Teie 11.09.2020 nr JUM/20-1094/-1K
Justiitsministeerium
[email protected] Meie 12.10.2020 nr 2-7/20-0014/5608
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Vastuskiri haldustrahvimenetluse seaduse eelnõu
kooskõlastuskirjale
Austatud
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab eelnõu teksti märkusteta.
Toetame eelnõuga valitud üld- ja eriosapõhist lähenemist, kuivõrd peame oluliseks tagada
erinevatele menetlustele võimalikult ühtsed põhimõtted ja menetlusosaliste põhiõiguste kaitse,
sest menetlus peaks olema võimalikult ühetaoline ja seda ka erivaldkondade rikkumiste korral.
Samuti nendime, et võrreldes algse väljatöötamiskavatsusega on menetluspõhimõtted palju
arusaadavamad ja üheselt mõistetavamad.
Siiski teeme ettepaneku täpsustada eelnõu seletuskirja järgnevalt.
1. Probleemikirjelduse täpsustamine
Seletuskirja lk-l 7 on haldustrahvimenetluse ühe eelisena märgitud, et EL õigusest tulenevate
trahvide kohaldamine haldustrahvidena aitab vähendada seniste paralleelmenetluste (nt riiklik
järelevalve ja väärteomenetlus) läbiviimisega kaasnenud probleeme, kuid ei selgitata nende sisu
ega lahendusi, kuidas eelnõu neid adresseerib. Palume seletuskirjas välja tuua nimetatud
probleemide kirjelduse ja pakutavad lahendused.
Lisaks luuakse senisele paralleelmenetlusele sisuliselt juurde kolmas menetluse liik, mis tekitab
omakorda täiendavaid küsimusi seoses menetluste erisuse ja läbiviimisega. Eelnevast tulenevalt
palume seletuskirjas tuua selgelt ja ülevaatlikult võrdleva tabeli kujul välja, mis on erinevate
menetlusliikide (riikliku järelevalve, haldustrahvi ja süüteomenetluse) erisused. See võimaldab
paremini piiritleda erinevused järgmistes aspektides: reguleeritav valdkond, menetluse eesmärk,
süü komponendid, menetlusnõuded, legaliteedi põhimõtte ulatus, trahvimäärad jms.
2. Ühest menetlusest teise ülemineku täpsustamine
Seletuskirja lk-l 28 on kirjas, et riikliku järelevalve menetlust läbi viiv ametnik peaks selgelt
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
teadvustama, millal muutub ohu tõrjumisele ja rikkumise kõrvaldamisele suunatud menetlus
selliseks menetluseks, milles võidakse määrata isikule rahatrahv. Samas võib paralleelselt
haldustrahvimenetlusega viia läbi ka riikliku järelevalve menetlust. Eelnõust ja seletuskirjast ei
selgu, kuidas peaks olema vormistatud üleminek ühest menetlusest teise. Probleemseks jääb ka
tõendite üleviimine ühest menetlusest teise ja tõendamiskoormus.
Tõendite kasutamine on küll seletuskirjas põhjalikult lahti seletatud, kuid endiselt jääb ebaselgeks,
kuidas vältida praktikas probleeme tõendite üleviimisel ühest menetlusest teise eelkõige juhtudel,
kui järelevalvemenetluses on kogutud tõendeid (sh ettevõtja enda ütlusi), mida peaks kasutama
hiljem haldustrahvimenetluses. Lisaks võib osutuda problemaatiliseks enda mittesüüstamise
privileegi tagamine haldustrahvimenetluses. Riiklikus järelevalvemenetluses on kaasaaitamise
kohustus, kuid haldusmenetluses on õigus keelduda enda süüstamisest, millest järeldub, et
menetleja ei tohiks haldustrahvimenetluses kasutada riiklikus järelevalvemenetluses antud
süüstavat informatsiooni. Kuivõrd haldustrahvi määramine on menetleja kaalutlusotsus, siis on
küsitav, kas menetleja suudab menetluse üleminekul või paralleelse menetluse puhul juba
teatavaks saanud tõendid ja informatsiooni jätta tegelikkuses täilikult kõrvale ilma, et see
kaalutlust mõjutaks.
Seoses tõendamiskoormisega toome välja, et kui haldustrahvimenetluse menetlusalune isik
tugineb oma majandus- ja kutsetegevust puudutavatele õigustavatele väidetele, peab ta neid ka
tõendama, kui tõendid on talle mõistliku pingutusega kättesaadavad (eelnõu § 9 lg 6). Sellest
tulenevalt palume seletuskirjas tuua täpsemalt välja, kes ja kuidas peab hindama isiku pingutuse
mõistlikkust ja millised on tagajärjed, kui isik siiski tõendeid ei esita.
3. Lisaks finants-, konkurentsi- ja andmekaitse valdkonnale ka tarbijakaitse valdkonna
lisamine
Eelnõu seletuskirjas on mitmel korral märgitud, et eelnõu puudutab üksnes finants-, konkurentsi-
ja andmekaitseõiguse rikkumisi (lk 1, 11, 16, 18, 64) ja haldustrahvi menetlejateks on Andmekaitse
Inspektsiooni ja Konkurentsiameti ametnik ning Finantsinspektsiooni töötaja. Oma arvamuses
haldustrahvimenetluse seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele juhtisime tähelepanu asjaolule, et
haldustrahvimenetlus puudutab ka tarbijakaitsevaldkonda. Nimelt kohustatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/2161 liikmesriike tagama, et teatud juhtudel on
võimalik määrata haldustrahve, mille maksimumsuurus on vähemalt 4% kaupleja aastakäibest
asjaomases liikmesriigis või asjaomastes liikmesriikides ja kui teave aastakäibe kohta ei ole
kättesaadav, siis trahve, mille maksimumsuurus on vähemalt 2 miljonit eurot. Seega palume
seletuskirjas täpsustada, et ka tarbijakaitsevaldkonnas on õigusrikkumisi, mille puhul haldustrahvi
kehtestamine on vajalik ja kus menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametnik.
4. Muude aspektide täpsustamine
Lk-l 8 on öeldud, et „EL õiguses nimetatud haldustrahvi määramises on kaks olemuslikult justkui
raskesti kokku sobivat komponenti: karistada sellise mõjusa rahasumma määramisega, mis võib
halvata kogu äritegevuse […].“ Eelduslikult ei ole EL trahvide suuruse eesmärgiks siiski halvata
äritegevust, vaid olla mõjus ning seepärast lisatakse suurte trahvisummade sätestamisel ka sõna
„kuni“, „proportsionaalne“ ja/või seotakse trahv ettevõtte käibega. EL trahvide suurusjärgu
määratlemine miljonites tuleneb vajadusest sobituda ka rahvusvaheliste suurettevõtete
käibemahtudega. Eelnevast tulenevalt palume esitatud väidet seletuskirjas täpsustada.
Lk-l 14 toodud tabeli nr 5 osas ei selgu, mida tabel illustreerib ning kuidas on see seotud eelneva
2 (3)
või järgneva tekstiga. Palume lisada viidatud tabelile asjakohaste seoste tekitamiseks sissejuhatus
ja selgitus.
Lk-l 51 on öeldud, et „Põhjendatud oleks eelistada kuriteokaristust haldustrahvile, seevastu
haldustrahvi väärteokaristusele […]“ Seletuskirjast ei selgu, miks on põhjendatud eelistada
haldustrahvi väärteokaristusele ning kuidas on täidetud ELi nõuded olukordades, kus tuleb
eelistada kuriteokaristust (madal trahvimäär) haldustrahvile (suur trahvimäär). Palume seletuskirja
vastavalt täiendada.
Lk-l 55 on öeldud, et „Paljud õigusrikkumised, mille eest EL õigus näeb ette rahalise karistuse ja
mille kohta tulevikus nähakse ette haldustrahvikoosseis, on kehtivas õiguses sätestatud
süütegudena.“ Palume seletuskirja täiendada näitliku loeteluga kehtivas õiguses sätestatud
süütegudest, mille osas tulevikus nähakse ette haldustrahvikoosseis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Risto Jõgi
625 6482
[email protected]
3 (3)