dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Finantsteenuste digitaalse operatsioonilise resilientsuse akti konsultatsioonidokument

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 6. oktoober 2020
Viit
2-13/20-6113
Registreeritud
6. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2020
Vastutaja
Kea Kohv (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Riigi infosüsteemide osakond)
Lahendamise tähtaeg
16. oktoober 2020

Failid

  • 📎1.1-106769-1 05.10.2020 Väljaminev kiri.asice464 KB

Sisu (failidest)

Kilvar Kessler Finantsinspektsioon Meie 05.10.2020 nr 1.1-10/6769-1 [email protected] KONSULTATSIOONIDOKUMENT finantsteenuste digitaalse operatsioonilise resilientsuse akti (DORA) kohta 24. septembril 2020 avaldas Euroopa Komisjon digirahanduse (ingl Digital Finance) paketi, mis sisaldab digirahanduse ja jaemaksete strateegiaid ning seadusandlike ettepanekuid krüptovarade (MiCA) ja finantsteenuste digitaalse operatsioonilise resilientsuse (DORA) kohta. Digirahanduse pakett on leitav järgmiselt lingilt: https://ec.europa.eu/info/publications/200924-digital-finance-proposals_en. Käesolev konsultatsioonidokument puudutab viimati nimetatud seadusandlikku ettepanekut eesmärgiga koondada seotud osapoolte, sh ministeeriumide, pädevate asutuste, finantsjärelevalve ja turuosaliste esmased arvamused DORA (määruse eelnõu) ja sellega kaasneva direktiivi eelnõu kohta. Nimetatud õigusaktide eelnõude peamiseks eesmärgiks on ennetada ja maandada finantssektoris esinevaid digitaalseid riske, sh küberriske. Euroopa Komisjoni hinnangul tähendab finantssektori järjest suurem sõltuvus tarkvarast ja digitaalsetest protsessidest ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga (IKT) seotud riskide tõusu. Seetõttu teeb komisjon suurele hulgale ettevõtjatele ettepaneku tagada, et nad suudaksid vastu pidada igat tüüpi IKT- ga seotud häiretele ja ohtudele. Pangad, börsid, arvelduskojad ja ka finantstehnoloogia ettevõtjad peavad IKT-ga seotud juhtumite ennetamiseks ja riskide maandamiseks järgima seega rangeid standardeid. Samuti kehtestab komisjon järelevalveraamistiku teenusepakkujatele (näiteks kõrgtehnoloogia ettevõtjad ehk Big Techs), kes pakuvad finantsasutustele pilvandmetöötlust või mõnda muud olulist teenust. DORA määruse ettepanekuga seotud dokumentide lingid:  DORA määruse ettepanek;  Esialgne mõjuhinnang DORA määruse juurde;  Lühikokkuvõte kaasnevatest mõjudest;  DORA ja MiCA ettepanekutega kaasnev direktiiv;  Mõjuhinnang eelviidatud direktiivi juurde;  Mõjude lühikokkuvõte. Selleks, et saaksime Eesti poolt aktiivselt mõjutada eeltoodud ettepanekute menetlemist EL tasandil, palub Rahandusministeerium huvirühmade arvamusi DORA-ga seotud õigusaktide kohta. Teiepoolse sisendi koostamise toetamiseks oleme omalt poolt käesoleva kirja lisades Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 esitanud mõned küsimused üldise seisukoha kujundamiseks ja võimalike mõjude hindamiseks. Küsimused on jagatud vastavalt DORA määruse eelnõu ja direktiivi eelnõu ettepaneku struktuurile teemablokkidesse. Palume Teie tagasisidet hiljemalt 16. oktoobriks 2020. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Märten Ross finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Lisa 1: Küsimused DORA määruse kohta Lisa 2: Küsimused DORA ja MiCA määrustega kaasneva direktiivi, millega muudetakse järgmiseid õigusakte: 2006/43/EC, 2009/65/EC, 2009/138/EU, 2011/61/EU, EU/2013/36, 2014/65/EU, (EU) 2015/2366 and EU/2016/2341, kohta Paula Etti 6113502, [email protected] Kristiina Kubja 6113658, [email protected] Sama: Majandus- ja Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid Kommunikatsiooniministeerium Aktsiaselts KIT Finance Europe Siseministeerium Aktsiaselts KAWE KAPITAL Justiitsministeerium AS Redgate Capital Eesti Pangaliit MTÜ Nasdaq Tallinn AS FinanceEstonia MTÜ Eesti Infotehnoloogia ja Riigi Infosüsteemi Amet Telekommunikatsiooni Liit Audiitorkogu Eesti Advokatuur Eesti Kindlustusseltside Liit Eesti Pank Eesti Kindlustusmaaklerite Liit Eesti Krüptoraha Liit Admiral Markets AS LISA 1. DORA määruse eelnõu 2 Määruse eelnõu (edaspidi määruse) eesmärk Määrus kehtestab sektori-spetsiifilised ühetaolised nõuded IKT süsteemide turvalisusele, toetades seeläbi finantssektoris tegutsevate ettevõtjate majandustegevust ja tagades kõrgtasemelise digitaalse operatsioonilise resilientsuse. Määrus katab järgmisi valdkondi: • IKT riskijuhtimine; • suurtest IKT intsidentidest raporteerimine pädevale asutusele; • digitaalse operatsioonilise resilientsuse testimine; • küberohtudega ja haavatavustega seotud infojagamine; • kolmandatest osapooltest IKT teenuseosutajatega seotud riskide juhtimise ja maandamise meetmed; • finantsteenuse osutaja ja kolmandast osapoolest IKT teenuseosutaja vahelistele lepingutele kohalduvad printsiibid; • kolmandatest osapooltest IKT teenuseosutajate järelevaatamise raamistik; • pädevate asutuste koostöö ja järelevalve ning –vaatamise reeglid. 1. Milline on teie üldhinnang määruse eesmärkidele? Vastus: 2. Muud tähelepanekud. Vastus: Määruse kohaldamisala ja proportsionaalsus Määruse kohaldamisalasse (artikkel 2) kuulub 20 erinevat teenuseosutajat, kellest enamik on finantsteenuse osutajad (sh krediidiasutused, kindlustusandjad, -vahendajad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, ühisrahastusteenuse osutajad jt), lisaks audiitorid ja kolmandatest osapooltest IKT teenuseostajad (edaspidi teenuseosutajad). Proportsionaalsuse põhimõtted võib jagada kolmeks: • regulatiivsed leevendused, mis on ette nähtud väikestele teenuseosutajatele; • eeskirjad, mis kohalduvad ainult olulistele teenuseosutajatele; • nõuded, mis on seotud teatud tegevuste olulisusega. 3. Kas määrus peaks kohalduma kõikidele ettepanekus määratletud teenuseosutajatele ? Vastus: 4. Kas teie hinnangul ettepanekus esitatud proportsionaalsuse põhimõtted võtavad õiglaselt arvesse teenuseosutaja laadi, organisatsiooni struktuuri ja juhtimist, tegevuse mahtu jne? Kui ei, milliste teenuseosutajate või milliste tegevuste suhtes tuleks ette näha täiendavad leevendused või välistused? Vastus: 5. Kas erisused määruse kohaldumisalas, nt maksesüsteemide välistamine, on teie hinnangul põhjendatud? Vastus: 6. Üldine seisukoht ja muud tähelepanekud määruse kohaldamisala kohta. Vastus: IKT riskide juhtimine (art 4-14) 3 7. (Ainult turuosalistele) Kuidas on IKT riskide juhtimine korraldatud teie organisatsioonis täna ja kui palju ümberkorraldusi te peaksite tegema käesoleva ettepaneku valguses, sh seoses täiendava personali kaasamise ja investeeringutega IT lahendustesse? Vastus: 8. Üldine seisukoht ja muud tähelepanekud IKT riskide juhtimise kohta. Vastus: IKT-ga seotud intsidentidest raporteerimine (art 15-20) Ettepaneku kohaselt peab teenuseosutajal olema juhtimisprotsess IKT-ga seotud intsidentide monitoorimiseks ja säilitamiseks, misjärel tuleb need klassifitseerida ja olulisematest pädevat asutust teavitada. 9. Kas teie hinnangul on selline EL tasandil harmoniseeritud teavitamismudel asjakohane ning seda peaks kohaldama kõikide teenuseosutajate suhtes. Kui mitte, siis miks ja millised on teie ettepanekud eeskirjade parandamiseks? Vastus: 10. Üldine seisukoht ja muud tähelepanekud IKT-ga seotud intsidentidest teavitamise kohta. Vastus: Digitaalse operatsioonilise resilientsuse testimine (art 21-24) 11. Kas DORA IV peatükis sätestatud testimisraamistik on arusaadav? Kui ei, mida tuleks täpsustada või muuta? Kas Eesti peaks implementeerima ka Tiber-EU1 testimisraamistiku? Vastus: 12. Üldine seisukoht artiklites 21-24 sätestatu kohta. Vastus: Kolmandatest osapooltest IKT teenuseosutajatega seonduvad riskid (art 25-39) 13. (Ainult turuosalistele) Kas te ostate sisse IKT teenuseid? Kas ettepanekus esitatud lahendused pigem lihtustavad kolmandate osapooltega suhtlemist/läbirääkimisi/lepingu sõlmimist või muudavad selle pigem keerulisemaks? Vastus: 14. Mida te arvate sellest, et ettepaneku kohaselt teostatakse kriitilise tähtsusega kolmandate osapoolte üle järelevalvet EL tasandil? Vastus: Küberohtude ja haavatavustega seotud informatsiooni jagamine (art 40) 15. Millist lisaväärtust te näete selles, et artikli 40 kohaselt võiksid finantsteenuse osutajad omavahel küberohtude ja haavatavuste kohta (vabatahtlikult) teavet jagada? Vastus: 16. Kas te näete sellises teavitamises ka ohte või üldisi takistusi? 1 Vt täpsemalt: https://www.ecb.europa.eu/paym/cyber-resilience/tiber-eu/html/index.en.html. Tiber-EU testimisraamistiku on implementeeriunud oma õigusesse juba Belgia, Saksamaa, Soome, Taani, Iirimaa, Itaalia, Norra, Rumeenia, Rootsi ja Holland. 4 Vastus: 17. Üldine seisukoht ja muud tähelepanekud teavitamise kohta. Vastus: Pädev asutus (artiklid 41-49) 18. Üldine seisukoht artiklites 41-49 sätestatu kohta. Vastus: Delegeeritud aktid, ülevaatusklausel, muudatused muudes õigusaktides ja jõustumisaeg (artiklid 50-56) 19. Üldine seisukoht artiklites 56-59 sätestatu kohta? Vastus: 20. Kas artiklis 56 sätestatud üldine jõustumise tähtaeg 12 kuud on piisav muudatuste tegemiseks ja organisatsiooni vastavusse viimiseks kehtestatud nõuetega? Vastus: Muud teemad, mida eelnevalt ei käsitletud 21. Palume tagasisidet ja ettepanekuid teemade osas, mis eelnevalt kajastamist ei leidnud, kui teie hinnangul on neid nüansse oluline adresseerida. Vastus: LISA 2. DORA ja MiCA määrustega kaasnev direktiivi eelnõu, millega muudetakse järgmiseid õigusakte: 2006/43/EC, 2009/65/EC, 2009/138/EU, 2011/61/EU, EU/2013/36, 2014/65/EU, (EU) 2015/2366 and EU/2016/2341 Direktiivi eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk Direktiivi eesmärk on viia olemasolevad Euroopa Liidu õigusaktid kooskõlla DORA ja MiCA nõuetega. 1. Üldine seisukoht eelviidatud direktiiviga kavandatavate muudatuste kohta ja võimalikud muud tähelepanekud. Vastus: 5
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel