dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastuskiri haldustrahvimenetluse seaduse eelnõu kooskõlastuskirjale

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. oktoober 2020
Viit
2-7/20-0014/5608
Registreeritud
12. oktoober 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/20-0014
Vastutaja
Risto Jõgi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Siseturu valdkond, Siseturuosakond, Toote ohutuse ja tarbijakaitse talitus)

Failid

  • 📎2-720-00145608 12.10.2020 Väljaminev kiri.asice376 KB

Sisu (failidest)

Teie 11.09.2020 nr JUM/20-1094/-1K Justiitsministeerium [email protected] Meie 12.10.2020 nr 2-7/20-0014/5608 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Vastuskiri haldustrahvimenetluse seaduse eelnõu kooskõlastuskirjale Austatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab eelnõu teksti märkusteta. Toetame eelnõuga valitud üld- ja eriosapõhist lähenemist, kuivõrd peame oluliseks tagada erinevatele menetlustele võimalikult ühtsed põhimõtted ja menetlusosaliste põhiõiguste kaitse, sest menetlus peaks olema võimalikult ühetaoline ja seda ka erivaldkondade rikkumiste korral. Samuti nendime, et võrreldes algse väljatöötamiskavatsusega on menetluspõhimõtted palju arusaadavamad ja üheselt mõistetavamad. Siiski teeme ettepaneku täpsustada eelnõu seletuskirja järgnevalt. 1. Probleemikirjelduse täpsustamine Seletuskirja lk-l 7 on haldustrahvimenetluse ühe eelisena märgitud, et EL õigusest tulenevate trahvide kohaldamine haldustrahvidena aitab vähendada seniste paralleelmenetluste (nt riiklik järelevalve ja väärteomenetlus) läbiviimisega kaasnenud probleeme, kuid ei selgitata nende sisu ega lahendusi, kuidas eelnõu neid adresseerib. Palume seletuskirjas välja tuua nimetatud probleemide kirjelduse ja pakutavad lahendused. Lisaks luuakse senisele paralleelmenetlusele sisuliselt juurde kolmas menetluse liik, mis tekitab omakorda täiendavaid küsimusi seoses menetluste erisuse ja läbiviimisega. Eelnevast tulenevalt palume seletuskirjas tuua selgelt ja ülevaatlikult võrdleva tabeli kujul välja, mis on erinevate menetlusliikide (riikliku järelevalve, haldustrahvi ja süüteomenetluse) erisused. See võimaldab paremini piiritleda erinevused järgmistes aspektides: reguleeritav valdkond, menetluse eesmärk, süü komponendid, menetlusnõuded, legaliteedi põhimõtte ulatus, trahvimäärad jms. 2. Ühest menetlusest teise ülemineku täpsustamine Seletuskirja lk-l 28 on kirjas, et riikliku järelevalve menetlust läbi viiv ametnik peaks selgelt Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 teadvustama, millal muutub ohu tõrjumisele ja rikkumise kõrvaldamisele suunatud menetlus selliseks menetluseks, milles võidakse määrata isikule rahatrahv. Samas võib paralleelselt haldustrahvimenetlusega viia läbi ka riikliku järelevalve menetlust. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kuidas peaks olema vormistatud üleminek ühest menetlusest teise. Probleemseks jääb ka tõendite üleviimine ühest menetlusest teise ja tõendamiskoormus. Tõendite kasutamine on küll seletuskirjas põhjalikult lahti seletatud, kuid endiselt jääb ebaselgeks, kuidas vältida praktikas probleeme tõendite üleviimisel ühest menetlusest teise eelkõige juhtudel, kui järelevalvemenetluses on kogutud tõendeid (sh ettevõtja enda ütlusi), mida peaks kasutama hiljem haldustrahvimenetluses. Lisaks võib osutuda problemaatiliseks enda mittesüüstamise privileegi tagamine haldustrahvimenetluses. Riiklikus järelevalvemenetluses on kaasaaitamise kohustus, kuid haldusmenetluses on õigus keelduda enda süüstamisest, millest järeldub, et menetleja ei tohiks haldustrahvimenetluses kasutada riiklikus järelevalvemenetluses