dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoha edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. oktoober 2020
Viit
2-2/19-0271/6097
Registreeritud
7. oktoober 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu majanduskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/19-0271
Vastutaja
Kati Kikas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Siseturu valdkond, Siseturuosakond, Kaubanduse ja teenuste talitus)

Failid

  • 📎2-219-02716097 07.10.2020 Väljaminev kiri.asice375 KB

Sisu (failidest)

Sven Sester Teie 17.09.2020 nr 1.1-10/6345-1 Riigikogu majanduskomisjon [email protected] Meie 07.10.2020 nr 2-2/19-0271/6097 Lossi plats 1a 15165 Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoha edastamine 234SE eelnõu ettepanekutele Austatud Sven Sester Käesolevaga esitame seisukohad turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõule 234SE esitatud ettepanekute osas. I. Rahandusministeeriumi ettepanek tulumaksu- ja maksukorralduse seaduste muutmiseks. Rahandusministeeriumi ettepaneku kohaselt peavad jagamismajanduse digiplatvormid nagu AirBnB ja Booking, aga ka väljaspool turismisektorit tegutsevad platvormid hakkama edaspidi iga-aastaselt edastama Maksu- ja Tolliametile andmeid isikute (nii füüsiliste, kui ka juriidiliste) kohta, kes osutavad platvormide vahendusel teenuseid ja teenivad selle pealt tulu. Digiplatvormide kaudu toimub järjest suurenev osa majandustegevusest, kuna platvormidel teenuse pakkumine on muutunud lihtsaks ja mugavaks viisiks teenust pakkuda või lisatulu teenida. 2016. a läbi viidud jagamismajanduse uuringus1 märgitakse, et kui jagamismajandust soodustada ja vastutustundlikult arendada, võib see anda suure panuse töökohtade loomisse ja majanduskasvu. Viidatud uuringu kohaselt on Eesti ettevõtlus- ja õiguskeskkonna peamiseks väljakutseks majandustegevuse nõuete täitmine, maksude laekumine ja töösuhete paindlikum reguleerimine. Rahandusministeeriumi ettepanek aitab viidatud kitsaskohti lahendada, omab turgu korrastavat mõju ning ergutab ausat ja läbipaistvat konkurentsi. Nendel kaalutlustel MKM ettepaneku eesmärki toetab. Küll aga teeme ettepaneku muuta ettepaneku seda punkti, mis käsitleb maksukorralduse seaduse (MKS) §-i 70 kavandatavat muudatust. MKS paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 31, mis annab Maksu- ja Tolliametile õiguse blokeerida digitaalse platvormi domeeninimi, kui platvorm ei ole täitnud tuluandmete esitamise kohustust. Leiame, et domeeninime blokeerimine peamise sunnivahendina (lisaks sunnirahale) ei ole proportsionaalne, kuna sellega kannatavad lisaks platvormile ka kõik platvormi kasutajad ehk nii teenusepakkujad kui teenuste tarbijad. Näeme, et blokeerimine oleks põhjendatud alles juhtudel, kui teisi tõhusaid rikkumise kõrvaldamise viise enam ei ole. Lisaks võivad rikkumise lõpetamisele 1 Ernst & Youngi ja Technopolis Group uuringu „Jagamismajanduse põhimõtete rakendamine Eesti majandus- ja õigusruumis“ lõpparuanne 2016, veebis kättesaadav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/lopparuanne.pdf Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 motiveerida ka muud pehmemad meetmed, nt teenuse lõppkasutajatele platvormile sisenemisel kuvatavad hoiatused. Selle eeliseks on, et sunnivahendit rakendatakse tegeliku rikkuja suhtes ning et muudatused aitavad ka tegelikkuses kaasa taotletava eesmärgi saavutamisele proportsionaalsel moel. Sarnased volitused – piirata ligipääsu veebiliidesele, hoiatava teabe kuvamine – on antud ka EL-i üleselt nt tarbijakaitseasutustele tarbijate huve kaitsvatest õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise lõpetamiseks, kui olulise ohu ärahoidmiseks puuduvad muud tõhusad võimalused. Eestis on vastav regulatsioon üle võetud tarbijakaitseseadusesse (§ 622). Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu sõnastus peaks olema tehnoloogia-neutraalne. Ettepaneku kohaselt reguleeritakse domeeninime blokeerimise võimalusi, kuid see ei arvesta piisavalt turusuundumisi, nt mobiilirakenduste kaudu teenuse pakkumist. Ainsana domeeninime blokeerimine ei pruugi täita eesmärki, sest turul tegutsevad ka teiste rakenduste kaudu teenusepakkujad, mistõttu kõikide teenusepakkujate puhul ei ole võimalik neid ühetaoliselt kohelda. Näiteks Lätis on võimalik platvormide puhul rakendada nii veebilehe kui mobiilirakenduse blokeerimist. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada MKS § 70 uus lõige 31 järgnevalt: „(31) Maksuhaldur võib nõuda interneti-ühendust pakkuva üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajalt digitaalsele platvormile juurdepääsul hoiatuse lisamist või teenuse blokeerimist, kui digitaalset platvormi haldav isik ei ole täitnud tulumaksuseaduse §-s 566 lõikes 1 sätestatud kohustust ning kui kohustuse rikkumise kõrvaldamiseks puuduvad muud tõhusad võimalused.“ II. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanek külastajate registreerimise korra muutmiseks. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on esitanud ettepaneku täiendavalt muuta turismiseaduse § 24 sõnastust selliselt, et majutusettevõttel oleks võimalik valida, kas registreerida ja säilitada majutusteenuse kasutaja andmeid elektrooniliselt või paberkandjal. Kehtiva seaduse kohaselt täidetakse kohustust valdavalt paberkandjal, kuna teenusekasutajad peavad külastajakaardi allkirjastama. MKM koostöös Siseministeeriumi, EAS-i, Statistikaameti jt osapooltega on vastavaid muudatusi elektroonsele registreerimisele ülemineku osas juba ka ette valmistamas. Täielikult elektroonsele külastajate andmete kogumisele ja edastamisele üleminek peaks eelduste kohaselt olema võimalik paari aasta pärast. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepaneku kohaselt oleks ettevõtjatel avaramad võimalused külastajate registreerimise protsessi digitaliseerida ja andmeid ettevõttes digitaalselt säilitada juba enne, kui valmib riigi loodav terviklahendus. MKM peab sellist lahendust mõistlikuks, kuna see arvestab nii ettevõtjate vajadusega arendada kontaktivabu teenuseid SARS- CoV-2 viiruse levikust tulenevalt kui ka aitab samuti kaasa ärimudelite uuendamisele ning tööjõu osakaalu vähendamisele majutusettevõtetes. Selleks, et tänased muudatused toetaks ka edasist terviklahendust ning arvestaks erinevate osapoolte andmevajadusega, soovime viia §-i 24 sisse täiendavad hilisemat üleminekut soodustavad täpsustused. Tegemist on eelnõu koostamise käigus eri osapooltega, sh Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Justiitsministeeriumi ja Andmekaitse Inspektsiooniga kooskõlastatud ettepanekutega külastajate registreerimiskorra muudatusteks majutusettevõtetes – nii andmekoosseisu kui registreerimise korralduse osas. Kõnealused muudatused jäid enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist eelnõust välja kuni põhjalikuma analüüsi valmimiseni majutusteenuse kasutajate andmekogu tehniliste lahenduste osas, kuid on seoses Eesti Kaubandus- Tööstuskoja esitatud ettepanekuga siiski mõistlik osaliselt, st enne andmekogu loomist, juba käesolevasse eelnõusse sisse viia. Muudatus hõlbustaks majutusettevõtetes laialdasemat e- 2 (3) registreerimise kasutuselevõttu selliselt, et tagab tulevikus sujuvama ülemineku ka andmete elektroonsele edastamisele andmekogusse. Pakume välja turismiseaduse § 24 uue tervikteksti järgmisel kujul: „§ 24. Majutusteenuse kasutaja registreerimine (1) Majutusteenuse osutaja tagab majutusteenuse kasutaja registreerimise reisidokumendi või isikutunnistuse alusel enne majutusteenuse osutamise algust. Reisidokumendi või isikutunnistuse puudumisel võib majutusteenuse kasutaja registreerida tema muu dokumendi või ütluste alusel. (2) Kui majutusteenuse kasutaja on Eesti, Euroopa Majanduspiirkonna teise lepinguriigi või Šveitsi kodanik või Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elav välismaalane, esitab ta enda kohta vähemalt järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi või -nimed; 2) sünniaeg; 3) kodakondsus; 4) elukohariik; 5) majutusteenuse osutamise aeg; 6) reisi eesmärk; 7) temaga koos majutuvate alaealiste laste arv. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata isik esitab lisaks eespool nimetatud andmetele järgmised andmed: reisidokumendi liik, number ja selle välja andnud riik. (4) Kui majutusteenuse kasutajaga koos majutub tema alaealine laps, ei pea lapse kohta registreerima käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmeid. (5) Reisigrupi registreerimiseks võib reisiettevõtja volitatud isik esitada reisigrupi liikmete kohta vastavalt kas käesoleva paragrahvi lõikes 2 või lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed. Reisiettevõtja vastutab reisigrupi liikmete kohta esitatud andmete vastavuse eest temale esitatud dokumentidele. (6) Majutusteenuse osutaja tagab, et majutusteenuse kasutaja andmed vastavad tema reisidokumendil või isikutunnistusel olevatele andmetele. Majutusteenuse osutaja või reisiettevõtja võib nõuda majutusteenuse kasutajalt kehtiva isikutunnistuse või reisidokumendi esitamist tema isikusamasuse tuvastamiseks. (7) Majutusteenuse osutaja säilitab majutusteenuse kasutajate andmeid kaks aastat registreerimise päevast arvates. (8) Majutusteenuse osutaja tagab Politsei- ja Piirivalveametile ning julgeolekuasutustele nende nõudmisel majutusteenuse kasutajate andmete edastamise Euroopa Liidu õigusest või seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. “ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Kati Kikas 625 6328 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel