dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Muudatusettepanekud kergliikurite reguleerimisega seotud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõule

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. oktoober 2020
Viit
2-2/20-0150/1087
Registreeritud
12. oktoober 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu majanduskomisjon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/20-0150
Vastutaja
Hindrek Allvee (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond)

Failid

  • 📎2-220-01501087 12.10.2020 Väljaminev kiri.asice444 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu majanduskomisjon Meie 12.10.2020 nr 2-2/20-0150/1087 Muudatusettepanekud kergliikurite reguleerimisega seotud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõule Esitame liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõule (191SE) alljärgnevad muudatusettepanekud. 1. Teha eelnõus järgmised muudatused: 1.1. Muuta eelnõu § 1 punkti 3 ja sõnastada seejärgmiselt: „3) paragrahvi 2 punktides 18 ja 25, § 11 pealkirjas ja lõikes 2, § 17 lõike 5 punktides 1 ja 2, § 33 lõike 2 punktis 11, § 35 lõikes 1, § 87 pealkirjas, lõigetes 3 ja 5 ning § 259 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõna „tasakaaluliikur“ sõnaga „kergliikur“ vastavas käändes;“ 1.2. Jätta eelnõu tekstist välja § 1 punkt 21, muutes järgnevate punktide numeratsiooni vastavalt. Selgitus: Eelnõu § 1 lisatakse § 35 lõike 1 muudatus selliselt, et ka § 35 lõikes 1 asendatakse sõna „tasakaaluliikur“ sõnaga „kergliikur“ vastavas käändes. Muudatusega seonduvalt jäetakse välja algselt eelnõus olnud § 35 lõike 1 kehtetuks tunnistamine. Kehtetuks tunnistamine oli algselt plaanis seetõttu, et säte on sisus juba kaetud LS § 14 lõikes 7 ja § 16 lõikes 1 sätestatud üldkohustustega, kuid pärast töögrupi arutelu jäi siiski kõlama, et § 35 lõikes 1 sätestatud täiendav ohutuse rõhutamine võiks seadusesse edasi jääda. 2. Muuta eelnõu § 1 punkti 14 ja sõnastada see järgmiselt: „14) paragrahvi 22 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Jalakäija peab liikuma temale ettenähtud teel või teeosal. Rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid abivahendeid kasutav jalakäija peab vahetus läheduses olevast abivahendeid mittekasutavast jalakäijast möödumisel sõitma kiirusega, mis ei erine oluliselt abivahendeid mittekasutava jalakäija kiirusest ja mis võimaldab temast ohutult mööduda. Jalakäija ei tohi põhjendamatult takistada teist jalakäijat ega ülekäigurajal, kõnniteel või jalgratta- ja jalgteel liikuvat jalgratturit, kergliikuri juhti või robotliikurit.“ Selgitus: Muudatusega sätestatakse § 22 lõike 1 teises lauses analoogne kohustus jalakäijast ohutuks möödumiseks nagu on seatud jalgratturile, kergliikuri juhile ja pisimopeedijuhile § 32 lõikes 8. Paragrahvi 32 lõikega 8 sätestatakse, et jalgrattur, kergliikuri juht ja pisimopeedijuht peavad vahetus läheduses olevast jalakäijast möödumisel sõitma kiirusega, mis ei erine oluliselt jalakäia kiirusest ja mis võimaldab jalakäijast ohutult mööduda. Sarnaselt võib ka nt rulluiske, rullsuuski või muid taolisi abivahendeid kasutava jalakäija kiirus olla võrreldav jalgratturite, kergliikurite või pisimopeedide kiirusega, mistõttu sätestatakse ka neile analoogne kohustus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 mööduda abivahendeid mittekasutavast jalakäiast ohutu kiirusega. 3. Jätta eelnõu § 1 punktis 18 muudetava LS § 32 lõike 3 punktist 5 välja sõna „kiireloomulisi“. Selgitus: Eelnõus toodud § 32 lõike 3 punkt 5 sätestab erandi, et jalgteel ja kõnniteel võib sõita ka jalgratta või pisimopeediga kiireloomulisi tööülesandeid täitev politseiametnik, abipolitseinik või kiirabitöötaja. Muudatuse kohaselt jäetakse sättest välja sõna „kiireloomulisi“, sest ka näiteks lihtsalt patrullimiseks võib olla vajadus kõnniteel sõita. 4. Muuta eelnõu § 1 punktis 18 lisatava LS § 32 lõiget 8 ja sõnastada see järgmiselt: „(8) Jalgrattur, kergliikuri juht ja pisimopeedijuht peavad vahetus läheduses olevast jalakäijast möödumisel sõitma kiirusega, mis ei erine oluliselt jalakäia tavakiirusest ja mis võimaldab jalakäijast ohutult mööduda. Tööülesandeid täitev politseiametnik, abipolitseinik ja kiirabitöötaja peab jalakäijast mööduma ohutult.“; Selgitus: Muudatusega täpsustatakse jalgratturi, kergliikuri juhi ja pisimopeedijuhi kohustust tagada tema vahetus läheduse viibiva jalakäija ohutus. Kehtiva liiklusseaduse § 31 lõike 3 teises lauses on sätestatud tasakaaluliikuri juhile ja § 31 lõike 5 teises lauses jalgratturile kohustus jalakäija vahetus läheduses sõita jalakäija tavakiirusega. Analoogne nõue, millega laiendatakse seda kohustust ka kergliikuri juhile ja pisimopeedijuhile, on eelnõus koondatud § 32 lõikesse 8. Kuivõrd termin „jalakäija tavakiirus“ on tekitanud eelnõu esimesel lugemisel saalis ja majanduskomisjoni töögrupis küsimusi selle tähenduse osas, siis täpsustatakse selguse huvides § 32 lõike 8 teksti ja asendatakse termin „jalakäija tavakiirus“ sõnastusega, mille kohaselt peavad jalgrattur, kergliikuri juht ja pisimopeedijuht nende vahetus läheduses olevast jalakäijast möödumisel sõitma kiirusega, mis ei erine oluliselt jalakäia kiirusest ja mis võimaldab jalakäijast ohutult mööduda. 5. Muuta eelnõuga § 1 punktis 19 lisatava LS § 321 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt: „(2) Jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, jalgteel ning kõnniteel piiratud nähtavusega teede lõikumiskohale lähenedes peab jalgrattur, kergliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht vähendama kiirust, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva võimaliku takistuse ees.“. Selgitus: Muudatus on ajendatud Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni muudatusettepanekust nr 6. Muudatusega lisatakse eelnõuga lisatavasse § 321 lõikesse 2 loetelu teede liikidest, kus sättes toodud kohustus kehtib. Muudatuse järgi kehtib kohustus piiratud nähtavusega kohale lähenemisel kiiruse vähendamiseks kuni vajadusel seismajäämiseni jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, jalgteel ning kõnniteel. Samuti korrigeeritakse lõike sõnastust sarnasemaks § 321 lõikega 1. Samuti täpsustatakse lõike lõppu sõnastuslikult ja jäetakse välja tekstiosa „, mida ta piiratud nähtavuse tõttu pidi ette aimama.“, sest sätte sõnastusest ja kohustusest kiirust vähendada, et vältida võimalikku takistust, tuleb see eesmärk juba niikuinii välja. 6. Täiendada eelnõu §1 punktis 22 muudetavat § 35 lõiget 12 pärast sõna „pisimopeedijuhile“ tekstiosaga „, mopeedijuhile“. Selgitus: Täiendus lisatakse, kuna § 32 lõike 6 kohaselt võib kaherattalise mopeediga sõita ka jalgrattateel. 7. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 23, muutes järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt: „23) paragrahvi § 36 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2 (4) „(3) Asulavälisel teel sõitjate juhuveol, mille eesmärgiks on laste vedu, kasutatavas bussis võib alla 18-aastaseid istuvaid lapsi vedada vastavalt turvavööga varustatud istekohtade arvule ning seisvate laste vedu on keelatud.“;“. Selgitus: Muudatuse eesmärk on laste ohutust kindlustavate busside kasutamise tagamine juhuvedudel. Muudatusega sätestatakse lisaks kehtivale kohustusele, et asulavälisel teel sõitjate juhuveol, mille eesmärgiks on laste vedu, kasutatavas bussis võib alla 18-aastaseid istuvaid lapsi vedada vastavalt istekohtade arvule ning seisvate laste vedu on keelatud, nõue, et nimetatud istekohad peavad olema varustatud ka turvavööga. Lõiget 3 täiendatakse tulenevalt Õiguskantsleri 02.10.2019 kirjas nr 6-1/181326/1904815 Riigikogu Majanduskomisjonile saadetud ettepanekutest, milles Õiguskantsler palus muuhulgas kaaluda asulavälisel teel sõitvatele lasteekskursiooniks tellitavatele bussidele turvavööde olemasolu nõude kehtestamist. Õiguskantsleri poole pöördusid lapsevanemad murega, et lapsi sõidutatakse ekskursioonidele ja kooli ebaturvaliste bussidega. Probleemi ulatuse selgitamiseks palus Õiguskantsler valdadelt ja linnadelt teavet laste vedamiseks kasutatavate busside kohta. Vastustest selgus, et enamasti peavad vallad ja linnad sõitjate turvalisuse tagamist oluliseks, kuid siiski on ka selliseid omavalitsusi, kes avaldasid arvamust, et bussireisijate ohutuse nõue tuleks kehtestada seadusega. Kehtivate seaduste järgi ei pea kõikides bussides turvavöösid olema. Euroopa Liidu õiguse kohaselt peavad turvavööd olema kõigis uutes vastava kategooria ja klassi bussides, vanade busside kohta see nõue tagasiulatuvalt ei kehti. Liiklusseaduse § 30 lõike 1 järgi tuleb turvavöö kinnitada, kui see on olemas. See nõue kehtib ühtmoodi nii eriotstarbelistel liinivedudel (nn koolibussides), valla-, maakonna- ja kaugliinidel kui ka ekskursioonibussides ja muudel tellimus- ehk juhuvedudel. Õiguskantsler leiab, et nt juhuveol ekskursioonibussi tellija võib ekslikult eeldada, et turvavööd on kõigis bussides kohustuslikus korras olemas, ega oska nende kohta tellimust tehes täpsustavaid küsimusi esitada või lisatingimusi seada. Nii on näiteks selgunud, et ka lapsi sõidutatakse pikemale ekskursioonile bussidega, kus turvavöösid ei ole. Mõistlik on eeldada, et laste juhuvedudel, mis kulgevad asulavälistel teedel, kaasneb kehtiva istekohtade tagamise kohustusega ka turvavööde olemasolu nõue, et juhuvedudeks tellitaks vaid laste ohutust tagavad bussid. Selle eesmärgi saavutamiseks täiendatakse liiklusseaduse § 36 lõiget 3 turvavöödega varustatud istekohtade nõudmisega vastavates bussides. 8. Asendada eelnõu § 1 punktis 38 muudetavas LS § 264 lõikes 211 tekstiosa „2020. aasta 1. augustit“ tekstiosaga „2021. aasta 1. jaanuarit“. Selgitus: Muudetase rakendussätte kohaldamiskuupäeva. 9. Muuta eelnõu § 2 ja sõnastada see järgmiselt: „§ 2. Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.“ Selgitus: muudatusega sätestatakse seaduse jõustumisajaks 2021. aasta 1. jaanuar. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister 3 (4) Hindrek Allvee 639 7670 [email protected] 4 (4)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel