Ettepanekud

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122 [email protected] [email protected] Meie: 05.10.2020 nr KA-JUH-13/267 Ettepanekud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule Käesolevaga esitab Eesti Energia AS oma ettepanekud ehitusseadustiku (EhS) ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (eelnõu). Eelnõuga sätestatakse uus regulatsioon, millega võimaldatakse riigil endal teostada merre ehitamise hoonestusloa ettevalmistavaid tegevusi sh meretuulepargi arendamiseks ning esitada need alad avalikule konkursile, mis riigile võimaluse maksimeerida hoonestusloa andmisel saadav tulu. Juhime tähelepanu, et selline eeldus ei ole senist rahvusvahelist turupraktikat arvestades põhjendatud. Euroopas on meretuuleparkide riigi poolse eelarenduse ja oksjonile viimise mudelit kasutatud (näiteks Hollandis, Saksamaal, Suurbritannias, Taanis), kuid seda on alati tehtud koos taastuvenergia vähempakkumisega. See tähendab, et pakkumise objektis on taastuvenergia toodangule makstav subsiidium, mitte arendajate poolt riigile makstav tasu mereala hoonestusõiguse eest. Kusjuures riigid on taoliste merealade eelarenduste teostamiseks pidanud eelnevalt tegema märkimisväärseid investeeringuid (KMH, ausuuringud, loamenetlused, projekteerimised) ning on lisaks kandnud võrguühenduse rajamise kulu. Nimetatud oksjonite tulemusel on üksikutel juhtudel parimad pakkumised olnud nn 0-subsiidiumiga st. arendaja ei küsi taastuvenergia tootmise eest riigilt toetust. Samas on juba täna Eestis kehtivad hoonestustasud 4- 12 korda kõrgemad võrreldes näiteks Poola ja Lätiga. Eelnõu kohaselt täiendatakse seadust regulatsiooniga, mis võimaldab riigil endal teostada merre ehitamise hoonestusloa ettevalmistavaid tegevusi meretuulepargi, vesiviljeluse jm arendamiseks ja esitada need alad avalikule konkursile. Eelnõu koostajad on selgitanud, et riigi huvi ei ole piirata nõudeid või võimalusi ettevõtjatele, kuid riigil peab olema iseotsustamise võimalus konkreetsete alade ja majandustegevuste osas. Eelnõu kohaselt riiki esindav asutus hakkab esitama merealadele meretuuleparkide hoonestusloa taotlusi. Seletuskirja kohaselt võiks selleks asutuseks olla ka Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium. Eelnõusse on sisse kirjutatud huvide konflikt, sest energiaturgude valdondi juhtiva ja reguleeriva asutuse ülesandeks ei peaks olema meretuuleparkide arendamine. Leiame, et ehitusseadustikus: EESTI ENERGIA AS Lelle 22, 11318 Tallinn Reg. kood 10421629 Tel 465 2222 [email protected] Faks 465 2200 www.energia.ee 1. EhS § 8 ohutuse põhimõtte muutmine on ebavajalik ning on vastuolus ehitusseadustiku aluspõhimõtetega 1.1. EhS § 8 teine lause nimetab õigushüved, mis kuuluvad ohutuse mõiste alla. Eelnõuga soovitakse lisaks inimesele, varale ja keskkonnale täiendada õigushüvede nimekirja riigi julgeolekuga, elutähtsa teenuse toimepidevusega, riigiside toimimisega ja riigikaitseobjektiga. 1.2. Leiame, et eelnõuga kavandatavad muudatused EhS § 8 on ebavajalikud, vastuolus EhS aluspõhimõtetega ja sisu poolest ebaselged. 1.3. EhS reguleerib igasugust ehitamist ning ohutuse põhimõte peaks hõlmama neid õigushüvesid, millel on kokkupuude suurema osa ehitustegevusega. Olukorrad, kus ehitamine omab vahetut kokkupuudet riigi julgeolekuga, elutähtsa teenuse toimepidevusega, riigiside toimimisega või riigikaitseobjektiga, on erandlikud. Ei saa pidada mõistlikuks olukorda, kus iga ehitaja ja ehitustöö tellija peab olema teadlik kõikidest riigi julgeolekust või elutähtsa teenuse osutamisest tulenevate riigi huvidega ja õiguslike piirangutega. Ehitusseadustiku eesmärk ei ole teenida riigi julgeoleku huve. Riigi julgeoleku ja elutähtsa teenuse toimivuse tagamine on antud kindlate riigiasutuste (Kaitseministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) pädevusse, kes saavad oma huve esindada ehitusloa menetluse raames. On oluline ka märkida, et ehitise asukoht, mis mõjutab enim riigikaitselisi huve ning elutähtsa teenuse toimivust, määratakse planeeringus, mille tõttu ei ole eesmärgipärane sätestada EhS-s riigile ulatuslikud võimalused sekkuda ehitustegevuse korraldusse riigi julgeoleku huvidest lähtuvalt. Märgime ka, et kehtiva EhS § 8 nimetatud õigushüvedest nähtub, et ehitis ei tohi avaldada vahetut ohtu. Ainuüksi asjaolu, et ehitis häirib teatud määral riigi ülesannete täitmist, ei muuda ehitist vahetult ohtlikuks. 1.4. Riigiside mõistet ei ole õigusaktides sätestatud ning tegemist ei ole iseenesest mõistetava terminiga. Kuigi eelnõu seletuskiri viitab elektroonilise side seadusele, kasutatakse mõistet „riigiside“ üksnes selle seaduse 91. peatüki pealkirjana. Sellest ei järeldu, mida riigiside tähendab ning milliste piirangutega peaks sealjuures ehitusloa taotlejad täpselt arvestama. Kuna riigiside mõiste ei ole selge, oleks selle seadmine ehitusseadustiku üheks põhiväärtuseks ning sellest tulenevate ehitusele piirangute seadmine vastuolus õigusselguse põhimõttega. 1.5. EhS § 8 on nimetatud abstraktsed õigushüved. Riigikaitseobjekt ei ole iseseisev õigushüve, vaid teatud ehitiste liik, ega sobitu olemuselt EhS § 8 sätestatud loetellu. Riigikaitseobjektid on hõlmatud riigi julgeoleku mõistega ega vaja iseseisvat väljatoomist. 2. Uue aluse lisamine ehitusloa andmisest keeldumiseks, ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks ja kasutusloa andmisest keeldumiseks on ebavajalik 2.1. Eelnõu EhS § 44 punkt 101, EhS § 46 lg 1 p 3 ning EhS § 55 lg 81 lisavad EhS-i uue aluse („oht varale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile“) ehitusloa andmisest keeldumiseks, ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks ning kasutusloa andmisest keeldumiseks. 2 2.2. Leiame, et nimetatud aluse lisamine ei ole järgmistel põhjustel õigustatud. Kehtiv EhS ei kasuta mõistet „kaasnev oht“, v.a. EhS § 132 lg 3 p 1, kus mõistet „oht“ kasutatakse korrakaitseseaduse tähenduses. On oluline märkida, et ohutuse põhimõttel EhS § 8 on autonoomne tähendus võrreldes korrakaitseseadusega (ehitusseadustiku seletuskiri, lk 17). Seega tuuakse EhS sisse täiendav ehitusloa keeldumise alus, millel puudub rakendus- ja kohtupraktika. Eelnõu seletuskirjas puudub piisav põhjendus, miks on nimetatud aluse loomine vajalik. Kuna nimetatud aluse sissetoomine tekitab õiguslikku ebaselgust ega ole objektiivselt põhjendatud, palume jätta EhS nimetatud muudatus eelnõust välja. Seletuskirjas viidatakse, et erinevalt keskkonnamõjust ei ole mõju julgeolekule võimalik leevendada. Selline järeldus ei ole õiguslikult põhjendatud. Ehitusseadustiku seisukohast ei oma julgeolek prioriteeti teiste õigushüvede ees ning julgeoleku huve tuleb alati kaaluda muude huvide suhtes, sh ettevõtlusvabaduse suhtes. 2.3. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine on äärmuslik meede, kuna ehitusloa andmise hetkeks on eeldatavalt läbitud ehitusloa andmise menetlus, sh on ehitusluba kooskõlastatud asjaomaste asutustega. Ehitusloa andmisel tekib taotlejal õiguslik ootus ehitusloa kehtivuse suhtes. Kehtiv EhS näeb ette kohustuslikus korras ehitusloa kehtetuks tunnistamise ehitisprojekti olulise muutmise või kui ehitusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid oluliselt ehitusloa andmise otsustamist. Eeldatavalt on seega võimalik mõju „varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile“ tuvastatud ehitusloa andmise menetluses. Olukorras, kus nimetatud asjaolud on ilmnenud ehitusloa taotlejast sõltumatult, ei ole proportsionaalne näha ette kohustuslikus korras ehitusloa kehtetuks tunnistamise. Ükski nimetatud asjaoludest ei ole absoluutne väärtus, vaid ehitusloa kehtetuks tunnistamisel tuleb hinnata ka ehitusloa omaniku huve ehitusloa kehtima jäämise suhtes. 2.4. Eelnõu seletuskirjas on muudatuse erinevust põhjendatud nii, et „julgeoleku ohu puhul ei piisa üksnes mõjude leevendamisest, vaid peab olema võimalik kasutusele võtta meetmed, mis julgeoleku ohu kõrvaldavad, kui see ei ole võimalik, keeldutakse ehitusloa andmisest.“ Palume eelnõu koostajatel seletuskirjas täpsustada ja selgitada, kes ja mille alusel otsustab, kas leevendusmeetmed on sellised, mis julgeolekuohu kõrvaldavad? Nt tuuleparkidel võib olla või on mõju radarisüsteemidele. Kui uuringute põhjal selgub, et mõju on siiski süsteemile tervikuna väheoluline, kas see tähendab siiski julgeolekuohtu? 3. EhS § 44 p 13 muudatus on ebavajalik 3.1. Eelnõuga muudetakse EhS paragrahvi 44 ja täiendatakse seda punktiga 13 nii, et pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui samale asukohale või selle vahetusse lähedusse on antud või menetletakse ehitusluba, mis annab õiguse ehitada olemuselt sarnast ehitist või objekti, kui nende lubade koos realiseerimine ei ole võimalik. Kui samale asukohale esitatakse oma olemuselt sarnane ehitusloa taotlus, siis enne uue loa andmist tuleb eelmine luba kehtetuks tunnistada. Palume selgitada ja täiendada vastavalt eelnõu seletuskirja, mida tähendab olemuselt sarnane ehitusloa taotlus. Kas see on ühel territooriumil ühe tööstusobjekti eriosade ehitamine või täpselt samasse kohta sama sisuga loataotluse esitamine? Näiteks on üsna tavapärane, et tööstusobjektide laiendamise puhul väljastatakse samaaegselt samale alale olemuselt sarnaseid ehituslube. See on vajalik selleks, et osade kaupa kasutusloa andmine on 3  eriosa töövõtjale ja ka omanikule töö lõppenuks tunnistamiseks vajalik ja kuna tööstusobjektide ehitus kestab mitu aastat, siis ei ole mõistlik oodata ehitise eriosa vastuvõtmisega kasutusloa andmiseni. 4. EhS § 1131 rikub võrdse kohtlemise printsiipi 4.1. Eelnõuga lisatakse EhS § 1131 lg 7 – „Riik võib taotleda hoonestusluba eesmärgiga koormata avaliku veekogu ehitisega ja selle teenindamiseks vajalike rajatistega“. Palume selgitada, kuidas tagatakse teiste arendajate võrdne kohtlemine võrreldes riigiga. Kas eelnõu kohaselt on tagatud, et arendataval tuulepargi alal on keskkonnamõju hindamine tehtud sellise täpsusega, mis on piisav ka tuulepargi ehitamiseks (näiteks ehitusloa keskkonnamõju hindamine on väga detailse täpsusastmega) ja kuidas tagatakse investeeringu mõistlik maksumus, tuulikute arv, lubatud tehnilised parameetrid, tuulikute asukohad jms, mida on vaja teada nt ehitusloa andmiseks? Eelnõust tuleneb, et hoonestusloa andmisel määrab riik, et ehitusega tuleb alustada 3 aasta jooksul hoonestusloa andmisest, samal ajal tuleb ehitusloa andmisel kaaluda keskkonnamõjude hindamist. Juhul, kui ehitusloa menetluses keskkonnamõjude hindamine algatatakse, võib vastav menetlus ja uuringud kesta kauem kui 3 aastat ja hoonestusluba võidakse tunnistada kehtetuks. Ehitusloa saamise eelduseks on vähemalt ka tuulepargi eelprojekt, mis omakorda tähendab vastavaid ehitustehnilisi uuringuid, mis erinevad oluliselt keskkonnauuringutest nii olemuselt kui ka maksumuselt. Kuna ainult hoonestusluba ei taga ehitamisõigust, siis peaks enampakkumisele panema hoonestusloa koos väljaarendatud eelprojektiga, sest ainult siis on võimalik alustada koheselt ehitusloa taotlemisega. 5. Kinnituse nõudmine ehitise rahastamiseks vajalike finantseerimisallikate ja kaasfinantseerijate kohta hoonestusloa taotlemise etapis on ebaproportsionaalne 5.1. Eelnõu § 1132 lg 2 p 9 kohaselt peab hoonestusloa taotleja esitama juba hoonestusloa taotlemisel teabe finantsallikate osas, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehituse valmimine ja hilisem kasutamine. Tuleb märkida kas rahastamine toimub hoonestusloa taotleja omavahenditest, laenu toel või investori kaasamisel. Laenu võtmisel tuleb esitada andmed laenu andja kohta. Investori kaasamisel tuleb esitada ka andmed investori kohta. 5.2. Palume selgitada, miks riik küsib nii varajases staadiumis, kui hoonestusloa taotluse esitamine, tõendeid finantseerimise võime, mida ei saa objektiivselt ega võrreldavalt hinnata, kohta. Arendajad ei sõlmi laenulepinguid enne konkreetse ehituse õiguse saamist. Tuleb arvestada, et hoonestusloa menetlus võib võtta aastaid (näiteks on mõni hoonestusloamenetlus kestnud enam kui 10 aastat), siis ei ole hoonestusloa taotlemise etapis selline nõue põhjendatud. Lisaks plaanitakse käesoleva eelnõuga sätestada, et riigi julgeoleku vaatest olulisi tegureid võib ka hiljem hinnata ja võimalus arendus keelata (nt ehitus- või kasutusluba mitte väljastada). Kinnitust ehitise rahastamiseks vajalike finantseerimisallikate ja kaasfinantseerijate kohta saab küsida enne ehitusloa väljastamist. 5.3. Teeme ettepaneku sõnastada EhS § 1132 lg 2 p 9 järgmiselt: 4  „9) kinnitusehitise rahastamiseks vajalike finantseerimisallikate ja kaasfinantseerijate kohta juhul, kui taotlejal on asjakohane informatsioon;“. 6. EhS § 1132 lg 3 on sisutühi ja ebavajalik 6.1. Eelnõu EhS § 1132 lg 3 kohaselt kui seaduses on hoonestusloa omaja suhtes kehtestatud lisanõuded, tuleb taotlusele lisada nimetatud nõuetele vastavust tõendavad dokumendid. Samasisuline säte sisaldub hetkel veeseaduse § 218 lõikes 3 ning lisanõuded hoonestusloa taotleja suhtes on kehtestatud elektrituruseaduse § 922, mis tunnistatakse eelnõuga kehtetuks. Seega ei jää väljaspool ehitusseadustikku täiendavaid nõudeid hoonestusloa taotlejale. Kuna selliseid nõudeid tegelikult pole, ei teeni käesolev säte sisulist eesmärki ja tuleb eelnõust eemaldada. 7. EhS § 1133 lg 2 tuleb täiendada otsuse tegemise tähtajaga 7.1. Eelnõu kohaselt lisatakse EhS § 1133 lg 2, millele vastavalt pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse pärast asjaomaselt asutustelt arvamuse saamist. 7.2. Teeme ettepaneku sõnastada EhS § 1133 lg 2 järgmiselt: „(2) Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist 90 päeva jooksul.“. 7.3. Kuna tänaseks päevaks on mõne hoonestusloa menetlus kestnud enam kui 10 aastat, siis tuleb seadusega sätestada pädevale asutusele tähtaeg hoonestusloa algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemiseks. Eelnõule lisatud VV määruse „Riigi poolt hoonestusloa taotluse menetlemise kord ja nõuded hoonestusloa enampakkumisel võõrandamiseks“ eelnõu § 2 lg 6 järgi tehakse hoonestusloa menetluse algatamise otsus 30 päevaga. Jääb arusaamatuks, miks teiste isikute puhul ei soovita menetlusele tähtaega määrata. Haldusorganil ei ole kohustust tegevusluba anda, aga tal on kohustus haldusmenetlus seaduse nõuetele vastavalt lõpule viia ja isikut tema taotluse suhtes vastu võetud otsustusest kirjalikult teavitada. Ka hea halduse põhimõte kohustab andma isikule mõistliku aja jooksul teavet teda puudutava asja menetluse käigust. 8. EhS § 1133 lg 5 ning EhS § 1133 lg 6 p 2 annavad haldusorganitele piiramatu õiguse lisateabe nõudmiseks ja hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumiseks Eelnõu EhS § 1133 lg 5 võimaldab pädeval asutusel küsida taotlejalt täiendavaid dokumente ja infot ning sama paragrahvi lg 6 p 2 võimaldab teha ettepaneku hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumiseks, kui taotleja ei ole esitanud selliseid dokumente või infot määratud tähtpäevaks. Juhime tähelepanu, et enne hoonestusloa menetluse algatamist ja keskkonnamõju hindamise algatamist ei ole taotlejal suure tõenäosusega üksikasjalikke andmeid ala ega mõju kohta riigikaitsele või muudele riiklikele huvidele. Hoonestusloa menetluse eesmärgi üheks eesmärgiks on välja selgitada, kas ja millistel tingimustel on hoonestusluba võimalik anda. Tuleb arvestada, et ainuüksi hoonestusloa menetluse algatamine ei loo taotlejale subjektiivset õigust ala kasutamiseks ning niivõrd ulatuslikke piirangute seadmine hoonestusloa taotlemisel muudab hoonestusloa taotlemise 5  menetlemise põhjendamatult keeruliseks. Sellest tulenevalt ei ole EhS § 113 3 lg 5 ja lg 6 p 2 kooskõlas hoonestusloa põhimõtetega ning loovad haldusorganile liigselt ulatusliku õigusliku aluse taotlejalt info nõudmisel ja hoonestusloa andmisest keeldumisel. Teeme ettepaneku muuta EhS § 1133 lg 6 p 2 järgmiselt: „2) hoonestusloa taotleja ei ole esitanud määratud tähtpäevaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel nõutud dokumente või lisateavet ja ei ole taotlenud määratud tähtaja pikendamist;“. Eesmärk on vältida sõnaselgelt olukorda, kus ettevõtjale määratakse täiendavate andmete esitamiseks liialt lühike tähtaeg ja ettevõtjal ei ole korrektset alust tähtaja pikendamiseks. 9. EhS § 1133 lg 6 p 1 ja EhS § 1138 lg 2 loovad haldusorganite omavoli võimaldavad alused hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumiseks ja hoonestusloa andmisest keeldumiseks 9.1. Eelnõu EhS § 1133 lg 6 p 1 ja EhS § 1138 lg 2 annavad asjaomasele asutusele õiguse teha ettepaneku hoonestusloa algatamisest keeldumiseks või keelduda hoonestusloa andmisest, kui hoonestusloa taotleja või temaga seotud isik võib kahjustada riigi vara, keskkonda, julgeolekut, elutähtsa teenuse toimepidevust, riigiside toimimist, riigikaitseobjekti või majandust. Haldusakti andmisel peaks haldusorgan lähtuma sellest, milline on antava haldusakti mõju puudutatud isikutele ja õigushüvedele, mitte taotleja isikust. Samuti kasutab säte sõnastust „võib kahjustada“, millest tulenevalt piisaks hoonestusloa andmisel keeldumiseks ka üksnes kahtlusest, et selline olukord võib aset leida. Taoline hoonestusloa taotleja õiguste ja konkurentsi piiramise alus ei saa olla üksnes oletuslik, vaid olema objektiivselt tõendatud. Sellest tulenevalt tuleb nimetatud sätted eelnõust eemaldada. 10. EhS § 1133 lg 6 p 3 loob ebaproportsionaalse aluse hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumiseks 10.1. Eelnõu EhS § 1133 lg 6 p 3 annab asjaomasele asutusele õiguse teha ettepaneku hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumiseks, kui hoonestusloa taotleja esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged. Juhul, kui hoonestusloa taotleja on eksinud mõne dokumendi koostamisel, peab haldusorgan nägema ette võimaluse puudused kõrvaldada. Sellises olukorras menetluse algatamata jätmise otsuse tegemine on ebaproportsionaalne. Nagu viitasime eespool, ei ole hoonestusloa taotluse esitamisel hoonestusloa taotlejal tõenäoliselt ulatuslikku informatsiooni taotletava ala kohta. 11. EhS § 1133 lg 7 ja EhS § 1133 lg 4 loovad ebaselge aluse hoonestusloa menetluse algatamise välistamiseks 11.1. EhS § 1133 lg 7 kohaselt sisalduvad sama paragrahvi lõikes 4 hoonestusloa menetluse algatamist välistavad asjaolud. Eelnõu EhS § 1133 lg 4 ei sätesta täpselt hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid, vaid näeb ette, et asjaomane asutus hindab arvamuse avaldamisel hoonestusloa taotlejaga seotud võimalikke ohte riigi varale, 6  keskkonnale, julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele. Seega ei selgu eelnõust, kas hoonestusloa menetluse algatamist välistab oht või üksnes ohu võimalikkus eelnimetatud hüvedele ja objektidele. Eelnõus pole täpselt käsitletud „ohu“ mõistet, mille tõttu ei saa EhS § 113 3 lg 4 nimetatud loetelu pidada õiguspäraseks, kuna sellest ei selgu haldusorgani kaalutlusõiguse ulatus. Hoonestusloa menetlemise käigus on võimalik sisuliselt hinnata, kas esitatud taotlus kujutab ohtu või mitte. EhS § 1133 lg 7 ja EhS § 1133 lg 4 tuleb seega eelnõust eemaldada. 12. EhS § 1133 lg 10 loob riigile piiramatu õiguse välistada hoonestuslubade andmise 12.1. Eelnõu EhS § 1133 lg 10 kohaselt riigi esitatud hoonestusloa taotluses nimetatud ala kohta ei saa esitada konkureerivat taotlust. Nimetatud säte annab riigile piiramatu õiguse välistada hoonestuslubade taotlemise, esitades ise hoonestusloa taotlused kõikidele merealadele. Hoonestuslubade taotlemisel ei teosta riik avalikku võimu, vaid sisuliselt konkureerib ettevõtetega. Taoline ettevõtetele hoonestuslubade andmise välistamine on vastuolus ettevõtlusvabadusega ning Euroopa Liidu aluspõhimõttega kaupade ja teenuste vaba liikumise kohta. 13. EhS § 1134 lg 2 punkt 6 on sisutühi ja ebavajalik 13.1. Eelnõuga lisatakse EhS § 1134 lg 2 punkt 6, mille kohaselt pädev asutus hindab ühe avaliku veekogu piiritletava ala kohta esitatud hoonestusloa taotlusi lähtuvalt ka hoonestusloa taotleja organisatoorset võimekust. Palume eelnõu seletuskirjas selgitada, mida tähendab ja kuidas hinnatakse hoonestusloa taotleja organisatoorset võimekust. 14. EhS § 1134 lg 2 punkt 8 on sisutühi ja ebavajalik 14.1. Eelnõuga lisatakse EhS § 1134 lg 2 punkt 8, mille kohaselt pädev asutus hindab konkureerivate taotluste puhul ka ehitise püstitamise ja ehitise kasutamise tähtaegu. Seletuskirjas on öeldud, et hindamisel saab kõrgemad punktid hoonestusloa taotleja, kes toob oma taotluses välja eeldatavad tähtajad – hoonestusloast saamisest kuni majandustegevuse alustamiseni. Mereala kasutamisel majandustegevuseks hinnatakse ka hoonestusloa taotleja poolt loodavaid töökohtade arvu nii ehitustegevuse kui ka hilisemas majandustegevuse protsessis.“ 14.2. Palume selgitada, millele tugineb seisukoht, et juba hoonestusloa taotlemisel on võimalik lõpuni hinnata projekti realiseerimise tähtaegu. Arendajal on keeruline hinnata, kui kaua võtavad aega keskkonnamõju hindamise uuringud, korduvad avalikustamised, võimalikud kohtuvaidlused, hanked, elektrivõrguga liitumise protsess jms. Meie hinnangul on ehitiste püstitamisel oluline võimalikult vähene keskkonnamõju, mitte kiirus. 7 15. EhS § 1134 lg 3 alusel kehtestatava määruse eelnõu tekst puudulik 15.1. Eelnõuga lisatakse EhS § 1134 lg 3, mille kohaselt konkureerivate hoonestuslubade taotluste hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuna lisatud määruse eelnõu on poolik, siis selle valmimisel soovib Eesti Energia AS kindlasti oma ettepanekud esitada. Praegusel juhul jääb arusaamatuks, kuidas erinevate arendajate võimekust võrreldakse, kuidas kontrollitakse näiteks lubatud loodavate töökohtade arvu ja millised on tagajärjed kui hoonestusloa taotluses lubatud tingimusi ei täideta. 16. EhS § 1136 lg 2 p 6 on ebaselge 16.1. Eelnõuga lisatakse EhS § 1136 lg 2 p 6, mille kohaselt pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest ka juhul, kui avaliku veekogu omanik ei soovi püstitatavat ehitist. Palume sõnastada seadusesse regulatsioon, millistel alustel avaliku veekogu omanik võib püstitatavat ehitist mitte soovida ja kas ta peab põhjendama keeldumist. 17. EhS § 1137 lg 2 punkt 8 on ebaselge 17.1. Eelnõuga lisatakse EhS § 1137 lg 2 punkt 8, mille kohaselt hoonestusloa andmisel määratakse hoonestusloa ühe tingimusena hoonestusloa lõppemisel ehitise lammutamise ja sellega seonduvate finantsgarantiide tingimused. EhS eelnõu kohase § 1137 lg 2 p-ga 8 sätestatavat finantsgarantii nõuet tuleb täpsustada. Eelnõus on finantsgarantii nõudmine jäänud selgesõnaliselt lahendamata, kuid samal ajal on tegemist ettevõtjat koormava sättega. Näitena sätestab JääTS § 983 hoopis selgemalt finantsgarantii instrumendi rakendamise. 18. EhS § 1139 vajab täpsustamist 18.1. Eelnõuga lisatakse EhS § 1139 hoonestusloa kehtivuse säte. Teeme ettepaneku muuta ehitusloa tähtaja pikendamise taotluse esitamise tähtaeg samaseks analoogseks asjaõigusseaduses sätetatud hoonestusõiguse regulatsiooniga ja sätestada, et hoonestusloa pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt üks aasta enne hoonestusloa kehtivusaja lõppu. Kolm kuud on ilmselgelt liiga lühike tähtaeg, sest praktika näitab, et analoogseid lepinguid ei jõuta kolme kuu jooksul pikendada. 18.2. Lisaks tuleb reguleerida ka olukord, mis puudutab loa alusel püstitatud ehitiste saatust/nende likvideerimist ning endise olukorra taastamist. Ehitise lammutamine on samuti loakohustuslik tegevus ja siin peab arvestama võimalusega, et loa andja võib rakendada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seaduse ja ehitusseadustiku koosmõjus loa alusel püstitatud ehitiste lammutamisel ja likvideerimisel keskkonnamõju hindamise vajaduse läbiviimisega. 18.3. EhS § 1139 lõikes 4 sätestatud üheaastane hoonestusloa tähtaeg vajab täpsustamist. Eelnõu EhS § 1139 lg 4 kohaselt kehtib hoonestusluba üks aasta pärast planeeringu kehtestamist, kui hoonestusloa menetlus on algatatud ala kohta, mille suhtes on algatatud ka planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud. Eelnõust ei selgu, kas 8  nimetatud tähtaega saab pikendada ning kuidas rakendub üheaastane tähtaeg olukordades, kus ehitiste eluiga on kauem kui üks aasta (nt tuuleelektrijaam). Sellest tulenevalt tuleb eelnõus täpsustada, kas ja millistel alustel saab EhS § 1139 lg 4 nimetatud olukorras hoonestusluba pikendada. 18.4. Puudub regulatsioon juhtudeks, kui hoonestusloa omanik ei hakka selle alusel tuuleparki rajama. Analoogselt on kehtestatud elluviimise tähtajad erinevatele planeeringutele (nt PlanS § 53 lg 3, § 122 lg 4). Kui huvitatud isik ei ole teatud aja jooksul alustanud hoonestusloa elluviimiseks vajalike tegevustega (hoonestusloa puhul nt tegevustega ehitusloa saamiseks), siis ei ole põhjendatud merealal tegevuste piiramine isikutele, kes oleksid valmis hoonestusluba ellu viima, nt tuuleparki rajama. Teeme ettepaneku täiendada EhS § 1139 lõikega 5 järgmises sõnastuses: „Hoonestusluba kaotab kehtivuse, kui hoonestusluba ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel hoonestusloa andmisest arvates. Tähtaega on põhjendatud juhtudel võimalik arendaja taotlusel ka pikendada kuni 5 aastat.“ 19. Hoonestustasu regulatsioon ebaselge 19.1. Eelnõu kohaselt muudetakse veeseaduse § 230 lõiget 2, lõiget 1 ei muudeta. Veeseaduse § 230 lõikes 1 sätestatud hoonestustasu erineb lõikes 2 sätestatud hoonestustasust. Palume selgitada, kas seaduse jõustumisel võib tekkida olukord, kus tuulikupargi eest makstav hoonestustasu on 7% tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast ja tuulikuparki teenindavate rajatise eest makstakse 4%. Palume selgitada, millistel kaalutlustel on sätestatud tuulikupargi eest makstava hoonestustasu määraks 7%, kui riigivaraseaduse kohaselt on riigivara kasutamise tasu määraks läbivalt 5%. Palume täpsustada, millise sagedusega hakatakse maa korralisi hindamisi läbi viima ja kuidas see mõjutab hoonestusõiguse lepinguga kokkulepitud tasu. 19.2. Palume selgitada, millistel põhjendustel avamere tuuleparkide puhul määratletakse ala mitte tuulikute aluse hoonestusalana, vaid maksustamisele kuulub ka tuulikute vaheline ala. Kas on analüüsitud, millise kulu see toob kaasa tuulikupargi omanikule, sest nt x tuulikust koosneva pargi ala võib pindalalt küündida sadade hektariteni, mille eest makstaks kogu ulatuses 7 % hoonestustasu. Kas on analüüsitud maksustamise proportsionaalsust võrreldes ala tegeliku kasutamisega, kuna oma olemuselt jääb valdav osa sellest hoonestusalast avalikkusele ligipääsetavaks ja teatud osas ka kasutatavaks. 20. Eri aegadel algatatud hoonestuslubade menetlus vajab rakendussätet 20.1. Eelnõu seletuskirja p 9 kohaselt menetletakse juba algatatud hoonestuslubade menetlused lõpuni nende menetluse algatamise ajal kehtinud õigusaktidest lähtuvalt. Selguse huvides teeme ettepaneku lisada seda põhimõtet väljendav säte ka eelnõu teksti. Kuna hoonestusloa taotluse esitamise ja hoonestusloa menetluse algatamise vahele on praktikas jäänud mitmeid aastaid (nt Eesti Energia AS Liivi lahe tuuleelektrijaamade hoonestusloa taotlused esitati aastal 2010 ning menetlus algatati alles 2019. aasta lõpus), on oluline, et taotlejatele ei rakenduks uusi nõudeid juba pärast taotluse esitamist, millega ta ei saanud hoonestusloa koostamisel arvestada. Sellest 9  tulenevalt peaks hoonestusloa taotlused menetlema lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt. Sama põhimõtet hoonestuslubade suhtes on rakendatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25 lõikes 1. 20.2. Kuna eelnõu punktidega 1-5 nähakse ette uued alused ehitusloa ja kasutusloa andmisest keeldumiseks, muudetakse olemuselt ka ehitusloa ja kasutusloa menetlust, kuna ehitusloa ja kasutusloa taotlejatel tekib kohustus koguda vajadusel andmeid ehitise mõju kohta riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele ja riigikaitseobjektile. Selle kohustusega kaasneb taotlejate jaoks täiendav rahaline ja ajaline kulu, millega ei pidanud arvestama enne eelnõu jõustumist. Sellest tulenevalt tuleb lisaks hoonestusloa taotlejatele ette näha mõistlik üleminekuaeg kohustustega tutvumiseks ka ehitusloa ja kasutusloa taotlejatele. Eeltoodud põhjustel teeme ettepaneku täiendada eelnõud rakendussätte §-ga 5 järgmises sõnastuses: „Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud hoonestusloa, ehitusloa ja kasutusloa taotlused menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt.“ Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Andri Avila Juhatuse liige 10