Sven Sester Teie 17.09.2020 nr 1.1-10/6345-1
Riigikogu majanduskomisjon
[email protected] Meie 07.10.2020 nr 2-2/19-0271/6097
Lossi plats 1a
15165 Tallinn
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
seisukoha edastamine 234SE eelnõu
ettepanekutele
Austatud Sven Sester
Käesolevaga esitame seisukohad turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse
eelnõule 234SE esitatud ettepanekute osas.
I. Rahandusministeeriumi ettepanek tulumaksu- ja maksukorralduse seaduste
muutmiseks.
Rahandusministeeriumi ettepaneku kohaselt peavad jagamismajanduse digiplatvormid nagu
AirBnB ja Booking, aga ka väljaspool turismisektorit tegutsevad platvormid hakkama edaspidi
iga-aastaselt edastama Maksu- ja Tolliametile andmeid isikute (nii füüsiliste, kui ka juriidiliste)
kohta, kes osutavad platvormide vahendusel teenuseid ja teenivad selle pealt tulu. Digiplatvormide
kaudu toimub järjest suurenev osa majandustegevusest, kuna platvormidel teenuse pakkumine on
muutunud lihtsaks ja mugavaks viisiks teenust pakkuda või lisatulu teenida. 2016. a läbi viidud
jagamismajanduse uuringus1 märgitakse, et kui jagamismajandust soodustada ja vastutustundlikult
arendada, võib see anda suure panuse töökohtade loomisse ja majanduskasvu. Viidatud uuringu
kohaselt on Eesti ettevõtlus- ja õiguskeskkonna peamiseks väljakutseks majandustegevuse nõuete
täitmine, maksude laekumine ja töösuhete paindlikum reguleerimine. Rahandusministeeriumi
ettepanek aitab viidatud kitsaskohti lahendada, omab turgu korrastavat mõju ning ergutab ausat ja
läbipaistvat konkurentsi. Nendel kaalutlustel MKM ettepaneku eesmärki toetab. Küll aga teeme
ettepaneku muuta ettepaneku seda punkti, mis käsitleb maksukorralduse seaduse (MKS) §-i 70
kavandatavat muudatust.
MKS paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 31, mis annab Maksu- ja Tolliametile õiguse blokeerida
digitaalse platvormi domeeninimi, kui platvorm ei ole täitnud tuluandmete esitamise kohustust.
Leiame, et domeeninime blokeerimine peamise sunnivahendina (lisaks sunnirahale) ei ole
proportsionaalne, kuna sellega kannatavad lisaks platvormile ka kõik platvormi kasutajad ehk nii
teenusepakkujad kui teenuste tarbijad. Näeme, et blokeerimine oleks põhjendatud alles juhtudel,
kui teisi tõhusaid rikkumise kõrvaldamise viise enam ei ole. Lisaks võivad rikkumise lõpetamisele
1
Ernst & Youngi ja Technopolis Group uuringu „Jagamismajanduse põhimõtete rakendamine Eesti majandus- ja
õigusruumis“ lõpparuanne 2016, veebis kättesaadav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/lopparuanne.pdf
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
motiveerida ka muud pehmemad meetmed, nt teenuse lõppkasutajatele platvormile sisenemisel
kuvatavad hoiatused. Selle eeliseks on, et sunnivahendit rakendatakse tegeliku rikkuja suhtes ning
et muudatused aitavad ka tegelikkuses kaasa taotletava eesmärgi saavutamisele proportsionaalsel
moel. Sarnased volitused – piirata ligipääsu veebiliidesele, hoiatava teabe kuvamine – on antud ka
EL-i üleselt nt tarbijakaitseasutustele tarbijate huve kaitsvatest õigusaktidest tulenevate nõuete
rikkumise lõpetamiseks, kui olulise ohu ärahoidmiseks puuduvad muud tõhusad võimalused.
Eestis on vastav regulatsioon üle võetud tarbijakaitseseadusesse (§ 622).
Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu sõnastus peaks olema tehnoloogia-neutraalne. Ettepaneku
kohaselt reguleeritakse domeeninime blokeerimise võimalusi, kuid see ei arvesta piisavalt
turusuundumisi, nt mobiilirakenduste kaudu teenuse pakkumist. Ainsana domeeninime
blokeerimine ei pruugi täita eesmärki, sest turul tegutsevad ka teiste rakenduste kaudu
teenusepakkujad, mistõttu kõikide teenusepakkujate puhul ei ole võimalik neid ühetaoliselt
kohelda. Näiteks Lätis on võimalik platvormide puhul rakendada nii veebilehe kui
mobiilirakenduse blokeerimist.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada MKS § 70 uus lõige 31 järgnevalt:
„(31) Maksuhaldur võib nõuda interneti-ühendust pakkuva üldkasutatava elektroonilise side
teenuse osutajalt digitaalsele platvormile juurdepääsul hoiatuse lisamist või teenuse blokeerimist,
kui digitaalset platvormi haldav isik ei ole täitnud tulumaksuseaduse §-s 566 lõikes 1 sätestatud
kohustust ning kui kohustuse rikkumise kõrvaldamiseks puuduvad muud tõhusad võimalused.“
II. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanek külastajate registreerimise korra muutmiseks.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on esitanud ettepaneku täiendavalt muuta turismiseaduse § 24
sõnastust selliselt, et majutusettevõttel oleks võimalik valida, kas registreerida ja säilitada
majutusteenuse kasutaja andmeid elektrooniliselt või paberkandjal. Kehtiva seaduse kohaselt
täidetakse kohustust valdavalt paberkandjal, kuna teenusekasutajad peavad külastajakaardi
allkirjastama.
MKM koostöös Siseministeeriumi, EAS-i, Statistikaameti jt osapooltega on vastavaid muudatusi
elektroonsele registreerimisele ülemineku osas juba ka ette valmistamas. Täielikult elektroonsele
külastajate andmete kogumisele ja edastamisele üleminek peaks eelduste kohaselt olema võimalik
paari aasta pärast. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepaneku kohaselt oleks ettevõtjatel avaramad
võimalused külastajate registreerimise protsessi digitaliseerida ja andmeid ettevõttes digitaalselt
säilitada juba enne, kui valmib riigi loodav terviklahendus. MKM peab sellist lahendust
mõistlikuks, kuna see arvestab nii ettevõtjate vajadusega arendada kontaktivabu teenuseid SARS-
CoV-2 viiruse levikust tulenevalt kui ka aitab samuti kaasa ärimudelite uuendamisele ning tööjõu
osakaalu vähendamisele majutusettevõtetes.
Selleks, et tänased muudatused toetaks ka edasist terviklahendust ning arvestaks erinevate
osapoolte andmevajadusega, soovime viia §-i 24 sisse täiendavad hilisemat üleminekut
soodustavad täpsustused. Tegemist on eelnõu koostamise käigus eri osapooltega, sh Eesti
Kaubandus-Tööstuskoja, Justiitsministeeriumi ja Andmekaitse Inspektsiooniga kooskõlastatud
ettepanekutega külastajate registreerimiskorra muudatusteks majutusettevõtetes – nii
andmekoosseisu kui registreerimise korralduse osas. Kõnealused muudatused jäid enne eelnõu
Vabariigi Valitsusele esitamist eelnõust välja kuni põhjalikuma analüüsi valmimiseni
majutusteenuse kasutajate andmekogu tehniliste lahenduste osas, kuid on seoses Eesti Kaubandus-
Tööstuskoja esitatud ettepanekuga siiski mõistlik osaliselt, st enne andmekogu loomist, juba
käesolevasse eelnõusse sisse viia. Muudatus hõlbustaks majutusettevõtetes laialdasemat e-
2 (3)
registreerimise kasutuselevõttu selliselt, et tagab tulevikus sujuvama ülemineku ka andmete
elektroonsele edastamisele andmekogusse.
Pakume välja turismiseaduse § 24 uue tervikteksti järgmisel kujul:
„§ 24. Majutusteenuse kasutaja registreerimine
(1) Majutusteenuse osutaja tagab majutusteenuse kasutaja registreerimise reisidokumendi või
isikutunnistuse alusel enne majutusteenuse osutamise algust. Reisidokumendi või isikutunnistuse
puudumisel võib majutusteenuse kasutaja registreerida tema muu dokumendi või ütluste alusel.
(2) Kui majutusteenuse kasutaja on Eesti, Euroopa Majanduspiirkonna teise lepinguriigi või
Šveitsi kodanik või Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elav välismaalane, esitab ta enda
kohta vähemalt järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi või -nimed;
2) sünniaeg;
3) kodakondsus;
4) elukohariik;
5) majutusteenuse osutamise aeg;
6) reisi eesmärk;
7) temaga koos majutuvate alaealiste laste arv.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata isik esitab lisaks eespool nimetatud andmetele
järgmised andmed: reisidokumendi liik, number ja selle välja andnud riik.
(4) Kui majutusteenuse kasutajaga koos majutub tema alaealine laps, ei pea lapse kohta
registreerima käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmeid.
(5) Reisigrupi registreerimiseks võib reisiettevõtja volitatud isik esitada reisigrupi liikmete kohta
vastavalt kas käesoleva paragrahvi lõikes 2 või lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed. Reisiettevõtja
vastutab reisigrupi liikmete kohta esitatud andmete vastavuse eest temale esitatud dokumentidele.
(6) Majutusteenuse osutaja tagab, et majutusteenuse kasutaja andmed vastavad tema
reisidokumendil või isikutunnistusel olevatele andmetele. Majutusteenuse osutaja või reisiettevõtja
võib nõuda majutusteenuse kasutajalt kehtiva isikutunnistuse või reisidokumendi esitamist tema
isikusamasuse tuvastamiseks.
(7) Majutusteenuse osutaja säilitab majutusteenuse kasutajate andmeid kaks aastat
registreerimise päevast arvates.
(8) Majutusteenuse osutaja tagab Politsei- ja Piirivalveametile ning julgeolekuasutustele nende
nõudmisel majutusteenuse kasutajate andmete edastamise Euroopa Liidu õigusest või seadusest
tulenevate ülesannete täitmiseks. “
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Kati Kikas 625 6328
[email protected]
3 (3)