Riigikogu majanduskomisjon
Meie 12.10.2020 nr 2-2/20-0150/1087
Muudatusettepanekud kergliikurite
reguleerimisega seotud liiklusseaduse muutmise
seaduse eelnõule
Esitame liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõule (191SE) alljärgnevad muudatusettepanekud.
1. Teha eelnõus järgmised muudatused:
1.1. Muuta eelnõu § 1 punkti 3 ja sõnastada seejärgmiselt:
„3) paragrahvi 2 punktides 18 ja 25, § 11 pealkirjas ja lõikes 2, § 17 lõike 5 punktides 1 ja 2, § 33
lõike 2 punktis 11, § 35 lõikes 1, § 87 pealkirjas, lõigetes 3 ja 5 ning § 259 pealkirjas ja lõikes 1
asendatakse sõna „tasakaaluliikur“ sõnaga „kergliikur“ vastavas käändes;“
1.2. Jätta eelnõu tekstist välja § 1 punkt 21, muutes järgnevate punktide numeratsiooni vastavalt.
Selgitus: Eelnõu § 1 lisatakse § 35 lõike 1 muudatus selliselt, et ka § 35 lõikes 1 asendatakse sõna
„tasakaaluliikur“ sõnaga „kergliikur“ vastavas käändes. Muudatusega seonduvalt jäetakse välja
algselt eelnõus olnud § 35 lõike 1 kehtetuks tunnistamine. Kehtetuks tunnistamine oli algselt
plaanis seetõttu, et säte on sisus juba kaetud LS § 14 lõikes 7 ja § 16 lõikes 1 sätestatud
üldkohustustega, kuid pärast töögrupi arutelu jäi siiski kõlama, et § 35 lõikes 1 sätestatud täiendav
ohutuse rõhutamine võiks seadusesse edasi jääda.
2. Muuta eelnõu § 1 punkti 14 ja sõnastada see järgmiselt:
„14) paragrahvi 22 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Jalakäija peab liikuma temale ettenähtud teel või teeosal. Rula, rulluiske või -suuski,
tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid abivahendeid kasutav jalakäija peab vahetus
läheduses olevast abivahendeid mittekasutavast jalakäijast möödumisel sõitma kiirusega, mis ei
erine oluliselt abivahendeid mittekasutava jalakäija kiirusest ja mis võimaldab temast ohutult
mööduda. Jalakäija ei tohi põhjendamatult takistada teist jalakäijat ega ülekäigurajal, kõnniteel või
jalgratta- ja jalgteel liikuvat jalgratturit, kergliikuri juhti või robotliikurit.“
Selgitus: Muudatusega sätestatakse § 22 lõike 1 teises lauses analoogne kohustus jalakäijast
ohutuks möödumiseks nagu on seatud jalgratturile, kergliikuri juhile ja pisimopeedijuhile § 32
lõikes 8. Paragrahvi 32 lõikega 8 sätestatakse, et jalgrattur, kergliikuri juht ja pisimopeedijuht
peavad vahetus läheduses olevast jalakäijast möödumisel sõitma kiirusega, mis ei erine oluliselt
jalakäia kiirusest ja mis võimaldab jalakäijast ohutult mööduda. Sarnaselt võib ka nt rulluiske,
rullsuuski või muid taolisi abivahendeid kasutava jalakäija kiirus olla võrreldav jalgratturite,
kergliikurite või pisimopeedide kiirusega, mistõttu sätestatakse ka neile analoogne kohustus
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
mööduda abivahendeid mittekasutavast jalakäiast ohutu kiirusega.
3. Jätta eelnõu § 1 punktis 18 muudetava LS § 32 lõike 3 punktist 5 välja sõna
„kiireloomulisi“.
Selgitus: Eelnõus toodud § 32 lõike 3 punkt 5 sätestab erandi, et jalgteel ja kõnniteel võib sõita
ka jalgratta või pisimopeediga kiireloomulisi tööülesandeid täitev politseiametnik, abipolitseinik
või kiirabitöötaja. Muudatuse kohaselt jäetakse sättest välja sõna „kiireloomulisi“, sest ka näiteks
lihtsalt patrullimiseks võib olla vajadus kõnniteel sõita.
4. Muuta eelnõu § 1 punktis 18 lisatava LS § 32 lõiget 8 ja sõnastada see järgmiselt:
„(8) Jalgrattur, kergliikuri juht ja pisimopeedijuht peavad vahetus läheduses olevast jalakäijast
möödumisel sõitma kiirusega, mis ei erine oluliselt jalakäia tavakiirusest ja mis võimaldab
jalakäijast ohutult mööduda. Tööülesandeid täitev politseiametnik, abipolitseinik ja kiirabitöötaja
peab jalakäijast mööduma ohutult.“;
Selgitus: Muudatusega täpsustatakse jalgratturi, kergliikuri juhi ja pisimopeedijuhi kohustust
tagada tema vahetus läheduse viibiva jalakäija ohutus. Kehtiva liiklusseaduse § 31 lõike 3 teises
lauses on sätestatud tasakaaluliikuri juhile ja § 31 lõike 5 teises lauses jalgratturile kohustus
jalakäija vahetus läheduses sõita jalakäija tavakiirusega. Analoogne nõue, millega laiendatakse
seda kohustust ka kergliikuri juhile ja pisimopeedijuhile, on eelnõus koondatud § 32 lõikesse 8.
Kuivõrd termin „jalakäija tavakiirus“ on tekitanud eelnõu esimesel lugemisel saalis ja
majanduskomisjoni töögrupis küsimusi selle tähenduse osas, siis täpsustatakse selguse huvides §
32 lõike 8 teksti ja asendatakse termin „jalakäija tavakiirus“ sõnastusega, mille kohaselt peavad
jalgrattur, kergliikuri juht ja pisimopeedijuht nende vahetus läheduses olevast jalakäijast
möödumisel sõitma kiirusega, mis ei erine oluliselt jalakäia kiirusest ja mis võimaldab jalakäijast
ohutult mööduda.
5. Muuta eelnõuga § 1 punktis 19 lisatava LS § 321 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt:
„(2) Jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, jalgteel ning kõnniteel piiratud nähtavusega teede
lõikumiskohale lähenedes peab jalgrattur, kergliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht
vähendama kiirust, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel
oleva võimaliku takistuse ees.“.
Selgitus: Muudatus on ajendatud Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni
muudatusettepanekust nr 6. Muudatusega lisatakse eelnõuga lisatavasse § 321 lõikesse 2 loetelu
teede liikidest, kus sättes toodud kohustus kehtib. Muudatuse järgi kehtib kohustus piiratud
nähtavusega kohale lähenemisel kiiruse vähendamiseks kuni vajadusel seismajäämiseni
jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, jalgteel ning kõnniteel. Samuti korrigeeritakse lõike sõnastust
sarnasemaks § 321 lõikega 1.
Samuti täpsustatakse lõike lõppu sõnastuslikult ja jäetakse välja tekstiosa „, mida ta piiratud
nähtavuse tõttu pidi ette aimama.“, sest sätte sõnastusest ja kohustusest kiirust vähendada, et
vältida võimalikku takistust, tuleb see eesmärk juba niikuinii välja.
6. Täiendada eelnõu §1 punktis 22 muudetavat § 35 lõiget 12 pärast sõna
„pisimopeedijuhile“ tekstiosaga „, mopeedijuhile“.
Selgitus: Täiendus lisatakse, kuna § 32 lõike 6 kohaselt võib kaherattalise mopeediga sõita ka
jalgrattateel.
7. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 23, muutes järgnevate sätete numeratsiooni
vastavalt:
„23) paragrahvi § 36 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
2 (4)
„(3) Asulavälisel teel sõitjate juhuveol, mille eesmärgiks on laste vedu, kasutatavas bussis võib
alla 18-aastaseid istuvaid lapsi vedada vastavalt turvavööga varustatud istekohtade arvule ning
seisvate laste vedu on keelatud.“;“.
Selgitus: Muudatuse eesmärk on laste ohutust kindlustavate busside kasutamise tagamine
juhuvedudel.
Muudatusega sätestatakse lisaks kehtivale kohustusele, et asulavälisel teel sõitjate juhuveol, mille
eesmärgiks on laste vedu, kasutatavas bussis võib alla 18-aastaseid istuvaid lapsi vedada vastavalt
istekohtade arvule ning seisvate laste vedu on keelatud, nõue, et nimetatud istekohad peavad
olema varustatud ka turvavööga.
Lõiget 3 täiendatakse tulenevalt Õiguskantsleri 02.10.2019 kirjas nr 6-1/181326/1904815
Riigikogu Majanduskomisjonile saadetud ettepanekutest, milles Õiguskantsler palus muuhulgas
kaaluda asulavälisel teel sõitvatele lasteekskursiooniks tellitavatele bussidele turvavööde
olemasolu nõude kehtestamist.
Õiguskantsleri poole pöördusid lapsevanemad murega, et lapsi sõidutatakse ekskursioonidele ja
kooli ebaturvaliste bussidega. Probleemi ulatuse selgitamiseks palus Õiguskantsler valdadelt ja
linnadelt teavet laste vedamiseks kasutatavate busside kohta. Vastustest selgus, et enamasti peavad
vallad ja linnad sõitjate turvalisuse tagamist oluliseks, kuid siiski on ka selliseid omavalitsusi, kes
avaldasid arvamust, et bussireisijate ohutuse nõue tuleks kehtestada seadusega.
Kehtivate seaduste järgi ei pea kõikides bussides turvavöösid olema. Euroopa Liidu õiguse
kohaselt peavad turvavööd olema kõigis uutes vastava kategooria ja klassi bussides, vanade
busside kohta see nõue tagasiulatuvalt ei kehti. Liiklusseaduse § 30 lõike 1 järgi tuleb turvavöö
kinnitada, kui see on olemas. See nõue kehtib ühtmoodi nii eriotstarbelistel liinivedudel (nn
koolibussides), valla-, maakonna- ja kaugliinidel kui ka ekskursioonibussides ja muudel tellimus-
ehk juhuvedudel. Õiguskantsler leiab, et nt juhuveol ekskursioonibussi tellija võib ekslikult
eeldada, et turvavööd on kõigis bussides kohustuslikus korras olemas, ega oska nende kohta
tellimust tehes täpsustavaid küsimusi esitada või lisatingimusi seada. Nii on näiteks selgunud, et
ka lapsi sõidutatakse pikemale ekskursioonile bussidega, kus turvavöösid ei ole.
Mõistlik on eeldada, et laste juhuvedudel, mis kulgevad asulavälistel teedel, kaasneb kehtiva
istekohtade tagamise kohustusega ka turvavööde olemasolu nõue, et juhuvedudeks tellitaks vaid
laste ohutust tagavad bussid. Selle eesmärgi saavutamiseks täiendatakse liiklusseaduse § 36 lõiget
3 turvavöödega varustatud istekohtade nõudmisega vastavates bussides.
8. Asendada eelnõu § 1 punktis 38 muudetavas LS § 264 lõikes 211 tekstiosa „2020. aasta
1. augustit“ tekstiosaga „2021. aasta 1. jaanuarit“.
Selgitus: Muudetase rakendussätte kohaldamiskuupäeva.
9. Muuta eelnõu § 2 ja sõnastada see järgmiselt:
„§ 2. Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.“
Selgitus: muudatusega sätestatakse seaduse jõustumisajaks 2021. aasta 1. jaanuar.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
3 (4)
Hindrek Allvee
639 7670
[email protected]
4 (4)