dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Käskkiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 5. oktoober 2020
Viit
85
Registreeritud
5. oktoober 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Jaanus Valdmaa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Infoühiskonna teenuste arendamise osakond)

Failid

  • 📎85 05.10.2020 Käskkiri.asice4341 KB

Sisu (failidest)

HD Lisa 1 Abiellumise ja abielu lahutamise sündmusteenuste analüüs TEHNILINE KIRJELDUS 1. Hanke objekt Majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015. a käskkirjaga nr 15-0329 kinnitatud Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusskeemi „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ raames tellib Hankija järgmise analüüsi „Abiellumise ja abielu lahutamise sündmusteenuste analüüs“ (edaspidi Töö). Toetusskeemi eesmärgiks on tõhustada asutuste vahelist koostööd ja luua koosvõimelisi asutuste üleste elu- ja ärisündmusega seotud avalikke teenuseid ning nimetatud teenuste loomiseks eelduste loomine pakkumaks avalikke teenuseid kättesaadavamalt, kasutajakesksemalt, ühtsemalt ja kuluefektiivsemalt. 2. Töö taustainfo, eesmärk ja töö teostamisse kaasatavad asutused 2.1. Töö taustainfo 2018. aastal korraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium riigihanke „Sündmusteenuse analüüs“, mis oli osa avalike e-teenuste kvaliteedi ja kasutajakogemuse järgmise arenguhüppe, sündmusteenuste, arendamisest. Sündmusteenuste eesmärk on siduda ühe elusündmusega seotud erinevad avalikud teenused üheks terviklikuks e-teenuseks, sündmusteenuseks, võimaldades inimesel tarbida teenuseid mugavalt ja ühest kanalist. Hanke tulemusena valmis 15 sündmusteenuse hetkeolukorra ehk as-is analüüsi, kus kaardistati sündmusteenuse osateenused, kirjeldati äri- ja infoprotsessid ning õiguslik raamistik. Kirjeldatud 15 sündmusteenusest valiti välja viis teenust, millest igaühele loodi osateenuseid terviklikuks sündmusteenuseks koondav teenuse tulevikuvaade ehk to-be ning koostati sündmusteenust ilmestav prototüüp. Üheks väljavalitud sündmusteenuseks oli abiellumise sündmusteenus. Abielu, aga ka lahutus, võib elusündmusena tuua inimese jaoks kaasa vajaduse tarbida erinevaid avalikke teenuseid. Lisaks toimingu registreerimisele, võib tekkida vajadus ka uute dokumentide taotlemiseks, kui üks osapool muudab nime. Abiellumise sündmusteenuse raames abielu lahutuse sündmusteenusele to-be analüüsi ei koostatud, siiski kaardistati analüüsiga abielu lahutuse hetkeolukord. Ühtlasi otsustati analüüsi järgmises faasis abielu sündmusteenuse arendamisega koos teostada ka lahutuse sündmusteenuse arendus. Eelnev otsus on põhjendatud asjaoluga, et mõlema teenusega seotud analüüsid ja vajalikud muudatused on suures osas sarnased, mistõttu on ressursse säästvam neid kaht sündmusteenust koos arendada. Lähtuvalt abiellumise sündmusteenusele loodud tulevikuvaatest saab abielu, ning peab saama ka lahutuse, sündmusteenuses e-teenusena esitada abielu- või lahutusavaldust, taotleda uue perekonnanimega dokumente ning tasuda teenusega seotud riigilõive. Abielu sõlmimiseks ning lahutuse vormistamiseks tuleb ka e-teenuse loomise järgselt tulla isiklikult perekonnaseisuametniku, notari või vaimuliku juurde. Sündmusteenuste arhitektuuri ja teenusloogika kohta saab lugeda Sündmusteenuste analüüsi lõpparuandest (punkt 4.1.1). 2.2. Töö eesmärk Tellitava Tööga viiakse läbi abielu ja lahutuse sündmusteenuse arendamise eelne detailne analüüs teenuste arendamiseks vajalikest protsessilistest, õiguslikest, tehnilistest ja teistest muudatustest. Töö hõlmab ka abielu ja lahutuse sündmusteenuse majanduslikku mõjuanalüüsi ning annab selge ülevaate loodavate teenuste kuludest. Töö tegevused ja oodatav tulem nii abielu kui ka lahutuse sündmusteenuse osas on täpsemalt välja toodud tehnilise kirjelduse punktis 3. Kokkuvõtvalt on töö eesmärkideks: 2.2.1. abielu lahutuse sündmusteenuse tulevikuvaate ning prototüübi välja töötamine ja teenuse analüüs (punkt 3.1); 2.2.2. abiellumise sündmusteenuse detailanalüüs lähtuvalt varasemalt teostatud teenuse tulevikuvaatest (punkt 3.2). 3. Töö tegevused ja oodatav tulem 3.1. Abielulahutuse sündmusteenuse loomiseks tuleb valideerida olemasolev hetkeolukorra analüüs (lahutuse as-is analüüs), vajadusel täiendada analüüsi puuduvate osateenustega, luua kasutajakeskne abielulahutuse sündmusteenuse kontseptsioon (to- be) ning koostada loodud e-teenuse prototüüp. Lahutuse e-teenus peab sarnaselt abielu e-teenusele, sisaldama võimalust esitada lahutamise avaldus, määrata kindlaks lahutamise kuupäev, teha nime muutmisega seoses uute dokumentide taotlemise tahteavaldusi, maksta dokumentide taotlemise teenustega seotud riigilõivud ja määratleda dokumentide kättesaamise viis. 3.1.1. Sündmusteenuse loomiseks valideerib ja vajadusel täpsustab Pakkuja juba läbiviidud osateenuste osutamise hetkeolukorra analüüsi (vt punkt 4.1.1) ning osateenusele, mille osutamise hetkeolukorda ei ole kaardistatud (tähistatud – *), viib läbi teenuse kaardistused vastavalt punktile 4.1.2. 3.1.2. Juhul, kui analüüsi käigus leidub, et alltoodud loeteludest on välja jäänud olulisi osateenuseid, tuleb koostöös Hankijaga kaaluda vastavate osateenuste kaasamist sündmusteenuste loetellu. 3.1.3. Abielulahutuse sündmusteenuse skoobi osateenused: 3.1.1.1 Ühine avalduse abielu lahutamiseks; 3.1.1.2 Hagiavaldus abielu lahutamiseks; 3.1.1.3 Dokumendid uue nimega; 3.1.1.4 Varajagamise info*. 3.1.4. Pakkuja koostab ja lepib Hankijaga kokku sündmusteenuse tulevikulahenduse (to-be) kirjelduse vastavalt punktis 4.1.3 viidatud vormile. 3.1.5. Abielulahutuse sündmusteenuse prototüübi loomisel tuleb lähtuda olemasolevast abiellumise sündmusteenuse prototüübist ja eesti.ee toimimise loogikast ning sellele lisaks peab: 3.1.5.1. prototüüp olema vormistatud klikitaval kujul ning kasutatav Hankijale vähemalt kaks aastat peale tööde vastuvõtmist; 3.1.5.2. prototüübid on kohandatud nutiseadme ja suure ekraani vaate jaoks; 3.1.5.3. prototüüp peab olema visuaalselt disainitud ning prototüübi loomisel tuleb kasutada olemasolevaid veebiraamistikke1, sh Veera veebiraamistikku2, prototüübi kasutajaliidese disainiotsused tuleb Hankijaga kooskõlastada; 3.1.5.4. prototüüp simuleerib vastavas keskkonnas kehtivat äriloogikat (missugune teave ja mis kujul on keskkonnas kättesaadav, kes on sihtgrupp ja missugustele küsimustele nad keskkonnast vastused saavad jne) ja funktsionaalsust ning on valideeritud osateenuste pakkujate, hankija ja lõppkasutajatega; 3.1.5.5. lõppkasutajatega valideerimisel tuleb läbi viia testimine vähemalt 5 lõppkasutajaga iga sündmusteenuse puhul ning testimine dokumenteerida; 3.1.5.6. prototüüp on loodud viisil, mille kasutamisel ei tule Hankijal (või kolmandal osapoolel) teha selle tavapäraseks kasutamiseks lisakulutusi, hankida täiendavat tarkvara või selle kasutusõigust; 3.1.5.7. prototüüp peab olema kirjeldatud sellise täpsusega, et neid saaks edaspidi kasutada vastava IT arenduse lähteülesandena. 3.1.6. Prototüübi loomisel tuleb detailselt analüüsida: 3.1.6.1. lahutusavalduse esitamise viise. Seaduse kohaselt võivad abikaasad esitada abielu lahutamiseks ühise avalduse, kuid kui üks pool ei saa lahutusavalduse esitamiseks isiklikult kohale ilmuda, võib ta esitada ka notariaalselt tõestatud avalduse; 3.1.6.2. lahutuse kuupäeva kindlaksmääramise võimalusi olukorras, kus abielusid võivad lahutada perekonnaseisuametnikud ja notarid. Seaduse kohaselt määrab lahutamise kuupäeva perekonnaseisuametnik või notar; 3.1.6.3. kuidas lahendada olukord, kus lahutamiseks on avaldusele lisaks vaja esitada muid dokumente; 3.1.6.4. kuidas tagada, et lahutusavaldus jõuab pädeva asutuseni. Üldise reeglina võivad perekonnaseisuasutused lahutada abielu juhul, kui kohaldatakse Eesti õigust, seega juhul, kui abikaasade elukoht on Eestis või kui neil on sõlmitud kohaldatava õiguse kokkulepe ja selle kohaselt rakendatakse Eesti õigust. Kui kohaldada tuleb välisriigi õigust, saab abielu lahutada vaid notar; 3.1.6.5. kuidas tagada uue perekonnanimega dokumentide taotlemisel erinevate iseteeninduskeskkondade sujuv koostöö, et teenus näiks inimesele ühe tervikliku teenusena; 1 https://koodivaramu.eesti.ee/veebiraamistik 2 https://zeroheight.com/3d136290e/p/188910-veera-disainissteem/b/94293b 3.1.6.6. kas erinevate andmekogude ja keskkondade andmeväljad on omavahel haakuvad, st kas uute dokumentide taotlemiseks vajalikud andmed on andmekogudes olemas või peab inimene lahutuse sündmusteenuse keskkonnas dokumentide jaoks mingeid andmeid sisestama (allkiri, foto jne); 3.1.6.7. millisel ajahetkel edastatakse uute dokumentide taotlus menetlemiseks vastavale asutusele, kui see toimub enne lahutuskannet, tuleb mingil ajahetkel lahutusavalduse muutmine välistada; 3.1.6.8. kas on mõistlik lisada sündmusteenusele ka eraõiguslike isikute teavitamine lahutamisega seotud nimevahetusest (tööandja, pank vms). Kui see on mõistlik, kuidas liigub teave nimemuutmisest tööandja, panga või muu isikuni (kas info liikumine on automaatne? Kes selle tagab?). Kas inimesel on võimalik ise lisada, kellele ta soovib teate saata? 3.1.7. Analüüsi tutvustamiseks korraldab Pakkuja vähemalt 60 minutilise esitluse. Esitlusel tehakse ülevaade analüüsi sisust ning tutvustatakse lähemalt vajalikke muudatusi ja loodavaid teenuseid. Esitlus hõlmab ka Hankija ja tema poolt kaasatud asutuste esmase tagasiside andmise. Tagasiside käigus esile kerkinud vead või puudused peab Pakkuja kõrvaldama. 3.1.8. Punkti 3.1 tulem Punkti 3.1 kohaselt teostatud tööde tulemusena on loodud abielu lahutuse sündmusteenuse tulevikuvaade, töötatud välja antud sündmusteenust kujutav prototüüp, analüüsitud sündmusteenuse arendamise ja käivitamisega seotud aspekte, mida on kirjeldatud lähtuvalt punktis 4.1.3 toodud teenuskaardist. 