antud süüstavat informatsiooni. Kuivõrd haldustrahvi määramine on menetleja kaalutlusotsus, siis on küsitav, kas menetleja suudab menetluse üleminekul või paralleelse menetluse puhul juba teatavaks saanud tõendid ja informatsiooni jätta tegelikkuses täilikult kõrvale ilma, et see kaalutlust mõjutaks. Seoses tõendamiskoormisega toome välja, et kui haldustrahvimenetluse menetlusalune isik tugineb oma majandus- ja kutsetegevust puudutavatele õigustavatele väidetele, peab ta neid ka tõendama, kui tõendid on talle mõistliku pingutusega kättesaadavad (eelnõu § 9 lg 6). Sellest tulenevalt palume seletuskirjas tuua täpsemalt välja, kes ja kuidas peab hindama isiku pingutuse mõistlikkust ja millised on tagajärjed, kui isik siiski tõendeid ei esita. 3. Lisaks finants-, konkurentsi- ja andmekaitse valdkonnale ka tarbijakaitse valdkonna lisamine Eelnõu seletuskirjas on mitmel korral märgitud, et eelnõu puudutab üksnes finants-, konkurentsi- ja andmekaitseõiguse rikkumisi (lk 1, 11, 16, 18, 64) ja haldustrahvi menetlejateks on Andmekaitse Inspektsiooni ja Konkurentsiameti ametnik ning Finantsinspektsiooni töötaja. Oma arvamuses haldustrahvimenetluse seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele juhtisime tähelepanu asjaolule, et haldustrahvimenetlus puudutab ka tarbijakaitsevaldkonda. Nimelt kohustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/2161 liikmesriike tagama, et teatud juhtudel on võimalik määrata haldustrahve, mille maksimumsuurus on vähemalt 4% kaupleja aastakäibest asjaomases liikmesriigis või asjaomastes liikmesriikides ja kui teave aastakäibe kohta ei ole kättesaadav, siis trahve, mille maksimumsuurus on vähemalt 2 miljonit eurot. Seega palume seletuskirjas täpsustada, et ka tarbijakaitsevaldkonnas on õigusrikkumisi, mille puhul haldustrahvi kehtestamine on vajalik ja kus menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametnik. 4. Muude aspektide täpsustamine Lk-l 8 on öeldud, et „EL õiguses nimetatud haldustrahvi määramises on kaks olemuslikult justkui raskesti kokku sobivat komponenti: karistada sellise mõjusa rahasumma määramisega, mis võib halvata kogu äritegevuse […].“ Eelduslikult ei ole EL trahvide suuruse eesmärgiks siiski halvata äritegevust, vaid olla mõjus ning seepärast lisatakse suurte trahvisummade sätestamisel ka sõna „kuni“, „proportsionaalne“ ja/või seotakse trahv ettevõtte käibega. EL trahvide suurusjärgu määratlemine miljonites tuleneb vajadusest sobituda ka rahvusvaheliste suurettevõtete käibemahtudega. Eelnevast tulenevalt palume esitatud väidet seletuskirjas täpsustada. Lk-l 14 toodud tabeli nr 5 osas ei selgu, mida tabel illustreerib ning kuidas on see seotud eelneva 2 (3) või järgneva tekstiga. Palume lisada viidatud tabelile asjakohaste seoste tekitamiseks sissejuhatus ja selgitus. Lk-l 51 on öeldud, et „Põhjendatud oleks eelistada kuriteokaristust haldustrahvile, seevastu haldustrahvi väärteokaristusele […]“ Seletuskirjast ei selgu, miks on põhjendatud eelistada haldustrahvi väärteokaristusele ning kuidas on täidetud ELi nõuded olukordades, kus tuleb eelistada kuriteokaristust (madal trahvimäär) haldustrahvile (suur trahvimäär). Palume seletuskirja vastavalt täiendada. Lk-l 55 on öeldud, et „Paljud õigusrikkumised, mille eest EL õigus näeb ette rahalise karistuse ja mille kohta tulevikus nähakse ette haldustrahvikoosseis, on kehtivas õiguses sätestatud süütegudena.“ Palume seletuskirja täiendada näitliku loeteluga kehtivas õiguses sätestatud süütegudest, mille osas tulevikus nähakse ette haldustrahvikoosseis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Risto Jõgi 625 6482 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel