporate.org/news/etc-
published-quarterly-report-3-2020/
19. ETC. (14.10.2020). European Tourism – Trends & Prospects Quarterly Report 3/2020
Executive Summary. https://etc-corporate.org/uploads/2020/11/ETC-Trends-Prospects-
Q3-2020-Exec-Summary-2.pdf
20. ETC. (14.10.2020). Tourism Must Be Part Of National Recovery And Resilience Plans.
https://etc-corporate.org/news/tourism-must-be-part-of-national-recovery-and-
resilience-plans/
21. ETC. (2020). Domestic and short haul travel will play crucial role in the recovery of
European tourism amid dramatic decrease in demand. Quarterly report (2/2020).
https://etc-corporate.org/news/etc-publishes-quarterly-report-2-2020/
22. ETC. (2020). European tourism – trends & prospects. Quarterly report (Q1/2020).
https://etc-corporate.org/uploads/2020/04/ETC-Quarterly-Report-Q1-2020_Final_6-
May_Public.pdf
23. ETC. (9.10.2020). “We Are Europe” Tourism Campaign Launched On Euronews.
https://etc-corporate.org/uploads/2020/06/Press-release_ETC-Euronews_We-are-
Europe-campaign.pdf
24. ETC. (9.10.2020). European Tourism: We need action and now is the moment https://etc-
corporate.org/news/european-tourism-we-need-action-and-now-is-the-moment/
25. eu travel tech, Brussels, ECTAA. (30.04.2020). Statement on voucher.
https://www.ectaa.org/Uploads/position-papers/eu-travel-tech-ECTAA-Statement-on-
voucher-300420.pdf
26. European Commission. (27.05.2020). Europe’s moment: Repair and Prepare for the Next
Generation. https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-europe-moment-
repair-prepare-next-generation.pdf
49
27. European Union. (n.d.). Re-Open EU. https://reopen.europa.eu/en
28. HOTREC. (29.10.2020). Industry survival depends on common testing protocol in Europe.
https://www.hotrec.eu/industry-survival-depends-on-common-testing-protocol-in-
europe/
29. IATA. (3.04.2020). Passenger Ticket Refunds During COVID-19 Crisis.
https://www.iata.org/en/pressroom/ceoblog/passenger-tickets-refunds/
30. IATA. (n.d.). IATA COVID-19 Passenger Survey.
https://www.iata.org/en/publications/store/covid-passenger-survey/
31. ICCA. (n.d.). COVID-19 Outbreak: Status updates. https://www.iccaworld.org/covid-19/
32. Juan, N. (2020). Tourism Industry to Lose Over $1 Trillion and Can Reduce Global GDP By
Up to 2.8%. https://stockapps.com/tourism-industry-to-lose-over-1-trillion-and-can-
reduce-global-gdp-by-up-to-2-8/
33. Lapin Liitto. (10.12.2020). Laajapohjaisen Korona Exit työn avulla yli koronakriisin.
https://www.lapinliitto.fi/laajapohjaisen-korona-exit-tyon-avulla-yli-koronakriisin/
34. Lapin Liitto. (13.01.2021). Korona Exit – tiekartta tarjoaa tehokkaita keinoja
koronakriisistä toipumiseen. https://www.lapinliitto.fi/korona-exit-tiekartta-tarjoaa-
tehokkaita-keinoja-koronakriisista-toipumiseen/
35. Leigh, G. (2020). This App Is Emerging As A Leader Among COVID-19 Digital Travel
Passes. Forbes. https://www.forbes.com/sites/gabrielleigh/2020/12/14/this-app-is-
emerging-as-a-leader-among-covid-19-digital-travel-
passes/?utm_source=Publicate&utm_medium=email&utm_content=...&utm_campaign
=December+14&sh=34d1e2e62ff2
36. McKinsey & Company. (09.2020). The Travel Industry Turned Upside Down: Insights,
Analysis and Actions for Travel Executives.
https://www.mckinsey.com/~/media/mckinsey/industries/travel%20transport%20and%
20logistics/our%20insights/the%20travel%20industry%20turned%20upside%20down%2
0insights%20analysis%20and%20actions%20for%20travel%20executives/the-travel-
industry-turned-upside-down-insights-analysis-and-actions-for-travel-executives.pdf
37. McKinsey & Company. (19.02.2021). COVID-19 Implications for Business.
https://www.mckinsey.com/business-functions/risk/our-insights/covid-19-implications-
for-business
38. NET. (01.2021). Urgent coordination needed to ensure travel and tourism drive recovery.
https://www.ectaa.org/Uploads/press-releases/NET-Press-release-pepare-travel-FINAL-
25JAN21.pdf
39. NET. (06.2020). NET calls on the EU to match its recognition of tourism’s significance
with proper funding: recovery and long-term. https://www.ectaa.org/Uploads/position-
papers/D-0520-153-NET-position-paper-Recovery-Plan-002.pdf
40. OECD Policy Responses to Coronavirus (COVID-19). (14.12.2020). Rebuilding tourism for
the future: COVID-19 policy responses and recovery.
http://www.oecd.org/coronavirus/policy-responses/rebuilding-tourism-for-the-future-
covid-19-policy-responses-and-recovery-bced9859/
50
41. OECD. (n.d.). Key Policy Responses from OECD.
https://www.oecd.org/coronavirus/en/policy-responses
42. OECD. (n.d.). Tackling Coronavirus. http://www.oecd.org/coronavirus/en/
43. OECDiLibary. (16.12.2020). Mitigating the impact of COVID-19 on tourism and
supporting recovery. https://www.oecd-ilibrary.org/industry-and-services/mitigating-
the-impact-of-covid-19-on-tourism-and-supporting-recovery_47045bae-en,
https://doi.org/10.1787/23071672
44. OECDiLibary. (n.d.). Tourism Statistics. https://www.oecd-ilibrary.org/industry-and-
services/data/oecd-tourism-statistics_2b45a380-en, https://doi.org/10.1787/2b45a380-
en
45. OECDiLibary. (n.d.). Tourism Trends and Policies 2020. https://www.oecd-
ilibrary.org/urban-rural-and-regional-development/oecd-tourism-trends-and-policies-
2020_6b47b985-en;jsessionid=OqBW6Khsnc7rR-NoAM1wHxGq.ip-10-240-5-172,
https://doi.org/10.1787/20767773
46. Open letter to Ms. Ursula von der Leyen, President, European Commission. (17.09.2020).
https://www.ectaa.org/Uploads/position-papers/Joint-Industry-Letter-to-EC-President-
17-September-2020-final.pdf
47. outbox. (04.11.2020). When will tourism bounce back? http://outbox-
consulting.com/when-will-tourism-bounce-back.html
48. PATA. (14.09.2020). Examines the Impact of Health and Hygiene on Post COVID-19
Destination Competitiveness in Asia Pacific. https://crc.pata.org/health-hygiene-post-
covid-19-destination-competitiveness/
49. PATA. (2020). The impact of health and hygiene. https://crc.pata.org/wp-
content/uploads/PATA-Destination-Competitiveness-Report.pdf
50. PATA. (2020). The Role of Online Travel Agencies in Supporting Asia Pacific SMEs in
Recovery. https://bit.ly/PATA_OTA_report
51. Paul, M. (2020). International tourism to bounce back by 2022: UNWTO
https://www.traveldailymedia.com/international-tourism-to-bounce-back-by-2022-
unwto/
52. ReportLinker. Cruise Industry. (2021). https://www.reportlinker.com/market-
report/Maritime-Passenger-
Transport/142672/Cruise?gclid=Cj0KCQiAnb79BRDgARIsAOVbhRpJaQ9_IEJY0Uz0QM_s
wLV3_oYnZ0IGI6gAwh81nF0OnKOnVZoGNtYaAq9vEALw_wcB
53. Rosturizm (n.d.). COVID-19. https://tourism.gov.ru/contents/covid-19/
54. Statista. (2021). Number of available bed days in the cruise industry worldwide, by
region 2019 https://www.statista.com/statistics/544699/available-bed-days-in-the-
cruise-industry-by-region/#statisticContainer
55. Suomen Työ- ja elinkeinoministeriö (n.d.). Matkailu kasvaa ja uudistuu.
https://tem.fi/matkailu
56. The Initiative on Global Markets. (n.d.). COVID-19. https://www.igmchicago.org/covid-
19/
51
57. The Maritime Executive. (11.05.2020). IMO and WTO Call for Resumption of Cruises to
Support Islands and Crew. https://www.maritime-executive.com/article/imo-and-wto-
call-for-resumption-of-cruises-to-support-islands-and-
crew?fbclid=IwAR0Ps0k4_qIa6fNrI2tZ8Ub8HExMokAStwv8iH5I9WHXpMox_8-RPKCH1ys
58. Tourism Manifesto. (08.09.2020). European Travel and Tourism Sector Urges EU
Governments to Agree on Harmonised Travel Restrictions as it Struggles to Survive the
Current Crisis. https://www.ectaa.org/Uploads/press-releases/Manifesto-statement-
harmonization-travel-restrictions-final-002-09-20.pdf
59. Tourism Manifesto. (08.09.2020). European travel and tourism sector urges EU
governments to agree on harmonised travel restrictions as it struggles to survive the
current crisis. https://tourismmanifesto.eu/european-travel-and-tourism-sector-urges-
eu-governments-to-agree-on-harmonised-travel-restrictions-as-it-struggles-to-survive-
the-current-crisis/
60. Tourism Manifesto. (14.10.2020). Tourism must be part of National recovery and
resilience plans. https://www.ectaa.org/Uploads/press-releases/Manifesto-statement-
national-recovery-and-resilience-plans.pdf
61. Tourism Manifesto. (17.03.2020). European tourism sector demands urgent support
measures to reduce devastating impact of COVID-19.
https://www.ectaa.org/Uploads/press-releases/Press-release-supportive-measures-
C.pdf
62. TTO Scandinavia. (08.11.2020). Travel in EU on crisis agenda.
https://www.ttoscandinavia.com/travel-in-eu-on-crisis-agenda/
63. UK Hospitality. (n.d.). Up To Date Coronavirus Information For Hospitality Businesses.
https://www.ukhospitality.org.uk/page/coronavirus
64. UNWTO. (07.05.2020). International tourist numbers could fall 60-80% in 2020, UNWTO
reports. https://www.unwto.org/news/covid-19-international-tourist-numbers-could-
fall-60-80-in-2020
65. UNWTO. (n.d.). COVID-19 Response. Guiding tourism's recovery.
https://www.unwto.org/tourism-covid-19
66. Visit Europe. (17.6.2020) WE ARE EUROPE. [Video].
https://www.youtube.com/watch?v=aJhSBIXhgfA
67. Visita. (n.d.). Coronaviruset (COVID-19).
https://visita.se/medlemsguiden/arbetsgivarguiden/arbetsmiljo/coronaviruset-covid-
19/
68. VisitDenmark. (n.d.). Analyser og rapporter.
https://www.visitdenmark.dk/corporate/videncenter/analyser-og-rapporter
69. VisitNorway. (11.02.2021). Coronavirus and Travelling to Norway.
https://www.visitnorway.com/plan-your-trip/coronavirus-and-travelling-to-norway/
70. WTAAA. (13.04.2020). WTAAA Statement On The Effects Of COVID-19 On The Travel
Industry. https://wtaaa.org/pressrelease/wtaaa-statement-on-the-effects-of-covid-19-
on-the-travel-industry/
52
71. WTTC. (27.09.2020). To Recovery & Beyond: The Future of Travel & Tourism in the Wake
of COVID-19. https://wttc.org/Research/To-Recovery-Beyond
72. WTTC. (n.d.). COVID-19 Hub. https://wttc.org/COVID-19
53
Lisa 2. Eesti dokumendid ja raportid
1. Anton, A. (2020). Turismivaldkonna programm 2021–2024.
https://static1.visitestonia.com/docs/3475775_annika-antonsihime-
tulevikku.%20Turismi%20programm%202021%20kuni%202024
2. Arenguseire keskus. (n.d.). Viiruskriisi mõju majandusele – majutus ja toitlustus.
https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/11/2020_COVID-
19_Majutus_toitlustus_reisiettevotted-1.pdf
3. EAS TAK. (n.d.). Koolitused ja seminarid, Puhtus ja turvalisus.
https://www.puhkaeestis.ee/et/turismiprofessionaalile/koolitused-ja-seminarid/puhtus-
ja-turvalisus
4. EAS TAK. (n.d.). Uuringud ja statistika.
https://www.puhkaeestis.ee/et/turismiprofessionaalile/uuringud-ja-statistika
5. EAS TAK. Coronavirus and travelling to Estonia. https://www.visitestonia.com/en/why-
estonia/coronavirus-and-travelling-to-estonia
6. EAS. (n.d.). COVID-19 mõju Eesti majandusele. https://www.eas.ee/covid-19-moju-eesti-
majandusele/
7. Eesti Hotellide ja Restoranide Liit. (n.d.). COVID-19 erileht. https://ehrl.ee/covid-19/
8. Eesti Konjunktuuriinstituut. (03.2020). COVID-19 mõju Eesti ettevõtlusele.
https://static1.visitestonia.com/docs/3490675_covid-19-moju-eesti-
ettevotluselekonjunktuuriinstituut-2020.pdf
9. Eesti Konjunktuuriinstituut. (09.2020). Konjunktuur 3/2020
https://www.ki.ee/failid/Konjunktuur_nr_3_(214)_2020_september.pdf
10. Eesti Konverentsibüroo. (n.d.). COVID-19 seotud piirangud üritustele.
https://www.ecb.ee/et/covid-19-seotud-piirangud-uritustele/
11. Eesti Maaturism. (n.d.). Ettevõte kinnitab – Siin on turvaline.
https://www.maaturism.ee/index.php?id=siin-on-turvaline
12. Eesti Pank. (10.06.2020). PROGNOOS. Esmaselt kriisiabilt tuleb liikuda pikaajalisema
plaani juurde. https://www.eestipank.ee/press/prognoos-esmaselt-kriisiabilt-tuleb-
liikuda-pikaajalisema-plaani-juurde-10062020
13. Eesti Pank. (10.06.2020). Rahapoliitika ja Majandus 2/2020.
https://www.eestipank.ee/publikatsioon/rahapoliitika-ja-majandus/2020/rahapoliitika-
ja-majandus-22020
14. Eesti Pank. (10.11.2020). Välisturistid kulutasid Eestis 145 miljonit eurot ehk 330 miljonit
eurot vähem kui aasta eest. https://www.eestipank.ee/press/valisturistid-kulutasid-eestis-
145-miljonit-eurot-ehk-330-miljonit-eurot-vahem-kui-aasta-eest-10112020
15. Eesti Pank. (16.12.2020). PROGNOOS. Majanduse kriisieelne tase taastub tõenäoliselt
järgmise aasta teises pooles. https://www.eestipank.ee/press/prognoos-majanduse-
kriisieelne-tase-taastub-toenaoliselt-jargmise-aasta-teises-pooles-16122020
16. Eesti Pank. (25.03.2020). Eesti Pank esitles majanduslanguse erinevaid stsenaariume.
https://www.eestipank.ee/press/eesti-pank-esitles-majanduslanguse-erinevaid-
stsenaariume-25032020
54
17. Eesti Pank. (25.03.2020). Majanduslangus kujuneb eeldatavasti suuremaks kui 6%.
https://www.eestipank.ee/press/majanduslangus-kujuneb-eeldatavasti-suuremaks-kui-
6-25032020
18. Eesti Pank. (25.05.2020). Koroonakriis jättis Eesti I kvartalis ilma 200 000 turistist.
https://www.eestipank.ee/press/koroonakriis-jattis-eesti-i-kvartalis-ilma-200-000-turistist-
25052020
19. Eesti Pank. (28.08.2020). Reisipiirangute tõttu jäi Eestil 2020. aasta II kvartalis saamata
400 miljonit eurot. https://www.eestipank.ee/press/reisipiirangute-tottu-jai-eestil-2020-
aasta-ii-kvartalis-saamata-400-miljonit-eurot-28082020
20. Eesti Pank. (29.09.2020). Valitsus saab hajutada ebakindlust tuleviku suhtes.
https://www.eestipank.ee/press/valitsus-saab-hajutada-ebakindlust-tuleviku-suhtes-
29092020
21. Eesti Pank. (9.02.2021). Eestil jäi 2020. aastal koroonakriisi tõttu välisturistidelt saamata
miljard eurot. https://www.eestipank.ee/press/eestil-jai-2020-aastal-koroonakriisi-tottu-
valisturistidelt-saamata-miljard-eurot-09022021
22. Eesti Turismifirmade Liit. (n.d.). Reisi vastutustundlikult. https://etfl.ee/reisijale/
23. https://www.arenduskeskused.ee/uuring-kriisi-perioodil-oli-tegevus-osaliselt-voi-
taielikult-peatunud-77-uhendustest/
24. Ida/Viru. (n.d.). Siin on turvaline. https://idaviru.ee/siin-on-turvaline/
25. Kantar EMOR. (n.d.). Eriolukorra radar: COVID-19 mõju Eesti elanikele ja ettevõtetele.
https://www.kantaremor.ee/eriolukorra-radar-covid-19-moju-eesti-elanikele-ja-
ettevotetele/
26. Kriis.ee. (n.d.). Koroonaviirus, tervis. https://www.kriis.ee/et/eriolukord-koroonaviirus
27. Leesment, M. (20.03.2020). Postimees. Mida tähendab Eesti majanduse jaoks poolteist
kuud välisturistideta. https://majandus24.postimees.ee/6928677/mida-tahendab-eesti-
majanduse-jaoks-poolteist-kuud-valisturistideta
28. Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik. (suvi 2020). COVID-19 mõju järeluuring.
29. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. (2013). Eesti riiklik turismiarengukava
2014-2020. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3191/1201/3015/lisa.pdf#
30. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. (30.10.2020). Uus arengukava seob
teaduse tihedamalt ühiskonna ja majandusega. https://www.mkm.ee/et/uudised/uus-
arengukava-seob-teaduse-tihedamalt-uhiskonna-ja-majandusega
31. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. (31.07. 2020). MKM kriisimeetmete
töörühm valmistub võimalikuks teiseks laineks. https://www.mkm.ee/et/uudised/mkm-
kriisimeetmete-tooruhm-valmistub-voimalikuks-teiseks-laineks
32. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. (4.09.2020). Minister Siem andis
valitsusele ülevaate ettepanekutest majanduse elavdamiseks.
https://www.mkm.ee/et/uudised/minister-siem-andis-valitsusele-ulevaate-ettepanekutest-
majanduse-elavdamiseks
33. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. (n.d.). Turism.
https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/turism
34. New Baltic Hospitality Forum veebinarid. (juuni-august 2020). Back to Business Webinars
– Äriärataja veebinarid. https://newbaltichospitality.com/webinars/
55
35. OSKA. (12.01.2021). Olulisemad oskused, mis koroonakriisis ellu jääda aitavad.
https://oska.kutsekoda.ee/2021/01/olulisemad-oskused-mis-koroonakriisis-ellu-jaada-
aitavad/
36. OSKA. (8.12.2020). Valmisid OSKA COVID-mõjude analüüs ning isikuteenuste ja töötleva
tööstuse uuringud. https://oska.kutsekoda.ee/2020/12/valmisid-oska-covid-mojude-
analuus-ning-isikuteenuste-ja-tootleva-toostuse-uuringud/
37. Rahandusministeeriumi. (09.10.2020). Majandusprognoosid.
https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-
majandus/majandusprognoosid
38. Riigikantselei. (27.04.2020). COVID-19 levikust põhjustatud olukorrast väljumise
strateegia.
39. Riigikogu Arenguseire Keskus. (n.d.). COVID-19 mõju arengusuundumustele ning
tähendus Eesti majanduse struktuurile ehk üldise majandusarengu stsenaariumid.
https://www.riigikogu.ee/arenguseire/covid19/
40. Tallinn. (2.11.2020). COVID-19 leviku tõkestamise plaan.
https://www.tallinn.ee/est/veerise/COVID-19-leviku-tokestamise-plaan-9
41. Tallinna Sadam. (12.03.2020). Kommentaar Vabariigi Valituse otsusele kruiisilaevade
vastuvõtu edasilükkamiseks kuni 01.05.2020. https://www.ts.ee/kommentaar-vabariigi-
valituse-otsusele-kruiisilaevade-vastuvotu-edasilukkamiseks-kuni-01-05-2020/
42. Tartu. (n.d.). Tarbijamärgis „Siin on turvaline“. https://www.tartu.ee/et/tarbijamargis-
siin-on-turvaline
43. Terviseamet. (n.d.). Koroonaviiruse haigus COVID-19.
https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus
44. VisitPärnu. (n.d.). Pärnu linn soovitab, ettevõte kinnitab: meil on turvaline.
https://visitparnu.com/parnu-linn-soovitab/
45. Välisministeerium. (1.07.2020). Close the Digital Divides: the Digital Response to COVID-
19. https://vm.ee/en/close-digital-divides-digital-response-covid-19
46. Välisministeerium. (n.d.). Reisi Targalt/COVID-19.
https://reisitargalt.vm.ee/koroonaviirus/
56
Lisa 3. Intervjueeritud välisorganisatsioonide eksperdid
1. Association of Hungarian Travel Agencies (MUISZ), liige, 28.12.2020
2. Deutsche Zentrale für Tourismus, programmijuht, 10.12.2020
3. European Travel Commission (ETC), tegevjuht, 05.01.2021
4. Flight Centre Travel Group & Discova DMC in Malaysia, direktor; FATA, auliige, MATTA,
endine president, 23.12.2020
5. Hellenic Association of Travel and Tourist Agencies’ (HATTA), asepresident, 21.12.2020
6. International Congress and Convention Association (ICCA), regionaaldirektor, 23.12.2020
7. Lapin Liitto/Regional Council of Lapland, programmijuht, 18.12.2020
8. Latvia Travel/Investment and Development Agency of Latvia, juhtkonna liige, 11.12.2020
9. Lithuanian Association of Hotels & Restaurants, juhatuse liige, 16.12.2020
10. Polish Chamber of Tourism (PIT), president, 30.12.2020
11. Polish Tourism Organization, programmijuht, 15.12.2020
12. Rosturizm, programmijuht, 16.12.2020
13. The Association of Hotels & Restaurants of Latvia, juhtkonna liige, 17.12.2020
14. The European Travel Agents' and Tour Operators' Associations (ECTAA), peasekretär,
22.12.2020
15. The Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD), poliitikaanalüütik,
vastatud kirjalikult, 21.12.2020
16. UK Hospitality, juhatuse liige, 11.12,2020
17. Visita (Rootsi), juhtkonna liige, 14.12.2020
18. VisitDenmark, juhtkonna liige, 14.12.2020
19. VisitFinland/BusinessFinland, juhtkonna liige, 10.12.2020
20. VisitNorway/Innovation Norway, programmijuht, 15.12,2020
57
Lisa 4. Küsimused rahvusvahelistele ekspertidele
1. Arrival of the crisis:
How do you assess the reaction of the tourism sector to the crisis in your country?
What were the most decisive factors?
2. In the middle of the crisis:
How do you assess the impact until now and the current impact of the crisis on the tourism
sector in your country?
What were and are the most decisive factors?
3. Exiting the crisis:
What are the key scenarios, priorities and intervention measures for the tourism sector
to exit the crisis in your country?
4. Post-crisis “new normality”:
How do you assess the so-called post-crisis "new normality" in the tourism sector in
general and in your own country?
What will be the most decisive factors?
When could this post-crisis "new normality" emerge?
58
Lisa 5. Intervjueeritud Eesti turismisektori esindajad
Eesti turismisektori esindajatena intervjueeriti ettevõtete omanikke, juhatuse liikmeid ja
tegevjuhtkonna liikmeid või struktuuriüksuste juhte.
23. Mooska talu suitsusaun, Mooska OÜ,
1. Adrenaator Grupp OÜ, 15.12.2021
09.12.2020
2. Alexela kontserdimaja, Tallinna
24. Mulliga ja Mullita, Spumante OÜ,
Kontserdimaja AS, 11.12.2020 08.12.2020
3. Apollo kino OÜ, 16.12.2020 25. Mäetaguse Mõisahotell, Mehntack OÜ,
4. Blueray OÜ (virtuaalsed ajaaugud), 15.12.2020
27.11.2020 26. Nipernaadi Matkaklubi MTÜ
5. Destination Management Estonia OÜ 27. Palace Hotell, HMP Hotellid OÜ,
10.12.2020
07.12.2020
28. Pärnu Muuseum SA, 10.12.2020
6. Dorpat Hotell ja Konverentsikeskus, 29. Reiser OÜ, 13.12.2020
Dorpat OÜ, 08.12.2020 30. Roosta puhkeküla, Swedest Motel
7. E-Turist Reisibüroo OÜ, 11.12.2020 Group AS, 9.12.2020
8. Eckerö Line AB OY Eesti filiaal. 31. Saaremaa Hotell, Saare Hotell OÜ,
11.12.2020 19.12.2020
9. Estonian Wildlife Tours, Estonian 32. Soomaa.com, OÜ Viis Aastaaega,
16.12.2020
Nature OÜ, 14.12.2020
33. Tallinna Giidide Ühing MTÜ, 14.12.2020
10. Germalo Reisid OÜ, 14.12.2020 34. Tallinna Kultuurikatel SA, 7.12.2020
11. Haven Kakumäe, Kakumäe Jahisadam 35. Tallinna Teletorn SA, 11.12.2020
OÜ, 14.12.2020 36. Toila Spa Hotell, AS Toila Sanatoorium,
12. Hedon Spa ja Hotel, Supeluse Hotell 16.12.2020
OÜ, 10.12.2020 37. Travibest Reisibüroo OÜ, 14.12.2020
38. TS Laevad OÜ, 18.12.2020
13. Hektor Konteinerhotell, Hektor Design
39. Uhtjärve Ürgoru Nõiariik OÜ,
Hostels OÜ, 10.12.2020
15.12.2020
14. Hiiumaa giidide esindaja, 11.12.2020 40. Vabank Tartu, Weekend Club OÜ,
15. Järvamaa giidide esindaja, 11.12.2020 18.12.2020
16. Kalev Spa Hotell ja Spa, OÜ Kalevi 41. Valgamaa giidide esindaja,16.12,2020
Veekeskus, 11.12.2020 42. Vihula mõis, Vihula Manor Hospitality
17. Kihnu Veeteed AS, 17.12.2020 OÜ, 09.12.2020
43. Wris Reisibüroo, AS Wris, 07.12.2020
18. Kubija Hotell, Pintmann Grupp OÜ,
44. Ööbiku Gastronoomiatalu, Gastro Talu
15.12.2020 OÜ, 14.12.2020
19. Leib Restoran OÜ, 16.12.2020
20. Lottemaa Teemapark OÜ, 14.12.2020
21. Maitseelamuse Koda, Peipsimaa
Kogukonnaköök MTÜ, 14.12.2020
22. Matkajuht OÜ, 14.12.2020
59
Lisa 6. Intervjuuküsimused turismisektoriga seotud
ettevõtjatele
I KRIIS TÄNASENI
1. Millisel määral olete turismiga seotud ning kas ja kui palju on see koroonakriisi ajal teie
jaoks muutunud?
2. Kirjeldage, mis on muutunud/mida olete muutnud koroonakriisi ajal:
2.1. teie jaoks turu ja klientide osas?
2.2. teie ettevõttes/organisatsioonis?
3. Millise hinnangu annate koroonakriisi ajal pakutavatele abimeetmetele?
4. Kuidas hindate ühiskonna, turismisektori, riigi (valitsuse, MKMi, EASi) ning eriala-
tööandjate liitude reageerimist koroonakriisile Eesti turismis?
II KRIISIST VÄLJA
5. Millised on teie ettevõtte/organisatsiooni eesmärgid ja tegevused koroonakriisist väljum
iseks?
6. Milline on teie ettevõte/organisatsioon koroonakriisi
järel (suurimad erinevused, võrreldes aastat 2019 aastaga 2023)?
7. Milline peaks olema riigi (valitsuse, MKMi, EASi) roll, plaan, eesmärgid ja tegevused Eesti
turismi koroonakriisist väljumiseks?
8. Milline on Eesti turism koroonakriisi järel (suurimad erinevused võrreldes näiteks
aastat 2019 kuni kolme järgmise aastaga)?
9. Kuidas hindate järgmisi Eesti turismi arengustsenaariume koroonakriisist väljumise ja
kriisijärgse olukorra kohta?
60
Lisa 7. Fookusgrupi intervjuudel osalenud organisatsioonid
1. Eesti Giidide Liit MTÜ
2. Eesti Hotellide ja Restoranide Liit MTÜ
3. Eesti Konverentsibüroo MTÜ
4. Eesti Loodusturismi Ühing MTÜ
5. Eesti Maaturism MTÜ
6. Eesti Spaaliit MTÜ
7. Eesti Turismifirmade Liit MTÜ (andis sisendi kirjalikult)
8. Eesti Turismihariduse Liit MTÜ
9. Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA
10. Lõuna-Eesti turismiklaster
11. Nordic Aviation Group AS
12. Põhja-Eesti Turism SA
13. Pärnu Linnavalitsus
14. Reisibüroode Liit MTÜ
15. Tallinna Lennujaam AS
16. Tallinna LV Turismiosakond
17. Tallinna Sadam AS
18. Tartu Külastuskeskus
19. TS Laevad (registreerus ja sai materjalid, aga ei õnnestunud ühist aega leida)
20. Visit Saaremaa MTÜ
61
Lisa 8. Terviseameti epidemioloogilised prognoosid 2021
jaanuari keskpaiga seisuga
Koroonaviiruse praegune laine Eestis kestab Terviseameti positiivse prognoosi kohaselt kuni
aprilli alguseni, neutraalse prognoosi puhul maini ja negatiivse prognoosi korral on viirus
madala intensiivsusega ringluses ka suvel. Kahjuks ei ole nendes prognoosides arvesse olnud
võimalik võtta viiruse uute mutatsioonide puhanguid.
Terviseamet arvamusel osutub viirus positiivse prognoosi järgi sesoonseks ehk
vaktsineerimise mõju saab olema piisavalt suur enne järgmist respiratoorsete viiruste
sesooni. Neutraalse prognoosi puhul võib oodata järgmises respiratoorsete viiruste sesoonis
ehk novembris-detsembris uut lainet ning negatiivne stsenaarium ei välista vahepeal
tekkivaid uute mutatsioonide puhanguid.
Vaktsineerimise mõju jõuab eeldatavasti tasemeni, mil Eesti turismimajandusel puudub
vajadus tegevuspiirangute järele Terviseameti positiivse prognoosi korral, kui vaktsineeritud
on vähemalt 50% riskirühmadest ning ca 25% tavapopulatsioonist. Vaktsiin on efektiivne
ringluses oleva viiruse tüve vastu. Immuunvastus on hea ja püsiv vähemalt ühe hooaja jooksul
(kui on tegemist sesoonse viirusega).
Neutraalses prognoosis oleks vaktsineeritud vähemalt 30% riskirühmadest ning vaktsiini ei
jätku ülejäänud populatsiooni vaktsineerimiseks. Negatiivses prognoosis muteerub viirus nii,
et vaktsiin ei ole enam efektiivne ringleva tüve suhtes, haigestumus jääb praegusele tasemele
ning esineb oht tervishoiusüsteemi ülekoormuseks, mille vältimiseks/maandamiseks on vaja
kehtestada piiranguid.
Üle Eesti riigipiiri nii sisse kui välja reisivate turistide kohustuslikus vaktsineerituses ja selle
tõendamises on Terviseamet seisukohal, et tervishoiuteenused ei ole Eestis üldiselt
kohustuslikud ning seda järgitakse ka praeguse viiruse vastase vaktsineerimise puhul.
Vaktsineerimata inimestele rakendub karantiini kohustus ning vaktsineeritud inimestel peab
olema vastav (rahvusvaheline) sertifikaat vaktsineerimisstaatuse tõendamiseks.
62
Lisa 9. COVID-19 majandusmõju Eesti turismile, statistika
koondaruanne
Statistilise aruande andmeallikad
Kvantitatiivse analüüsi käigus võrreldi 2020. aasta kriisiperioodi kevadest sügiseni (märts -
oktoober) 2019. aasta sama perioodiga. Analüüsi eesmärk oli anda ülevaade muutustest
ettevõtete majandustegevuses seoses COVID-19 pandeemiaga turismile omastes ning
turismiga seotud majandusharudes.
Andmed on pärit järgmistest andmeallikatest:
• Statistikaametist uuringu allhankega saadud kombineeritud andmestik:
o majutustegevus,
o õhu- ja veetransport,
o käibedeklaratsioonide andmed,
o töötamise registri (TÖR) andmed,
o tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (TSD) andmed,
o mõned diagrammid on võetud otse Statistikaameti allhankest.
• Avalikest andmekogudest pärit andmed:
o Eesti Panga andmed: maksebilansi andmed (reisiteenuste ja reisijateveo eksport
ja import), mitteresidentide reisid Eestisse ja Eesti residentide välisreisid;
o Eesti Töötukassa andmed töötasu hüvitiste kasutamise kohta;
o Tallinna Sadama ja Tallinna Lennujaama reisijateveo andmed;
o Saaremaa, Hiiumaa ning mandri vahelise praamiliikluse reisijate andmed.
Statistikaameti andmestikus on käibedeklaratsioonidest andmed koondatud järgmistel
põhimõtetel:
1. Liidetud on käibedeklaratsiooni read: rida 1 + rida 2 + rida 3 + rida 8 + rida 9 - rida 6 - rida
7.
2. Käibedeklaratsiooni andmed on lingitud tegevusala leidmiseks majandusüksuste
statistilise registriga (EMTAKi koodid – vastavad selgitused on toodud ka tabelis 20, lk …).
Turismi satelliitkonto koostamisel võetakse arvesse lisaks ettevõtetele ka muid asutusi,
MTÜ-sid, FIE-sid ja finantsinstitutsioone. Seetõttu sisaldavad käibeandmed lisaks
ettevõtetele ka muid asutusi, mis on hõlmatud käibedeklaratsiooni ja majandusüksuste
statistilise registri linkimisel tekkinud andmetes.
Enamikus andmestikes on andmed jaotatud turismi satelliitkontole sarnaselt turismile
omaste, turismiga seotud ja muude majandusharude lõikes (tabel 20, lk 103) ning koondatud
vastavatesse lõigetesse järgnevalt:
1. ettevõtete/asutuste arv on vastavad andmed esitanute arv (EMTAK kood).
2. ettevõtete suuruste jaotus on toodud lõigetes:
a. kuni 10 töötajat; 11–50 töötajat; rohkem kui 50 töötajat.
63
3. piirkondade jaotus:
a. Tallinn (Harjumaa üks osa);
b. Põhja-Eesti (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Harjumaa (v.a Tallinn), Järvamaa,
Raplamaa);
c. Lääne-Eesti (Läänemaa, Hiiumaa, Saaremaa, Pärnumaa);
d. Lõuna-Eesti (Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa, Viljandimaa).
Andmed on esitatud enamasti 2019. ja 2020. aasta kohta jaanuarist oktoobrini (välja arvatud
koondandmed 2019. aasta kohta).
Ülevaade rahvusvahelisest ja riigisisesest transpordist
Eesti Panga maksebilansi andmetega on vaadeldud reisijateveo ja erinevate reisiteenuste
muutumist 2019. ja 2020. aasta esimeses kahes kvartalis (Joonis 5). Ekspordi muutustest
nähtub, et kui esimeses kvartalis on langus olnud enamikus valdkondades väike,
õhutranspordi reisijatevedu isegi tõusis 2019. aastal samal perioodil, siis teise kvartali
muutused on oluliselt suuremad. Langus jääb vahemikku 75–94%. Samas ülepiiri ja lühiajaliste
töötajate kulutused on langenud kõigest 18%. Impordi puhul on trend sarnane ekspordiga.
500 40%
21%
450
20%
400 3%
0%
350 0%
-16% -16% -15% -16%
-18% -20%
300
-20%
250
-40%
200
150 -60%
-75% -78%
100 -79% -82%
-87% -89% -80%
50 -94%
0 -100%
Ülepiiri- ja lühiajaliste
Õhutransport:
Muud kulutused
Ärireisid
Reisiteenused
Erareisid
Meretransport:
Maanteetransport:
reisijatevedu
töötajate kulutused
reisijatevedu
reisijatevedu
ärireisidel
I kv 2019 II kv 2019 I kv 2020
II kv 2020 2019 I kv/2020 I kv 2019 II kv/2020 II kv
Joonis 5. Eksport (miljonid eurod), muutused 2020/2019 (%). Allikas: Eesti Panga maksebilanss
Reisijateveo andmetest on kasutatud järgmisi andmeid:
• Tallinna Lennujaama reisijate info;
• Tallinna Sadama reisijate info;
64
• TS Laevad (Tallinna Sadama tütarettevõte) reisijate info Saaremaa ja Hiiumaa liinidel.
Tallinna Lennujaama reisijate arv kasvas nii 2020. aasta jaanuaris kui ka veebruaris. Sel ajal
levis COVID-19 viirus peamiselt Hiinas, kuivõrd esimene juhtum Euroopas registreeriti
24.01.2020 Prantsusmaal. 11.03.2020 kuulutas WHO välja pandeemia3. Eestis kehtestati
eriolukord 12.03.2020 ning eriolukorraga kaasnes mitu piirangut, mis mõjutasid oluliselt ka
reisimist. Alates 17.03 võisid Eestisse siseneda vaid Eesti kodanikud, Eesti tähtajalist või
pikaajalise elaniku elamisluba ja elamisõigust omavad välismaalased ning tähtajalist või alalist
elamisõigust omavad Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi Konföderatsiooni
kodanikud, samuti nende otsejoones alanejad või ülenejad sugulased või abikaasad. Lisaks
võisid Eestisse siseneda diplomaatiliste esinduste või konsulaaresinduste töötajad ja nende
perekonnaliikmed, kui neil ei esinenud haigusnähte. Veel võisid riiki siseneda teatud eranditel
kauba transportijad (rahvusvaheline kaubavedu), terviseteenuse osutajad ning muude
hädaolukorra lahendamiseks vajalike teenuste osutajad. Samuti võisid siseneda need
välismaalased, kes kasutasid Eestit oma elukohariiki jõudmiseks.4
Kõik need piirangud tõid kaasa reisijate hulga vähenemise Tallinna lennujaamas. Märtsis
vähenes reisijate arv rahvusvahelistel lendudel võrreldes 2019. aasta märtsiga 55%, kuid
aprillis vähenes nii sise- kui rahvusvaheliste lendude reisijate arv 99%. Rahvusvaheliste
lendude reisijate hulk oli ka mais ja juunis väiksem (97%) kui eelmisel aastal samal ajal.
Siselendude reisijate arv oli juunis 16% väiksem eelmise aasta juunist, kuid siselennud
moodustavad Tallinna lennujaama tööst vaid marginaalse osa. Juulis ja augustis reisijate arv
kasvas, kuid võrreldes 2019. aastaga oli vahe siiski vastavalt 77% ja 75% (joonis 6, 7).
350,000
300,000
250,000
200,000
322,421
315,774
314,691
308,695
298,607
263,585
150,000
228,745
211,045
209,467
203,056
193,998
100,000
102,255
42,995
2020 22,626
2020 80,927
2020 72,078
2,976
9,509
50,000
0
2019
2020
2019
2020
2019
2020
2019
2020
2019
2020
2019
2019
2019
2019
2020
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Sept
Välislennud Siselennud
Joonis 6. Reisijate arv (sise- ja välislennud). Allikas: Tallinna Lennujaam
3
https://www.ecdc.europa.eu/en/covid-19/timeline-ecdc-response
4
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/eriolukord/sel_vv2078.pdf
65
40%
20%
8%
0% 4%
Jaanuar
Mai
Juuli
August
Märts
Veebruar
Juuni
Aprill
September
-20%
-40%
-55%
-60%
-77% -75%
-80%
-86%
-93%
-100% -99% -97%
Välislennud Siselennud
Joonis 7. Lennureisijate arv ja lennureisijate arvu muutus sise- ja välislendudel 2019–2020 (jaanuar–
september), %. Allikas: Tallinna Lennujaam
Suurema osa Tallinna lennujaama reisijate arvust moodustavad regulaarlendude reisijad.
Pärast eriolukorra kehtestamist vähenes regulaarlendude reisijate arv märtsis 57% ning
mitteregulaarlendude reisijate arv 40%. Mitteregulaarlendude veidi väiksemat vähenemist
saab ilmselt põhjendada vajadusega lennutada erinevate turismipakettidega välismaale
läinud Eesti elanikud siiski Eestisse tagasi. Aprillis ei toimunud peaaegu üldse regulaarlende
ega mitteregulaarlende. Pärast piirangute leevenemist oli mais ja juunis võimalik mõnda
sihtkohta lennata. Juulis ja augustis vähenes regulaarlendude reisijate hulk mõlemas kuus
74% võrreldes eelmise aasta sama ajaga (joonis 8, 9).
350,000
36,610
300,000
41,554
38,044
42,104
39,054
250,000
30,704
20,862
200,000
192,439 21,006
191,407 20,239
186,903 18,121
177,728 18,098
289,447
279,618
277,934
269,110
262,131
150,000
235,538
210,212
100,000
70,8824,814
75,6378,760
5,364
12,516
90,784
10,137
50,000
2,723
355
39,861
24,771
404
276
0
2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Sept
Regulaarlennud Mitteregulaarlennud
Joonis 8. Regulaarlendude ja mitteregulaarlendude reisijate arv. Allikas: Tallinna Lennujaam
66
40%
20%
0%
Jaanuar
Mai
Juuli
Juuni
August
Märts
Veebruar
Aprill
September
-20%
-40%
-60%
-80%
-100%
Regulaarlennud Mitteregulaarlennud
Joonis 9. Lennureisijate arv ja lennureisijate arvu muutus regulaar- ja mitteregulaarlendudel 2019–
2020 (jaanuar–september), %. Allikas: Tallinna Lennujaam
Tallinna sadama reisiliiklust mõjutasid samuti eriolukorra kehtestamine ning järgnenud
piirangud. Kohe pärast eriolukorra algust piirati liikumist huvireisi eesmärgil laevale minekuks
marsruudil Tallinn-Stockholm-Tallinn5. Turismi eesmärgil Eestisse siseneda ei saanud, kuivõrd
alates 17.03 võisid Eestisse siseneda vaid Eesti kodanikud ja alalise elamisloaga inimesed.
Alatest 14.05 hakati järk-järgult piiranguid vähendama ning alates 18.05 lõpetati eriolukord.6
Kõik need piirangud on toonud kaasa reisijate arvu vähenemise Tallinna sadamas. Sarnaselt
lennujaamaga kasvas reisijate hulk jaanuaris ja veebruaris võrreldes 2019. aasta sama
perioodiga, kuid pärast eriolukorra ja sellega seotud piirangute kehtestamist vähenes reisijate
arv üle 90%. Suvekuudel (juuni–august) reisijate arv kasvas võrreldes mai ja aprilliga
märkimisväärselt, kui reisijaid oli siiski kuni 70% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil
(joonis 10).
5 https://www.riigiteataja.ee/akt/314032020001
6 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/eriolukord/sel_vv20158.pdf
67
1800000 40%
1600000
1658607
20%
17%
1400000
6%
1418173
0%
1200000
1292613
1000000 -20%
1071627
937224
800000 -40%
779411
738229
600000 -56% -55%
658937
640932
614654
-60%
606024
-61%
552791
-65%
526472
400000 -70%
382148
291087
105112
324628
-80%
44042
200000
-90%
-94%
0 -100%
jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september
2019 Reisijate arv 2020 Reisijate arv 2020 Muutus 2019/2020
Joonis 10. Tallinna sadama reisijate arv ning reisijate arvu muutus 2019–2020 (jaanuar–september),
%. Allikas: Tallinna Lennujaam
Nii Tallinna lennujaama kui ka Tallinna sadama reisijate arv vähenes aprillis ligi 100% ehk
reise peaaegu ei toimunud.
Suvekuudel (juuni–august) reisijate arv küll pisut taastus, kuid võrreldes 2019. aastaga oli
reisijate arv märkimisväärselt väiksem.
Eeltoodu mõjutas nii Tallinna sadama kui lennujaama toimimist, kuid lennu- ja laevaliikluse
vähesus tähendas, et välisturistidel oli keeruline Eestisse jõuda (mitte transpordiühenduste
vähesuse pärast, vaid riiki sisenemisel kehtivate piirangute pärast), mis omakorda mõjutas
ka teiste majandusharude ettevõtete tegevust.
Eesti panga andmetel jõudis 2020. aasta II kvartalis Eestisse vaid 120 000 välisturisti, mida
oli 94% vähem kui 2019. aasta II kvartalis. Välisturistid jätsid Eestisse 400 miljonit eurot
vähem kui aasta eest.
Saarte ja mandri vahelist liiklust mõjutasid pärast eriolukorra algust kehtestatud
liikumisvabaduse piirangud Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Ruhnu, Kihnu ja Muhu valla
territooriumil. Saarelt sai lahkuda, kui inimese elukoht oli liikumispiiranguga territooriumil,
kuid töökoht oli väljaspool liikumispiiranguga territooriumilt. Samas ei olnud pärast liikumist
tööle enam tagasipöördumise võimalust oma elukohta kuni piirangute kehtetuks
tunnistamiseni.7 28.04 hakati liikumispiiranguid saarte ja mandri vahel leevendama. Esialgu
7
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/eriolukord/sel_pm2033.pdf
68
hakati väljastama ühekordseid lubasid liikumaks saarte ja mandri vahel8. Alates 04.05 lubati
liikumist saarte ja mandri vahel inimestel, kelle enda või lähima pereliikme elukoha aadress,
lisa-aadress või viibimiskoha aadress on rahvastikuregistri järgi Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi,
Ruhnu, Kihnu, Muhu vald või Manija saar.9 Alates 08.05 tunnistati täiendavad
liikumispiirangud saartel kehtetuks10.
Kõikide nende piirangute kehtestamine ning hilisem leevendamine on mõjutanud ka
praamiliiklust nii Saaremaa kui ka Hiiumaa ja mandri vahel. Märtsis ja aprillis vähenes reisijate
liikumine Saaremaa, Hiiumaa ja mandri vahel üle 90%. Pärast eriolukorra piirangute lõppu
hakkas ka liikumine saarte ja mandri vahel taastuma. Perioodil juuni–oktoober sõitis Hiiumaa
ja mandri vahel sama palju või isegi rohkem reisijaid kui 2019. aastal samal ajal. Saaremaa ja
mandri vahel liikus juulis ja augustis sama palju või pisut vähem reisijaid kui eelmisel aastal
samal ajal (joonis 11).
300,000 40%
283,950
250,000 20%
251,628
250,129
246,083
0%
200,000
213,383
-20%
150,000
166,525
149,701
-40%
136,233
131,161
127,543
126,703
119,114
100,000
113,088
109,724
104,754
-60%
101,013
95,598
93,549
87,671
85,489
81,189
80,194
76,836
72,476
50,000
30,246
25,671
28,811
26,149
31,782
45,973
17,102
44,172
49,884
38,483
47,019
46,271
41,775
47,105
-80%
9,595
4,709
0 -100%
2019 Saaremaa 2019 Hiiumaa 2020 Saaremaa
2020 Hiiumaa 2020 Saaremaa (muutus) 2020 Hiiumaa (muutus)
Joonis 11. Reisijate arv ning reisijate arvu muutus Saaremaa ja Hiiumaa liinidel 2019–2020, jaanuar–
oktoober. Allikas: Tallinna Sadam
8
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/eriolukord/pm2068k.pdf
9
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/sel_vv20133k.pdf
10
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/eriolukord/sel_pm2080k.pdf
69
Saarte ja mandri vahel liikus 2020. aasta märtsis ja aprillis väga vähe reisijaid, põhjus oli
seotud rangete liikumispiirangutega.
Suvekuudel reisijate arv taastus ning võib eeldada, et saartele jõudis sama palju või isegi
mõnevõrra rohkem turiste kui eelmisel aastal samal ajal.
Ülevaade majutusstatistikast
Välis- ja siseturistide ööbimised regioonide lõikes
Majutuse kohta on kättesaadavad Statistikaameti andmed majutatute ja ööbimiste kohta
erinevate elukohariikide lõikes majutusettevõtetes jaanuarist oktoobrini aastatel 2019 ja
2020. Esmalt antakse ülevaade kõikide elukohariikide ja siis välisturistide ööbimiste arvudest,
tuues välja andmed Eesti kohta üldiselt ning kolmes peamises regioonis eraldi. Regioonid
jagunesid põhja (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa), lääne
(Läänemaa, Pärnumaa, Saaremaa ja Hiiumaa) ja lõuna (Tartumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa,
Viljandimaa, Võrumaa ja Valgamaa) regioonideks, millele lisandub eraldi Tallinn.
Kogu Eesti lõikes oli jaanuaris ja veebruaris ööbimiste arvus mõningane kasv (juurdekasv on
vastavalt 4% ja 9%, joonis 12), kuid märtsis, kui 2020. aastal kehtestati eriolukord, langes
ööbimiste arv 58% võrreldes 2019. aasta märtsiga. Aprillis ja mais oli langus veelgi suurem,
kuid juunis, kui eriolukorrast tingitud meetmeid leevendama hakati, näitas ööbimiste arv
taastumise märke, ent jäi augustiks siiski kolmandiku võrra väiksemaks kui aasta varem.
Septembris ja oktoobris liikus ööbimiste trend taas vähenemise poole.
1,000,612
1,200,000 20%
885,139
4% 9%
743,547
1,000,000 0%
652,213
591,183
587,683
545,030
544,075
800,000 -20%
481,794
420,897
414,584
411,047
394,683
379,649
-33%
600,000 -40%
301,351
284,855
283,959
-35% -48%
177,167
400,000 -58% -59% -48% -60%
83,417
43,078
200,000 -80%
-91% -86%
0 -100%
Jaanuar
Mai
Juuni
Juuli
August
Oktoober
Veebruar
Märts
Aprill
September
2019 2020 Muutus 20/19
Joonis 12. Ööbimised 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas: Statistikaamet
70
Kui vaadata maakondades ja suuremates linnades toimunud muutusi jaanuarist oktoobrini ja
võrrelda kahte aastat, siis on ööbimiste langus Eesti majutusasutustes tervikuna olnud 45%
(joonis 13).
Lääne-Viru mk
Ida-Viru mk
..Pärnu linn
Viljandi mk
..Tartu linn
Jõgeva mk
Kogu Eesti
Pärnu mk
Lääne mk
Saare mk
Valga mk
Harju mk
Põlva mk
Tartu mk
Järva mk
Võru mk
Hiiu mk
Tallinn
500,000 10%
0 0%
-2,431
-4,918
-13,377
-20,910
352
-35,870
-41,848
-44,135
-59,785
-83,490
-10%
-124,142
-127,185
-189,228
-500,000 -205,412
-267,544
-298,578
0.9% -20%
-1,000,000 -6% -14%
-24% -23% -30%
-1,500,000 -28% -28% -27% -27%
-31% -33% -40%
-1,671,847
-2,000,000 -38%
-37% -42% -44% -44% -50%
-2,500,000 -60%
-46%
-2,740,255
-3,000,000 -70%
-61%
arvuline muutus %
Joonis 13. Ööbimised maakondades 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas: Statistikaamet
Maakondades toimunud muutusi detailsemalt uurides selgus, et enamasti on trendid samad,
mis üldises plaanis, kuid näiteks Tallinna turism (joonis 14) taastus augustiks kaks korda
madalamale tasemele kui Eestis üldiselt, samas kui Harjumaa tervikuna taastus Eesti üldisest
tasemest ainult veidi madalalamale tasemele. Sügise saabudes hakkas ööbimiste arv aasta
varasemate näitajatega võrreldes uuesti langema.
399,190
366,528
450,000 20%
329,009
14%
296,550
400,000
274,231
271,985
7% 0%
242,731
350,000
211,130
200,769
198,688
197,489
300,000 -20%
175,982
168,732
152,162
250,000
-40%
200,000 -58% -58%
90,068
81,579
76,347
61,672
150,000 -59% -60%
23,311
-67%
14,766
100,000 -72%
-92% -81% -80%
50,000 -94%
0 -100%
Jaanuar
Mai
Juuli
Oktoober
Märts
Juuni
August
Veebruar
Aprill
September
2019 T 2020 T Muutus 20/19 T
Joonis 14. Ööbimised Tallinnas 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas: Statistikaamet
71
Põhja regioon kannatas ülejäänud Eestiga võrreldes veidi vähem, sest langus ei olnud nii sügav
ja tõus oli kiirem (joonis 15). Septembris ja oktoobris ei olnud selles regioonis kogu Eestis ja
Tallinnas ilmnenud langustrendi märgata ja suuresti säilis augusti lõpuks saavutatud
ööbimiste vähenemine kolmandiku võrra võrreldes 2019. aasta ööbimiste arvuga.
162,311
158,069
180,000 5% 5% 20%
127,783
124,999
118,407
160,000
0%
140,000 -32%
-21% -21%
87,433
-41%
85,373
-29% -20%
83,663
120,000
75,011
71,052
70,271
69,834
69,285
66,903
66,557
62,200
100,000
56,901
-54% -40%
80,000
32,662
60,000 -87% -60%
20,109
9,567
40,000
-76% -80%
20,000
0 -100%
Jaanuar
Oktoober
Juuli
Mai
Märts
Juuni
August
Veebruar
Aprill
September
2019 2020 Muutus 20/19
Joonis 15. Ööbimised põhja regioonis 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas: Statistikaamet
Lääne regiooni vaadates (joonis 16) on näha, et ööbimiste langustrend kuni juunini oli kogu
Eestiga sama, aga ööbimiste taastumise tõus oli kiirem kui Eestis üldiselt ning põhja regioonist
kõrgemale ja seda eriti augustis. Septembris ja oktoobris hakkas ööbimiste arv regioonis siiski
vähenema. Lääne piirkonda kuulunud Pärnu ja kaks Eesti suuremat saart andsid selleks oma
tugeva panuse, et taastumine läks regioonis kiiremini.
267,904
4%
215,452
300,000 20%
209,185
11%
190,178
174,213
250,000 0%
-37% -9%
117,185
200,000 -20%
110,331
109,091
108,996
-20% -36%
-31%
92,264
82,420
78,577
150,000 -40%
75,121
71,018
69,899
67,004
64,578
34,702
100,000 -58% -60%
18,798
8,910
50,000 -90% -84% -80%
0 -100%
Jaanuar
Oktoober
Juuli
Mai
August
Juuni
Märts
Veebruar
September
Aprill
2019 2020 Muutus 20/19
Joonis 16. Ööbimised lääne regioonis 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas: Statistikaamet
72
Lõuna regioonis (joonis 17) oli võrreldes teiste regioonidega langustrend kuni juulini sarnane
Eesti üldise trendiga, kuid juulis ja augustis oli taastumine kiirem ja see ei pöördunud
languseks ka septembris ja oktoobris nagu teistes regioonides.
233,603
206,056
184,812
250,000 10%
171,898
2%
159,043
0%
-2% -23% -10%
132,527
200,000 -14%
117,889
117,470
-20%
111,427
-21%
107,076
101,566
-54%
-21% -30%
98,621
97,805
96,390
95,407
92,918
150,000
78,617
-40%
42,013 -79% -50%
100,000 -60%
-61% -88%
27,606
12,952
-70%
50,000 -80%
-90%
0 -100%
Jaanuar
Oktoober
Mai
Juuli
August
Märts
Veebruar
Juuni
Aprill
September
2019 2020 Muutus 20/19
Joonis 17. Ööbimised lõuna regioonis 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas: Statistikaamet
Siseturistide ööbimised reisi eesmärkide lõikes
Majutusettevõtete statistika annab lisaks ülevaate siseturistide ööbimisega reisidest
eesmärkide lõikes. Üldiselt on puhkuse eesmärgil (joonis 18) tehtud ööbimisega reiside trend
sarnane Eestis tervikuna tehtud ööbimisega reiside trendidega ehk langus ilmnes märtsis ning
aprilliks oli see võrreldes aastataguse ajaga langenud 94%. Mais oli märgata väikest taastumist
ja juunis oli puhkuse eesmärgil tehtud ööbimisega reiside arv kolmandiku võrra väiksem kui
aasta varem. Juulist alates oli see kasvutrendis, saavutades oktoobris pea sarnase tulemuse
kui 2019. aastal. Oktoobrisse jäi ka koolivaheaeg, mis soodustas siseturistide liikumist.
240,007
300,000 0%
213,841
-8%-10%
-22% -14%
250,000
162,054
161,483
-20%
159,320
-21% -24%
200,000 -33% -30%
103,195
-40%
-44%
95,100
94,647
94,028
93,293
92,640
90,334
89,367
150,000 -50%
80,430
77,967
73,971
-71%
62,742
-60%
100,000
27,162
-70%
18,449
5,438
50,000 -81% -80%
-90%
-94%
0 -100%
Jaanuar
Mai
Oktoober
Märts
Juuli
August
Veebruar
Juuni
Aprill
September
2019 2020 Muutus 20/19
Joonis 18. Puhkusereisidel veedetud ööd 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas: Statistikaamet
73
Tööreiside ööbimistes oli langus samuti märgatav (joonis 19), kuid mitte nii sügav kui
puhkusereiside ööbimiste puhul, jäädes aprillis 64%-lisse langusesse võrreldes aastataguse
tasemega. Taastumine oli aga puhkusereisidest aeglasem, sest paljud seni tööreisidena
toimunud lähetused toimusid virtuaalseid vahendeid kasutades. Seega sai need teha ilma
reaalset majutust vajamata ja sageli ka kodust sihtkohta reisimata. Ka pärast suve lõppu jäi
tööreiside hulk ligikaudu 16% võrra madalamaks kui aasta varem ja kolme kuu jooksul
muutust ei täheldatud.
67,429
80,000 0%
63,414
0%
63,377
61,706
59,530
59,273
57,166
-6%
54,344
54,325
54,156
70,000 -10% -10%
50,013
49,808
-12% -14%
45,956
45,636
45,594
60,000 -16%
41,345
41,131
-20%
50,000 -28%
30,612
-30%
28,940
40,000
19,512
-40%
30,000 -42%
-48% -50%
20,000
10,000 -60%
-64%
0 -70%
Jaanuar
Oktoober
Mai
Märts
Juuli
August
Juuni
Aprill
Veebruar
September
2019 2020 Muutus 20/19
Joonis 19. Tööreisidel veedetud ööd 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas: Statistikaamet
Muude reiside alla klassifitseerib Eesti Statistikaamet sanatooriumireisid ja muud tervist
edendavad reisid, usureisid, palverännakud jmt. Nende reiside trend (joonis 20) on sarnane
teiste reisitüüpide trendidega, kuid erinevus on septembri ja oktoobri näitajates, mis kasvasid
aasta varasemaga võrreldes 10%.
71,159
65,215
64,721
63,256
80,000 20%
70,000 10% 0%
-11% 10% 3% 9%
47,452
60,000 -24%
40,227
-15%
-20%
35,581
50,000
32,524
32,317
32,002
28,851
28,844
28,461
27,865
27,317
26,033
40,000 -40%
21,935
13,701
30,000 -57% -60%
8,107
20,000 -71%
4,483
-84% -80%
10,000
0 -100%
Jaanuar
Mai
Juuli
August
Oktoober
Märts
Juuni
Aprill
Veebruar
September
2019 2020 Muutus 20/19
Joonis 20. Muudel reisidel veedetud ööd 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas: Statistikaamet
74
Välismaalaste ööbimised Eestis maakonniti
Välismaalaste ööbimistes (joonis 21) on kuude lõikes üldised trendid sarnased kõikide
elukohariikide turistide ööbimiste arvus. 2020. aasta alguses toimus väike tõus, kuid alates
märtsist kuni maini kahanesid ööbimiste arvud peaaegu olematuks. Alates juunist taastus
seis, mis jäi siiski 2019. aasta tasemest rohkem kui poole võrra madalamaks. Alates
septembrist oli trend languses ning saavutas oktoobris ligikaudu sama taseme, mis aprillis ja
mais.
634,178
540,613
700,000 20%
8% 13%
479,609
600,000 0%
405,898
368,178
346,141
500,000 -20%
306,105
259,405
258,925
246,242
239,453
234,320
400,000 -40%
214,030
208,196
300,000 -60% -60%
-62%
-59% -76%
94,051
89,233
83,271
200,000 -80%
53,574
-83% -85%
16,967
-97%
9,044
100,000 -96% -100%
0 -120%
Jaanuar
Mai
Juuli
Oktoober
Juuni
Märts
August
Veebruar
Aprill
September
2019 2020 Muutus 20/19
Joonis 21. Välisturistide ööbimised Eestis 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas: Statistikaamet
Maakondade lõikes välisturistide ööbimiste muutused (joonis 22) näitavad kogu Eesti lõikes
vähenemist 62%. Ööbimiste arvu suur langus tuleneb eelkõige Tallinna väliskülaliste
vähenemisest.
Lääne-Viru mk
Ida-Viru mk
..Pärnu linn
Viljandi mk
..Tartu linn
Jõgeva mk
Kogu Eesti
Lääne mk
Pärnu mk
Saare mk
Rapla mk
Valga mk
Harju mk
Põlva mk
Tartu mk
Järva mk
Võru mk
Hiiu mk
Tallinn
0 0%
-1,832
-2,461
-2,599
-6,378
-8,564
-12,148
-13,474
-31,432
-42,601
-46,921
-10%
-78,187
-85,150
-122,865
-148,331
-158,801
-500,000
-282,365
-298,601
-20%
-1,000,000 -30%
-43%
-40%
-1,500,000
-64%-37% -61% -50%
-44%
-1,549,779
-2,000,000 -55% -60%
-72%
-62% -62%-61% -64% -70%
-2,500,000 -66%
-65% -70% -70% -80%
-2,461,793
-66% -71%
-78%
-3,000,000 -65% -90%
arvuline muutus %
Joonis 22. Välisturistide ööbimiste muutused maakonniti Eestis 2019–2020 jaanuarist oktoobrini.
Allikas: Statistikaamet
75
Regioonide kaupa välisturistide ööbimistest nähtub, et põhja regioon (ilma Tallinnata, joonis
23) kannatas suhtelises plaanis suurimaid kahjusid. Selle piirkonna taastumine oli Eesti
üldisest trendist hilisem ja palju tagasihoidlikum, saavutades suve lõpuks 70% languse piiri,
samas kui Eestis üldiselt jäi see 60% lähedale. Septembrist alates oli trend taas languses.
62,505
11%
56,795
70,000 3% 20%
60,000 0%
45,256
38,480
50,000 -20%
34,650
34,641
29,233
27,871
26,419
25,961
40,000 -71% -40%
20,874 -60% -70%
20,286
18,408
16,794
30,000 -78% -60%
-83%
10,433
-89%
20,000 -80%
7,717
7,669
-97% -94%
3,787
2,298
10,000 -100%
742
0 -120%
Jaanuar
Oktoober
Mai
Juuli
August
Juuni
Märts
Veebruar
Aprill
September
2019 2020 Muutus 20/19
Joonis 23. Välisturistide ööbimised põhja regioonis 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas:
Statistikaamet
Kui vaadelda eraldi Tallinnat (joonis 24), siis põhja regiooniga võrreldes oli selle piirkonna
kriisijärgne taastumine veidi parem, kuid siiski mitte oluliselt. Samas 2020. aasta alguses oli
näha pigem kasvutrendi. Septembrist alates oli trend uuesti sügavamas languses.
356,492
325,026
400,000 40%
293,309
11%
257,004
350,000 20%
241,684
16%
231,153
203,473
300,000 -60% 0%
180,856
166,031
163,463
162,562
250,000 -64% -20%
143,525
141,388
118,416
200,000 -61% -76% -40%
-85% -84%
150,000 -60%
64,170
-96%
58,503
-97%
42,979
37,952
100,000 -80%
11,041
6,576
50,000 -100%
0 -120%
Jaanuar
Oktoober
Mai
Juuli
Märts
August
Veebruar
Aprill
Juuni
September
2019 T 2020 T Muutus 20/19 T
Joonis 24. Välisturismi muutused Tallinnas 2019–2020 jaanuarist oktoobrini Allikas: Statistikaamet
Lääne regioonis (joonis 25) oli veebruaris välisturistide ööbimiste arvus võrreldes aastataguse
ajaga väike tõus, kuid edaspidine langustrend sarnanes Eesti üldise trendiga. Taastumine ei
olnud nii kiire kui Eestis üldiselt, kuid võrreldes põhja regiooniga siiski kolmandiku võrra
kiirem. Pärnus ja Pärnumaal oli välisturistide ööbimiste arv suurusjärgult sama ja ka muutused
76
sarnased nii omavahel kui ka üldist Eesti trendi järgides. 2020. aasta augustiks saavutas
ööbimiste arv pea poole aasta varasemast arvust, kuid septembrist oli välismaalaste
ööbimiste trend taas languses.
149,232
160,000 40%
106,674
140,000 1% 20%
15%
94,546
120,000 0%
71,092
70,936
100,000 -20%
61,809
55,642
53,041
47,239
80,000 -52% -50% -40%
-75%
34,009
29,551
28,615
28,207
60,000 -60%
25,743
23,265
-63%
-81%
12,460
-98%
11,632
40,000 -80%
4,580
-98% -92%
1,706
20,000 -100%
762
0 -120%
Jaanuar
Mai
Juuli
August
Oktoober
Juuni
Märts
Veebruar
Aprill
September
2019 2020 Muutus 20/19
Joonis 25. Välisturistide ööbimiste muutused lääne regioonis 2019–2020 jaanuarist oktoobrini.
Allikas: Statistikaamet
Lõuna regioonis (joonis 26) toimus sarnane muutus Eestis üldiselt toimunud välisturistide
ööbimiste arvu muutusega, jäädes veidi madalamaks kui pool 2019. aasta tasemest ning
vähenedes taas alates septembrist.
107,445
120,000 20%
85,953
1% 0%
76,485
100,000
-6%
64,884
-60% -56% -20%
80,000
50,351
45,626
-40%
42,807
41,674
-65%
38,333
37,715
60,000
34,598
32,688
29,960
-75% -60%
29,754
-71% -83%
17,825
40,000
13,264
-97% -96%
11,118
10,550
-80%
2,620
1,207
20,000 -100%
0 -120%
Jaanuar
Juuli
Oktoober
Mai
Märts
August
Juuni
Veebruar
Aprill
September
2019 2020 Muutus 20/19
Joonis 26. Välisturistide ööbimiste muutused lõuna regioonis 2019–2020 jaanuarist oktoobrini.
Allikas: Statistikaamet
Välisriikidest pärit külastajate ööbimiste arv (joonis 4) langes kõikide sihtturgude lõikes
majutusasutustes keskmiselt 65% (3,8-lt miljonilt 1,3-le miljonile), Lätist ja Leedust pärit
külastajate ööbimiste arv vähenes umbes kolmandiku, samas absoluutarvude mõttes on
77
nendest riikidest pärit välisturistide arv aga suhteliselt väike (Lätist veidi enam kui 200 tuhat,
Leedust veidi enam kui 100 tuhat ööbimist 2019. aastal). Soomest pärit külastajate ööbimiste
arv kahanes 60%, Venemaalt 65%. Suurim langus oli Aasiast ja Rootsist pärit külastajate
ööbimiste arvus, vastavalt 88% ja 83%.
Välisriigid Aasia
kokku Soome Venemaa riigid Rootsi Suurbrit. Läti Leedu Muu
0 0%
-47,898
-78,093
-99,940
-117,789
-128,963
-269,927
-276,673
-500,000 -776,753 -20%
-1,000,000
-34% -40%
-1,500,000 -42%
-60%
-2,000,000 -60%
-65% -65%
-72% -79% -80%
-2,500,000
-2,461,793
-83%
-88%
-3,000,000 -100%
arvuline muutus %
Joonis 27. Välismaalaste Eestis ööbimiste arvu muutus 2019–2020 jaanuarist oktoobrini. Allikas:
Statistikaamet
Külastajate ülevaade majutusasutuste tüüpide järgi
Muutused majutusasutusi külastanud turistide arvus majutusasutuste liikide lõikes näitavad,
et kõige rohkem kaotasid COVID-19 esimese laine ajal külastajaid hotellid ja seda pea 100%
ulatuses, kõige väiksem langus oli puhkemajadel, mis jäi 60% ja 70% vahele aprillis ja mais
võrreldes 2020. aastaga (tabel 6). Juunis alanud taastumine oli kõige visam külaliskorteritel ja
hotellidel, puhkemajad ja motellid saavutasid aasta varasemaga võrreldes septembriks pea
sama tulemuse, kuid ülejäänud majutusasutuste liigid kogesid järjekordset langust. Kui
vaadata eraldi siseturistide ja välisturistide majutumist, siis välisturiste septembriks tagasi
eriti ei tulnud, kuid siseturistid majutusid hotellides arvatavasti langenud hindade tõttu pea
viiendiku võrra sagedamini kui aasta varem.
78
Tabel 6. Majutatute arvu muutus 2019–2020 jaanuarist septembrini
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September
Hotellid 4% 7% -62% -94% -76% -2% 28% 18% 22%
Siseturistid
Külalistemajad 2% 3% -56% -78% -64% -33% -7% 11% 3%
Hostelid -22% -7% -50% -82% -71% -52% -26% -19% -26%
Külaliskorter 7% 11% -46% -61% -28% -37% 1% 2% -6%
Muud -16% -24% -48% -63% -62% -36% -9% 0% -10%
Hotellid 16% 9% -64% -100% -98% -84% -58% -62% -81%
Välisturistid
Külalistemajad 1% 37% -64% -98% -97% -81% -56% -53% -73%
Hostelid -29% 10% -66% -96% -96% -88% -77% -71% -81%
Külaliskorter 5% 16% -57% -97% -95% -85% -56% -63% -81%
Muud -19% -37% -76% -95% -97% -78% -57% -45% -59%
Hotellid 11% 8% -63% -97% -91% -62% -36% -38% -51%
Motellid jms 7% 0% -59% -76% -74% -48% -31% -18% -17%
Külalistemajad 2% 9% -58% -85% -76% -50% -27% -10% -20%
Hostelid -25% -3% -56% -87% -82% -64% -46% -38% -49%
Kokku
Puhkemaja -19% -25% -38% -67% -61% -36% -19% -3% 2%
Külaliskorter 5% 14% -54% -88% -82% -74% -43% -49% -61%
Kodumajutus -36% -28% -71% -80% -72% -48% -26% 0% -32%
Laagrid, haagis-
suvilate jmt platsid -9% -29% -67% -63% -81% -54% -23% -16% -42%
Allikas: Statistikaamet
Tubade täituvuse ülevaade on sise- ja välisturistide kohta ühiselt koostatud ja on selgelt näha
(tabel 7), et tubade täituvus aprillis langes enamasti vähemalt 90% võrreldes aasta
varasemate arvudega. Vaid Põlva, Jõgeva, Rapla ja Järva maakonnad suutsid oma
majutusasutuste tubade täituvust hoida 50–60%-lise languse juures. Mais olid tulemused
veidi paremad. Taastumine algas juunis, kuigi Tallinnas ja Viljandi maakonnas oli olukord
kehvem ka juunis.
79
Tabel 7. Tubade täituvuse muutus 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga
Jaanuar Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Sept Okt
Kogu Eesti -3% 3% -56% -91% -84% -58% -34% -34% -46% -47%
Pärnu mk -9% -3% -59% -91% -84% -35% -18% -18% -34% -20%
..Pärnu linn -7% 2% -59% -91% -85% -35% -18% -19% -33% -18%
Ida-Viru mk -7% -7% -60% -92% -80% -23% -11% -15% -34% -34%
Tartu mk 5% 5% -56% -91% -83% -58% -24% -27% -40% -44%
..Tartu linn 2% 8% -57% -93% -84% -59% -23% -29% -42% -43%
Võru mk 0% -9% -46% -87% -62% -37% 4% -2% 7% 6%
Lääne mk 13% 13% -46% -81% -74% -26% -15% -16% -14% 4%
Lääne-Viru mk 8% 8% -46% -82% -68% -45% -31% -25% -26% -16%
Valga mk -24% -30% -60% -90% -77% -43% -8% -18% -29% -42%
Hiiu mk -30% -30% -43% -90% -57% -35% -5% 19% -19% -27%
Saare mk 10% 24% -60% -83% -86% -43% -22% -7% -61% -62%
Harju mk 0% 7% -58% -93% -90% -76% -53% -54% -63% -65%
..Tallinn 0% 6% -59% -94% -90% -78% -55% -56% 18% 5%
Viljandi mk -6% 44% -32% -63% -44% -22% -20% 6% 38% 20%
Põlva mk 20% -7% -47% -59% -46% -17% -4% 3% 38% 7%
Jõgeva mk -39% -22% -44% -60% -47% -5% -36% 0% 11% -24%
Järva mk 0% 0% 0% -50% -54% -31% 33% 24% -61% -8%
Rapla mk 0% -42% -44% -50% -67% -54% -41% -48% -15% -45%
Allikas: Statistikaamet
80
Töösuhted
Töösuhete andmed on pärit töötamise registrist (TÖR). Statistikaamet tegi väljavõtte, kus on
esitatud iga nädala lõpus vastavas valdkonnas kehtinud töösuhted11.
Turismile omastes valdkondades (EMTAKi koodide alusel, tabel 20. lk 103) moodustasid
aktiivsed töösuhted 2019. aastal kõikide valdkondade töösuhetest 11,9% ning 2020. aastal
11,3%. Turismiga seotud harudes oli aga aktiivseid töösuhteid kõikidest töösuhtest mõlemal
aastal 5%. Seega on kokkuvõttes tegemist üsna suurte harudega, kus töötab märkimisväärne
hulk kõikidest hõivatutest. Nende töösuhete all on siin ja ülejäänud alapeatükis mõeldud kõiki
töösuhteid, mis olid aktiivsed valdkondades, mis kuuluvad turismile omaste ja turismiga
seotud harude alla. Samas on oluline tähele panna, et nendes tegevusalades on tavaliselt
hõlmatud nii külastajate kui ka kohalike elanike teenindus, seega ei ole kogu tööhõive nendes
tegevusalades otseselt turismiga seotud. 2019. aastal oli turismile omastes harudes
keskmiselt kokku 87 824 töösuhet, 2020. aastal 81 796 töösuhet (muutus seega -6,9%).
Siinkohal on oluline tähele panna, et tegemist ei ole terve aasta andmetega, kuivõrd uuringu
tegemise ajal ei olnud 2020. aasta veel lõppenud. Töösuhete arvus on oluline märkida, et
perioodil märts–juuni oli tööandjatel võimalik taotleda Eesti Töötukassalt töötasu hüvitist,
mille saamise üks tingimus oli see, et tööandja ei võinud töösuhet teatud aja jooksul lõpetada
ega töötajat koondada. See tähendab, et tõenäoliselt võis 2020. aasta lõpuks turismile
omastes harudes olla veelgi vähem töösuhteid. Töötukassa hüvitise kasutamist kirjeldatakse
alapeatüki lõpus.
Järgnevalt (joonis 28) on näha töösuhete arvu muutumist, kui võrrelda omavahel 2019. ja
2020. aastat.
11
Tegemist on kõikide kehtinud töösuhetega (töötajate arv, kellele on tehtud väljamakseid – erineb
tööjõukuludest, mida saab välja võtta TSD baasil). See tähendab, et mõni inimene võib olla arvesse läinud mitu
korda, kuna inimesel võib olla samal ajal mitu kehtivat töösuhet.
81
1000
0
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
-1000
-2000
-3000
-4000
-5000
-6000
Majutus Toitlustus
Transport Muud turismile omased majandusharud kokku
Turismiga seotud majandusharud
Joonis 28. Töösuhete arvu muutus 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga. Allikas: Statistikaamet
Tulemuste paremaks esitamiseks on andmetest moodustatud nelja nädala pikkused
perioodid, et tulemusi saaks 2019. ja 2020. aasta lõikes võrrelda, kokku on välja toodud 12
nelja nädala pikkust perioodi mõlemal aastal (tabel 8).
Kõige suuremad on töösuhete muutused majutuse, toitlustuse, reisibüroode ja
reisikorralduse valdkondades. Majutuse ning reisikorralduse valdkondades on töösuhted
vähenenud pea kolmandiku võrra. Toitlustuse valdkonnas on töösuhete arv vähenenud
umbes 15% võrra. Ka teistes valdkondade on näha, et töösuhete arv on muutunud ning
peamiselt vähenenud, kuid mitte nii palju kui kolmes eespool toodud valdkonnas. Oluline on
veel see, et näiteks majutuse ja toitlustuse valdkonnas värvatakse suveperioodidel sageli
täiendavat tööjõudu, kuid võib eeldada, et 2020. aasta suvel lisatööjõudu ei vajatud.
82
Tabel 8. Töösuhete arvu muutus erinevates majandusharudes (EMTAKi koodide alusel) 2019–2020,
nelja nädala pikkused perioodid, %
Periood I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
Muud majandusharud 1,3 1,1 0,9 -0,2 -1,5 -1,7 -1,7 -1,4 -0,7 -0,8 -0,8 -0,8
Majutus -0,1 -0,5 -2,1 -11,8 -20,0 -28,1 -30,2 -27,7 -24,8 -26,9 -28,8 -30,7
Toitlustus 1,0 1,1 -1,1 -9,3 -15,5 -18,7 -18,9 -17,0 -13,5 -13,4 -13,3 -14,6
Elamukinnisvara -1,0 -0,4 -0,6 -1,7 -2,4 -2,5 -1,7 -0,7 -0,2 -0,4 -0,5 -0,1
üürile andmine
Sõitjate muu 2,9 2,3 2,6 -0,2 -2,2 -3,6 -5,0 -5,3 -4,7 -4,4 -4,0 -3,7
maismaavedu
Raudteevedu, 0,2 0,6 1,5 0,1 -2,1 -3,5 -5,8 -9,3 -8,6 -8,6 -10,0 -12,0
veetransport,
õhutransport
Transpordi -0,8 -1,1 -1,5 -2,0 -2,9 -3,5 -4,6 -5,3 -4,7 -4,5 -4,0 -4,2
abitegevused
Rentimine ja 4,8 5,6 6,6 4,2 1,6 -0,2 -1,8 -0,5 -0,5 -1,3 -0,6 -1,4
kasutusrent
Reisibürood ja 6,6 6,7 6,0 0,6 -7,3 -12,1 -15,3 -19,2 -22,0 -27,1 -28,2 -30,1
reisikorraldajad
Loome-, kunsti- ja -1,6 -1,4 -0,6 -3,7 -5,3 -6,3 -8,7 -5,9 -4,0 -3,6 -3,5 -3,4
meelelahutustegevus
Raamatukogude, -1,3 -1,1 -1,1 -2,1 -4,5 -5,2 -5,6 -4,5 -3,1 -3,6 -3,5 -3,1
arhiivide,
muuseumide ja
muude
kultuuriasutuste
tegevus
Turismile omased harud
Hasartmängude ja -6,1 -3,7 -4,2 -6,3 -8,2 -9,2 -10,4 -10,2 -8,6 -8,4 -7,7 -8,2
kihlvedude
korraldamine
Sporditegevus ning 1,6 2,1 1,4 -4,6 -7,4 -7,3 -6,0 -3,9 -0,6 -1,0 -2,3 -2,9
lõbustus- ja vaba aja
tegevused
KOKKU 0,5 0,7 -0,2 -4,9 -8,6 -10,9 -11,7 -10,7 -8,5 -8,7 -8,9 -9,6
Kaubavedu maanteel 0,0 0,0 -0,1 -0,8 -1,6 -1,7 -1,9 -2,1 -1,7 -1,7 -1,3 -0,8
Mootorsõidukite ja 2,7 2,2 1,1 -0,9 -2,6 -2,9 -3,5 -3,7 -3,1 -3,0 -3,3 -3,3
mootorrataste hulgi-
ja jaemüük ning
Turismiga seotud
remont
Muu kutse-, teadus- 6,2 5,1 3,8 2,3 0,5 -0,3 1,0 1,6 2,2 2,5 2,8 3,2
ja tehnikaalane
tegevus
KOKKU 1,8 1,5 0,9 -0,4 -1,7 -1,9 -2,1 -2,2 -1,7 -1,6 -1,5 -1,2
Allikas: Statistikaamet
83
Hinnanguliselt ei ole kõik töösuhted turismile omastes majandusharudes seotud ainuüksi
turismiga. Eesti Statistikaamet12 on leidnud, et konkreetselt turismiga seotult vähenesid
töösuhted 2020. aasta detsembri lõpus võrreldes 2019. aasta detsembri lõpuga järgmiselt:
• majutus: -2330 töösuhet (-34,38%);
• toitlustus: -2015 töösuhet (-18,53%);
• enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus: +10 töösuhet (+0,9%);
• kultuuritegevus: -73 töösuhet (-3,87%);
• transport (raudteevedu, veetransport, õhutransport): -94 töösuhet (-12%);
• rentimine ja kasutusrent: -8 töösuhet (-4,26%);
• reisibürood ja reisikorraldajad13: -750 töösuhet (-32,82%);
• sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused: -14 töösuhet (-2,92%);
• sõitjate muu maismaavedu: -70 töösuhet (-4,76%);
• transpordi abitegevused: -5 töösuhet (-4,28%).
Lõuna piirkond
Vaadates detailsemalt piirkondade ja tööandjate suuruse kaupa töösuhete muutust, siis lõuna
piirkonnas kokku vähenes kõige enam töösuhteid majutuse valdkonnas: kõige enam kuni
20,7% võrreldes aastataguse ajaga14, majutusele järgnes toitlustus (kuni -17,9%) (joonis 29).
Detailsemas väljavõttes on näha töösuhete muutus valdkondade15 ja tööandja suuruse järgi.
Kõige rohkem on vähenenud töösuhete arv majutuse ning toitlustuse valdkonnas sõltumata
12
Leesment, M. Kui palju on turismisektor kaotanud käibes ja töösuhete arvus? Täiendatud uute andmetega
(2021) https://www.stat.ee/et/uudised/kui-palju-turismisektor-kaotanud-kaibes-ja-toosuhete-arvus
13
Uuringus on käsitletud reisibüroode ja reisikorraldajatena ettevõtteid EMTAKi koodiga N79 - reisibüroode ja
reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus. N79 hõlmab lisaks reisibüroode ja
reisikorraldajate tegevusele (koodiga N791) ka jaotust N799 “muu reserveerimine ja sellega seotud tegevus“,
kes ei tegele reisiteenuste osutamisega ning ei ole kriisis nii tõsiselt pihta saanud.
14 Seoses Statistikaameti konfidentsiaalsusnõuetega olid erineva suurusega tööandjate kaupa
tegevusvaldkonnad erinevalt agregeeritud. Erinevate valdkondade omavaheliseks võrdlemiseks koostati üsna
laiad valdkonnad. Turismiga seotud kokku: mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont,
muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, kaubavedu maanteel. Transport: transpordi abitegevused, sõitjate
linnadevaheline raudteevedu, veetransport, õhutransport ja sõitjate muu maismaavedu. Ülejäänud turismile
omased kokku: rentimine ja kasutusrent, elamukinnisvara üürileandmine, reisibürood ja reisikorraldajad, loome-
, kunsti- ja meelelahutustegevus, sporditegevus ning lõbustus ja vaba aja tegevused; raamatukogude, arhiivide,
muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus, hasartmängude ja kihlvedude korraldamine.
15
Seoses Statistikaameti konfidentsiaalsusnõuetega olid erineva suurusega tööandjate kaupa
tegevusvaldkonnad erinevalt agregeeritud. Seal, kus võimalik, on jäetud alles võimalikult täpne
tegevusvaldkond. Mõned valdkonnad on siiski liidetud. Turismiga seotud majandusharud: mootorsõidukite ja
mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont, muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, kaubavedu
maanteel. Transport: transpordi abitegevused, sõitjate linnadevaheline raudteevedu, veetransport,
õhutransport ja sõitjate muu maismaavedu. Kõik vaba aja tegevused, kultuur: loome-, kunsti- ja
meelelahutustegevus, sporditegevus ning lõbustus ja vaba aja tegevused, raamatukogude, arhiivide,
muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus, hasartmängude ja kihlvedude korraldamine. Ülejäänud
turismile omased kokku: reisibürood ja reisikorraldajad, elamukinnisvara üürileandmine. See kehtib nii lõuna
piirkonna kui ka teiste piirkondade kohta.
84
ettevõtte suurusest. Eriolukorra alguses vähenes enam töösuhete arv väikeettevõtetes16
(kuni 10 töötajat) ning suurtes ettevõtetes (üle 50 töötaja). Samas on näiteks majutuse
valdkonnas lõuna piirkonnas töötajad jagunenud erineva suurusega ettevõtetes üsna
sarnaselt. 2020. aasta viimasel perioodil töötas kuni 10 töötajaga majutusettevõttes 31,9%,
11–50 töötajaga ettevõttes 31,9% ning suuremates ettevõtetes 34,5% kogu lõuna piirkonna
majutuse valdkonna töötajatest. Toitlustuse valdkonnas töötas ligi 85% kogu valdkonna
töötajatest väikeettevõtetes või 11–50 töötajaga ettevõtetes. Teistes turismile omastes või
turismiga seotud valdkondades on muudatused väiksemad, kuid töösuhete arv on vähenenud
pea kõikides valdkondades (tabel 9).
Töösuhete absoluutne muutus
500
0
-500
-1000
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
Turismiga seotud kokku Majutus
Toitlustus Transport
Ülejäänud turismile omased kokku
Töösuhete suhteline muutus
10.0
0.0
-10.0
-20.0
-30.0
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
Turismiga seotud kokku Majutus
Toitlustus Transport
Ülejäänud turismile omased kokku
Joonis 29. Töösuhete absoluutne ja suhteline muutus 2019–2020 lõuna piirkonnas. Allikas:
Statistikaamet
16
Selles analüüsis lähtume uurimismeeskonna loodud ettevõtete jaotusest, kus väikesed ettevõtted on kuni 10
töötajaga ettevõtted, keskmised ettevõtted on 11–50 töötajaga ettevõtted ning suured ettevõtted on üle 50
töötajaga ettevõtted.
85
Tabel 9. Töösuhete muutus valdkondade ja tööandja suuruse järgi lõuna piirkonnas 2019–2020, %
Periood I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
Kuni 10 töötajaga tööandjad
Turismiga 1,1 0,6 0,1 -2,1 -3,9 -4,1 -2,8 -2,2 -1,1 -0,9 0,2 1,7
seotud:
Majutus -2,4 -3,4 -2,7 -8,6 -13,3 -16,3 -17,6 -16,4 -11,4 -10,3 -12,2 -13,4
Toitlustus 1,5 1,4 1,0 -5,8 -12,9 -17,8 -16,4 -11,9 -6,9 -5,9 -4,9 -3,7
Transport 11,1 11,1 10,1 6,1 3,7 0,6 -1,2 1,8 8,1 10,8 11,5 9,4
Reisibürood ja 8,4 7,9 6,0 2,3 -2,2 -7,6 -6,9 -10,1 -15,9 -28,6 -31,4 -34,5
reisikorraldajad
Kõik vaba aja 1,8 2,4 0,9 -2,4 -5,0 -4,8 -7,3 -2,3 6,9 -0,7 -2,3 -3,7
tegevused,
kultuur
Elamukinnisvara -0,2 0,1 -0,4 -2,2 -3,3 -3,0 -2,7 -1,6 0,1 0,4 0,6 0,7
üürileandmine
Rentimine ja 12,9 11,3 7,7 3,1 1,0 3,0 0,8 -0,2 3,2 4,9 8,6 9,3
kasutusrent
11–50 töötajaga tööandjad
Turismiga 1,9 1,5 -2,2 -2,8 -3,7 -4,8 -5,7 -5,9 -6,4 -6,3 -6,9 -5,8
seotud:
Majutus 5,2 4,2 1,5 -6,2 -12,1 -18,1 -19,9 -14,8 -10,9 -14,1 -15,8 -15,9
Toitlustus 10,6 9,2 4,9 -5,9 -14,3 -19,4 -20,6 -17,9 -14,6 -15,5 -17,0 -18,0
Transport -39,5 -37,8 -15,6 -10,4 -12,2 -10,4 -3,0 -0,4 -5,6 -11,6 -11,7 -12,7
Reisibürood ja 0,0 13,0 11,0 1,7 -7,9 -14,3 -14,5 -26,6 -14,3 -25,2 -27,0 -31,6
reisikorraldajad
Vaba aeg, -1,6 -2,4 -1,5 -2,9 -7,0 -3,6 -1,6 -1,8 -1,1 -3,7 -4,9 -4,4
kultuur
Elamukinnisvara 7,7 7,5 3,6 1,2 -3,6 -5,5 -4,1 -2,3 -1,8 -5,0 -6,7 -4,6
üürileandmine
Rentimine ja 6,2 4,3 4,4 3,5 -2,1 -2,8 -1,3 1,6 0,4 -0,6 0,6 0,9
kasutusrent
Üle 50 töötajaga tööandjad
Turismiga 3,7 3,9 3,4 1,1 -0,8 -0,3 -2,7 -4,1 -5,3 -6,5 -8,0 -7,2
seotud:
Majutus -1,7 -1,1 -3,2 -13,8 -20,5 -26,3 -24,6 -18,6 -14,0 -14,4 -12,5 -12,3
Toitlustus 19,5 17,4 12,6 3,1 -6,0 -13,2 -13,4 -8,0 -2,9 3,6 8,5 13,6
Transport 4,1 4,5 6,3 3,8 2,6 0,4 2,4 2,8 -0,9 -3,1 -4,0 -3,8
Kõik vaba aja 3,4 2,7 1,6 0,0 -2,3 -4,4 1,6 0,4 -3,7 -4,9 -3,5 -4,6
tegevused,
kultuur
Rentimine ja 16,2 14,8 8,9 7,6 5,3 3,9 2,9 3,6 2,6 0,0 -1,8 0,5
kasutusrent
Ülejäänud 1,5 -1,1 -1,8 -2,2 -4,0 -1,9 -2,6 -4,8 -5,2 -11,8 -10,6 -9,7
turismile
omased kokku
Allikas: Statistikaamet
86
Lääne piirkond
Lääne piirkonnas kokku vähenes kõige rohkem töösuhete arv majutuse valdkonnas (kuni
26,5%), sellele järgnes toitlustus (22,1%). Nii majutuses kui ka toitlustuses hakkasid
töösuhete arvud taastuma pärast 6. perioodi (neljanädalased perioodid), sealjuures
taastusid töösuhted enam toitlustuse valdkonnas. Pärast 9. perioodi aga vähenesid
töösuhted nii majutuses kui ka toitlustuses uuesti, samas ei olnud langus nii suur kui
kevadisel perioodil (joonis 30).
Töösuhete absoluutne muutus
200
100
0
-100
-200
-300
-400
-500
-600
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
Turismiga seotud kokku Majutus
Toitlustus Transport
Ülejäänud turismile omased kokku
Töösuhete suhteline muutus
5.0
0.0
-5.0
-10.0
-15.0
-20.0
-25.0
-30.0
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
Turismiga seotud kokku Majutus
Toitlustus Transport
Ülejäänud turismile omased kokku
Joonis 30. Töösuhete absoluutne ja suhteline muutus 2019–2020 lääne piirkonnas. Allikas:
Statistikaamet
Detailsemas väljavõttes on näha töösuhete muutus valdkondade ja tööandja suuruse järgi.
Kõige rohkem on vähenenud töösuhete arv majutuse valdkonnas 11–50 töötajaga tööandjate
seas. Kogu perioodi jooksul olulist taastumist ei tulnudki. Märkimisväärselt vähenes
töösuhete arv ka majutuse valdkonnas ettevõtetes, kus töötab üle 50 töötaja, kuid selles
suurusgrupis töösuhete arv mõnevõrra suveperioodil taastus. Oluline on veel märkida, et
umbes 40% kogu lääne piirkonna majutusettevõtete töötajatest töötabki just 11–50 töötajaga
87
tööandjate juures. Teistes turismile omastes või turismiga seotud valdkondades on
muudatused väiksemad, kuid töösuhete arv on vähenenud pea kõikides valdkondades (tabel
10).
Tabel 10. Töösuhete muutus valdkondade ja tööandja suuruse järgi lääne piirkonnas 2019–2020, %
Periood I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
Kuni 10 töötajaga tööandjad
Turismiga seotud 1,0 0,8 0,9 0,5 -0,5 -0,4 -0,1 1,0 2,0 1,2 2,4 3,0
majandusharud
Majutus 1,2 1,6 3,1 -1,2 -7,4 -18,4 -16,9 -15,2 -9,8 -9,1 -9,4 -9,0
Toitlustus -4,9 -4,4 -6,6 -13,7 -21,2 -24,6 -18,0 -12,3 -2,9 -6,9 -4,3 -4,6
Transport -2,9 -5,1 -6,4 -9,2 -13,6 -14,0 -14,5 -17,0 -17,3 -13,8 -12,4 -11,0
Reisibürood ja -4,6 -6,9 -9,5 -12,9 -16,2 -19,1 -27,9 -25,2 -25,6 -32,8 -36,1 -38,6
reisikorraldajad
Kõik vaba aja -3,1 -3,0 -0,1 -3,2 -3,9 -3,2 -5,5 -3,3 2,4 5,8 3,9 4,4
tegevused, kultuur
Elamukinnisvara -1,8 -0,9 -1,3 -1,6 -1,1 0,4 1,8 1,9 -0,2 0,5 1,9 2,9
üürileandmine
Rentimine ja 14,4 14,8 12,1 11,8 14,7 10,9 6,9 8,9 7,5 3,1 0,4 5,4
kasutusrent
11–50 töötajaga tööandjad
Turismiga seotud -5,8 -9,3 -8,0 -5,8 -7,2 -7,4 -8,6 -7,7 -6,2 -5,5 -4,9 -4,5
majandusharud
Majutus -11,0 -12,7 -17,1 -25,5 -36,3 -37,3 -28,4 -25,3 -23,8 -28,6 -29,0 -28,1
Toitlustus 6,1 5,4 4,7 -5,5 -16,6 -20,8 -15,7 -14,0 -9,9 -14,1 -12,0 -12,4
Transport 9,8 7,4 -3,0 -13,6 -16,6 -12,5 -8,8 -13,6 -12,6 -7,6 -9,6 -10,8
Kõik vaba aja 12,7 11,4 10,9 6,7 0,1 -6,3 -0,7 -0,5 -1,7 -0,3 -2,5 -2,9
tegevused, kultuur
Elamukinnisvara 10,4 8,8 4,7 4,0 0,0 11,7 64,7 76,2 57,8 38,5 30,1 32,5
üürileandmine
Ülejäänud turismile 8,7 10,4 4,2 1,4 -2,7 -9,3 -11,9 -12,9 -10,6 -9,5 -12,8 -16,6
omased kokku
Üle 50 töötajaga tööandjad
Turismiga seotud 1,7 1,7 1,5 0,4 -0,3 -1,6 -2,6 -4,2 -3,1 -4,0 -3,5 -4,6
majandusharud
Majutus -7,1 -5,6 -10,3 -19,5 -22,9 -24,5 -20,0 -13,6 -9,9 -11,6 -13,7 -13,6
Toitlustus 31,9 30,3 25,9 9,5 -1,9 -3,0 -7,7 -7,7 -4,1 0,3 -0,3 -0,9
Transport 2,1 2,6 3,1 0,5 -2,2 -2,2 -2,2 -3,1 -3,4 -3,6 -3,4 -3,0
Kõik vaba aja -4,1 -2,2 4,4 4,0 -1,3 -2,9 -4,8 -1,2 9,1 7,3 4,8 2,4
tegevused, kultuur
Rentimine ja -5,6 -5,6 -9,1 -5,1 -5,9 -3,6 -4,8 -8,2 -7,7 -8,6 -6,6 -5,9
kasutusrent
Ülejäänud turismile 5,3 2,3 6,1 3,8 3,0 2,3 3,1 2,3 -0,8 -3,0 -3,0 -3,8
omased kokku
Allikas: Statistikaamet, väljavõte TÖR-ist
88
Põhja piirkond
Põhja piirkonnas kokku vähenesid töösuhted kõige enam majutuses (19,9%) ning toitlustuses
(17,3%). Suveperioodil (pärast 6. perioodi) hakkasid veidi taastuma töösuhted toitlustuses,
majutuse valdkonnas oli väikest taastumist näha pärast 8. perioodi, kuid seejärel töösuhete
arv taas vähenes (joonis 31).
Töösuhete absoluutne muutus
500
0
-500
-1000
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
Turismiga seotud kokku Majutus
Toitlustus Transport
Ülejäänud turismile omased kokku
Töösuhete suhteline muutus
10.0
5.0
0.0
-5.0
-10.0
-15.0
-20.0
-25.0
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
Turismiga seotud kokku Majutus
Toitlustus Transport
Joonis 31. Töösuhete absoluutne ja suhteline muutus 2019–2020 põhja piirkonnas. Allikas:
Statistikaamet
Detailsemas väljavõttes on näha töösuhete muutus valdkondade ja tööandja suuruse järgi.
Kuni kümne töötajaga tööandjate seas vähenes enim reisibüroode ja reisikorraldajate
töösuhete arv, samas on tegemist kogu töötajate arvu poolest üsna väikese valdkonnaga.
2019. aastal töötas valdkonnas kokku keskmiselt 170 töötajat. Majutuse ja toitlustuse
valdkonnas oli muutus väiksem. Siiski on oluline märkida, et põhja piirkonnas töötas 2020.
aasta viimasel perioodil majutuse valdkonnas väikeettevõtetes umbes 13% kogu valdkonna
töötajatest, toitlustuse valdkonnas umbes 34% kogu valdkonna töötajatest. Suuremate
ettevõtete puhul on aga näha, et kõige enam vähenes töösuhete arv just majutuse
valdkonnas. Toitlustuse valdkonnas vähenes kõige enam töösuhete arv üle 50 töötajaga
tööandjate juures, kus töötas umbes 16% kogu valdkonna töötajatest (tabel 11).
89
Tabel 11. Töösuhete muutus valdkondade ja tööandja suuruse järgi põhja piirkonnas 2019–2020, %
Periood I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
Kuni 10 töötajaga tööandjad
Turismiga 2,7 3,4 3,2 1,9 0,6 0,5 -0,1 -0,6 0,2 0,5 1,1 1,2
seotud:
Majutus 16,5 17,7 14,2 7,3 1,5 -5,7 -11,4 -12,2 -5,9 -6,0 -7,2 -7,7
Toitlustus -4,1 -5,7 -7,5 -14,5 -19,1 -19,4 -18,5 -16,6 -12,6 -12,7 -10,8 -11,2
Transport 0,7 -1,4 -2,8 -5,4 -7,9 -8,5 -8,3 -8,1 -7,7 -6,6 -5,5 -4,3
Reisibürood ja -6,0 -4,3 -7,2 -13,8 -10,6 -11,5 -14,8 -16,7 -15,5 -24,4 -25,7 -24,5
reisikorraldajad
Kõik vaba aja -3,2 -2,7 -2,2 -6,1 -7,6 -5,9 -8,0 -2,5 0,5 0,9 -0,5 0,4
tegevused,
kultuur
Elamukinnisvara -0,6 1,3 0,0 -2,8 -3,9 -4,5 -3,7 -2,3 -1,7 -2,8 -3,1 -3,1
üürileandmine
Rentimine ja 0,4 4,2 6,2 5,3 3,8 3,8 3,8 6,7 6,8 9,1 9,8 10,8
kasutusrent
11–50 töötajaga tööandjad
Turismiga 3,6 2,7 2,4 1,7 -0,4 -1,2 -1,7 -2,1 -2,0 -2,1 -2,7 -2,5
seotud:
Majutus -6,1 -6,7 -6,7 -13,8 -19,3 -24,4 -27,2 -26,4 -21,0 -27,4 -31,2 -31,0
Toitlustus 7,2 5,7 3,2 -3,2 -7,4 -13,8 -12,8 -9,8 -7,8 -7,0 -6,7 -9,6
Transport 0,3 0,1 -1,8 -2,7 -4,7 -4,0 -2,6 -0,2 0,0 -0,9 -1,3 -2,6
Kõik vaba aja 2,4 3,0 3,5 -0,7 -2,9 -5,6 -5,4 -1,9 1,4 -0,2 -1,6 -2,0
tegevused,
kultuur
Elamukinnisvara -2,5 -4,4 -5,0 -5,6 -7,7 -8,5 -11,1 -11,7 -10,0 -13,8 -14,6 -15,6
üürileandmine
Ülejäänud 10,7 18,0 35,7 41,3 47,1 47,1 41,8 45,4 44,8 39,3 34,9 23,1
turismile
omased kokku
Üle 50 töötajaga tööandjad
Turismiga 3,0 2,9 2,6 0,8 -1,6 -2,6 -3,5 -3,7 -3,5 -3,4 -2,8 -3,0
seotud:
Majutus 5,2 2,6 1,2 -6,8 -12,6 -18,4 -21,3 -20,8 -19,7 -19,8 -19,4 -20,4
Toitlustus 23,1 17,5 10,9 -0,9 -11,1 -17,8 -19,4 -16,7 -12,3 -9,8 -9,1 -10,3
Transport 3,5 3,3 2,8 2,5 2,5 1,6 -1,0 -2,5 -1,8 -1,4 -1,0 -1,7
Kõik vaba aja -0,5 -1,6 -0,5 -1,2 -1,8 -2,4 -4,0 -6,3 -5,9 -5,6 -6,0 -5,3
tegevused,
kultuur
Ülejäänud 5,0 3,3 3,4 -0,5 -4,6 -6,7 -9,0 -10,6 -11,7 -13,4 -14,4 -15,1
turismile
omased kokku
Allikas: Statistikaamet
90
Tallinna linn
Tallinnas vähenes töösuhete arv absoluutnumbrites kõige enam toitlustuse valdkonnas, kus
kõige keerulisemal ajal oli kokku 2764 töösuhet vähem võrreldes 2019. aastaga. Suhteliselt
vähenes kõige enam majutuse valdkonnas töösuhete arv. Erinevalt teistest Eesti
piirkondadest ei ole majutuse valdkonna töösuhete arv eriti taastunud (joonis 32).
Töösuhete absoluutne muutus
1000
0
-1000
-2000
-3000
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
Turismiga seotud kokku
Majutus
Töösuhete suhteline muutus
10.0
0.0
-10.0
-20.0
-30.0
-40.0
-50.0
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
Turismiga seotud kokku
Majutus
Toitlustus
Joonis 32. Töösuhete absoluutne ja suhteline muutus 2019–2020 Tallinna linnas. Allikas:
Statistikaamet
Detailsemas väljavõttes on näha töösuhete muutus valdkondade ja tööandja suuruse järgi.
Tallinna linnas on näha, et kuni 10 töötajaga ettevõtete ja 11–50 töötajaga ettevõtete seas on
kõige enam vähenenud töösuhete arv majutuse, toitlustuse valdkonnas ning reisibüroode ja
reisikorraldusega tegelevates ettevõtetes. Oluline on veel märkida, et üheski neist
valdkondadest ei ole perioodi lõpus väga suurt paranemist olnud. Suurtes ettevõtetes
vähenes kõige enam töösuhete arv majutuse valdkonnas (tabel 12).
91
Tabel 12. Töösuhete muutus valdkondade ja tööandja suuruse järgi Tallinna linnas 2019–2020, %
Periood I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
Kuni 10 töötajaga tööandjad
Turismiga seotud : 0,3 0,0 -0,6 -2,1 -2,3 -1,6 -1,0 -0,4 0,2 0,9 1,0 1,3
Majutus -3,9 -4,8 -4,2 -11,2 -17,4 -21,6 -25,7 -23,5 -18,7 -16,2 -16,1 -15,8
Toitlustus -12,0 -11,3 -12,2 -19,0 -21,3 -20,4 -19,8 -18,4 -16,1 -14,4 -12,0 -11,7
Transport -4,0 -6,1 -7,1 -11,4 -13,4 -15,9 -19,2 -21,0 -20,5 -20,3 -19,9 -20,9
Reisibürood ja 10,2 8,6 7,9 1,9 -8,9 -14,7 -17,8 -22,4 -24,6 -27,6 -28,6 -31,5
reisikorraldajad
Kõik vaba aja tegevused, 4,2 3,0 1,6 -4,6 -6,1 -7,0 -4,2 -1,7 -0,6 -3,1 -3,9 -4,5
kultuur
Elamukinnisvara -2,1 -1,6 -0,5 -1,2 -0,9 -1,3 -0,9 0,4 0,7 0,5 0,7 1,4
üürileandmine
Rentimine ja kasutusrent 1,3 0,3 -1,3 -4,8 -7,8 -12,0 -13,2 -11,0 -9,6 -11,1 -7,8 -7,6
11–50 töötajaga tööandjad
Turismiga seotud: 3,4 3,1 2,5 0,5 -0,8 -1,6 -2,2 -2,8 -2,3 -2,0 -2,3 -2,7
Majutus 7,2 7,6 6,2 -14,0 -30,2 -37,7 -36,3 -27,9 -24,9 -26,4 -30,1 -30,8
Toitlustus 5,1 6,1 2,2 -8,0 -16,5 -20,2 -21,4 -21,1 -18,6 -20,4 -22,0 -25,3
Transport -0,1 -0,1 -0,6 -2,4 -5,9 -7,3 -7,5 -8,3 -7,8 -9,4 -9,2 -9,0
Reisibürood ja 3,8 4,5 5,4 1,3 -15,9 -23,6 -27,4 -26,4 -28,1 -29,9 -29,9 -30,7
reisikorraldajad
Kõik vaba aja tegevused, -0,6 -0,4 -0,9 -9,5 -12,3 -13,0 -14,8 -11,6 -9,4 -5,0 -5,2 -5,0
kultuur
Elamukinnisvara -1,8 -1,1 -2,1 -3,7 -5,1 -5,3 -4,9 -4,4 -2,5 -1,4 -4,6 -5,1
üürileandmine
Rentimine ja kasutusrent 6,3 11,3 18,1 13,0 7,6 5,6 3,2 3,4 -1,3 -1,4 -2,1 -4,6
Üle 50 töötajaga tööandjad
Turismiga seotud: 2,1 1,4 1,2 -0,2 -2,1 -2,4 -2,9 -3,6 -3,5 -4,5 -5,2 -6,0
Majutus -2,3 -2,5 -4,1 -14,0 -23,3 -36,5 -44,1 -44,3 -42,3 -45,7 -48,9 -54,5
Toitlustus 2,3 3,5 2,7 -3,9 -8,2 -13,4 -18,9 -18,3 -13,8 -10,3 -13,5 -17,4
Transport 1,6 1,2 1,0 0,1 -1,1 -2,2 -4,8 -6,6 -5,9 -5,7 -5,5 -5,6
Reisibürood ja 7,9 9,6 9,6 4,5 -0,2 -3,4 -6,9 -13,0 -19,1 -26,2 -27,2 -29,0
reisikorraldajad
Kõik vaba aja tegevused, -4,1 -1,5 -2,0 -4,9 -7,2 -7,1 -8,3 -9,1 -6,8 -5,0 -4,4 -4,1
kultuur
Ülejäänud turismile omased -0,9 -0,5 -0,5 1,0 -1,0 -0,5 -1,7 -1,3 1,0 3,1 4,2 3,9
kokku
Allikas: Statistikaamet
Tööjõukulud
Tööjõukulude aluseks on MTA tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse
ning töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) andmete alusel. Uuringu tegemise ajaks olid
andmed kättesaadavad kuni 2020. aasta oktoobri kohta.
Kõikides valdkondades on näha, et tööjõukulu ühe töötaja kohta vähenes kõige enam aprillis,
mais ning juunis. See on ka ootuspärane, kuna sel perioodil oli võimalik taotleda Töötukassalt
töötasu hüvitist, mille üheks tingimuseks oli see, et töötajatel vähenes töötasu vähemalt 30%
võrra. Enim vähenes töötasu majutuses, toitlustuses ning reisibüroode ja reisikorraldajate
tegevusvaldkonnas – need olid ka valdkonnad, mis kannatasid piirangute tõttu kõige enam
(tabel 13).
92
Tabel 13. Tööjõukulu muutus töötaja kohta 2019–2020, %
Periood jaan. veebr. märts apr. mai juuni juuli aug. sept. okt.
Turismile omased
Majutus 6,3 6,8 13,2 -18,3 -56,6 -42,6 -23,3 0,4 4,6 3,1
Toitlustus 7,4 8,3 6,8 -37,3 -56,9 -28,8 -10,5 2,3 2,9 2,0
Elamukinnisvara
üürileandmine 5,2 3,3 5,2 3,3 -7,9 -3,0 6,7 2,5 6,1 6,2
Sõitjate muu maismaavedu 11,0 11,4 14,1 2,3 -7,1 -4,8 -4,9 -0,1 1,0 4,0
Raudteevedu, veetransport,
õhutransport 7,5 -33,4 8,0 5,6 -30,4 -33,8 -3,5 2,4 7,4 5,3
Transpordi abitegevused 6,1 10,9 -14,0 17,3 -8,3 -9,8 3,1 1,3 4,4 3,5
Rentimine ja kasutusrent 0,7 5,6 4,4 2,9 -9,7 -18,4 -7,2 1,7 4,7 8,4
Reisibürood ja
reisikorraldajad 8,0 7,0 8,6 -2,9 -43,4 -33,4 -14,1 3,5 15,4 4,6
Loome-, kunsti- ja
meelelahutustegevus 10,7 3,6 7,0 -15,0 -16,1 1,7 -2,0 20,2 -2,6 15,4
Raamatukogude, arhiivide,
muuseumide ja muude
kultuuriasutuste tegevus 2,2 4,9 16,5 -7,0 -23,1 -30,9 11,1 0,6 11,4 12,4
Hasartmängude ja
kihlvedude korraldamine 7,8 7,6 8,3 -8,0 -29,6 -17,4 4,8 10,5 9,1 27,7
Sporditegevus ning
lõbustus- ja vaba aja
tegevused 11,3 6,5 9,9 -29,8 -43,1 -13,6 3,9 6,0 5,7 7,3
Turismiga seotud majandusharud
Kaubavedu maanteel 7,8 5,9 6,9 2,9 -9,1 -9,4 1,2 2,2 2,9 4,5
Mootorsõidukite ja
mootorrataste hulgi- ja
jaemüük ning remont 8,5 7,5 7,0 -1,6 -27,9 -22,1 -3,3 0,7 0,1 1,4
Muu kutse-, teadus- ja
tehnikaalane tegevus 11,8 9,5 12,6 4,8 -6,7 -5,7 2,8 5,7 5,2 6,9
Allikas: Statistikaamet
93
Töötasu hüvitis
Seoses eriolukorra kehtestamisega ning sellest lähtuvalt majandustegevuse vähenemisega
tekkis paljudel tööandjatel raskusi. Tööandjate abistamiseks muudeti tööhõiveprogrammi
ning lisati sellesse uue tööturuteenusena töötasu hüvitis, et aidata tööandjaid, kelle tegevus
oli erakorraliste asjaolude tõttu märkimisväärselt häiritud. Selleks, et tööandja saaks töötajale
taotleda töötasu hüvitist, pidi tööandja vastama vähemalt kahele tingimusele:
• tööandja käive (tulu) on hüvitise taotlemise kuul vähenenud vähemalt 30% võrreldes
eelmise aasta sama kalendrikuuga;
• tööandjal ei ole vähemalt 30%-le töötajatest võimalik anda tööd kokkulepitud ulatuses;
• tööandja on vähemalt 30%-l töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30% ulatuses või
kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärani.
Oluline oli ka see, et töösuhte lõpetamisel hüvitise taotlemise kuul või koondamisel hüvitise
taotlemisele järgneval kuul pidi tööandja hüvitise Töötukassale tagastama.
Töötasu hüvitist oli esialgu võimalik taotleda kuni kahe kalendrikuu eest perioodil märts–
mai17. Hiljem pikendati taotlemist kuni juunini ning hüvitist võisid taotleda ka need tööandjad,
kes juba olid kahel kuul hüvitist saanud. Samas muudeti hüvitise taotlemise tingimusi
karmimaks: käibe langus pidi olema vähemalt 50%, töötajate koormus või töötasu pidi samuti
vähenema vähemalt 50%. Lisaks sai hüvitist taotleda vaid neile töötajatele, kelle tööleping oli
sõlmitud enne 1. märtsi 2020 ning kellel polnud 12. märtsi seisuga maksuvõlga18.
Järgnevalt tuuakse välja Töötukassa andmetel majutuse, toitlustuse, reisibüroode ja
reisikorraldajate tegevuse ning reisijateveoga19 tegelevate hüvitist taotlenud tööandjate
osakaal kõikidest hüvitise taotlejatest maakondade kaupa.
Majutuse valdkond oli üks esimesi ja suuremaid tegevusalasid, mille toimimist piirangud ja
eriolukord muutsid. Piiride sulgemise tagajärjel ei jõudnud Eestisse välisturistid ning
üleüldised liikumispiirangud tähendasid seda, et ka Eesti inimesed viibisid peamiselt oma
kodudes. Kogu Eestis taotles töötasu hüvitist majutuse valdkonnas perioodil märts–juuni
kokku vastavalt märtsis 171, aprillis 351, mais 225 ja juunis 175 tööandjat. Kõige suurema
osakaalu hüvitise taotlejatest moodustasid majutuse valdkonna ettevõtted Valgamaal, samas
oli näiteks juunikuus selles piirkonnas kõiki hüvitise taotlejaid võrdlemisi vähe. Ka Saaremaal
oli majutuse valdkonna ettevõtjaid hüvitise taotlejate seas üsna palju, mis on ootuspärane,
kuna Saaremaal kehtisid veel rangemad liikumispiirangud kui mujal Eestis. Lisaks on näha, et
väga mitmes piirkonnas oli just juunikuus, kui hüvitise taotlemise nõuded muutusid
17 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/eriolukord/vv_maarus_thp17-20_muut.pdf
18 https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-toetas-tootasu-huvitise-meetme-
pikendamist-juuni-lopuni
19
Reisijateveo alla liigituvad need ettevõtted, kelle põhitegevusalaks on märgitud järgmine EMTAKi kood: 49101,
49311, 49319, 49321, 49391, 39399, 50101, 50301, 51101.
94
rangemaks, majutuse ettevõtete osakaal kõikidest hüvitise taotlejatest kasvanud. Eriti on
seda näha Saaremaal, Pärnumaal ning Läänemaal (joonis 33).
16%
14%
14%
12%
12% 11%
10% 10%
10%
8% 8%
8%
8% 7% 7%
7% 7%7% 7%
6% 6% 6% 6%
6% 5% 5%
4% 4%
4% 4% 4% 4% 4% 3%
4% 3% 3% 3%
4% 3% 3% 3% 3%
2%2% 3% 2%
1% 2% 2% 2%
2% 2% 1%1% 2%2%
2% 2% 1% 1% 1% 1%
0%
Saaremaa
Järvamaa
Pärnumaa
Jõgevamaa
Valgamaa
Võrumaa
Viljandimaa
Harjumaa
Läänemaa
Põlvamaa
Raplamaa
Hiiumaa
Tartumaa
Ida-Virumaa
Lääne-Virumaa
Märts Aprill Mai Juuni
Joonis 33. Hüvitist taotlenud ettevõtted majutuse valdkonnas, osakaal kõigist hüvitise taotlejatest,
%. Allikas: Eesti Töötukassa
Teine suur valdkond, mida erinevad piirangud mõjutasid, oli toitlustus (kohvikud, restoranid,
baarid, ürituste toitlustamine jne). Alates 18.03 ei võinud restoranides, baarides ja kohvikutes
ajavahemikus 22–10 alkohoolseid jooke müüa20. Alates 27.03 suleti kaubanduskeskused ning
sealsetes toitlustusasutustes võis toitu vaid kaasa müüa21. Alates 30.03 kehtestati Saaremaal
viibimiskeeld muu hulgas kõikides toitlustusasutustes, neist võis vaid toitu kaasa osta või koju
tellida22.
Toitlustuse valdkonna ettevõtted taotlesid hüvitist kõige enam esimesel võimalikul
kalendrikuul (märtsis), kõikides maakondades moodustasid toitlustuse valdkonna ettevõtjad
üle 10% kõikidest hüvitise saajatest. Kokku taotles Töötukassalt töötasu hüvitist märtsis 831,
aprillis 1309, mais 688 ja juunis 336 toitlustuse tööandjat (joonis 34).
20 https://www.riigiteataja.ee/akt/317032020006
21 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/eriolukord/pm2047k.pdf
22 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/eriolukord/pm2054k.pdf
95
16% 15%
14%
14% 14%
14% 13% 13% 13%
12%
11% 12% 11% 12%
12% 11% 10% 11%
10% 10% 10% 10% 10%
10% 9%
10% 9% 9%
9% 9% 8%
8% 8% 8% 8% 8% 8% 8% 8% 8%
7% 8%
8% 7% 7% 7% 7% 7%
6% 6%
7% 6% 7% 7% 6%
6% 6% 6% 6%
6% 5% 5%
4% 3%
4% 3%
2%
0%
Järvamaa
Harjumaa
Pärnumaa
Saaremaa
Jõgevamaa
Tartumaa
Valgamaa
Võrumaa
Raplamaa
Viljandimaa
Läänemaa
Põlvamaa
Hiiumaa
Ida-Virumaa
Lääne-Virumaa
Märts Aprill Mai Juuni
Joonis 34. Hüvitist taotlenud ettevõtted toitlustuses, osakaal kõikidest hüvitise taotlejatest. Allikas:
Eesti Töötukassa
Kolmanda valdkonnana pööratakse aruandes tähelepanu reisibüroode ja reisikorraldajate
tegevusele seoses töötasu hüvitise saamisega. Kõige rohkem mõjutasid selle valdkonna
ettevõtteid piiride (nii Eesti kui ka teiste riikide) sulgemised, mistõttu reise ei toimunud.
Reisikorralduse valdkonnas kasvas hüvitise taotlejate osakaal kõikidest valdkondadest
eelkõige juunikuus, kui Eestis oli küll eriolukord lõppenud, kuid lennupiirangud endiselt
kehtisid. Kokku taotles töötasu hüvist märtsis 99, aprillis 208, mais 134 ning juunis 172
ettevõtet (joonis 35).
8% 7%
7% 6% 6%
6% 5%
5% 4%
4% 3% 3%
3% 3%
3% 2%2%2% 2% 2% 2%
2% 1% 1%1% 1%1%1% 1%
1% 1% 1%
1% 1%1%
1%
0%
Järvamaa
Harjumaa
Pärnumaa
Valgamaa
Võrumaa
Saaremaa
Läänemaa
Tartumaa
Hiiumaa
Ida-Virumaa
Lääne-Virumaa
Märts Aprill Mai Juuni
Joonis 35. Hüvitist taotlenud ettevõtted reisikorralduses, osakaal kõikidest hüvitise taotlejatest.
Allikas: Eesti Töötukassa
Reisijateveo valdkonnas oli juunikuus hüvitise taotlejate osakaal kõikidest taotlejatest suurim.
Kuigi juunis oli eriolukord lõppenud, olid inimesed liikumise suhtes pigem ettevaatlikud,
samuti kehtisid lennupiirangud. Mitu riiki, näiteks Soome, andis oma kodanikele ametliku
96
soovituse enne 15. juunit välismaale mitte reisida. Kokku taotles töötasu hüvitist märtsis 129,
aprillis 235, mais 143 ning juunis 127 ettevõtet (joonis 36).
9% 8%
8%
8%
7% 7%
6% 5%
5% 5%
5% 4%
3% 4% 3%
4% 3% 3% 3% 3% 3%
3% 3%
2% 2% 2% 2%2% 3%
3% 2% 2% 2% 2% 1% 2% 2%
2% 2%2%
2%
2% 2% 2% 2% 2% 2% 2% 2% 2%
2% 1% 1% 1% 1%1%
1% 1% 1%
1% 1%
1%
0% Järvamaa
Pärnumaa
Saaremaa
Võrumaa
Harjumaa
Jõgevamaa
Raplamaa
Valgamaa
Viljandimaa
Läänemaa
Põlvamaa
Tartumaa
Hiiumaa
Lääne-Virumaa
Ida-Virumaa
Märts Aprill Mai Juuni
Joonis 36. Hüvitist taotlenud ettevõtted reisijateveos, osakaal kõikidest hüvitise taotlejatest. Allikas:
Eesti Töötukassa
Töötukassa töötasu hüvitise taotlejate seas moodustasid majutus- ja toitlustusettevõtted
kõikidest hüvitise taotlejatest märkimisväärse osa – nende tegevus oli ka
liikumispiirangutest oluliselt häiritud.
Majutuse valdkonnas tegutsevate taotlejate osatähtsus oli suurem juunikuus, kuivõrd sel
ajal olid tingimused taotlemiseks rangemad, võib eeldada, et majutuse valdkonna
ettevõtted olid suurtes raskustes.
97
Kui palju on turismisektor kaotanud käibes?
Turismile omased ja turismiga seotud majandusharude käivete suhteline langus on olnud
suurem kui muudes majandusharudes (joonis 37). Mida turismikesksem on ettevõtete
tegevus, seda suurem on olnud nende käivete langus.
120% 120%
100% 100%
80% 80%
60% 60%
40% 40%
2 3 4 5 6 7 8 9 10
20%
0%
2 3 4 5 6 7 8 9 10
Muud majandusharud Käive majutuses
Käive toitlustuses
Turismile omased majandusharud Käive transpordis
Käive reisikorraldajad
Turismiga seotud majandusharud Käive kultuuri ja spordi alal
Joonis 37. Käibe suhteline muutus turismile omastes, turismiga seotud ja muudes majandusharudes
2020. ja 2019. aasta võrdluses perioodil veebruar–oktoober. Allikas: Statistikaamet
Detailne ülevaade kõigi lõigete käibenumbrite absoluutarvuna on toodud tabelites leheküljel
104 (tabel 21 ja 22). Kõik EMTAKi koodide alusel turismile omased ja turismiga seotud
valdkonnad (tabel 20) genereerisid 2019. aastal kokku umbes 12,6 miljardit eurot käivet.
Vastavate EMTAKi koodide all registreeritud käive ei ole küll otseselt 100% turismile
omistatav, kuid ülejäänud arvutustes on see siiski jäänud nii, et aluseks on kogu vastava
majandusharu käive.
Statistikaamet on väljastanud diagrammi ka otseselt turismisektori osakaale arvestades
(https://public.flourish.studio/visualisation/4681460/?utm_source=showcase&utm_campai
gn=visualisation/4681460). Selles on erinevate majandusharude väärtused läbi korrutatud
neis turismi hinnangulise osatähtsusega. Statistikaamet nendib, et: „Suurim rahaline kaotus
oli transpordisektoris. Olulise negatiivse panuse andsid ka majutus- ja toitlustusettevõtted,
eriti kevadel ja suvel. Suve teisest poolest on kaotus olnud väiksem, aga püsiv. Sarnases
suurusjärgus kaotus on olnud ka reisibüroode ja reisikorraldajate tegevuses, kuid nende puhul
ei ole see vähenenud.“ (Statistikaamet).
98
Järgnevalt ei ole siiski püütud eristada turismile omistatavat käivet, vaid on lähtutud vastavate
EMTAKi koodide all deklareeritud käivetest, nii nagu need Statistikaametist väljastati.
Kui akumuleerida käibed kriisi algusest kuni oktoobrini, siis on selgelt näha suuremad kaotajad
(tabel 14).
Tabel 14. Akumuleeritud käibed majandusharudes (EMTAKi koodi alusel, miljonid eurod) 2019. ja
2019. aasta märts–oktoober
2019 2020 Muutus
märts–okt märts–okt 2020/2019
Reisibürood ja reisikorraldajad 145 36 -75%
Majutus 251 106 -58%
Toitlustus 495 352 -29%
Kultuur ja sport 313 242 -23%
Transport koos abitegevustega 2877 2353 -18%
Elamukinnisvara üürile 1 099 1 063 -3%
andmine
Turismile omased kokku: 5 180 4 152 -20%
Turismiga seotud kokku: 3 490 2 936 -16%
Allikas: Statistikaamet
Tuleb arvesse võtta, et osa ettevõtteid ei ole veel teatanud oma suurust ning seetõttu ei lähe
nende andmed 2020. aastal detailsemates lõigetes arvesse, kuigi neid on arvestatud üldises
analüüsis. Samuti saavad ettevõtted Statistikaameti kasutuses olnud käibedeklaratsioone
jooksval aastal veel pidevalt täiendada, mistõttu ei ole andmed päris täpsed. Statistikaameti
hinnangul jäävad hilisemad parandused selle asjaolu tõttu siiski pigem alla 1% veapiiri. Küll on
Statistikaameti detailsetes käibeandmetes kohati oluliselt erinev aastate lõikes see, millise
andmestiku lõike alla üks või teine ettevõte oma statistikat näidates satub, kas ta on endiselt
väikeettevõte (11–50 töötajat) või on vahepeal kasvanud ja tema käibed lähevad arvesse juba
keskmise ettevõtte kategoorias (üle 50 töötaja). Niisiis on 2020. ja 2019. aasta
võrdlusarvutuste puhul enamasti igas andmestiku lõikes tulemusi korrigeeritud nii, et 2020.
aasta lõike numbrid on korrutatud läbi koefitsiendiga, et vastava lõike ettevõtete arv oleks
jaanuaris 2020 sama, mis detsembris 2019, sest ettevõtete üldarv on siiski jäänud samaks.
See on lähim õiglane hinnang statistika moonutuste kõrvaldamiseks.
Näiteks Tallinna suuremate hasartmänge korraldavate ettevõtete (üle 50 töötaja, EMTAKi
kood R92) arv kasvas jaanuaris kolmelt neljale, mis tingis ka käivetes üle 100% hüppe, samas
kui selle valdkonna väikeste ettevõtete arv kahanes 18-lt 15-le ja käibest jäi järele vaid 30%.
Ka näiteks põhja regiooni reisijateveoga tegelevate (kood H493) väikeettevõtete arv kahanes
kaheksalt neljale ja käive kukkus 75% vastavas lõikes. Niisiis aitavad vastavad koefitsiendid
selliseid moonutusi siluda.
Ettevõtete suuruse järgi annavad suurima käibe turismivaldkonnas (turismile omased
majandusharud, tabel 15) mikroettevõtted – umbes 3,4 miljardit eurot 2019. aastal.
99
Keskmised ja suurettevõtted (rohkem kui 50 töötajat) on deklareerinud oma käibeks
turismisektoris 2019. aastal kokku umbes 2,4 miljardit eurot. Väikeettevõtted jäävad selles
arvestuses kolmandaks, deklareerides 2019. aastal pea 1,8 miljardit eurot.
Tallinnasse registreeritud ettevõtted annavad oma käibega suurema osa kõigist ettevõtetest,
turismile omastes harudes üle 70% kogu valdkonna käibest. Sellest, kas ettevõtte
registreeritud aadressi järgi käivete jaotamine ka õiglane on, kirjutab Statistikaamet oma
töögrupile suunatud töölaual/slaididel (https://public.flourish.studio/story/666181/).
Tabel 15. Turismile omaste majandusharude käibed 2019. aastal ettevõtete suuruste ja piirkondade
lõikes (miljonid eurod)
Ettevõtte suurus Lõuna Lääs Põhi Tallinn Kokku
Kuni 10 töötajat 307 153 528 2 461 3 449
11–50 töötajat 166 63 309 1 218 1 756
Rohkem kui 50 töötajat 54 49 602 1 647 2 351
Kokku 527 264 1 439 5 326 7 556
Allikas: Statistikaamet
2020. aasta esimese kümne kuuga on turismile omastes sektorites kaotanud oma käibest aga
kõige rohkem keskmised ja suured ettevõtted (ligi 0,4 miljardit eurot ehk 18%, tabel 16). Nii
mahu kui proportsiooni poolest on Tallinna suuremad ettevõtted kaotanud kõige rohkem
võrreldes teiste samalaadsete lõigetega. Esile tulevad aga Põhja-Eesti mikroettevõtted, kellel
on olnud võimalik kogumina oma käivet isegi kasvatada (+2%). Kasv on seotud eelkõige
sellega, et põhja regiooni mikroettevõtete käibest nimetatud sektorites umbes poole andis
elamukinnisvara rent, mis oma alamlõikes kasvas 1%. Suure osa andis ka transpordi
abitegevus (25% käibest), mis kasvas lausa 18%. Konkreetselt turismivaldkonnas oli ka põhja
piirkonnas siiski langus (reisibürood -80%, majutus -15%).
Lääne regiooni +1% tuleneb ilmselt sellest, et kui detsembris 2019 oli selles lõikes majutuse
ja toitlustuse harus registreeritud veel seitse ettevõtet, siis jaanuaris oli sinna jäänud viis.
Vastavalt kasutatud koefitsientidele oli käibe kaotus peaaegu võrdne muudes turismile
omastes sektorites saavutatud eduga.
Tabel 16. Turismile omaste majandusharude käivete muutus 2020. aastal akumuleeritult jaanuarist
oktoobrini võrreldes sama perioodiga 2019. aastal ettevõtete suuruste ja piirkondade lõikes
Ettevõtte suurus Lõuna Lääs Põhi Tallinn Kokku
Kuni 10 töötajat -9% -15% 2% -12% -10%
11–50 töötajat -18% -9% -2% -12% -11%
Rohkem kui 50 töötajat -13% 1% -12% -21% -18%
Kokku -12% -11% -5% -15% -12%
Allikas: Statistikaamet
Kui vaadata ainult majutuse ja toitlustuse sektorit (kogumaht 2019. aastal veidi alla 1 miljardi
euro, tabel 17), siis on kaotuse osakaal 2020. aastal tunduvalt suurem. Reisibüroode tegevust
100
ei saa siinkohal andmestiku konfidentsiaalsusnõuete tõttu sisse tuua (agregeeritud kohati
teiste majandusharudega).
Tabel 17. Majutuse ja toitlustuse majandusharude käibed 2019. aastal ettevõtete suuruste ja
piirkondade lõikes (miljonid eurod) ning nende muutus 2020. aastal akumuleeritult jaanuarist
oktoobrini võrreldes sama perioodiga 2019. aastal, %
Ettevõtte
suurus Lõuna Lääs Põhi Tallinn Kokku
Kuni 10 töötajat 45 -5% 36 -12% 64 -6% 130 -22% 275 -14%
11–50 töötajat 68 -22% 28 2% 49 -19% 241 -28% 386 -23%
Rohkem kui 50 19 -34% 36 -22% 281 -42% 336 -39%
töötajat
Kokku 131 -18% 100 -12% 113 -12% 652 -33% 996 -26%
Allikas: Statistikaamet
Märkus: Põhja regiooni suurettevõtete andmeid ei saanud konfidentsiaalsusnõuete tõttu esitada
Kui vaadata uuesti kõiki turismiga seotud ettevõtteid (kõik omased ja seotud kokku, tabel 18),
siis oli mikroettevõtete käive ligi 5 miljardit eurot 2019. aastal. Keskmised ja suurettevõtted
(rohkem kui 50 töötajat) on deklareerinud oma käibeks turismisektoris 2019. aastal kokku
umbes 3,8 miljardit eurot. Väikeettevõtted jäävad selles arvestuses kolmandaks, kuid nende
käive oli samuti ligi 3,8 miljardit eurot.
Tabel 18. Turismile omaste ja turismiga seotud majandusharude käibed 2019. aastal ettevõtete
suuruste ja piirkondade lõikes (miljonites eurodes)
Ettevõtte suurus Lõuna Lääs Põhi Tallinn Kokku
Kuni 10 töötajat 609 300 937 3 091 4 937
11–50 töötajat 499 180 789 2 284 3 752
Rohkem kui 50 töötajat 153 113 1 024 2 581 3 870
Kokku 1 261 593 2 749 7 956 12 559
Allikas: Statistikaamet
2020. aasta esimese kümne kuuga kaotasid oma käibest aga kõige rohkem keskmised ja
suured ettevõtted (0,6 miljardit eurot ehk umbes -15%. tabel 19). Proportsionaalselt oli
mikroettevõtete kaotus kõige väiksem (-6 kuni -8% käibest). Piirkonniti olid suurimad kaotajad
Tallinnasse registreeritud ettevõtted, sealhulgas just kesk-suured ettevõtted (-19%).
101
Tabel 19. Turismile omaste ja turismiga seotud majandusharude käivete muutus 2020. aastal
akumuleeritult jaanuarist oktoobrini võrreldes sama perioodiga 2019. aastal ettevõtete suuruste ja
piirkondade lõikes
Ettevõtte suurus Lõuna Lääs Põhi Tallinn Kokku
Kuni 10 töötajat -10% -11% 1% -9% -8%
11–50 töötajat -10% -3% -7% -13% -11%
Rohkem kui 50 töötajat -11% -1% -8% -18% -14%
Kokku -10% -7% -5% -13% -11%
Allikas: Statistikaamet
Mida turismikesksem on ettevõtete tegevus, seda suurem on olnud langus. Suhtelisel skaalal
kaotasid kõige rohkem reisibürood (-75% käibest), majutus (-58%), transport (-48%), aga ka
toitlustus (-29%) ning kultuuri- ja sporditegevus (-39%). Aasta viimased kaks kuud ei toonud
turismisektorile leevendust; vastavaid andmeid ei olnud uuringu koostajatel aga veel võimalik
kasutada.
102
Tabel 20. Turismile omaste, turismiga seotud ja muude majandusharude klassifikaatorid
Majandusharu EMTAK Kirjeldus
Turismile omased majandusharud
Majutus I 55 Majutus
Hotellid, külalistemajad, hostelid, külaliskorterid, motellid
jms majutus, puhkemajad, puhkekülad ja puhkelaagrid,
kodumajutus, laagriplatsid, vagunelamute ja haagissuvilate
parkimisplatsid
Toitlustus I 56 Toidu ja joogi serveerimine
Elamukinnisvara Elamukinnisvara üürileandmine ja käitus
L 68201
üürileandmine kodumajapidamiste poolt
Sõitjate maanteetransport, taksovedu, sõitjate muu mujal
Sõitjate muu maismaavedu H 493
liigitamata maismaavedu
Raudteevedu H 491 Sõitjate linnadevaheline raudteevedu
Sõitjate ja kaubavedu merel, rannavetes ja sisevetes (nii
Veetransport H 50
Eesti laevad kui välisriigi laevad eraldi)
Avamereteenuseid osutav laev, erilaev, kalalaev,
konteinerilaev, kuivlasti merepraam, muu laev,
puistlastilaev, puksiirlaev, reisilaev, ristluslaev, segalastilaev,
vedellastilaev
Õhutransport H 51 Sõitjate ja kauba õhutransport
Laondus ja veondust abistavad tegevusalad, parklate
Transpordi abitegevused H 52
tegevus
Transpordivahendite rentimine ja kasutusrent,
Rentimine ja kasutusrent N 77
tarbeesemete ja kodumasinate väljaüürimine ja kasutusrent
Reisibürood ja Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine
N 79
reisikorraldajad ning sellega seotud tegevused
Kultuuritegevus R 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus
Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude
R 91
kultuuriasutuste tegevus
R 92 Hasartmängude ja kihlvedude korraldamine
Sporditegevus R 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused
Turismiga seotud majandusharud
H 494 Kaubavedu maanteel
Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning
G 45
remont
M 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
A, B, C, D, E, F, G 46, G 47, H 492, H 495, H 53, J, K, L 681, L 683, M (v.a
Muud majandusharud
M 74), N 78, N 80, N 81, N 82, O, P, Q, S, T, U
Allikas: Statistikaamet
Märkus: värvused näitavad lähedasi alasid, mis lõigetes on konfidentsiaalsusnõuete tõttu tihti
agregeeritud.
103
Tabel 21. Käibed 2019. aastal (akumuleeritult jaanuar–oktoober kokku, miljonid eurod):
\Piirkond
Majandusharu Lõuna Lääs Põhi Tallinn Üldkokkuvõte
G45 137,1 97,1 632,0 1 729,5 2 595,8
G45 ja H494 83,5 54,7 138,2
H491_H50_H51 500,9 500,9
H491_H50_H51 ja H493 15,9 2,8 13,7 101,6 134,0
H491_H50_H51, H52, R90, R91,
R92, R93 10,6 10,6
H493 26,3 13,2 74,3 113,8
H493, H52 ja L682 23,8 23,8
H494 231,0 119,1 460,3 278,2 1 088,5
H494 ja M74 63,6 63,6
H52 36,8 17,4 806,8 1 342,2 2 203,2
I55 26,2 19,4 15,8 173,8 235,3
I55 ja I56 15,6 30,8 46,4
I56 67,0 35,6 78,2 363,7 544,5
L682 164,9 48,9 137,5 961,4 1 312,7
M74 17,0 5,9 19,5 144,9 187,2
M74 ja G45 144,7 144,7
Muud harud 7 988,5 2 440,1 11 168,5 24 591,8 46 188,9
N77 24,8 91,9 297,7 414,4
N77 ja N79 20,7 20,7
N77, L682 ja N79 206,6 206,6
N77, N79 ja R90 1,7 1,7
N77, N79, R90, R91, R92, R93 32,7 32,7
N79 1,8 7,6 110,8 120,3
R90 7,7 54,1 61,9
R90, R91 ja R93 7,7 7,7
R90, R91, R92 7,6 7,6
R91 0,6 0,3 9,9 10,7
R91 ja R92 66,3 66,3
R91 ja R93 7,9 7,9
R92 48,5 48,5
R93 10,7 10,4 18,2 112,9 152,2
Üldkokkuvõte 9 039,9 2 939,6 13 479,1 31 232,6 56 691,2
Ettevõtte suurus Lõuna Lääs Põhi Tallinn Üldkokkuvõte
Kuni 10 töötajat 2 988,2 978,5 3 026,2 9 391,1 16 384,0
11–50 töötajat 2 351,6 871,0 3 336,7 7 042,1 13 601,3
Rohkem kui 50 töötajat 3 700,1 1 090,1 7 116,2 14 799,4 26 705,9
Kokku 9 039,9 2 939,6 13 479,1 31 232,6 56 691,2
Allikas: Statistikaamet
104
Tabel 22. Käibed 2020. aastal (akumuleeritult jaanuar–oktoober kokku, miljonites eurodes):
\Piirkond
Majandusharu Lõuna Lääs Põhi Tallinn Üldkokkuvõte
G45 120,5 92,8 564,7 1 434,0 2 212,0
G45 ja H494 66,3 37,8 104,1
H491_H50_H51 261,9 261,9
H491_H50_H51 ja H493 6,5 2,1 8,3 105,7 122,6
H491_H50_H51, H52, R90, R91, R92, R93 17,5 17,5
H493 23,4 7,4 34,9 65,6
H493, H52 ja L682 6,7 6,7
H494 209,5 114,2 434,2 256,2 1 014,2
H494 ja M74 64,8 64,8
H52 37,4 18,1 809,4 1 173,0 2 037,8
I55 19,6 16,6 10,1 66,0 112,3
I55 ja I56 10,2 17,3 27,5
I56 55,7 32,2 67,5 264,7 420,1
L682 156,1 39,9 143,2 914,7 1 253,9
M74 14,3 4,2 17,6 138,2 174,2
M74 ja G45 117,1 117,1
Muud harud 7 701,1 2 334,9 10 872,0 23 485,8 44 393,8
N77 20,5 75,9 245,6 342,0
N77 ja N79 14,8 14,8
N77, L682 ja N79 170,8 170,8
N77, N79 ja R90 1,2 1,2
N77, N79, R90, R91, R92, R93 22,5 22,5
N79 0,7 1,6 34,3 36,6
R90 6,5 37,6 44,1
R90, R91 ja R93 6,7 6,7
R90, R91, R92 5,7 5,7
R91 0,4 0,1 5,4 6,0
R91 ja R92 15,1 15,1
R91 ja R93 5,7 5,7
R92 114,4 114,4
R93 9,5 9,2 15,2 76,0 109,8
Kokku 8 603,3 2 759,8 13 039,5 28 899,1 53 301,7
Ettevõtte suurus Lõuna Lääs Põhi Tallinn Üldkokkuvõte
Kuni 10 töötajat 2 439,8 943,7 3 066,1 8 666,6 15 116,1
11–50 töötajat 2 475,5 810,3 3 168,7 6 155,8 12 610,3
Rohkem kui 50 töötajat 3 688,0 1 005,8 6 804,7 14 076,7 25 575,3
Kokku 8 603,3 2 759,8 13 039,5 28 899,1 53 301,7
Allikas: Statistikaamet
105
Executive Summary of the Study “Impact of COVID-19
on tourism-specific industries and associated influence
on other sectors of the economy”
The University of Tartu has conducted between October 2020 and January 2021 the study
“Impact of COVID-19 on tourism-specific industries and associated influence on other sectors
of the economy” on behalf of the Ministry of Economic Affairs and Communications.
Aims and methods
The aims of the study:
• finding out the economic impact of COVID-19 on tourism;
• analysing possible development scenarios for the tourism sector after the COVID-19 crisis,
considering also international trends;
• proposing priority topics and intervention logics necessary for the development of the
Estonian tourism sector, which the state must definitely address in the short and long
term;
• recommending necessary activities for the state in the identified priority areas first and
determining the initial impacts of these activities.
The study was commissioned by the Ministry of Economic Affairs and Communications within
the framework of the program “Strengthening Sectoral Research and Development”
(abbreviated as RITA, code 2014-2020.4.02.16-0025). The project was financed to the extent
of 77% by RITA Activity 2 from the European Regional Development Fund and to the extent
of 23% from the budget of the Ministry of Economic Affairs and Communications.
Impact of COVID-19 on the Estonian tourism sector
Sales revenue
If we take a closer look at the beginning of the crisis only at accommodation, catering, travel
agencies and tour operators, transport and cultural activities, the total loss in March–October
2020 was around 44% (slightly less than EUR 1 billion). Travel agencies and tour operators (-
75%), accommodation (-58%), transport (-48%), but also catering (-29%), and cultural and
sporting activities (-39%) suffered the most.
In terms of both volume and proportion, companies operating in Tallinn have lost the most
compared to the rest of the country.
106
Employment
Employment decreased the most in accommodation, food services, and travel agencies and
tour operators. Employment in travel agencies and tour operators started decreasing in the
spring and has not recovered. At the end of 2020 employment had dropped by 30%.
Employment in accommodation decreased by up to 30% by the beginning of summer 2020,
and started decreasing again at the end of summer. In accommodation, employment
decreased the most in larger companies in Tallinn (with 50 and more employees) and at the
end of the year employment had dropped there by more than 50%.
In catering, employment decreased by up to 19% by the beginning of summer and by the end
of the year it had dropped by 15% compared to the previous year. Employment decreased
the most in catering in all regions in companies with 11–50 employees.
Scenarios
Three development scenarios were compiled with their variability being based on the
epidemiological situation in the world and keeping in mind that controlling the virus through
vaccination will allow national borders and international tourism to reopen.
I "Problems last" – the health crisis lasts longer than expected
In the context of the continuing health crisis where pandemic control is not working (virus
mutations, problems with vaccines and vaccinations, and growing protest in a society tired of
the crisis), economic measures will not have a significant impact on the recovery and exit of
the tourism sector. In this case, it is necessary to mitigate the socio-economic impact of the
crisis on society and on vulnerable groups.
In 2021, a national tourism model reminiscent of 2020 will be repeated in Estonian tourism.
Many companies close down or go bankrupt, some invent new ways of earning income.
Unemployment and the general economic situation are worrying. The most important choice
to be made is to either maintain the status quo or change.
Possible policies are:
• ensuring health security and constantly informing the population about it;
• more flexible employment relationships and compensating for closures;
• monitoring the carrying capacity of the natural environment;
• more flexible training opportunities;
• agreements between (neighbouring) countries and intergovernmental cooperation.
The role of the state in the continuation of the health crisis will primarily be to support the
market and reduce risks (establish regulations, create opportunities and a favourable social
environment, develop contactless e-solutions, and promote accelerated implementation of
artificial intelligence and robot technology). Supporting passengers through better
introduction of destinations, visa facilitation and other regulations and measures based on
transnational cooperation and agreements will prove critical.
107
II "Eurobubble" – pandemic control measures have some impact
As the crisis creates a more competitive environment, the success of Estonian tourism
professionals largely depends on the choice of support measures and their implementation
in international cooperation.
Tourism is becoming regional in the world and perhaps Europe-centric for Estonians, but it
values privacy and safe travelling more. In Europe, vaccinations bring the virus under control,
but overseas countries continue to be closed. Europeans may prefer a more private and
secure environment, such as in Estonia and other Nordic countries. Businesses need to boost
their e-marketing, because digital skills for small businesses are especially critical.
An important choice is to either remain focused on Estonia and the Baltics or to start
leveraging the Baltic Sea tourism brand together with neighbouring countries.
Possible strategies and policies include:
• communication and creation of an important single reliable information field in
cooperation with neighbouring countries;
• involvement and training of national stakeholders and national cooperation in support of
the tourism sector;
• reducing digital inequalities.
The tourism sector has undergone a major change in the crisis. As the changes are diametrical,
it is short-sighted to believe that companies can manage adapting to such changes on their
own. It should also be borne in mind that the majority of those involved in the tourism sector
are micro or small enterprises, which certainly makes it more difficult, but all the more
necessary to support their adaptation and future development.
III "Let's fly again!" – pandemic control measures have a significant impact
Globally tourism lost 77% of its turnover in 2020, which will start to recover rapidly in the
second half of 2021 and the previous mobility will be exceeded in 3 years.
As there will be many effective vaccines on the market, their prices will fall rapidly in the
summer of 2021. The vaccine is distributed to everyone and the virus is defeated worldwide.
As it will be possible to travel internationally again, the internal market will lose its paying
customers. However, people still have subconscious fears of large masses of people. Many
companies have gone out of business and survivors have been hit by financial difficulties.
Virtual tourism and e-services are developing. Long-haul flights that have been stopped are
expanding initially, but more private trips are preferred to large hotels and the previously
common "sea-sand-sun" holidays.
An important choice will be to join the sustainable green turn model of experiences.
Possible strategies and policies:
• European funding favours the green turn and environmental goals.
• There is a growing need to be able to participate in EU support programs.
108
• In the long run, it is critical to replace re-expanding aviation with more sustainable
mobility.
State-level priority topics and intervention logics of Estonian tourism
By describing the scenarios a detailed overview of various future situations was created. In
fact, there are no definite scenarios, i.e. the reality is a combination of different scenarios
with overlaps and differences in actual developments.
Therefore, a number of priorities and intervention logics were prepared and necessary
actions recommended.
Priorities to be addressed both if the crisis continues and when it is overcome:
• Reliable information and digitization – Regardless of the course of the crisis, it is
important to have reliable information and well-functioning information systems. The
topic of information systems is related to a number of other priority issues, such as
protecting the natural environment from congestion during the crisis, as well as re-
launching cross-border tourism and coping with competition. The reliability and
availability of information and the consequent application of information at different
levels, enabling informed decisions to be taken, including the establishment of support
measures, are important both for ensuring the safety and security of destinations and for
creating a safe and secure image and cross-border cooperation. However, obtaining and
using reliable and timely information requires the use of various digital options.
Therefore, the development of digital capabilities is important to ensure that relevant
information is made available, accessible and usable.
• Governance – The tourism sector as an entire ecosystem needs a clear governance system
and a spokesperson. The sector needs a uniform and clear information channel and the
involvement of stakeholders in the preparation and implementation of decisions.
• Transnational co-operation – Transnational co-operation in the exchange of information
is important as the crisis continues, but even more important during the recovery phase
to coordinate the re-opening of state borders, connections, safety and security
requirements, and travel information.
• Flexible training opportunities – Due to the changing business environment, it is
important to offer flexible retraining, in-service training and education as the crisis
continues, but even more importantly in the recovery process.
Intervention logics that differ depending on the course of the crisis – if the crisis continues
and in the recovery from the crisis.
If the crisis continues:
• Safety, security and information – If the virus cannot be controlled successfully, we need
to learn how to deal with it. In this case the first priority is to ensure health safety and
security. Equally important is the clear and credible communication of these matters, in
particular collecting reliable information and making it readily available.
109
• Flexible employment arrangements and compensation for losses due to constraints –
The crisis in the tourism and hospitality sector and, more broadly, in the services sector
as a whole is deeper than in most other sectors. The tourism and hospitality sector has
been hit very hard by the crisis, which has already triggered major and lasting changes in
the sector. In the context of the crisis, in addition to fighting the virus and making the
vaccine available, the state has an important role to play in safeguarding the livelihood of
the workforce and keeping the entire economic system functioning. The survival of many
companies and the provision of livelihood for their staff will largely depend on the
flexibility of employment relations as the crisis continues. Well-thought-out and focused
support allows a critical part of the sector to stay alive and later be relaunched. A more
precise focus of support is also important – a measure aimed at the average enterprise in
the sector excludes micro and small ones, which make up the majority of the sector.
• Management of the carrying capacity of the natural environment and rural areas –
Focusing on the natural environment and rural areas is important especially in the crisis,
because the local community is forced to travel largely within Estonia only. It is important
to value the natural environment as a tourism resource at the level of all state institutions.
Being inherently a forest nation means that Estonians have no fear of going to the forest,
the bog and the lake/sea, regardless of whether there are hiking trails and camping sites.
If international travel is not possible, the pressure on nature and rural areas will be very
high due to increased congestion of the infrastructure and environment.
During the recovery:
• Involvement and cooperation of various stakeholders – During the period of recovery
from the crisis cooperation of all relevant stakeholders is very important. If during the
crisis a large part of the initiative and energy is used to adapt to major changes, it is
important to jointly find areas (innovation capacity, digitalisation of processes, green
revolution, innovation of services, etc.) to recover from the crisis by involving the widest
possible network in the process. Such involvement enables learning from and analysing
the situation between the participants as well as shared use and direction of resources. It
also reduces the risk of conflicting decisions.
• Transnational agreements and harmonization of rules – As the overall environment
recovers from the crisis, more attention needs to be paid to transnational agreements to
support the opening of state borders and international travel.
• Creating a reputation for a safe, special and high-quality destination – After the crisis,
competition between destinations will increase significantly, which is why success is
determined by the readiness to promote Estonia as a destination by emphasizing the
privacy offered by the rich natural environment, good language skills of the locals and
unique culture.
Concerning the respective priorities and intervention logics 38 proposals for action were
made.
110
Töö üleandmise-vastuvõtmise akt
Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud Tartu Ülikooli (edaspidi:
Töövõtja) poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi: Tellija),
tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel 08.10.2020. a. sõlmitud Lepingu „COVID-19 mõju
turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele“ nr 18-9/322
alusel osutatud Töö lõpparuande alljärgnevalt:
1. Töö: Uuring „COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele
majandusharudele“, mille eesmärk oli saada teada, milline on COVID-19 majandusmõju turismile,
analüüsida turismivaldkonna võimalikke arengustsenaariumid kriisi järel ning pakkuda riigile Eesti
turismisektori arendamiseks vajalikke prioriteetseid teemasid ja sekkumisloogikaid tuues välja ka
nende tegevuste mõjusid. Töö teostati ajavahemikus 9.oktoober 2020 – 28. jaanuar 2021.
Üleantud töö sisaldab:
- lõpparuannet eesti keeles ja töö lühikokkuvõtet eesti ja inglise keeles;
- töö tulemusi visuaalselt kokkuvõtval infolehel (max 5 lk) ja PowerPoint ettekandena nii eesti kui
inglise keeles;
- töö tutvustust ühel korral Tellija poolt organiseeritaval turismisektorile ja partneritele suunatud
seminaril 11.03.2021 Teamsis.
Lõpparuanne koos lisadega edastatakse Tellijale paberkandjal ja digitaalsel kujul.
- Töövõtja esitas uuringu lõpparuande koos lisadega 28. jaanuaril 2021. a, vastavalt lepingu
punktile 1.
- Tellija vaatas esitatud Töö üle ja tuvastas lõpparuandes puudusi ning määras lepingu punktidest
3.2.3 ja 6.5. lähtuvalt Töövõtjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 24. veebruari 2021. a, näidates
seejuures ära lõpparuandes esinevad puudused ja nende olemuse;
- Töövõtja esitas lepingu punktide 4.2.6. ja 6.5. alusel Tellija märkuste kohaselt täiendatud
lõpparuande koos lisadega 24. veebruaril 2021. a;
- Tellija vaatas täiendatud Töö üle ja tuvastas lõpparuandes ja selle lisades veel puudusi ning
määras lepingu punktidest 3.2.3. ja 6.5. lähtuvalt Töövõtjale puuduste kõrvaldamise tähtaja 15. märtsi
2021. a, näidates seejuures ära lõpparuandes esinevad puudused ja nende olemuse;
- Töövõtja esitas lepingu punktide 4.2.6. ja 6.5. alusel Tellija märkuste kohaselt täiendatud
lõpparuande koos lisadega 15. märtsil 2021. a;
- Tellija leidis esitatud Töö lõplikul läbivaatamisel veel mõned täpsustamist vajavad kohad ja
tehnilised parandused ning andis Töövõtjale lepingu punktidest 3.2.3. ja 6.5. lähtuvalt tähtaja lõplikult
viimistletud töö esitamiseks hiljemalt 24. märtsil 2021. a.
2. Tellija on Töö lõpparuandega tutvunud ning kiidab Töö lõpparuande heaks, millega ühtlasi loetakse
Täitja poolt üle antud Töö lõpparuanne vastuvõetuks.
Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele.
Töövõtja Tellija
Garri Raagmaa Annika Anton
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/