Kilvar Kessler
Finantsinspektsioon Meie 05.10.2020 nr 1.1-10/6769-1
[email protected]
KONSULTATSIOONIDOKUMENT
finantsteenuste digitaalse operatsioonilise resilientsuse akti (DORA) kohta
24. septembril 2020 avaldas Euroopa Komisjon digirahanduse (ingl Digital Finance) paketi,
mis sisaldab digirahanduse ja jaemaksete strateegiaid ning seadusandlike ettepanekuid
krüptovarade (MiCA) ja finantsteenuste digitaalse operatsioonilise resilientsuse (DORA)
kohta. Digirahanduse pakett on leitav järgmiselt lingilt:
https://ec.europa.eu/info/publications/200924-digital-finance-proposals_en.
Käesolev konsultatsioonidokument puudutab viimati nimetatud seadusandlikku ettepanekut
eesmärgiga koondada seotud osapoolte, sh ministeeriumide, pädevate asutuste,
finantsjärelevalve ja turuosaliste esmased arvamused DORA (määruse eelnõu) ja sellega
kaasneva direktiivi eelnõu kohta.
Nimetatud õigusaktide eelnõude peamiseks eesmärgiks on ennetada ja maandada
finantssektoris esinevaid digitaalseid riske, sh küberriske. Euroopa Komisjoni hinnangul
tähendab finantssektori järjest suurem sõltuvus tarkvarast ja digitaalsetest protsessidest ka
info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga (IKT) seotud riskide tõusu. Seetõttu teeb komisjon
suurele hulgale ettevõtjatele ettepaneku tagada, et nad suudaksid vastu pidada igat tüüpi IKT-
ga seotud häiretele ja ohtudele. Pangad, börsid, arvelduskojad ja ka finantstehnoloogia
ettevõtjad peavad IKT-ga seotud juhtumite ennetamiseks ja riskide maandamiseks järgima
seega rangeid standardeid. Samuti kehtestab komisjon järelevalveraamistiku
teenusepakkujatele (näiteks kõrgtehnoloogia ettevõtjad ehk Big Techs), kes pakuvad
finantsasutustele pilvandmetöötlust või mõnda muud olulist teenust.
DORA määruse ettepanekuga seotud dokumentide lingid:
DORA määruse ettepanek;
Esialgne mõjuhinnang DORA määruse juurde;
Lühikokkuvõte kaasnevatest mõjudest;
DORA ja MiCA ettepanekutega kaasnev direktiiv;
Mõjuhinnang eelviidatud direktiivi juurde;
Mõjude lühikokkuvõte.
Selleks, et saaksime Eesti poolt aktiivselt mõjutada eeltoodud ettepanekute menetlemist EL
tasandil, palub Rahandusministeerium huvirühmade arvamusi DORA-ga seotud õigusaktide
kohta. Teiepoolse sisendi koostamise toetamiseks oleme omalt poolt käesoleva kirja lisades
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
esitanud mõned küsimused üldise seisukoha kujundamiseks ja võimalike mõjude
hindamiseks. Küsimused on jagatud vastavalt DORA määruse eelnõu ja direktiivi eelnõu
ettepaneku struktuurile teemablokkidesse.
Palume Teie tagasisidet hiljemalt 16. oktoobriks 2020.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Märten Ross
finantspoliitika ja välissuhete asekantsler
Lisa 1: Küsimused DORA määruse kohta
Lisa 2: Küsimused DORA ja MiCA määrustega kaasneva direktiivi, millega muudetakse
järgmiseid õigusakte: 2006/43/EC, 2009/65/EC, 2009/138/EU, 2011/61/EU, EU/2013/36,
2014/65/EU, (EU) 2015/2366 and EU/2016/2341, kohta
Paula Etti 6113502,
[email protected]
Kristiina Kubja 6113658,
[email protected]
Sama:
Majandus- ja Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid
Kommunikatsiooniministeerium Aktsiaselts KIT Finance Europe
Siseministeerium Aktsiaselts KAWE KAPITAL
Justiitsministeerium AS Redgate Capital
Eesti Pangaliit MTÜ Nasdaq Tallinn AS
FinanceEstonia MTÜ Eesti Infotehnoloogia ja
Riigi Infosüsteemi Amet Telekommunikatsiooni Liit
Audiitorkogu Eesti Advokatuur
Eesti Kindlustusseltside Liit Eesti Pank
Eesti Kindlustusmaaklerite Liit Eesti Krüptoraha Liit
Admiral Markets AS
LISA 1. DORA määruse eelnõu
2
Määruse eelnõu (edaspidi määruse) eesmärk
Määrus kehtestab sektori-spetsiifilised ühetaolised nõuded IKT süsteemide turvalisusele,
toetades seeläbi finantssektoris tegutsevate ettevõtjate majandustegevust ja tagades
kõrgtasemelise digitaalse operatsioonilise resilientsuse. Määrus katab järgmisi valdkondi:
• IKT riskijuhtimine;
• suurtest IKT intsidentidest raporteerimine pädevale asutusele;
• digitaalse operatsioonilise resilientsuse testimine;
• küberohtudega ja haavatavustega seotud infojagamine;
• kolmandatest osapooltest IKT teenuseosutajatega seotud riskide juhtimise ja
maandamise meetmed;
• finantsteenuse osutaja ja kolmandast osapoolest IKT teenuseosutaja vahelistele
lepingutele kohalduvad printsiibid;
• kolmandatest osapooltest IKT teenuseosutajate järelevaatamise raamistik;
• pädevate asutuste koostöö ja järelevalve ning –vaatamise reeglid.
1. Milline on teie üldhinnang määruse eesmärkidele?
Vastus:
2. Muud tähelepanekud.
Vastus:
Määruse kohaldamisala ja proportsionaalsus
Määruse kohaldamisalasse (artikkel 2) kuulub 20 erinevat teenuseosutajat, kellest enamik
on finantsteenuse osutajad (sh krediidiasutused, kindlustusandjad, -vahendajad,
investeerimisühingud, fondivalitsejad, ühisrahastusteenuse osutajad jt), lisaks audiitorid ja
kolmandatest osapooltest IKT teenuseostajad (edaspidi teenuseosutajad).
Proportsionaalsuse põhimõtted võib jagada kolmeks:
• regulatiivsed leevendused, mis on ette nähtud väikestele teenuseosutajatele;
• eeskirjad, mis kohalduvad ainult olulistele teenuseosutajatele;
• nõuded, mis on seotud teatud tegevuste olulisusega.
3. Kas määrus peaks kohalduma kõikidele ettepanekus määratletud teenuseosutajatele ?
Vastus:
4. Kas teie hinnangul ettepanekus esitatud proportsionaalsuse põhimõtted võtavad õiglaselt
arvesse teenuseosutaja laadi, organisatsiooni struktuuri ja juhtimist, tegevuse mahtu
jne? Kui ei, milliste teenuseosutajate või milliste tegevuste suhtes tuleks ette näha
täiendavad leevendused või välistused?
Vastus:
5. Kas erisused määruse kohaldumisalas, nt maksesüsteemide välistamine, on teie
hinnangul põhjendatud?
Vastus:
6. Üldine seisukoht ja muud tähelepanekud määruse kohaldamisala kohta.
Vastus:
IKT riskide juhtimine (art 4-14)
3
7. (Ainult turuosalistele) Kuidas on IKT riskide juhtimine korraldatud teie
organisatsioonis täna ja kui palju ümberkorraldusi te peaksite tegema käesoleva ettepaneku
valguses, sh seoses täiendava personali kaasamise ja investeeringutega IT lahendustesse?
Vastus:
8. Üldine seisukoht ja muud tähelepanekud IKT riskide juhtimise kohta.
Vastus:
IKT-ga seotud intsidentidest raporteerimine (art 15-20)
Ettepaneku kohaselt peab teenuseosutajal olema juhtimisprotsess IKT-ga seotud
intsidentide monitoorimiseks ja säilitamiseks, misjärel tuleb need klassifitseerida ja
olulisematest pädevat asutust teavitada.
9. Kas teie hinnangul on selline EL tasandil harmoniseeritud teavitamismudel asjakohane
ning seda peaks kohaldama kõikide teenuseosutajate suhtes. Kui mitte, siis miks ja millised
on teie ettepanekud eeskirjade parandamiseks?
Vastus:
10. Üldine seisukoht ja muud tähelepanekud IKT-ga seotud intsidentidest teavitamise
kohta.
Vastus:
Digitaalse operatsioonilise resilientsuse testimine (art 21-24)
11. Kas DORA IV peatükis sätestatud testimisraamistik on arusaadav? Kui ei, mida tuleks
täpsustada või muuta? Kas Eesti peaks implementeerima ka Tiber-EU1 testimisraamistiku?
Vastus:
12. Üldine seisukoht artiklites 21-24 sätestatu kohta.
Vastus:
Kolmandatest osapooltest IKT teenuseosutajatega seonduvad riskid (art 25-39)
13. (Ainult turuosalistele) Kas te ostate sisse IKT teenuseid? Kas ettepanekus esitatud
lahendused pigem lihtustavad kolmandate osapooltega suhtlemist/läbirääkimisi/lepingu
sõlmimist või muudavad selle pigem keerulisemaks?
Vastus:
14. Mida te arvate sellest, et ettepaneku kohaselt teostatakse kriitilise tähtsusega
kolmandate osapoolte üle järelevalvet EL tasandil?
Vastus:
Küberohtude ja haavatavustega seotud informatsiooni jagamine (art 40)
15. Millist lisaväärtust te näete selles, et artikli 40 kohaselt võiksid finantsteenuse osutajad
omavahel küberohtude ja haavatavuste kohta (vabatahtlikult) teavet jagada?
Vastus:
16. Kas te näete sellises teavitamises ka ohte või üldisi takistusi?
1
Vt täpsemalt: https://www.ecb.europa.eu/paym/cyber-resilience/tiber-eu/html/index.en.html. Tiber-EU
testimisraamistiku on implementeeriunud oma õigusesse juba Belgia, Saksamaa, Soome, Taani, Iirimaa, Itaalia,
Norra, Rumeenia, Rootsi ja Holland.
4
Vastus:
17. Üldine seisukoht ja muud tähelepanekud teavitamise kohta.
Vastus:
Pädev asutus (artiklid 41-49)
18. Üldine seisukoht artiklites 41-49 sätestatu kohta.
Vastus:
Delegeeritud aktid, ülevaatusklausel, muudatused muudes õigusaktides ja
jõustumisaeg (artiklid 50-56)
19. Üldine seisukoht artiklites 56-59 sätestatu kohta?
Vastus:
20. Kas artiklis 56 sätestatud üldine jõustumise tähtaeg 12 kuud on piisav muudatuste
tegemiseks ja organisatsiooni vastavusse viimiseks kehtestatud nõuetega?
Vastus:
Muud teemad, mida eelnevalt ei käsitletud
21. Palume tagasisidet ja ettepanekuid teemade osas, mis eelnevalt kajastamist ei leidnud,
kui teie hinnangul on neid nüansse oluline adresseerida.
Vastus:
LISA 2. DORA ja MiCA määrustega kaasnev direktiivi eelnõu, millega muudetakse
järgmiseid õigusakte: 2006/43/EC, 2009/65/EC, 2009/138/EU, 2011/61/EU, EU/2013/36,
2014/65/EU, (EU) 2015/2366 and EU/2016/2341
Direktiivi eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk
Direktiivi eesmärk on viia olemasolevad Euroopa Liidu õigusaktid kooskõlla DORA ja
MiCA nõuetega.
1. Üldine seisukoht eelviidatud direktiiviga kavandatavate muudatuste kohta ja võimalikud
muud tähelepanekud.
Vastus:
5