3.2. Abielu sündmusteenuse detailanalüüs 3.2.1. Sündmusteenuste analüüsiga (punkt 4.1.1) koos valminud abiellumise sündmusteenuse tulevikuvisiooni kirjeldus tõstatas mitmeid olulisi täiendavat analüüsi vajavaid punkte, millest peamised on ära toodud alljärgnevates punktides. Pakkuja analüüsib: 3.2.1.1. kuidas tagada, et abieluavalduse täitmisel saavad abiellujad aru võimalike varasuhete olemusest ja saaksid seeläbi teha teadliku ja enda jaoks õige valiku; 3.2.1.2. kuidas maandada riski, et abiellumissoov saadakse ühelt poolelt ebaseadusliku mõjutamise tulemusel (pettus, ähvardus, vägivald); 3.2.1.3. kuidas minimeerida fiktiivsete abielude sõlmimist; 3.2.1.4. kuidas tagada, et võimalikult laialdased kasutajagrupid saavad teenust kasutada? Eestis elab arvestatav hulk määratlemata kodakondsusega inimesi. Samuti elab Eestis inimesi, kellel on küll Vene kodakondsus, kuid kes on kogu elu elanud Eestis; 3.2.1.5. kuidas lahendada olukord, kus abiellumiseks on avaldusele lisaks vaja esitada muid dokumente; 3.2.1.6. kuidas tagada perekonnaseisuametnike, notarite ja vaimulike ühtse kalendri toimimine olukorras, kus abielu sõlmimisega on seotud 16 maakonnakeskuse kohalikku omavalitsust, kus igaühes on mitmeid ametnikke, kes igapäevase tööülesandena abielusid sõlmivad; 3.2.1.7. kuidas tagada selgus teenuse maksumuse osas, kui iga KOV saab ise kehtestada oma teenuste tasud, samuti sõltub abiellumise kulu sageli abielu sõlmimise päevast (kas tegemist on tööpäeva või nädalavahetusega) ja kohast (kas abielu sõlmitakse perekonnaseisuasutuses või notari juures kohapeal või abiellujate valitud kohas); 3.2.1.8. kuidas tagada, et sündmusteenuse raames tasutud summad laekuksid asjaomastele asutustele arvestades, et osaliselt on tegemist KOV-dele makstava tasuga, osaliselt notaritele ja vaimulikele makstava tasuga; 3.2.1.9. kuidas korraldada abiellujate soovitud kuupäeva kinnitamine ametniku poolt (kas avalduse täitmine jääb seniks ootele – abiellumise (s.o tseremoonia) maksumust ei saa kuvada, kui abielu sõlmimise kuupäev ja koht ei ole teada; 3.2.1.10. kuidas tagada uue perekonnanimega dokumentide taotlemisel erinevate iseteeninduskeskkondade sujuv koostöö, et teenus näiks inimesele ühe tervikliku teenusena; 3.2.1.11. kas erinevate andmekogude ja keskkondade andmeväljad on omavahel haakuvad, st kas uute dokumentide taotlemiseks vajalikud andmed on andmekogudes olemas või peab inimene abielu sündmusteenuse keskkonnas dokumentide jaoks mingeid andmeid sisestama (allkiri, foto jne); 3.2.1.12. millisel hetkel edastatakse uute dokumentide taotlus menetlemiseks vastavale asutusele; 3.2.1.13. kas on mõistlik lisada sündmusteenusele ka eraõiguslike isikute teavitamine abiellumisega seotud nimevahetusest (tööandja, pank vms). Kui see on mõistlik, kuidas liigub teave nimemuutmisest tööandja, panga vm isikuni (kas info liikumine on automaatne, kes selle tagab jne). Kas inimesel on võimalik ise lisada, kellele ta soovib teate saata? 3.2.2. Analüüsi tutvustamiseks korraldab Pakkuja vähemalt 60 minutilise esitluse. Esitlusel tehakse ülevaade analüüsi sisust ning tutvustatakse lähemalt vajalikke muudatusi ja loodavaid teenuseid. Esitlus hõlmab ka Hankija ja tema poolt kaasatud asutuste esmase tagasiside andmise. Tagasiside käigus esile kerkinud vead või puudused peab Pakkuja kõrvaldama. 3.2.3. Punkti 3.2 tulemus: Abielu sündmusteenuse tulevikuvaatest tõstatunud küsimused on analüüsitud ning tulemuste tutvustamise esitlus on nõuetekohaselt läbi viidud. 3.3. Nii abielu kui lahutuse sündmusteenusega seotud detailanalüüs peab olema terviklik, vastates punktides 3.1 ja 3.2 toodud küsimustele ning kaardistades ka põhjalikumalt analüüsi vajavad teemapunktid, mis jäävad välja antud analüüsi skoobist. 4. Nõuded töö teostamisele Hangitavate tööde teostamise tähtaeg on 3 kuud arvates hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast. Pakkujal peab olema valmisolek alustada hankelepingujärgsete tööde teostamisega hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast arvates ja nimetatud tingimusega tuleb Pakkujatel pakkumust, s.h projektiplaani, esitades arvestada. 4.1. Töö teostamise kohustuslikud alusmaterjalid Majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015. a käskkirjaga nr 15-0329 kinnitatud Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusskeemi „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ raames läbiviidavate tööde, sh ka antud analüüs, tegevused peavad olema kooskõlas: 4.1.1. „Sündmusteenuste analüüsi“ metoodika, arendus- ja haldusmudeli, arhitektuuri, terminoloogia ja tulemustega3; 4.1.2. Osateenuse kaardi täitmise juhendi ja kaaskirjaga4; 4.1.3. Sündmusteenuse tulevikuvaate kirjeldusega5; 4.1.4. Koosvõime raamistikuga6; 4.1.5. Iseteeninduskeskkondade raamistikuga7; 4.1.6. Kasutatavuse (kvaliteedi) mõõtmise raamistikuga8; 4.1.7. Teenuste korraldamise ja teabehalduse alustega9; 4.1.8. Next generation digital government architecture (Uue generatsiooni digiriigi arhitektuuriga)10; 4.1.9. Bürokratt: digiriigi järgmine arengutase e-Eestis11. 4.2. Töö teostamisse kaasatavad asutused Töö teostamisse tuleb kaasata: 4.2.1. Siseministeerium; 4.2.2. Justiitsministeerium; 4.2.3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 4.2.4. Riigi Infosüsteemi Amet; 4.2.5. Politsei- ja Piirivalveamet; 4.2.6. Maanteeamet; 4.2.7. Notarite koda; 4.2.8. Kohalikud omavalitsused (leitakse koostöös hankijaga); 4.2.9. Vaimulikud (leitakse koostöös hankijaga). 4.3. Vormi nõuded 4.3.1. Pakkuja peab Töö käigu ja töö tulemid dokumenteerima. 3 https://pilv.mkm.ee/s/mZQOshroHT19lBr 4 https://pilv.mkm.ee/s/NUTzTsEDaZaFUwy 5 https://pilv.mkm.ee/s/dmduPOHHO5ZdJxm 6 https://www.mkm.ee/sites/default/files/riigi_it_koosvoime_raamistik.pdf 7 https://www.mkm.ee/sites/default/files/iseteeninduskeskkondade_raamistik.pdf 8 https://www.mkm.ee/sites/default/files/kasutatavuse_moodikute_susteem_final_november_2014.pdf 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017007 10 Next Generation Digital government architecture; 11 https://www.kratid.ee/burokratt 4.3.2. Dokumentatsioon peab olema ühetaoliselt vormistatud ning lihtsalt loetav. Kõik kirjalikud materjalid on koostatud eesti keeles. 4.3.3. Pakkuja peab kaasama projekti tehnilise tööjõu dokumentatsiooni koostamiseks. 4.3.4. Pakkuja tagab kõigile projektis osalevatele isikutele dokumentide ja koosolekumaterjalide haldamiseks ning tööde teostamiseks ühise Confluence projektikeskkonna. 4.3.5. Pakkuja kutsub vastavalt vajadusele kokku ja protokollib hankelepingu täitmisel läbiviidavad koosolekud ja kohtumised ning edastab protokollid kolme tööpäeva jooksul Tellijale kooskõlastamiseks. Pakkuja koostab toimunud koosolekute kohta protokollis kokkuvõtte (olulisemad töökoosolekute tulemused, tekkinud probleemid koos lahendustega, plaanid järgmisteks töökoosolekuteks). 4.3.6. Pakkuja edastab Hankija Töö juhtrühmale iganädalase memo nädala jooksul teostatud Tööga seotud tegevuste ning järgmise nädala tööplaani kohta (memo esitamise aeg lepitakse Pakkujaga Hankija ja Pakkuja esimesel kohtumisel kokku). 4.3.7. Avakohtumine Pakkujaga toimub Hankija ruumides, esimesel võimalusel peale lepingu sõlmimist (kohtumise aeg lepitakse eelnevalt kokku). 4.3.8. Pakkuja esitab Hankijale projekti keskel projekti I etapi lõppedes vahearuande ning II etapi lõppedes koondaruande projekti üldise lõpptulemusega, mis on ühtlasi ka tööde vastuvõtmise ja üleandmise aluseks. 4.3.9. Projekti lõppedes esitab Pakkuja kogu projekti dokumentatsiooni Hankijale. 4.3.10. Töö raames tehtud tegevused, materjalid ja teostatud Töö tuleb tähistada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 12.09.2014 nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord12“. 4.4. Pakkuja Töö juhtimine 4.4.1. Töö teostamisel tagab Pakkuja ülesannete tähtaegse ja kvaliteetse täitmise vastavalt hankelepingule. Pakkuja ülesanne on Töö teostamise ja selle tulemite kvaliteedi tagamine ning võimalike riskide maandamismeetmete planeerimine ja rakendamine. Pakkuja projektijuht korraldab projektirühmade üld-, teemapõhiseid ja erakorralisi koosolekuid: valmistab ette päevakava ja vajalikud töömaterjalid koostöös ja kooskõlastatuna Hankija projektijuhiga, juhib koosolekuid, korraldab protokollimise ja juhtrühmas juhtrühma liikmete vastuvõetud otsuste täitmise. 4.4.2. Pakkuja loob vajadusel Tööde teostamise eesmärgil projektirühmad. 4.4.3. Koosolekute korraldamisel organiseerib Pakkuja kõik selleks vajaliku, nt tehnika ja kohvipausid, osalejate registreerimise, protokollimise jm. Pakkuja organiseerib koosolekute ruumid. MKMi projekti juhtrühma koosolekud toimuvad MKMi ruumides. 4.5. Hankija ettepanek hankelepingu poolte rollide jaotuse kohta 4.5.1. Pakkuja tagab ühtse metoodika kasutamise, juhendab ja teostab punktis 3 kirjeldatud Töö tegevusi ning saavutab kokkulepitud tulemused. 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001 4.5.2. Pakkuja tagab Töö dokumenteerimise tehnilise toe: kogub ja dokumenteerib MKMi projekti juhtrühma ja projektirühmade sisendi saavutamiseks vajalikud Töö tulemid. 4.5.3. Pakkuja tagab Töö teostamiseks ja selle tulemite saavutamiseks vajaliku projektimeeskonna koosseisu. 4.5.4. MKMi projekti juhtrühm ja iga Töö etapi jaoks Pakkuja poolt (vajadusel) loodavad projektirühmad on Pakkuja partnerid. 4.5.5. Hankija on Tööde teostamisel aktiivne koostööpartner. 4.5.6. MKMi projekti juhtrühm jälgib hankelepingu tähtajalist täitmist, vaatab üle hankelepingu etappide tulemid ning kinnitab tulemite vastuvõtmise. 4.5.7. MKMi projekti juhtrühm kinnitab tulemused enne nende vastuvõtmist Hankija poolt. 4.5.8. Vahearuanded, memod, protokollid allkirjastab Pakkuja hiljemalt iga etapi lõpus ja esitab allkirjastatult koos aktiga. 4.6. Hankija ettepanek töökorralduse osas 4.6.1. Töö koosolekud MKMi projekti juhtrühmaga toimuvad vastavalt vajadusele, kuid kindlasti enne iga etapi tegevuste vastuvõtmist. MKMi projekti juhtrühma liikmed määrab Hankija. 4.6.2. Dokumentide ja koosolekumaterjalide haldamiseks kasutatakse Pakkuja poolt tagatud Confluence projektikeskkonda. 4.6.3. Kõik koosolekud protokollib Pakkuja, protokolli allkirjastab Pakkuja ning need tehakse Hankijale ja projekti juhtrühmale kättesaadavaks projektikeskkonnas. 4.6.4. Mõlema poole projektijuhid vastutavad enda organiseeritud koosolekute planeerimise, kokkukutsumise ning ettevalmistamise eest. 4.6.5. Teadete edastamine ning Tööde üleandmine toimub vastavalt lepingule. 5. Projekti tulemite vastuvõtmine Abielu ja lahutuse sündmusteenuse detailanalüüsi lõppdokument esitatakse tutvumiseks Hankijale ja kaasatud asutustele ning ühtlasi viiakse läbi punktis 3.1.7 ja 3.2.2 viidatud tulemi tutvustamine. Pakkuja on kohustatud kõrvaldama Hankija ja kaasatud asutuste poolt välja toodud vead või puudused ning vajadusel täiendama analüüsi. 5.1. Tööd peavad olema jagatud kahte etappi: 1) I etapp; 2) II etapp. Nende etappide alusel toimub ka I etapi ja II etapi Tulemite eest tasumine. 5.2. Pakkuja annab Töö Hankijale üle etappide kaupa. I etapi Tööd antakse üle pärast nende teostamist Pakkumuses esitatud ajagraafikust tulenevatel tähtaegadel ning lõpptulem (II etapp) Pakkujaga sõlmitud töövõtulepingu (lisa 5) punktis 1.2 sätestatud tähtajaks. 5.3. Enne lõplike tulemite vastuvõtmist peab MKMi projekti juhtrühm kinnitama, et tulemid vastavad lähteülesandele. Pärast juhtrühma ja tööde üleandmise vastuvõtmise akti kinnitust tehakse väljamakse. Lisa 1.1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankedokumendi tehnilise kirjelduse juurde Kaaskiri ja juhend sündmusteenuste as-is olukorra kaardistusele MÕISTE SELGITUS AVALIK TEENUS Avalik teenus on avalike ülesannete täitmisel osutatav teenus, mis on suunatud avalike hüvede pakkumisele, avaliku ülesandega kaasneva kohustuse täitmisele või põhiõiguste, -vabaduste ja huvide kaitsele. OTSENE AVALIK Teenus, mida asutus osutab füüsilisele või eraõiguslikule TEENUS juriidilisele isikule (edaspidi isik) tema tahtel, sealhulgas eeldataval tahtel, teeninduskontakti kaudu mis tahes suhtluskanalis (edaspidi kanal) ja mis võimaldab isikul täita seadusest tuleneva kohustuse või kasutada seadusest tulenevat õigust. Otsene avalik teenus on näiteks „sünnifakti dokumenteerimine meditsiiniasutuses“. Avalik teenus on määratletud protsessiga, mis algab õiguse või kohustuse tekkimisega, nt lapse sünni fakt ja lõpeb teenuse väljundiga teenuse kliendile, nt uus isik on registreeritud rahvastikuregistris. ELUSÜNDMUS Oluline sündmus või situatsioon eraisiku elus, mille tõttu võib tekkida vajadus avaliku teenuse järele. Nt lapse sünd. SÜNDMUSTEENUS Otsene avalik teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik saaks täita kõik kohustused ja kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu. Sündmusteenus koondab mitu sama sündmusega seotud teenust (edaspidi osateenus) kasutajale üheks teenuseks. Nt lapse saamise sündmusteenus. OSATEENUS Osateenus on üksik otsene avalik teenus, mille käivitamine teiste osateenuste hulgas täidab sündmuse vajadused. Nt sünni registreerimine, isaduse omaksvõtt. 1 MÕISTE SELGITUS TEENUSE OMANIK Teenuse omanik on isik (ametikoha järgi), kes otsustab teenuse eesmärgistamise, eelarvestamise/ressursside, sihtrühma/huvigrupi kindlaksmääramise ja järelevalve üle. Reeglina on selleks valdkonna ja/või osakonna juht. Omanik ise ei pruugi osaleda teenuse osutamisel, vaid juhib, korraldab teenuse osutamist ja täiendab teenust vastavalt teenuse mõõdikute tulemustele. Juhend osateenuse teenuskaardi täitmiseks Juhend selgitab, missugust infot osateenuse kirjeldamisel esitada ning sisaldab näidet lapse saamisega seotud osateenusest „Sünni registreerimine ja nime panemine“. NIMETUS Osateenuse tänane nimetus. Vt osateenuse kaarti, valida osateenuse kaardil etteantud nimekirjast teenus, mida kirjeldate. Vajadusel täpsustada osateenuse nimetust. Näide: Sünni registreerimine ja nime panemine TEENUSE Teenust osutav asutus ja teenuse omanik (ametikoha järgi). Vt PAKKUJA JA mõistete selgitusi eelmises alapeatükis. OMANIK Näide: Teenust osutav asutus: kohalik omavalitsus Teenuse omanik: Siseministeerium, rahvastiku toimingute osakond, osakonnajuhataja TEENUSE Lühike kirjeldus sellest, millise teenusega on tegemist - kellele LÜHIKIRJELDUS teenus on mõeldud ning milline on teenuse lõppväljund teenuse saaja jaoks. Kuni 500 tähemärki. Ei ole vaja detailset teenuse protsessi kirjeldada. Olulised on ainult need asjaolud või tegevused, mis mõjutavad teenuse eesmärki ning sisendit või väljundit. Näide: Sünde registreerivad kohalikud omavalitsused. Eestis registreeritakse sünd, kui laps on Eesis sündinud, kui lapse vanemal on Eesti kodakondsus või elukoht. Tegevused: vanemate avalduse registreerimine, lapsele nime 2 andmine, hooldusõiguste määramine. Ametniku selgitused hooldusõigusest tulenevate vanema õiguste ja kohustuste kohta ning isaduse omaksvõtu seaduslikest tagajärgedest. Vanemate kokkuleppe või vajadusel seaduslike esindajate nõusolekute võtmine nime, hooldusõiguste ja isaduse omaksvõtu osas. Lapse kodakondsuse valiku selgitamine, kui vanematel erinevad kodakondsused, millest kumbki ei ole Eesti kodakondsus. Sünnitõendi väljastamine. Lõppväljund teenuse saaja jaoks on, et rahvastikuregistris on lapse sünd registreeritud, loodud on suhted lapse ja vanemate vahel. KASUTAJAGRUPPIDE Tuuakse välja osateenuse erinevad kasutajagrupid ning KIRJELDUS nende arvud. Kasutajagruppe eristatakse selle järgi, kas teenuse tarbimisega seotud tegevused või sisend- või väljundandmed on erinevad. Näide: Üksikvanem; abielus vanemad; vallalised vanemad ÕIGUSLIK Tuuakse välja teenust reguleerivad õigusaktid, mis on RAAMISTIK otseselt seotud osateenuste osutamisega. Näiteks õigusaktid, millest tulenevalt tehakse teenuse lühikirjelduses toodu tegevusi. Ei ole vaja regulatsiooni punkte, vaid regulatsiooni nimest piisab. Kui võimalik siis tuuakse välja õigusaktidest tulenevad probleemid, mis takistavad osateenuste tarbimist ühtse sündmusteenusena. Näide: Perekonnaseisutoimingute seadus (edaspidi PKTS), rahvastikuregistri seadus koos rakendusaktidega, perekonnaseadus, nimeseadus. Üldseadusena haldusmenetluse seadus. Probleem nt: Hetkel PKTS ei võimalda sünnikannet ajaliselt tükeldada (ala et isaduse omaksvõtt oleks raseduse 1.trimestril ja sünni registreerimine ning nime panek peale sünnitust – hetkel käib kõik ühe sünnikandena). TEENUSE Tuuakse välja, millised infosüsteemid ning muud kanalid (nt OSUTAMISE letiteenindus, e-post, tavapost) on teenuse osutamisega seotud. KANALID JA OSAKAALUD 3 Näide: Letiteenindus – sünni registreerimiseks tuleb tulla isiklikult kohalikku omavalitsusse; Eesti.ee – sünni registreerimine, kui vanemad on abielus. TEHNILINE Kirjeldatakse, milliseid infosüsteeme teenuse osutamiseks ARHITEKTUUR kasutatakse. Tuuakse välja põhisüsteemid ja toetavad süsteemid. Põhisüsteemid on need, milles teevad toiminguid kodanik või teenust osutava asutuse töötajad. Toetavad süsteemid on need, millest päritakse teenuse osutamiseks vajalikke andmeid või kuhu kirjutatakse andmeid teenuse osutamise tulemusena. Kirjeldatakse andmevahetuse liideseid põhisüsteemi ja toetavate süsteemide vahel (nt täiselektrooniline liides, nt ametnik kontrollib andmeid manuaalselt, nt andmete edastamine paberil või e-posti teel). Näide: Põhisüsteemid: Eesti.ee (abielus vanemad saavad eesti.ee vahendusel esitada lapsele nime panemise taotluse); rahvastikuregistri menetlustarkvara (kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) ametnik menetleb taotlusi ja sisestab andmeid). Toetavad süsteemid: Haiglate infosüsteem (raviasutus esitab haiglate infosüsteemi kaudu rahvastikuregistrile meditsiinilise sünnitõendi, sellega tekib uus isikukood ning seos ema ja lapse vahele, täiselektrooniline liides). SISENDANDMED Kirjeldatakse, milliseid andmeid on vaja selleks, et teenust oleks võimalik osutada. Kirjeldada, millisest süsteemist need andmed pärinevad või mis tegevuse tulemusena tekivad. Näide: Lapse isikukood, lapse seos emaga (tekivad rahvastikuregistrisse, kui raviasutus esitab haigla infosüsteemi vahendusel meditsiinilise sünnitõendi); Vanemate avaldus sünni registreerimiseks sisaldab lapse vanemate andmeid (ees- ja perekonnanimi, isikukood, kodakondsus, elukoht, kontaktandmed, perekonnaseis), lapse andmeid (isikukood, sünnikoht, sünniaeg, nimi), hooldusõiguse andmed. VÄLJUNDANDMED Kirjeldatakse, millised andmed tekivad seoses teenuse osutamisega ja mis võivad olla sisendiks teistele teenustele. 4 Näide: Rahvastikuregistrisse luuakse andmed lapse kohta (isikukood, sünnikoht, sünniaeg, nimi), suhe vanematega, sh hooldusõigus. Lapsele tekib elukoha aadress (ema elukoht). SEOSED TEISTE Kirjeldatakse seosed teiste sündmus- või osateenustega - kui TEENUSTEGA teenus oma olemustelt on teiste teenuste osutamise eelduseks või tal on eeldused teiste teenuste näol. Kas antud osateenus on seotud mõne teise teenuskaardil nimetatud osateenusega (vt osateenuse kaarti)? Näide: Sünni registreerimise järel saab toimuda toetuste määramine vanematele, nt KOV sünnitoetus, aga ka perearsti määramine lapsele. Annab sisendi osateenusele „Perehüvitiste määramine“. PROBLEEMID Tuuakse välja osateenusega seotud probleemid sündmusteenuse võtmes – millised on takistused osateenuse tarbimisel ühtse sündmusteenusena. Tuuakse välja kuni viis olulisemat takistust. Näide: Sünni registreerimine eesti.ee e-teenusega on võimalik ainult abielus vanematele, vallalised vanemad peavad sünni registreerima kohalikus omavalitsuses kohapeal. ARENDUSPLAANID Kirjeldatakse, millised arendusplaanid puudutavad osateenust lähemas ja kaugemas tulevikus (sõltumata käesolevast projektist). Olulised on nii infosüsteemide arendusplaanid kui ka teenuste sisulised arendused. Näide: Valmimas on uus sünni e-teenus, mis võimaldab kasutajatel läbi interneti keskkonna esitada sünni registreerimise avaldust. MÕÕDIKUD Kirjeldatakse, milliseid andmeid või arvusid mõõdetakse osateenuse kvaliteedi hindamiseks (nt pooleli jäetud taotluste arv, menetlemisel tehtud vigade arv, kasutajate rahulolu jne). 5 Lisa 1.2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tehnilise kirjelduse juurde Sündmusteenuse tulevikuvaate kirjeldus Sündmusteenuse tulevikuvaate kirjeldus peab koosnema vähemalt allolevatest osadest: TEENUSE ÜLDINFO Sündmusteenuse nimi ning kokkuvõtlik SÜNDMUSTEENUSE NIMI tulevikulahenduse ülevaade. NING KIRJELDUS Kuni 500 tähemärki TEENUSE ALGUS JA LÕPP Teenust alustav ja lõpetav või katkestavad sündmused. Osateenuste nimekiri, mis moodustavad antud sündmusteenuse skoobi ning samuti osateenused, mis OSATEENUSTE NIMEKIRI antud nimekirjast välja jäävad (näiteks erandid). Tuuakse välja osateenuse omanikud. KASUTAJAGRUPID JA Tervikliku sündmusteenuse peamiste kasutajagruppide ARVUD kirjeldused ja arvud. PÕHILISED MUUDATUSED Selgitatakse peamisi protsessilisi muutusi, mis kaasnevad PÕHILISED MUUDATUSED sündmusteenuse kasutuselevõtuga kõigi osapoolte vaates. Osateenuste kaupa on detailselt kirjeldatud, sh protsessijoonistega illustreeritud (nt BPMN), seotud ÄRI- JA INFOPROTSESSID osapoolte rolle, nende poolt kasutatavaid infosüsteeme, sisendid ja väljundid, osateenuste vahelist andmete liikumist ning peamisi tegevusi osateenust läbides. Teostatakse esmane mõjuanalüüs, kus kirjeldatakse MÕJUANALÜÜS sündmusteenuse kasutuselevõtuga kaasnevate muudatuste mõjusid, sh majanduslikke mõjusid peamiste osapoolte vaates. HALDUSMUDEL JA ARENDUSPLAAN Määrata lähtuvalt sündmusteenuste vastutajate maatriksist vastutajate rollid, sh sündmusteenuse omanik, vastutuse HALDUSMUDEL JA sisu ning ulatus, samuti kirjeldatakse sündmusteenuse VASTUTUSED käivitamise järgseid haldusega seotud vastutusi (nt klienditugi, teenuse rahastamine jm). OSATEENUSTE PAKKUJATE Kirjeldatakse sündmusteenuse osutamisega kaasnevaid VÕIMALIK UUS töökorralduslike muudatusi osateenuste pakkujate töös. TÖÖKORRALDUS Kirjeldatakse ja analüüsitakse sündmusteenuse osutamiseks vajalikku tehnilist arhitektuuri, mis sisaldab osutamises osalevaid infosüsteeme jm komponente, osateenuseid osutavaid põhisüsteeme, toetavaid süsteeme TEHNILINE ANALÜÜS JA ja vahetatavaid andmeid. Kirjeldatakse sündmusteenuse ARENDUSVAJADUSED teostamiseks vajalikud infosüsteemide arendusvajadused ning koostatakse arendusplaani ettepanek koos tööde prioriteetsuse, vastutaja, ajakulu ja hinnangulise maksumusega (€). Kirjeldatakse sündmusteenuse osutamisega seotud ÕIGUSAKTIDE ANALÜÜS JA õigusaktid ning nende muudatuse vajadused ja MUUDATUSETTEPANEKUD prioriteetsus. Kirjeldatakse ning analüüsitakse sündmusteenuse RISKID JA realiseerimise ja osutamisega kaasnevaid potentsiaalseid MAANDUSMEETMED riske ning pakutakse meetmed riskide maandamiseks. Lisa 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankedokumendi juurde Maksumuse esitamise vorm Tööde kogumaksumus (kogumaksumus ehk Töö maksumus kokku võrdub I etapi maksumus pluss II etapi maksumus). Nimetus ja etapi täitmise Tööde maht Tunnihind Maksumus Nr tähtaeg tundides eurodes eurodes (KMita ja KMiga) 1. I etapp 2 II etapp Töö maksumus kokku Pakkuja: Pakkuja volitatud esindaja nimi: Lisa 3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankedokumendi juurde Pakkuja teostatud projektide loetelu vorm 1. Tingimus: 1.1. Pakkuja esitab Hankija vormil (hankedokumendi Lisa 3) andmed riigihanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registri e-keskkonnas) eelneva viimase 36 kuu jooksul 2 (kaks) juriidilise isikuga sõlmitud lepingu kohta, mis on põhikohustuste ulatuses täidetud ja lõppenud, tööd on tellija/tellijate poolt vastu võetud ning 2 (kahe) esitatud lepingu maksumus kokku ilma käibemaksuta on vähemalt 70 000 eurot. Nimetatud lepingute ese on samaväärne hanke eseme objektiga (hankedokumendi lisa 1 punktiga 3 sarnase analüüsi teostamine). 2. Lepingud: Leping Pakkuja ja Projekti Projekti/hanke Lepingu Maksumus lepingu pealkiri ja objekti sõlmimise (km-ta ja pool/pooled riigihanke lühikirjeldus kuupäev, maksumus viitenumber tööde km-ga)* riigihangete läbiviimise registris periood ja (juhul kui lepingu esitatakse täitmise riigihanke kuupäev tulemusena põhikohustuste sõlmitud osas leping) 1. 2. 3. *Maksumused on esitatud eurodes. Lisa 4 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankedokumendi juurde TÖÖVÕTULEPING (projekt) Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija), ja xxx, registrikood xxxxx, asukoht xxxxxxx, a/a nr.xxxxxxxxx), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige xxx xxxxxxx (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled ja eraldi Pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi ja kohustusi lepingu objekti „Abiellumise ja abielu lahutamise sündmusteenuste analüüs“ (edaspidi Töö) teostamisel Täitja poolt. 1.2. Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ja selle lisadest, kuid Lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 1.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud lihthanke „Abiellumise ja abielu lahutamise sündmusteenuste analüüs“ (viitenumber xxxx) tulemusena ning vastavuses hanke alusdokumentidele ning Täitja edukaks tunnistatud pakkumusele. 1.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida Leping esindatava nimel ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 1.5. Mõisted Tellija ja Täitja hõlmavad kõiki Tellijaga või Täitjaga töö- ja teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse. 1.6. Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita Leping professionaalselt ja nõuetekohaselt. 1.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingule allakirjutamist. 1.8. Lepingu allakirjutamisel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu lisadeks järgmised dokumendid: Lisa 1 – Hanke alusdokumendid; Lisa 2 – Edukaks tunnistatud pakkumus (edaspidi Pakkumus); Lisa 3 – Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vorm (edaspidi Akt). 1.9. Leping rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015. a käskkirja nr 15-0329 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ alusel. 1.10. Tulemi märgistamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrusest nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“; 1.11. Töö on jaotatud kahte etappi (vastavalt hankedokumendi (edaspidi HD) punktile 2.3. ja HD Lisa 1 tehniline kirjeldus punktile 3) ning erinevates etappides teostatud Töö on vastavalt I etapi Tulem ja II etapi Tulem (edaspidi I etapi Tulem ja II etapi Tulem). 2. Lepingu objekt ja Töö teostamise tähtaeg 2.1. Lepingu objektiks on Töö, mida Täitja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu lisades toodud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on toodud Lepingu Lisas 1 (HD Lisas 1 tehniline kirjeldus). 2.2. Täitja teostab punktis 2.1 nimetatud Töö ja annab I etapi Tulemi ja II etapi Tulemi Tellijale üle hiljemalt 3 (kolm) kuud pärast Lepingu allkirjastamist. 2.3. Täitja annab Töö Tellijale üle etappide kaupa. I etapi Tulem (sh vahearuande, memod ja protokollid ja muu koostatud dokumentatsioon, vt lisaks HD punkte 6.2.3 ja 9.2 ning HD Lisa 1 tehniline kirjeldus punktid 3 ja 4) antakse üle pärast selle teostamist Pakkumuses esitatud ajagraafikust tuleneval tähtajal (Lisa 2) ning II etapi Tulem (sh lõpparuanne, protokollid, memod (ja muu koostatud dokumentatsioon) ning prototüüp (sh kõik Töö raames koostatud prototüübi failid sh näiteks css, html, disaini failid jne), vt lisaks HD punke 6.2.3 ja 9.2 ning HD Lisa 1 tehniline kirjeldus punktid 3 ja 4) punktis 2.2. sätestatud tähtajaks. 3. Tellija õigused ja kohustused 3.1. Tellijal on õigus: 3.1.1. nõuda Täitjalt Lepingu tingimustele vastavat ja tähtaegset Töö teostamist ning Töö üleandmist punkti 5 kohaselt; 3.1.2. kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Täitjalt Töö teostamise kohta informatsiooni; 3.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Täitja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest; 3.1.4. nõuda Täitjalt üks kord nädalas memo esitamist nädala jooksul teostatud Tööga seotud tegevuste ning järgmise nädala tööplaani kohta (memo esitamise aeg lepitakse Tellija ja Täitja vahel esimesel projekti avakohtumisel kokku); 3.1.5. nõuda Täitjalt Lepingu täitmisel korraldatavate koosolekute ja kohtumiste protokollimist ning protokollide esitamist Tellija ja projektiga seotud osapooltele kolme tööpäeva jooksul koosoleku toimumise päevast arvates; 3.1.6. nõuda vastavalt pakkumuses esitatud etappide jaotusele I etapi lõppedes Täitja poolt digiallkirjastatud lepingutingimustele vastavat I etapi Tulemit ning II etapi lõppedes Täitja poolt digiallkirjastatud lepingutingimustele vastavat II etapi Tulemit, mis on ühtlasi ka Tööde üleandmise ja vastuvõtmise aluseks; 3.1.7. nõuda Täitjalt Tööde teostamise käigu kohta täiendavaid selgitusi vastavalt punktis 3.1.2 sätestatule kahe nädala jooksul pärast Täitja poolt nii I etapi Tulemi kui ka II etapi Tulemi üleandmist Tellijale. 3.2. Tellija on kohustatud: 3.2.1. esitama või korraldama Täitjale juurdepääsu Töö teostamiseks vajalikele andmetele ja informatsioonile; 3.2.2. Täitja esitatud Töö üle vaatama ja Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral teatama sellest Täitjale kirjalikult mõistliku aja jooksul (hiljemalt 15 päeva jooksul) koos puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja äranäitamisega; 3.2.3. Täitja esitatud Töö vastu võtma kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ning Töö vastab Tellija esitatud lähteandmetele ja lepingutingimustele; 3.2.4. maksma Täitjale tasu Lepingu punktis 6 sätestatu kohaselt. 4. Täitja õigused ja kohustused 4.1. Täitjal on õigus: 4.1.1. nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 4.1.2. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja –vahendeid; 4.1.3. nõuda nõuetekohaselt teostatud ja Tellija heakskiidetud Töö (Tellija on allkirjastanud Akti ning Tellijal ei ole teostatud Tööde suhtes pretensioone) eest punktis 6 ettenähtud tasu. 4.2. Täitja on kohustatud: 4.2.1. teostama Töö professionaalselt ja vastavuses Lepingu tingimustele ning Tellija esitatud lähteandmetele ja tööülesandele; 4.2.2. lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta informatsiooni; 4.2.3. teatama Tellijale viivitamatult võimalikest viivitustest Töö teostamisel, samuti teavitama muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist; 4.2.4. Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel puudused Töös või esitama uue lepingutingimustele vastava Töö Tellija näidatud tähtaja jooksul; 4.2.5. säilitama kolmandate isikute ees täieliku konfidentsiaalsuse Töö teostamise käigus teatavaks saanud andmete ja informatsiooni kohta; 4.2.6. loovutama Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö üleandmisest Tellijale vastavalt lepingu punktile 2.2 ja 2.3. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele; 4.2.7. andma koos Lepingu objektiga Tellijale üle kõik varalised õigused Lepingu objektile ja kinnitama, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul kui kolmandad isikud esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitama Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud; 4.2.8. protokollima Lepingu täitmisel läbiviidavad koosolekud ja kohtumised ning esitama protokollid Tellijale ja seotud osapooltele kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku toimumisest. Täitja allkirjastab protokollid hiljemalt vastava etapi Tulemi üleandmisel; 4.2.9. koostama ja esitama iganädalaselt Hankijale kooskõlastamiseks memo nädala jooksul teostatud Tööga seotud tegevuste ning järgmise nädala tööplaani kohta; 4.2.10. tagama kõigile projekti osalevatele isikutele dokumentide ja koosolekumaterjalide haldamiseks ning tööde teostamiseks ühise Confluence projektikeskkonna; 4.2.11. esitama vastavalt pakkumuses esitatud etappide jaotusele ning käesoleva Lepingu punktidele 2.3. ja 3.1.6 Tellijale I etapi lõppedes I etapi Tulemi ning II etapi lõppedes II etapi Tulemi koos koondaruandega projekti lõpptulemitest, mis on ühtlasi ka Tööde vastuvõtmise ja üleandmise aluseks; 4.2.12. korraldama Töö teostamisel toimuvad koosolekud videosilla vahendusel, juhul kui riigis on välja kuulutatud eriolukord, mille tõttu on keelatud suuremad koosviibimised. Videokoosoleku platvorm peab olema tagatud Täitja poolt ning eelnevalt kooskõlastatud Tellijaga. 5. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 5.1. I etapi Tulem antakse üle pärast selle teostamist Pakkumuses esitatud ajagraafikust tulenevatel tähtaegadel (Lisa 2) ning II etapi Tulem punktis 2.2 sätestatud tähtajaks. 5.2. Koos vastava etapi Tulemiga esitab Täitja Lepingu Lisale 3 vastava digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi Akt), milles on märgitud asjakohane info, sh ülevaade teostatud töödest. Tellija allkirjastab Akti 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates Täitja digitaalselt allkirjastatud Akti esitamisest juhul, kui Tellijal ei ole Tööde suhtes pretensioone. 5.3. Tulemi Lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab Tellija konkreetsele puudusele Tulemis ja määrab selle kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja 10 tööpäeva jooksul, arvates digitaalselt allkirjastatud Akti esitamisest Täitja poolt. 5.4. Täitja peab Lepingu alusel loodava dokumentatsiooni Tellijale üle andma korrektselt vormistatuna ja elektroonselt koos Aktiga, kui Poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. 5.5. Koos vastava etapi Tööga esitab Täitja Lepingu Lisale 3 vastava digitaalselt allkirjastatud Akti, milles on märgitud asjakohane info: 5.5.1. etapi tegevused (sh maksumused ja tööde mahud tundides); 5.5.2. nimekiri esitatavatest dokumentidest; 5.5.3. Akti täitnud isiku nimi, allkiri ja kuupäev. 6. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 6.1. Lepingu kogumaksumus on xxx eurot, millele lisandub käibemaks xxx eurot, summa kokku xxx eurot. Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub käesolevas punktis esitatud tasus. 6.2. Tööde eest tasumine toimub Akti alusel. Täitja esitab arve Tööde eest tasumiseks pärast Akti kahepoolset allkirjastamist. Tööde eest tasutakse kahes etapis (sealjuures I etapi täitmise eest tasub Tellija 40% kogusummast ja II etapi eest 60% kogusummast): 6.2.1. I etapi tööde eest tasutakse pärast nende vastuvõtmist xxx eurot (lisandub käibemaks). 6.2.2. II etapi tööde eest tasutakse pärast nende vastuvõtmist xxx eurot (lisandub käibemaks). 6.3. Lepingust tulenevate maksete laekumise kohaks on Täitja esitataval arvel näidatud arveldusarve. 6.4. Tellija tasub teostatud Töö eest pärast Töö vastuvõtmist 21 päeva jooksul arvates Täitja esitatud arve kättesaamisest. 6.5. Täitja esitab arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve juhendile (https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija volitatud isik. 6.6. Tellija otsustab pärast I etapi Töö vastuvõtmist, kas Töö jätkamine on otstarbekas. Kui Tellija otsustab, et järgmise Töö etapiga ei jätkata, siis tasub Tellija Täitjale selle etapini tehtud tööde eest ja II etapi eest tasu ei maksta. 7. Vastutus 7.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. Täitja vastutab Lepingu rikkumise eest, kui I etapi Tulem või II etapi Tulem ei vasta Lepingus kokkulepitud nõuetele. 7.2. Juhul, kui Täitja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks Lepingus tellitud Tööd, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,5% Lepingu maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Täitjale Töö eest tasumisele kuuluvat summat. 7.3. Juhul, kui Täitja rikub muid Lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Täitjale rikkumise kõrvaldamiseks 10 tööpäeva. Kui Täitja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi kuni 30% Lepingu maksumusest. 7.4. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja Tellija heakskiidetud Töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 7.5. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate muude kohustuste täitmisest. 7.6. Täitja koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 6.1. nimetatud lepingutasu kahekordse summaga. 8. Konfidentsiaalsus 8.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustusi täites või juhuslikult, sealhulgas mitte edastama nimetatud teavet selleks õiguslikku alust mitteomavatele isikutele ning välistama juurdepääsu nimetatud teabele. 8.2. Täitja kohustub Lepingut täitma piisava ja korraliku hoolsusega, et ära hoida infoleke või kolmandate isikute andmete avalikuks saamine ning rakendama kõiki kohaseid õiguslikke võimalusi, et tööülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke jõupingutusi Lepingu täitmiseks, kahjude ennetamiseks ja ärahoidmiseks. 8.3. Pooled lähtuvad piisava ja korraliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste tasemest, mille kasutamist Lepingu täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on vastavuses avaliku huvi, hea tava ja hea usu põhimõttega. 8.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka pärast lepingu lõppemist või lõpetamist. 8.5. Iga punktides 8.1 ja 8.2 sätestatud konfidentsiaalsustingimuse rikkumise korral on Tellijal õigus nõuda Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses või kahju hüvitamise nõude asemel nõuda leppetrahvi tasumist 5000 eurot iga rikkumise toimumise eest. 9. Autoriõigused 9.1. Täitja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste varaliste õiguste loovutamise eest ja punktis 9.3 nimetatud õiguste eest sisaldub punktis 6.1. nimetatud tasus. 9.2. Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale autoriõiguse varalisi õigusi üle anda ning juhul, kui kolmas isik esitab Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud. 9.3. Tellijal on õigus kasutada Tööd igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada Tööd viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua Töö või selle osade olulises mahus töötlemise. Töö või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Täitjale. 9.4. Töö käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muud materjalid (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Täitja Tellijale üle peale Töö valmimist ning need kuuluvad Töö Tellijale. Täitja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 10. Vääramatu jõud 10.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 10.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist. 10.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust viivitamata teatama teisele poolele pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 11. Teabe vahetamine 11.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 11.2. Teade loetakse teisele poolele kättetoimetatuks, kui: 11.2.1. teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 11.2.2. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval); 11.2.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 11.3. Punktis 11.2. nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte Lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. 11.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 11.5. Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 12. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 12.1. Käesolev Leping jõustub pärast Lepingu ja Lepingu Lisade mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 12.2. Pooltel on õigus Lepingu muutmises kokku leppida üksnes kooskõlas riigihangete seaduses toodud reeglitega. 12.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või üles öelda juhul kui teine Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamise tähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui teine lepingupool ei ole Lepingu rikkumist kõrvaldanud 10 päeva jooksul arvates temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest. 13. Vaidluste lahendamine 13.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 13.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 13.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 13.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. 14. Muud sätted 14.1. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise Poole nõusolekuta. 14.2. Käesolev Leping on koostatud ühes eksemplaris, mis on kummagi Poole poolt allkirjastatud digitaalselt. 14.3. Täitja on teadlik, et Leping on avalik välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 15. Poolte volitatud esindajad 15.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja vastuvõtmisel on Mari Mägi, telefon 625 6412, e-post [email protected] 15.2. Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel on xxx, telefon xxx xxxx, faks xxx xxxx, e-post xxxx@xxxxxx 15.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 15.4. Juhul kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele koheselt kirjalikult. Poolte allkirjad: Tellija: Täitja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium xxxxxxx /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ando Leppiman xxxxxxxx kantsler juhatuse liige Lepingu Lisa 3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lihthanke Lepingu juurde Teostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt hanke nr xxx raames Teostatavate tööde nimetus: „Abiellumise ja abielu lahutamise sündmusteenuste analüüs“ Täitja üldandmed: Täitja ärinimi: Täitja registrikood: Täitja juriidiline aadress: Täitja poolse kontaktisiku nimi ja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber): Tööde kogumaksumus (moodustub allpool väljatoodud tööde maksumustest vastavalt pakkumusele): Nr Etapi tegevuste nimetus Tööde maht Tunnihind Maksumus eurodes tundides eurodes (KMita ja KMiga) 1. I etapp – 2. II etapp – Kokku Teostatud tööde kirjeldus: Tööd on teostatud täies mahus hanke viitenumber xxx raames ning vastavad hanke alusdokumentidele ja Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ tingimustele. Tellija volitatud esindajale anti üle järgmised andmefailid:  Kõik kirjalikud materjalid on koostatud eesti keeles. Lepingu täitmise raames läbi viidavad tegevused ja teostatud Töö (või ka I etapi Tulem ja II etapi Tulem) on tähistatud vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 12.09.2014 nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord1“. Poolte allkirjad: Tööde vastuvõtja Tööde üleandja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Mari Mägi Programmijuht Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001 Lisa 5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankedokumendi juurde Pakkumuste võrdlemine, hindamiskriteeriumid, nende osakaal, hindamine ning pakkumuse edukaks tunnistamine 1.1. Hindamiskriteeriumid (kokku 100 punkti): 1.1.1. Töö „Abiellumise ja abielu lahutamise sündmusteenuste analüüs“ 40 kogumaksumus (hõlmates hankedokumendi (HD) lisa 1 tehnilise kirjelduse punktis 3 esitatud tegevusi ja tulemeid, mis on teostatud HD lisa 1 tehnilist kirjeldust aluseks võttes) 1.1.2. Ülesandepüstitusest arusaamine Pakkuja koostatud projektiplaani põhjal 60 (projektiplaan sisaldab ka Tööde teostamist tutvustavat ülevaadet, mis on koostatud HD lisa 1 tehniline kirjeldus ja HD punkti 6.2.3 alusel), edaspidi projektiplaan 1.2.Hindamismetoodika kirjeldus: 1.2.1. I hindamiskriteeriumi puhul hinnatakse Töö kogumaksumust (vt punti 1.1.1). Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse Pakkumusele, mille HD Lisas 2 toodud Töö maksumus kokku on madalaim, teiste Pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama Pakkumuse maksumus” ÷ „hinnatava Pakkumuse maksumus” × 40. 1.2.2. II hindamiskriteerium puhul hinnatakse ülesandepüstitusest arusaamist Pakkuja koostatud projektiplaani (vt lisaks punkti 1.1.2) põhjal. Maksimaalselt on võimalik saada II hindamiskriteeriumi eest 60 väärtuspunkti. Hindamiskomisjoni liikmed hindavad iga esitatud projektiplaani eraldiseisvalt. 1.2.2.1.Punktide andmisel ülesandepüstitusest arusaamisele Pakkuja koostatud projektiplaani (vt lisaks punkti 1.1.2) põhjal lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 0 punkti Pakkuja ei ole aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) ei ole suures osas kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega. 20 punkti Pakkuja on aru saanud hanke ülesandepüstituse põhiosast, kuid Projektiplaanis kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) on vaid osaliselt kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega. 40 punkti Pakkuja on aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) on suures osas kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega. 60 punkti Pakkuja on täielikult aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) on täielikult kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega. 1.2.2.2.Hindamiskomisjoni liikmetelt saadud punktid II hindamiskriteeriumi eest summeeritakse ja leitakse aritmeetiline keskmine. Maksimaalselt on igalt hindamiskomisjoni liikmelt eraldi II hindamiskriteeriumi osas võimalik saada 60 punkti. Maksimaalselt on II hindamiskriteeriumi osas võimalik kokku saada 60 väärtuspunkti. 1.2.3. I ja II hindamiskriteeriumi väärtuspunktid summeeritakse ning edukaks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa on eelpool kirjeldatud arvutuste tulemusel kokku suurim. Võrdse arvu väärtuspunkte kogunud pakkumuste puhul osutub edukaks pakkumuseks I hindamiskriteeriumi (maksumus, punkt 1.1.1) eest enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Juhul, kui ka I hindamiskriteeriumi (maksumus, punkt 1.1.1) eest on võrdsed pakkumused saanud sama palju väärtuspunkte, siis selgub edukas pakkumus hindajate hääletuse tulemusel. 1.2.4. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim. Väärtuspunktide arvutamisel arvestatakse tulemused täpsusega 2 (kaks) kohta pärast koma. KÄSKKIRI 05.10.2020 nr 85 Lihthanke „Abiellumise ja abielu lahutamise sündmusteenuste analüüs“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 1, § 100, § 101 ja § 125 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017 käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada lihthange „Abiellumise ja abielu lahutamise sündmusteenuste analüüs“ (riigihanke objekti kood 72221000-0 „Ärianalüüsi nõustamisteenused“). Hanke eeldatav maksumus käibemaksuta jääb alla 35 000 euro. 2. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud lihthanke eest vastutavaks isikuks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) infoühiskonna teenuste arendamise osakonna (edaspidi ITAO) programmijuhi Mari Mägi. 3. Moodustan hankekomisjoni käskkirja punktis 1 nimetatud lihthanke korraldamiseks, sh pakkujatel kõrvaldamise aluste kontrollimiseks ja pakkujate kvalifitseerimiseks hankepassi alusel, pakkumuste vastavaks tunnistamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks ning edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassis esitatud kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel, järgmises koosseisus: 3.1. Komisjoni esimees Mari Mägi – MKMi ITAO programmijuht. Komisjoni liikmed: 3.2. Mari Käbi – Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik, tema nõusolekul; 3.3. Jaanus Valdmaa – MKM ITAO projektijuht. 4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud lihthanke alusdokumendid (lisatud). 5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud hanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Käskkirja lisa 1 Pakkuja kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimise tingimused 1. Kõrvaldamise alused 1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest Pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 2. Majanduslik- ja finantsseisund 2.1. Pakkuja viimase 3 lõppenud majandusaasta (mille kohta on riigihanke algamise ajaks esitatud majandusaasta kinnitatud aruanded) netokäive kokku hankelepingu esemele vastavas osas on vähemalt 70 000 EUR (KM-ta). Pakkuja esitab nimetatud tingimuse täitmise kohta kirjaliku kinnituse. 2.2. Pakkuja võib viimase 3 lõppenud majandusaasta kohta hankepassis esitatavate kinnituste seas esitada kinnituse 2019. a majandusaasta kohta, kui majandusaasta aruanne ei ole pakkumuse esitamise tähtpäevaks kinnitatud. Sellisel juhul esitab Pakkuja kinnituse 2019. majandusaasta kohta koostatud väljavõtte osas, mis kajastab netokäivet hankelepingu esemele vastavas osas. 2.3. Kui punktis 2.1 nõutud andmed ei ole Hankijale äriregistri kaudu kättesaadavad, esitab Pakkuja väljavõtte viimase 3 lõppenud majandusaasta (mille kohta on riigihanke algamise ajaks esitatud majandusaasta kinnitatud aruanded või teiste seas ka 2019. majandusaasta aruandest väljavõtte netokäibest, mis on kinnitatud allkirjaõigusliku isiku poolt) aruande kohta, mis kajastab kasumiaruannet ning netokäivet. Hankija aktsepteerib ka väljavõtet 2019. majandusaasta aruandest, mis tõendab ps 2.1 nimetatud netokäibe olemasolu. 3. Tehniline ja kutsealane pädevus 3.1. Pakkuja esitab Hankija vormil hankedokumendi Lisa 3 andmed riigihanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registri e-keskkonnas) eelneva viimase 36 kuu jooksul 2 (kaks) juriidilise isikuga sõlmitud lepingu kohta, mis on põhikohustuste ulatuses täidetud ja lõppenud, tööd on tellija/tellijate poolt vastu võetud ning 2 (kahe) esitatud lepingu maksumus kokku ilma käibemaksuta on vähemalt 70 000 eurot. Nimetatud lepingute ese on samaväärne hanke eseme objektiga (CPV kood 72221000-0 „Ärianalüüsi nõustamisteenused“). 3.2. Pakkuja esitab informatsiooni punktis 3.1 nimetatud lepingute kohta (hankedokumendi lisa 3 vormil). 4. Hankepass 4.1. Pakkuja märgib hankepassis, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse korral Pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid ja Pakkuja esitab hankepassi allkirjastamisega kinnituse, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata need dokumendid Hankijale esitada. 4.2. Pakkuja esitatud hankepass sisaldab märget selle kohta, kas Pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid on Hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi, identifitseerimisandmete ja vajaduse korral Pakkuja kinnitusega, et ta on nõus oma andmete väljastamisega. 4.3. Pakkuja esitab hankepassis kinnituse, et ta ei vasta ühelegi riigihangete seaduse § 95 lõikes 1 sätestatud tingimusele. 4.4. Pakkuja esitab hankepassis kinnituse, et ta vastab kõikidele hanketeates Pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud nõuetele. 4.5. Pakkuja (sh iga ühispakkumuses osaleja), kes on registreeritud väljaspool Eesti Vabariiki, esitab hankepassis kinnituse punktis 1.1 nimetatud asjaolude puudumise kohta. Edukas Pakkuja, kes on registreeritud väljaspool Eesti Vabariiki, esitab karistusregistri teate või eduka Pakkuja asukohariigi kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärse dokumendi. Edukas Pakkuja esitab asukohariigi pädeva ametiasutuse tõendi RHS § 95 lg 1 p 4 nimetatud asjaolu kohta. Kui eduka Pakkuja asukohariik ei väljasta nimetatud dokumente, võib edukas Pakkuja need asendada eduka Pakkuja või tema esindaja vande all antud tunnistuse või pädeva justiits- või haldusasutuse või notari või kutseala- või ametiliidu ees eduka Pakkuja asukohariigi õigusaktide kohaselt antud tunnistusega. Pakkuja: /allkirjastatud digitaalselt/ Käskkirja Lisa 2 HANKEDOKUMENT Lihthange Abiellumise ja abielu lahutamise sündmusteenuste analüüs Riigihanke objekti kood 72221000-0 „Ärianalüüsi nõustamisteenused“ Tallinn 2020 Sisukord 1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt ............................................................................... 3 2. Hankelepingu sõlmimine, maksumus ja tööde teostamise tähtaeg ..................................... 3 3. Pakkumuse ettevalmistamise juhised .................................................................................. 4 4. Teavitamine ja selgitused .................................................................................................... 4 5. Pakkumuste avamine .......................................................................................................... 5 6. Nõuded pakkumusele, pakkumuse esitamine ja vastavuse kontrollimine .......................... 5 7. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse lõpetamine................................... 7 8. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend........................................................................... 7 9. Hankelepingu sõlmimine, Töö tulemuste vastuvõtmine ja tasumine ................................. 7 10. Läbirääkimised .................................................................................................................... 8 11. Hankedokumendi lisad ........................................................................................................ 9 1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt 1.1. Hankija: käesoleva riigihanke lepingu esemeks oleva objekti Hankijaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM ja ka Hankija). Vastutavaks isikuks on MKM infoühiskonna teenuste arendamise osakonna programmijuht Mari Mägi, tel. 625 7412, e-post: [email protected] 1.2. Hankemenetluse liik: hankemenetlus viiakse läbi lihthankemenetlusena. 1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus. 1.4. Hankeleping rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015 käskkirja nr 15-0329 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ alusel, millega kehtestatakse meetme nr 12.3 „Avalike teenuste pakkumise arendamine“ tegevuse 12.3.2 „Abiellumise ja abielu lahutamise sündmusteenuste analüüs” raames toetuse andmise tingimused rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks. 1.5. Riigihanke lepingu esemeks on „Abiellumise ja abielu lahutamise sündmusteenuste analüüs“ tellimine (edaspidi Töö). 1.6. Hankelepingu eseme täpsem kirjeldus on toodud hankedokumendi (edaspidi HD) lisas 1 tehniline kirjeldus. 2. Hankelepingu sõlmimine, maksumus ja tööde teostamise tähtaeg 2.1. Hankeleping sõlmitakse eduka pakkumuse esitanud Pakkujaga, kellel puuduvad hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja kes vastab kvalifitseerimise tingimustele hankepassis esitatud kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel. Pakkumuse maksumus esitatakse eurodes käibemaksuta ja käibemaksuga maksumuse esitamise vormil HD lisa 2. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. 2.2. Pakkumuse eeldatav maksumus jääb alla 35 000 euro käibemaksuta. 2.3. Pakkuja esitatud pakkumuses on kirjas, millised Töö tegevused kuuluvad I ja II etappi. Pakkuja esitatud Töö tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise alused peavad olema põhjendatud (põhjendatust arvestatakse ka pakkumuse hindamisel). Pakkuja peab pakkumuse koostamisel ning tegevuste jagamisel I ja II etappi arvestama, et I etapi täitmise eest tasub Hankija 40% kogusummast ja II etapi eest 60% kogusummast. I etapis teostatud Töö tegevused moodustavad I etapi Tulemi ja II etapis teostatud Töö tegevused moodustavad II etapi Tulemi. 2.4. Tööde teostamise aeg on 3 kuud arvates lepingu sõlmimisest. 3. Pakkumuse ettevalmistamise juhised 3.1. Pakkumuste esitamine: 3.1.1. Käesolevaga teeb Hankija Pakkujatele ettepaneku esitada pakkumus vastavalt hanke alusdokumentidele. 3.1.2. Pakkumuse esitamine vastuseks hanke alusdokumentidele tähendab Pakkujale nõustumist kõigi hanketingimustega ja reeglitega, millised on tehtud teatavaks hanke alusdokumentides. 3.1.3. Pakkumus peab vastama hanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu hanke alusdokumentides nõutud mahus. 3.1.4. Ühispakkumuse esitamise korral peab pakkumuses sisalduma kinnitus, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. 3.1.5. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud Pakkuja võtab endale kohustuse ning vastutuse Töö teostamiseks kooskõlas hanketingimustega ning tema poolt esitatud pakkumusega. 3.1.6. Hindamiskriteeriumid ja hindamise metoodika on toodud HD lisas 5. 3.1.7. Alternatiivsed lahendused ei ole lubatud. 3.2. Juhend pakkumuse vormistamiseks, märgistamiseks ja esitamiseks. 3.2.1. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema eesti keeles. Kõik võõrkeelsed dokumendid peavad olema vormistatud trükitult ning eesti keelde tõlgitud, kusjuures tõlge peab vahetult järgnema originaalile. 3.2.2. Pakkumus peab olema digitaalselt allkirjastatud Pakkuja seadusjärgse või volitatud esindaja poolt. 3.2.3. Pakkumus peab olema esitatud PDF formaadis digitaalselt allkirjastatuna. Pakkumused tuleb esitada elektroonselt e-riigihangete keskkonda (https://riigihanked.riik.ee, edaspidi e-RHR). 3.2.4. Pakkumuse esitamise tähtaeg on märgitud riigihangete e-registris. 3.2.5. Pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist e-riigihangete keskkonda pakkumust esitada ei saa. 3.2.6. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on Hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada. 4. Teavitamine ja selgitused 4.1. Hanketeate ja hanke alusdokumentide sisu kohta saab selgitusi ainult kirjalikul pöördumisel läbi riigihangete registri „Teabevahetus“ töölehe. Pöördumine tuleb vormistada eesti keeles. 4.2. Hankija vastab HD punktis 4.1. nimetatud pöördumistele 3 tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates, riigihangete registri e-keskkonna kaudu. 4.3. Hankija võib teha hanke alusdokumentides muudatusi vastavalt RHS §-le 81, teave nimetatud muudatuste kohta saadetakse vaid neile hankemenetlusest huvitatud isikutele, kes on registreerunud hanke alusdokumentide väljavõtmisel. 4.4. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate Hankijale üleandmise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus. 4.5. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud kuni hankelepingu sõlmimiseni. 4.6. Pakkuja peab hoidma oma pakkumuse jõus vähemalt 3 kuud. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast. 4.7. Kõikidest hankemenetluses tehtud otsustest teavitatakse Pakkujaid riigihangete registri kaudu viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. 5. Pakkumuste avamine 5.1. Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt riigihangete registri töökeskkonnas märgitud tähtajal. 6. Nõuded pakkumusele, pakkumuse esitamine ja vastavuse kontrollimine 6.1. Pakkuja esitab pakkumuses vähemalt: 6.1.1. Pakkuja ajakohastatud kinnitusi sisaldava hankepassi esialgse tõendina Pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise, tema kvalifitseerimise tingimustele vastamise kohta; 6.1.2. pakkumuse maksumuse vastavalt maksumuse esitamise vormile (HD lisa 2); 6.1.3. tööd teostavate spetsialistide CV-d, sertifikaatide koopiad (sertifikaatide olemasolul) ja allkirjastatud kinnitused; 6.1.4. projektiplaani, mis sisaldab mh tööde teostamist tutvustavat ülevaadet (koostatud HD punkti 6.2.3 ja HD lisa 1 tehniline kirjeldus alusel). 6.2. Nõuded pakkumusele ja pakkumuste vastavuse kontrollimine: 6.2.1. Pakkuja peab tagama Töö teostamise vähemalt allpool toodud nõuetele vastava kvalifikatsiooniga spetsialistide poolt: 6.2.1.1. projektijuht – vähemalt 2-aastane töökogemus projektijuhina HD lisa 1 (tehniline kirjeldus) punktides 2 ja 3 sarnastes analüüsiprojektides; 6.2.1.2. ärianalüütik – vähemalt 2-aastane töökogemus ärianalüütikuna HD lisa 1 punktides 2 ja 3 sarnastes analüüsiprojektides; 6.2.1.3. teenusedisainer/kasutatavuse ekspert – vähemalt 2-aastane töökogemus teenusedisainerina/kasutatavuse eksperdina HD lisa 1 punktides 2 ja 3 sarnastes analüüsiprojektides. 6.2.1.4. punktides 6.2.1.1 ja 6.2.1.2 toodud spetsialistide rollid võivad olla täidetud sama isiku poolt; 6.2.1.5. punktides 6.2.1.1 ja 6.2.1.3 toodud spetsialistide rollid võivad olla täidetud sama isiku poolt; 6.2.2. Pakkuja esitab nimetatud nõuetele vastavuse tõendamiseks Tööd teostavate spetsialistide CV-d ja eelnimetatud spetsialistide poolt allkirjastatud kinnitused, et vastavad spetsialistid on nõus käesolevas hankes osalema. 6.2.3. Pakkuja esitab Töö tegevuste läbiviimise detailse ja loogilise ülesehitusega kirjelduse (sh tööde teostamist tutvustav ülevaade), mis peab vastama järgmistele tingimustele: 6.2.3.1. Pakkuja esitab I etapi Tulemi ja II etapi Tulemi (vastavalt HD punktile 2.3, 9.4, 9.6 ja 9.7, HD lisa 1 tehniline kirjeldus punktidele 3, 4 ja 5 ning Lepingu punktidele 2.1 ja 2.3) saavutamise metoodika ning teostatava Töö ja Töö tegevuste kirjelduse ning selgitab arusaama hanke eesmärgist (vaata lisaks HD Lisa 1 tehniline kirjeldus lisasid 1.1 ja 1.2), mis põhjalikult, selgelt ja struktureeritult kajastavad seatud eesmärkide saavutamiseni ja hankelepingu tingimustele vastavate tulemiteni viivat protsessi, Pakkuja visiooni koostööst Hankijaga. Pakkuja esitab oma ettepaneku koos metoodika valiku põhjendustega, kuidas soovitud eesmärgini jõuda, ning miks on valitud metoodika sobivaim eesmärgi saavutamiseks. Kõik kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud. Pakkuja kirjeldab detailselt Töö edukat teostamist toetavaid tegevusi. Pakkuja esitatud pakkumuses on kirjas, millised Töö tegevused kuuluvad I ja II etappi. Töö tegevused jaotatakse kaheks selgelt eristatavaks etapiks ning etappide ja tegevuste lõikes peab olema välja toodud kavandatava etapi või tegevuse maksumus. Iga etapi juures peab tegevuste lõikes kirjeldama Pakkuja ja Hankija rolli ning tooma välja tegevuste lõikes töömahu (tundides) igas etapis (vt lisaks HD punkt 2.3). 6.2.3.2. Pakkuja selgitab projektiplaanis hankelepingu täitmisel kasutatavate spetsialistide tööjaotust ja koormust (tundides). Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda. Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda hanketingimustes kirjeldatud I ja II etapi tulemi saavutamiseks ning projektiplaani elluviimiseks läbi rollide ja vastutuse isikulise jaotuse, kus on välja toodud ka I etapi ja II etapi Tulemi realiseerimise peavastutaja ja kaasvastutajad. Pakkuja meeskonna suurus, koosseis ja rollide jaotus peab olema ülesande täitmiseks optimaalne. 6.2.3.3. Projektiplaanis peab Pakkuja välja tooma, millist sisendinfot on vastava Töö etapi teostamisel vaja ning millised on I etapi Tulemi ja II etapi Tulemi saavutamiseks valminud dokumendid ja tulemid. Lisaks tuleb esitada Töö käigu ja Töö I ja II etapi tulemi dokumenteerimise põhimõtted. 6.2.3.4. Töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peab olema realistlik ning sisaldama tegevuste jaotust nädalate kaupa. Töö ajakavas on arvestatud Töö vastuvõtmise tähtajaga. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega. 6.2.3.5. Pakkuja kirjeldab Pakkuja projektijuhtimise, kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmeid ning põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele. 6.2.4. Hankija kontrollib hankepassis toodud kinnituste alusel kvalifitseeritud Pakkujate esitatud pakkumuste vastavust hanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 6.2.5. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja hanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. 6.2.6. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest. 6.2.7. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 7. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse lõpetamine 7.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui: 7.1.1. kõigi vastavaks tunnistatud pakkumustes esitatud Töö maksumus ületab Töö eeldatava maksumuse; 7.1.2. hankemenetluse toimumise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. 7.2. Hankija ei kanna vastutust Pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. 7.3. Kui kõigi Pakkujate esitatud Töö teostamise kava ei ole realiseeritav Töö 3-kuulises ajaraamis, võib Hankija kuulutada hanke nurjunuks. 8. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend 8.1. Pakkumuse maksumus esitatakse HD lisas 2 esitatud vormil. 8.2. Pakkumuses esitatud hinnad väljendatakse eurodes. 8.3. Tööde maksumus esitatakse koos muude asjakohaste maksudega, ilma käibemaksuta ja ka koos käibemaksuga. 8.4. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. Töö teostamisega seoses ei tohi Pakkuja Hankijalt nõuda muid tasusid täiendavalt HD lisas 2 toodud vormil esitatutele. 8.5. Juhul, kui Töö vajab Pakkuja Tööks mingeid täiendavaid litsentse, sertifikaate vms, siis need hangib Pakkuja ning lisab litsentsi/litsentside, sertifikaadi/sertifikaatide vms hinna maksumusele ning esitab Pakkumuses. 8.6. Valuutakursside, kauba tootjahinna muutumine või muud tegurid hinda ei mõjuta. 9. Hankelepingu sõlmimine, Töö tulemuste vastuvõtmine ja tasumine 9.1. Lihthanke tulemusena sõlmitakse hankeleping (vaata lisaks HD lisa 4 töövõtulepingu projekt). 9.2. Töö ja Töö tegevused on jagatud vastavalt HD punktile 2.3 ning Pakkuja esitatud pakkumusele kahte etappi: I etapp ja II etapp. 9.3. Tööde eest tasutakse vastavalt HD Lisa 4 punktile 6.2. 9.4. Pakkuja annab Töö Hankijale üle etappide kaupa. I etapi Tulem antakse üle pärast selle teostamist edukaks tunnistatud pakkumuses esitatud ajagraafikust tulenevatel tähtaegadel. Koos I etapi Tulemiga esitab Pakkuja hankelepingu lisale 3 vastava digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti. II etapi Tulemi esitab Pakkuja Hankijaga sõlmitud hankelepingu punktis 2.2 sätestatud tähtajaks. Koos II etapi Tulemiga esitab Pakkuja hankelepingu lisale 3 vastava digitaalselt allkirjastatud üleandmise- vastuvõtmise akti. 9.5. Hankija otsustab pärast I etapi Tulemi vastuvõtmist, kas Töö teostamisega jätkamine on mõistlik. Kui Hankija otsustab, et Töö järgmise etapiga ei jätkata (peale I etappi), siis hankeleping lõpetatakse (Hankija tasub Pakkujale I etapis tehtud Töö eest ja II etapi eest tasu ei maksta). 9.6. Enne I etapi Tulemi vastuvõtmist ja selle eest tasumist (vastavalt HD punktidele 6.2.3 ja 9.3, Lepingu punktidele 2.1 ja 2.3 ning HD lisa 1 tehniline kirjeldus punktidele 3; 4 ja 5), peab MKMi juhtrühm olema kinnitanud, et I etapi Tulem vastab lähteülesandele. 9.6.1. I etapi Tulem koosneb vahearuandest, memodest, protokollidest ning muust projekti raames koostatud dokumentatsioonist. 9.7. Enne II etapi Tulemi vastuvõtmist (vastavalt HD punktidele 6.2.3 ja 9.2, Lepingu punktidele 2.1 ja 2.3 ning vastavalt HD Lisa 1 punktidele 3 ja 4) ja selle eest tasumist peab Hankija olema kooskõlastanud II etapi Tulemi MKMi projekti juhtrühmaga ja kinnitanud, et II etapi Tulem vastab lähteülesandele. 9.7.1. II etapi Tulem koosneb lõpparuandest, protokollidest, memodest (sh muu koostatud dokumentatsioon) ning loodud prototüübist (sh kõik Töö raames koostatud prototüübi failid, näiteks css, html, disaini failid jne). 10. Läbirääkimised 10.1. Hankija jätab endale õiguse pidada pakkujatega läbirääkimisi. 10.2. Hankija otsustab pärast pakkumuste esitamist, kas algatada läbirääkimised või läbirääkimisi mitte korraldada. 10.3. Läbirääkimiste käigus toimub pakkumuste kohandamine hanketingimustele vastavaks, muutmata hanke alusdokumentides sätestatud tingimusi: täpsustatakse Töö ajakava, tegevusi, pakkumuse maksumust. 10.4. Vajadus läbirääkimisteks otsustatakse 15 tööpäeva jooksul pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ning pakkujatele esitatakse läbirääkimiste kava (juhul, kui need korraldatakse) hiljemalt 15. tööpäeval pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. Hankija peab läbirääkimisi kõigi kvalifitseeritud pakkujatega, kelle pakkumus on vastavaks tunnistatud. Hankija lepib pakkujatega kokku läbirääkimiste aja. 10.5. Läbirääkimistel peavad osalema vähemalt kvalifitseeritud pakkuja nimetatud kontaktisik ja pakkujat põhikirja või volituse alusel esindav allkirjaõiguslik isik. 10.6. Läbirääkimised toimuvad Hankija juures aadressil Suur-Ameerika 1, Tallinn ja/või elektroonselt (e-post, Skype, videokonverents). 10.7. Läbirääkimisi juhib Hankija. Läbirääkimiste lõppedes vormistab Hankija läbirääkimiste kohta protokolli. 10.8. Peale läbirääkimisi esitab Hankija Pakkujale mõistliku aja jooksul pakkumuse täpsustamise ettepaneku, mis on pakkujale aluseks kohandatud pakkumuse koostamiseks. Kohandatud pakkumus tuleb esitada Hankija poolt määratud tähtajaks. 11. Hankedokumendi lisad Lisa 1 Tehniline kirjeldus Lisa 2 Maksumuse esitamise vorm Lisa 3 Pakkuja teostatud projektide loetelu vorm Lisa 4 Töövõtulepingu projekt Lisa 5 Pakkumuste võrdlemine, hindamiskriteeriumid, nende osakaal, hindamine ning pakkumuse edukaks tunnistamine
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel