dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoht

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. oktoober 2020
Viit
25-2/19-0410/94912
Registreeritud
8. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
25 Transpordi arengu korraldamine
Sari
25-2 Transiidi arendamisega seotud dokumendid ja kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
25-2/19-0410
Vastutaja
Juku Paulus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Transpordi arengu ja invest osakond)

Failid

  • 📎Seisukoht Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021-2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta.asice396 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 08.09.2020 nr 25-2/19-0410/94912 [email protected] Meie 08.10.2020 nr 6-5/20/15075-2 Seisukoht "Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021-2035" keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta Esitasite Keskkonnaametile ettepanekute tegemiseks „Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021-2035“ (edaspidi arengukava) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu. Keskkonnaamet märgib järgmist: 1. Eelnõude Infosüsteemist1 nähtub, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas 22.09.2020 kirjaga nr 2-5/20-0355/5792 Riigikantseleile ning ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ kinnitamine“ eelnõu. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 43 p 1 järgi tuleb strateegilise planeerimisdokumendi (antud juhul arengukava) koostamisel mh arvesse võtta KSH tulemusi. Arengukava KSH ei ole veel lõppenud – pooleli on asjaomastelt asutustelt KSH aruande kohta seisukoha küsimine ning laekunud ettepanekute alusel KSH aruande täiendamine (KeHJS § 401 koostoimes §-ga 361), pärast seda tuleb korraldada KSH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu ning avalikustamise tulemustega arvestamine (KeHJS § 41 koostoimes §-ga 37). Seejärel KSH aruanne kooskõlastatakse asjaomaste asutustega ja arengukava koostamise korraldaja kontrollib KSH aruande vastavust nõuetele (KeHJS § 42). KeHJS § 42 lg 10 kohaselt, kui KSH aruanne vastab nõuetele, siis arengukava koostamise korraldaja teeb KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuses ettepaneku seiremeetmete kohta. KeHJS § 42 lg 11 järgi seiremeetmed tuleb kehtestada koos arengukava kehtestamisega või esitada arengukava kehtestamisel põhjendus, miks KSH seiremeetmeid ei kehtestata. Lähtudes eelnevast, arengukava KSH protsess on alles pooleli, KSH aruande täiendamise vajadus võib omakorda mõjutada arengukava sisu, ennekõike KSH aruandes esitatavate soovituste ja ettepanekute kaudu. Arengukava koostamisel ja menetlemisel tuleb sellega arvestada. Mõistlik oleks, et arengukava ja KSH aruande kooskõlastamine toimub samaaegselt. 1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/39d66adc-4c93-4a01-beea-9ca2f8d7bb1c Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021– 2035“ kinnitamine“ eelnõu seletuskirja lk 2 joonealuses viites nr 2 on öeldud, et kooskõlastamisel olevas arengukava eelnõus on juba arvestatud KSH aruande eelnõus toodud soovitustega. Tulenevalt KeHJS § 43 p 1 kohustusest oleks mõistlik arengukava tekstis selgelt välja tuua, missuguste KSH aruandes toodud soovitustega on arvestatud (viidata arengukava osadele) ja missugustega mitte (põhjendustega). Nt KSH aruande ptk-des 6 ja 7 nimetatud soovituste ja seiremeetmetega arvestamine. 3. KSH aruande lk 31 kohaselt: „Väga kõrge liiklussagedusega teedel langeb küll loomade hukkumine, kuid tugevneb barjääriefekti mõju. Maanteid liiklussagedusega üle 10 000 sõiduki ööpäevas peetakse enamike liikide jaoks pea täielikuks liikumisbarjääriks.“ Keskkonnaamet palub välja tuua, missugune on praegune situatsioon ja täpsustada, millised on Eestis need maanteelõigud, kus nimetatud liiklussagedus on juba ületatud ning kas võib olla vajadust või põhjendust praeguseks väljaehitatud taristul täiendavate sidusust parendavate meetmete rakendamise kaalumiseks. 4. KSH aruande ptk-s 4 on toodud vastavusanalüüsi kokkuvõte, viitega aruande lisale 2, kus on esitatud detailsem analüüs. KSH aruande lisa 2 oli leitav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehelt2. Keskkonnaamet nõustub KSH aruande lisa 2 p-s 9 antud soovitusega, et: „KSH soovitab arengukavas täpsustada transporditaristu arendamisel suurte rohevõrgustikku struktuuride terviklikkuse ja toimivuse tagamise vajaduse ning Natura 2000 võrgustiku aladele ebasoodsa mõju vältimise põhimõtte.“. Keskkonnaamet rõhutab, et arengukavas toodud eesmärgid suurendada nii maanteedel kui raudteedel liikumiskiirust ja samal ajal ka turvalisust (arengukavast kahjuks üheselt ei selgu, kas olemasolevatel raudteedel liikumiskiiruse ja ohutuse suurendamine võib pikemas perspektiivis viia ka vajadusele raudteed tarastada või mitte) suurendavad taristu negatiivset mõju maastike ja erinevate liikide elupaikade sidususele, mistõttu tuleb erinevate transpordiliikide ja nende taristute arendamise mõju elurikkusele arvestada ka kumulatiivselt. Keskkonnaamet palub KSH aruande ptk-s 5.4 kajastada kumulatiivsuse aspekti ja anda vajadusel sellega seoses suunised edaspidiseks. 5. Arengukava ptk-s 6.5 on sõnastatud eesmärk võtta kasutusele mehitamata õhusõidukid kui tuleviku transpordiviis. Vabariigi Valitsuse 11.05.2004 määrusega nr 189 „Lennupiirangud ja piirangud riiklikule õhusõidukile lennuks ülehelikiirusel“ on määratletud teatud alad, kus muuhulgas keskkonnakaitse, sh tundliku fauna tõttu on seatud lennupiirangud. Nimetatud määruse fookus on olnud küll nn tavapärasel lennuliiklusel, kuid seatud piirangud kehtivad ka uutele tehnoloogilistele lahendustele. Keskkonnaamet leiab, et mehitamata lennuliiklus, sh elektrilennukid ja suured droonid võivad põhjustada tundliku faunaga aladel nii elustiku häiringuid kui tekitada muid konflikte (nt kokkupõrked rändlindudega). Seetõttu on Keskkonnaamet seisukohal, et tulenevalt antud valdkonna kiirest arengust on vajalik, et antud probleemistik oleks kajastatud ka KSH aruandes ning oleks antud ka suunis lennupiirangute ajakohastamiseks. 6. Keskkonnaamet teeb ettepaneku täiendada KSH aruande ptk 5.4 järgmise tekstiga: „Aastatel 2017-2019 läbiviidud liikide piirkondliku ohustatuse hindamise (punane nimestik) andmetel kuuluvad ligikaudu pooled liigid kategooriasse „soodsas seisundis“. Ohustatud liikide kategooriatesse kuulub sõltuvalt erinevast arvutusmetoodikast 8-12 % hinnatud liikidest. Suhteliselt kõige enam on ohustatud liike 2 https://www.mkm.ee/et/uudised/transpordi-ja-liikuvuse-visioon-inimkesksem-rohelisem-ja-nutikam- taristu?fbclid=IwAR1QuNSvU2PZa4rL1MuZGc2lehpKYVutOrTQs5yaWf09LHT99UWON6_0le0 2 (4) haudelindude, kahepaiksete, roomajate ja torikseente seas ning kõige vähem on neid teada putukate ja imetajate seas. Viimase kümne aasta jooksul on kõige rohkem halvenenud lindude seisund.“ Viited (vajadusel): Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). Keskkonnaagentuur. Roasto, R., Tampere, U. (toim). 2020. Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn: 127-1293. Leivits, A. 2020. Eesti liikide punane nimestik: muutused ja suundumused. Eesti Loodus 71: 20-234. 7. KSH aruande ptk-s 5.5 on märgitud, et: „Mõju veekeskkonnale võib potentsiaalselt kaasneda ka tegevustega, mis on vajalikud meresõidu ohutuse tagamiseks, näiteks kaitsemuulide ja lainemurdjate ehitamine, veeteede korrashoid jmt. Siiski on tegemist tegevustega, mille mõjud on valdavalt lühiajalised ning saadav sotsiaalmajanduslik väärtus ning ohutus on olulisemad.“ Keskkonnaamet märgib, et täielikult ei saa nõustuda väitega, et kaitsemuulide, lainemurdjate jt rannikule rajatavate ehitistega kaasnevad mõjud on valdavalt lühiajalised. Loomulikult sõltudes asukohast ja ehitise iseloomust, kuid taolised ehitised võivad mõjutada väga oluliselt rannaprotsesse, sh setete kuhjumist ja ärakannet, mida võib võimendada prognoositud kliimamuutustega eeldatavalt kaasnev rannaprotsesside intensiivistumine. Keskkonnaamet leiab, et uute sadamate rajamisel või olemasolevate olulisel laiendamisel tuleb keskkonnamõju hindamise vajaduse kaalumisel arvestada rannaprotsessidega. 8. Keskkonnaamet teeb ettepaneku KSH aruande ptk-s 5.5 välja tuua, et pinna- ja põhjaveele avaldavad ebasoodsat mõju ka teeservade hooldusel kasutatavad umbrohutõrjevahendid. 9. KSH aruandes on käsitletud veekogumite seisundeid üldiselt. Keskkonnaamet teeb ettepaneku hinnata ka arengukava vastavust veemajanduskavadele. 10. Arengukava ja selle KSH aruanne ei käsitle veeliiklust siseveekogudel, ka laevatavatel sisevetel, kaasa arvatud kogu Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi-Narva jõe süsteemis. Muuhulgas ei ole käsitletud ka mere ning Peipsi järve ühenduse probleemistikku (ühenduse katkestab Narva juga ja Narva hüdroelektrijaam ning pärsib kohati laevaliikluseks väikese sügavusega Natura 2000 võrgustikku kuuluv Narva jõe ülemjooks). Probleemi lahendamise ideedele, küll kaugema arenguperspektiiviga tegevusena, on viidatud nt Ida-Viru maakonna planeeringus aastani 2030+, kuid siinjuures tuleb arvestada ka Natura 2000 võrgustiku alade kaitse vajadustega. 11. KSH aruande lk 31 ja 37 on märgitud, et Suure väina liiklusühenduse kavandamiseks on käimas teemaplaneeringu koostamine. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et teemaplaneeringu asemel on algatatud riigi eriplaneering ja selle KSH, vt Vabariigi Valitsuse 18.06.2020 korraldust nr 213 „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“5. 12. KSH aruande lk 32 joonealuses viites nr 32 oleks asjakohane viidata ka KeHJS §-le 45 (KSH), keskkonnamõju hindamise korral ka KeHJS §-le 29. 13. Keskkonnaamet palub edaspidistes etappides veenduda, et KSH aruande juures on olemas kõik aruande lisad. KSH aruande kooskõlastamiseks esitamisel KSH aruanne 3 Leitav: https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/elk_2020_est.pdf 4 Leitav: https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2020/08/EL9_2020.pdf 5 Leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/319062020004 3 (4) saata koos arengukavaga (tulenevalt KeHJS § 40 lg-st 2, kui arengukava on vahepeal muutunud). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rein Kalle juhataja keskkonnaosakond Irma Pakkonen 680 7403 [email protected] 4 (4)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →