Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 08.09.2020 nr 25-2/19-0410/94912
[email protected]
Meie 08.10.2020 nr 6-5/20/15075-2
Seisukoht "Transpordi ja liikuvuse
arengukava aastateks 2021-2035"
keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõu kohta
Esitasite Keskkonnaametile ettepanekute tegemiseks „Transpordi ja liikuvuse arengukava
aastateks 2021-2035“ (edaspidi arengukava) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi
KSH) aruande eelnõu.
Keskkonnaamet märgib järgmist:
1. Eelnõude Infosüsteemist1 nähtub, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
esitas 22.09.2020 kirjaga nr 2-5/20-0355/5792 Riigikantseleile ning ministeeriumidele
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse
„Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ kinnitamine“ eelnõu.
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 43 p 1 järgi tuleb strateegilise
planeerimisdokumendi (antud juhul arengukava) koostamisel mh arvesse võtta KSH
tulemusi. Arengukava KSH ei ole veel lõppenud – pooleli on asjaomastelt asutustelt
KSH aruande kohta seisukoha küsimine ning laekunud ettepanekute alusel KSH
aruande täiendamine (KeHJS § 401 koostoimes §-ga 361), pärast seda tuleb korraldada
KSH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu ning avalikustamise tulemustega
arvestamine (KeHJS § 41 koostoimes §-ga 37). Seejärel KSH aruanne kooskõlastatakse
asjaomaste asutustega ja arengukava koostamise korraldaja kontrollib KSH aruande
vastavust nõuetele (KeHJS § 42). KeHJS § 42 lg 10 kohaselt, kui KSH aruanne vastab
nõuetele, siis arengukava koostamise korraldaja teeb KSH aruande nõuetele vastavaks
tunnistamise otsuses ettepaneku seiremeetmete kohta. KeHJS § 42 lg 11 järgi
seiremeetmed tuleb kehtestada koos arengukava kehtestamisega või esitada arengukava
kehtestamisel põhjendus, miks KSH seiremeetmeid ei kehtestata.
Lähtudes eelnevast, arengukava KSH protsess on alles pooleli, KSH aruande
täiendamise vajadus võib omakorda mõjutada arengukava sisu, ennekõike KSH
aruandes esitatavate soovituste ja ettepanekute kaudu. Arengukava koostamisel ja
menetlemisel tuleb sellega arvestada. Mõistlik oleks, et arengukava ja KSH aruande
kooskõlastamine toimub samaaegselt.
1
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/39d66adc-4c93-4a01-beea-9ca2f8d7bb1c
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–
2035“ kinnitamine“ eelnõu seletuskirja lk 2 joonealuses viites nr 2 on öeldud, et
kooskõlastamisel olevas arengukava eelnõus on juba arvestatud KSH aruande eelnõus
toodud soovitustega. Tulenevalt KeHJS § 43 p 1 kohustusest oleks mõistlik arengukava
tekstis selgelt välja tuua, missuguste KSH aruandes toodud soovitustega on arvestatud
(viidata arengukava osadele) ja missugustega mitte (põhjendustega). Nt KSH aruande
ptk-des 6 ja 7 nimetatud soovituste ja seiremeetmetega arvestamine.
3. KSH aruande lk 31 kohaselt: „Väga kõrge liiklussagedusega teedel langeb küll loomade
hukkumine, kuid tugevneb barjääriefekti mõju. Maanteid liiklussagedusega üle 10 000
sõiduki ööpäevas peetakse enamike liikide jaoks pea täielikuks
liikumisbarjääriks.“ Keskkonnaamet palub välja tuua, missugune on praegune
situatsioon ja täpsustada, millised on Eestis need maanteelõigud, kus nimetatud
liiklussagedus on juba ületatud ning kas võib olla vajadust või põhjendust praeguseks
väljaehitatud taristul täiendavate sidusust parendavate meetmete rakendamise
kaalumiseks.
4. KSH aruande ptk-s 4 on toodud vastavusanalüüsi kokkuvõte, viitega aruande lisale 2,
kus on esitatud detailsem analüüs. KSH aruande lisa 2 oli leitav Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehelt2. Keskkonnaamet nõustub KSH aruande
lisa 2 p-s 9 antud soovitusega, et: „KSH soovitab arengukavas täpsustada
transporditaristu arendamisel suurte rohevõrgustikku struktuuride terviklikkuse ja
toimivuse tagamise vajaduse ning Natura 2000 võrgustiku aladele ebasoodsa mõju
vältimise põhimõtte.“. Keskkonnaamet rõhutab, et arengukavas toodud eesmärgid
suurendada nii maanteedel kui raudteedel liikumiskiirust ja samal ajal ka turvalisust
(arengukavast kahjuks üheselt ei selgu, kas olemasolevatel raudteedel liikumiskiiruse ja
ohutuse suurendamine võib pikemas perspektiivis viia ka vajadusele raudteed tarastada
või mitte) suurendavad taristu negatiivset mõju maastike ja erinevate liikide elupaikade
sidususele, mistõttu tuleb erinevate transpordiliikide ja nende taristute arendamise mõju
elurikkusele arvestada ka kumulatiivselt. Keskkonnaamet palub KSH aruande ptk-s 5.4
kajastada kumulatiivsuse aspekti ja anda vajadusel sellega seoses suunised
edaspidiseks.
5. Arengukava ptk-s 6.5 on sõnastatud eesmärk võtta kasutusele mehitamata õhusõidukid
kui tuleviku transpordiviis. Vabariigi Valitsuse 11.05.2004 määrusega nr 189
„Lennupiirangud ja piirangud riiklikule õhusõidukile lennuks ülehelikiirusel“ on
määratletud teatud alad, kus muuhulgas keskkonnakaitse, sh tundliku fauna tõttu on
seatud lennupiirangud. Nimetatud määruse fookus on olnud küll nn tavapärasel
lennuliiklusel, kuid seatud piirangud kehtivad ka uutele tehnoloogilistele lahendustele.
Keskkonnaamet leiab, et mehitamata lennuliiklus, sh elektrilennukid ja suured droonid
võivad põhjustada tundliku faunaga aladel nii elustiku häiringuid kui tekitada muid
konflikte (nt kokkupõrked rändlindudega). Seetõttu on Keskkonnaamet seisukohal, et
tulenevalt antud valdkonna kiirest arengust on vajalik, et antud probleemistik oleks
kajastatud ka KSH aruandes ning oleks antud ka suunis lennupiirangute
ajakohastamiseks.
6. Keskkonnaamet teeb ettepaneku täiendada KSH aruande ptk 5.4 järgmise tekstiga:
„Aastatel 2017-2019 läbiviidud liikide piirkondliku ohustatuse hindamise (punane
nimestik) andmetel kuuluvad ligikaudu pooled liigid kategooriasse „soodsas
seisundis“. Ohustatud liikide kategooriatesse kuulub sõltuvalt erinevast
arvutusmetoodikast 8-12 % hinnatud liikidest. Suhteliselt kõige enam on ohustatud liike
2
https://www.mkm.ee/et/uudised/transpordi-ja-liikuvuse-visioon-inimkesksem-rohelisem-ja-nutikam-
taristu?fbclid=IwAR1QuNSvU2PZa4rL1MuZGc2lehpKYVutOrTQs5yaWf09LHT99UWON6_0le0
2 (4)
haudelindude, kahepaiksete, roomajate ja torikseente seas ning kõige vähem on neid
teada putukate ja imetajate seas. Viimase kümne aasta jooksul on kõige rohkem
halvenenud lindude seisund.“
Viited (vajadusel): Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti
Looduse Infosüsteem (EELIS). Keskkonnaagentuur.
Roasto, R., Tampere, U. (toim). 2020. Eesti looduse kaitse aastal 2020.
Keskkonnaagentuur, Tallinn: 127-1293.
Leivits, A. 2020. Eesti liikide punane nimestik: muutused ja suundumused. Eesti
Loodus 71: 20-234.
7. KSH aruande ptk-s 5.5 on märgitud, et: „Mõju veekeskkonnale võib potentsiaalselt
kaasneda ka tegevustega, mis on vajalikud meresõidu ohutuse tagamiseks, näiteks
kaitsemuulide ja lainemurdjate ehitamine, veeteede korrashoid jmt. Siiski on tegemist
tegevustega, mille mõjud on valdavalt lühiajalised ning saadav sotsiaalmajanduslik
väärtus ning ohutus on olulisemad.“ Keskkonnaamet märgib, et täielikult ei saa
nõustuda väitega, et kaitsemuulide, lainemurdjate jt rannikule rajatavate ehitistega
kaasnevad mõjud on valdavalt lühiajalised. Loomulikult sõltudes asukohast ja ehitise
iseloomust, kuid taolised ehitised võivad mõjutada väga oluliselt rannaprotsesse, sh
setete kuhjumist ja ärakannet, mida võib võimendada prognoositud kliimamuutustega
eeldatavalt kaasnev rannaprotsesside intensiivistumine. Keskkonnaamet leiab, et uute
sadamate rajamisel või olemasolevate olulisel laiendamisel tuleb keskkonnamõju
hindamise vajaduse kaalumisel arvestada rannaprotsessidega.
8. Keskkonnaamet teeb ettepaneku KSH aruande ptk-s 5.5 välja tuua, et pinna- ja
põhjaveele avaldavad ebasoodsat mõju ka teeservade hooldusel kasutatavad
umbrohutõrjevahendid.
9. KSH aruandes on käsitletud veekogumite seisundeid üldiselt. Keskkonnaamet teeb
ettepaneku hinnata ka arengukava vastavust veemajanduskavadele.
10. Arengukava ja selle KSH aruanne ei käsitle veeliiklust siseveekogudel, ka laevatavatel
sisevetel, kaasa arvatud kogu Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi-Narva jõe süsteemis.
Muuhulgas ei ole käsitletud ka mere ning Peipsi järve ühenduse probleemistikku
(ühenduse katkestab Narva juga ja Narva hüdroelektrijaam ning pärsib kohati
laevaliikluseks väikese sügavusega Natura 2000 võrgustikku kuuluv Narva jõe
ülemjooks). Probleemi lahendamise ideedele, küll kaugema arenguperspektiiviga
tegevusena, on viidatud nt Ida-Viru maakonna planeeringus aastani 2030+, kuid
siinjuures tuleb arvestada ka Natura 2000 võrgustiku alade kaitse vajadustega.
11. KSH aruande lk 31 ja 37 on märgitud, et Suure väina liiklusühenduse kavandamiseks
on käimas teemaplaneeringu koostamine. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et
teemaplaneeringu asemel on algatatud riigi eriplaneering ja selle KSH, vt Vabariigi
Valitsuse 18.06.2020 korraldust nr 213 „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks
vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine“5.
12. KSH aruande lk 32 joonealuses viites nr 32 oleks asjakohane viidata ka KeHJS §-le 45
(KSH), keskkonnamõju hindamise korral ka KeHJS §-le 29.
13. Keskkonnaamet palub edaspidistes etappides veenduda, et KSH aruande juures on
olemas kõik aruande lisad. KSH aruande kooskõlastamiseks esitamisel KSH aruanne
3
Leitav: https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/elk_2020_est.pdf
4
Leitav: https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2020/08/EL9_2020.pdf
5
Leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/319062020004
3 (4)
saata koos arengukavaga (tulenevalt KeHJS § 40 lg-st 2, kui arengukava on vahepeal
muutunud).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rein Kalle
juhataja
keskkonnaosakond
Irma Pakkonen 680 7403
[email protected]
4 (4)