Lisa 2
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
hankedokumendi juurde
Maksumuse esitamise vorm
Tööde kogumaksumus (kogumaksumus ehk Töö maksumus kokku võrdub I etapi maksumus
pluss II etapi maksumus pluss III etapi maksumus).
Nimetus ja etapi täitmise Tööde maht Tunnihind Maksumus
Nr tähtaeg tundides eurodes eurodes (KMita
ja KMiga)
1. I etapp
2 II etapp
3 III etapp
Töö maksumus kokku
Pakkuja:
Pakkuja volitatud esindaja nimi:
KÄSKKIRI
05.10.2020 nr 86
Riigihanke „Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise sündmusteenuse näitel“ korraldamine,
komisjoni ja vastutava isiku nimetamine
Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1, § 100 lõike 1 punkti 4 ja § 101 lõike 1 punkti 2 alusel
ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri
09.10.2017 käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-
199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“:
1. Korraldada riigihange „Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise
sündmusteenuse näitel“ (riigihanke objekti kood 72221000-0 „Ärianalüüsi
nõustamisteenused“). Hanke eeldatav maksumus käibemaksuta jääb alla 95 000 euro.
2. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) infoühiskonna teenuste arendamise
osakonna (edaspidi ITAO) programmijuhi Mari Mägi.
3. Moodustan hankekomisjoni käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sh
pakkujatel kõrvaldamise aluste kontrollimiseks ja pakkujate kvalifitseerimiseks hankepassi
alusel, pakkumuste vastavaks tunnistamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks ning
edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse
kontrollimiseks hankepassis esitatud kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel,
järgmises koosseisus:
3.1. Komisjoni esimees: Mari Mägi, MKM ITAO programmijuht.
Komisjoni liikmed:
3.2. Mari Väli, Eesti Töötukassa arendusnõunik, tema nõusolekul;
3.3. Raimo Reiman, Riigi Infosüsteemise Ameti riigiportaali osakonna osakonnajuhataja, tema
nõusolekul;
3.4. Jaanus Valdmaa, MKM ITAO projektijuht.
4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud).
5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud hanke alusdokumentide peale võib
esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete
vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
2
kantsler
Lisa 1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
hankedokumendi juurde
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise sündmusteenuse näitel
Tehniline kirjeldus
Tallinn 2020
1. Hanke objekt
Majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015. a käskkirjaga nr 15-0329 kinnitatud Euroopa
Regionaalarengu Fondi toetusskeemi „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike
teenuste koosvõime loomiseks“ raames tellib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(edaspidi Hankija) analüüsi „Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise
sündmusteenuse näitel“ (edaspidi Töö).
Toetusskeemi kaudu tõhustatakse asutuste vahelist koostööd ja luuakse füüsilise või juriidilise
isiku elu- ja ärisündmustega seotud koosvõimelisi asutuste üleseid avalikke teenuseid
kasutajakesksemalt, ühtsemalt ja kuluefektiivsemalt.
2. Töö eesmärk ja taustainfo
2.1. Töö eesmärk
Hangitaval tööl on kaks peamist eesmärki.
Esimene eesmärk on luua tulevikuvaade sündmusteenusele „Töötu olemine“ ning disainida
sündmusteenuse tulevikulahendust ilmestav prototüüp. Töö raames kaardistab ja kirjeldab
Pakkuja loodava sündmusteenuse osateenused, mille Hankija ette on andnud. Kaardistatud
osateenuste põhjal disainib Pakkuja kasutajakesksed ja mugavad sündmusteenused. Antud
sündmusteenuste loomise eesmärk on koondada kõik antud teenustega seonduvad põhivoo
teenused ühte kohta ning võimaldada teenuse kasutajatele teenusega seonduva asjaajamise
korraldamine samast kanalist, eesti.ee portaalist.
Teiseks peamiseks eesmärgiks on kirjeldada sündmusteenuste käitamiseks tarvilik arhitektuur
ning luua näidisrakendus arhitektuuri valideerimiseks. Antud eesmärgi täitmiseks teeb pakkuja
koostööd eeskätt Riigi Infosüsteemide Ametiga (RIA) ning RIA poolt määratud osapooltega.
Hangitav töö on ettevalmistavaks analüüsiks sündmusteenuste tehnilise teostatavuse analüüsiks
ning edasiseks arenduseks. Töö tulemusel peab olema võimalik otsustada, milliseid arendustöid
ja missuguses järjekorras on tarvis ette võtta ning milliseid ressursse on tarvis käesoleva
sündmusteenuse, aga ka sündmusteenuseid terviklikult käitava arhitektuuri realiseerimiseks.
Töö eesmärkideks on:
2.1.1. „Töötu olemise“ sündmusteenuse tulevikuvaate kontseptsiooni välja töötamine (vt
punkti 3.1) ja „Töötu olemise“ sündmusteenuse prototüübi koostamine (vt punkti 3.2);
2.1.2. Sündmusteenuste arhitektuuri koostamine (vt puntki 3.3) ning näidisrakenduse loomine
(vt punkti 3.4).
2.2. Taustainfo
Töö elluviimine on osa 3. juunil, 2017. aastal jõustunud Vabariigi Valituse määruses nr 88
„Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ defineeritud sündmusteenuste pakkumisest.
Sündmusteenus koondab mitu sama sündmusega seotud teenust (edaspidi osateenus) kasutajale
üheks teenuseks.1 Sündmusteenuste peamine eesmärk on viia erinevate teenuste kvaliteet uuele
1
VV määrus nr 88 Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused, § 2, lõige 4
kõrgemale tasemele, pakkudes teenuseid kliendi vaatest terviklikult minimaalse ajakulu ja
maksimaalse efektiivsusega.
Teenuste koondvaade kuvatakse kasutajale riigiportaalis eesti.ee. Tehniliselt liigub kasutaja
teenuse tarbimisel mitme keskkonna vahel, kuid tunnetuslikult peaks kasutaja tajuma Eesti.ee
liikumist kui ühes keskkonnas toimetamist. Keskne infoportaal Eesti.ee teab kasutaja asukohta
analüüsitavate sündmusteenuse kestel ning on võimeline osateenuste tarbimiseks suunama
kasutajat vastavatesse iseteeninduskeskkondadesse. Osateenuseid puudutavat detailinfot
kuvatakse Eesti.ee-s valikuliselt ning osateenuste tarbimise toiminguid seal ei tehta, need
funktsioonid jäävad osateenuste süsteemide kanda. Eesti.ee eesmärk on teavitada kasutajat
osateenuste tarbimise vajadusest või võimalusest ning anda kasutajale ülevaade tähtsamatest
temale kohalduvatest õigustest ja kohustustest, mis antud teenuse tarbimisega kaasnevad.
Teavitus saadetakse kasutajale nii Eesti.ee-sse kui isiklikule Eesti.ee kontoga seotud e-posti
aadressile. Teavituse sisu annab kasutajale ülevaate osateenusest, mille tarbimiseks kasutajal
tekib vastaval hetkel õigus või kohustus ning suunab kasutaja õigesse iseteeninduskeskkonda
osateenust tarbima.
3. Töö tegevused ja oodatavad tulemid
3.1. Töötu olemise sündmusteenuse tulevikuvaate loomine
3.1.1. Sündmusteenuse analüüsis valideerib ja vajadusel täpsustab Pakkuja juba läbiviidud
osateenuste teenuse osutamise hetkeolukorra analüüsid.
3.1.2. Juhul, kui analüüsi käigus leidub, et alltoodud loetelust on välja jäänud osateenuseid,
mille puudumine takistab olulisel määral sündmusteenuse realiseerimist, tuleb koostöös
ja kokkuleppel Hankijaga vastavad osateenused kaasata sündmusteenuse loetellu ning
kirjeldada need vastavalt punktile 4.1.2.
3.1.3. Tööta jäämise sündmusteenuse analüüsi skoobi osateenused:
o Töötuna arvele võtmine;
o Töötuskindlustushüvitise taotlemine;
o Töötutoetuse taotlemine;
o Töötuna arveloleku lõpetamine.
3.1.4. Pakkuja loob töös käsitletud osateenuste põhjal kasutajamugavad ning valideeritud
sündmusteenused, mis on kooskõlas punktis 4.1 toodud kirjandusele.
3.1.5. Pakkuja koostab ja lepib Hankijaga kokku sündmusteenuse tulevikulahenduse (to-be)
kirjelduse lähtuvalt punktis 4.1.3 viidatud vormile.
3.1.6. Pakkuja kirjeldab sündmusteenuste haldusmudeli kohaselt sündmusteenuse arendamise
ja edasise halduse vastutajad (lähtuvalt punktis 4.1.1 analüüsi tulemustes toodud
skeemidele ja osapooltele) ning osateenuste pakkuja võimalikku uut töökorraldust.
3.1.7. Pakkuja kirjeldab peamised erandjuhud teenuse kasutamisel ning koostab nende
sündmusteenusesse edasiarenduse käigus lisamise asjakohase järjekorra.
3.1.8. Oodatav tulem: tööta jäämise sündmusteenus on loodud ning kirjeldatud lähtuvalt
punktis 4.1.3 viidatud vormist, analüüsitud ja uus lahendus disainitud nii, et analüüsi
tulemuse põhjal saab alustada detailanalüüsi ning arendust.
3.2. Tööta jäämise sündmusteenuse prototüübi koostamine
Eelmises punktis välja pakutud sündmusteenuste tulevikulahendustele tuginedes töötab
Pakkuja välja tulevikulahenduse prototüübi. Pakkuja arvestab prototüübi loomisel järgnevaid
nõudeid:
3.2.1. prototüüp peab olema vormistatud klikitaval kujul ning kasutatav Hankijale vähemalt
kaks aastat peale tööde vastuvõtmist;
3.2.2. prototüübid on kohandatud nutiseadme ja suure ekraani vaate jaoks;
3.2.3. prototüübi loomisel ja disainimisel tuleb lähtuda eelnevalt loodud sündmusteenuste
disainist, st kasutada olemasolevaid veebiraamistike2, sh Veera veebiraamistikku3;
3.2.4. prototüüp simuleerib vastavas keskkonnas kehtivat äriloogikat (missugune teave ja mis
kujul on keskkonnas kättesaadav, kes on sihtgrupp ja missugustele küsimustele nad
keskkonnast vastused saavad jne) ja funktsionaalsust ning on valideeritud osateenuste
pakkujate, hankija ja lõppkasutajatega;
3.2.5. lõppkasutajatega valideerimisel tuleb läbi viia testimine vähemalt 5 lõppkasutajaga ning
testimine dokumenteerida;
3.2.6. prototüüp on loodud viisil, mille kasutamisel ei tule Hankijal (või kolmandal osapoolel)
teha selle tavapäraseks kasutamiseks lisakulutusi, hankida täiendavat tarkvara või selle
kasutusõigust;
3.2.7. prototüüp peab olema loodud sündmusteenuste analüüsiprojektis loodud prototüüpide
ja eesti.ee toimimise loogikast lähtuvalt;
3.2.8. prototüüp peab olema kirjeldatud sellise täpsusega, et neid saaks edaspidi kasutada
vastava IT arenduse lähteülesandena.
3.2.9. Punkti 3.2 tulem: loodud on teenuse kasutajakogemust ilmestav prototüüp, mis
sisaldab kõiki kasutajale olulisi elemente ja mille kasutatavus on lõppkasutajatega
testitud ning mis on kujundatud lähtuvalt etteantud veebiraamistikest.
3.3. Sündmusteenuste arhitektuuri koostamine
Eelmises punktis välja pakutud sündmusteenuste tulevikulahendustele tuginedes töötab
Pakkuja koostöös RIA-ga välja sündmusteenuste arhitektuuri. Arhitektuuri loomisel teostab
pakkuja vähemalt järgmisi tegevusi:
3.3.1. kirjeldab sündmusteenustele ja osateenustele kehtestatavad tehnoloogilised ja
küberturvalisuse nõuded;
2
https://koodivaramu.eesti.ee/veebiraamistik
3
https://zeroheight.com/3d136290e/p/188910-veera-disainissteem/b/94293b
3.3.2. selgitab välja sündmusteenuste loomisega seotud tehnoloogilised riskid ning nende
maandamismeetmed;
3.3.3. kirjeldab sündmusteenuste toimimiseks vajalikud skaleerimist võimaldavad
komponendid, andmemudelid ning soovitused tehnoloogilisteks valikuteks;
3.3.4. kirjeldab teenuste lisamise, haldamise ja monitoorimise lahendused;
3.3.5. kirjeldab andmete terviklikkuse tagamise põhimõtted ja süsteemi toimimise juhul, kui
üks või mitu komponenti ei ole kättesaadavad;
3.3.6. kirjeldab sündmusteenuste loomise protsessi koos vajalike integratsioonide, liidestuste
ja standardite loomisega riigiportaalis ning osateenuste pakkujate juures;
3.3.7. analüüsib kokku vähemalt 7 suurema riikliku teenusepakkuja, kohaliku omavalitsuse ja
haigla arendusvajadusi sündmusteenustega liidestumiseks. Kaks riiklikku
teenusepakkujat, kes kindlasti peavad olema analüüsi kaasatud on Siseministeeriumi
Infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide
Keskus (TEHIK).
3.3.8. Loodud arhitektuur vastab riigi ristfunktsionaalsetele nõuetele4.
3.3.9. Tehniline lahendus disainitakse kõikide komponentide osas kõrgkäideldavust tagavana.
3.3.10. Anda põhjendatud hinnang väljapakutud arhitektuurse lahenduse majanduslikule
aspektile, väljaarendamise investeeringukuludele ja iga-aastasele süsteemi hooldus- ja
halduskuludele.
3.3.11. Pakkuja esitleb analüüsi tulemusi enne lõpparuande esitamist riigi arhitektuurinõukogus
ja täiendab vastavalt tagasisidele.
3.4. Sündmusteenuste näidisrakenduse loomine
Eelmises punktis välja pakutud sündmusteenuste arhitektuuri valideerimiseks loob Pakkuja
näidisrakenduse. Pakkuja arvestab näidisrakenduse loomisel järgnevaid nõudeid:
3.4.1. Näidisrakenduses näidatakse ära eri keskkondade liidestamise lahendus (igat tüüpi
liidestumise kohta vähemalt üks näide), pääsuhaldussüsteemi toimimine ning rollide ja
õiguste haldus.
3.4.2. Loodav näidisrakendus demonstreerib vähemalt 5 (viis) kasutusjuhtu lähtuvalt punktis
3.1.3 toodud osateenustest.
3.4.3. Näidisrakendus näitab ära, kuidas toimub moodulite skaleeritavus ja andmete
terviklikkuse tagamine.
3.4.4. Rakenduse ja andmebaasi turvalisuse tagamiseks tuleb järgida OWASP turvalise
programmeerimise parimaid praktikaid.
4
https://koodivaramu.eesti.ee/e-gov/cfr
3.4.5. Valmiv näidisrakendus on avatud lähtekoodiga (MIT litsents) ega tohi tuua kaasa
tellijale kohustust hankida täiendavalt tarkvaralitsentse või kasutada väliseid tasulisi
(pilve)teenuseid.
3.4.6. Näidisrakendus tagab tõrgeteta töö RIA ja Töötukassa võrgus, serverites ja seadmetega,
töötab tellija VMware põhises virtuaalkeskkonnas ning võimaldab teha päringuid ühest
tehnilisest lahendusest teise.
4. Nõuded töö teostamisele
Hangitavate tööde teostamise tähtaeg on 4 kuud arvates hankelepingu sõlmimisele järgnevast
tööpäevast.
Pakkujal peab olema valmisolek alustada hankelepingujärgsete tööde teostamisega
hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast arvates ja nimetatud tingimusega tuleb
Pakkujatel pakkumust, s.h projektiplaani, esitades arvestada.
4.1. Töö teostamise kohustuslikud alusmaterjalid
Majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015. a käskkirjaga nr 15-0329 kinnitatud Euroopa
Regionaalarengu Fondi toetusskeemi „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike
teenuste koosvõime loomiseks“ raames läbiviidavate tööde, sh ka antud analüüs, tegevused
peavad olema kooskõlas:
4.1.1. „Sündmusteenuste analüüsi“ metoodikat, arendus- ja haldusmudelit, arhitektuuri,
terminoloogiat ja tulemusi5;
4.1.2. Osateenuse kaardi täitmise juhend ja kaaskiri;
4.1.3. Sündmusteenuse tulevikuvaate kirjeldus;
4.1.4. koosvõime raamistikuga6;
4.1.5. iseteeninduskeskkondade raamistikuga7;
4.1.6. kasutatavuse (kvaliteedi) mõõtmise raamistikuga8;
4.1.7. Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused9;
4.1.8. Next generation digital government architecture (Uue generatsiooni digiriigi
arhitektuur)10;
4.1.9. Bürokratt: digiriigi järgmine arengutase e-Eestis11.
5
https://pilv.mkm.ee/s/mZQOshroHT19lBr
6
https://www.mkm.ee/sites/default/files/riigi_it_koosvoime_raamistik.pdf
7
https://www.mkm.ee/sites/default/files/iseteeninduskeskkondade_raamistik.pdf
8
https://www.mkm.ee/sites/default/files/kasutatavuse_moodikute_susteem_final_november_2014.pdf
9
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017007
10
https://pilv.mkm.ee/s/XRmQCEn8xuvm7J2
11
https://www.kratid.ee/burokratt
4.2. Töö tegemisel kaasatavad osapooled
Alljärgnevad asutused peavad olema töö teostamisel konsultatsioonidesse kaasatud:
4.2.1. Eesti Töötukassa;
4.2.2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
4.2.3. Riigi Infosüsteemi Amet;
4.2.4. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus;
4.2.5. Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja arenduskeskus.
4.3. Vormi nõuded
4.3.1. Pakkuja peab Töö käigu ja töö tulemid dokumenteerima.
4.3.2. Dokumentatsioon peab olema ühetaoliselt vormistatud ning lihtsalt loetav. Kõik
kirjalikud materjalid on koostatud eesti keeles.
4.3.3. Pakkuja peab kaasama projekti tehnilise tööjõu dokumentatsiooni koostamiseks.
4.3.4. Pakkuja tagab kõigile projektis osalevatele isikutele dokumentide ja
koosolekumaterjalide haldamiseks ning tööde teostamiseks ühise Confluence
projektikeskkonna.
4.3.5. Pakkuja protokollib hankelepingu täitmisel läbiviidavad koosolekud ja kohtumised ning
edastab kolme tööpäeva jooksul Hankijale.
4.3.6. Pakkuja edastab kord nädalas (Pakkuja edastab need Hankijale reedeti, kui ei lepita
kokku mõnda teist tööpäeva) Hankijale kokkuvõtliku memo hanke raames nädala
jooksul tehtud töödest ning järgmise nädala tööplaanist. Kindel päev lepitakse kokku
esimesel kohtumisel eduka Pakkujaga.
4.3.7. Pakkuja esitab Hankijale projekti keskel projekti vahearuanded I etapi lõppedes ja II
etapi lõppedes ning II etapi lõppedes koondaruande projekti üldise lõpptulemusega, mis
on ühtlasi ka tööde vastuvõtmise ja üleandmise aluseks.
4.3.8. Projekti lõppedes esitab Pakkuja kogu projekti dokumentatsiooni Hankijale.
4.3.9. Töö raames tehtud tegevused, materjalid ja teostatud Töö tuleb tähistada vastavalt
Vabariigi Valitsuse määrusele 12.09.2014 nr 146 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide
tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord12“.
4.4. Pakkuja Töö juhtimine
4.4.1. Töö teostamisel tagab Pakkuja ülesannete tähtaegse ja kvaliteetse täitmise vastavalt
hankelepingule. Pakkuja ülesanne on Töö teostamise ja selle tulemite kvaliteedi
tagamine ning võimalike riskide maandamismeetmete planeerimine ja rakendamine.
Pakkuja projektijuht korraldab projektirühmade üld-, teemapõhiseid ja erakorralisi
12
https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001
koosolekuid: valmistab ette päevakava ja vajalikud töömaterjalid koostöös ja
kooskõlastatuna Hankija projektijuhiga, juhib koosolekuid, korraldab protokollimise ja
juhtrühmas juhtrühma liikmete vastuvõetud otsuste täitmise.
4.4.2. Pakkuja loob vajadusel Tööde teostamise eesmärgil projektirühmad.
4.4.3. Avakohtumine Pakkujaga toimub Hankija ruumides ning esimesel võimalusel peale
lepingu sõlmimist (kohtumise aeg lepitakse eelnevalt kokku). MKMi projekti
juhtrühma koosolekud toimuvad MKMi ruumides.
4.4.4. Koosolekute korraldamisel organiseerib Pakkuja kõik selleks vajaliku, nt tehnika ja
kohvipausid, osalejate registreerimise, protokollimise jm. Pakkuja organiseerib
koosolekute ruumid, juhul kui koosolek ei toimu MKM ruumides.
4.5. Hankija ettepanek hankelepingu poolte rollide jaotuse kohta
4.5.1. Pakkuja tagab ühtse metoodika kasutamise, juhendab ja teostab punktis 3 kirjeldatud
Töö tegevusi ning saavutab kokkulepitud tulemused.
4.5.2. Pakkuja tagab Töö dokumenteerimise tehnilise toe: kogub ja dokumenteerib MKMi
projekti juhtrühma ja projektirühmade sisendi saavutamiseks vajalikud Töö tulemid.
4.5.3. Pakkuja tagab Töö teostamiseks ja selle tulemite saavutamiseks vajaliku
projektimeeskonna koosseisu.
4.5.4. MKMi projekti juhtrühm ja iga Töö etapi jaoks Pakkuja poolt (vajadusel) loodavad
projektirühmad on Pakkuja partnerid.
4.5.5. Hankija on Tööde teostamisel aktiivne koostööpartner.
4.5.6. MKMi projekti juhtrühm jälgib hankelepingu tähtajalist täitmist, vaatab üle
hankelepingu etappide tulemid ning kinnitab tulemite vastuvõtmise.
4.5.7. MKMi projekti juhtrühm kinnitab tulemused enne nende vastuvõtmist Hankija poolt.
4.5.8. Vahearuanded, memod, protokollid allkirjastab Pakkuja hiljemalt iga etapi lõpus ja
esitab allkirjastatult koos aktiga Hankijale.
4.6. Hankija ettepanek töökorralduse osas
4.6.1. Töö koosolekud MKMi projekti juhtrühmaga toimuvad vastavalt vajadusele, kuid
kindlasti enne iga etapi tegevuste vastuvõtmist. MKMi projekti juhtrühma liikmed
määrab Hankija.
4.6.2. Dokumentide ja koosolekumaterjalide haldamiseks kasutatakse Pakkuja välja pakutud
projektikeskkonda.
4.6.3. Kõik koosolekud protokollib Pakkuja, protokolli allkirjastab Pakkuja ning need tehakse
Hankijale ja projekti juhtrühmale kättesaadavaks projektikeskkonnas.
4.6.4. Mõlema poole projektijuhid vastutavad enda organiseeritud koosolekute planeerimise,
kokkukutsumise ning ettevalmistamise eest.
4.6.5. Teadete edastamine ning Tööde üleandmine toimub vastavalt lepingule.
5. Projekti tulemite vastuvõtmine
5.1. Tööd peavad olema jagatud kolme etappi: 1) I etapp; 2) II etapp; 3) III etapp. Nende
etappide alusel toimub ka I etapi, II etapi ja III etapi Tulemite eest tasumine.
5.2. Pakkuja annab Töö Hankijale üle etappide kaupa. I etapi Tööd antakse üle pärast nende
teostamist Pakkumuses esitatud ajagraafikust tulenevatel tähtaegadel, II etapi Tööd
antakse üle pärast nende teostamist Pakkumuses esitatud ajagraafikust tulenevatel
tähtaegadel ning lõpptulem (III etapp) Pakkujaga sõlmitud töövõtulepingu (lisa 5)
punktis 1.2 sätestatud tähtajaks.
5.3. Enne lõplike tulemite vastuvõtmist peab MKMi projekti juhtrühm olema kinnitanud, et
tulemid vastavad lähteülesandele. Pärast juhtrühma ja tööde üleandmise vastuvõtmise
akti kinnitust tehakse väljamakse.
Lisa 3
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
hankedokumendi juurde
Pakkuja teostatud projektide loetelu vorm
1. Tingimus:
1.1. Pakkuja esitab Hankija vormil (hankedokumendi Lisa 3) andmed riigihanke algamisele
(hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registri e-keskkonnas) eelneva viimase 36 kuu
jooksul 2 (kaks) juriidilise isikuga sõlmitud lepingu kohta, mis on põhikohustuste ulatuses
täidetud ja lõppenud, tööd on tellija/tellijate poolt vastu võetud ning 2 (kahe) esitatud lepingu
maksumus kokku ilma käibemaksuta on vähemalt 190 000 (ükssada üheksakümmend tuhat)
eurot. Nimetatud lepingute ese on samaväärne hanke eseme objektiga (hankedokumendi lisa 1
punktiga 3 sarnase analüüsi teostamine).
2. Lepingud:
Leping Pakkuja ja Projekti Projekti/hanke Lepingu Maksumus
lepingu pealkiri ja objekti sõlmimise (km-ta ja
pool/pooled riigihanke lühikirjeldus kuupäev, kogumaksumus
viitenumber tööde km-ga)*
riigihangete läbiviimise
registris periood ja
(juhul kui lepingu
esitatakse täitmise
riigihanke kuupäev
tulemusena põhikohustuste
sõlmitud osas
leping)
1.
2.
3.
*Maksumused on esitatud eurodes.
Lisa 4
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
hankedokumendi juurde
TÖÖVÕTULEPING nr
Tallinn
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman
(edaspidi Tellija),
ja
xxx, registrikood xxxxx, asukoht xxxxxxx, a/a nr.xxxxxxxxx), mida esindab põhikirja alusel
juhatuse liige xxx xxxxxxx (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled ja
eraldi Pool,
sõlmivad käesoleva hankelepingu alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Hankelepingu (edaspidi Leping) eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi ja
kohustusi lepingu objekti „Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise
sündmusteenuse näitel“ (edaspidi Töö) teostamisel Täitja poolt.
1.2. Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ja selle lisadest, kuid
Lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
1.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud riigihanke „Sündmusteenuste teostatavuse
analüüs töötu olemise sündmusteenuse näitel“ (viitenumber xxxx) tulemusena ning
vastavuses hanke alusdokumentidele ning Täitja edukaks tunnistatud pakkumusele.
1.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida Leping
esindatava nimel ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud
kohustuste täitmiseks.
1.5. Mõisted Tellija ja Täitja hõlmavad kõiki Tellijaga või Täitjaga töö- ja teenistussuhetes
olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud teise
Poole nõusolekul Lepingu täitmisse.
1.6. Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita Leping
professionaalselt ja nõuetekohaselt.
1.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu
võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingule allakirjutamist.
1.8. Lepingu allakirjutamisel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu lisadeks
järgmised dokumendid:
Lisa 1 – Hanke alusdokumendid;
Lisa 2 – Edukaks tunnistatud pakkumus (edaspidi Pakkumus);
Lisa 3 – Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vorm (edaspidi Akt).
1.9. Leping rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist majandus- ja taristuministri 16.
oktoobri 2015. a käskkirja nr 15-0329 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks
avalike teenuste koosvõime loomiseks“ alusel.
1.10. Tulemi märgistamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusest nr
146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest
rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“;
1.11. Töö on jaotatud kolme etappi (vastavalt hankedokumendi (edaspidi HD) punktile 2.3 ja
HDi Lisa 1 tehniline kirjeldus punktile 3) ning erinevates etappides teostatud Töö on
vastavalt I etapi Tulem, II etapi Tulem ja III etapi Tulem.
1.12. Hankija ei jaga hanget osadeks, sest projekt tuleb ellu viia ühe protsessina, kuna projekti
raames kogutakse ja analüüsitakse andmeid 4 kuu jooksul ning iga järgnev analüüsi etapp
tugineb eelnevas etapis läbi viidud analüüsile, infole ja tulemitele ning viiakse suuremas
osas läbi paralleelsete tegevustena. Samuti koostatakse prototüüp eelnevalt läbi viidud
analüüsi tulemite põhjal ning seejuures on oluline, et need tegevused teostatakse 4 kuu
raames. Hanke osadeks jagamine ei oleks ajaliselt ja kulude lõikes mõistlik ega efektiivne
ega ka analüüsitava 4-kuuse perioodi tõttu võimalik.
2. Lepingu objekt ja Töö teostamise tähtaeg
2.1. Lepingu objektiks on Töö, mida Täitja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu
lisades toodud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on toodud Lepingu Lisas 1
(HD Lisa 1 tehniline kirjeldus).
2.2. Täitja teostab Lepingu punktis 1.1 nimetatud Töö ja annab I etapi Tulemi ja II etapi
Tulemi üle Pakkumuses sätestatud tähtajaks ning III etapi Tulemi ehk kogu Töö Tulemi
Tellijale üle hiljemalt 4 (neli) kuud pärast Lepingu allkirjastamist.
2.3. Täitja annab Töö Tellijale üle etappide kaupa. I etapi Tulem ja II etapi Tulem (sh
vahearuande, memod ja protokollid ja muu koostatud dokumentatsioon, vt lisaks HD
punkte 6.2.3 ja 9.2 ning HD Lisa 1 tehniline kirjeldus punktid 3 ja 4) antakse üle pärast
selle teostamist vastavalt Pakkumuses esitatud ajagraafikust tulenevatel tähtaegadel (Lisa
2), III etapi Tulem (sh lõpparuanne, protokollid, memod (ja muu koostatud
dokumentatsioon) ning prototüüp (sh kõik Töö raames koostatud prototüübi failid sh
näiteks css, html, disaini failid jne), vt lisaks HD punke 6.2.3 ja 9.2 ning HD Lisa 1
tehniline kirjeldus punktid 3 ja 4) Lepingu punktis 2.2 sätestatud tähtajaks.
3. Tellija õigused ja kohustused
3.1. Tellijal on õigus:
3.1.1. nõuda Täitjalt Lepingu tingimustele vastavat ja tähtaegset Töö teostamist ning Töö
üleandmist Lepingu punkti 5 kohaselt;
3.1.2. kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Täitjalt Töö teostamise kohta informatsiooni;
3.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus
sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Täitja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või
muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest
ja maksumusest;
3.1.4. nõuda Täitjalt üks kord nädalas memo esitamist nädala jooksul teostatud Tööga seotud
tegevuste ning järgmise nädala tööplaani kohta (memo esitamise aeg lepitakse Tellija ja
Täitja vahel esimesel projekti avakohtumisel kokku).
3.1.5. nõuda Täitjalt Lepingu täitmisel korraldatavate koosolekute ja kohtumiste
protokollimist ning protokollide esitamist Tellija ja projektiga seotud osapooltele kolme
tööpäeva jooksul koosoleku toimumise päevast arvates;
3.1.6. nõuda vastavalt pakkumuses esitatud etappide jaotusele I etapi lõppedes Täitja poolt
digiallkirjastatud lepingutingimustele vastavat I etapi Tulemit, II etapi lõppedes Täitja
poolt digiallkirjastatud lepingutingimustele vastavat II etapi Tulemit ning III etapi
lõppedes Täitja poolt digiallkirjastatud lepingutingimustele vastavat III etapi Tulemit,
mis on ühtlasi ka Tööde üleandmise ja vastuvõtmise aluseks;
3.1.7. nõuda Täitjalt Tööde teostamise käigu kohta täiendavaid selgitusi vastavalt Lepingu
punktis 3.1.2 sätestatule kahe nädala jooksul pärast Täitja poolt nii I etapi Tulemi, II
etapi Tulemi kui ka III etapi Tulemi üleandmist Tellijale.
3.2. Tellija on kohustatud:
3.2.1. esitama või korraldama Täitjale juurdepääsu Töö teostamiseks vajalikele andmetele ja
informatsioonile;
3.2.2. Täitja esitatud Töö üle vaatama ja Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral
teatama sellest Täitjale kirjalikult mõistliku aja jooksul (hiljemalt 15 päeva jooksul)
koos puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja äranäitamisega;
3.2.3. Täitja esitatud Töö vastu võtma kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ning Töö vastab
Tellija esitatud lähteandmetele ja lepingutingimustele;
3.2.4. maksma Täitjale tasu Lepingu punktis 6 sätestatu kohaselt.
4. Täitja õigused ja kohustused
4.1. Täitjal on õigus:
4.1.1. nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile
juurdepääsu võimaldamist;
4.1.2. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja –vahendeid;
4.1.3. nõuda nõuetekohaselt teostatud ja Tellija heakskiidetud Töö (Tellija on allkirjastanud
Akti ning Tellijal ei ole teostatud Tööde suhtes pretensioone) eest Lepingu punktis 6
ettenähtud tasu.
4.2. Täitja on kohustatud:
4.2.1. teostama Töö professionaalselt ja vastavuses Lepingu tingimustele ning Tellija esitatud
lähteandmetele ja tööülesandele;
4.2.2. lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö
teostamise kohta informatsiooni;
4.2.3. teatama Tellijale viivitamatult võimalikest viivitustest Töö teostamisel;
4.2.4. Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel puudused
Töös või esitama uue lepingutingimustele vastava Töö Tellija näidatud tähtaja jooksul;
4.2.5. säilitama kolmandate isikute ees täieliku konfidentsiaalsuse Töö teostamise käigus
teatavaks saanud andmete ja informatsiooni kohta;
4.2.6. kinnitama, et Täitjal on õigus Tellijale üle anda kõik varalised õigused Lepingu
objektile ning juhul kui kolmandad isikud esitavad Tellijale seoses nende õigustega
mingeid nõudmisi, hüvitama Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja
kulud;
4.2.7. protokollima Lepingu täitmisel läbiviidavad koosolekud ja kohtumised ning esitama
protokollid Tellijale ja seotud osapooltele kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku
toimumisest. Protokollid allkirjastatakse Täitja poolt hiljemalt vastava etapi Tulemi
esitamisel;
4.2.8. koostama ja esitama memo nädala jooksul teostatud Tööga seotud tegevuste ning
järgmise nädala tööplaani kohta;
4.2.9. esitama vastavalt pakkumuses esitatud etappide jaotusele ning Lepingu punktidele 2.3
ja 3.1.6 Tellijale I etapi lõppedes I etapi Tulemi, II etapi lõppedes II etapi Tulemi ning
III etapi lõppedes III etapi Tulemi, mis on ühtlasi ka Tööde vastuvõtmise ja üleandmise
aluseks;
4.2.10. korraldama Töö teostamisel toimuvad koosolekud videosilla vahendusel, juhul kui
riigis on välja kuulutatud eriolukord, mille tõttu on keelatud suuremad koosviibimised.
Videokoosoleku platvorm peab olema tagatud Täitja poolt ning eelnevalt
kooskõlastatud Tellijaga.
5. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
5.1. I etapi Tulem ja II etapi Tulem antakse üle pärast selle teostamist Pakkumuses esitatud
ajagraafikust tulenevatel tähtaegadel (Lisa 2) ning III etapi Tulem punktis 2.2 sätestatud
tähtajaks.
5.2. Koos vastava etapi Tulemiga esitab Täitja Lepingu Lisale 3 vastava digitaalselt
allkirjastatud Akti (edaspidi Akt), milles on märgitud asjakohane info, sh ülevaade
teostatud töödest. Tellija allkirjastab Akti 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates Täitja
digitaalselt allkirjastatud Akti esitamisest juhul, kui Tellijal ei ole Tööde suhtes
pretensioone.
5.3. Tulemi Lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab Tellija konkreetsele puudusele
Tulemis ja määrab selle kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja 10 tööpäeva jooksul, arvates
digitaalselt allkirjastatud Akti esitamisest Täitja poolt.
5.4. Täitja peab Lepingu alusel loodava dokumentatsiooni Tellijale üle andma korrektselt
vormistatuna ja elektroonselt koos Aktiga, kui Poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti.
5.5. Koos vastava etapi Tööga esitab Täitja Akti, milles on märgitud asjakohane info:
5.5.1. etapi tegevused (sh maksumused ja tööde mahud tundides);
5.5.2. nimekiri esitatavatest dokumentidest;
5.5.3. Akti täitnud isiku nimi, allkiri ja kuupäev.
6. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
6.1. Lepingu kogumaksumus on xxx eurot käibemaksuta (käibemaksuga xxx eurot). Tasu
autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub
käesolevas punktis esitatud tasus.
6.2. Tööde eest tasumine toimub Akti alusel. Täitja esitab arve Tööde eest tasumiseks pärast
Akti kahepoolset allkirjastamist. Tööde eest tasutakse kolmes etapis (sealjuures I etapi
täitmise eest tasub Tellija 30% kogusummast, II etapi täitmise eest tasub Tellija
30% kogusummast ja III etapi eest 40% kogusummast):
6.2.1. I etapi tööde eest tasutakse pärast nende vastuvõtmist xxx eurot (lisandub käibemaks).
6.2.2. II etapi tööde eest tasutakse pärast nende vastuvõtmist xxx eurot (lisandub käibemaks).
6.2.3. III etapi tööde eest tasutakse pärast nende vastuvõtmist xxx eurot (lisandub
käibemaks).
6.3. Lepingust tulenevate maksete laekumise kohaks on Täitja esitataval arvel näidatud
arveldusarve.
6.4. Tellija tasub teostatud Töö eest pärast Töö vastuvõtmist 21 päeva jooksul arvates Täitja
esitatud arve kättesaamisest.
6.5. Täitja esitab arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve standardile
(https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse Tellija
dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija
kontaktisik.
6.6. Tellija otsustab pärast I etapi Töö vastuvõtmist ja pärast II etapi Töö vastuvõtmist,
kas Töö jätkamine on otstarbekas. Kui Tellija otsustab, et järgmise Töö etapiga ei
jätkata, siis tasub Tellija Täitjale selle etapini tehtud tööde eest ja II ja/või III etapi
eest tasu ei maksta.
7. Vastutus
7.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. Täitja
vastutab Lepingu rikkumise eest, kui I etapi Tulem, II etapi Tulem või III etapi Tulem ei
vasta Lepingus kokkulepitud nõuetele.
7.2. Juhul, kui Täitja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks Lepingus tellitud
Tööd, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,5% Lepingu maksumusest päevas iga
viivitatud päeva eest. Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Täitjale Töö
eest tasumisele kuuluvat summat.
7.3. Juhul, kui Täitja rikub muid Lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus esitada
nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Täitjale rikkumise kõrvaldamiseks 10 tööpäeva.
Kui Täitja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt
leppetrahvi kuni 30% Lepingu maksumusest
7.4. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja Tellija heakskiidetud Töö eest arve
mitteõigeaegse tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata
summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.
7.5. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust
tulenevate muude kohustuste täitmisest.
7.6. Täitja koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 6.1 nimetatud tasu
kahekordse summaga.
8. Konfidentsiaalsus
8.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele
konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustusi täites või
juhuslikult, sealhulgas mitte edastama nimetatud teavet selleks õiguslikku alust
mitteomavatele isikutele ning välistama juurdepääsu nimetatud teabele.
8.2. Täitja kohustub Lepingut täitma piisava ja korraliku hoolsusega, et ära hoida infoleke või
kolmandate isikute andmete avalikuks saamine ning rakendama kõiki kohaseid
õiguslikke võimalusi, et tööülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke
jõupingutusi Lepingu täitmiseks, kahjude ennetamiseks ja ärahoidmiseks.
8.3. Pooled lähtuvad piisava ja korraliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste tasemest,
mille kasutamist Lepingu täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on vastavuses avaliku huvi,
hea tava ja hea usu põhimõttega.
8.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka pärast Lepingu lõppemist või lõpetamist.
8.5. Iga punktides 8.1 ja 8.2 sätestatud konfidentsiaalsustingimuse rikkumise korral on Tellijal
õigus nõuda Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses või kahju
hüvitamise nõude asemel nõuda leppetrahvi tasumist 5000 eurot iga rikkumise toimumise
eest.
9. Autoriõigused
9.1. Täitja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö
vastuvõtmisest Tellija poolt. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega
samasuguseid õigusi kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste varaliste õiguste loovutamise
eest ja Lepingu punktis 9.3 nimetatud õiguste eest sisaldub Lepingu punktis 6.1 nimetatud
tasus.
9.2. Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale autoriõiguse varalisi õigusi üle anda ning juhul,
kui kolmas isik esitab Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja
Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud.
9.3. Tellijal on õigus kasutada Tööd igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada,
muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas arvutivõrgus.
Samuti võib Tellija kasutada Tööd viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua Töö või selle
osade olulises mahus töötlemise. Töö või selle osade avalikustamisel, refereerimisel
ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Täitjale.
9.4. Töö käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muud
materjalid (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Täitja Tellijale
üle peale Töö valmimist ning need kuuluvad Töö Tellijale. Täitja võib endale jätta
materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta
neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös.
10. Vääramatu jõud
10.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on
vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud
prognoosimatu või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud
on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud
temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks,
takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
10.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra,
mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist.
10.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest
ja nende mõjust viivitamata teatama teisele poolele pärast seda, kui pool sai teada või pidi
teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik
võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju
vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste
kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.
11. Teabe vahetamine
11.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või
takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
11.2. Teade loetakse teisele Poolele kättetoimetatuks, kui:
11.2.1. teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
11.2.2. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval);
11.2.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui
postitamisest on möödunud kolm päeva).
11.3. Punktis 11.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise
avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu
rikkumisest.
11.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel.
11.5. Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele kahe
tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates.
12. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
12.1. Käesolev Leping jõustub pärast Lepingu ja Lepingu Lisade mõlemapoolset
allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni.
12.2. Pooltel on õigus Lepingu muutmises kokku leppida üksnes kooskõlas riigihangete
seaduses toodud reeglitega.
12.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või üles öelda juhul kui teine Pool
rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamise tähtajata üles
öelda koheselt pärast seda kui teine lepingupool ei täida lepingujärgseid kohustusi ning
ei ole Lepingu rikkumist kõrvaldanud 10 päeva jooksul arvates temale Lepingu rikkumise
lõpetamise nõude esitamisest.
13. Vaidluste lahendamine
13.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad
vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
13.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul
kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
13.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb
sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks
teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi
Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma.
13.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele
neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest.
14. Muud sätted
14.1. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule
ilma teise Poole nõusolekuta.
14.2. Käesolev Leping on koostatud ühes eksemplaris, mis on kummagi Poole poolt
allkirjastatud digitaalselt.
14.3. Täitja on teadlik, et Leping on avalik välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe
seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
15. Poolte volitatud esindajad
15.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja vastuvõtmisel
on Mari Mägi, telefon 625 6412, e-post
[email protected]
15.2. Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel on xxx, telefon
xxx xxxx, faks xxx xxxx, e-post xxxx@xxxxxx
15.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud
küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine
ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
15.4. Juhul kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele
koheselt kirjalikult.
Poolte allkirjad:
Tellija: Täitja:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium xxxxxxx
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Ando Leppiman xxxxxxxx
kantsler juhatuse liige
Lisa 3
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
lihthanke Lepingu juurde
Teostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt hanke nr xxx raames
Teostatavate tööde nimetus: „Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise
sündmusteenuse näitel“
Täitja üldandmed:
Täitja ärinimi:
Täitja registrikood:
Täitja juriidiline aadress:
Täitja poolse kontaktisiku nimi ja
kontaktandmed (e-posti aadress,
telefoninumber):
Tööde kogumaksumus (moodustub allpool väljatoodud tööde maksumustest vastavalt
pakkumusele):
Nr Etapi tegevuste nimetus Tööde maht Tunnihind Maksumus eurodes
tundides eurodes (KMita ja KMiga)
1. I etapp –
2. II etapp –
3. III etapp –
Kokku
Teostatud tööde kirjeldus:
Tööd on teostatud täies mahus hanke viitenumber xxx raames ning vastavad hanke
alusdokumentidele ja Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ tingimustele.
Tellija volitatud esindajale anti üle järgmised andmefailid:
Kõik kirjalikud materjalid on koostatud eesti keeles.
Hankelepingu täitmise raames läbi viidavad tegevused ja teostatud Töö (või ka I etapi Tulem,
II etapi Tulem ja III etapi Tulem) on tähistatud vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 12.
septembri 2014. a nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse
teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise
nõuded ja kord1“.
Poolte allkirjad:
Tööde vastuvõtja Tööde üleandja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Mari Mägi
programmijuht
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001
Lisa 5
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
hankedokumendi juurde
Pakkumuste võrdlemine, hindamiskriteeriumid, nende osakaal, hindamine ning
pakkumuse edukaks tunnistamine
1.1. Hindamiskriteeriumid (kokku 100 punkti):
1.1.1. Töö „Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise sündmusteenuse 40
näitel“ kogumaksumus (hõlmates hankedokumendi lisa 1 tehnilise
kirjelduse punktis 3 esitatud tegevusi ja tulemeid, mis on teostatud
hankedokumendi (HD) lisa 1 tehnilist kirjeldust aluseks võttes)
1.1.2. Ülesandepüstitusest arusaamine Pakkuja koostatud projektiplaani põhjal 60
(projektiplaan sisaldab ka Tööde teostamist tutvustavat ülevaadet, mis on
koostatud hankedokumendi lisa 1 tehniline kirjeldus ja hankedokumendi
punkti 6.2.3 alusel), edaspidi projektiplaan
1.2.Hindamismetoodika kirjeldus:
1.2.1. I hindamiskriteeriumi puhul hinnatakse Töö maksumust (vt punti 1.1.1). Maksimaalsed
väärtuspunktid omistatakse Pakkumusele, mille Hankedokumendi Lisas 2 toodud Töö
maksumus kokku on madalaim, teiste Pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse
järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama Pakkumuse maksumus” ÷
„hinnatava Pakkumuse maksumus” × 40.
1.2.2. II hindamiskriteerium puhul hinnatakse ülesandepüstitusest arusaamist Pakkuja
koostatud projektiplaani (vt lisaks punkti 1.1.2) põhjal. Maksimaalselt on võimalik
saada II hindamiskriteeriumi eest 60 väärtuspunkti. Hindamiskomisjoni liikmed
hindavad iga esitatud projektiplaani eraldiseisvalt.
1.2.2.1.Punktide andmisel ülesandepüstitusest arusaamisele Pakkuja koostatud projektiplaani
(vt lisaks punkti 1.1.2) põhjal lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
0 punkti Pakkuja ei ole aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis kirjeldatud
hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste
ja maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) ei ole suures osas kooskõlas
hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega.
20 punkti Pakkuja on aru saanud hanke ülesandepüstituse põhiosast, kuid Projektiplaanis
kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh
tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) on vaid osaliselt
kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega.
40 punkti Pakkuja on aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis kirjeldatud
hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste
ja maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) on suures osas kooskõlas
hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega.
60 punkti Pakkuja on täielikult aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis
kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh
tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) on täielikult
kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega.
1.2.2.2.Hindamiskomisjoni liikmetelt saadud punktid II hindamiskriteeriumi eest
summeeritakse ja leitakse aritmeetiline keskmine. Maksimaalselt on igalt
hindamiskomisjoni liikmelt eraldi II hindamiskriteeriumi osas võimalik saada 60
punkti. Maksimaalselt on II hindamiskriteeriumi osas võimalik kokku saada 60
väärtuspunkti.
1.2.3. I ja II hindamiskriteeriumi väärtuspunktid summeeritakse ning edukaks tunnistatakse
pakkumus, mille väärtuspunktide summa on eelpool kirjeldatud arvutuste tulemusel kokku
suurim. Võrdse arvu väärtuspunkte kogunud pakkumuste puhul osutub edukaks pakkumuseks
I hindamiskriteeriumi (maksumus, punkt 1.1.1) eest enim väärtuspunkte saanud pakkumus.
Juhul, kui ka I hindamiskriteeriumi (maksumus, punkt 1.1.1) eest on võrdsed pakkumused
saanud sama palju väärtuspunkte, siis selgub edukas pakkumus hindajate hääletuse tulemusel.
1.2.4. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim.
Väärtuspunktide arvutamisel arvestatakse tulemused täpsusega 2 (kaks) kohta pärast koma.
Lisa 1.1
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
hankedokumendi
tehnilise kirjelduse juurde
Kaaskiri ja juhend sündmusteenuste as-is olukorra kaardistusele
MÕISTE SELGITUS
AVALIK TEENUS Avalik teenus on avalike ülesannete täitmisel osutatav teenus, mis
on suunatud avalike hüvede pakkumisele, avaliku ülesandega
kaasneva kohustuse täitmisele või põhiõiguste, -vabaduste ja
huvide kaitsele.
OTSENE AVALIK Teenus, mida asutus osutab füüsilisele või eraõiguslikule
TEENUS juriidilisele isikule (edaspidi isik) tema tahtel, sealhulgas
eeldataval tahtel, teeninduskontakti kaudu mis tahes
suhtluskanalis (edaspidi kanal) ja mis võimaldab isikul täita
seadusest tuleneva kohustuse või kasutada seadusest tulenevat
õigust.
Otsene avalik teenus on näiteks „sünnifakti dokumenteerimine
meditsiiniasutuses“. Avalik teenus on määratletud protsessiga,
mis algab õiguse või kohustuse tekkimisega, nt lapse sünni fakt ja
lõpeb teenuse väljundiga teenuse kliendile, nt uus isik on
registreeritud rahvastikuregistris.
ELUSÜNDMUS Oluline sündmus või situatsioon eraisiku elus, mille tõttu võib
tekkida vajadus avaliku teenuse järele. Nt lapse sünd.
SÜNDMUSTEENUS Otsene avalik teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik
saaks täita kõik kohustused ja kasutada kõiki õigusi, mis talle
tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu. Sündmusteenus
koondab mitu sama sündmusega seotud teenust
(edaspidi osateenus) kasutajale üheks teenuseks. Nt lapse saamise
sündmusteenus.
OSATEENUS Osateenus on üksik otsene avalik teenus, mille käivitamine teiste
osateenuste hulgas täidab sündmuse vajadused. Nt sünni
registreerimine, isaduse omaksvõtt.
1
MÕISTE SELGITUS
TEENUSE OMANIK Teenuse omanik on isik (ametikoha järgi), kes otsustab teenuse
eesmärgistamise, eelarvestamise/ressursside, sihtrühma/huvigrupi
kindlaksmääramise ja järelevalve üle. Reeglina on selleks
valdkonna ja/või osakonna juht. Omanik ise ei pruugi osaleda
teenuse osutamisel, vaid juhib, korraldab teenuse osutamist ja
täiendab teenust vastavalt teenuse mõõdikute tulemustele.
Juhend osateenuse teenuskaardi täitmiseks
Juhend selgitab, missugust infot osateenuse kirjeldamisel esitada ning sisaldab näidet lapse
saamisega seotud osateenusest „Sünni registreerimine ja nime panemine“.
NIMETUS Osateenuse tänane nimetus. Vt osateenuse kaarti, valida
osateenuse kaardil etteantud nimekirjast teenus, mida kirjeldate.
Vajadusel täpsustada osateenuse nimetust.
Näide:
Sünni registreerimine ja nime panemine
TEENUSE Teenust osutav asutus ja teenuse omanik (ametikoha järgi). Vt
PAKKUJA JA mõistete selgitusi eelmises alapeatükis.
OMANIK
Näide:
Teenust osutav asutus: kohalik omavalitsus
Teenuse omanik: Siseministeerium, rahvastiku toimingute
osakond, osakonnajuhataja
TEENUSE Lühike kirjeldus sellest, millise teenusega on tegemist - kellele
LÜHIKIRJELDUS teenus on mõeldud ning milline on teenuse lõppväljund
teenuse saaja jaoks. Kuni 500 tähemärki.
Ei ole vaja detailset teenuse protsessi kirjeldada. Olulised on
ainult need asjaolud või tegevused, mis mõjutavad teenuse
eesmärki ning sisendit või väljundit.
Näide:
Sünde registreerivad kohalikud omavalitsused. Eestis
registreeritakse sünd, kui laps on Eesis sündinud, kui lapse
vanemal on Eesti kodakondsus või elukoht.
Tegevused: vanemate avalduse registreerimine, lapsele nime
2
andmine, hooldusõiguste määramine. Ametniku selgitused
hooldusõigusest tulenevate vanema õiguste ja kohustuste kohta
ning isaduse omaksvõtu seaduslikest tagajärgedest. Vanemate
kokkuleppe või vajadusel seaduslike esindajate nõusolekute
võtmine nime, hooldusõiguste ja isaduse omaksvõtu osas.
Lapse kodakondsuse valiku selgitamine, kui vanematel
erinevad kodakondsused, millest kumbki ei ole Eesti
kodakondsus. Sünnitõendi väljastamine.
Lõppväljund teenuse saaja jaoks on, et rahvastikuregistris on
lapse sünd registreeritud, loodud on suhted lapse ja vanemate
vahel.
KASUTAJAGRUPPIDE Tuuakse välja osateenuse erinevad kasutajagrupid ning
KIRJELDUS nende arvud. Kasutajagruppe eristatakse selle järgi, kas teenuse
tarbimisega seotud tegevused või sisend- või väljundandmed
on erinevad.
Näide:
Üksikvanem; abielus vanemad; vallalised vanemad
ÕIGUSLIK Tuuakse välja teenust reguleerivad õigusaktid, mis on
RAAMISTIK otseselt seotud osateenuste osutamisega. Näiteks õigusaktid,
millest tulenevalt tehakse teenuse lühikirjelduses toodu
tegevusi. Ei ole vaja regulatsiooni punkte, vaid regulatsiooni
nimest piisab.
Kui võimalik siis tuuakse välja õigusaktidest tulenevad
probleemid, mis takistavad osateenuste tarbimist ühtse
sündmusteenusena.
Näide:
Perekonnaseisutoimingute seadus (edaspidi PKTS),
rahvastikuregistri seadus koos rakendusaktidega,
perekonnaseadus, nimeseadus. Üldseadusena haldusmenetluse
seadus.
Probleem nt: Hetkel PKTS ei võimalda sünnikannet ajaliselt
tükeldada (ala et isaduse omaksvõtt oleks raseduse 1.trimestril
ja sünni registreerimine ning nime panek peale sünnitust –
hetkel käib kõik ühe sünnikandena).
TEENUSE Tuuakse välja, millised infosüsteemid ning muud kanalid (nt
OSUTAMISE letiteenindus, e-post, tavapost) on teenuse osutamisega seotud.
KANALID JA
OSAKAALUD
3
Näide:
Letiteenindus – sünni registreerimiseks tuleb tulla isiklikult
kohalikku omavalitsusse;
Eesti.ee – sünni registreerimine, kui vanemad on abielus.
TEHNILINE Kirjeldatakse, milliseid infosüsteeme teenuse osutamiseks
ARHITEKTUUR kasutatakse. Tuuakse välja põhisüsteemid ja toetavad
süsteemid. Põhisüsteemid on need, milles teevad toiminguid
kodanik või teenust osutava asutuse töötajad. Toetavad
süsteemid on need, millest päritakse teenuse osutamiseks
vajalikke andmeid või kuhu kirjutatakse andmeid teenuse
osutamise tulemusena. Kirjeldatakse andmevahetuse liideseid
põhisüsteemi ja toetavate süsteemide vahel (nt
täiselektrooniline liides, nt ametnik kontrollib andmeid
manuaalselt, nt andmete edastamine paberil või e-posti teel).
Näide:
Põhisüsteemid: Eesti.ee (abielus vanemad saavad eesti.ee
vahendusel esitada lapsele nime panemise taotluse);
rahvastikuregistri menetlustarkvara (kohaliku omavalitsuse
(edaspidi KOV) ametnik menetleb taotlusi ja sisestab
andmeid).
Toetavad süsteemid: Haiglate infosüsteem (raviasutus esitab
haiglate infosüsteemi kaudu rahvastikuregistrile meditsiinilise
sünnitõendi, sellega tekib uus isikukood ning seos ema ja lapse
vahele, täiselektrooniline liides).
SISENDANDMED Kirjeldatakse, milliseid andmeid on vaja selleks, et teenust
oleks võimalik osutada. Kirjeldada, millisest süsteemist need
andmed pärinevad või mis tegevuse tulemusena tekivad.
Näide:
Lapse isikukood, lapse seos emaga (tekivad
rahvastikuregistrisse, kui raviasutus esitab haigla infosüsteemi
vahendusel meditsiinilise sünnitõendi);
Vanemate avaldus sünni registreerimiseks sisaldab lapse
vanemate andmeid (ees- ja perekonnanimi, isikukood,
kodakondsus, elukoht, kontaktandmed, perekonnaseis), lapse
andmeid (isikukood, sünnikoht, sünniaeg, nimi), hooldusõiguse
andmed.
VÄLJUNDANDMED Kirjeldatakse, millised andmed tekivad seoses teenuse
osutamisega ja mis võivad olla sisendiks teistele teenustele.
4
Näide:
Rahvastikuregistrisse luuakse andmed lapse kohta (isikukood,
sünnikoht, sünniaeg, nimi), suhe vanematega, sh hooldusõigus.
Lapsele tekib elukoha aadress (ema elukoht).
SEOSED TEISTE Kirjeldatakse seosed teiste sündmus- või osateenustega - kui
TEENUSTEGA teenus oma olemustelt on teiste teenuste osutamise eelduseks
või tal on eeldused teiste teenuste näol. Kas antud osateenus
on seotud mõne teise teenuskaardil nimetatud osateenusega (vt
osateenuse kaarti)?
Näide:
Sünni registreerimise järel saab toimuda toetuste määramine
vanematele, nt KOV sünnitoetus, aga ka perearsti määramine
lapsele. Annab sisendi osateenusele „Perehüvitiste
määramine“.
PROBLEEMID Tuuakse välja osateenusega seotud probleemid
sündmusteenuse võtmes – millised on takistused osateenuse
tarbimisel ühtse sündmusteenusena. Tuuakse välja kuni viis
olulisemat takistust.
Näide:
Sünni registreerimine eesti.ee e-teenusega on võimalik ainult
abielus vanematele, vallalised vanemad peavad sünni
registreerima kohalikus omavalitsuses kohapeal.
ARENDUSPLAANID Kirjeldatakse, millised arendusplaanid puudutavad osateenust
lähemas ja kaugemas tulevikus (sõltumata käesolevast
projektist). Olulised on nii infosüsteemide arendusplaanid
kui ka teenuste sisulised arendused.
Näide:
Valmimas on uus sünni e-teenus, mis võimaldab kasutajatel
läbi interneti keskkonna esitada sünni registreerimise avaldust.
MÕÕDIKUD Kirjeldatakse, milliseid andmeid või arvusid mõõdetakse
osateenuse kvaliteedi hindamiseks (nt pooleli jäetud taotluste
arv, menetlemisel tehtud vigade arv, kasutajate rahulolu jne).
5
Lisa 1.2
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
tehnilise kirjelduse juurde
Sündmusteenuse tulevikuvaate kirjeldus
Sündmusteenuse tulevikuvaate kirjeldus peab koosnema vähemalt allolevatest osadest:
TEENUSE ÜLDINFO
Sündmusteenuse nimi ning kokkuvõtlik
SÜNDMUSTEENUSE NIMI tulevikulahenduse ülevaade.
NING KIRJELDUS
Kuni 500 tähemärki
TEENUSE ALGUS JA LÕPP Teenust alustav ja lõpetav või katkestavad sündmused.
Osateenuste nimekiri, mis moodustavad antud
sündmusteenuse skoobi ning samuti osateenused, mis
OSATEENUSTE NIMEKIRI
antud nimekirjast välja jäävad (näiteks erandid). Tuuakse
välja osateenuse omanikud.
KASUTAJAGRUPID JA Tervikliku sündmusteenuse peamiste kasutajagruppide
ARVUD kirjeldused ja arvud.
PÕHILISED MUUDATUSED
Selgitatakse peamisi protsessilisi muutusi, mis kaasnevad
PÕHILISED MUUDATUSED sündmusteenuse kasutuselevõtuga kõigi osapoolte vaates.
Osateenuste kaupa on detailselt kirjeldatud, sh
protsessijoonistega illustreeritud (nt BPMN), seotud
ÄRI- JA INFOPROTSESSID osapoolte rolle, nende poolt kasutatavaid infosüsteeme,
sisendid ja väljundid, osateenuste vahelist andmete
liikumist ning peamisi tegevusi osateenust läbides.
Teostatakse esmane mõjuanalüüs, kus kirjeldatakse
MÕJUANALÜÜS
sündmusteenuse kasutuselevõtuga kaasnevate muudatuste
mõjusid, sh majanduslikke mõjusid peamiste osapoolte
vaates.
HALDUSMUDEL JA ARENDUSPLAAN
Määrata lähtuvalt sündmusteenuste vastutajate maatriksist
vastutajate rollid, sh sündmusteenuse omanik, vastutuse
HALDUSMUDEL JA
sisu ning ulatus, samuti kirjeldatakse sündmusteenuse
VASTUTUSED
käivitamise järgseid haldusega seotud vastutusi (nt
klienditugi, teenuse rahastamine jm).
OSATEENUSTE PAKKUJATE Kirjeldatakse sündmusteenuse osutamisega kaasnevaid
VÕIMALIK UUS töökorralduslike muudatusi osateenuste pakkujate töös.
TÖÖKORRALDUS
Kirjeldatakse ja analüüsitakse sündmusteenuse
osutamiseks vajalikku tehnilist arhitektuuri, mis sisaldab
osutamises osalevaid infosüsteeme jm komponente,
osateenuseid osutavaid põhisüsteeme, toetavaid süsteeme
TEHNILINE ANALÜÜS JA
ja vahetatavaid andmeid. Kirjeldatakse sündmusteenuse
ARENDUSVAJADUSED
teostamiseks vajalikud infosüsteemide arendusvajadused
ning koostatakse arendusplaani ettepanek koos tööde
prioriteetsuse, vastutaja, ajakulu ja hinnangulise
maksumusega (€).
Kirjeldatakse sündmusteenuse osutamisega seotud
ÕIGUSAKTIDE ANALÜÜS JA
õigusaktid ning nende muudatuse vajadused ja
MUUDATUSETTEPANEKUD
prioriteetsus.
Kirjeldatakse ning analüüsitakse sündmusteenuse
RISKID JA
realiseerimise ja osutamisega kaasnevaid potentsiaalseid
MAANDUSMEETMED
riske ning pakutakse meetmed riskide maandamiseks.
Käskkirja lisa 1
Pakkuja kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimise tingimused
1. Kõrvaldamise alused
1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest Pakkuja, kellel esineb
RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus.
1.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 4
nimetatud kõrvaldamise alus.
2. Majanduslik- ja finantsseisund
2.1. Pakkuja viimase 3 lõppenud majandusaasta (mille kohta on riigihanke algamise ajaks
esitatud majandusaasta kinnitatud aruanded) netokäive kokku hankelepingu esemele
vastavas osas on vähemalt 190 000 eurot (käibemaksuta). Pakkuja esitab nimetatud
tingimuse täitmise kohta kirjaliku kinnituse.
2.2. Pakkuja võib viimase 3 lõppenud majandusaasta kohta hankepassis esitatavate
kinnituste seas esitada kinnituse 2019. a majandusaasta kohta, kui majandusaasta
aruanne ei ole pakkumuse esitamise tähtpäevaks kinnitatud. Sellisel juhul esitab
Pakkuja kinnituse 2019. majandusaasta kohta koostatud väljavõtte osas, mis kajastab
netokäivet hankelepingu esemele vastavas osas.
2.3. Kui punktis 2.1 nõutud andmed ei ole Hankijale äriregistri kaudu kättesaadavad, esitab
Pakkuja väljavõtte viimase 3 lõppenud majandusaasta (mille kohta on riigihanke
algamise ajaks esitatud majandusaasta kinnitatud aruanded või teiste seas ka 2019.
majandusaasta aruandest väljavõtte netokäibest, mis on kinnitatud allkirjaõigusliku
isiku poolt) aruande kohta, mis kajastab kasumiaruannet ning netokäivet. Hankija
aktsepteerib ka väljavõtet 2019. majandusaasta aruandest, mis tõendab ps 2.1 nimetatud
netokäibe olemasolu.
3. Tehniline ja kutsealane pädevus
3.1. Pakkuja esitab Hankija vormil hankedokumendi lisa 3 andmed riigihanke algamisele
(hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registri e-keskkonnas) eelneva viimase 36
kuu jooksul 2 (kaks) juriidilise isikuga sõlmitud lepingu kohta, mis on põhikohustuste
ulatuses täidetud ja lõppenud, tööd on tellija/tellijate poolt vastu võetud ning 2 (kahe)
esitatud lepingu maksumus kokku ilma käibemaksuta on vähemalt 190 000 eurot.
Nimetatud lepingute ese on samaväärne hanke eseme objektiga (CPV-kood 72221000-0
„Ärianalüüsi nõustamisteenused“).
3.2. Pakkuja esitab informatsiooni punktis 3.1 nimetatud lepingute kohta (hankedokumendi
lisa 3 vormil).
4. Hankepass
4.1. Pakkuja märgib hankepassis, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse
korral Pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid ja Pakkuja esitab
hankepassi allkirjastamisega kinnituse, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata
need dokumendid Hankijale esitada.
4.2. Pakkuja esitatud hankepass sisaldab märget selle kohta, kas Pakkuja kinnitustele
vastavad andmed või dokumendid on Hankijale elektroonilises andmekogus olevate
avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe
aadressi, identifitseerimisandmete ja vajaduse korral Pakkuja kinnitusega, et ta on nõus
oma andmete väljastamisega.
4.3. Pakkuja esitab hankepassis kinnituse, et ta ei vasta ühelegi riigihangete seaduse § 95
lõigetes 1 ja 4 sätestatud tingimusele.
4.4. Hankepass peab sisaldama pakkuja kinnitusi vastavalt RHS § 104 lg 2 p-des 1 ja 2
sätestatud nõuetele ja pakkuja esitatud andmeid ja infot vastavalt RHS § 104 lg 2 p-dele
4 ja 5.
4.5. Pakkuja esitab hankepassis kinnituse, et ta vastab kõikidele hanketeates Pakkuja
kvalifitseerimiseks esitatud nõuetele.
4.6. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele
vastavuse esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil
vastavalt RHS § 104 sätestatud tingimustele.
4.7. Pakkuja (sh iga ühispakkumuses osaleja), kes on registreeritud väljaspool Eesti
Vabariiki, esitab hankepassis kinnituse punktis 1.1 nimetatud asjaolude puudumise
kohta. Edukas Pakkuja, kes on registreeritud väljaspool Eesti Vabariiki, esitab
karistusregistri teate või eduka Pakkuja asukohariigi kohtu- või haldusorgani väljastatud
samaväärse dokumendi. Kui eduka Pakkuja asukohariik ei väljasta nimetatud
dokumente, võib edukas Pakkuja need asendada eduka Pakkuja või tema esindaja vande
all antud tunnistuse või pädeva justiits- või haldusasutuse või notari või kutseala- või
ametiliidu ees eduka Pakkuja asukohariigi õigusaktide kohaselt antud tunnistusega.
Pakkuja:
/allkirjastatud digitaalselt/
Käskkirja Lisa 2
HANKEDOKUMENT
Avatud hankemenetlus
„Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise sündmusteenuse näitel“
Riigihanke objekti kood 72221000-0 „Ärianalüüsi nõustamisteenused“
Tallinn 2020
1
Sisukord
1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt ............................................................................... 3
2. Hankelepingu sõlmimine, maksumus ja tööde teostamise tähtaeg ..................................... 3
3. Pakkumuse ettevalmistamise juhised .................................................................................. 3
4. Teavitamine ja selgitused .................................................................................................... 4
5. Pakkumuste avamine .......................................................................................................... 5
6. Nõuded pakkumusele, pakkumuse esitamine ja vastavuse kontrollimine .......................... 5
7. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse lõpetamine................................... 8
8. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend........................................................................... 8
9. Hankelepingu sõlmimine, Töö tulemuste vastuvõtmine ja tasumine ................................. 8
10. Hankedokumendi lisad ........................................................................................................ 9
2
1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt
1.1. Hankija: käesoleva riigihanke lepingu esemeks oleva objekti Hankijaks on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM ja ka Hankija). Vastutavaks isikuks on
MKM infoühiskonna teenuste arendamise osakonna programmijuht Mari Mägi tel. 625
6412, e-post:
[email protected]
1.2. Hankemenetluse liik: hankemenetlus viiakse läbi avatud riigihankemenetlusena.
1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus.
1.4. Hankeleping rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, majandus- ja taristuministri
16. oktoobri 2015 käskkirja nr 15-0329 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks
avalike teenuste koosvõime loomiseks“ alusel, millega kehtestatakse meetme nr 12.3
„Avalike teenuste pakkumise arendamine“ tegevuse 12.3.2 „Avalike teenuste koosvõime
loomine” raames toetuse andmise tingimused rakendusasutuse tegevusteks avalike
teenuste koosvõime loomiseks.
1.5. Riigihanke lepingu esemeks on „Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise
sündmusteenuse näitel“ tellimine (edaspidi Töö).
1.6. Hankelepingu eseme täpsem kirjeldus on toodud hankedokumendi (edaspidi HD) lisas 1
tehniline kirjeldus.
1.7. Hankija ei jaga hanget osadeks, sest projekt tuleb ellu viia ühe protsessina, kuna projekti
raames kogutakse ja analüüsitakse andmeid 4 kuu jooksul ning iga järgnev analüüsi etapp
tugineb eelnevas etapis läbi viidud analüüsile, infole ja tulemitele ning viiakse suuremas
osas läbi paralleelsete tegevustena. Hankega koostatakse eelnevalt läbi viidud analüüsi
tulemite põhjal näidislahendus ning seejuures on oluline, et need tegevused teostatakse 4
kuu raames. Hanke osadeks jagamine ei oleks ajaliselt ja kulude lõikes mõistlik ega
efektiivne ning ei oleks ka analüüsitava 4-kuuse perioodi tõttu võimalik.
2. Hankelepingu sõlmimine, maksumus ja tööde teostamise tähtaeg
2.1. Hankeleping sõlmitakse eduka pakkumuse esitanud Pakkujaga. Pakkumuse maksumus
esitatakse eurodes käibemaksuta ja käibemaksuga. Pakkumuses esitatud hind on lõplik.
2.2. Pakkumuse eeldatav maksumus jääb alla 95 000 euro käibemaksuta.
2.3. Pakkuja jaotab Töö 3 (kolme) etappi ning esitatud pakkumuses on kirjas, millised Töö
tegevused kuuluvad I, II ja III etappi. Pakkuja esitatud Töö tegevuste ja maksumuse
etappideks jaotamise alused peavad olema põhjendatud (põhjendatust arvestatakse ka
pakkumuse hindamisel). Pakkuja peab pakkumuse koostamisel ning tegevuste jagamisel
I, II ja III etappi arvestama, et I etapi täitmise eest tasub Hankija 30% kogusummast, II
etapi täitmise eest tasub Hankija 30% kogusummast ja III etapi täitmise eest 40%
kogusummast. I, II ja III etapis teostatud Töö tegevused moodustavad vastavalt I, II ja III
etapi Tulemi.
2.4. Tööde teostamise aeg on 4 kuud arvates lepingu sõlmimisest.
3. Pakkumuse ettevalmistamise juhised
3.1. Pakkumuste esitamine:
3
3.1.1. Käesolevaga teeb Hankija Pakkujatele ettepaneku esitada pakkumus vastavalt hanke
alusdokumentidele.
3.1.2. Pakkumuse esitamine vastuseks hanke alusdokumentidele tähendab Pakkujale
nõustumist kõigi hanketingimustega ja reeglitega, millised on tehtud teatavaks hanke
alusdokumentides.
3.1.3. Pakkumus peab vastama hanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada
kogu hanke alusdokumentides nõutud mahus.
3.1.4. Ühispakkumuse esitamise korral peab pakkumuses sisalduma kinnitus, et hankelepingu
täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt.
3.1.5. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud Pakkuja võtab endale kohustuse ning vastutuse
Töö elluviimiseks kooskõlas hanketingimustega ning tema poolt esitatud pakkumusega.
3.1.6. Hindamiskriteeriumid ja hindamise metoodika on toodud HD lisas 5.
3.1.7. Alternatiivsed lahendused ei ole lubatud.
3.2. Juhend pakkumuse vormistamiseks, märgistamiseks ja esitamiseks
3.2.1. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema eesti keeles.
Kõik võõrkeelsed dokumendid peavad olema vormistatud trükitult ning eesti keelde
tõlgitud, kusjuures tõlge peab vahetult järgnema originaalile.
3.2.2. Pakkumus peab olema digitaalselt allkirjastatud Pakkuja seadusjärgse või volitatud
esindaja poolt.
3.2.3. Pakkumus peab olema esitatud PDF formaadis digitaalselt allkirjastatuna. Pakkumused
tuleb esitada elektroonselt e-riigihangete keskkonda (https://riigihanked.riik.ee, edaspidi
e-RHR).
3.2.4. Pakkumuse esitamise tähtaeg on märgitud riigihangete e-registris.
3.2.5. Pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist e-riigihangete keskkonda pakkumust
esitada ei saa.
3.2.6. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus
ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida
pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele
vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija juhib tähelepanu, et
eduka pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud pakkuja poolt
õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui pakkuja ei määratle pakkumuses
arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on
Hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada.
4. Teavitamine ja selgitused
4.1. Hanketeate ja hanke alusdokumentide sisu kohta saab selgitusi ainult kirjalikul
pöördumisel läbi riigihangete registri „Teabevahetus“ töölehe. Pöördumine tuleb
vormistada eesti keeles.
4.2. Hankija vastab HD punktis 4.1 nimetatud pöördumistele 3 tööpäeva jooksul vastava
taotluse saamisest arvates, lisades vastused riigihangete registrisse.
4.3. Hankija võib teha hanke alusdokumentides muudatusi vastavalt RHS §-le 81, teave
nimetatud muudatuste kohta saadetakse vaid neile hankemenetlusest huvitatud isikutele
ja Pakkujatele, kes on registreerunud hanke alusdokumentide väljavõtmisel.
4
4.4. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate Hankijale
üleandmise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus.
4.5. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud kuni
hankelepingu sõlmimiseni.
4.6. Pakkuja peab hoidma oma pakkumuse jõus vähemalt 3 kuud. Pakkumuse jõusoleku
tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast.
4.7. Kõikidest hankemenetluses tehtud otsustest teavitatakse Pakkujaid riigihangete registri
kaudu viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest
arvates.
5. Pakkumuste avamine
Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt riigihangete registri töökeskkonnas
märgitud tähtajal.
6. Nõuded pakkumusele, pakkumuse esitamine ja vastavuse kontrollimine
6.1. Pakkuja esitab pakkumuses vähemalt:
6.1.1. Pakkuja ajakohastatud kinnitusi sisaldava hankepassi esialgse tõendina Pakkuja suhtes
kõrvaldamise aluste puudumise, tema kvalifitseerimise tingimustele vastamise kohta;
6.1.2. pakkumuse maksumuse vastavalt maksumuse esitamise vormile (HD lisa 2);
6.1.3. tööd teostavate spetsialistide CV-d ja allkirjastatud kinnitused;
6.1.4. projektiplaan, mis sisaldab mh tööde teostamist tutvustavat ülevaadet (koostatud HD
punkti 6.2.3 ja HD lisa 1 tehniline kirjeldus alusel).
6.2. Nõuded pakkumusele ja pakkumuste vastavuse kontrollimine:
6.2.1. Pakkuja peab tagama Töö teostamise vähemalt allpool toodud nõuetele vastava
kvalifikatsiooniga spetsialistide poolt:
6.2.1.1. projektijuht – viimase 5 (viie) aasta jooksul vähemalt 3 (kolme) aastane
projektijuhtimise kogemus, ajavahemikul 2017-2020 juhtinud vähemalt 3 (kolme)
projekti, mille töömaht on vähemalt 600 (kuussada) inimtöötundi projekti kohta.
Juhtimiseks loetakse, kui vastavas rollis on teostatud töid vähemalt 100 (ühesaja)
inimtöötunni ulatuses;
6.2.1.2. ärianalüütik – vähemalt 2-aastane töökogemus ärianalüütikuna HD lisa 1 punktides
2 ja 3 sarnastes analüüsiprojektides;
6.2.1.3. infosüsteemide analüütik – peab omama vähemalt 5-aastast töökogemust
infosüsteemide analüütikuna. Peab olema alates 01.01.2015 osalenud analüütikuna
vähemalt 3 infosüsteemi loomise ja juurutamise või modifitseerimise ja juurutamise
projektis, millest iga projekti töömaht on vähemalt 3000 inimtöötundi ning vastavas
rollis on teostanud töid vähemalt 500 inimtöötunni ulatuses ja mille raames on
realiseeritud funktsionaalsused, mis vastavad järgnevale:
6.2.1.3.1. tarkvara liidestamine andmevahetuseks väliste IT-süsteemidega ning
süsteemidevaheline andmete esitamise toetamine, esitatud andmete loogilised ja
aritmeetilised kontrollid ning vea- ja hoiatusteadete väljastamine, autentimine;
5
6.2.1.3.2. erinevatel kasutajarollidel põhineva päringute süsteemi loomine koos
spetsifikatsiooniga;
6.2.1.4. täispinu (full stack) programmeerija - peab omama vähemalt 5-aastast
programmeerimise töökogemust. Peab olema alates 01.01.2015 osalenud
programmeerijana vähemalt 3 infosüsteemi loomise ja juurutamise või
modifitseerimise ja juurutamise projektis, millest ühe töömaht on vähemalt 3000
inimtöötundi projekti kohta ning mis on arendatud mõnel tellija poolt toetatud
platvormil, kasutab relatsioonilist andmebaasi, mis töötab kõrgkäideldavas režiimis
(klasterdatuna). Nõutavad kogemused:
6.2.1.4.1. vähemalt 2-aastast töökogemust SQL-põhiste relatsiooniliste andmebaasidega;
6.2.1.4.2. omab kogemusi järgmiste tehnoloogiate/platvormidega: Java, Angular/Vue/React,
JavaScript, XML, JSON, PostgreSQL, Apache, Tomcat, Maven, NPM, Jenkins,
CI/CD;
6.2.1.4.3. X-tee teenuste arendamise ja kasutamise kogemus;
6.2.1.5. arhitekt/arendaja - Peab omama vähemalt 5-aastast töökogemust infosüsteemide
arhitekti ja/või vanemarendajana, millest kummagi osakaal on vähemalt 2 aastat. Peab
olema alates 01.01.2015 osalenud arhitektina vähemalt 3 infosüsteemi loomise ja
juurutamise või modifitseerimise ja juurutamise projektis, millest ühe töömaht on
vähemalt 3000 inimtöötundi projekti kohta ning mis on arendatud mõnel tellija poolt
toetatud platvormil, kasutab relatsioonilist andmebaasi, mis töötab kõrgkäideldavas
režiimis. Nõutavad kogemused:
6.2.1.5.1. X-tee teenuste kasutamine ja loomine;
6.2.1.5.2. mikroteenustel baseeruva arhitektuuri kasutamise ja arendamise kogemus,
spetsifikatsioonide koostamine;
6.2.1.5.3. API-põhiste liideste kasutamine ja loomine;
6.2.1.5.4. OpenID Connect protokolli (OAuth) põhiste lahenduste kasutamine ja arendamine;
6.2.1.5.5. turvakriitiliste infosüsteemide analüüs ja dokumenteerimine.
6.2.1.6. teenusedisainer/kasutatavuse ekspert – vähemalt 2-aastane töökogemus
teenusedisainerina/kasutatavuse eksperdina HD lisa 1 punktides 2 ja 3 sarnastes
analüüsiprojektides.
6.2.1.7. punktides 6.2.1.1 ja 6.2.1.5 toodud spetsialistide rollid võivad olla täidetud sama isiku
poolt;
6.2.1.8. punktides 6.2.1.2 ja 6.2.1.5 toodud spetsialistide rollid võivad olla täidetud sama isiku
poolt;
6.2.1.9. Vastavustingimustele mittevastava töötaja kaasamine on lubatud ainult tellija
kirjalikul nõusolekul ning tingimusel, et ta ei asenda mingit meeskonnaliiget, vaid on
kaasatud abitööjõuna või spetsiifilise eksperdina. Spetsiifilise eksperdi kaasamise
vajadus peab olema tingitud tellija poolt tellitud töö olemusest. Meeskonnaliikmete
väljavahetamine toimub ainult tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning
asendaja peab vastama asendatavaga samadele tingimustele.
6
6.2.2. Pakkuja esitab nimetatud nõuetele vastavuse tõendamiseks Tööd teostavate spetsialistide
CV-d ja eelnimetatud spetsialistide poolt allkirjastatud kinnitused, et vastavad
spetsialistid on nõus käesolevas hankes osalema.
6.2.3. Pakkuja esitab Töö tegevuste läbiviimise detailse ja loogilise ülesehitusega kirjelduse (sh
tööde teostamist tutvustav ülevaade), mis peab vastama järgmistele tingimustele:
6.2.3.1. Pakkuja esitab I etapi Tulemi, II etapi Tulemi ja III etapi Tulemi (vastavalt HD punktile
2.3; 9.4; 9.6 ja 9.7, HD lisa 1 tehniline kirjeldus punktidele 3; 4 ja 5 ning Lepingu
punktidele 2.1 ja 2.3) saavutamise metoodika ning teostatava Töö ja Töö tegevuste
kirjelduse ning selgitab arusaama hanke eesmärgist (vaata lisaks HD Lisa 1 tehniline
kirjeldus lisasid 1.1 ja 1.2), mis põhjalikult, selgelt ja struktureeritult kajastavad seatud
eesmärkide saavutamiseni ja hankelepingu tingimustele vastavate tulemiteni viivat
protsessi, Pakkuja visiooni koostööst Hankijaga. Pakkuja esitab oma ettepaneku koos
metoodika valiku põhjendustega, kuidas soovitud eesmärgini jõuda, ning miks on
valitud metoodika sobivaim eesmärgi saavutamiseks. Kõik kirjeldatud tööd peavad
olema omavahel loogiliselt seotud. Pakkuja kirjeldab detailselt Töö edukat teostamist
toetavaid tegevusi. Pakkuja esitatud pakkumuses on kirjas, millised Töö tegevused
kuuluvad I, II ja III etappi. Töö tegevused jaotatakse kolmeks selgelt eristatavaks
etapiks ning etappide ja tegevuste lõikes peab olema vastavalt välja toodud
kavandatava etapi või tegevuse maksumus. Iga etapi juures peab tegevuste lõikes
kirjeldama Pakkuja ja Hankija rolli ning tooma välja tegevuste lõikes töömahu
(tundides) igas etapis (vt lisaks HD punkt 2.3).
6.2.3.2. Pakkuja selgitab projektiplaanis hankelepingu täitmisel kasutatavate spetsialistide
tööjaotust ja koormust (tundides). Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda. Pakkuja
kirjeldab projektimeeskonda hanketingimustes kirjeldatud I, II ja III etapi tulemi
saavutamiseks ning projektiplaani elluviimiseks läbi rollide ja vastutuse isikulise
jaotuse, kus on välja toodud ka I, II ja III etapi Tulemi realiseerimise peavastutaja ja
kaasvastutajad. Pakkuja meeskonna suurus, koosseis ja rollide jaotus peab olema
ülesande täitmiseks optimaalne.
6.2.3.3. Projektiplaanis peab Pakkuja välja tooma, millist sisendinfot on vastava Töö etapi
teostamisel vaja ning millised on I etapi Tulemi, II etapi Tulemi ja III etapi Tulemi
saavutamiseks valminud dokumendid ja tulemid. Lisaks tuleb esitada Töö käigu ja Töö
I, II ja III etapi tulemi dokumenteerimise põhimõtted.
6.2.3.4. Töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peab olema realistlik ning sisaldama
tegevuste jaotust nädalate kaupa. Töö ajakavas on arvestatud Töö vastuvõtmise
tähtajaga. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike
pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega.
6.2.3.5. Pakkuja kirjeldab Pakkuja projektijuhtimise, kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise
meetmeid ning põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele.
6.2.4. Hankija kontrollib hankepassis toodud kinnituste alusel kvalifitseeritud Pakkujate
esitatud pakkumuste vastavust hanke alusdokumentides esitatud tingimustele.
6.2.5. pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja hanke alusdokumentides esitatud tingimuste
ülevõtmist;
7
6.2.6. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud
tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi
kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest;
6.2.7. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.
7. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse lõpetamine
7.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta,
kui:
7.1.1. kõigi vastavaks tunnistatud pakkumustes esitatud Töö maksumus ületab Töö eeldatava
maksumuse;
7.1.2. hankemenetluse toimumise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis
välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise
hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel.
7.2. Hankija ei kanna vastutust Pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on
toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.
7.3. Kui kõikide Pakkujate esitatud Töö teostamise kava ei ole realiseeritav Töö 4-kuulises
ajaraamis, võib Hankija kuulutada hanke nurjunuks.
8. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend
8.1. Pakkumuse maksumus esitatakse HD lisas 2 esitatud vormil.
8.2. Pakkumuses esitatud hinnad väljendatakse eurodes.
8.3. Tööde maksumus esitatakse koos muude asjakohaste maksudega, ilma käibemaksuta ja
ka koos käibemaksuga.
8.4. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. Töö teostamisega seoses ei tohi Pakkuja Hankijalt
nõuda muid tasusid täiendavalt HD lisas 2 toodud vormil esitatutele.
8.5. Juhul, kui Töö vajab Pakkuja Tööks mingeid täiendavaid litsentse, sertifikaate vms, siis
need hangib Pakkuja ning lisab litsentsi/litsentside, sertifikaadi/sertifikaatide vms hinna
maksumusele ning esitab Pakkumuses.
8.6. Valuutakursside, kauba tootjahinna muutumine või muud tegurid hinda ei mõjuta.
9. Hankelepingu sõlmimine, Töö tulemuste vastuvõtmine ja tasumine
9.1. Hanke tulemusena sõlmitakse hankeleping (vaata lisaks HD lisa 4 töövõtulepingu
projekt). Pakkumuse maksumus esitatakse eurodes käibemaksuta ja käibemaksuga.
Pakkumuses esitatud hind on lõplik.
9.2. Töö ja Töö tegevused on jagatud vastavalt HD punktile 2.3 ning Pakkuja esitatud
pakkumusele kolme etappi: I etapp, II etapp ja III etapp.
9.3. Tööde eest tasutakse vastavalt HD Lisa 4 punktile 6.2;
8
9.4. Pakkuja annab Töö Hankijale üle etappide kaupa. I etapi Tulem antakse üle pärast selle
teostamist edukaks tunnistatud pakkumuses esitatud ajagraafikust tulenevatel
tähtaegadel. Koos I etapi Tulemiga esitab Pakkuja hankelepingu lisale 3 vastava
digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti. II etapi Tulem antakse üle pärast
selle teostamist edukaks tunnistatud pakkumuses esitatud ajagraafikust tulenevatel
tähtaegadel. Koos II etapi Tulemiga esitab Pakkuja hankelepingu lisale 3 vastava
digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti. III etapi Tulemi esitab Pakkuja
Hankijaga sõlmitud hankelepingu punktis 2.2 sätestatud tähtajaks. Koos III etapi
Tulemiga esitab Pakkuja hankelepingu lisale 3 vastava digitaalselt allkirjastatud
üleandmise-vastuvõtmise akti.
9.5. Hankija otsustab nii pärast I etapi Tulemi vastuvõtmist kui ka II etapi Tulemi
vastuvõtmist, kas Töö teostamisega jätkamine on mõistlik. Kui Hankija otsustab, et Töö
järgmise etapiga ei jätkata (peale I ja II etappi), siis hankeleping lõpetatakse (Hankija
tasub Pakkujale lõpetatud ja vastu võetud etappides tehtud Töö eest ning ülejäänud
etappide eest tasu ei maksta).
9.6. Enne I etapi Tulemi vastuvõtmist ja selle eest tasumist (vastavalt HD punktidele 6.2.3 ja
9.2, HD lisa 4 Töövõtu lepingu punktidele 2.1 ja 2.3 ning HD lisa 1 tehniline kirjeldus
punktidele 3; 4 ja 5), peab MKMi juhtrühm (HD lisa 1 punkt 4.6.1) olema kinnitanud, et
I etapi Tulem vastab lähteülesandele.
9.6.1. I etapi Tulem koosneb vahearuandest, memodest, protokollidest ning muust projekti
raames koostatud dokumentatsioonist.
9.7. Enne II etapi Tulemi vastuvõtmist ja selle eest tasumist (vastavalt HD punktidele 6.2.3 ja
9.2, Lepingu punktidele 2.1 ja 2.3 ning HD lisa 1 tehniline kirjeldus punktidele 3; 4 ja 5),
peab MKMi juhtrühm olema kinnitanud, et II etapi Tulem vastab lähteülesandele.
9.7.1. II etapi Tulem koosneb vahearuandest, memodest, protokollidest ning muust projekti
raames koostatud dokumentatsioonist.
9.8. Enne III etapi Tulemi vastuvõtmist (vastavalt HD punktidele 6.2.3 ja 9.2, Lepingu
punktidele 2.1 ja 2.3 ning vastavalt HD punktidele 3 ja 4) ja selle eest tasumist peab
Hankija olema kooskõlastanud III etapi Tulemi MKMi projekti juhtrühmaga ja
kinnitanud, et III etapi Tulem vastab lähteülesandele.
9.8.1. III etapi Tulem koosneb lõpparuandest, protokollidest, memodest (sh muu koostatud
dokumentatsioon)) ning loodud prototüübist (sh kõik Töö raames koostatud prototüübi
failid, näiteks css, html, disaini failid jne).
10. Hankedokumendi lisad
Lisa 1 Tehniline kirjeldus
Lisa 2 Maksumuse esitamise vorm
Lisa 3 Pakkuja teostatud projektide loetelu vorm
Lisa 4 Töövõtulepingu projekt
Lisa 5 Pakkumuste võrdlemine, hindamiskriteeriumid, nende osakaal, hindamine ning
pakkumuse edukaks tunnistamine
9