Kilvar Kessler
Finantsinspektsioon Meie 05.10.2020 nr 1.1-10/6817-1
[email protected]
Hoiu-laenuühistu seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu
Austatud härra Kessler
Käesolevaga esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks hoiu-laenuühistu
seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on
kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi
EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/.
Palume Teie seisukohta viieteistkümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Helme
rahandusminister
Lisad:
1. Hoiu-laenuühisteu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu
2. Seletuskiri
Lisaadressaadid:
Eesti Pank,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
[email protected]
Justiitsministeerium,
[email protected]
Eesti Pangaliit,
[email protected]
MTÜ FinanceEstonia,
[email protected]
Eesti Hoiu-laenuühistute Liit,
[email protected]
Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda,
[email protected]
Eesti Ühistegevuse Liit,
[email protected]
Eesti Linnade ja Valdade Liit,
[email protected]
Audiitorkogu,
[email protected]
Maaelu Edendamise Sihtasutus,
[email protected]
2
Hoiu-laenuühistu seaduse ja sellega seotud seaduste muutmise
seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Hoiu-laenuühistu seaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu)
peamine eesmärk on tagada hoiu-laenuühistute tegevuse suurem läbipaistvus ja hoiu-laenuühistute
liikmete tõhusam kaitse.
Eesti õiguse kohaselt saab ühistulises (tulundusühistu)1 vormis finantsteenuseid osutada kahel
võimalikul viisil asutades selleks, kas: a) hoiu-laenuühistu (edaspidi HLÜ) või b) ühistupanga.
Eesti Panga andmete kohaselt tegutses Eestis viimati 23 HLÜ-d2. Ühtegi ühistupanka seni asutatud
ei ole.
HLÜ on täna üks väheseid finantseerimisasutuse vorme, mis ei kuulu Finantsinspektsiooni
järelevalve alla (v.a juhul kui HLÜ soovib osutada ka makseteenuseid). Samas kuuluvad üldjuhul
kõik teised finantsteenuseid osutavaid isikuid – krediidiasutused (pangad), tarbimiskrediiti
väljastavad või vahendavad ettevõtjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, kindlustusandjad,
makseasutused ja e-raha asutused jt – Finantsinspektsiooni järelevalve alla.
Eestis reguleerib HLÜ-de tegutsemist eelkõige 1999. aasta 2. veebruaril vastuvõetud hoiu-
laenuühistu seadus (edaspidi ka HLÜS). Hoiu-laenuühistu seaduse algse mõtte kohaselt
moodustatakse ühistu konkreetses piirkonnas (kas nt ühes vallas või sellega piirnevates valdades)
ja liikmeteks peaksid astuma selle piirkonna elanikud/ettevõtjad. Seaduses on ette nähtud liikmeks
astumise tingimused (sisseastumismaksu ja osamaksu suurus) ning liikme õigus ühistu tegevuse
teemal kaasa rääkida. Seaduse mõtte kohaselt peaksid seeläbi ühistu liikmed ise ühistu tegevust
kontrollima (nn sotsiaalse kontrolli põhimõte) ja see on üks peamine põhjus, miks ei ole ühistutele
kehtestatud ka riiklikku järelevalvet.
Küsimus on aga selles, kas HLÜ-d eeltoodud liikmelisuse põhimõtetest ka praktikas lähtuvad ja
kui palju on nende tegevus kooskõlas seaduse algse mõttega. Näiteks kui HLÜ tegutseb üle Eesti,
kaasab liikmeteks isikuid üle Eesti ning liikmeks saamine on suhteliselt lihtne (madal
sisseastumismaks ja osamaks), kuid samas liikmed ühistu tegemistesse väga ei panusta (ei osale
hääletamisel ega saa HLÜ tegutsemise kohta vajalikku infot), siis on küsitav, kuidas ikkagi seaduse
tasemel ettenähtud sotsiaalse kontrolli põhimõte reaalselt toimib.
Lisaks on oluline märkida, et Tagatisfond, mis hüvitab krediidiasutuse maksejõuetuse korral
isikutele hoiused üldjuhul kuni 100 000 euro ulatuses, ei garanteeri hoiu-laenuühistute hoiuseid.
1
Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise
majandustegevuse. See põhimõte kehtib ka HLÜ-de ja ühistupankade suhtes. Ehk nende peamine eesmärk peaks olema
eelkõige oma liikmete majanduslikke huvide toetamine ja soodustamine läbi ühistegevuse. Peamise finantsteenusena
peaks HLÜ oma liikmetelt kaasama hoiuseid ja väljastama teistpidi neile laene.
2
https://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/hly.html
1
Samas võib jääda avalikkusele sageli ekslik mulje, et ka ühistutes olevad hoiused on riiklikus
korras tagatud.
Seetõttu on eelnõu üks peamisi eesmärke anda liikmetele rohkem teavet HLÜ tegevuse kohta ning
tõhustada eelkõige sisemist kontrolli hoiu-laenuühistute tegevuse üle. Juhul kui HLÜ tegevus on
võrreldav panga tegevusega (nt juhul kui liikmete arv on juba piisavalt suur ja liikme staatus on
pigem nö näiline ehk liige ei osale kuidagi HLÜ juhtimises), siis on selline tegevus juba samastatav
avalikkuselt hoiuste kaasamisega ja sel juhul tuleb taotleda Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse
tegevusluba.
Eelnõuga tehtavad peamised muudatused on eelkõige järgmised:
1) kohustatakse suuremaid HLÜ-sid taotlema Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusluba,
sealhulgas muudetakse aga ka ühistupankadele kohalduvaid nõudeid niimoodi, et soodustada
ühistegevusliku panganduse tekkimist ja arenemist Eestis;
2) punktis 1 nimetamata ehk väiksemate HLÜ-de puhul tõhustatakse sisekontrolli reegleid –
senine revisjonikomisjon asendatakse vastavuskontrolliga, täpsustakse välisaudiitori
ülesandeid, samuti HLÜ nõukogu liikmete ja volinike kohustusi;
3) antakse hoiu-laenuühistu liikmetele võrreldes kehtiva regulatsiooniga oluliselt rohkem õigusi,
sealhulgas nõuda ja saada teavet juhtorganite liikmetelt ning teavet, mis on saadud HLÜ
sisemise kontrolli teostamise tulemusel HLÜ äritegevuse seadusele vastavuse kohta;
4) kaotatakse territoriaalsuse piirang (nn kohustus tegutseda ühe kohaliku omavalitsuse üksuse
või omavahel piirnevate KOV-de haldusterritooriumil), teisalt ajakohastatakse
sisseastumismaksu ja osamaksu künniseid, samuti täiendatakse kapitali- ja likviidsusnõudeid;
5) piiratakse laenamist seotud isikutele (juhtorganitega seotud ettevõtted jms);
6) täpsustakse volitamise reegleid selliselt, et HLÜ-de liikmeid esindavad volinikud oleksid
usaldusväärsed ja HLÜ juhtorganite liikmetest sõltumatud (nt esineb praktikat, kus mõne
ühistuga liitmisel nähakse liitumislepingus ette, et liikmeks saav isik annab nö kohe oma
hääleõiguse ära (s.t liitumisel nähakse automaatselt ette, et tulevase liikme (hääle)õigus
antakse üle eelnevalt kindlaks määratud volinikule, kes on nt ühistu juhatuse liige ehk
tegelikult annavad liikmed kontrolli üle juhatusele), kuigi nimetatud liige ei pruugi volitusest
ega selle tagajärgedest teadlik olla).
Samas on oluline, et uus regulatsioon oleks proportsionaalne – käesoleva eelnõu eesmärgiks ei ole
hoiu-laenuühistute nö väljasuretamine, kuna neil on jätkuvalt oma kindel roll/nišš olemas, sh ka
tasakaalustatud Eesti regionaalse arengu seisukohalt. Seetõttu on ka oluline, et regulatsiooni
ajakohastamine ei tekitaks ebaproportsionaalselt suuri kohustusi ega kulutusi nendele ühistutele,
mis tegutsevad täna seaduse algse mõttega kooskõlas. Sellest tulenevalt on tehtud hoiu-
laenuühistute kehtivas regulatsioonis ka teatud muudatusi, mis peaks lihtsustama ühistute
haldamist, kuid samas andma liikmetele enam õigusi.
Eelnõu koostamisel oli kaalumisel ka see, et kas tuleks tunnistada kehtetuks HLÜS § 17 lõige 4,
mis keelab kohalike omavalitsuste üksustel (KOV) astuda HLÜ liikmeks, misläbi oleks
võimaldatud KOV-i üksustel HLÜ liikmeks astuda. Nimetatud küsimus vajab veel analüüsimist,
samuti tuleb antud küsimuse juures märkida, et kehtiv KOV-de finantsjuhtimise seaduse (KOFS)
§ 36 lõige 1-2 ei luba KOV-i üksustel hoiustada raha HLÜ-s, ning sama seaduse § 37 lõige 1 ei
luba KOV-i üksusel omandada osalust tulundusühistus, kui see ei ole vajalik kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud või muudest seadustest tulenevate ülesannete
täitmiseks. Sellest tulenevalt on eelnõu koostajad seisukohal, et nimetatud küsimust tuleks
2
käsitleda KOFS-i muutmise raames ning muudatuste tegemisele eelnevalt tuleb nõu pidada KOV-
i üksuste endiga HLÜ liikmeks astumise vajalikkusest ja sellega seonduvatest riskidest.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna
peaspetsialistid Kristen Leppik (
[email protected]) ja Kadri Siibak (lahkus ministeeriumist
2020. a. mais) ning sama osakonna juhataja Thomas Auväärt (
[email protected]).
Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit
(
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega otseselt Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga. Rahandusministeeriumi finantspoliitika programmis (arengukavas)3 lk 10 on
aga märgitud, et Rahandusministeerium viib läbi ühistulise panganduse revisjoni, mis algab aastal
2020.
Eelnõuga muudetakse:
hoiu-laenuühistu seaduse redaktsiooni RT I, 19.03.2015, 4
krediidiasutuste seaduse redaktsiooni RT I, 10.07.2020, 1
krediidiandjate ja –vahendajate seaduse redaktsiooni RT I, 04.12.2019, 1
makseasutuste ja e-raha asutuste redaktsiooni RT I, 10.07.2020, 1
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
2.1. Kehtiv regulatsioon
HLÜS § 3 lõike 2 kohaselt on HLÜ tulundusühistu. Nagu eespool märgitud, siis vastavalt
tulundusühistu seaduse (TÜS) § 1 lõikele 1 on tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on
toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. See
põhimõte kehtib ka hoiu-laenuühistute ja ühistupankade suhtes. Ehk nende peamine eesmärk ei ole
kasumi teenimine, vaid oma liikmete majanduslikke huvide toetamine ja soodustamine läbi
ühistegevuse. Klassikaliselt on HLÜ-de klientideks/liikmeteks erinevate riikide näitel eelkõige
eraisikud. Peamise finantsteenusena kaasatakse neilt hoiuseid ja neile väljastatakse krediite, mis
reeglina ei hõlma hüpoteekkrediite.
HLÜ-d pakuvad teenust seega otseselt oma liikmetele või n-ö teevad äri oma liikmetega. Selle
sektori põhieesmärgiks on läbi nn sotsiaalse kaasamise finantsteenustele ligipääsu võimaldamine
konkreetselt oma liikmetele ning laiemalt oma liikmete heaolu suurendamine, mitte esmajoones
3
Nimetatud programm veel eelnõu kujul, kättesaadav siit:
https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/finantspoliitika_programmi_eelnou_01.10_
2019.pdf?download=1
3
hoiu-laenuühistu ärikasumlikkuse tõstmine. HLÜ tegevust juhivad ja kontrollivad üldjuhul ühistu
liikmed ise (nn sotsiaalse kontrolli põhimõte). Ühtlasi aitavad HLÜ-d oma liikmetel suurendada
finantsteadmisi ja annavad neile asjakohaseid majandusnõuandeid. Kuid olenevalt kultuurilisest,
sotsiaalsest, poliitilisest ja majanduslikust taustast on selliste ühingute areng ja regulatsioonid
riigiti väga erinevad.
Rahvusvaheliselt tuntakse nii hoiu-laenuühistuid (ingl savings and credit co-operative) kui
krediidiühistuid (ingl credit union), kusjuures nende tegevusel on mõnevõrra erinev tähendus.
Mõlema termini kasutus ei ole järjekindel ja sisustatakse riigiti erinevalt. Terminit „credit union“
kasutatakse eelkõige anglo-ameerika õigussüsteemiga riikides, kus ühistud on 19. sajandi lõpus ja
20. sajandi alguses saanud alguse ettevõtjate/või nende ametiühingute algatusel töötajatele
soodsatel tingimustel laenude andmisest.4 Lihtsustatult tegutsevad HLÜ-d justkui sarnaselt
pankadega, kuid võivad hoiuseid vastu võtta üksnes oma liikmetelt, kes on üldjuhul koondunud
teatud kogukonnana või territoriaalse tegevuse põhimõtte alusel.
Kui Eesti õiguse kohaselt tegutsevad HLÜ-d reeglina ühe kohaliku omavalitsuse territooriumil või
moodustatakse töö-, teenistus- või kutsealase või mõnel muul ühiste majanduslike huvide
põhimõttel, siis ühistupangad on märksa laiema ampluaaga (üldjuhul ingl co-operative banks) ja
pakuvad finantsteenuseid laiemale ringile isikutele.
Eestis reguleerib HLÜ-de tegutsemist eelkõige 1999. aasta 2. veebruaril vastuvõetud hoiu-
laenuühistu seadus. Küsimustes, kus HLÜS ei näe regulatsiooni ette, tuleb kohaldada TÜS-i. HLÜ
on HLÜS-i kohaselt tulundusühistu vormis tegutsev finantseerimisasutus, mille peamine ja püsiv
tegevus on erinevate finantsteenuste osutamine eelkõige oma liikmetele.
Sisuliselt on HLÜ-d saanud eriõiguse kaasata hoiuseid (hoiuste kaasamine on Euroopa Liidu õiguse
kohaselt lubatud üldjuhul üksnes krediidiasutustele ehk pankadele). EL-s reguleerib pangandust ja
hoiuste kaasamist eelkõige kaks peamist õigusakti:
1) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 575/2013 (nn kapitalinõuete määrus/CRR);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL (pangandusdirektiiv/CRD).
Pangandusdirektiivi artikkel 9 lõige 1 sätestab, et liikmesriik võib lubada avalikkuselt (public)
hoiuste kaasamist üksnes krediidiasutustele.5 Pangandusdirektiivi artikkel 2(5) punkt 7 näeb samas
ette, et Eesti hoiu-laenuühistutele pangandusdirektiivi ei kohaldata ehk nad on välistatud pankade
kapitalinõuete regulatsiooni (CRR/CRD) kohaldamisalast.6 Kuid kokkuvõtvalt, et olla kooskõlas
EL õigusega, siis peab HLÜ hoiuseid kaasama viisil, et seda ei saaks käsitleda hoiuste kaasamisena
avalikkuselt. Ehk seadusega tuleb ette näha, et HLÜ-d saaksid hoiuseid kaasata piiratud viisil
võrreldes pankadega.
4
Esimesed hoiu-laenuühistute eelkäijad, säästukassad ja krediidiühistud, tekkisid Eestis 19. sajandi alguses, kuid
üldtuntud dateeringu järgi peetakse Eesti rahvusliku ühistegevuse ja ühistupanganduse sünnidaatumiks aastat 1902,
mil Jaan Tõnissoni eestvedamisel asutati Tartu Eesti Laenu- ja Hoiu Ühisus. Esimese Maailmasõja alguseks ulatus
hoiu-laenuühistute arv Eestis 84 ühistuni, kelle turuosa panganduses oli 52%.
5
Art 9(1): Member States shall prohibit persons or undertakings that are not credit institutions from carrying out the
business of taking deposits or other repayable funds from the public.
6
Art 2(5): „5. This Directive shall not apply to the following: … (7) in Estonia, the 'hoiu-laenuühistud', as cooperative
undertakings that are recognised under the 'hoiu-laenuühistu seadus'“.
4
Lisaks võib HLÜ-le kohalduda ka makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (edaspidi MERAS)
ning võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) ja krediidiandjate ja –vahendajate seadus (edaspidi
KAVS). MERAS kohaldub juhul, kui HLÜ soovib osutada makseteenuseid (raha ülekandmist jms).
VÕS kohaldub juhul, kui HLÜ väljastab laene tarbijatele ehk füüsilistele isikutele (kohaldatakse
VÕSi tarbijakrediidi alaseid sätteid).
Samas KAVS-s on HLÜ-dele kehtestatud tingimused, mille täitmise korral ühelegi HLÜ-le KAVS
ei kohaldu (nt üheks tingimuseks peab olema see, et HLÜ liikmete arv ei tohi olla suurem kui 3
000 liiget).
Lisaks eeltoodule on HLÜ-d rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi
RahaPTS) mõistes kohustatud isikud ja on kohustatud järgima RahaPTS norme. Vastavalt
RahaPTS §-le 70 on finantseerimisasutusel, kes ei pea taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba
(HLÜ-d üldjuhul selleks on), kohustus taotleda finantsteenuste osutamiseks tegevusluba Rahapesu
Andmebüroolt (RAB). RAB-i antud tegevusload on kantud avalikult kättesaadavasse
majandustegevuse registrisse.
Samuti peavad HLÜ-d esitama Eesti Pangale regulaarselt aruandeid statistika kogumise eesmärgil7.
Kui HLÜ näol on tegemist finantseerimisasutusega, siis ühistupank nagu nimigi juba ütleb (pank),
on Eesti õiguse kohaselt krediidiasutus. Ühistupankadele kohaldatakse suures osas
krediidiasutuste seadust (edaspidi KAS), teatud ulatuses (eelkõige ühistu juhtimise korralduse
osas) aga kohaldub HLÜS ja samuti TÜS. Vastavalt KAS §-le 41 võib ühistupanga muuhulgas
asutada ka hoiu-laenuühistute ühinemisel. Peale taasiseseisvumist ei ole Eestis siiani ükski isik
ühistupanga tegevusluba Finantsinspektsioonilt saanud.
Tabel 1. Pankade ja HLÜ-de võrdlus lihtsustatud kujul
Krediidiasutus (sh ühistupank) Hoiu-laenuühistu
Tegevusluba jah ei
Riiklik finantsjärelevalve jah ei
Hoiuste kaasamine avalikkuselt lubatud üksnes oma liikmetelt
Hoiuste tagamine riiklik, Tagatisfond osaline, SA Hoiuste Tagamise Fond
Maksustamine teatud hoiuseintressid tulumaksuvabad, erisusi ei ole
tulumaksutagastus eluasemelaenude
intressidelt
2.2. Hoiu-laenuühistute varade maht, liikmete arv ja muud olulised näitajad
Eesti Panga andmetel tegutseb Eestis hetkel 23 HLÜ-d. HLÜ-d on loonud ka oma erialaliidu –
Eesti Hoiu-laenuühistute Liit (HLÜL), kuhu siiski kuulub alla poole tegutsevatest HLÜ-dest (liidu
liikmeid on hetkel 8).
7
Eesti Pank, Hoiu-laenuühistute aruandlust kehtestavad määrused, kättesaadav:
http://www.eestipank.ee/statistika/hoiu-laenuuhistute-aruandlust-kehtestavad-maarused.
5
Eesti finantsturg on panganduskeskne, s.t alternatiivsed kapitali kaasamise mahud on pankade
varadega võrreldes üsna väikesed. Järgmiselt jooniselt on näha, et HLÜ-de varad moodustavad
eelkõige pankade varadega väga väikese osa. Nimelt 2018. aasta lõpuks olid hoiu-laenuühistud
kaasanud hoiuseid ja väljastanud laene vaid veidi rohkem kui 100 miljoni euro eest ehk 0,4%
SKPst. See vastas ligikaudu 0,5%le pankade hoiuste ja väljastatud laenude mahust.
Joonis 1. Eesti finantssektori varade ja SKP suhtarv 2018. a. ja 2013. a. lõpus
2020. a. juuni lõpu seisuga oli HLÜ-del liikmeid kokku 15 223 ja varade maht kokku ca 159 mln
eurot, kus eraisikutelt oli hoiuseid kaasatud 116 mln euro ulatuses.
Joonis nr 2. Hoiu-laenuühistute varade, omakapitali ja eraisikute hoiuste kasv (allikas: Eesti Pank)
180 000
160 000
140 000
120 000
100 000
80 000
60 000
40 000
20 000
0
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020. I.
pa.
Omakapital kokku (tuh eurodes) Varad kokku (tuh eurodes) Eraisikute hoiused
6
Eeltoodud jooniselt nähtub, et HLÜ-de mahud on aasta-aastalt küllalt kiiresti kasvanud. Samuti
on näha, et HLÜ-de rahastamine põhineb peamiselt eraisikute hoiustel.
2.3. Kehtiva regulatsiooni probleemid ja hoiu-laenuühistute regulatsiooni muutmise
põhjused
Regulatsiooni muutmise põhjused on peamiselt järgmised:
a) Hoiu-laenuühistute moodustamise (liikmelisuse) alused tavapraktikas ei vasta osade ühistute
puhul enam seaduse algsele mõttele. Aastast 1999 jõus olnud hoiu-laenuühistu seadus pidas
algselt eelkõige silmas seda, et ühistud moodustakse põhimõttel, et kõik liikmed omavahel
üksteist tunnevad ja liikmed kas elavad või paiknevad lähestikku asuvates KOV-des (kehtib
nn sotsiaalse kontrolli põhimõte), s.t. oma teenuseid ei pakuta avalikkusele. Mõned täna
tegutsevad ühistud on sellest põhimõttest võõrandunud (suuremates ühistutes on üle 1 000
liikme) – kokkuvõttes on keeruline ka piiri tõmbamine avalikkuse ja ühistu liikmete vahel;
b) Kuna sotsiaalse kontrolli põhimõte ei toimi enam kõikidel juhtudel asjakohaselt (eelkõige
suurema liikmeskonnaga ühistute puhul), siis on selline järelevalve ja kontroll ühistute üle
üsna puudulik. Käesoleval ajal on HLÜ-de hoiustajate arv pidevalt kasvamas ja mitmed HLÜ-
d tegutsevad üle Eesti. Seetõttu tuleb kaaluda variante, mis tõhustaksid järelevalvet või
kontrolli HLÜ-de üle;
c) Mitmed ühistud reklaamivad ennast väga jõuliselt kui hoiuseid kaasavaid organisatsioone.
Tarbijad ei pruugi aduda, et hoiu-laenuühistusse paigutatud hoius ei kuulu riikliku
Tagatisfondi kaitse alla (Tagatisfond tagab üksnes krediidiasutuste hoiuseid);
d) Hoiu-laenuühistute suhtes kehtivad muud tegevusnõuded on samuti vananenud, võrreldes
teiste finantsasutustega (eelkõige pankade ja teiste krediidiandjatega). Seega on tegemist
finantsturu osaliste ebavõrdse kohtlemisega ja konkurentsitingimuste moonutamisega (s.t.
teistele finantsasutustele kehtivad tunduvalt rangemad nõuded kui hoiu-laenuühistutele) –
seega lisaks krediidiasutuste regulatsiooni kohaldamisega suurematele HLÜ-dele muudetakse
käesoleva eelnõuga:
1) HLÜ moodustamise aluseid;
2) ajakohasemaks HLÜ juhtidele sätestatud nõudeid;
3) likviidsuse- ja kapitalinõudeid;
4) suurendatakse aruannete avalikustamise nõudeid ja tagatakse liikmetele senisest suurem
juurdepääs erinevate andmetega tutvumiseks;
5) tõhustatakse laenuandmise nõudeid ning maandatakse seotud isikutele laenu andmisega
seotud riske.
Tasub märkida, et kavandatud eelnõuga ei muudeta ühistulises vormis finantsteenuste
aluspõhimõtteid, st enamike HLÜ-de puhul oleks jätkuvalt peamine ja põhiline HLÜ äritegevuse
üle järelevalve teostaja liikmed ise, kellele antakse võrreldes kehtiva regulatsiooniga rohkem teavet
ning otsustusõigust ühistu tegevuse üle. Lisaks rakendatakse mitmeid meetmeid, et kindlustada
juhtorganite liikmete sõltumatust ja kompetentsi olemasolu, sealjuures tõstetakse HLÜ
juhtorganitele kohalduvaid nõudeid ning HLÜ-s kasutatavate sisekorraeeskirjade sisu ja kvaliteeti.
Viimaks käsitletaks suuremaid HLÜ-sid eelnõu kohaselt krediidiasutustena tulenevalt sellest, et
suuremad HLÜ-d osutavad oma liikmetele sisuliselt samasuguseid teenuseid, mis väiksemad
krediidiasutused.
Käesolev eelnõu näeb ette teatud varade mahu saavutamisel või liikmete arvust lähtudes kohustuse
taotleda Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusluba. Nimelt sedastatakse eelnõuga, et kui
7
HLÜ varade maht on suurem kui 5 miljonit eurot või liikmete arv suurem kui 3000, kohaldatakse
krediidiasutuse sätteid. Praktikas tähendab see, et suuremad HLÜ-d peavad taotlema
Finantsinspektsioonilt kas tavapanga või ühistupanga tegevusloa. Eelnõu koostajatele saadaolevate
andmete põhjal (2020.a juuli seisuga) peaksid eelnõus nimetatud muudatuste jõustumisel kuus
Eesti suurimat HLÜ-d taotlema krediidiasutuse tegevusluba (vt ka eelnõu § 1 p 5 selgitusi).
Järgmises tabelis on kirjeldatud peamisi muudatusi, mis eelnõuga kaasnevad.
Tabel nr 2. Olulisemad muudatused eelnõus
KEHTIV REGULATSIOON EELNÕUGA KAASNEV MUUDATUS
1. Kohustus taotleda Kui HLÜ liikmete arv üle 3 000, siis tuleb Kui kaasatud hoiuste maht on üle 5 mln euro või
Finantsinspektsioonilt taotleda FI-lt krediidiandja tegevusluba. liikmeid rohkem kui 3 000, siis tuleb taotleda
(FI) tegevusluba Kui HLÜ osutab makseteenuseid, siis krediidiasutuse tegevusluba. Sellisel juhul
tuleb samuti taotleda FI tegevusluba kohaldub krediidiasutuste seaduses sätestatu, sh
ka FI järelevalve
2. HLÜ moodustamise HLÜ tuleb moodustada territoriaalsuse Territoriaalsuse põhimõte kaotatakse, kuid isikul
alused põhimõttel (s.t. HLÜ peab tegutsema peab näitama HLÜ liikmeks asutamisel oma
ühe KOVi või omavahel piirneva põhjendatud huvi
mitme HLÜ haldusterritooriumi) Liikmelisuse ülempiir kaotatakse kui ühistu
Ühiste majanduslike huvide põhimõttel moodustatakse ühiste majanduslike huvide
moodustatud hoiu-laenuühistul võib põhimõttel
olla kuni 1000 liiget
3. Sisseastumismaksu Sisseastumismaks peab olema vähemalt Sisseastumismaks peab olema vähemalt 35 eurot
ja osamaksu suurus 6 eurot Osamaks peab olema vähemalt 50 eurot
Osamaks peab olema vähemalt 30 eurot
4. Liikmelisus Kehtiv seadus ei sätesta üheselt, kas HLÜ Enne liikmeks astumist kohustub HLÜ välja
võib osutada teenuseid üksnes Eesti selgitama isiku põhjendatud huvi HLÜ liikmeks
territooriumil saamisel
Nähakse ette, et HLÜ saab teenuseid osutada
üksnes Eestis, sh ei saa asutada filiaali teisest
riigis ega osutada teenuseid piiriüleselt.
5. Osaluse omandamine Osaluse omandamine krediidiasutuses Võimaldatakse üksnes kuni 10%-list osaluse
või teises finantseerimisasutuses ei ole omandamist krediidiasutuses või teises
piiratud finantseerimisasutuses
6. Laenamine ja huvide Laenamine HLÜ liikmetele ei või olla üle Laenamine HLÜ liikmetele ei või olla üle 10
konflikt 20 korra suurem osamaksust või 20% korra suurem osamaksust või 10% HLÜ
HLÜ omakapitalist omakapitalist
Laenamine HLÜ juhtidele või seotud isikutele ei
või olla suurem kui 5 korda osamaksust või 5%
HLÜ omakapitalist
Laenamine krediidiasutusele või teisele
finantseerimisasutusele või samasse gruppi
kuuluvatele isikutele on keelatud
7. Kapitali suurus Osakapitali suurus peab olema vähemalt Osakapitali suurus peab olema vähemalt 50 000
31 950 eurot eurot
Äriregistri teavitamine kapitali Äriregistri teavitamine kapitali muutmisest
muutmisest teavitamine on koormav muutub paindlikumaks (minimaalselt kord
(liiga jäik) aastas)
8. Likviidsusnõuded Nõue hoida 5% vähemalt Krediidiasutuse hoiuse asemel võib HLÜ vara
krediidiasutuste hoiustes hoida muus likviidses varas (nt lühiajalistes
väärtpaberites)
Nähakse ette täiendavad nõuded likviidsuse
tagamiseks
8
9 Krediidivõimelisuse Täpsed nõuded isiku krediidivõimelisuse Nähakse ette detailsed nõuded, kuidas isiku
hindamine hindamiseks puuduvad (eelkõige füüsilisest isikust laenuvõtja)
krediidivõimelisust hinnata
10. Nõuded juhtorgani Sobivusnõuded juhtide osas üldsõnalised Nähakse ette detailsemad juhtimisnõuded
liikmetele Minimaalselt 3 liiget juhatuses juhtidele, sh nõue oma sobivust HLÜ liikmetele
tõestada
Minimaalselt 2 liiget juhatuses
11. Juhtimine HLÜ juhtimine nõukogu/volinike poolt Nähakse ette, et põhikirjaga on võimalus üle
nõukogu/volinike on eraldiseisvalt reguleerimata anda üldkoosoleku pädevus volinikele
tasandil Liige saab ise enda esindajat (volinikku) valida;
Volinikele kehtivad nn kõrgendatud nõuded
12. Kontroll Revisjonikomisjonile on ette nähtud Vastavuskontroll asendab revisjonikomisjoni,
sisemised kontrolliülesanded nähakse detailselt ette kuidas vastavuskontrolli
Välisaudiitori roll on sõnastud tuleb teostada ja kelle ees on vastavuskontrolli
üldsõnaliselt teostaja aruandluskohustuslane
Välisaudiitori poolt läbiviidavat auditit
täpsustatakse
13. Liikmetele teabe Liikmetele teabe andmise kohustused on Nähakse detailselt ette, millest tuleb liiget
andmine üldsõnalised teavitada, samuti liikme õigus ise küsida infot
jms
Majandusaasta aruanne ja põhikiri tuleb
avalikustada HLÜ asukohas ja veebilehel.
Liikmetel on õigus saada mõistliku tasu eest
nimetatud dokumente paberkandjal
2.4. Hoiu-laenuühistute regulatsiooni väljatöötamiskavatsuse tagasiside
Rahandusministeerium viis 2017. a. läbi avaliku konsultatsiooni (s.t. avalikustas
väljatöötamiskavatsuse; edaspidi VTK)8, selgitamaks välja, kas ja kuidas kehtivat regulatsiooni
muuta. Kui riiklikud institutsioonid (Eesti Pank, Finantsinspektsioon, Justiitsministeerium jt)
pooldasid kehtiva regulatsiooni muutmist, sh ka teatud kujul järelevalve kehtestamist, siis HLÜ-de
seisukohad olid pigem kohati vastandlikud – märgiti, et kehtivat regulatsiooni ei maksaks ülemäära
palju muuta, kuid samas tunnistati, et teatud muudatusi oleks siiski vaja. 2019. a. esitas Hoiu-
Laenuühistute Liit ise Rahandusministeeriumile pöördumise, milles viidati, et mõni HLÜ ei pea
kehtivatest „mängureeglitest“ kinni. 2019. a oktoobris kohtusid eelnõu ettevalmistajad HLÜ Liidu
liikmetega, et tutvustada ja arutada võimalikke muudatusi HLÜ-de kehtivas regulatsioonis.
Tabel nr 3. VTK kohta laekunud tagasiside
TAGASISIDE ANDJA LÜHIKOKKUVÕTE
Finantsinspektsioon Regulatsioonide muutmist või täiendamist võib kaaluda, kui on määratud kindlaks
kaitstavate huvide iseloom, ning seejärel saaks hakata kaaluma võimalike
kaitsemeetmete loomist
Eesti Pank Kehtiva HLÜ regulatsiooni muutmine on põhjendatud ning VTK-s esitatud
argumendid on asjakohased, kusjuures seadusandja peaks arvestama sellega, et
sotsiaalse kontrolli põhimõte ei ole enam toimiv ning HLÜ-d toimivad avalikkuselt
hoiuseid kaasavate finantsasutustena.
Justiitsministeerium Puuduvad põhjendused, miks peaksid HLÜ-de poolt väljastavate laenude puhul
olema lepinguõiguslikud reeglid erinevad krediidiandjatest ja miks HLÜ liige peaks
olema vähemal määral kaitstud kui finantsteenuseid saav tarbija, mistõttu peaksid
KAVS-i 6. ja 7. peatükk kohalduma ka HLÜ-dele
8
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6253c3e0-5450-4f99-bd62-ebeb98d1d96f#Qym1ZvzJ
9
Majandus- ja Uuendatavad regulatsioonid ei tohi HLÜ-dele või ühistupankadele kaasa tuua
Kommunikatsiooni- halduskoormuse kasvu, kuid järelevalve tõhustamise eesmärgil võib olla
ministeerium põhjendatud Finantsinspektsioonile täiendavate õiguste andmine järelevalve
teostamiseks.
Tarbijakaitseamet HLÜ-de finantsjärelevalve regulatsioonist väljajätmine ei ole põhjendatud, kuivõrd
tegemist on hoiuseid kaasava ja laene, sh tarbijakrediiti, väljastava
finantseerimisasutusega.
Eesti Hoiu-laenuühistute Liit HLÜ-dele esitatavad usaldatavuse ja kontrolli nõuded ei ole vananenud või
muutmist vajavad. HLÜ-dega seotud probleemid tulenevad sellest, et nõuete
täitmise eest ei ole nende kehtestaja kunagi hoolt kandnud. Seda kasutavad ära HLÜ
nime all esinevad ning end agressiivselt reklaamivad äriühingud – see tegelikult ei
esinda ühistulist tegevust.
Eesti Kaubandus- ja Ühistulises vormis finantsteenuste osutamise regulatsioon ei vaja põhjalikku
Tööstuskoda muutmist ning riigi liigne sekkumine võib pigem kahju teha. Samas oleks vajalik
ajakohastada või paindlikumaks muuta teatud HLÜ-de tegevuse aspekte.
Tartu HLÜ Väljapakutud muudatused ei ole põhjendatud sellisel määral, nagu need on esitatud
väljatöötamiskavatsuses, kuid teatud muudatusi tuleks HLÜS-is teha.
Eesti Korteriühistute HLÜ Ei näe vajadust väljatöötamiskavatsuses esitatud muudatuste tegemiseks HLÜS-i.
Eesti Ühistupank Vastuskirjas on esitatud ettepanekud krediidiasutuste seaduse, sealjuures iseäranis
ühistupankadele kohalduva regulatsiooni muutmiseks.
MTÜ FinanceEstonia Valdkonna reguleerimine on õigustatud ja vajalik, et tagada võrdsed
konkurentsitingimused ja suurem kindlus nii tarbijate kui investorite jaoks.
Eesti Ühistegeline Liit ja Eesti Regulatsiooni muutmine kavandatud mahus ei ole põhjendatud ega otstarbekas.
Ühistegevuse Sihtasutus
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga muudetakse hoiu-laenuühistu seadust (eelnõu § 1), krediidiandjate ja –vahendajate
seadust (eelnõu § 2), krediidiasutuste seadust (eelnõu § 3) ja makseasutuste ja e-raha asutuste
seadust (eelnõu § 4).
3.1. Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine
1) Muudetakse HLÜS § 1 sõnastust. Kehtiv § 1 näeb ette seaduse üldise reguleerimisala.
Muudatuse tulemusena lisatakse §-i ka sõna „kontroll“, kuna käesoleva eelnõuga täiendatakse
oluliselt HLÜ-de sisemist kontrolli kui ka nähakse ette suuremate HLÜ-de jaoks tegevusloa
kohustus.
2) Muudetakse HLÜS § 2 lõiget 2, mis näeb ette, et hoiu-laenuühistutele kohaldatakse ühistute
kohta sätestatut. Suurema õigusselguse huvides täpsustatakse, et hoiu-laenuühistutele kohaldatakse
tulundusühistute kohta sätestatut. Oluline on läbivalt kasutada sama määratlust. Tegemist on pigem
aga tehnilise muudatusega.
3) Tunnistatakse kehtetuks HLÜS § 2 lõige 3. Kehtiv § 2 lõige 3 viitab krediidiandjate ja
vahendajate seadusele (KAVS), mille § 2 lõike 6 kohaselt kohaldatakse teatud tingimustel HLÜ-
dele KAVS-s sätestatut. Lihtsustatult, kui HLÜ liikmete arv on üle 3 000 või kui HLÜ poolt antava
laenu krediidi kulukuse määr on suurem kui krediidiasutuste poolt eraisikutele antud
tarbimislaenude kulukuse määr, siis peaks HLÜ taotlema Finantsinspektsioonilt krediidiandja
tegevusloa. Kuna käesoleva seaduse kohaselt nähakse ette, et teatud tingimustel tuleb taotleda
krediidiasutuse tegevusluba (vt käesoleva eelnõu § 1 punkti 5 selgitusi), siis seetõttu ei ole enam
käesoleva normi järele vajadust.
10
4) Lisatakse HLÜS § 2 uus lõige 4, mille kohaselt välistatakse HLÜ-dele tulundusühistuseaduse §
7 lõike 1 punktis 31 (puudutab juhatuse asukoha aadress välisriigis) ning § 8 punktides 21 ja 51
(puudutab samuti juhatuse asukoha aadressi välisriigis) kohaldamine. Kuivõrd eelnõu üks
kesksemaid ajendeid on kinnistada ideed, et HLÜ-d on kogukondlikud finantseerimisasutused,
mille eesmärk peaks olema oma kogukonna või vähemalt Eesti-siseselt oma liikmete
(finants)huvide edendamine, siis on tähtis, et HLÜ-de äritegevus baseerub Eestis ja juhatuse tegelik
asukoht on just Eestis sarnaselt teistele finantsteenuste osutajatele (vt ka allpool § 1 p 8 selgitused).
Sellest tulenevalt on vajalik ka välistada nimetatud tulundusühistuseaduse sätete kohaldamine,
vastasel juhul tekiks vastuolu nimetatud sätete (mis lubavad ühistu juhatuse asukoha märkida
välisriiki ning kasutada kontaktisikut) ja HLÜS-i käesoleva sättega.
5) Muudetakse HLÜS §-i 3.
§ 3 lõikest 1 on võrreldes kehtiva redaktsiooniga kustutatud sõnad „peamine ja püsiv“. See
konstruktsioon/fraas on praktikas tekitanud mitmeid küsimusi, nt ses osas, et milline on siis mitte
peamine ja mitte püsiv tegevus, millega HLÜ võiks tegeleda; sealhulgas kas nt selliste tegevuste
hulka kuuluvad muud kui HLÜS §-s 6 nimetatud tegevused või ka nimetatud tehingute tegemine
muude isikute kui oma liikmetega. Fraasi „peamine ja püsiv“ kustutamine peaks tagama, et HLÜ-
d piirduksid ainult seaduses algselt ette nähtud teenuste osutamisega. Seoses eeltooduga möönavad
eelnõu koostajad, et teatud §-s 6 nimetamata tehingud ja teenused on HLÜ-de äritegevuse jaoks
siiski vajalikud, mistõttu on lisatud §-i 6 lõige 4 (vt allpool § 1 p 9 selgitused).
Lisaks on lõike 1 sõnastust muudetud selles osas, et „tehingute tegemine“ on asendatud
„finantsteenuste osutamisega“, mis peaks korrektsemalt väljendama HLÜ tegevuse põhieesmärki
(s.t. oma liikmetele teenuste osutamine).
Eeltoodud lähenemist toetab ka Euroopa Kohtu praktika. Nimelt lähtudes Euroopa Kohtu
praktikast sisustatakse tarbija mõistet Brüsseli konventsiooni artiklitest 13 ja 14 tulenevalt, mille
tähenduses tuleb tarbija mõistet tõlgendada kitsalt ja lähtuda tuleb selle isiku positsioonist
konkreetses lepingus, arvestades lepingu iseloomu ja eesmärki, mitte selle isiku subjektiivset
olukorda, kuna sama isikut võib teatavate tehingute suhtes pidada tarbijaks ja teiste tehingute suhtes
majandus- või kutsetegevuses tegutsejaks.9 Euroopa Kohus on selle põhjal leidnud, et nimetatud
konventsiooni erikohtualluvuse korra sätteid, mis puudutavad tarbija kaitset nõrgema poolena,
kohaldatakse vaid lepingutele, mis on sõlmitud väljaspool majandus- või kutsetegevust, vaatamata
nende eesmärgile, ning mis on sõlmitud neist olenemata ja mille ainus eesmärk on eratarbimise
käigus rahuldada üksikisiku isiklikke vajadusi.10 Kui sõlmitud leping on seotud isiku majandus-
või kutsetegevusega nii nõrgalt, et seda sidet võib pidada teisejärguliseks, kuna sellel on vaid
tähtsusetu roll kogu toimingu juures, milleks see leping sõlmiti, siis tuleb isikut käsitleda
tarbijana.11
Seega lähtudes ülaltoodust tuleb märkida, et kui HLÜ teeb tehingu oma liikmega, kes ei tegutse
tehingu tegemisel majandus- või kutsetegevuses, siis tuleks seda HLÜ liiget nii Eesti kui ka EL
9
Euroopa Kohtu otsus C-269/95: Benincasa, EKL 1997, lk I-3767, 3. juuli 1997.
10
Euroopa Kohtu otsus C-464/01, p 36, kättesaadav:
http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=9ea7d0f130d5a63102f8ede0418aadc4f645446dd646.e
34KaxiLc3eQc40LaxqMbN4PaxuMe0?text=&docid=49857&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=firs
t&part=1&cid=263664.
11
Samas, p 39.
11
õiguse alusel käsitleda tarbijana, ning selle kaudu on täpsem nimetada HLÜ tegevust „teenuse
osutamiseks“.
Viimaks on lõikes 1 täpsustatud, et HLÜ on tulundusühistu. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga,
milles samalaadne täpsustus sisaldub sama paragrahvi lõikes 2, on tehtud lisandus lõikesse 1 lõike
2 muutmise tõttu.
Muudetud lõige 2 sätestab künnised, mille ületamisel on HLÜ kohustatud taotlema krediidiasutuse
tegevusluba. Seda juhul kui HLÜ poolt kaasatud hoiuste maht ületab 5 mln eurot või tema liikmete
arv on suurem kui 3 000. Juhul kui vähemalt üks nimetatud kahest künnisest on ületatud, siis tuleb
HLÜ-l taotleda krediidiasutuse tegevusluba, sh ta võib taotleda ka ühistupanga tegevusloa (mis on
sisuliselt krediidiasutusena tegutsemise erivorm).
Eelnimetatud muudatus tehakse seepärast, et oleks üheselt selge, mis hetkest on tegemist
avalikkuselt hoiuste kaasamisega. Teisisõnu, nimetatud künniste ületamine viitab sellele, et HLÜ
poolt kaasatud hoiuste maht või liikmete arv on kasvanud nii suureks, et seda tuleks käsitleda kui
avalikkusele oma teenuse pakkumist.
Krediidiasutuste seaduse § 4 kohaselt võivad avalikkuselt hoiuseid kaasata üksnes
krediidiasutused. Avalikkuse all mõistetakse eelnevalt kindlaksmääramata isikute ringi.
On esitatud väiteid, et hoiu-laenuühistu ei paku oma teenuseid avalikkusele, sh ei kaasa hoiuseid
avalikkuselt vaid üksnes oma liikmetelt ning seepärast ei saa HLÜ tegevust kuidagi võrrelda
pangaga. Siinkohal tuleb aga vaadata, mis õigused on liikmel seaduse järgi antud ja milliseid
õiguseid saab liige tegelikult praktikas realiseerida või mis on tema tegelik motivatsioon. Juhul kui
liikme tegevus piirdub üksnes sissemaksu ja osamaksu tasumisega ning oma raha hoiustamisega
HLÜ-s, kuid tal puudub igasugune muu aktiivne roll HLÜ tegevuses, siis on sisuliselt sellise liikme
näol tegemist isikuga, kes on võrdluses mõne pangaga selle panga jaoks nö tavaline klient (seda
enam kui nimetatud HLÜ liige on volitanud ennast esindama ka mõne muu isiku osalemiseks
üldkoosolekutel). Ehk juhul kui mõlema isiku (nii HLÜ liikme kui panga kliendi) eesmärgiks on
üksnes raha hoiustamine ja selle pealt intressitulu teenimine, siis ei saa väita, et HLÜ liikme ja
pangakliendist hoiustaja staatus üksteisest ülemäära erineksid.
Sellest tulenevalt on mõni piisavalt suur HLÜ (kes tegutseb Eesti erinevates piirkondades) üsna
sarnane näiteks Eestis tegutseva väiksemate pankadega. Pankade suhtes kehtivad samas
märkimisväärselt kõrgemad kapitali- ja likviidsusnõuded ning kõik pangad alluvad ka
Finantsinspektsiooni järelevalvele.
Eelnõus pakutud künnised, mille kohaselt peaksid HLÜ-d taotlema tegevusloa, põhinevad
järgmistel alustel:
a) kui kaasatud hoiuste maht on suurem kui 5 mln eurot. Nimetatud künnis põhineb varasemal
väärtpaberituru seaduse redaktsioonil, mille kohaselt oli selliste väärtpaberite pakkumiste
puhul, mille koguväärtus jäi alla 5 mln euro, võimalik koostada avaliku pakkumise prospekt
rahandusministri määruse kohaselt – teisisõnu käsitleti alla 5 mln euro koguväärtusega
pakkumisi riigisiseste pakkumistena. Eelnõu koostamisel oli valikukohaks ka kaasatud hoiuste
lävendi põhistamine kehtivale väärtpaberituru alasele regulatsioonile, kus väärtpaberituru
seaduse § 15 lõike 1 kohaselt tuleb koostada väärtpaberiprospekt juhul kui aktsiate, võlakirjade
12
või muude väärtpaberite emissiooni suurus on suurem kui 2,5 mln eurot, kuid lähtudes
alltoodud statistikast ning kaasatud hoiuste mahust suuremate HLÜ-de poolt oli mõistlikum
lähtuda kõrgemast lävendist kui 2,5 mln eurot;
b) kui HLÜ-l on liikmeid rohkem kui 3000 – nimetatud alus on sätestatud juba krediidiandjate ja
–vahendajate seaduses, mille § 2 lg 6 kohaselt peaks HLÜ juba täna selle künnise ületamisel
taotlema Finantsinspektsioonilt krediidiandja tegevusloa. Tasub märkida, et väärtpaberituru
alase regulatsiooni kohaselt peetakse avalikuks pakkumiseks emissiooni kui väärtpabereid
pakutakse rohkem kui 150 (jae)investorile.
Eesti Panga andmetel on üle 3 000 liikme ainult ühel HLÜ-l ning järgmise kolme HLÜ liikmete
arv jääb 2020.a juuli lõpu seisuga ca 2000 juurde, kusjuures kaks neist kasvavad viimastele
aruannetele tuginedes ca 300–500 liiget aastas, nii et 2–3 aasta perspektiivis võib ka nende liikmete
arv ületada 3000.
Viimaks, 2020.a juuli seisuga on kümnest Eesti suurimast HLÜ-st kuuel kaasatud rohkem kui viie
miljoni euro ulatuses hoiuseid.
Tabel 4. Eesti HLÜ-de poolt kaasatud hoiuste maht 2020.a juuli seisuga – ärinimede asemel on kasutatud
nummerdatud tähiseid
HLÜ ärinimi Hoiuste summa (EUR)
HLÜ1 29 855 593
HLÜ2 21 090 332
HLÜ3 18 313 001
HLÜ4 17 401 508
HLÜ5 15 140 156
HLÜ6 5 552 720
HLÜ7 4 538 405
HLÜ8 2 907 211
HLÜ9 2 634 495
HLÜ10 2 478 941
Lõikega 3 täpsustatakse, et kui eelnimetatuid künniseid ületav HLÜ ei taotle vastavalt käesoleva
paragrahvi lõikes 2 sätestatule krediidiasutuse tegevusluba, siis peab see HLÜ oma tegevuse
lõpetama. Vt ka eelnõu § 1 punktis 55 sisalduvaid rakendussätteid, mis näevad ette, mis aja jooksul
peaks sellisel HLÜ oma teenuste osutamise lõpetama oma olesolevatele liikmetele - s.t. et uutele
liikmetele sel juhul enam teenuseid osutada ei või.
Samuti tasub märkida, et vastavalt karistusseadustiku §-le 372 on võimalik võtta isik vastutusele
juhul kui ta tegeleb ilma tegevusloata majandustegevusega, mille eelduseks on tegevusloa
olemasolu.
6) Muudetakse HLÜS § 5 lõike 1 sõnastust.
HLÜS § 5 lõike 1 kehtiv sõnastus nimetab kolm HLÜ liikmeskonna moodustamise alust, milleks
on ühtse elukoha põhimõte (territoriaalsuse põhimõte), ühtse töö-, teenistus- või kutsealane
põhimõte ning ühiste majanduslike huvide põhimõte.
Lõikesse 1 tehtud muudatuste näol kaotatakse võrreldes kehtiva lõike sõnastusega liikmelisuse
aluseks olev territoriaalsuse põhimõte. Kehtiva sama lõike sõnastuse kohaselt peab HLÜ tegutsema
13
ühe kohaliku omavalitsuse üksuse või mitme omavahel piirneva kohaliku omavalitsuse üksuse
haldusterritooriumil.
Arvestades aga eelkõige täna Eestis elavate elanike mobiilsust (nt paljud meist ei ela ega tööta
tegelikult seal, kus on rahvastikuregistri järgi nende registreeritud elukoht), samuti ka ettevõtete
paiknemist, siis kunagi HLÜ moodustamise aluseks olnud üks peamisi aluspõhimõtteid on
praktikas mõnevõrra oma tähtsuse kui ka rakendatavuse minetanud. See tähendab, et HLÜ-d ei
puugi saada koondada enam enda registrijärgses või sellega piirnevate kohaliku omavalitsuse
territooriumidel tegusevaid/elavaid liikmeid, vaid pigem võtavad liikmeid vastu ka muudest
haldusüksustest. Seega ei pruugi olla HLÜ äritegevuse seisukohalt mõistlik eeldada, et kõik
liikmed elaksid tingimata sama kohaliku omavalitsuse piires, kus on HLÜ tegevuskoht.
Lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud nõuded on küll §-st 5 välja jäetud, kuid need on säilitatud §-is
17.
7) Tunnistatakse kehtetuks § 5 lõige 2, mille järgi võib ühel haldusterritooriumil tegutseda mitu
hoiu-laenuühistut. Muudatus on seotud eelmises punktis tehtud muudatusega ehk tingitud sellest,
et kehtiv sõnastus ei oleks territoriaalsuse põhimõtte kaotamisel (vt eelnõu eelmise punkti juures
olevaid selgitusi) enam asjakohane ega vajalik.
8) Lisatakse uue lõikena § 5 lõige 3, mille kohaselt iga HLÜ asukoht ja tegevuskoht peab olema
Eesti Vabariik. Teisisõnu, HLÜS alusel asutatud ja tegutsev HLÜ peab olema registreeritud Eestis
ja osutama teenuseid Eesti piires, st Eesti elanikele või juriidilistele isikutele. See on oluline
põhimõtte, kuna eeldatakse HLÜ on just nö kohaliku tähtsusega finantseerimisasutus, kes pakub
oma teenuseid just riigis sees. Kuna selline säte täna kehtivas seaduses puudub, siis on oluline, see
tegelikult nö kirjutamata reegel ka otsesõnu seaduses sätestada.
9) Muudetakse paragrahvi 6.
Esiteks muudetakse §-i pealkirja. Kui kehtiva seaduse § 6 sätestab HLÜ tehingud, siis muudetud
sõnastuses määratletakse HLÜ tegevust kui oma liikmetele finantsteenuste osutamist (vt eespool
esitatud selgitusi). Seepärast on uus §-i pealkiri „HLÜ poolt osutatavad teenused“.
Tulenevalt ka pealkirjaga seotud muudatusest muudetakse ka § 6 lõike 1 sissejuhatava lauseosa
sõnastust. Muudatuste järgselt asendatakse HLÜ „äritegevus“ „oma liikmetele finantsteenuste
osutamisega“. Samuti rõhutatakse sissejuhatava osaga seda, et HLÜ peamine ja püsiv tegevus
seisneb lihtsustatult raha kaasamises ehk hoiuste vastusvõtmises oma liikmetelt ja teistalt neile
krediidi andmine erinevates vormides (laen, liising). HLÜ tegevus ei saa seisneda selles, et ühelt
poolt võetakse vastu liikmete hoiuseid ja teiselt poolt investeeritakse seda enamjaolt liikmetega
mitteseotud projektidesse. Sellisel juhul ei ole tegemist HLÜ-ga.
Uue lõike 1 punktid 1–3 on sisuliselt samad, mis kehtiva seaduse lõike 1 punktid 1–3, siiski on
punkti 2 sõnastuse osas täpsustatud HLÜ poolt osutatavad laenutehingud. Muudatus on tingitud
sõnastuse ühtlustamisest HLÜS-i ja krediidiasutuste seaduse vahel, kuivõrd oma olemuselt on
tegemist samade finantsteenustega.
14
Uue lõike 2 punktid 1–3 põhinevad kehtiva seaduse sama paragrahvi lõike 1 punktidel 4–6. Need
punktid on esitatud nii, et nende teenuste osutamine ei saa olla HLÜ jaoks peamine ja püsiv
tegevus.
Lõike 3 sissejuhatava osa sõnastust on muudetud täpsemaks selliselt, et kehtivas HLÜS
redaktsioonis (§ 6 lg 2) sisalduv teenuste osutamine „kindlaksmääramata isikute ringile“
asendatakse fraasiga „hoiu-laenuühistu liikmetele ja mitte-liikmetele“. Ehk jätkuvalt saavad HLÜ-
d osutada teatud teenuseid ka mitte-liikmetele ja nendeks teenusteks on valuutavahetus ja
makseteenused. Muudatuse põhjus seisneb ka selles, et kehtiva lõike 2 sõnastus viitab
valuutavahetus- ja makseteenuse saajatele kui „kindlaksmääramata isikute ringile“, mis pole päris
täpne, sest HLÜ-sid käsitatakse RahaPTS § 6 lõike 2 punkti 9 tähenduses finantseerimisasutusena,
millele rakenduvad samast seadusest tulenevad hoolsusmeetmed, sealhulgas isikusamasuse
tuvastamine enne kliendile või liikmele teenuse osutamist. Seetõttu on eelnõus korrektsuse huvides
viidatud teenuse saajatele kui „liikmetele ja mitte-liikmetele“.
Paragrahvi 6 lisatakse uued lõiked 4–6. Kuivõrd eelnõuga muudetavad § 6 lõigete 1–3 sõnastused
näevad ette, et HLÜ-del ei ole lubatud osutada muid teenuseid, mida ei ole nimetatud nendes
lõigetes (st HLÜ äritegevus peaks olema piiratud ainult lõigetes 1–3 nimetatud teenuste
osutamisega), siis samas võib olla HLÜ-del vajalik teha teatud tehinguid majandustegevuse
jätkumise ja muudel eesmärkidel, mis abistavad või täiendavad lõigetes 1–3 nimetatud teenuste
osutamist. Selliste tehingute hulka võivad kuuluda näiteks äripinna üüri tasumine, haridusliku või
teadlikkuse tõstmisega seotud ürituste korraldamine, reklaami ostmine äritegevuse edendamiseks
jne. Selliste tehingute tegemise lubamiseks on lisatud lg 4, mis võimaldab HLÜ-l teha ka muid
tehinguid ja toiminguid, mis abistavad või täiendavad sama paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud
finantsteenuste osutamist.
Uue lõikega 5 sätestatakse, et HLÜ ei või osutada eelnimetatud finantsteenuseid välisriigis või
piiriüleselt. Sisuliselt tahetakse siin samamoodi sarnaselt § 5 lõikega 3 rõhutada, et HLÜ peab oma
teenuseid osutama üksnes Eestis.
Uue lõikega 6 sätestatakse õigusselguse huvides norm, et kui HLÜ kaldub eeltoodust kõrvale (nt
tema peamine ja püsiv tegevus on oma teenuste osutamine pigem mitte-liikmetele), siis ei saa
käsitleda sellist tegevust enam tegevusena, mis peaks iseloomulik olema just HLÜ-le ja sel juhul
on selline tegevus juba samaväärne krediidiasutuse ehk panga tegevusega.
10) Muudetakse § 7 lõike 2 punkti 1 sõnastust. Võrreldes sama sätte kehtiva sõnastusega
kustutatakse muudatusega mõiste „tegevuspiirkond“ HLÜ liikmeskonna moodustamise
põhimõttest. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 5 tehtava muudatusega.
11) Tunnistatakse kehtetuks § 7 lõige 2 punkt 5, mis näeb ette revisjonikomisjoni liikmete
nimekirja kajastamist HLÜ asutamislepingus. Muudatus tuleneb revisjonikomisjoni kui hoiu-
laenuühistu organi kaotamisest (vt eelnõu § 1 p 43 ja 44 selgitused).
12) Lisatakse § 7 lõige 2 punkt 6, mis võrreldes kehtiva asutamislepingus sisalduvate andmetega
lisab kohustuse kanda asutamislepingusse ka vastavuskontrolli teostaja andmed. Muudatus tuleneb
revisjonikomisjoni kaotamisest ning vastavuskontrolli teostaja lisamisest seadusesse (vt eelnõu §
1 p 43 ja 44 selgitused).
15
13) Muudetakse § 10 lõige 1 punkt 1 sõnastust, misläbi kaotatakse vajadus täpsustada HLÜ
põhikirjas ühistu tegevuspiirkond. Seondub eelnõu § 1 punktis 5 tehtava muudatusega.
14) Muudetakse § 11 sõnastust, mis lisab võimaluse tasuda edaspidi sisseastumismaksu ja
osamaksu HLÜ lisaks krediidiasutusele ka makseasutuse kontole. Võrreldes äriseadustiku 2019. a
jõustunud muudatustega, mis lubavad kanda osaühingu osakapitali maksekontole, mille äriühing
on avanud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud krediidiasutuses või makseasutuses
või selle krediidiasutuse või makseasutuse lepinguriigis avatud filiaalis, siis HLÜ-de puhul on
osamaksete jaoks lubatav panga- või maksekonto määratlus tahtlikult piiratud Eestiga, et
esmajoones tagada eesti füüsiliste ja juriidiliste isikute rahaliste vahendite hoidmine Eesti
finantsasutustes.
15) Muudetakse § 14 sõnastust. et lubada osakapitali sissemakse tegemist lisaks krediidiasutusele
ka Eesti makseasutuses avatud kontole. Muudatus on sarnane eeltoodud eelnõu punktiga.
Lisaks võrreldes kehtiva § 14 sõnastusega on ka jäetud välja viide revisjonikomisjoni liikmete
andmete kajastamisele. Nimetatud muudatus on seotud revisjonikomisjoni kohustuslikkuse
kaotamisega (vt ka eelnõu § 1 p 43 selgitusi).
Viimaks on üheks muudatuseks punkti 2 lisamine, mis tuleneb sellest, et praktikas mitmed HLÜ-
d kasutavad HLÜ üldkoosoleku asemel volinike koosolekut ning teave volinike koosoleku
kasutamise fakti kohta peaks olema selgelt teada igale isikule, kes kaalub HLÜ liikmeks astumist.
Teisisõnu, kui põhikirjaga on võimaldatud üldkoosoleku pädevuse täielik või osaline üleandmine
volinike koosolekule, siis peaks sellekohane märge sisalduma ka äriregistris. Tasub märkida, et
volinike koosoleku kasutamine on TÜS § 54 järgi igati õigustatud moodus HLÜ liikmete õiguste
teostamiseks, eriti olukorras, kus mõnel HLÜ-l on tuhandeid liikmeid ning üldkoosoleku
kokkukutsumine ja kvoorumi saavutamine on keerukas protsess. Kuna aga volinike koosoleku
määramise õigus tuleneb muust seadusest kui HLÜS, siis soovitakse muudatusega tõsta HLÜ
liikmete ja liikmeks astujate teadlikkust selles osas, et põhikirjaga võib olla või juba on ette nähtud
oma hääleõiguse delegeerimine teatud volinikule. Volinike koosoleku kohta vt lisaks ka eelnõu §
1 p 40 selgitused.
16) Tunnistatakse kehtetuks § 15, kuivõrd eelmises punktis toodud muudatuste tõttu ning
asjaomaste sätete koondamise tõttu §-i 15 ei ole eraldi § 15 enam eelnõu koostajate arvates vajalik.
17) Muudetakse § 16 lõiget 1, mis sätestab HLÜ sisseastumismaksu liikmele. Kehtiva HLÜS § 16
lõike 1 kohaselt peab iga hoiu-laenuühistu liikmeks astuja tasuma sisseastumismaksu minimaalselt
6 eurot. Nimetatud rahaline määr on kehtinud alates HLÜS jõustumisest ehk alates 1999. aastast
(01.01.2011 jõustunud redaktsiooniga vaid arvestati ja ümardati kehtiv määr, 100 krooni,
eurodesse). Eelnõuga kavandatav muudatus tõstaks sisseastumismaksu määra 6 eurolt 35 euroni.
Sisseastumismaksu määra tõstmise ettepanek tuleneb sellest, et kehtivas seaduses sisalduvad
miinimummäärad ei vasta enam tegelikule turuolukorrale. HLÜS-i kehtima hakkamise ajal (1999.
aasta 1. kvartalis) oli Eesti keskmine palk 4006 EEKi (ca 256 EURi). Statistikaameti andmetel oli
2019. a keskmine palk 1407 EURi. Nimetatud summasid omavahel jagades on vahe 5,49-kordne.
Seega, kui korrutada 1999. aastast kehtinud sisseastumismaksu määr palgavõrdluse koefitsendiga,
siis ümardatult oleks tulemus 33 EURi. Lisaks soovitakse ka sisseastumismaksu miinimummäära
tõstmisega soosida HLÜ-de liikmeks astujate senisest suuremat aktiivsust ning tõsta nimetatud
liikmeks astujate huvi HLÜ tegemiste vastu ehk omavastutust.
16
18) § 17 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks, muudatus tuleneb territoriaalsuse põhimõtte kaotamisest
(vt eelnõu § 1 p 6 selgitusi).
19) Seaduse §-i 17 täiendatakse uue lõikega 5, mis asetab HLÜ-dele kohustuse enne iga uue liikme
vastuvõtmist välja selgitada tema põhjendatud huvi HLÜ liikmeks saamise kohta. Nimelt peaks iga
HLÜ oma eesmärgiks võtma ühistulise tegevuse edendamise või teatud kogukonna või
huvigruppide hüvede esindamise. Nö lihtsalt tulu ega kasumi teenimine ei saa olla ainuke põhjus
HLÜ liikmeks astumisel, mistõttu on seaduse algne mõte otsesõnu lisatud ka lõikesse 5.
20) Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks § 18 lõige 2, kuivõrd kehtivas seaduses sisalduv 1 000
liikmega seotud piirang ei ole eelnõu koostajate arvates enam põhjendatud. Veelgi enam, kuna
eelnõuga seatakse põhjendatud huvi olemasolu olulisemaks ühistest majanduslikest huvidest uue
liikme HLÜ-sse vastuvõtmisel (vt eelnõu eelmist punkti), siis ei oleks mõistlik seada tingimus, kus
ühistel majanduslikel huvidel põhineva HLÜ liikmeskond on arvuliselt piiratud.
21) Muudetakse § 22 lõiget 3, millega tõstetakse HLÜ-de osakapitali senine miinimummäär 31
950 eurolt 50 000 eurole. Osakapitali kehtiv miinimummäär, sarnaselt sisseastumismaksuga, on
jäänud muutumatuna HLÜS jõustumisest alates (st, 500 000 krooni aastal 1999). Kui võrrelda HLÜ
osakapitali miinimummäära suurust Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate teiste
subjektide miinimumkapitali nõuetega, siis HLÜ kapitalinõue on suhteliselt madal (eelkõige
arvestades krediidiasutustega, mis võivad ainukeste subjektidena kaasata avalikkuselt hoiuseid,
kapitalinõuet).
Tabel nr 5. Minimaalne kapitalinõue Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate subjektide puhul
Subjekt Miinimumkapitalinõue
krediidiasutus 5 000 000 eurot
kindlustusandja 3 000 000 eurot
pensionifondivalitseja 500 000 – 1 000 000 eurot
muu fondivalitseja 125 000 eurot
investeerimisühing 50 000 – 730 000 eurot
e-raha asutus 350 000 eurot
makseasutus 20 000 – 125 0000 eurot
krediidiandja 50 000 eurot
Äriühingute, eriti aga finantsteenuste osutajate puhul on osakapitali näol tegemist reserviga, mis
äärmisel juhul peaks aitama tagada võlausaldajate (sh ka HLÜ liikmete) nõuete täitmise ning
äriühingu tegevuse jätkumise. Eelnõu koostajad leiavad, et osakapitali määr peaks olema senisest
kõrgem, et tagada ka väiksemate HLÜ-de parem kapitaliseeritus eeskätt stressiolukordade puhul
(vt ka selgitusi eelnõu § 1 p 27 juures).
22) Tunnistatakse kehtetuks § 22 lõiked 4 ja 5. Kehtiv osakapitali suurendamise ja vähendamise
raamistik võib olla mõnevõrra koormav, kuivõrd HLÜ-del on seaduse järgi kohustus iga liikme
vastuvõtmisel ja HLÜ-st väljaarvamisel kohustus muuta HLÜ osakapitali määra, mistõttu tuleb
teoreetiliselt ühistul kokku kutsuda üldkoosolek või volinike koosolek, kus osakapitali muutmise
üle otsustatakse. See aga tekitab märkimisväärse halduskoormuse nii HLÜ juhatuse kui ka HLÜ
liikmete jaoks iga kord, kui on vaja HLÜ osakapitali määra äriregistris tõsta või vähendada,
mistõttu see ei pruugi olla praktikas teostatav. Seetõttu on kehtiv äriseadustikust tulenev osakapitali
korrigeerimise raamistik asendatud lõigetes 6 ja 7 tooduga (vt eelnõu järgmist punkti).
17
23) Lisatud on § 22 lõige 6, mis muudab kehtivat osakapitali muutmise raamistikku. Muudatus
toob seadusesse põhimõtte, et HLÜ peab esitama avalduse osakapitali määra korrigeerimiseks (st,
suurendamiseks või vähendamiseks) 12 kuu jooksul alates asjaolu esinemisest, mis tekitab
osakapitali muutmise vajaduse. Eelnõu koostajate soov on vähendada osakapitali muutmisega
seotud halduskoormust HLÜ-dele, nii et praktikas oleks vajalik selliste üldkoosolekute või volinike
koosolekute korraldamine, mille eesmärgiks on seadusest tuleneva vormilise nõude täitmine,
senisest oluliselt harvemini.
Lisatud lõike 7 näol on tegemist vormilise täpsustusega kehtivasse HLÜ-de normistikku. Kuivõrd
ka kehtiva HLÜS § 2 lg 2 kohaselt kohaldatakse HLÜ-dele ühistute (sh tulundusühistute) kohta
sätestatut, siis täiendusega soovitakse HLÜ-de kohta käivad normid konsolideerida HLÜS-i.
Lisatud lg 7 teine pool sisaldab viidet § 321 lg-le 3, mis sätestab võrreldes kehtiva õigusega
lisanõuded ja -piirangud HLÜ volinikele (vt selgitusi eelnõu § 1 p 40 juures).
24) Muudetakse § 23 lõike 1 sõnastust, misläbi tõstetakse HLÜ liikme osamaksu suurust 30 eurolt
50 eurole. Eelnõus toodud summade muutmise kohta vt ülaltoodud selgitusi eelnõu § 1 p 17 ja 21
kohta.
25) Muudetakse § 27 lg 1 p 1. Muudatusega luuakse HLÜ-dele lisavõimalus paigutada 5% liikmete
hoiustest krediidiasutuse hoiuse kõrval ka likviidsetesse varadesse, mis on märgitud § 271 lg-s 4-
6. Kehtivas seaduses on üsna nö jäik reegel, et HLÜ-d peavad paigutama 5% oma liikmete hoiuste
summast nõudmiseni hoiusena krediidiasutusse ja muid valikuid selles osas ei ole. Seetõttu on
HLÜ-dele loodud võimalus ka raha paigutada peale pangahoiuste ka muusse likviidsetesse
varadesse, mida on võimalik tavapäraste turutingimuste korral kiiresti realiseerida (vt täpsemalt
selgitusi eelnõu § 1 punkti 27 juures).
26) Muudetakse § 27 lg 1 p 3. Kehtiva sätte sõnastuse järgi on HLÜ-l keelatud osaleda osanikuna
täisühingus või täisosanikuna usaldusühingus. Eelnõuga ettenähtav muudatus sedastab, et lisaks
kehtivatele piirangutele ei või HLÜ omada üle 10-protsendilist osalust krediidiasutuses või teises
finantseerimisasutuses, välja arvatud ühistupangas. Muudatuse eesmärk on vähendada oma
tütarettevõtja ees tekkivaid kohustusi, mida tuleb täita ühistu liikmete vara arvelt (vt ka allpool
HLÜS § 28 täiendamist lõigetega 11 ja 12; eelnõu § 1 p 31).
27) Lisatakse uus § 271, mis määratleb täpsemalt HLÜ-de likviidsusnõuded.
Kuivõrd HLÜ on panga kõrval ainus juriidiline isik, kellel on õigus kaasata hoiuseid, siis peab
olema tagatud esmajoones see, et HLÜ hoiustele kehtivad kõrgendatud nõuded ka likviidsuse
tagamise osas; st HLÜ peab igal ajal olema võimeline rahuldama liikmete kui võlausaldajate
õigustatud nõudeid – eriti nõudeid, mis tulenevad kas ühistust väljaastumisest või hoiuse tähtaja
lõppemisest. Seetõttu on eelnõuga sätestatud HLÜ-dele täpsemad likviidsusnõuded, mis peaksid
tagama HLÜ rahaliste vahendite olemasolu majanduslikult rasketel või muudel perioodidel, kus
liikmetel on kõrgendatud huvi saada tagasi HLÜ-sse hoiustatud kapital.
Lõikes 1 on sätestatud üldnõue, mille kohaselt peab HLÜ paigutama oma vara selliselt, et igal ajal
oleks tagatud liikmete õigustatud nõuete rahuldamine ehk likviidsus. Liikmete õigustatud nõuded
HLÜ vastu tulenevad esmajoones kas hoiustamislepingust või ühistust väljaastumisel liikmele
tagasimakstavast osamaksust vastavalt tulundusühistuseaduse §-le 33. Mõlema nimetatud nõude
rahuldamine on eelnõu koostajate hinnangul üks hoiu-laenuühistu liikme põhihuvisid, mille
18
järgimisele peaks olema suunatud ka HLÜ laenude andmise poliitika tervikuna, mida omakorda
peaksid kontrollima liikmed ning sõltumatu vastavuskontrolli teostaja ning audiitor.
Lõike 2 kohaselt ei tohi HLÜ võtta riske, mis võivad ohtu seada tema maksevõimelisuse. Vastav
samasisuline norm sisaldub kehtiva HLÜS-i § 31 lõikes 4. Kuivõrd see norm on üks HLÜ
likviidsusega seotud nõudeid, siis on see koondatud käesolevasse paragrahvi. Muid muudatusi ei
kaasne.
Lõike 3 kohaselt on HLÜ kohustatud oma äritegevust korraldama nii, et HLÜ finantseerimine ei
baseeruks liiga lühiajalistel või vähestel allikatel. Lisaks on HLÜ juhatus kohustatud pidevalt
jälgima nõuete ja kohustuste tähtaegu ning HLÜ kohustuste täitmise tähtaegade saabumine ei või
ohustada HLÜ tegevust. Lisanduse näol on tegemist sarnase reegliga nagu on sätestatud
krediidiasutuste seaduse § 80 lg-s 2.
Lõige 4 täpsustab sama paragrahvi lõikes 1 sätestatut. Selleks, et tagada liikmete õigustatud nõuete
rahuldamine ning selle jaoks vastava kapitalipuhvri olemasolu, on vaja HLÜ siseselt kehtestada
strateegia, poliitika, protseduurid ja süsteemid likviidsusriski tuvastamiseks, mõõtmiseks,
juhtimiseks ja jälgimiseks.
Lõige 5 täpsustab omakorda lõiget 4 ning sõnastab koormamata likviidse vara mõiste. Lõike 5
sõnastuse kohaselt on tegemist varaga, mida on võimalik realiseerida tavapärastel turutingimustel
30 päeva jooksul. Sättes on toodud lahtise loeteluna näiteks sularaha, arvelduskontol olevad
rahalised vahendid ja muu selline vara. Lõiget 5 tuleb vaadata koosmõjus § 27 lg 1 p 1, mille
kohaselt on võrreldes kehtiva regulatsiooniga (mille järgi on HLÜ kohustatud paigutama 5% oma
liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena krediidiasutusse) HLÜ-l võimalik nimetatud 5%
liikmete hoiuste summast hoiustada sularahasse, hoida vahendeid arvelduskontol või hoiustada
vahendeid muudesse likviidsetesse instrumentidesse. Muu vara all mõeldakse likviidseid, madala
riskiga ning lühiajalisi väärtpabereid, millele on osundatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (ELT
L 177, 30.6.2006, lk 201–255) I lisa punktis 14, mille suhtes kohaldatav spetsiifilise riski
kapitalinõue ei ole kõrgem kui 1,6 protsenti, või eurofondide osakud või aktsiad, mille vara
investeeritakse üksnes käesoleva lõike punktis 1 nimetatud võlainstrumentidesse.
Lõige 6 sätestab volitusnormi, misläbi on valdkonna eest vastutaval ministril võimalik määrusega
kehtestada likviidsusriski maandamise täpsema korra. Nimetatud määrusega on võimalik ka ette
näha väärtpaberite nimekiri, millesse HLÜ-d võivad paigutada 5% liikmete vahenditest, mis
kehtiva regulatsiooni järgi peab olema paigutatud üksnes Eesti või teise EL riigi krediidiasutusse
nõudmiseni hoiusena.
28) Muudetud on § 28 lõiget 1, kuhu on vastutustundliku laenamise põhimõttele lisatud viide.
Nimetatud põhimõtte lisamine ei kujuta endast samas suurt sisulist muudatust, kuivõrd see
põhimõte on mõnevõrra teistsuguses sõnastuses käsitlemist leidnud ka viimases (2010. a) antud
sätte muutmist käsitlevas HLÜS muutmise eelnõus (240 SE, seletuskiri lk 812) – muudatuse näol
12
„Eelnõuga kehtestatakse ka hoiu-laenuühistutele sarnaselt krediidiasutustega “vastutustundliku laenamise põhimõte”. See
põhimõte on laenuandja sotsiaalselt vastutustundliku käitumise väljenduseks laenuturul, mida on praktikas laialdaselt rakendatud
mitmetes erinevates riikides (nt. USA, Suurbritannia, Austraalia) ja mille mõiste on võetud kasutusele ka EL tarbijakrediidi
(consumer credit) direktiivis. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine on suunatud just laenusaaja huvide kaitsele,
eelkõige tarbija huvidest lähtuva nõustamis- ja teatamiskohustuse täitmisele laenuandja poolt (USA-s ka laenusaaja poolt antud
tagatisele sissenõude põhjendamatu pööramise vältimisele). Laenuandja teatamis- ja nõustamiskohustuse osas ei ole Euroopas täna
19
on tegemist püüdega juhtida enam tähelepanu vastutustundliku laenamise põhimõtte olulisusele
HLÜ äritegevuses.
Lisatav säte on analoogne KAS § 83 lõikes 31 sätestatuga, mille kohaselt peab krediidiasutus
kohaldama tarbijale laenu andmisel viidatud KAVS-i sätteid. Lisatav lõige juhindub käesoleva
eelnõu punktis 5 toodud käsitlusest, mille kohaselt tuleks füüsilistest isikutest HLÜ liikmeid
käsitleda tarbijatena. Eeltooduga seoses ei tuleks HLÜ-del küll taotleda krediidiandja või –
vahendaja tegevusluba, aga HLÜ kui ettevõtlusvorm ei tohiks võimaldada normidest
kõrvalekaldumist, mida muidu kohaldataks krediidiandja või –vahendaja tegevusloaga
teenusepakkujale, kui viimane osutab sisuliselt sama teenust samale isikule. Füüsilisest isikust
laenu taotlejale peaks laienema vähemalt samaväärne teabe saamise kohustus nii krediidiandja kui
ka HLÜ juures, aga ka peaks HLÜ ise järgima KAVS-is sätestatud nõudeid §-s 27 toodud laenu
andmise nõuete ning §-s 271 sätestatud likviidsusnõuete tagamiseks.
29) Muudetakse § 28 lõiget 7. Nimetatud lõike esimese lause sõnastust on muudetud
revisjonikomisjoni HLÜ-st kaotamise tõttu (vt eelnõu § 1 p 43 selgitusi).
Paragrahvi 28 lõikesse 7 on lisatud teine lause, mille kohaselt tohib HLÜ juhatuse liikmele,
nõukogu liikmele või nendega samaväärset majanduslikku huvi omavatele isikutele laenu anda
ainult üldkoosoleku või volinike koosoleku otsusega ettenähtud korras. Lisatud teine lause on
tingitud sellest, et mitmed täna tegutsevad HLÜ-d kasutavad tütarettevõtteid või muul moel seotud
isikuid, kellele HLÜ laenab edasi üsna olulise osa hoiustest ning kes omakorda tegutsevad
laenuandmise või –vahendamise majandustegevuses, mis tihtipeale annavad omakorda kõrge
intressiga tarbimislaene. Eelnõuga ei soovita täielikult keelustada tütarettevõtete tegevust (kuivõrd
tütarettevõtete kasutamine võib olla vajalik majandustegevuse jaoks ja riskide hajutamiseks), küll
aga peaks HLÜ valdavas osas ise tegelema laenude andmisega, mitte olema juriidiline keha, millel
on õigus hoiuseid kaasata ning vahendada kaasatud rahalisi vahendeid muudele laenuandjatele.
Seetõttu on allapoole toodud ka lävendid nii lg-s 7 kui ka lg-s 9. Lisaks on loodud ka lävendid
nimetatud isikutele laenamisel, kuivõrd isegi üldkoosoleku heakskiidul HLÜ juhatuse või nõukogu
liikmele või nendega samaväärset huvi omavale isikule laenamisel tekib oluline huvide konflikt
laenuandja ja laenusaaja vahel.
30) Muudetakse § 28 lõiget 9, millega tuuakse madalamale igale liikmele antava laenu lävendit.
Nimelt, kui kehtiv lg 9 sõnastus sätestab üldise piirangu, mille kohaselt ei või ühelegi HLÜ liikmele
antavate laenude kogusumma ületada tasutud osamaksu rohkem kui 20-kordselt ega olla suurem
kui 20 protsenti hoiu-laenuühistu omakapitalist, siis eelnõuga soovitakse nimetatud piirmäärad
tuua vastavalt 10-kordse ja 10 protsendi peale. Nimetatud muudatus on seotud HLÜ-de parema
likviidsuse tagamisega (vt eespool § 1 punkti 27 juures olevaid selgitusi), misläbi soovitakse
vähendada HLÜ-le avalduvaid riske, mis tekivad ühe või mitme laenusaaja maksejõuetusest või ka
–raskusest.
31) Lisatakse §-i 28 lõiked 10 ja 11.
aga veel ühest käsitlust. Varasemalt levinud praktika kohaselt hinnatakse krediidiandmise küsimuse otsustamise käigus,
krediidisaaja maksevõimelisust krediidi- või finantsasutuse enda, mitte krediidisaaja huvide aspektist. Vastutustundliku laenamise
põhimõtte kohaselt on laenuandja kohustatud arvestama laenaja vajadusi ja laenu teenindamise võimekust, kusjuures laenuandjal
on kohustus välja selgitada antud konkreetse laenusaaja optimaalne laenukoormus ning teatada sellest laenusaajale. Lisaks on
laenuandjal kohustus enne laenulepingu sõlmimist laenuandjat sõnaselgelt teavitada, millised ohud võivad tekkida seoses pikaajalise
laenu tagasimaksmisega.“
20
Lõike 10 lisamisega välistatakse HLÜ õigus anda laenu krediidiasutustele või teistele
finantseerimisasutustele või endaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatele ettevõtetele.
Välistuse eesmärk on tagada, et HLÜ kui finantseerimisasutus, mille peamine äritegevus on hoiuste
kaasamine ja laenude väljastamine, korraldaks oma majandustegevust ise, mitte ei laenaks
hoiustatud raha edasi. Lisaks peaks ühistulise tegevuse eesmärk olema oma liikmete ja kogukonna
huvide edendamine, mitte teenida hoiuse pealt võimalikult suurt intressi – see soov võib omakorda
viia HLÜ riskantsemate laenude väljastamiseni.
Lisatud lõike 11 kohaselt ei tohi HLÜ-de antud laenud, mille tähtaeg on kolm aastat või enam,
moodustada rohkem kui 50 protsenti HLÜ varadest. Nimetatud täiendus on seotud likviidsuse
tagamisega (vt eespool § 1 punkti 27 juures olevaid selgitusi). Piirates teataval määral HLÜ laenude
tähtaegu, on oluliselt suurem tõenäosus, et HLÜ-l on oma kohustuste täitmiseks rohkem likviidseid
vahendeid, mille arvelt oleks võimalik tagada liikmete nõuete rahuldamine.
32) Lisatakse § 281. Selle paragrahvi näol on tegemist sarnase korraga nagu on sätestatud
krediidiandjate ja –vahendajate seaduse §-s 49 sätestatud ja mis puudutab tarbija
krediidivõimelisuse hindamist. Võrreldes KAVS-is sisalduvate samasisuliste normidega, on liikme
krediidivõimelisuse hindamise sätteid mugandatud vastavalt HLÜ-de äritegevusele ja pakutavatele
teenustele ning samas ka lisatud paragrahv täpsustab kehtiva redaktsiooni §-s 28 sätestatut.
Viimase vajalikkus tuleneb sellest, et Audiitorkogu on juhtinud tähelepanu asjaolule, et audiitorite
hulgas ei ole täit selgust sellest, mida mõeldakse „krediteerimise heade tavade“ all. Viimaks tasub
märkida, et HLÜ-l tuleb kõikide HLÜS § 6 lõigetes 1 ja 2 teenuste osutamisel hinnata liikme
krediidivõimelisust, sh liikme võimet oma rahalisi kohustusi HLÜ ees täita.
33) Muudetakse § 29 lõiget 1, misläbi muutub HLÜ-del laenukomitee olemasolu kohustuslikuks,
kui HLÜ-s on rohkem kui 50 liiget. Kehtiv sama sätte sõnastus lubab HLÜ-del põhikirjaga
sätestada, kas laenukomitee on HLÜ-l olemas või mitte. Muudatuse eesmärk on ühelt poolt
eraldada senisest enam HLÜ juhtorganite ja laenukomitee tegevust, teisest küljest aga vältida
olukorda, kus seadus viitab laenukomitee määramise vajalikkusele, kuid samas annab HLÜ-le
õiguse jätta laenukomitee valimata, kui sellist organit pole HLÜ põhikirjas ette nähtud.
34) Muudetakse § 29 lõikeid 5 ja 6.
Lõike 5 muudatus näeb ette laenukomitee liikmeks valimisele piirangu, mille kohaselt ei tohi
laenukomitee liige olla juhatuse ega nõukogu liige ega audiitor. Eelnõu üks eesmärke on
suurendada HLÜ-de juhtimise läbipaistvust ning vältida HLÜ-s pädevuse koondumist kitsa ringi
isikute kätte. Praktikas võib kehtiva HLÜ normistiku järgi esineda juhtumeid, kus üks ja sama isik
juhib igapäevaselt HLÜ tööd juhatuse liikmena, esindab oma äranägemise järgi HLÜ liikmeid
volinikuna volinike koosolekul ning on lisaks sama HLÜ laenukomitee liige. Seetõttu ei ole lg 5
muudatuste tõttu lubatud laenukomitee liikmeks valida lisaks nõukogu liikmele ja audiitorile ka
HLÜ juhatuse liiget.
Lisaks on lõikest 6 jäetud välja 2. lause, mis keelab HLÜ juhatuse esimeest laenukomitee
esimeheks valida, kuivõrd see säte ei ole eeltoodud muude lõikes 5 tehtavate muudatuste tõttu enam
asjakohane.
35) Lisatakse § 31 lõikesse 2 uued punktid 5–7.
21
Punkti 5 kohaselt peavad HLÜ sise-eeskirjad sisaldama mh ka rahvusvaheliste sanktsioonide
rakendamise reegleid. Nimetatud reeglid tulenevad juba kehtivast RahaPTS-st, mistõttu on
tegemist kehtiva normistiku täpsustamise ja koondamisega HLÜS-i, mitte sisulise muudatusega.
Punkti 6 lisamise näol on tegemist HLÜ-de kohta käivate normide koondamisega TÜS-ist HLÜS-
i. Muid muudatusi punkti 6 lisamise näol HLÜ-de kohta käivasse normistikku ei tehta.
Punktiga 7 sätestatakse, et HLÜ peab sise-eeskirjades nägema ette ka korra, et kuidas ta oma
liikmetega vaidlusi lahendab. Näiteks peaks HLÜ liige teadma, et kuhu ja kelle poole saab ta oma
küsimuse või kaebusega pöörduda.
36) Tunnistatakse kehtetuks § 31 lõige 4, mille kehtiva sõnastuse järgi ei või HLÜ-d võtta
ülemääraseid riske, mis võivad ohtu seada tema maksejõulisuse. HLÜ maksevõimelisuse ja
likviidsuse sätted on eelnõu kohaselt koondatud §-i 271, mistõttu ei ole tegemist sisulise
muudatusega.
37) Paragrahvi 32 lõike 1 punkti 4 sõnastuse muudatuse kohaselt on lisatud üldkoosoleku pädevuse
punkt, mille kohaselt on üldkoosolekul õigus ametisse nimetada vastavuskontrolli teostaja.
Muudatus tuleneb revisjonikomisjoni asendamisest vastavuskontrolliga (vt lähemalt allpool eelnõu
§ 1 p 44 selgitusi).
38) Tunnistatakse kehtetuks § 32 lõike 1 punkt 7, mis näeb ette, et HLÜ üldkoosoleku pädevusse
kuulub laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine, kui HLÜ-s ei ole
moodustatud nõukogu. Kehtiva HLÜ-de kohta käiva normistiku järgi peab HLÜ-l olema nõukogu,
kui ühistul on üle 200 liikme või kui ühistu osakapital on üle 25 000 euro või kui nõukogu
moodustamine on ette nähtud põhikirjaga (TÜS § 64 lg 1). Kuivõrd juba alates 2010. aastast peab
HLÜ osakapital olema vähemalt 31 950 eurot, siis tuleb tegelikkuses igal HLÜ-l nõukogu
moodustada. Seetõttu soovitakse viimati nimetatud muudatusega kõrvaldada teatav vastuolu TÜS
ja HLÜS vahel. Kuivõrd seaduse eesmärk on olnud laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebuste
läbivaatamine asetada esmajoones HLÜ nõukogule, siis see pädevus on eelnõuga viidud eraldi
nõukogu käsitleva §-i 322 alla (vt allpool eelnõu § 1 p 40).
39) Lisatakse § 32 lõige 3, mille kohaselt on HLÜ üldkoosoleku pädevust õigus üle anda ainult
volinike koosolekule. Nimetatud muudatust tuleb vaadata koos § 321 muudetud sõnastusega ning
koos TÜS § 54-ga. Kehtiv HLÜ-dele kohalduv regulatsioon lubab üldkoosoleku pädevust üle anda
volinike koosolekule, mis võib olla isegi vajalik suuremate ühistute puhul, kus üldkoosoleku
korraldamine igal seaduses nõutud juhul oleks ajaliselt ja rahaliselt üsna kulukas. Samas
teadaolevalt on praktikas HLÜ liikmeks astuvad isikud kohustatud volitama enda nimel
üldkoosolekul toimetama isikuid, kes ei pruugi olla nendele isegi teada. Selliselt toimides justkui
loovutavad liikmed oma liikmelisusest tulenevad õigused sellisel moel, mis võib olla seadusega
vastuolus. Seetõttu on nähtud § 32 lg 3 lisatud lõikega ette selgitus kehtiva õigusliku raamistiku
juurde, mis lubab eelnimetatud volitust anda ainult põhikirjas sätestatud juhtudel ja ainult volinike
koosolekule.
40) Lisatakse §-d 321 ja 322.
22
Paragrahv 321, mis võrreldes HLÜ-dele kohaldatavate tulundusühistuseaduse asjaomaste
normidega ühelt poolt täpsustab HLÜ-de volinike valimise korra ning pädevuse ulatuse, ja teiselt
poolt koondab asjaomase regulatsiooni HLÜS-i.
Lõige 1 on oma sisult tulundusühistuseaduse § 54 lõike 1 kohandamine hoiu-laenuühistutele.
Viidatud sätte kehtiva redaktsiooni kohaselt võib tulundusühistu põhikirjaga sätestada, et
üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või osaliselt üle volinike koosolekule, kui ühistul on üle
200 liikme. Kavandatud muudatusega võib sõltumata liikmete arvust HLÜ põhikirjas ette näha
üldkoosoleku pädevuse osalise või täieliku üleandmise volinike koosolekule. Samas aga tuleb
arvestada sama paragrahvi lõikes 2 toodud piirangutega. Lisaks võrreldes kehtiva volinike
koosolekule kohalduva regulatsiooniga tulundusühistuseaduses on lõikesse 1 lisatud teine lause,
mille kohaselt HLÜ volinikud valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Võrreldes kehtiva
tulundusühistuseaduse § 54 lõikega 2, mille järgi volinike koosoleku kokkukutsumise kord,
korraldus ning volinike kord määratakse ühistu põhikirjaga, on volinike valimise ja
tagasikutsumise kord antud üldkoosoleku pädevusse. Kui kehtiva regulatsiooni järgi on
põhimõtteliselt võimalik ühistu põhikirjas sätestada, et näiteks HLÜ juhatus määrab igale liikmele
voliniku, siis võib liikmel olla keeruline aru saada, kes ja mil määral esindab tema huve liikme
õiguste teostamisel HLÜ-s. Seetõttu, kuivõrd volinikud esindavad volinike koosolekul HLÜ
liikmete huve, siis on ka põhjendatud see, et HLÜ liikmetele antakse õigus määrata ise enda eest
otsustama volinikud ja ka kehtestada või heaks kiita volinike valimise kord.
Lõike 2 kohaselt peab HLÜ-l olema vähemalt 20 volinikku ning ühe voliniku võib valida mitte
enam kui 50 liikme kohta. Lõike 2 näol on tegemist tulundusühistuseaduse § 54 lõike 1 lause 2 ja
lõike 2 lause 2 konkretiseerimisega HLÜS-is, sisulisi muudatusi kehtivasse regulatsiooni ei kaasne.
Lõige 3 sisaldab endas täpsustust võrreldes kehtiva volinike regulatsiooniga. Lisandus on tingitud
sellest, et kuigi volinike koosoleku sätestamisel HLÜ põhikirjas on volinikud sisuliselt kõige
tähtsam nn otsustusorgan HLÜ-s ning volinikud esindavad ühistu liikmeid, siis kehtiv HLÜS ega
tulundusühistuseadus ei sea piiranguid sellele, kes võivad esindada HLÜ liikmeid volinikena.
Seetõttu on eelnõusse lisatud nõue, et kui volinikud on määratud HLÜ liikmeid esindama, siis need
volinikud peavad olema ühelt poolt sõltumatud HLÜ juhtorganite- või laenukomitee liikmetest
ning ei tohi olla pankotivõlgnikud, ning teiselt poolt peavad volinikud olema kohased esindama
teiste isikute huve finantseerimisasutuses. Normis toodud välistused, sh volinik ei tohi olla
põhjustanud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa tühistamise või kellelt on
seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja, näol on tegemist lahtise loeteluga ning põhikirjaga
võib panna täiendavaid nõudeid HLÜ volinikele.
Lisatakse § 322, mis sätestab nõuded HLÜ nõukogule.
Kehtivas HLÜS-is ei ole ette nähtud erisätteid HLÜ nõukogule ning kuivõrd vastavalt HLÜS § 2
lõikele 2 kohaldatakse HLÜ-dele ühistute kohta sätestatut ning TÜS § 64 lg 2 järgi kohaldatakse
tulundusühistute nõukogule äriseadustikus aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatut, mis omakorda ei
ole eelnõu koostajate hinnangul piisavalt täpne oma sõnastuse ja pädevuse osas, et seda saaks otse
kohaldada HLÜ-dele, siis soovitakse eelnõuga koondada HLÜ nõukogu kohta käivad normid
HLÜS-i.
Lõikesse 1 on lisatud võrreldes kehtiva regulatsiooniga täiendus teise lause näol, mille kohaselt
peab nõukogu tegema oma tegevuses rakendatud kontrolli tulemused tegema teatavaks
23
üldkoosolekule või volinike koosolekule olenevalt sellest, kas HLÜ on põhikirjas sedastanud
üldkoosoleku pädevuse üleandmise volinikele. Muudatus on seotud revisjonikomisjoni asendamise
vastavuskontrolli teostajaga ning teisalt eesmärgiga anda HLÜ liikmetele enam teavet HLÜ
tegevuste kohta. Lõike 1 lauset 2 tuleb vaadata koosmõjus § 411 lõigetega 4 ja 5, mille kohaselt
vastavuskontrolli teostaja on kohustatud edastama juhatusele ja nõukogule temale teatavaks saanud
teabe, mis viitab õigusrikkumistele või liikme või muu isiku huvide kahjustumisele (lg 4) ning
esitama vastavuskontrolli teostamisel koostatud teavet nõukogule vähemalt üks kord kolme kuu
jooksul (lg 5). Eelnõu koostajate hinnangul peaks see andma liikmetele parema ülevaate HLÜ
juhtimisest ning HLÜ äritegevuse vastavust seadusele.
Lõige 2 näeb ette, et HLÜ nõukogul on kolm teovõimelist füüsilisest isikust liiget, kui põhikirjaga
ei nähta ette suuremat liikmete arvu. Tegemist on tulundusühistuseaduse § 64 lg 2 ja äriseadustiku
§ 318 lg 1 sisalduvate põhimõtete ületoomisega HLÜS-i. Muid muudatusi ei kaasne.
Lõike 3 kohaselt peab nõukogu liige olema HLÜ liige. Tegemist on täpsustusega, võrreldes kehtiva
tulundusühistuseaduse ja äriseadustikus sisalduva aktsiaseltsi nõukogu regulatsiooniga, mis ei
kohusta nõukogu liiget olema hoiu-laenuühistu liige – äriseadustiku § 318 lg 2 kohaselt ei pea
nõukogu liige olema aktsionär. Eelnõu koostajate hinnangul osutab nõukogu liikme liikmelisus
ühistus sellele, et nimetatud nõukogu liige on motiveeritud enam panustama HLÜ äritegevuse
kontrollimisse ning selle õiguspärasusele vastavuse saavutamisele, kuivõrd sellisel juhul mängivad
rolli nii nõukogu liikme rahalised kui ka ärialased huvid.
Lõike 4 järgi ei või nõukogu liige olla HLÜ juhatuse liige, prokurist, audiitor, laenukomitee liige
ega vastavuskontrolli teostaja, samuti krediidiasutuse ega teise finantseerimisasutuse juhatuse liige.
Sisuliselt on nimetatud sätte puhul üle toodud HLÜS-i äriseadustiku § 318 lõiked 4 ja 41. Võrreldes
kehtiva regulatsiooniga on ette nähtud, et nõukogu liige ei tohi olla ka krediidiasutuse või teise
finantseerimisasutuse juhatuse liige. Nimetatud piiranguga on soovitud vältida HLÜ nõukogu
liikme huvide konflikti, mis tekib ühe ja sama isiku kuulumisel kahe finantseerimisasutuse
juhtkonda, näiteks HLÜ ja krediidiandja.
Lõike 5 kohaselt kuulub nõukogu pädevusse laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebuste
läbivaatamine, kui põhikirjaga ei ole nimetatud kaebuste läbivaatamist antud üldkoosoleku või
volinike koosoleku pädevusse. Tegemist on kehtiva HLÜS § 32 lõike 1 punktis 7 nimetatud
pädevusnormi ületoomisega eraldi nõukogu kohta käivasse paragrahvi, kuivõrd igal HLÜ-l peab
praktikas olema nõukogu.
Lõike 6 järgi on nõukogu nõusolek vajalik HLÜ nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad HLÜ
igapäevase majandustegevuse raamest. Selguse huvides tasub märkida, et eelnõus esitatud neljast
punktist koosnev loetelu on lahtine ning HLÜ põhikirjaga võib ette näha ka nõukogu nõusoleku
vajalikkust ka muude käesolevas lõikes nimetamata tehingute tegemiseks ja teenuste osutamiseks.
Sisuliselt on tegemist äriseadustiku § 317 lõike 1 konkretiseerimise ning täpsustamisega HLÜ-de
jaoks, kuivõrd kehtivad äriseadustiku sätted ei sobi oma sõnastuse tõttu otsekohaldamiseks HLÜ-
dele.
Lõigete 7–10 näol on tegemist äriseadustiku § 317 lõigete 2–4 ületoomisega HLÜS-i lähtuvalt
eeltoodud lõike 7 juures toodud põhjendustest.
24
41) Muudetakse § 34 lõike 1 sõnastust, misläbi vähendatakse HLÜ kohustuslikku juhatuse liikmete
arvu kolmelt kahele. Muudatusel on kaks põhjust. Esiteks suurendatakse eelnõuga HLÜ
juhtorganite liikmete sõltumatust ning tugevdatakse sisemist kontrolli näiteks audiitori ja
vastavuskontrolli pädevuse suurendamise teel. Teisalt aga muudetakse käesoleva eelnõuga
vähemrangemaks ka ühistupanga regulatsiooni, misjärel ühistupank võib valida minimaalselt kaks
juhatuse liiget (vt allpool selgitusi eelnõu § 3 p 7 juures). Arvestades eeltoodut, peavad eelnõu
koostajad mõistlikuks, et ka HLÜ-de juhatuse liikmete arvu vähendataks sarnaselt ühistupankadega
krediidiasutuste kohta käivas regulatsioonis lubatud minimaalse piirini.
42) Muudetakse § 36 pealkirja ja sõnastust.
Paragrahvi pealkirja kohaselt nähakse hetkel ette HLÜ juhatuse ja nõukogu liikmetele esitatavad
nõuded. Paragrahvi pealkirja lisatakse ka nüüd töötajad, et see väljendaks paremini paragrahvis
sisalduvate sätete sisu.
Lõige 1 kehtestab üldised HLÜ juhtorgani liikmetele (st juhatuse, nõukogu ja laenukomitee
liikmetele) esitatavaid nõudeid. Kehtiva lõikega 1 võrreldes on parema jälgitavuse huvides
nimetatud nõuded lahutatud kahte punkti, millest punkt 1 on sisuliselt kehtiva § 36 lõike 1 sõnastus
(millega on täiendusena hõlmatud ka laenukomitee liikmed) ning punkt 2 on üle võetud KAS § 48
lg-st 3. Laenukomitee liikmete lisamine vastavusnõuete paragrahvi tuleneb sellest, kuivõrd
laenukomitee liikmed otsustavad laenude väljaandmist üldkoosoleku poolt kinnitatud korra alusel
ja aitavad korraldada võlgade sissenõudmist (HLÜS § 30 lg 3), siis on tähtis, et ka need HLÜ-s
keskset funktsiooni täitvad isikud vastaksid finantseerimisasutuste juhtorganite liikmetele
rakendatavatele nõuetele. Seetõttu on laiendatud HLÜ juhtidele kohaldatavaid nõudeid ka neile.
Paragrahvi 36 lõike 2 täiendamisel teise lausega nähakse ette, et saada valitud HLÜ juhtorgani
liikmeks, siis peab see isik esitama piisavat teavet enda kohta (andmed ja dokumendid, sealhulgas
ülevaade oma hariduskäigust, töökogemusest, osalemisest ettevõtluses, karistusregistri väljavõtte
ning kinnituse, et puuduvad asjaolud, mis välistavad isiku HLÜ juhtorgani liikmeks olemist) ja
tõestama sellega, et ta on sobiv isik HLÜ juhtorgani töös osalemiseks. Lisanduse eesmärk on see,
et HLÜ liikmetel oleks terviklik ülevaade enne nõukogu liikme valimist selles osas, et kas valitav
isik vastab seaduse nõuetele ning kas ta sobib liikmete huve HLÜ siseselt esindama; sama kehtib
ka selle kohta, kui HLÜ nõukogu liikmed valivad HLÜ juhatuse liiget.
Lõike 3 muudatus on tingitud revisjonikomisjoni asendamisest vastavuskontrolli teostajaga. Muid
muudatusi ei tehta.
Lõike 5 kehtiv sõnastus näeb ette, et HLÜ juhatuse liige ei tohi olla krediidiasutuse ega teise hoiu-
laenuühistu juhatuse, nõukogu, revisjonikomisjoni liige ega audiitor. Muudatus lisab siia
nimistusse ka teise finantseerimisasutuse. Nimetatud piirangu eesmärk on vältida olukorda, kus
üks ja sama isik osaleb olulisel määral mitme finantseerimisasutuse töös – see võib põhjustada
huvide konflikti.
Uue lisatava lõike 6 kohaselt peavad HLÜ juhid ja töötajad seadma HLÜ ning selle liikmete
majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest. Nimetatud põhimõte
sisaldub kõikides finantssektori ettevõtete eriseadustes (KAS § 48 lg 5, KAVS § 40 lg 1, MERAS
§ 47 lg 6) ning põhjendatud on ka nimetatud sätte HLÜS-i lisamine, kuivõrd nimetatud lisandus
25
konkretiseerib juba seaduse mõttega kooskõlas oleva idee, et HLÜ toimib eeskätt selle liikmete
huvides ning nii juhatus, nõukogu kui ka HLÜ töötajad peaksid lähtuma eeskätt liikmete huvidest.
43) Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks HLÜS §-d 37–40, misläbi kaotatakse revisjonikomisjon kui
HLÜ sisemine vastavuskontrolli üksus. See on tingitud asjaolust, et revisjonikomisjonile antud
ülesandeid on võimalik täita vastavuskontrolli teostajal, nii et vähenevad HLÜ-de halduskoormus
ja kulutused. Eelnõu koostajatele on ka laekunud tagasiside, et revisjonikomisjoni olemasolu on
pigem kulukas ning oma eesmärki väheteeniv nõue, eriti kuna HLÜ-del peab olema nimetatud ka
audiitor. Vastavuskontrolli funktsiooni ja pädevuse kohta vt §-i 401 (eelnõu § 1 p 44).
44) Lisatud § 401 näeb ette kolmeliikmelise revisjonikomisjoni asendamise ühe või mitme
sõltumatu vastavuskontrolli teostajaga.
Lõikes 1 on sätestatud vastavuskontrolli teostaja funktsioon ja pädevus. Nimetatud sätte kohaselt
on vastavuskontrolli teostaja sõltumatu, mis sarnaselt kehtiva HLÜS-i revisjonikomisjoni kohta
käiva regulatsiooniga tähendab seda, et vastavuskontrolli teostaja ei tohi olla HLÜ juhatuse või
nõukogu liige või laenukomitee liige. Lõike 1 punktides 1–4 on mittetäieliku loeteluna toodud
aspektid, mida vastavuskontrolli teostaja peab oma ülesannete täitmisel arvesse võtma. Nende
hulka kuuluvad HLÜ ja selle juhtorgani liikmete tegevuse ning juhtorgani liikmete endi vastavus
õigusaktidele ja sisekorra-eeskirjadele ning muudele ühingu-sisestele kordadele (p 1), teostama
järelevalvet HLÜ tegevuses tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohase ja
tulemuslikkuse üle (p 2), nõustama HLÜ juhtorganite liikmeid ja töötajaid seaduses sätestatud
kohustuste täitmisega seotud küsimustes (p 3) ja esitama HLÜS-is ettenähtud aruandeid (p 4, vt ka
lg-d 4 ja 5).
Lõige 2 sätestab vastavuskontrolli teostajaks määramise eeldused, sh teadmised, oskused,
kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane maine. Ühe erisusena võrreldes
kehtiva revisjonikomisjonile kohalduva HLÜS regulatsiooniga on see, et vastavuskontrolli teostaja
valimise otsustavad liikmed üldkoosolekul või volinikud volinike koosolekul (vt ka § 1 p 37 juures
olevaid selgitusi). Seeläbi on HLÜ liikmetel suurem võimalus ja õigus otsustada, kes teostab
pidevat järelevalvet HLÜ äritegevuse üle ning kas see isik on sobiv liikmete kollektiivsete huvide
eest seisma.
Lõike 3 kohaselt peab vastavuskontrolli teostajale olema HLÜ poolt tagatud kõik tema ülesannete
täitmiseks vajalikud töötingimused ja õigused. See hõlmab endas eeskätt õigust saada selgitusi ja
teavet HLÜ juhtorganite (juhatuse ja nõukogu) liikmetelt ja töötajatelt ning võimalust jälgida
avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist. Sisuliselt on lõige 3 sama
paragrahvi lõiget 1 toetav norm, mis tagab vastavuskontrolli teostajale volituse sekkuda ulatuslikul
määral HLÜ tegevusse, et vastavuskontrolli teostaja saaks täita oma seadusest tulenevaid
funktsioone.
Lõike 4 kohaselt on vastavuskontrolli teostaja kohustatud viivitamata edastama nõukogule või ka
volinikele teabe, mis osutab HLÜS-is sätestatud nõuetele mittevastavusele või liikme huvide
olulisele kahjustamisele. Viimase all mõeldakse näiteks mõne konkreetse liikme ebavõrdset
kohtlemist, mille alla kuulub näiteks seadusest tuleneva teabe andmise kohustuse täitmata jätmine
või negatiivse laenuotsuse tegemist või liikmele muu teenuse osutamata jätmist, kui samadel
asjaoludel on teisele liikmele sama teenust osutatud. Lisaks tasub märkida, et lõikes 4 nimetatud
nõukogu ja volinike teavitamise kohustuse näol on tegemist miinimumnõudega, sest kõikide
26
liikmete teavitamine vastavuskontrolli tulemustest võib olla keerukas – eriti juhul, kui HLÜ on
sisse seadnud volinike koosoleku või kui liikmed valdavas osas ei oma ligipääsu elektroonilistele
või muudele kanalitele, mis võimaldavad informatsiooni kiiresti ja efektiivselt üle kanda. Samas
kui HLÜ sisesüsteemid eeltoodut siiski võimaldavad, siis ka liikmete teavitamine vastavuskontrolli
tulemustest oleks eelnõuga soositud tulem.
Lõike 5 järgi esitab vastavuskontrolli teostaja nõukogule vähemalt üks kord kolme kuu jooksul
ülevaate tuvastatud riskide, läbiviidud analüüside ja kontrollide tulemuste ning nende olemasolul
ka muude sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolude kohta. Ülevaade peab sisaldama
informatsiooni ka vastavusriski hinnangu ja tulevaste potentsiaalsete riskide kohta, mis muu hulgas
tulenevad õigusaktide muudatusest.
Lõigete 6 ja 7 näol on tegemist kehtivas seaduse redaktsioonis revisjonikomisjoni õiguste kohta
sätestatud normide (HLÜS § 40 lg 2-4) ületoomisega vastavuskontrolli teostaja õiguste alla. Lisaks
on kehtiva redaktsiooniga võrreldes HLÜ juhatusele antud kolm kuud § 40 lg-s 2 sätestatud kahe
kuu asemel, et HLÜ juhatus saaks võtta kasutusele abinõud vastavuskontrolli teostaja poolt
tuvastatud seadusele mittevastavuse kõrvaldamiseks. Muudatuse eesmärk võtab arvesse asjaolu, et
vastavuskontrolli teostaja viib vähemalt üks kord kolme kuu jooksul läbi ulatusliku analüüsi, mis
käsitleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusi, ning et HLÜ juhatusel
on enne iga järgmise aruande koostamist võimalik võtta kasutusele abinõud, mis kõrvaldaksid
seadusele mittevastavuse.
45) Muudetakse § 41 lõike 4 sõnastust. Võrreldes kehtiva sättega on esimesse lausesse lisatud
vandeaudiitori kontrollitav HLÜ-poolne § 271 sätestatud nõuete ehk likviidsusnõuete järgimine.
Lisaks on lõikesse lisatud lause 2, mille kohaselt tuleb vandeaudiitoril oma aruandes ka märkida,
et millistele seadusest tulenevatele nõuetele HLÜ tegevus ei vasta ning milles seisneb vastava
seadusest tuleneva nõude rikkumine. Eesmärk on vältida kehtivast § 41 lg 4 tulenevat ebaselgust
audiitori aruande sisus. Liikmetel peaks olema õigus teada, et kui HLÜ tegevus ei ole seadusega
kooskõlas, siis milles see väljendub (st milliseid nõudeid on eiratud) ning millisel määral esineb
mittevastavus seaduse nõuetega, et HLÜ liikmed saaksid teadlikumalt kasutada oma õigusi
üldkoosolekul, näiteks anda nõukogule korraldusi juhatuse tegevuse kohta.
46) Paragrahvi 41 täiendatakse uue lõikega 5. Lisatud sätte eesmärgiks on tagada, et HLÜ liikmed
oleksid teadlikud võimalikest rikkumistest, mida audiitor on tuvastanud ja ka sellest, et kuidas HLÜ
juhatus plaanib tuvastatud rikkumisi kõrvaldada.
47) Lisatakse peatükk 71, mis käsitleb raamatupidamist ja HLÜ-de sisemist aruandluskohustust.
Paragrahv 412 näeb ette üldised printsiibid HLÜ raamatupidamisele, millest tulenevalt tuleb HLÜ-
l raamatupidamisarvestuse korraldamisel lähtuda seadusest, raamatupidamise seadusest, muudest
õigusaktidest ning HLÜ põhikirjast ja raamatupidamise sise-eeskirjast. Sisuliselt on tegemist
olemasolevate normide koondamisega HLÜS-i. Lisaks võib minister kehtestada täpsemaid nõudeid
määrusega raamatupidamiskorralduse osas.
Paragrahv 413 täpsustab HLÜ-de sisemise kontrolli alused ja tähtajad. Lõigete 1 ja 2 kohaselt peab
HLÜ juhatus esitama vastavuskontrolli teostajale üks kord kolme kuu jooksul andmed andmeid
HLÜ bilansi, kasumiaruande ja liikmete arvu kohta.
27
Lõikes 3 nähakse ette kohustus esitada vastavuskontrolli teostajale majandusaasta aruanne
vandeaudiitori aruande ärakiri, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning
üldkoosoleku protokolli väljavõtte). Kehtiva regulatsiooni järgi peab HLÜ juhatus nimetatud
dokumendid esitama üldkoosolekule. Eelnõu muudatuste järgselt on aga peetud silmas seda, et
vastavad dokumendid esitatakse vastavuskontrolli teostajale, kes hindab teabe ja dokumentide
vastavust seadusele, ning seejärel annab aru nõukogule (vt § 1 p 44 juures olevaid muudatusi).
Lõikes 4 sätestatakse, et vastavuskontrolli teostaja võib nõuda HLÜ-lt muid andmeid ja dokumente,
mis võimaldavad vastavuskontrolli teostajal muuhulgas kontrollida HLÜ tegevuse vastavust
õigusaktidele ja hinnata tegevust vastavust HLÜ sise-eeskirjadele (HLÜS § 401 lg 1 p 1–4). Kui
vastavuskontrolli teostaja tuvastab seadusele mittevastavusi HLÜ töös, siis tuleb vastavuskontrolli
teostajal viivitamata teavitada sellest HLÜ nõukogu ja olemasolul ka volinikke (HLÜS § 401 lg
4).
Lisatud § 414 on keskse tähtsusega norm eelnõus. Selle peamine eesmärk on võimaldada nii HLÜ
liikmele kui ka liikmeks astuda soovijaile andmete hõlbus kättesaadavus – kas siis HLÜ veebilehe
kaudu või paberkandjal – ka sellisel juhul, kui HLÜ siseselt on määratud liikmete huve esindama
volinike üldkoosolek. Enamik HLÜ-sid on küll avaldanud oma kodulehel nt HLÜ põhikirja ja
viimased majandustulemused/-näitajad, kuid eesmärk on selline praktika ühtlustada, et võimaldada
andmete võrreldavust ja lihtsustada kättesaadavust nii liikmetele kui ka liikmeks astuda soovijatele.
Selle paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb HLÜ-l liikme nõudmisel esitada 30 päeva jooksul alates
sellekohase nõudmise saamisest viimane auditeeritud majandusaasta aruanne (p 1), liikme poolt
HLÜ-sse hoiustatud rahaliste vahendite koguväärtus (p 2) ja viimati koostatud audiitori arvamus
HLÜS §-des 27, 271 ja 28 sätestatud nõuete täitmise kohta.
Lõike 2 punkti 2 eesmärk on tagada hoiustajale adekvaatne ülevaade tema hoiuse tootlikkusest;
teiselt poolt on sellekohaseid andmeid vaja ka HLÜ-l oma likviidsusnõuete täitmise hindamisel.
Igakordset nõuet liikme rahaliste vahendite koguväärtuse seisu teadmiseks ei ole HLÜ-l vajalik
rahuldada, kui sellekohane teave on tehtud liikmetele püsivalt teadmiseks (vt allpool lg 3).
Lg 3 näeb ette erandi, et millisel juhul ei kohaldata lõikes 2 sisalduvat teabe andmise kohustust.
Nimelt, kui HLÜ on avaldanud lõikes 2 nimetatud andmed ja dokumendid elektroonilise süsteemi
kaudu või saatnud liikmetele nimetatud andmed ja dokumendid näiteks e-maili teel, siis ei ole HLÜ
igakordse nõudmise saamisel kohustatud liikmele nimetatud teavet ja dokumente edastama. Mis
puudutab majandusaasta aruande edastamist liikmele, siis kui nimetatud dokument on äriregistri
teabesüsteemi vahendusel elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud, siis seda ei käsitleta lõikes 3
sätestatud erandi kohaldamise alusena.
Lõige 4 näeb ette, et HLÜ auditeeritud majandusaasta aruanne ja põhikiri peab olema kättesaadav
HLÜ asukohas ja veebilehel selle olemasolu korral.
Lõikes 5 on sedastatud, et HLÜ peab edastama liikme nõudmisel HLÜ-ga seotud andmed
paberkandjal, kuid võib võtta selle eest mõistlikku tasu. Kuivõrd igal HLÜ liikmel ei ole ligipääsu
elektroonilistele kanalitele, tutvumaks HLÜ-ga seotud aruandlusega, kuid see liige võib olla sellest
hoolimata aruandlusega tutvumisest huvitatud, siis peaks ka sellisel liikmel olema võimalik tutvuda
HLÜ aruandlusdokumentidega. Sealjuures on oluline, et tutvumine paberkandjal olevate
dokumentidega ei oleks ebamõistlikult kulukas. Samas, kuivõrd HLÜ-le tekib paramatult kulutusi
28
dokumentide väljatrükkimise ja postiga või muul moel edastamise tõttu ning neid kulutusi poleks
mõistlik rahastada teiste ühistu liikmete arvelt, siis sellest tulenevalt võib HLÜ nõuda paberkandjal
dokumentide saatmisega seotud kulude kandmist, sealhulgas dokumentide trükkimisele ja
postitamisele tehtud mõistlikke kulutusi.
48) Muudetakse § 43 lõiget 3. Võrreldes kehtiva sõnastusega on HLÜ-de ühinemislepingu
kontrollifunktsiooni teostav revisjonikomisjon asendatud vastavuskontrolli teostajaga
revisjonikomisjoni kaotamise tõttu.
49) Muudetakse § 45 lõike 1 punkte 1 ja 2. Eelnõuga täpsustatakse hoiu-laenuühistute lõpetamise
aluseid. Nimetatud punktide muutmise näol on tegemist täpsustavate sõnastustega. Muid
muudatusi ei kaasne.
50) Lisatakse eraldi rakendussäte § 471 näol. Eelnõuga tehtavate muudatuste tõttu on HLÜ-de
majandustegevuses vajalik ette näha ka üleminekuperiood uute nõuetega kooskõlla viimiseks, sh
vajadusel ka krediidiasutuse tegevusloa taotlemise korraldamiseks. Arvestades seda, et tegevusloa
menetluse raames esitatavate dokumentide ning andmete hulk on küllaltki mahukas ja et eelnõu
jõustumine on plaanitud 2021. aasta algusesse, siis oleks otstarbekas näha ette vähemalt
üheksakuune periood, mil HLÜ-d peavad oma tegevuse uute nõuetega kooskõlla viima (lõige 1).
Vastav 9-kuuline periood hakkab jooksma siis kui Riigikogu on vastavad seadusemuudatused vastu
võtnud ja need on pärast Riigi Teatajas avaldamist jõustunud.
Lõike 2 kohaselt nähakse aga ette, et HLÜ kes ületab eelnõuga muudetavas §-s 3 sätestatud
künniseid peab Finantsinspektsioonile esitama krediidiasutuse tegevusloa taotluse 9 kuu jooksul.
Nimetatud üheksakuuline periood algab sarnaselt lõikele 1 sellest, kui redaktsioon jõustub.
Lõikega 3 nähakse, et juhul, kui HLÜ on küll vastavalt lõike 2 kohaselt taotlenud krediidiasutuse
tegevusluba, kuid Finantsinspektsioon ei ole veel teinud otsust tegevusloa taotluse rahuldamise või
mitterahuldamise kohta, on hoiu-laenuühistul lubatud alates lõikes 1 nimetatud tähtajast kuni
tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni osutada käesoleva seaduse §-s 6
nimetatud teenuseid.
Lõikega 4 nähakse ette, et uusi määrasid sisseastumismaksu ja osamaksu osas kohaldatakse uutele
liikmetele, tagades regulatsiooni järjepidevuse nende liikmete jaoks, kes on tasunud
sisseastumismaksu ja osamaksu vastavalt kehtivale regulatsioonile nende HLÜ-sse sisseastumise
ajal, ning et need liikmed ei oleks kohustatud kandma lisakulutusi regulatsiooni muutmise tõttu.
Lõikega 5 sätestatakse, et kui HLÜ, kes ületab §-s sätestatud künniseid, kuid ei soovi edaspidi
krediidiasutusena tegutseda vaid oma tegevuse lõpetada, siis antakse talle selleks teatud
üleminekuaeg oma teenuste osutamise ja varem sõlmitud lepingute sujuvaks lõpetamiseks. Seda
peab siis ta tegema vastavalt lepingutes sätestatud tähtaegadele või mõistliku aja jooksul. Igal juhul
ei saa HLÜ sel juhul enam osutada teenuseid uutele liikmetele ega sõlmida nendega lepinguid.
§ 2. Krediidiandjate- ja vahendajate seaduse muutmine
Muudetakse § 2 lõike 6 sõnastust. Uue sõnastusega sisuliselt kustutatakse kehtiva § 2 lõike 6 punkt
2. Nimetatud muudatus seondub HLÜS § 3 muutmisega (vt eelnõu § 1 p 5), mille kohaselt tekib
HLÜ-le krediidiasutuse tegevusloa taotlemise kohustus mh juhul kui tema liikmete arv on suurem
29
kui 3 000, mistõttu ei oleks KAVS-is vajalik jätkuvalt kohaldada krediidiandja või –vahendaja
kohta sätestatut. KAVS § 2 lõikes 6 säilib aga teine alus, mille kohaselt peab HLÜ taotlema
krediidiandja või –vahendaja tegevusloa kui tema poolt antava tarbimiskrediidi määr ületab
krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (viimase kuue kuu
keskmine).
§ 3. Krediidiasutuste seaduse muutmine
1) Muudetakse § 131 lõike 1 punkti 10 teksti selles osas, mis puudutab revisjonikomisjoni.
Revisjonikomisjoni sätted rakenduvad peamiselt ainult ühistupangale (ja kehtiva HLÜS alusel ka
HLÜ-dele). Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni
kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks
revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus.
2) Tunnistatakse kehtetuks § 131 lõige 4. Muudatus on seotud revisjonikomisjoni kohustuslikkuse
kaotamisega HLÜ-de puhul (vt ka § 3 p 1 ülal). Muid muudatusi ei kaasne.
3) Muudetakse § 38 sõnastust. Kuivõrd kehtiva krediidiasutuste seaduse § 38 lõike 1 järgi
kohaldatakse ühistupankadele hoiu-laenuühistu sätteid, kui krediidiasutuste seadusest ei tulene
teisiti, siis muudatusega sätestatakse, et ühistupankadele kohaldatakse aga eelkõige krediidiasutuse
sätteid koos teatud erisustega. Nimetatud muudatusega kõrvaldatakse vastuolu direktiiviga
2013/36/EL (edaspidi ka CRD), mille kohaselt tuleb krediidiasutusele (sh ühistupangale)
kohaldada krediidiasutuste regulatsiooni, mitte HLÜ regulatsiooni, nagu kehtiv § 38 lg 1 ette näeb.
Lõike 2 lisamisega nähakse ette, et milliseid sätteid HLÜS-st ühistupankadele kohaldatakse. Selle
kohaselt kohaldatakse ühistupanga asutamise, liikmete, vara ja üldkoosoleku suhtes HLÜS §-des
7–25 ja 32 sätestatut.
4) Tunnistatakse kehtetuks § 42 lõike 1 punkt 5 revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kaotamise tõttu
HLÜ-dest ning ühistupankadele krediidiasutuste regulatsiooni kohaldamise tõttu.
5) Tunnistatakse kehtetuks § 421 lõige 1, mille kehtiva sõnastuse kohaselt ei kohaldata ühistupanga
liikmetele hoiu-laenuühistu seaduse §-s 17 sätestatut. Nimetatud säte ei ole eelnõu koostajate
arvates § 38 muudatuste tõttu enam vajalik (vt eelnõu § 3 p 3 selgitusi ülalpool).
6) Muudetakse § 421 lõiget 2. Muudatuste järgi oleks lisaks ühistupanga liikme vastuvõtmisele
juhatuse pädevuses ka liikmete väljaarvamine, kui põhikirjaga ei ole seda õigust antud nõukogule.
Muudatuse eesmärgiks on tekitada võimalus ühistupangal lõpetada liikme liikmelisus enda
initsiatiivil – kehtivas ühistupanga regulatsioonis ei ole sellist võimalust ette nähtud. Lisaks võib
teatud juhtudel olla liikme väljaarvamine vajalik, sh juhul, kui liige ei vasta enam ühistupanga poolt
liikmele seatud tingimustele või rikub mõnda põhikirjast või seadusest tulenevat kohustust.
7) Lisatakse § 422, mis sätestab erinõuded ühistupanga juhatuse liikmetele. Nimelt lg 1 kohaselt
võib ühistupanga juhatuses olla minimaalselt kaks liiget, mis on erisäte krediidiasutuste seaduse §
56 lg-s 1 sätestatud krediidiasutuse kolmeliikmelise juhatuse suhtes. CRD artikli 13 lg-ga 1 on
seatud minimaalseks nõudeks vähemalt kahe isiku määramine krediidiasutuse juhatusse ning
eelnõuga soovitakse see erisus ühistupankadele sisse tuua. Sealjuures tuleb märkida, et muud
30
krediidiasutuste seaduses sätestatud nõuded krediidiasutuse juhatuse liikmetele, sh §-d 56 ja 57
jäävad kehtima ka ühistupankade suhtes.
8) Muudetakse § 44. Võrreldes kehtiva krediidiasutustele kohalduva osa- või aktsiakapitali
miinimummääraga (5 miljonit eurot) viiakse § 44 lõikes 1 toodud muudatustega ühistupanga
algkapitali miinimummäär CRD artiklis 12 lõikes 4 lubatud madalaimale tasemele, st 1 miljoni
euroni, eesmärgiga soodustada ühistupanganduse teket ja arenemist Eestis.
Lõike 2 muudatustega lubataks ühistupanga aktsia- või osakapitali korrigeerida 12 kuu jooksul
alates aktsia- või osakapitali muutmise asjaolu esinemisest. Nimetatud muudatus on
krediidiasutuste seadusesse tehtud HLÜS-iga sarnaselt. Nimelt ühistupangaks kvalifitseeruval
HLÜ-l on väga suur hulk liikmeid, mistõttu oleks kulukas ja keeruline korraldada üldkoosolekuid
ainult seetõttu, et korrigeerida avalikes registrites kajastatavat osa- või aktsiakapitali määra.
Muudatuse järgi oleks ühistupangal võimalik maksimaalselt ainult osa- või aktsiakapitaliga seotud
üldkoosolekuid korraldada vajadusel üks kord aastas.
9) Tunnistatakse kehtetuks § 47. Kuivõrd eelnõuga ette nähtav KAS § 38 muudatus ei viita
ühistupanga regulatsiooni puhul HLÜS-ile, siis ei ole nimetatud muudatuse tõttu enam vajalik
säilitada seaduses viidet HLÜS-i erisätte mittekohaldumisele. Muid muudatusi ei kaasne.
10) Muudetakse § 49 lõike 1 ja § 60 lõike 4 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse
välja sõnad „või revisjonikomisjoni liige“ vastavas arvus ja käändes. Muid muudatusi ei kaasne.
11) Muudetakse § 49 lõike 2 punkti 2 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja
sõnad „revisjonikomisjoni liige“. Muid muudatusi ei kaasne.
12) Muudetakse § 53 lõike 2 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad
„revisjonikomisjoni liige“. Muid muudatusi ei kaasne.
13) Muudetakse § 54 lõikeid 2 ja 3, § 84 lõike 1 punkti 1 ning § 84 lõike 3 punktide 1 ja 2 sõnastust.
Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad „või revisjonikomisjoni esimees“ vastavas
käändes. Muid muudatusi ei kaasne.
14) Muudetakse § 56 lõike 3 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad
„revisjonikomisjoni liige“. Muid muudatusi ei kaasne.
15) Tunnistatakse kehtetuks § 59 lõike 6. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad
„revisjonikomisjoni liige“. Muid muudatusi ei kaasne.
16) Muudetakse § 60 lõike 1 sõnastust. Võrreldes kehtiva paragrahvi sõnastusega jäetakse välja
sõnad „ja revisjonikomisjoni esimeheks“. Muid muudatusi ei kaasne.
17) Muudetakse § 60 lõigete 2 ja 5 sõnastust. Võrreldes kehtiva paragrahvi sõnastusega jäetakse
välja sõnad „ja revisjonikomisjoni liige“. Muid muudatusi ei kaasne.
18) Tunnistatakse kehtetuks § 60 lõike 3 lause 2. Kehtetuks tunnistamine on tingitud
revisjonikomisjoni kaotamisest HLÜS-is. Muid muudatusi ei kaasne.
31
19) Muudetakse § 68 lg 1 p 8 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad
„revisjonikomisjoni esimehe“. Muid muudatusi ei kaasne.
20) Muudetakse § 84 lg 2 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad „või
revisjonikomisjoni esimehe“. Muid muudatusi ei kaasne.
21) Muudetakse § 99 lg 2 p 3 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad
„või revisjonikomisjoniga“. Muid muudatusi ei kaasne.
22) Paragrahvi 116 täiendatakse lõikega 4. Lisatud lg 4 sätestatu kohaselt lõpetatakse ühistupank,
kui ühistupangal on vähem kui 50 liiget ja liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenud. Kuivõrd
vastavalt KAS § 39 lg-le 1 peab ühistupanga asutajaid olema vähemalt 50 isikut, siis lisatud sätte
eesmärk on kinnitada, et ühistupangal peab igal ajahetkel olema vähemalt 50 liiget. Lisaks
soovitakse vältida olukorda, kus 50 isikut asutavad ühistupanga, kuid ühistupanga äritegevuse
käigus jääb ühistupanka alles vähem isikuid, kaotades nii ühistulise tegevuse mõtte.
§ 4. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine
Paragrahv 37 lõiget 1 muudetakse selliselt, et makseteenuseid osutava HLÜ puhul oleks HLÜ-s
osaluse omandamine samastatud HLÜ liikme osamaksu summaga. Nimetatud muudatuse
vajalikkus tuleneb sellest, et mõned HLÜ-d osutavad makseteenuseid, kuid kehtivas HLÜS või
MERAS redaktsioonides (ega käesoleva eelnõuga ette nähtud muudatustega) ei ole ette nähtud
HLÜ-dele olulise osaluse omandamise sätteid. See on aga tekitanud olukorra, kus makseasutustele
kehtivad nõuded selles osas, et kes võib omada kontrollivat osalust, kuid samasuguseid nõudeid ei
ole rakendatud makseteenuseid osutatavatele HLÜ-dele. Käesolev muudatus peaks tagama, et
makseteenuseid osutavas HLÜ-s rakendataks suurema osamaksu teinud liikmetele ka
sobivusnõudeid, misjärel ei oleks võimalik HLÜ-sse hoiustanud isikute raha laenata sellistele
liikmetele, kes on kriminaalkorras karistatud, kelle osalus ei too kaasa rahapesu või terrorismi
rahastamise riske või kes ei vasta muudele MERAS-i 4. peatükis sätestatud nõuetele.
4. Eelnõu terminoloogia
Uue mõistena võetakse kasutusele „vastavuskontrolli teostaja“ (eelnõu § 1 p 44, paragrahv 401
selgitused).
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei põhine otseselt EL õigusel, kuid viiakse täpsemini kooskõlas mõningate EL õiguse
sätetega. Nimelt pangandusdirektiivi artikkel 9 näeb ette, et liikmesriigid peavad keelama
avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmise isikutele, kes ei ole
krediidiasutused. Ehk EL õiguse kohaselt on avalikkuselt hoiuste kaasamine ette nähtud üksnes
pankadele (krediidiasutustele). Käesolevaga täpsustakse, et Eestis tegutsevad hoiu-laenuühistud
saavad hoiuseid kaasata üksnes piiratud ringilt isikutelt, avalikkuselt võivad hoiuseid kaasata
üksnes krediidiasutused. Vastavalt sellele on suuresti muudetud ka HLÜS §-i 3.
32
6. Seaduse mõjud
Kavandatav meede nr 1:
HLÜ tegutsemise nõuete muutmine, sh sisemise kontrollialase regulatsiooni muutmine
1.1. Mõju tervikuna: Uute nõuete kehtestamine HLÜ tegutsemisele, sh sisemise kontrollialase regulatsiooni
keskmine muutmine, suurendab teatud määral HLÜ-de halduskoormust (kapitali ja tööjõukulu). Samas
teisalt võidavad eelkõige uute nõuete kehtestamisest HLÜ-de liikmed ise, teades, et nende
vahendeid haldavad HLÜ-d alluvad senisest tõhusamale kontrollile nii vastavuskontrolli,
sõltumatute juhtorganite liikmete ja HLÜ liikmete enda suurenenud pädevusele. Samuti peaks
reeglite ühtsustamine ja täiendamine seaduse tasemel looma võrdsema konkurentsiolukorra
HLÜ-de endi vahel.
1.2. Mõju valdkond I Mõju laiemalt Avalduv mõju: väike Hoolimata hoiu-laenuühistute viimaste aastate
majandusele kiirest kasvust moodustavad nad hoiuste,
laenuportfelli ja varade mahu poolest vaid
ligikaudu 0,5% kuni 1% pangandussektorist ning
seega on nende mõju finantssüsteemi riskidele
väike.
1.3. Mõju valdkond II Mõju Avalduv mõju: Uued nõuded võivad tähendada, et HLÜ-d peavad
finantssektorile keskmine/suur lisakapitali kaasama (minimaalse kehtivas
seaduses lubatud kapitalinõude kehtestamise
korral), palkama juurde töötajaid sisekontrolli
meetmete tõhustamiseks ning täiendava aruandluse
koostamiseks ja esitamiseks. Hinnanguliselt võib
täiendav tööjõukulu aastas küündida kokku kõikide
HLÜ-de peale vähemalt kuni 2 mln euroni.
Näiteks suurimatel HLÜ-del on hetkel ca 20
töötajat (nt Tartu HLÜ), väiksematel ja keskmise
suurusega HLÜ-del (nt Kambja HLÜ) tunduvalt
vähem (üksnes 3–4 töötajat). Kulude mõttes
võivad uued nõuded mõjutada just eelkõige
väiksemaid HLÜ-sid, kuna suuremate HLÜ-de
puhul võivad ka hetkel tööl olevad töötajad täita
uute nõuetega kaasnevaid funktsioone.
1.4. Mõju valdkond Mõju Avalduv mõju: väike Võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei tehta
III riigiasutuste muudatusi HLÜ-de bilansi, kasumiaruande ja
korraldusele ja liikmete arvu kohta aruande esitamises Eesti
avalikule Pangale.
sektorile
(riigieelarvele)
tervikuna
1.5. Mõju valdkond IV Sotsiaalne mõju Avalduv mõju: Otsene sotsiaalne mõju on väike. HLÜ-de
väike liikmeskond on ca 15 000 isikut, mis on ligikaudu
1% Eesti elanikest. Nt Eestis tegutsevates pankades
oli 2019. aasta lõpus avatud 2,7 miljonit hoiust.13
1.6. Mõju valdkond V Mõju Avalduv mõju: Uusi õigusinstituute võimalike muudatustega ei
õigusruumile väike looda.
Olulisus Ulatus: väike Sihtrühma suurus: keskmine (HLÜ liikmed
ja HLÜ-d)
Sagedus: väike Ebasoovitavate keskmine
mõjude risk:
13
https://www.fi.ee/sites/default/files/fi_eesti_finantsteenusteturg_12_2019_est_e.pdf, vt lk 9
33
Kavandatav meede nr 2:
HLÜ kohustus taotleda krediidiasutuse tegevusluba
2.1. Mõju tervikuna: Finantsinspektsiooni hinnangul sõltub järelevalve hind sektorile kapitali- ja
keskmine teenuseregulatsioonide mahust ning keerukusest, kaasnevast aruandluskoormusest, HLÜ-de
arvust ning nende äri keerukusest, samuti järelevalve intensiivsusest ja järelevalvele pandud
kohustustest. Näiteks, kui krediidiandjad ja –vahendajad allutati FI järelevalve alla, siis tõi see
kaasa nelja uue ametikoha loomise FI-s. Lisaks tuli ära kasutada ka FI tugiteenuseid (teisi
olevaid funktsioone). Antud juhul tuleks sisuliselt lähtuda samadest eeldustest nagu tavapärase
krediidiasutuste tegevusloa menetlemise protsessist (ühistupanga puhul on samas ette nähtud
teatud erisused võrreldes nö tavalise krediidiasutusega).
Samas tasub märkida, et kui Eestisse tuleb juurde suhteliselt lühikese aja (järgneva kahe aasta)
jooksul kuni kuus uut krediidiasutust, siis peaks suurenenud konkurentsi tingimustes paranema
teenuste kiirus, hind ja kvaliteet Eesti tarbijate jaoks.
2.2. Mõju valdkond I Mõju laiemalt Avalduv mõju: väike Ilmselt kui ka mõned HLÜ-d on kohustatud
majandusele taotlema krediidiasutuse tegevusloa, siis selliste
krediidiasutuste varade osakaal kogu
pangandussektorist saab olema üsna väike, seega ei
ole ka muudatustel ülemäära suurt mõju
majandusele.
2.3. Mõju valdkond II Mõju Avalduv mõju: Kui võtta aluseks see, et FI järelevalve alla hakkaks
finantssektorile keskmine kuuluma 4 või 5 uut krediidiasutusest subjekti, siis
esimese aasta (2022. a) eeldatav tegevusloa
menetlustasu kokku nimetatud HLÜ-de peale oleks
6 000 – 7 500 eurot, millele lisandub
järelevalvetasu 0.01% hoiuste mahust. Võttes
arvesse, et HLÜ-desse on kokku hoiustatud ca 158
miljoni euro ulatuses raha (andmed 2020.a
juunilõpu seisuga) ning eeldades, et vähemalt 50%
varadest on hoiustatud viie suurima HLÜ juures,
siis iga-aastane järelevalvetasu mahuosa pealt
oleks kokku (0,0147% x 79 mln eurot) ca 12 000
eurot aastas. Iga üksiku krediidiasutusest HLÜ
järelevalvetasu suurus sõltub aga tema varade
mahtudest. Lisaks oleks ilmselt mõistlik ette näha
eraldi järelevalvetasu mahuosamäär
ühistupankadele, mis võiks nö tavapäraste
krediidiasutustega olla madalam.
Samuti peaksid HLÜ, kes peavad taotlema
krediidiasutuste tegevusloa tegema ka makseid ka
Tagatisfondi.
2.4. Mõju valdkond Mõju Avalduv mõju: Kuivõrd meetmega kaasneb mõju eelkõige
III riigiasutuste keskmine Finantsinspektsioonile suurenenud
korraldusele ja finantsjärelevalvesubjektide näol, siis võib
avalikule järelevalve teostamiseks luua 1 kuni 3 uut
sektorile ametikohta.
(riigieelarvele)
tervikuna Finantsinspektsiooni töötaja keskmine töötasu
2019. aastal oli 2 561 eurot kuus. FI töötajate arv
31.12.2019 seisuga oli 92 (sh juhatuse liikmed).
34
Samas riigieelarvele kulu ei kaasne, kuna FI ei ole
riigieelarvest finantseeritav.
2.5. Mõju valdkond IV Sotsiaalne mõju Avalduv mõju: Otsene sotsiaalne mõju on väike. Samas, kui
keskmine arvestada, et HLÜ-de liikmeskond on ca 15 000 ja
liikmeskonna arv näitab jätkuvat kasvu, on ilmselt
liikmete jaoks oluline, et suuremad HLÜ-d on
käsitletavad kui krediidiasutused ja oleksid
Finantsinspektsiooni järelevalve all samamoodi
nagu nö tavalised krediidiasutused.
2.6. Mõju valdkond V Mõju Avalduv mõju: Uusi õigusinstituute muudatustega ei looda.
õigusruumile väike
Olulisus Ulatus: väike Sihtrühma suurus: keskmine (FI ja HLÜ-d)
Sagedus: väike Ebasoovitavate väike
mõjude risk:
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seadus suurendab järelevalveasutuste järelevalvetegevusega seotud halduskoormust, kuivõrd
finantsjärelevalvesubjektide hulka lisandub hinnanguliselt kuni kuus krediidiasutust. Seaduse
rakendamisega ei kaasne kulusid riigieelarve tähenduses.
8. Rakendusaktid
Vajadusel võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada kaks määrust, kuid selle kehtestamine
pole ilmtingimata vajalik ning sõltub praktilisest vajadustest:
täpsemad nõuded hoiu-laenuühistute likviidsusriski maandamise korrale (HLÜS § 271 lg 5);
täpsemad nõuded raamatupidamisarvestusele ja aruandluse korraldamisele (HLÜS § 412 lg 3).
9. Seaduse jõustumine ja rakendamine
Seadus jõustumine on praegu ette nähtud juba 2021. a. 1. jaanuaril. Siiski sõltub eelnõu
menetlemise tempost, millal võiks seadus täpsemalt jõustuda ehk võimalik on ka seaduse
jõustumiskuupäeva nihutamine.
Seaduse rakendamine on nähtud ette eraldi HLÜS rakendussättega § 471. Kuna seaduse
rakendamiseks on hoiu-laenuühistutel vajalik teha ettevalmistusi ning muudatusi, siis on kindlasti
olemas ka vajadus ette näha seaduseelnõuga kavandatavate muudatuste jõustamise erikord. Üldise
reegli kohaselt on tegutsevatel HLÜ-del aega oma tegevuse kooskõlla viimiseks uute nõuetega
üheksa kuud pärast seaduse jõustumist. Ehk juhul, kui kavandatav seaduse vastuvõtmine toimub
2020. aasta lõpus ning seaduse jõustumine 2021. a. algusest, siis peavad HLÜ oma tegevuse viima
uute nõuetega kooskõlla hiljemalt 2021. a. II. pooles.
35
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale
ning arvamuse avaldamiseks seotud huvirühmadele: Eesti Hoiu-Laenuühistute Liidule, MTÜ
FinanceEstonia’le, Audiitorkogule, Eesti Pangaliidule, Eesti Ühistegevuse Liigule, Eesti
Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Maaelu Edendamise
Sihtasutusele.
Algatab Vabariigi Valitsus [kuupäev] 2020
36
EELNÕU
SEPTEMBER 2020
Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine
Hoiu-laenuühistu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesolev seadus määrab kindlaks hoiu-laenuühistu õigusliku seisundi, tegevuse alused, asutamise
ja lõpetamise korra ning kontrolli tema tegevuse üle.“;
2) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse sõna „ühistute“ sõnaga „tulundusühistute“;
3) paragrahvi 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Hoiu-laenuühistule ei kohaldata tulundusühistuseaduse § 7 lõike 1 punktis 31 ning § 8
punktides 21 ja 51 sätestatut.“;
5) paragrahv 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 3. Hoiu-laenuühistu
(1) Hoiu-laenuühistu on tulundusühistu vormis tegutsev finantseerimisasutus, kelle tegevuseks on
üksnes käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud teenuste osutamine.
(2) Hoiu-laenuühistu peab taotlema krediidiasutuse tegevusluba, kui:
1) tema kaasatud hoiuste maht on suurem kui 5 000 000 eurot või
2) tema liikmete arv on suurem kui 3000.
(3) Kui hoiu-laenuühistu ei taotle käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul krediidiasutuse
tegevusluba, peab ta oma tegevuse lõpetama.“;
6) paragrahvi 5 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 5. Hoiu-laenuühistu liikmeskonna moodustamise põhimõtted ning asukoht ja
tegutsemiskoht
(1) Hoiu-laenuühistu tegutseb liikmelisuse alusel ja moodustatakse arvestades käesoleva seaduse
§-s 17 sätestatut.“;
7) paragrahvi 5 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Hoiu-laenuühistu asukoht peab olema Eestis ja hoiu-laenuühistu võib tegutseda üksnes
Eestis.“;
1
9) paragrahvi 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 6. Hoiu-laenuühistu osutatavad teenused
(1) Hoiu-laenuühistu peamine ja püsiv tegevus on oma liikmetele järgmiste finantsteenuste
osutamine:
1) hoiustamistehingud hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks;
2) laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud, faktooring ja muud äriühingute
finantseerimise tehingud;
3) liisingutehingud.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib hoiu-laenuühistu oma liikmetele osutada
järgmisi teenuseid:
1) Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik)
asutatud sihtasutuste, struktuurifondide, makseagentuuride või teiste sarnaste isikute pakutavate
tagatiste, garantiide, toetuste ja sihtotstarbeliste tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamine
ning nende vahendamine;
2) tagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad tehingud;
3) nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes.
(3) Hoiu-laenuühistu võib liikmetele ja teistele isikutele osutada:
1) valuutavahetusteenuseid;
2) rahasiiret ning teisi makseteenuseid vastavalt makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses
sätestatule.
(4) Hoiu-laenuühistud võivad teha käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetamata tehinguid ja
toiminguid üksnes juhul, kui need abistavad või täiendavad vahetult käesoleva paragrahvi lõigetes
1-3 nimetatud teenuste osutamist.
(5) Hoiu-laenuühistu ei või osutada käesolevas paragrahvis nimetatud teenuseid piiriüleselt ega
välisriigis filiaali kaudu.
(6) Hoiu-laenuühistu, kelle tegevus läheb vastuollu käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatuga,
tegevus loetakse samaväärseks krediidiasutuste seaduse §-s 4 sätestatud avalikkuselt hoiuste
kaasamisega ning hoiu-laenuühistule kohaldatakse krediidiasutuste seaduses krediidiasutuse kohta
sätestatut.“;
10) paragrahvi 7 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „tegevuspiirkond,“;
11) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) vastavuskontrolli teostaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, või selle puudumise korral
sünniaeg ja –koht ning elukoht.“;
13) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) hoiu-laenuühistu liikmeskonna moodustamise põhimõte ja vastavalt sellele hoiu-laenuühistu
liikmeskonna moodustamise aluseks olev tegevus- või kutseala või see, milles seisneb ühine
majanduslik huvi.“;
2
14) paragrahvis 11 asendatakse tekstiosa „Eesti krediidiasutuses“ tekstiosaga „Eestis tegevusloa
saanud krediidi- või makseasutuses“;
15) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Hoiu-laenuühistu äriregistrisse kandmise avalduses tuleb lisaks tulundusühistuseaduse § 7
lõikes 1 sätestatule märkida ja äriregistrisse kanda:
1) osakapitali suurus;
2) märkus üldkoosoleku pädevuse täielikult või osaliselt volinike koosolekule üleandmise kohta,
kui hoiu-laenuühistu põhikirjaga on selline volitus antud.“;
(2) Hoiu-laenuühistu äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada Eesti krediidi- või
makseasutuse teatis osakapitali sissemaksmise kohta.“;
16) paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks;
17) paragrahvi 16 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „6 eurot“ tekstiosaga „35 eurot“;
18) paragrahvi 17 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
19) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku liikmena vastuvõtmist hoiu-laenuühistusse
kohustub hoiu-laenuühistu välja selgitama sellise isiku põhjendatud huvi hoiu-laenuühistu liikmeks
saamise kohta.“;
20) paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
21) paragrahvi 22 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „31 950 eurot“ tekstiosaga „50 000
eurot“;
22) paragrahvi 22 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
23) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
“(6) Hoiu-laenuühistu liikmed või volinikud otsustavad osakapitali suuruse muutmise 12 kuu
jooksul osakapitali suuruse muutmise aluseks oleva asjaolu esinemisest arvates. Hoiu-laenuühistu
juhatus esitab äriregistrile viivitamata üldkoosoleku või volinike koosoleku otsuse, millega
otsustatakse hoiu-laenuühistu osakapitali suuruse muutmine.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud volinike suhtes kohaldatakse tulundusühistuseaduse
§-s 54 ja käesoleva seaduse § 321 lõikes 3 sätestatut.”;
24) paragrahvi 23 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „30 eurot“ tekstiosaga „50 eurot“;
25) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“1) hoiu-laenuühistu peab paigutama vähemalt viis protsenti oma liikmete hoiuste summast
nõudmiseni hoiusena Eesti või lepinguriigi krediidiasutusse või muudesse likviidsetesse varadesse
vastavalt käesoleva seaduse § 271 lõigetes 4–6 sätestatule;“;
3
26) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) hoiu-laenuühistul on keelatud osaleda osanikuna täisühingus või täisosanikuna usaldusühingus
või omada üle kümneprotsendilist otsest või kaudset osalust krediidiasutuses või teises
finantseerimisasutuses, välja arvatud ühistupangas;“;
27) seadust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses:
„§ 271. Nõuded likviidsusele
(1) Hoiu-laenuühistu peab paigutama oma vara selliselt, et igal ajal, sealhulgas stressiolukorras,
oleks tagatud vara likviidsus, mis võimaldaks liikmete õigustatud nõuete rahuldamise hoiu-
laenuühistu vastu.
(2) Hoiu-laenuühistu ei või võtta riske, mis võivad ohtu seada tema maksevõimelisuse.
(3) Hoiu-laenuühistu on kohustatud oma äritegevuse korraldama nii, et hoiu-laenuühistu
finantseerimine ei baseeruks liiga lühiajalistel või vähestel allikatel. Hoiu-laenuühistu juhatus on
kohustatud pidevalt jälgima nõuete ja kohustuste tähtaegu. Hoiu-laenuühistu kohustuste täitmise
tähtaegade saabumine ei või ohustada hoiu-laenuühistu tegevust.
(4) Hoiu-laenuühistul peab olema strateegia, poliitika, protseduurid ja süsteemid likviidsusriski
tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks iga 90-päevase ajavahemiku kohta, et
tagada piisav likviidsuspuhvri olemasolu. Likviidsuspuhvrina käsitatakse käesoleva seaduse
tähenduses raha ja muud koormamata likviidset vara, mis võimaldab hoiu-laenuühistul täita
kohustusi stressiolukordades.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud koormamata likviidne vara tähendab vara, sealhulgas
sularaha, arvelduskontol olevad rahalised vahendid ja muu vara, mida on võimalik realiseerida
tavapärastel turutingimustel 30 päeva jooksul. Likviidne vara on muu hulgas:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste
kapitali adekvaatsuse kohta (ELT L 177, 30.6.2006, lk 201–255) I lisa punktis 14 nimetatud
võlainstrumendid, mille suhtes kohaldatav spetsiifilise riski kapitalinõue ei ole kõrgem kui 1,6
protsenti;
2) eurofondide osakud või aktsiad, mille vara investeeritakse üksnes käesoleva lõike punktis 1
nimetatud võlainstrumentidesse.
(6) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada hoiu-laenuühistute likviidsusriski
maandamise täpsema korra.“;
28) paragrahvi 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Hoiu-laenuühistu on kohustatud laenude andmisel järgima krediteerimise häid tavasid ning
vastutustundliku laenamise põhimõtet, sealhulgas kontrollima laenusaaja krediidivõimelisust,
usaldusväärsust ja piisava tagatise olemasolu. Hoiu-laenuühistu ei või liikmele laenu andmisel
kasutada ebaausaid kauplemisvõtteid. Füüsilisest isikust liikmele laenu andmisel peab hoiu-
laenuühistu järgima võlaõigusseaduses sätestatud tarbijale piisavate selgituste ja teabe esitamise,
tarbija krediidivõimelisuse hindamise ning muid vastutustundliku laenamise nõudeid.“;
29) paragrahvi 28 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Laenu andmine hoiu-laenuühistu liikmest juhatuse liikmele või nõukogu liikmele ja nendega
samaväärset majanduslikku huvi omavatele isikutele võib toimuda ainult üldkoosoleku või
4
volinike koosoleku otsusega ette nähtud korras. Nimetatud isikutele antud laenude summa või
muude käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud teenuste koguväärtus ei tohi ületada selle liikme tasutud
osamaksu rohkem kui viiekordselt ega viit protsenti hoiu-laenuühistu omakapitalist.“;
30) paragrahvi 28 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetamata isikutele antud laenude puhul ei tohi ühele hoiu-
laenuühistu liikmele antud laenude summa kokku ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem
kui kümnekordselt ega kümmet protsenti hoiu-laenuühistu omakapitalist.“;
31) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:
„(10) Hoiu-laenuühistu ei tohi anda laenu krediidiasutustele, finantseerimisasutustele või endaga
samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatele juriidilistele isikutele, välja arvatud ühistupangale, ega
osutada nimetatud isikutele muid käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud teenuseid.
(11) Hoiu-laenuühistu antud laenud, mille tähtaeg on kolm aastat või enam, ei tohi moodustada
rohkem kui 50 protsenti hoiu-laenuühistu varadest.“;
32) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses:
“§ 281. Liikme krediidivõimelisuse hindamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks peab hoiu-
laenuühistu sise-eeskirjaga kehtestama liikme krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete
kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised
liikmega seotud näitajad:
1) liikme varaline seisund, regulaarse sissetuleku suurus ja hoiu-laenuühistusse tehtud osamaksete
kogusumma;
2) võetud varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral
ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused;
3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine;
4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul
üldkohaldatavate määradena;
5) varasemate kohustuste täitmine hoiu-laenuühistu ees ja teenuse osutamisest tulenevate rahaliste
kohustuste võimaliku suurenemise mõju;
6) hoiu-laenuühistule teada olevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus liikme
krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada liikme kohustuste nõuetekohast täitmist;
7) sõlmitava teenuse osutamise lepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus.
(2) Hoiu-laenuühistul tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud liikme regulaarse
sissetuleku hindamisel:
1) arvesse võtta, millised on liikme sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension,
investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,
üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on liikme sissetulekute laekumise regulaarsus
sõltuvalt liikme töölepingu või muu lepingu vormist;
2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades liikme sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise
regulaarsust ja muid eelnimetatud tingimusi;
3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite
õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus liikme regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.
5
(3) Hoiu-laenuühistu võib anda liikmele laenu, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks
olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et laenulepingust tulenevad
kohustused täidetakse lepingus kokku lepitud tingimustel.”;
33) paragrahvi 29 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „või kui see on põhikirjaga ette nähtud“;
34) paragrahvi 29 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Laenukomitee liikmeks ei või olla hoiu-laenuühistu juhatuse või nõukogu liige ega audiitor.
Põhikirjas võib laenukomitee liikmetele ette näha muid lisanõudeid.
(6) Laenukomitee liikmed valivad enda hulgast esimehe, kes korraldab laenukomitee tegevust.“;
35) paragrahvi 31 lõiget 2 täiendatakse punktidega 5, 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
“5) rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
korra ning nimetatud korra täitmise kontrollimise;
6) hoiu-laenuühistu liikmete nimel ja arvel tehingute ning toimingute tegemise ja nõustamisteenuse
osutamise korra, sealhulgas liikmele laenu andmisel tema krediidivõime hindamise, liikmele teabe
andmise ja laenulepingu tagatiseks oleva vara hindamise korra ning krediidi kulukuse määra,
sealhulgas tüüpnäite arvestamise alused ja korra;
7) liikmega vaidluste lahendamise korra.”;
36) paragrahvi 31 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
37) paragrahvi 32 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“4) audiitori ja vastavuskontrolli teostaja nimetamine, nende tasustamise aluste ja korra
kehtestamine;“;
38) paragrahvi 32 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;
39) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 321 on hoiu-laenuühistu üldkoosoleku pädevust võimalik
täielikult või osaliselt üle anda volinike koosolekule.“;
40) seadust täiendatakse §-dega 321 ja 32² järgmises sõnastuses:
„§ 321. Volinike koosolek
(1) Hoiu-laenuühistu põhikirjaga võib ette näha, et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või
osaliselt üle volinike koosolekule. Volinikud valib ja kutsub tagasi üldkoosolek.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul peab hoiu-laenuühistul olema vähemalt 20
volinikku. Ühe voliniku võib valida kuni 50 liikme kohta.
(3) Hoiu-laenuühistu volinik peab olema hoiu-laenuühistu liige, kes ei tohi olla hoiu-laenuühistu
juhatuse liige, nõukogu liige, laenukomitee liige, pankrotivõlgnik ega isik, kelle varasem tegevus
või tegevusetus on põhjustanud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa
tühistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja.
§ 322. Hoiu-laenuühistu nõukogu
6
(1) Hoiu-laenuühistu nõukogu planeerib hoiu-laenuühistu tegevust, korraldab hoiu-laenuühistu
juhtimist ning teostab koos vastavuskontrolli teostajaga kontrolli juhatuse tegevuse üle. Kontrolli
tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule ja selle olemasolul ka volinike koosolekule.
(2) Hoiu-laenuühistu nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu.
Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
(3) Nõukogu liige peab olema hoiu-laenuühistu liige.
(4) Nõukogu liikmeks ei või olla hoiu-laenuühistu juhatuse liige, prokurist, audiitor, laenukomitee
liige ega vastavuskontrolli teostaja, samuti krediidiasutuse ega teise finantseerimisasutuse, välja
arvatud ühistupank, juhatuse liige. Põhikirjas võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu
liikmeks.
(5) Nõukogu pädevusse kuulub laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine, kui
põhikirjaga ei ole nimetatud kaebuste läbivaatamist antud üldkoosoleku või volinike koosoleku
pädevusse.
(6) Nõukogu nõusolek on vajalik hoiu-laenuühistu nimel igapäevase majandustegevuse raamest
väljuvate tehingute tegemiseks, muu hulgas tehingute tegemiseks, millega kaasneb:
1) osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes;
2) tütarettevõtja asutamine või lõpetamine;
3) ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;
4) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine.
(7) Põhikirjaga võib ette näha, et käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tehingute tegemiseks ei
ole nõukogu nõusolek vajalik või on see vajalik ainult põhikirjas nimetatud juhtudel. Põhikirjaga
võib ette näha ka teisi tehinguid, mille tegemiseks on nõukogu nõusolek vajalik.
(8) Põhikirjaga võib nõukogule anda õiguse heaks kiita ka muude tehingute tegemise, mille
heakskiitmine ei kuulu vastavalt seadusele või põhikirjale juhatuse või üldkoosoleku pädevusse.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 8 nimetatud nõusolek ei ole tehingu tegemiseks vajalik, kui
tehingu tegemisega viivitamisega kaasneks hoiu-laenuühistule oluline kahju.
(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 8 sätestatud piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes.“;
41) paragrahvi 34 lõikes 1 asendatakse sõnad „kolm liiget“ sõnadega „kaks liiget“;
42) paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 36. Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmetele ja töötajatele esitatavad nõuded
(1) Hoiu-laenuühistu juhatuse, nõukogu (edaspidi juhtorgan) või laenukomitee liikmeks ega
vastavuskontrolli teostajaks ei tohi olla isik:
1) kelle varasem tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa
kehtetuks tunnistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja;
2) kelle varasem tegevus äriühingu juhtorgani liikmena on näidanud, et ta ei ole suuteline
korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate
7
ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud või kelle varasem tegevus on näidanud, et ta muul
mõjuval põhjusel ei ole sobiv äriühingut juhtima.“;
(2) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kellel on laitmatu
ärialane reputatsioon, hoiu-laenuühistu juhtorganis osalemiseks vajalik haridus, teadmised ja
kutsealane sobivus. Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikme valimiseks või määramiseks on vajalik
isiku kirjalik nõusolek, millega koos esitab isik ülevaate oma hariduse, töökogemuse, ettevõtluses
osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta ning kinnituse, et puuduvad
käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla hoiu-laenuühistu juhtorgani
liige.
(3) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei tohi olla hoiu-laenuühistu nõukogu liige, hoiu-laenuühistu
vastavuskontrolli teostaja või hoiu-laenuühistu audiitor ega nendega samaväärset majanduslikku
huvi omav isik.
(4) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei või sõlmida teiste isikutega lepinguid, mille kohaselt on
tema ülesandeks investeerimine, laenu- ja investeerimisprojektide koostamine või vahendamine
või muu sarnane tegevus.
(5) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei või tegutseda töötajana, juhtorgani liikmena või audiitorina
krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, sealhulgas teises hoiu-laenuühistus.
(6) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmed ja töötajad, laenukomitee liikmed ja vastavuskontrolli
teostajad on kohustatud seadma hoiu-laenuühistu ning selle liikmete majanduslikud huvid
kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest.“;
43) paragrahvid 37–40 tunnistatakse kehtetuks;
44) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:
„§ 401. Vastavuskontroll
(1) Hoiu-laenuühistu peab ette nägema sõltumatu vastavuskontrolli, mis on proportsionaalne hoiu-
laenuühistu tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega. Vastavuskontrolli teostaja peab pidevalt
ja tulemuslikult teostama hoiu-laenuühistu tegevuse vastavuskontrolli, sealhulgas:
1) kontrollima hoiu-laenuühistu ja selle juhtorganite liikmete ning nende tegevuse vastavust
õigusaktidele, juhtimisorganite otsustele, sise-eeskirjadele, hoiu-laenuühistu sõlmitud lepingutele
ja heale tavale;
2) teostama järelevalvet käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud tegevuspõhimõtete ja sise-
eeskirjade ning hoiu-laenuühistu kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud
meetmete asjakohasuse ja tulemuslikkuse üle ning hindama neid regulaarselt;
3) nõustama hoiu-laenuühistu teenuste osutamise eest vastutavaid isikuid käesolevas seaduses
sätestatud kohustuste täitmisega seotud küsimustes;
4) esitama käesoleva seaduse kohaselt ette nähtud aruandeid.
(2) Vastavuskontrolli teostajal peavad olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised,
oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane maine. Vastavuskontrolli
teostaja ei või olla hoiu-laenuühistu liige ega täita muid ülesandeid, mis põhjustavad või võivad
põhjustada huvide konflikti ning tema tasustamise alused ja kord ei tohi ohustada tema
objektiivsust.
8
(3) Hoiu-laenuühistu tagab vastavuskontrolli teostajale kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud
töötingimused ja õigused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet hoiu-laenuühistu juhtorganite
liikmetelt ja töötajatelt ning võimaluse jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud
ettepanekute täitmist.
(4) Vastavuskontrolli teostaja on kohustatud talle hoiu-laenuühistu kohta teatavaks saanud teabe,
mis osutab käesoleva seaduse nõuete mittevastavusele või liikme huvide olulisele kahjustamisele,
viivitamata edastama hoiu-laenuühistu nõukogule ja nende olemasolul ka hoiu-laenuühistu
volinikele.
(5) Vastavuskontrolli teostaja esitab nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate
tuvastatud riskide, läbiviidud analüüside ja kontrollide tulemuste ning nende olemasolul ka muude
käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolude kohta. Ülevaade peab sisaldama informatsiooni
ka vastavusriski hinnangu ja tulevaste potentsiaalsete riskide kohta, mis muu hulgas tulenevad
õigusaktide muudatusest.
(6) Kui hoiu-laenuühistu juhatus ei ole võtnud kasutusele abinõusid käesoleva paragrahvi lõikes 4
nimetatud rikkumiste kõrvaldamiseks kolme kuu jooksul nendest teadasaamisest arvates, kutsub
vastavuskontrolli teostaja tulundusühistuseaduses määratud korras kokku hoiu-laenuühistu
erakorralise üldkoosoleku.
(7) Vastavuskontrolli teostaja võib teha erakorralisele üldkoosolekule ettepaneku:
1) juhatuse või nõukogu liikmete tagasikutsumiseks;
2) laenukomitee liikmete tagasikutsumiseks;
3) põhikirja muutmiseks;
4) hoiu-laenuühistu ühinemiseks teise hoiu-laenuühistuga;
5) hoiu-laenuühistu lõpetamiseks seaduses ja põhikirjas ette nähtud korras.“;
45) paragrahvi 41 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Hoiu-laenuühistu auditeerimise käigus peab vandeaudiitor kontrollima käesoleva seaduse §-
des 27, 271, 28 ja 281 sätestatud nõuete täitmist ning esitama hoiu-laenuühistu juhatusele,
nõukogule ja olemasolul ka volinikele aruande, milles avaldab arvamust nende nõuete järgimise
kohta. Eelnimetatud nõuete rikkumise tuvastamisel tuleb lisada viide seadusest tulenevale nõudele,
millele hoiu-laenuühistu tegevus ei vasta, ning selgitus selle kohta, milles seisneb seadusest
tuleneva nõude rikkumine.“;
46) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Hoiu-laenuühistu juhatus peab hoiu-laenuühistu üldkoosolekul andma ülevaate vastavalt
käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel tuvastatud rikkumistest ning esitama kava või ettepanekud,
millal ja millisel viisil eelnimetatud rikkumised kõrvaldatakse.“;
47) seadust täiendatakse 71. peatükiga järgmises sõnastuses:
„71. peatükk
Raamatupidamine, aruandlus ja avalikustatav teave
§ 412. Raamatupidamise korraldamine
9
(1) Hoiu-laenuühistu lähtub raamatupidamisarvestuse korraldamisel käesolevast seadusest,
raamatupidamise seadusest, muudest õigusaktidest ning hoiu-laenuühistu põhikirjast ja
raamatupidamise sise-eeskirjast.
(2) Raamatupidamine peab tagama tõese teabe saamise hoiu-laenuühistu finantsseisundi ja
majandustegevuse kohta.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded hoiu-
laenuühistute raamatupidamisarvestusele ja aruandluse korraldamisele.
§ 413. Aruanded ja nende esitamine
(1) Hoiu-laenuühistu koostab ja esitab vastavuskontrolli teostajale aruanded käesolevas seaduses
ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.
(2) Hoiu-laenuühistu peab esitama vastavuskontrolli teostajale üks kord kolme jooksul andmed
hoiu-laenuühistu bilansi, kasumiaruande ja liikmete arvu kohta.
(3) Hoiu-laenuühistu esitab vastavuskontrolli teostajale majandusaasta aruande, vandeaudiitori
aruande ärakirja, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku
protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta kahe
nädala jooksul pärast üldkoosoleku toimumist.
(4) Vastavuskontrolli teostaja võib nõuda hoiu-laenuühistult muid käesolevas paragrahvis
nimetamata andmeid ja dokumente, mis võimaldavad vastavuskontrolli teostajal täita käesoleva
seaduse § 401 lõikes 1 nimetatud ülesandeid.
§ 414. Hoiu-laenuühistu kohta avalikustatav teave ja liikme õigus nõuda teavet
(1) Hoiu-laenuühistu liikme nõudmisel esitab hoiu-laenuühistu juhatus hoiu-laenuühistu liikmele
elektroonilises vormis auditeeritud majandusaasta aruande hiljemalt kümme päeva enne
majandusaasta aruande kinnitamist otsustava üldkoosoleku toimumist.
(2) Hoiu-laenuühistu liikme nõudmisel esitab hoiu-laenuühistu juhatus liikmele 30 päeva jooksul
sellekohase nõude saamisest arvates järgmised dokumendid ja teabe:
1) viimane auditeeritud majandusaasta aruanne;
2) liikme hoiu-laenuühistusse hoiustatud rahaliste vahendite koguväärtus, sealhulgas liikme
osamaksude ja kogunenud intresside summa teabe küsimise aja seisuga;
3) viimati koostatud audiitori arvamus vastavalt käesoleva seaduse § 41 lõikele 4;
4) käesoleva seaduse § 271 lõikes 4 nimetatud andmed ja dokumendid likviidsusriski vältimise ja
maandamise kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui hoiu-laenuühistu on teinud liikmetele
nimetatud teabe ja dokumendid kättesaadavaks elektroonilise süsteemi kaudu või edastanud
liikmetele vastava teabe mõnel muul viisil.
(4) Hoiu-laenuühistu auditeeritud majandusaasta aruanne ja põhikiri peavad olema kättesaadavad
hoiu-laenuühistu asukohas ja veebilehel selle olemasolu korral.
(5) Hoiu-laenuühistu peab edastama liikme nõudmisel käesolevas paragrahvis nimetatud teabe
paberkandjal ja võib selle eest küsida mõistlikku tasu.“;
10
48) paragrahvi 43 lõikes 3 asendatakse sõna „revisjonikomisjonid“ sõnadega „vastavuskontrolli
teostajad“;
49) paragrahvi 45 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) üldkoosoleku otsuse alusel (vabatahtlik lõpetamine);
2) kohtumääruse alusel (sundlõpetamine);“;
50) seadust täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses:
“§ 471. Tegevuse kooskõlla viimine 2021. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni nõuetega
(1) Hoiu-laenuühistu, mis on asutatud ja tegutsenud enne 2021. aasta 1. jaanuaril jõustunud
redaktsiooni kehtima hakkamist, peab viima oma tegevuse ja dokumendid nimetatud redaktsioonis
sätestatuga vastavusse üheksa kuu jooksul vastava redaktsiooni jõustumisest arvates.
(2) Hoiu-laenuühistu, mis on asutatud ja tegutsenud enne 2021. aasta 1. jaanuaril jõustunud
redaktsiooni alusel ning mis on kohustatud taotlema krediidiasutuse tegevusluba vastavalt
käesoleva seaduse § 3 lõikele 2, peab esitama Finantsinspektsioonile tegevusloa taotluse üheksa
kuu jooksul nimetatud redaktsiooni jõustumisest arvates.
(3) Kui hoiu-laenuühistu on esitanud vastavalt krediidiasutuste seadusele tegevusloa taotluse
käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul ning Finantsinspektsioon ei ole otsustanud
tegevusloa andmist või sellest keeldumist, ei loeta hoiu-laenuühistu tegevust tegevusloata
tegevuseks karistusseadustiku tähenduses. Sellisel juhul ei või hoiu-laenuühistu arvates käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud jõustumisest kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise
otsustamiseni osutada käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud finantsteenuseid uutele liikmetele ega
sõlmida nendega lepinguid.
(4) 2021. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni § 16 lõikes 1 ja § 23 lõikes 1 sätestatud
sisseastumismaksu ja osamaksu nõudeid kohaldatakse nende liikmete suhtes, kes astuvad hoiu-
laenuühistu liikmeteks arvates käesoleva redaktsiooni jõustumisest.
(5) Kui käesoleva seaduse § 3 lõike 2 tingimustele vastav hoiu-laenuühistu ei osuta ega soovi enam
osutada pärast 2021. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud
teenuseid, peab ta olemasolevatele liikmetele teenuste osutamise lõpetama vastavalt lepingutes
sätestatud tähtaegadele või mõistliku aja jooksul. Sellisel juhul ei pea eelnimetatud hoiu-
laenuühistu esitama Finantsinspektsiooni tegevusloa taotlust, kuid ei või arvates nimetatud
redaktsiooni jõustumisest osutada käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud finantsteenuseid uutele
liikmetele ega sõlmida nendega lepinguid.“.
§ 2. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine
Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 2 lõiget 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Käesolevat seadust ei kohaldata hoiu-laenuühistule, kui tema poolt mitte ühegi sõlmitava või
vahendatava krediidilepingu krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga
viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud
tarbimislaenude kulukuse määra.”.
11
§ 3. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 131 lõike 1 punktis 10 asendatakse sõnad „siseauditiüksuse juhi või
revisjonikomisjoni esimehe“ sõnadega „või siseauditi üksuse juhi“;
2) paragrahvi 131 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 38 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ühistupanga asutamisele, kapitalile, juhtimisele, tegevusele, ühinemisele, jagunemisele ja
lõpetamisele kohaldatakse käesolevas seaduses krediidiasutuse kohta sätestatut, kui käesolevast
peatükist ei tulene teisiti.
(2) Ühistupanga asutamise, liikmete, vara ja üldkoosoleku suhtes kohaldatakse hoiu-laenuühistu
seaduse §-des 7–25 ja 32 sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.“;
4) paragrahvi 42 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 421 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahv 421 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustab isiku avalduse alusel
ühistupanga juhatus, kui põhikirjaga ei ole seda õigust antud nõukogule. Ühistupanga juhatus on
kohustatud kontrollima liikme vastavust seaduse nõuetele.“;
7) seadust täiendatakse §-ga 422 järgmises sõnastuses:
„§ 422. Juhatuse liikmed
(1) Ühistupanga juhatuses on kaks liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu.
(2) Ühistupanga juhatuse liige ei pea olema ühistupanga liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud
teisiti.“;
8) paragrahvi 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ühistupanga algkapital peab olema vähemalt üks miljon eurot. Algkapital koosneb Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides a–e nimetatud
kapitalist ja reservidest.
(2) Ühistupanga liikmed otsustavad aktsia- või osakapitali suuruse muutmise 12 kuu jooksul
aktsia- või osakapitali suuruse muutmise aluseks oleva asjaolu esinemisest arvates. Ühistupanga
juhatus esitab äriregistrile viivitamata üldkoosoleku otsuse, millega otsustatakse ühistupanga
aktsia- või osakapitali suuruse muutmine.“;
9) paragrahv 47 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 49 lõikest 1 ja § 60 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „või revisjonikomisjoni liige“
vastavas arvus ja käändes;
11) paragrahvi 49 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „,revisjonikomisjoni liige“;
12) paragrahvi 53 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „revisjonikomisjoni liige,“;
12
13) paragrahvi 54 lõigetest 2 ja 3, § 84 lõike 1 punktist 1 ning § 84 lõike 3 punktidest 1 ja 2 jäetakse
välja sõnad „või revisjonikomisjoni esimees“ vastavas käändes;
14) paragrahvi 56 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „revisjonikomisjoni liige“;
15) paragrahvi 59 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
16) paragrahvi 60 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja revisjonikomisjoni esimeheks“;
17) paragrahvi 60 lõigetest 2 ja 5 jäetakse välja sõnad „ja revisjonikomisjoni liige“ vastavas arvus;
18) paragrahvi 60 lõike 3 lause 2 tunnistatakse kehtetuks;
19) paragrahvi 68 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8) dokumendid krediidiasutuse juhtide ja siseauditi üksuse juhi kohta, mis kinnitavad nende
isikute usaldusväärsust ja vastavust käesoleva seaduse nõuetele;”;
20) paragrahvi 84 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud on krediidiasutuse juhi või siseauditi üksuse
juhi abikaasa või faktiline abikaasa, lapsed, vanemad, õed ja vennad.“;
21) paragrahvi 99 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) saada informatsiooni ja teha koostööd krediidiasutuse siseauditi üksusega.“;
22) paragrahvi 116 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lõpetatakse ühistupank, kui ühistupangal on
vähem kui 50 liiget ja liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenud.“.
§ 4. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine
Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 37 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“(1) Oluline osalus käesoleva seaduse tähenduses on otsene või kaudne osalus makseasutuse või
e-raha asutuse aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt kümme protsenti äriühingu aktsia- või
osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või hoiu-
laenuühistu puhul liikme osamaksust või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle.”.
§ 5. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2020
13
Algatab Vabariigi Valitsus [kuupäeval]. a nr […]
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
14
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/20-1223 - Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 27.10.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5a2bcf91-c966-4ef9-8643-988ecbe5aec2
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5a2bcf91-c966-4ef9-8643-988ecbe5aec2?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main