07.10.2020
Majandus- ja taristuministri määruse „Ehitise auditi tegemise kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Ehitusseadustik ja selle rakendusaktid on peatselt kehtinud viis aastat. Mõistlik on üle vaadata
ja hinnata seaduse rakendamisel tekkinud praktikat ning regulatsiooni muutmisvajadust. Ehitise
auditile esitatavaid nõudeid reguleerib majandus- ja taristuministri määrus nr 116 „Ehitise
auditi tegemise kord“ (edaspidi määrus nr 116). Aja jooksul on ehitussektor muutunud järjest
aktiivsemaks ning valmistutakse sektori digitaliseerimiseks. Sellega seonduvalt on aga
suurenenud probleem andmetega. Paljud andmed ei ole huvitatud osapooltele kättesaadavad
või on vananenud või ebaõiged. Probleem on saanud alguse kahe registri, hooneregistri ja
ehitisregistri liitmisest 2003. a. Täiendavalt süvendab kõnesolevat probleemi ka ehitamine ilma
vastava ehitusloata või ehitisteatiseta ehk ebaseaduslik ehitamine. Juhul kui ehitatakse ilma
ehitusloata või ehitisteatist esitamata, siis ei toimu vastavat menetlust ja vajalikud andmed ei
jõua ehitisregistrisse. Paljud ehitised on ka kasutusel ilma kasutusloata.
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) § 26 lg 1
kohaselt tuli ehitisregistri andmed korrastada 2020. aasta 1. jaanuariks. See säte põhjustas
massilise andmete uuendamise protsessi. Täiendavalt aitas kaasa ka pankade nõue, et laenu
väljastamiseks peab olema ehitisel kasutusluba või kasutusteatis. Andmete parandamise ja
ülevaatamise käigus selgus, et ebaseaduslikult ehitatud ehitiste puhul saab teatud juhul
asendada ehitusprojekti auditiga, küll aga puuduvad õigusaktides konkreetselt sellist auditit
reguleerivad normid. Seega on tekkinud ehitusvaldkonnas segadus, milline peaks olema
ehitusprojekti asendav audit.
Täiendavalt on toodud välja probleemid ehitusaegsete dokumentide puudumisega. Käesoleval
hetkel puudub pädeval asutusel konkreetne juhis või norm olukorras, kus ehitusdokumente ei
ole koostatud. Läbi auditi olemusliku tõlgenduse ja muude võimaluste puudumise nõutakse
dokumentide asendamiseks auditi koostamist. Sellist võimalust ei ole kehtivas määruses
sätestatud. Ka ei ole teada, mida selline audit peaks sisaldama ning millisel hetkel on pädeval
asutusel võimalik sellist auditit nõuda. Ehitise seadustamiseks on audit vajalik, sest tagantjärele
kõikide nõutud ehitusdokumentide koostamine ei ole teatud juhtudel võimalik ning ei täida
dokumenteerimise eesmärki.
Määruse muutmise eesmärk ei ole ära kaotada eraisikute poolt tellitavaid auditeid ehitise
seisukorra hindamiseks, et selgitada välja ehitise rekonstrueerimise vajadus, enegiatõhusus
vms. Vastupidi, sellised auditid on jätkuvalt võimalikud ja vajalikud, küll aga on seadusest
tulenevatele kohustuslikele audititele määratud rangemad, mahukamad ja sisulised nõuded.
Huvitatud isikute poolt tellitavad auditid, mille eesmärgiks on ehitiste nõuetele vastavuse või
ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutuse tõendamine, näiteks auditid ehitise seisukorra,
tuleohutuse või kandevõime hindamiseks, peavad lähtuma käesoleva määruse üldistest
põhimõtetest ning lepingu osapooled saavad kokku leppida täpsema auditeeritava mahu ja
eesmärgi.
2018. aasta lõpus viidi läbi uuring „Ehitise auditi ja ehitusprojekti ekspertiisi regulatsiooni
analüüs“, mis kajastab sektori seisukohta esitatud audititele ja ekspertiisidele. Määruse
koostamisel on võetud võimalusel arvesse uuringus toodud seisukohti. Regulatsiooni selguse,
sätete ülesehituse, parema loetavuse ning sisu täienemise huvides ei ole võimalik täiendada
kehtivat määrust ja on tarvis kehtestada uus määrus (edaspidi eelnõu).
Eelnõus sätestatud nõuded on minimaalsed nõuded auditi koostamiseks. Eraõiguslikult on
võimalik osapooltel leppida kokku täiendavad tingimused, nõuded ja tegevused. Iga audit on
unikaalne ja sõltub ehitisest ning auditi eesmärgist. Määruses on toodud igale auditile kehtivad
üldnõuded ning erakorraliste auditite puhul täiendavad lisanõuded. Tellija ja auditi koostaja
lepivad omavahel kokku, millal ja kuidas aruanne tellijale esitatakse. Pädevale asutusele
esitatakse aruanne läbi ehitisregistri.
Määruse koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna
ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste (tel: 625 6399, e-post:
[email protected])
(teenistussuhe peatatud), määruse lõpliku versiooni koostas ehitustegevuse valdkonnajuht Teet
Kukk (tel:625 6399, e-post:
[email protected]).
Määruse koostamisel osales Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja
elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo (tel: 639 7638, e-post:
[email protected]), sama
osakonna ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Ülle Reidi (tel: 625 6457, e-post:
[email protected]) ning sama osakonna ehitisregistri talituse projektijuht Taavi Jakobson (tel:
625 6394, e-post:
[email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 7153403,
e-post:
[email protected]).
2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb 11 paragrahvist. Käesoleva eelnõu sätete järjestus võrreldes
määrusega nr 116 oluliselt ei muutu, kuid muutub numeratsioon. Muudatusi selgitatakse iga
paragrahvi selgitustes.
Käesolevas eelnõus ei sisaldu määruse nr 116 § 3 ja määruse numeratsioon on sellevõrra
edaspidi muutunud. Määruse nr 116 §-s 3 olid kajastatud erinevad auditi tegija kohustused.
Näiteks tuli ehitise auditi tellijat (edaspidi tellija) teavitada, et auditi tegija vastab seaduses
toodud nõuetele ning edastada tellijale ettevõtte vastutava pädeva isiku nimi. Lisaks tuli
teavitada asjaoludest, mis võisid mõjutada auditi tegija sõltumatust ning olukorrast, kui auditi
tegijal puudus pädevus teatud ehitise osa hinnata. Kõik eeltoodud sätted on seadusest tulenevalt
kohustuslikud või on olemuslikult eraõiguslikud. Näiteks ei tohi auditi tegija alustada oma tööd,
kui tal puudub selle jaoks pädevus või ta ei ole sõltumatu. Need nõuded tulenevad
ehitusseadustikust. Juhul kui auditi tegemise aluseks olevad asjaolud, näiteks auditi tegija
sõltumatus tellijast, muutuvad auditi koostamise ajal, siis saavad tellija ja auditi tegija leppida
kokku täiendavates meetmetes või saab auditi tegija kaasata teise spetsialisti ehk siin ei piisa
tellija teavitamisest, vaid auditi tegija ei saa seadusest tulenevalt jätkata oma tööga varasemal
moel. Kes on ettevõtte pädev isik ning kes täpsemalt teostab auditeeritava objekti ülevaatuse
on omavahelise lepingu ning ettevõtte sisekorralduse küsimus. Kõik omavaheliste teavituste
ajad ning täpsemad meetodid on samuti tellija ja auditi tegija vahelise lepingu esemeks.
Paragrahvis 1 määratakse määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse nõuded ehitise auditile, täpsustatakse nõuded ehitise auditi aruande
vormile, auditi tegemise meetodid ning auditi aruande esitamise korra. Määrust ei kohaldada
EhS-s sätestatud tee auditile.
Eelnõus on välistus toodud teedele laiemalt. Tee mõistet selgitab täpsemalt EhS § 92 lõikes 1
sätestatud tee definitsioon, mille kohaselt tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite
või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud
liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Tee omanikul või valdajal on
võimalik tellida audit tee või selle osaks oleva tunneli, silla või muu rajatise nõuetele vastavuse
osas, kuid osapooltel on võimalus lepinguliselt vabatahtlikult kokku leppida määruses toodud
nõuete täitmist. Teatud auditid on reguleeritud ka teistes õigusaktides. Käesolev eelnõu on
üldine ja juhul kui muust õigusaktist tulenevad täpsemad nõuded auditile, näiteks
elektripaigaldise auditile, siis tuleb rakendada eelkõige konkreetsele auditile koostatud nõudeid.
Paragrahvis 2 on sätestatud auditi eesmärk ja kasutatavad meetodid.
Lõikes 1 on toodud välja auditi eesmärk. Auditi eesmärk saab olla kogu ehitise või ehitise osa
või ehitamise auditeerimine. Võrreldes määrusega nr 116 on lisatud auditi eesmärkide loetellu
eraldiseisvana ka ehitise osa ning ehitise ehitamisele esitatavad nõuded. Erakorralise auditi
käigus on võimalik teha hindamine ka üksiku ehitise osa ulatuses, näiteks kui on vaja hinnata
tehnosüsteemi korrasolekut. Sellisel juhul ei pruugi alati olla vajalik hinnata ehitise teisi osasid
ega nende omavahelisi mõjusid. Teatud juhtudel on vaja hinnata ka ehitamisele esitatavaid
varem kehtinud nõudeid. Näiteks juhul kui tehakse audit ehitusprojekti asendamiseks ehitisele,
mis on ehitatud enne ehituseaduse jõustumist, siis peab audit hindama ehitise ohutusele
esitatavaid nõuded. Kui aga ehitis on ehitatud juba ehitusseaduse kehtivuse ajal, siis tuleb
hinnata EhSi § 11 lõikes 2 ja §-s 12 kehtivaid nõudeid ehk lisaks ehitisele esitatavatele
ohutusalastele nõuetele tuleb hinnata ka ehitamisele esitatavaid nõudeid, näiteks ehitise
asukohas kehtivaid kitsendusi ja planeeringuid. Hinnang tuleb anda vastavalt ehitamise ajal
kehtinud nõuetele. Juhul kui kavandatakse olemasolevale ehitisele korruste peale ehitamist, siis
on asjakohane hinnata momendil kehtivatele nõuetele vastavust. Eelnõusse on lisatud, et
kahjustuste tuvastamise korral tuleb need kajastada auditis ning anda hinnang nende ulatuse
osas. Tuleb pakkuda välja erinevad võimalused kahjustuste kõrvaldamiseks, mille tulemusena
on võimalik ehitis viia vastavusse ehitisele esitatavate nõuetega. Eelnõu kohaselt tuleb auditis
kirjeldada meetmeid ehitise nõuetega vastavusse viimiseks, mis tähendab, et ehitisele korruse
peale ehitamiseks vajalikus auditis tuleks kajastada ka meetmed, mis on vajalikud näiteks hoone
konstruktsiooni tugevdamiseks. Juhul kui tuvastatakse, et ehitis ei vasta nõuetele ja kahjustused
on sellises ulatuses, et ei ole otstarbekas parandada, siis tuleb ka see auditis selgelt välja tuua.
Auditi eesmärk ei ole täidetud üksnes väitega: „Rekonstrueerida ei ole võimalik“.
Võrreldes määrusega nr 116 eemaldatakse hinnangu andmine vastavalt lähteülesandele. Auditi
tegija ei saa kitsalt piirduda vaid algselt paika pandud eesmärgiga. Juhul kui auditi tegija
tuvastab ehitise või ehitamise juures puudused (näiteks vamm seinas), mis ei olnud algselt
kokkulepitud ülesandes, siis tuleb sellest tellijat teavitada ning see puudus aruandes välja tuua.
Täiendavalt on auditi tegijal kohustus kokkuleppel auditi tellijaga viia läbi lisakontrolle juhul
kui auditi tegijal tekib põhjendatud kahtlus ehitise või ehitamise nõuetele vastavuses.
Auditi eesmärgiks ei saa olla kasutusloa väljastamise võimalikkuse hindamine - see on pädeva
asutuse ülesanne. Seega ei saa auditi järeldus olla, et väljastada võib kasutusloa. Audit peab
üheselt andma hinnangu vastavalt oma eesmärgile: hinnata ehitise, ehitise osa, ehitise osa
koosmõjus ehitise kui tervikuga või ehitise ehitamise nõuetele vastavust. Kasutusloa
väljastamise võimalikkust hindab pädev asutus.
Lõikes 2 on toodud kolm põhilist meetodit, mida auditi tegija peab kasutama, et täita auditi
eesmärk. Sõltuvalt auditi sisust ja mahust on iga meetodi osakaal erinev.
Punktis 1 on meetodina toodud visuaalne kontroll. Iga auditi eelduseks on, et auditi tegija on
tutvunud olemasoleva ehitise kohta koostatud dokumentatsiooniga (eelkõige ehitusprojekt ning
ehitustööde teostamise dokumentatsioon) ning käinud auditeeritava objektiga tutvumas.
Dokumentide kontrolli käigus on võimalik tuvastada, kas on väljastatud ehitusluba, kas
ehitustööd on teostatud vastavalt projekteerimistingimustele või planeeringule, kas on
koostatud ehitusprojekt, vms. Kohapeal saab auditi tegija tuvastada, kas on silmaga nähtavaid
kahjustusi ehitisel, kas on vaja tellida analüüse, näiteks pragude põhjuste või hallituse
tuvastamiseks. Ehitise tehnilise seisukorra hinnang eeldab, et välja on toodud ka kahjustuste
liik ja ulatus ning põhjendatud hinnang kahjustuse kõrvaldamise võimalikkuse kohta. Visuaalse
hinnangu all on jäetud kajastamata tehniliste andmete tuvastamine. Levinumad kasutatavad
materjalid tunneb auditi tegija visuaalselt ära, küll aga teatud tehnilisi andmeid, näiteks pikkus
või laius, ei ole võimalik täpselt visuaalselt tuvastada. Täiendavate mõõtmiste tegemine on
vajalik olukorras, kui auditi tegijal tekib ehitisega tutvumisel põhjendatud kahtlus ehitise või
ehitamise nõuetele vastavuse osas, sellisel juhul tuleb määruse § 2 lg 3 kohaselt auditi tellijat
informeerida ning kokkuleppel auditi tellijaga teostatakse kontrolliks vajalikud mõõtmised.
Auditi tegija peab lähtuma andmetest, mis talle on vajalikud. Näiteks kui auditi tegija hindab
katuse kandevõimet, siis ei pruugi vundamendi soojustuse materjal olla asjakohane
informatsioon. Seega ei kajasta visuaalne kontroll kõigi tehniliste andmete tuvastamist, vaid
auditi tegija tuvastab enda jaoks kõik vajalikud andmed, nii tehnilised, dokumentaalsed kui ka
visuaalsed, mis on tal hinnangu andmiseks vajalikud.
Punktis 2 toodud kasutuskontrolli käigus hindab auditi tegija, kas ehitist on võimalik kasutada
vastavalt määratud kasutusotstarbele. Võrreldes määrusega nr 116 on lisatud kontrollile ka
hinnang, kas sellise kasutusotstarbele vastavalt on võimalik ehitist või ehitise osa kasutada ning
kas selline kasutamine vastab nii ohutuse kui ka muudele nõuetele. Näiteks kui ehitises ei tööta
küttesüsteem või ehitis ei vasta eluruumidele esitatavatele nõuetele, siis tuuakse see
konkreetselt auditis välja ning antakse hinnang kas ehitist saab edaspidi kasutada vastavalt
määratud kasutusotstarbele. Taoline kontroll on oluline, sest vastavalt kasutusotstarbele võivad
ehitisele esitatavad nõuded olla erinevad. Seega ehitis võib mõnel juhul olla ohutu näiteks
eluhoonena kasutamiseks, küll aga ei pruugi ehitis või selle osa olla sobilik kasutamiseks
avaliku teenuse osutamiseks, kuna näiteks ligipääsetavuse nõuded ei ole täidetud.
Punkti 3 kohaselt tuleb teha ka dokumentatsiooni kontroll. Dokumentatsiooni on mõeldud
laiemalt kui ehitamise protsessis koostavaid dokumente. Ehitamise dokumendid, varasemad
uuringud, ajaloolised andmed või tuntud analoogsete ehitiste tüüpvead, koostatud aga
kooskõlastamata või ehitusloa menetlust mitteläbinud ehitusprojekt ja muud asjakohased
dokumendid annavad auditi tegijale olulise informatsiooni hinnangu andmiseks. Näiteks
ehitamise dokumentidest koos visuaalse kontrolliga võib auditi tegija tuvastada avarii
võimaliku põhjuse. Dokumentatsioon on indikatsiooniks ka ehitise ehitamise aja kohta. Auditi
tegija ei pea tegema kaudselt ehitisega seonduvate dokumentide kontrolli, näiteks üürilepingu
nõuetele vastavust või ehitusmaksumuse analüüsi, vaid ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust
väljendavate dokumentide kontrolli. Dokumentide kontrolli alla ei peeta silmas ehitusprojekti
kontrolli ulatuses, mis on kirjeldatud määruses „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile”.
Võrreldes määrusega nr 116 ei ole eelnõus piiratud kontrolli tegemist ohutu kasutamise ning
ehitise korrahoiu jaoks vajalike nõuetega. Taoline piiramine ei olnud mõistlik ning pärsib auditi
eesmärki, eriti ehitusprojekti või ehitusdokumente asendava auditi puhul. Ehitamist kajastavad
dokumendid tuleb koostada ehitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt. Näiteks juhul kui EhS
kehtivuse ajal on ehitatud ehitis ja ehituse käigus on jäetud koostamata nõutud
dokumentatsioon, siis selliste ehitiste puhul peavad olema täidetud lisaks ohutule kasutamisele
ka kõik muud nõuded.
Sättele lisatakse juurde, et auditi käigus hinnatakse dokumentatsiooni olemasolu ja
nõuetekohasust. Teatud dokumentide (näiteks korstnapühkimise akt) puhul on nõue, et
dokumendi aluseks olevat tegevust tuleb perioodiliselt korrata. Tuginedes hinnangu andmisel
sellistele dokumentidele, peab auditi koostaja kontrollima, et dokumendi aluseks olnud
tegevused on tehtud või korratud nõutud perioodidel. Väga oluline on dokumentide puhul, et
need ei ole eksitavad, vaid vastavad ehitatud ehitisele või ehitamisele. Juhul kui
ehitusdokumendid kirjeldavad plekk-katuse paigalduse ehitustöid aga ehitisel on tegelikult
kivikatus, siis peaksid sellised dokumendid tekitama auditi tegijas põhjendatud kahtlusi ehitise
või ehitamise nõuetele vastavuse osas.
Lõikes 3 kirjeldatakse olukorda, kui auditi tegija küll viib läbi lõikes 2 sätestatud kontrollid,
kuid ei ole veendunud ehitise nõuetele vastavuses, esitatud dokumentide tõepärasuses või
puudus võimalus teha lõikes 2 toodud kontroll, näiteks dokumentide täieliku puudumise korral.
Juhtudel, kus auditi tegijal jääb kahtlus ehitise nõuetele vastavuse osas, tuleb teha täiendav
kontroll. Täiendava kontrolli toiminguid ei pea ta tegema ise, vaid võib tellida teenusena teiselt
pädevalt isikult. Täiendava kontrolli tegemine tähendab lisakulutuste tegemist, milles auditi
tellijaga ei ole eeldatavasti eelnevalt eelnõu § 4 lg 2 kohaselt kokku leppinud. Kui auditi tellija
ei ole valmis täiendavate uuringute teostamist rahastama, siis on auditi tegijal õigus keelduda
vajalike tööde tegemisest, kuid eelnõu § 2 lg 4 kohaselt tuleb seda auditi aruande kokkuvõtlikus
hinnangus kindlasti põhjendada. Küll aga ei ole võimalik anda hinnangut ehitise nõuetele
vastavuse osas, kui auditi tegijal on tekkinud põhjendatud kahtlus, mida üldiste meetoditega
kontrollida ei saa. Kontrollimise meetodid on sätestatud eraldi punktidena. Loetelu ei ole
kinnine vaid arvestab tulevikus võimaliku tehnoloogilise ja auditeerimise parima praktika
arenguga. Konkreetse meetodi kasutamise tingimuseks on, et see peab aitama veenduda ehitise
või ehitamise nõuetele vastavuses. Näiteks radooniuuringu tellimine madala radoonileviku
tõenäosusega piirkonnas, ei ole põhjendatud. Auditi tegija peab ise oma tekkinud kahtlust
põhjendama ning jõudma auditi tellijaga kokkuleppele lisameetodite kasutamise ja pädeva isiku
kaasamises.
Punkti 1 kohaselt avatakse kandekonstruktsioon, piirdetarind või tehnosüsteem. Näiteks juhul
kui ehitisel puuduvad dokumendid, siis võib olla mõistlik kaetud tööde aktid asendada teatud
osas kandekonstruktsiooni avamisega. Auditi tegija kui pädev spetsialist on kohustatud
langetama otsuse, kas olemasolevad mittetäielikud ehitusdokumendid on piisavad, et ta saaks
anda hinnangu ehitise nõuetele vastavuse osas või on selleks siiski nõuetele vastavuse
tuvastamiseks vajalik teatud ulatuses ehitise osade avamine. Konstruktsioonide avamise ning
varasema olukorra taastamise kulud lepivad tellija ja auditi tegija omavahel eelnevalt kokku.
Punkti 2 kohaselt saab auditi tegija teha vajalikke mõõtmisi. Mõõtmised võivad osutuda
vajalikuks kui näiteks ehitusprojektis esitatud ja valmis ehitatud ehitise kõrguste või muude
tehniliste andmete vahel on erinevused. Mõõtmist võib olla tarvis ka näiteks kui tekib kahtlus
radooniuuringu tulemustes või radoonikaitse ebapiisavas paigaldamises. Põhjendatud kahtlus
võib esineda ka olukorras, kus teadaolevalt ja dokumenteeritult on varem korduvalt tuvastatud
analoogseid vigu ehitise ehitanud ehitaja poolt eelmistel objektidel.
Punktis 3 toodud meetodit võib vahel minna tarvis mõne kahtluse kinnitamiseks. Näiteks majas
esineva vammi või hallituse tuvastamiseks.
Punktis 4 on toodud veel lisaks muud vajalikud meetmed ehitise või ehitamise nõuetele
vastavuses veendumiseks. Täna ei saa ette näha teaduse, tehnoloogia ja ehitusekspertide parima
praktika võimalikku arengut. Lisaks on kõik ehitised ja nendes esinevad probleemid erinevad.
Kõik kasutatavad meetodid peavad olema eesmärgipärased, et tuvastada ehitise nõuetele
vastavus.
Võrreldes määrusega nr 116 on eelnõu § 2 lõige 4 uus, mille eesmärk on kaitsta auditi tegijat
juhul, kui tema täielikuks hinnanguks vajalikud tegevused, näiteks ligipääs või tarindite
avamine, on takistatud. Lõike 4 kohaselt kajastab auditi tegija auditi aruandes olukorra, kui ta
ei pea vajalikuks täiendavate ehk lõikes 3 toodud meetodite kasutamist või kui auditi
läbiviimine on takistatud. Auditi tegija ei pea kasutama lõikes 3 toodud täiendavat meetodit,
kui ta saab anda hinnangu ehitise nõuetele vastavuse osas kasutades lõikes 2 toodud meetodeid.
Täiendavalt võib tekkida olukord kui auditi tegija ei saa teatud põhjustel tuvastada ehitise või
ehitamise nõuetele vastavust. Näiteks võib auditi tegijal olla takistatud ligipääs hinnatavale
ehitisele. Taoline olukord võib tekkida näiteks korterelamus, kui ühistu tellitud auditi korral ei
lase osad korteriomanikud auditi tegijat oma korterisse. Eeltoodud otsused või olukorrad tuleb
kindlasti märkida auditi aruandesse, et oleks vajadusel hiljem võimalik tuvastada auditi maht
ning auditi tegija võimalused ehitisega tutvumiseks. Aruandes tuleb see informatsioon
kajastada kokkuvõtlikus hinnangus, mis on reguleeritud eelnõu § 5 lg 2 punktis 8.
Eelnõust on välja jäetud määruse nr 116 § 2 lõige 2, mille kohaselt tellija tagab vajalikud
tingimused ehitise auditi tegemiseks, sealhulgas teeb auditi tegijale kättesaadavaks vajalikud
dokumendid ja andmed ning tagab juurdepääsu ehitisele ja selle osadele. Dokumentide ja
andmete üleandmine ning kättesaadavuse tagamine (näiteks linnavalitsusest ehitusprojekti
toomine) on osapoolte vahel võimalik täpsemalt kokku leppida ning sellise kohustuse
õigusaktiga sätestamine ühele osapoolele ei ole mõistlik.
Määruse nr 116 § 2 lõiked 3, 4 ja 5, seoses lähteülesande koostamise ja auditi tegija
selgituskohutusega, viidi käesolevas eelnõus auditi tegija kohustuse alla. Paragrahvis 4
sätestatakse, et auditi täpsema eesmärgi, mahu, meetodid ja liigi määrab auditi tegija koos
tellijaga. Määruses nr 116 on öeldud, et tellija koostab lähteülesande. Tellijal ei pruugi olla
valdkonnapõhiseid vajalikke teadmisi, et otsustada milline võiks olla sobilik auditi liik ja maht.
Praktikas on sageli lähteülesandeks kasutusloa saamiseks vajalike dokumentide koostamine,
mis tegelikult ei ole auditi hinnangu sisuline eesmärk. Seega ei kajasta eelnõu lähteülesande
koostamist ega isikut. Eelnõu § 4 lg 1 sätestab, et määrata tuleb auditi eesmärk, maht, meetodid
ning liik. Selle määramise eest vastutavad mõlemad osapooled. Auditi tegija on erialaste
teadmistega isik, seega eeldame tema juhtivat rolli. Küll aga võib tellija teada probleemi, selle
põhjuseid või ehitise ajalugu ja seega on tellijal vähemalt osaline ettekujutus ja teadmised auditi
vajalikkusest. Näiteks juhul kui audit on tellitud ehitusprojekti koostamiseks, siis on tellijal
suurem teadmine selle kohta, mida soovitakse ehitisega edasi teha.
Paragrahvis 3 sätestatakse ehitise auditi lähtealused.
Lõikes 1 tuuakse välja, et peamiselt tuleb lähtuda sättes toodud dokumentidest ja andmetest.
Sättes esitatakse loetelu peamistest ehitisele iseloomulikest ja asjakohastest dokumentidest,
seega tegemist on lahtise loeteluga. Võrreldes määrusega nr 116 lisandusid sõnad „nende
olemasolul“. Vastavatele andmetele saab tugineda kui need andmed on olemas. Seega sätte
eesmärk ei ole nende dokumentide kohustuslik koostamine auditi läbi viimiseks. Näiteks ei ole
mõistlik ehitusprojekti asendava auditi jaoks koostada lisaks uut ehitusprojekti. Sellisel juhul
ei annaks auditi koostamine lisaväärtust.
Muudetud on määruses nr 116 § 4 toodud auditi lähtealuste loetelu. Näiteks kaotati eelnõust
otsene viide standardile, kuid eelnõu § 3 lg 2 sätestati alus standardite kasutamiseks auditi
läbiviimisel. Standardid on oma olemuselt vabatahtlikud dokumendid, mille järgimine ei ole
kohustuslik. See tuleneb asjaolust, et täitmiseks kohustuslikud saavad olla vaid avaldatud
õigusaktid, mis on vastu võetud ettenähtud protseduuri (vastava õigusliku menetluse) kohaselt
selleks pädeva riigiorgani poolt. Standardeid ei avaldata sarnaselt õigusaktidele, need on
autorikaitse objektid ning reeglina kättesaadavad vaid tasu eest. Mõistlik on anda auditi tegijale
võimalus lähtuda omal valikul standarditest vastavalt oma pädevusest tulenevale hinnangule
auditi kvaliteetse koostamise huvides.
Loetelu kohaselt lähtutakse järgmistest eeldustest:
1) Auditi tegija peab auditi koostamisel kujundama hinnangu lähtudes konkreetsele ehitisele
esitatavatest nõuetest. Näiteks erinevad omavahel eramajale või koolile kehtestatud ehituslikud
nõuded. Sõltuvalt auditi eesmärgist tuleb hinnangut andes jälgida ka ehitise ehitamise aega.
Ehitis peab reeglina vastama ehitamise ajal kehtinud nõuetele, erandina võivad kehtida
tagasiulatuvalt soodsamaks muutunud nõuded. Näiteks kui hinnatakse ebaseaduslikult ehitatud
ehitist ning ei ole teada ehitamise aeg või see ei ole tõestatav, siis EhSRS § 27 lg 3 kohaselt
tuleb eeldada, et ehitis on ehitatud peale ehitusseaduse jõustumist, so peale 2003. aastat.
2) Ehitusõigus tekib planeeringu kohustuseta aladel läbi üldplaneeringu ja
projekteerimistingimuste, planeeringu kohustuse korral läbi detailplaneeringu. Kui on olemas
vastavad projekteerimistingimused või planeering, siis tuleb auditi tegemisel hinnata ka ehitise
vastavust projekteerimistingimustele ja planeeringule.
3) Võrreldes ehitamisega võib auditeerimise korral olla ehitusprojektil erinev eesmärk. Näiteks
juhul kui ehitist on ebaseaduslikult laiendatud või ümberehitatud, siis saab algsest heaks
kiidetud ehitusprojektist andmed, mille abil võib tuvastada ebaseaduslike ehitustööde eelduslik
maht. Teisest küljest, kui ehitis vastab ehitusprojektile aga ehitusdokumendid on koostamata,
siis saab auditi tegija hinnata ehitise vastavust koostatud ja kinnitatud ehitusprojektile. Juhul
kui ehitis vastab pädeva isiku poolt koostatud ehitusprojektile, siis saab ehitusprojekt anda
auditi tegijale täiendava nõuetele vastavuse eelduse. Alati ei saa sellises olukorras vaid väline
ehitusprojektile vastavus olla ainuke argument ehitise nõuetele vastavuse hindamiseks.
Põhjendatud juhul saab täiendavaks hinnanguks kasutada näiteks teatud tarindite avamisi.
Pädeva isiku poolt koostatud ehitusprojekti ekspertiis ja seal tooduga arvestamine ehitamisel
annab auditi tegijale ka täiendava nõuetele vastavuse eelduse hinnangu tegemisel.
4) Ehitusdokumendid annavad auditi tegijale võimaluse tagasiulatuvalt ehitusprotsessiga
tutvuda ning tuvastada võimalikud ehitusvead.
5) Ehitusmaterjali, toote või seadme kasutusjuhised ja nõuded annavad auditi tegijale teadmised
konkreetse materjali, toote või seadme omaduste ja kasutamisvõimaluste kohta. Auditi tegijal
on võimalus veenduda materjali või toote või seadme paigaldamise, kasutuse või hoolduse
ohutuses ja nõuetekohasuses.
6) Ehitusuuringust võib tulla auditi tegijale oluline informatsioon konkreetse ehitise või
asukoha eripärade kontrollimiseks. Näiteks informatsioon varasemast pinnase reostusest või
piirkonnas esinevast maapinna vajumisest või üleujutustest. Uuringu materjale kasutades saab
auditi tegija anda hinnangu vajalike täiendavate meetmete kohta, et tagada ka konkreetses
piirkonnas või seal piirkonnas asuvas ehitises nõuetele vastavus.
7) Varem koostatud audit annab auditi tegijale ülevaate juba täheldatud puudustest.
Lõike 2 kohaselt on auditi tegijal õigus arvestada veel muid dokumente või allikaid, mis aitavad
hinnangu andmisele kaasa. Näiteks juhul kui puuduvad ehitusdokumendid ja omanikul on
olemas eelprojekt, mis ei pruugi olla väga põhjalik, siis võib auditi tegijal olla abi analoogsest
tüüpprojektist, et anda hinnang teatud sõlmede võimalikele lahendustele. Täiendavalt aitavad
ehitamise ajal kehtinud nõuetele sisu anda kohtulahendid, eriala spetsialistide varasemad
hinnangud analoogsetes juhtumites, erialaliitude juhendmaterjalid ja kõik muu, mis tavapäraselt
sisustab hea tava mõistet. Vahel võivad olla asjakohasteks lisaallikateks isegi fotod
ehitustegevuse või ehitusaegade kohta. Võrreldes määrusega nr 116 on sätet laiendatud.
Võrreldes määrusega nr 116 on välja jäetud § 4 lõige 3, mis käsitles auditi tegija nõudeõigust
täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks. Dokumentide ja andmete tellimine ning
üleandmine lepitakse tellija ja auditi tegija vahel kokku. Auditi tegija peab enne tööd tellijat
teavitama vajalikest dokumentidest ning tellija saab anda omapoolse hinnangu olemasolevatest
dokumentidest ja lisadokumentidest või andmetest, mida ta on valmis auditi tegijale esitama.
See on lepinguline sisesuhe, mida ei ole mõistlik käesolevas avalikku õigust käsitlevas eelnõus
reguleerida. Samuti saavad osapooled omavahel kokku leppida selles, kes otsib üles avalikult
kättesaadavad allikad, nagu näiteks linnavalitsuse arhiivis asuvad ehitusprojektid.
Paragrahvis 4 sätestatakse auditi tegija kohustused.
Lõike 1 kohaselt selgitab auditi tegija tellijale enne auditi koostamist auditi tegemise
põhimõtteid, meetodeid, liike ning andmete ja dokumentide vajadust auditi läbiviimiseks.
Auditi tegija ja tellija määravad täpsema isikute ringi, kellele on vaja konkreetse auditi
läbiviimiseks vajalikku informatsiooni tutvustada.
Lõike 2 kohaselt määrab auditi tegija koos tellijaga enne auditi koostamist auditi eesmärgi,
meetodid, mahu ja liigi arvestades ehitise seisukorda ja pädeva asutuse juhiseid nende
olemasolul. Määruse nr 116 kohaselt pidi tellija koostama lähteülesande aga selle jaoks ei
pruugi tellijal olla piisavalt teadmisi. Auditi tegijal on kogemus ja pädevus, et määrata auditi
eesmärk, meetodid, maht ja liik, hinnates ehitise seisukorda ja pädeva asutuse juhiseid. Lähtuda
tuleb loomulikult tellija soovist ja võimalustest ning seetõttu tuleb eeltoodud nelja aspekti
määrata auditi tegijal koos tellijaga.
Auditi liigi all peetakse silmas EhS § 18 lõikest 1 tulenevat auditite eristamise alajaotust:
kasutuseelne, korraline ja erakorraline. Auditi liigist sõltub auditi sisu. Auditi eesmärk ei saa
olla näiteks kasutusloa saamine ehk auditiga ei hinnata kasutusloa saamise võimalikkust. See
on pädeva asutuse ülesanne. Audit annab pädevale asutusele hinnangu ehitisest või ehitamisest.
Auditi tegija võib otsustada esitatud informatsiooni baasilt, kas tuleks kasutada täiendavaid
meetodeid. Mahu eelduslik paikapanek on mõeldud eelkõige tellija kaitsmise huvides. Teatud
auditite puhul on auditi tegijal juba ette teada, millised pädevad spetsialistid tuleb tal auditi
koostamisse lisaks juurde kaasata.
Lõike 3 kohaselt on auditi tegija kohustatud kaasama auditi koostamisse pädeva isiku, kui auditi
tegijal puudub pädevus auditi teatava osa koostamiseks. Selguse huvides tuleb märkida, et
eelnõus peetakse ehitise auditit tegeva isiku all silmas juriidilist isikut. EhS § 18 lg 4 välistab
omaniku võimaluse koostada iseenda ehitisele auditit. EhS § 24 lõikes 2 on nimetatud
tegevusalad, kus isik peab oma kvalifikatsiooni tõendama haridusel ja töökogemusel põhineva
kutseseaduse kohase kutsega või muu õigusakti kohase pädevustunnistusega. EhS § 24 lõike 1
kohaselt kohaldub see nõue ettevõtjatele majandustegevuse korral. Ettevõtja kohustused on
toodud EhS §-s 21. Ühe kohustusena on ettevõttel vaja tagada, et tema vastutusel tegutseb
piisava kvalifikatsiooniga isik. Kes pädevatest isikutest konkreetselt millise projektiga tegeleb
või kes keda haigestumise korral asendab, on ettevõtte sisekorralduse küsimus. Tellija asub
lepingulisse suhtesse ettevõttega. Küll aga peab meeles pidama, et tõendada tuleb
kvalifikatsiooniga pädeva isiku osalust auditi koostamist tegevas, kontrollivas või juhtivas
rollis.
Paragrahvis 5 kehtestatakse nõuded auditeerimise tulemusele.
Võrreldes määrusega nr 116 on muudetud auditi ülesehitus selgema ja mugavama lugemise
huvides kohustuslikuks. Lisatud on ehitamise oluliste kuupäevade informatsiooninõue ning
varasemad § 5 lõike 2 punktid 6, 7 ja 8 kajastatakse käesolevas eelnõus ühiselt punktis 6.
Määruse nr 116 kohaselt pidi auditi tegija esitama ettepanekud ehitise ohutuks või nõuetele
vastavaks muutmise kohta vaid asjakohasel juhul. Juhul kui ehitis ei ole nõuetekohane, siis
tuleb igal juhul koostada ka ettepanekud, kuidas ehitis nõuetele vastavaks viia.
Lõike 1 kohaselt tuleb auditeerimise tulemus vormistada auditi aruandena.
Lõike 2 kohaselt peab esitatav auditi aruanne olema sättes nimetatud järjekorras. Aruande
järjekord on oluline, et parandada aruande loetavust. Praktikas pannakse kasutatud materjalide
pikk nimekiri algusesse ning erinevad osad on tihti omavahel segamini. Kindla struktuuriga
esitatud auditid hõlbustavad loetavust ka pädevatele asutustele.
Punktis 1 sätestatakse, et tuleb kajastada eelnõu § 4 lõikes 2 toodud informatsioon. Selle info
esikohal kajastamine võimaldab koheselt tuvastada auditi liigi, eesmärgi, meetodid ja mahu.
See annab, näiteks pädevale asutusele, võimaluse koheselt aru saada, mis liiki dokumendiga on
tegemist (näiteks dokumentide asendamiseks koostatud audit või ehitusprojekti asendav audit).
Punkti 2 kohaselt tuleb tuua esile auditi tegija ja auditi koostamises osalenud pädevad isikud.
Teiste pädevate isikute kaasamine võib tulla kõne alla näiteks juhul, kui auditi tegijal endal
puudub teatud osade hindamiseks pädevus. Tihti on praktikas selleks elektri- või
gaasipaigaldise auditi koostamise pädevusega isikud.
Punkti 3 kohaselt tuleb esitada auditi käigus ehitamise olulised kuupäevad ja ehitise tehnilised
andmed. Tegemist on olulise punktiga, sest auditi koostamisel tuleb võtta arvesse, milliseid
ehitustöid ja mis ajavahemikul on ehitisel tehtud. Kui audit koostatakse ehitusprojekti
asendamiseks, siis on oluline hinnangu andmiseks teada, millal mida ehitati. Kui ehitise osad
on ehitatud erinevatel aegadel, siis tuleb anda hinnang vastavalt ehitamise ajal kehtinud
nõuetele. Näiteks kui katus vahetati 2005. aastal, ehitis soojustati 2009. aastal ning ehitist
laiendati 2012. aastal, siis tuleb iga ehitustöö hindamisel arvesse võtta ehitamise ajal kehtinud
nõudeid, milleks on 2005, 2009 ja 2012. Kindlasti ei ole sätte eesmärk, et kirjutatakse näiteks
ehitis ehitati 2002. aastast kuni 2015. aastani ilma täpsustamata, millal mida täpsemalt tehti. Ka
ei ole eesmärgiks tagantjärgi ehituspäeviku koostamine. Auditi tegija, kui pädev isik, teeb
proportsionaalse valiku kajastatavate kuupäevade mahu osas nii, et tal oleks võimalik anda
korrektne hinnang ehitisele ja ehitamisele. Auditis tuleb kirjeldada ka ehitise tehnilisi andmeid.
Sätte eesmärk ei ole terve ehitise kõigi andmete ülesloetlemine, vaid hindama ja kajastama peab
auditi läbiviimiseks asjakohaseid andmeid. Näiteks kui auditeeritavaks osaks on ehitise
juurdeehitus, siis tuleb kirjeldada juurde ehitatud ehitise osa tehnilisi andmeid mitte terve
ehitatud ehitise andmeid.
Punkti 4 kohaselt tuleb ehitise auditis kajastada ehitise projekteerinud ja ehitanud isiku nimi ja
kvalifikatsioon. Need andmed tuleb kajastada, kui need andmed on teada. Juhul kui pole teada,
kes on ehitanud ehitise, siis tuleb kajastada andmete osas, et isikud on teadmata. Samamoodi
võib juhtuda, et ehitusprojekti koostanud isik on teadmata.
Punkti 5 kohaselt on vaja kajastada visuaalkontrolli või kontrollide kuupäevad. Audit kajastab
ehitatud olukorda, mis võib aja jooksul muutuda. Sellepärast on oluline teada, millisel hetkel
oli auditi tegija kohapeal olemasoleva olukorraga tutvumas.
Punkt 6 kajastab auditi tegija antavat hinnangut ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse osas.
Välja tuleb tuua kasutatud meetodid ja nende alusel antud hinnang. Auditi tegija peab hinnangut
põhjendama. Auditi tegija võib kajastada iga meetodi tulemuse eraldi ning anda hinnangu nende
koosmõjul. Juhul kui auditi tegija kasutab täiendavaid meetodeid, näiteks tellib lisauuringuid,
siis tuleb ka need meetodid kajastada.
Punktis 7 tuleb kajastada muud kohustuslikud andmed, mis võivad tuleneda teistest
õigusaktidest.
Punkti 8 kohaselt tuleb tuua välja üheselt arusaadav ja kokkuvõtlik hinnang ehitisele lähtuvalt
eelnevalt püstitatud auditi eesmärgist. Kokkuvõttes ei pea dubleerima varem kajastatud iga
meetodi kohta koostatud eraldiseisvat hinnangut või teiste pädevate isikute koostatud osasid,
vaid tuleb tuua välja auditi tegija koondhinnang eelnevalt koostatud osade ja dokumentide
alusel. Hinnang peab olema selge ja ei tohi olla mitmeti mõistetav.
Punkti 9 kohaselt tuleb lisada juurde ettepanekud ehitise nõuetele vastavusse viimiseks. Näiteks
ei piisa auditi tegija järeldusest tuleohutuse tagamise vajaduse kohta, vaid tuleb kirjeldada,
kuidas seda teha. Kui kuuri tuleohutuskuja naaberhoonega ei ole piisav, siis peab auditi tegija
andma juhtnöörid, mida konkreetsel juhul tuleb kuuriga teha. Näiteks võib tuleohutuse
tagamiseks pakkuda välja tulemüüri ehitamise võimaluse. Ettepanekud peavad sisaldama ka
hinnangut, kas selliseks ehitustööks on vaja eelnevalt esitada ehitusloa taotlus või ehitusteatis.
Juhul kui ehitis vastab nõuetele, siis seda osa kajastama aruandes ei pea.
Punkti 10 kohaselt tuleb lisada aruande lõppu loetelu dokumentidest või allikatest, mida
auditeerimisel kasutati. Taoline loetelu annab võimaluse hinnata kasutatud allikaid juhul, kui
hiljem ilmnevad uued asjaolud. Ka annab see auditi lugejale võimaluse veenduda, et auditi
tegija on võtnud arvesse kõik vajalikud nõuded ning allikad.
Lõike 3 kohaselt peab auditi tegija fikseerima auditi aruandes ka puudused, mis ta on avastanud
auditeerimise käigus, aga mis ei olnud otseselt auditeerimise eesmärgiks. Näiteks kui
eesmärgiks oli hinnata ehitise fassaadi soojustamist, aga auditi tegija avastab, et hoones on
nõuetele mittevastavalt või ilma vajaliku loata muudetud kandvaid seinu, siis tuleb ka see
muudatus auditis kajastada. Küll aga ei saa eeldada, et auditi tegija avastab vammi varasemalt
ehitatud hoone osas kui ta oli kutsutud hindama ehitise juurdeehitust või kuuri tuleohutust.
Auditi tegija ülesanne ei ole igal juhul ja alati kõik ehitisel esinevad puudused kirja panna, vaid
tuleb lähtuda eelkõige seatud töö eesmärgist ja mahust. Kui tuvastatakse ilmselge puudus mujal
(näiteks ebaseaduslik juurdeehitus kuigi hindama kutsuti katuse ehitustööd), siis on kohustus
seda kajastada. Sõltuvalt audi eesmärgist ja tellijaga kokkuleppest saab vajadusel suurendada
auditi algselt kokkulepitud mahtu.
Võrreldes määrusega nr 116 on eelnõu § 5 lõige 4 uus säte. Juhul kui auditi eesmärk on
asendada ehitusprojekti ehk koostatakse EhSRS § 28 või § 29 kohane audit, siis tuleb auditi
koosseisu lisada lõikes 4 toodud dokumendid. Tavapärase ehitusprojekti koosseisus on
ettenähtud arhitektuursed vaated ja ehitise plaanid oma detailsusastmes, seega tuleb need lisada
ka hoone ehitusprojekti asendava auditi koosseisu lisadena juurde. Kohustus on lisada vähemalt
eelprojekti mahus. Rajatiste ehitusprojekti asendava auditi tegemise korral ei ole mõistagi
võimalik arhitektuurseid vaateid ja korruse plaane lisada, sellisel juhul tuleks lisada olenevalt
rajatise olemusest ja paiknemisest rajatist iseloomustavad tehnilised joonised, plaaniline
lahendus ja iseloomulikud lõiked või pikiprofiilid.
Paragrahvis 6 on käsitletud auditi aruandele kehtivaid vormi- ja allkirjastamise nõudeid.
Lõike 1 kohaselt ei tohi auditis olla vastuolusid. Audit peab olema terviklik ja üheselt mõistetav.
Näiteks ei saa ehitusprojekti asendavas auditis kajastada tuleohutuse osas, et ehitis ei vasta
nõuetele ja on ohtlik, kui auditi aruande üldise järelduse kohaselt ehitis vastab nõuetele. Audit
on terviklik ehk auditi osad moodustavad kokku ühe terviku, millest tuleneb hinnang vastavalt
auditi eesmärgile. Audit ei tohi sisaldada informatsiooni, millest on võimalik saada mitmeti aru.
Auditi aruanne peab olema selge ja antud hinnangutest peab olema võimalik tuvastada üheselt,
kas ehitis vastab nõuetele või mitte ning millised on selle hinnangu põhjendused. Võrreldes
määrusega nr 116 on välja jäänud loetavuse ja erialaspetsialistidele arusaadavuse nõuded. Audit
peab igatahes olema loetav, seega puudub põhjus selle õigusaktis välja toomiseks. Lisaks ei pea
audit olema arusaadav üksnes erialaspetsialistile. Auditi võivad tellida ka erialateadmisteta
inimesed, kes soovivad teadmisi oma ehitise kohta, näiteks miks on tekkinud keldrisse niiskus
või miks ventilatsioon ei tööta.
Lõike 2 kohaselt täiendatakse auditit foto või graafilise materjaliga, kui see suurendab auditi
terviklikkust ja üheselt mõistetavust. Asjakohased võivad olla sellised fotod, millest saab
tuvastada teatud osade mõõtmeid, nõuetekohase materjali olemasolu või muid ehitise omadusi.
Auditeeritava ehitisega mitteseotud fotodega auditi aruannet koormata ei tohi. Võrreldes
määrusega nr 116 ei ole fotode lisamine igasse auditisse kohustuslik. See aitab vältida
asjakohatute fotode lisamist. Foto lisatakse vaid siis, kui see on eelnõus nõutud või kui see aitab
suurendada aruande terviklikkust või üheselt mõistetavust.
Eelnõust on jäetud välja ka tellija andmete kajastamine auditis, sest selliste andmete avaldamine
võib olla vastuolus andmekaitseseadusega. Allkirjastamise kuupäeva eraldi märkimine ei ole
vajalik, sest auditid tuleb esitada digitaalsel ja masinloetaval kujul ja seega on allkirjastamise
kuupäev nähtav läbi digiallkirja andmise.
Lõikes 3 on käsitletud tiitellehel esitatavaid andmeid.
Punkti 1 kohaselt tuleb tiitellehele kanda auditi liik, nimetus ja number. Auditi liigiks võib olla
näiteks ehitise erakorraline audit ehitusdokumentide asendamiseks. Auditi liigid tulenevalt
EhS-i § 18 lõikest 1 ja nendeks on korraline, erakorraline ja kasutuseelne. Nimetus ja number
sõltuvad suuresti auditi tegija enda dokumenteerimise süsteemist.
Punkti 2 kohaselt peab olema auditi tiitellehel kajastatud ka auditeeritava ehitise aadress või
aadressid. Aadressi täpsus sõltub auditeeritava objekti mahust. Ainult korteri auditeerimisel
tuleb märkida aadress korteri täpsusega.
Punkti 3 kohaselt tuleb tuua tiitellehel välja auditeerinud isiku nimi, e-mail, kontaktnumber,
isikukood, kutsetunnistuse number ning kvalifikatsioon. Siinkohal ei ole isiku kontaktandmed
kaitstud, sest tegemist on tema tööalaste andmetega.
Punkti 4 kohaselt tuleb tiitellehel kajastada ka auditi koostanud ettevõtja nimi ning tema pädeva
isiku nimi. EhS § 23 kohaselt pädev isik teeb, kontrollib või juhib oma pädevusega seonduval
alal tööd. Seega on võimalik, et auditi aruande on koostanud kolmas isik pädeva isiku
juhendamisel ja kontrollil. Küll aga tuleb selline olukord kajastada auditi tiitellehel, sest auditi
aruandest peab tulema selgelt välja, kes on auditi eest vastutav pädev isik ehk isik, kellel on
kohustus oma kvalifikatsioon tõendada. Peab olema selgitatud, kuidas pädev isik osales auditi
koostamises. Ainult märge „kontrollis“ ei ole piisav, sest sellisel juhul jääb arusaamatuks, kas
pädev isik viis ise läbi ehitise nõuetele vastavuse kontrolli või kontrollis vaid auditi koostamist
näiteks kirjavigade osas. Tiitellehelt peavad tulema välja ka teised kaasatud isikute nimed ning
kvalifikatsioonid.
Lõikes 4 on toodud informatsioon, mis peab olema igal leheküljel.
Punkti 1 kohaselt peab igal leheküljel olema märgitud auditi liik ja nimetus või number, punkti
2 kohaselt peab olema igal leheküljel objekti aadress ning punkti 3 kohaselt peab iga lehekülg
olema varustatud numbriga ja lehekülgede arvuga dokumendis. Taolised lisaandmed auditi
aruande lehekülgedel hõlbustavad lugemist, järje pidamist ning raskendavad lehekülgede
protsessivälist väljavahetamist. Võrreldes määrusega nr 116 on välja jäetud auditi tegija ja
ettevõtte vastutava pädeva isiku nimi ning allkirjastamise kuupäev. Allkirjastamise kuupäevad
saab teada digiallkirjast ning kuupäeva või auditi tegija pädeva isiku nime igale leheküljele
kandmine ei ole proportsionaalne ega vajalik.
Lõikes 5 on reguleeritud olukord, kui auditi koostamises on osalenud mitu pädevat isikut.
Auditi aruande kokkuvõtvas osas peab olema märgitud, millise auditi osa on konkreetne pädev
isik koostanud. Kui auditi koostamisel osaleb mitu pädevat isikut siis tuleb auditi aruandes
võimalikult täpselt piiritleda vastava pädeva isiku poolt teostatud auditi osa, et võimaliku
vaidluse korral oleks võimalik tuvastada pädeva isiku antud arvamuse sisu.
Lõikes 6 käsitletakse auditi aruande ja auditi lisade allkirjastamist. Auditi terviklikkuse
tagamiseks on eelnõud täiendatud selliselt, et lisaks auditi tegija volitatud esindajale
allkirjastavad auditi kõik auditi tegemisel osalevad pädevad isikud. Kuivõrd auditi tegija on
reeglina juriidiline isik (äriühing või FIE) siis on oluline, et auditi allkirjastab ettevõtte volitatud
esindaja. Sellega kinnitab auditi koostaja, et audit on koostatud vastavalt lepingule ning võtab
vastutuse auditi nõuetele vastavuse eest. Lisaks koostajale peab auditi allkirjastama ka auditi
koostamisel osalenud vastavat kvalifikatsiooni omav pädev isik, kes reeglina on vastava
valdkonna ekspert. Allkirjastamisega kinnitab pädev isik, et on jälginud asjatundlikkuse
põhimõtet auditi läbi viimisel ja aruande koostamisel. Asjatundlikkuse põhimõte tuleneb EhS
§-st 10.
Lõikes 7 toodud tingimuste kohaselt võrreldes määrusega nr 116 peab audit olema digitaalne ja
§ 9 lõikes 1 sätestatud juhul masinloetaval kujul. Ehitise auditi aruande digitaalsel vormistusel
lähtutakse analoogiast, mis sisaldub EhS § 15 lõike 5 punkti 1 alusel kehtestatud määruses
esitatud nõuetes digitaalsele ehitusdokumendile. Silmas on peetud majandus- ja taristuministri
määruse nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele
esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“
§ 3 „Nõuded digitaalsele ehitusdokumendile“. Selle kohaselt peab digitaalne ehitusdokument
olema loetav vabavaralise tarkvara abil ja ei sisalda muutuvaid osi ning on digitaalallkirjastatud
e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses sätestatud korras. Põhimõte on, et
kasutataks vabavaralisi või rahvusvahelistele standarditele vastavaid vorminguid. Auditid
peavad olema loetavad ka aastakümneid hiljem, kuid siis ei pruugi olla võimalik suletud või
teadmata vorminguga dokumente avada või on see ülemäära kulukas. Seega on lubatud
dokumendid esitada eelkõige üldlevinud lihtteksti (Txt), Portable Document Format (PDF),
Open Document Format (ODF), MS Office Word Document (DOC), Office Open (XML),
Document (DOCX), MS Office Excel Spreadsheet (XLS) või MS Office Excel workbook
(XLSX) vormingus. Digitaalse dokumendi allkirjastamisel tuleb järgida e-identimise ja e-
tehingute usaldusteenuste seaduse (edaspidi EUTS) nõudeid. Kuna EUTS-i jõustumisega loeti
kehtetuks digitaalallkirjastamise seadus, siis juhindutakse ka EUTS-i üleminekusätetest,
millega tagatakse allkirja kehtivus, mis on antud enne EUTS-i jõustumist kehtinud korra järgi
registreeritud sertifitseerimisteenuse osutaja sertifikaati kasutades. Täiendavalt on määrusest nr
3 oluliseks sätteks § 13 lg 6, mille kohaselt, juhul kui paberkandjal allkirjastatud
ehitusdokument on viidud digitaalsesse vormi, siis ehitusdokumenti täiendavalt digitaalselt
allkirjastama ei pea.
Masinloetavuse mõistet käsitletakse analoogselt avaliku teabe seaduse § 31 lõikega 4. Teave
peab olema esitatud failivormingus, mis on struktureeritud selliselt, et tarkvararakendused
suudavad spetsiifilisi andmeid, sealhulgas üksikuid faktiväiteid, ja nende sisemist struktuuri
kergesti tuvastada, ära tunda ja välja lugeda. PDF on üldjuhul masinloetav, kui see on mõnest
tarkvarasüsteemist eksporditud. Seevastu PDF failid, mis on loodud paberdokumente või
pildimaterjali skaneerides, ei ole masinloetavad kuna neis esinevaid faktiväited ega nende
sisemised struktuurid ei ole automaatsüsteemide poolt kergesti tuvastatavad, ära tuntavad ega
välja loetavad. Näiteks saab üldjuhul lugeda masinloetavaks PDF faili, mis on saadud MS
Wordist tekstfaili eksportimise/salvestamise teel, mitte aga PDF faili, mis on saadud esmalt faili
välja trükkimise ja seejärel skaneerimise teel. Masinloetavalt esitatud andmed võimaldavad
tõhustada avaliku võimu tööd avaandmete esitamisel ning menetluste läbiviimisel, mistõttu
tuleb võimalusel ja asjakohasel juhul need andmed esitada masinloetaval kujul. Auditi lisad või
lähteallikad ei pea olema masinloetaval kujul, sest see oleks üleliia koormav. Näiteks kui
tuginetakse vanale ehitusprojektile, mis on kätte saadav vaid paberkujul ja arhiivist, siis sellise
dokumendi lisamine aruandele saab toimuda vaid dokumendi skaneerimise või
fotografeerimise teel. Uuesti arvutis vana ehitusprojekti koostamine oleks ilmaselgelt
ebamõistlik.
Paragrahvis 7 on toodud välja ehitise korralise auditi juhud ja sagedus.
Ehitised on oma ülesehituselt, ehitusajalt, materjalidelt, kasutusotsatarbelt ning hooldusajaloost
sõltuvalt väga erinevad, seega ei ole mõistlik kehtestada ühesugust korralist auditi koostamise
kohustust kõigile ehitistele. Korralised auditi koostamise juhud saavad tuleneda erinevatest
õigusaktidest, kasutusloa või kasutusteatise kõrvaltingimusest, hooldusjuhendist või eelnevast
auditist. Näiteks majandus- ja taristuministri määruses nr 86 „Auditi kohustusega
elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ §-s 10
on reguleeritud korralise auditi sagedus sõltuvalt ehitise või tehnoseadme eripärast.
Hooldusjuhendist ja eelnevatest auditi aruannetest võivad tuleneda konkreetsed tähtajad auditi
kordamiseks. Sõltuvalt dokumentide sisust ja osapoolte kokkuleppest võivad auditi koostamise
kohustuslikkus ja sealt tulenevad nõuded olla erinevad.
Paragrahvis 8 on sätestatud 4 erinevat erakorralise auditi juhtu.
Võrreldes määrusega nr 116 on toodud erakorralise auditi juhtumeid juurde.
Punktis 1 on käsitletud olukordi, kus tuleb peale õnnetust, avariid või tehnosüsteemiriket või
muu ehitise või ehitise osa mittenõuetele vastavuse osas tuvastada põhjused. Näiteks kui
keldrisse pääseb vesi, siis on vaja kindlaks teha, mis on põhjused vee sinna pääsemiseks ning
millised on lahendused olukorra parandamiseks.
Punkti 2 kohaselt tehakse erakorraline audit, kui on vaja hinnata ehitise nõuetele vastavust sh
ohutust. Teatud juhtudel võib ehitis kaotada näiteks oma stabiilsuse (torm, maavajumine, halb
ehituskvaliteet jne), siis on vaja tuvastada, kas selline ehitis on hetkel ohutu. Lisaks võib
tuleneda see vajadus ka enne ehitusprojekti koostamist, et anda hinnang kas kavandatud ehitise
ehitamine on võimalik. Näiteks võib olla vaja tuvastada, kas ehitisel on piisav kandevõime, et
ehitada hoonele 2 korrust juurde või kas ehitist annab rekonstrueerida või on ehitise
konstruktsioonid selle jaoks liiga halvas seisus. Ehitise nõuetele vastavuse hindamine võib
osutuda vajalikuks ka juhul, kui soovitakse muuta ehitise senist kasutusotstarvet, näiteks ajutise
kasutusega suvila soovitakse võtta kasutule aastaringselt kasutatava elamuna, sellisel juhul
tuleb auditis hinnata, kas eelnevalt on teostatud või on vajalik teostada ümberehitustöid, et ehitis
vastaks kavandatavale kasutusotstarbele.
Punkti 3 kohaselt tehakse erakorraline ehitise audit ehitusprojekti asendamiseks. Ehitusprojekti
asendamine auditiga on EhSRS § 28 ja § 29 toodud võimalus. Seega ei peeta siinkohal silmas
võimalust alati ehitusloamenetlusse esitada ehitusprojekti asemel audit vaid konkreetselt
eeltoodud seadustikus § 28 ja § 29 toodud olukordi.
EhSRS § 28 lõike 6 kohaselt ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt.
Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise audit
asendab loa- või teavitamismenetluses ehitusprojekti. Enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ja
EhSRS jõustumise ajal (01.07.2015) kasutatav ehitis peab vastama ehitise ohutusele
esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitise ehitamise ajal kehtivate nõuete
kohaselt.
EhSRS § 29 lg 6 kohaselt ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt.
Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise auditi
tulemusel peab olema võimalik kanda ehitise olulisemad tehnilised andmed ehitisregistrisse
ning vajaduse korral tuvastada ehitise vastavus detailplaneeringule või
projekteerimistingimustele. Pärast 2003. aasta 1. jaanuari ning enne EhSRS jõustumist ehitatud
ehitis ja EhSRS ajal kasutatav ehitis peab vastama EhS-i § 11 lõikes 2 ja §-s 12 sätestatud
nõuetele.
Punkti 4 kohaselt on teatud juhtudel võimalik asendada ehitusdokumendid ehitise auditiga.
Pädeval asutusel on õigus nõuda auditi esitamist vaid juhul, kui neil on takistatud hinnangu
andmine kasutusloa või kasutusteatise menetluses. Seega peavad olema ehitusdokumentide
puudused olulised ja menetluse läbiviimist takistava iseloomuga. Näiteks juhul kui
ehitusdokumentidest on puudu vaid mõni üksik sertifikaat või mõni dokument ei ole korrektselt
vormistatud, siis selle asendamist auditiga nõuda ei ole proportsionaalne. Käesolev lõige ei anna
võimalust nõuda vaba ehitustegevuse korral auditit üksnes ehitusdokumentide puudumisel. Säte
on suunatud eelkõige vanematele valmis ehitatud ehitistele, mille dokumentatsioon on
kadunud. Näiteks viimase majanduskriisi järel läksid paljud ettevõtted pankrotti ja sellega
seoses tõenäoliselt kadus suur hulk dokumente. Küll aga ei ole selline dokumentide asendamine
auditiga kindlasti kergem ja odavam viis, kui ehitusprotsessi nõuetekohane dokumenteerimine.
Dokumentide puudumisel ei pruugi auditi tegijal olla võimalik teha dokumentatsiooni kontrolli
ja seega anda hinnangut ehitise nõuetele vastavuse kohta. Sellisel juhul tuleb auditi tegijal
kasutada täiendavaid lisameetodeid, et see hinnang anda. Näiteks radooniohuga piirkonnas võib
kaaluda radoonimõõtmise tellimist, kui ei ole teada kas ehitamisel kasutati radooni tõkestavaid
meetodeid ja nende kasutamine oli kohustuslik.
Paragrahvis 9 sätestatakse nõuded auditi aruande säilitamisele ja üleandmisele.
Lõike 1 kohaselt esitatakse ehitisregistrile auditi aruanne elektroonselt. Pädevale asutusele ei
pea alati auditit esitama. Näiteks võib ostja tellida enda huvides enne ostmist auditi, et teada
saada ehitise seisukord. Sellise auditi esitamine ehitisregistrile ei ole vajalik. Täna saab
kohustuslikud auditid esitada pädevale asutusele koos kasutusloa taotlusega või
kasutusteatisega. Tulevikus võivad need võimalused laieneda.
Eeltoodud nõuete kohaselt peab audit olema esitatud elektroonselt ja masinloetaval kujul. Kuigi
mõned veel poolikud auditid võivad olla koostatud paberil, siis täna on ehitisregistri kaudu
kasutusteatise või kasutusloa taotluse esitamine elektroonne, seega on see nõue mõistlik.
Lõikes 2 sätestatakse andmete säilitamise kohustus ehitise omanikule. Täiendavalt on toodud
juurde säilitajana ka tellija, sest auditi tellija ei pruugi olla alati ehitise omanik. Näiteks võib
auditi tellida ehitise ostuhuviline, kellel ei ole hilisemat kohustust auditit omanikule edastada.
TsÜS § 58 kohaselt on kinnisasjale ehitamise kohta käiv dokument asja päraldis. TsÜS § 58
lõike 3 kohaselt laienevad peaasjaga seotud õigused ja kohustused ka päraldisele, kui seadusega
ei ole ette nähtud teisiti. Ei saa välistada, et lisaks käeolevas eelnõus sätestatule leidub veel
dokumente, mis on ehitise omaniku jaoks olulised, kuid mida ei ole tingimata vajalik
ehitisregistrisse esitada. Neid auditeid saab samuti lugeda ehitise päraldisteks ja nende
säilitamise tagab omanik või auditi tellija. Kuna sellised dokumendid lähtuvad omaniku või
tellija vajadustest, siis säilitamise viisi peaksid ka nemad määrama. Säilitama peab auditi
aruannet vähemalt 7 aastat. Säilitamise tähtaja rikkumise eest on EhS § 137 lõikes 1 ette nähtud
rahatrahvi võimalus.
Võrreldes määrusega nr 116 on välja jäetud auditi üleandmise tähtaeg. Raske on määrata
konkreetset valmimise tähtaega ning osapooltel võivad olla omavahelised vaidlused. Sellisel
juhul ei saa kohustada auditi tegija esitama tööd konkreetseks kuupäevaks. See lepitakse
omavahel lepinguliselt kokku.
Paragrahvis 10 on esitatud rakendussätted.
Sätte kohaselt auditile, mida alustati enne käesoleva määruse jõustumist, kohaldatakse auditi
alustamise hetkel kehtinud auditile esitatavaid nõudeid, väljaarvatud juhul, kui selle aruanne
esitatakse ehitisregistrile pärast 2021. aasta 30. juunit. Kui käesolevas määruses on auditile
esitatavad nõudeid sel ajal kehtinud õigusega võrreldes leevendatud, lähtutakse käesolevast
määrusest. Peamiselt on siin mõeldud selgemaid ja konkreetsemaid nõudeid teatud
erakorralistele audititele ning vorminõudeid. Auditi koostamisega alustamise all peetakse
siinkohal silmas § 2 lg 2 toodud kontrollide (visuaalkontroll, kasutuskontroll, dokumentatsiooni
kontroll) läbiviimist ja aruande koostamisega alustamist. Ainult lepingu sõlmimine ei ole auditi
koostamisega alustamine. Tegemist on üleminekusättega. Näiteks juhul kui auditi tegija on
alustanud oma tööd enne käesoleva eelnõu jõustumist ja ta ei saa kohe oma auditit lõpetada
seoses teiste tööga seotud pädevate isikute haigestumisega, siis on antud mõistlik aeg auditi
lõpetamiseks enne uute nõuete kohustuslikuks muutumist. Eelnõu koostaja peab maksimaalse
aja määramist vajalikuks, sest ehitussektori dokumentide suund on masinloetavuse ja
digitaalsuse suunas ja seega ei saa jääda võimalikuks olukord, kus auditi tegija väitel alustati
auditi koostamist enne käesoleva määruse jõustumist ja seega jätkatakse auditite esitamist, mis
ei ole käesoleva eelnõu sisu ega vorminõuetega kooskõlas. Eelnõu koostaja hinnangul on umbes
9 kuu pikkune periood piisav ülemineku aeg, et põhjendatud juhul lõpetamata jäänud auditid
saaksid valmis. Seejuures ei ole tõenäoline, et üht auditit koostatakse mitme aasta vältel.
Paragrahviga 11 tunnistatakse kehtetuks Majandus- ja taristuministri 24. septembri 2015. a
määrus nr 116 „Ehitise auditi tegemise kord”.
3. Määruse muutmise määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrusel puudub seos Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruse eesmärk on suurendada auditite kvaliteeti ja ühetaolisust. Täiendavalt toovad
konkreetsed nõuded auditi sisule ja ülesehitusele kaasa selgema ja kiirema menetluse pädevate
asutuste juures. Loodud on selge ülesehitus nii auditi tegija töös kui ka auditi aruande sisus.
Paraneb suhtlus nii omanike, ettevõtjate kui ka avaliku sektori asutuste vahel. Uue määrusega
on reguleeritud ka auditi eriliigid, mis tulenevad teistest õigusaktidest ja mida osapooled on
erinevalt sisustanud. Samuti on antud praktikas kasutatavale ehitusdokumente asendavale
auditile õiguslik raamistik. Seega on eelnõus esitatud muudatustel oluline mõju auditi kvaliteedi
tõusule ja sektoris valitseva võimaliku segaduse paranemisele.
Majanduslike kulude suurenemist osapooltele määruse uued nõuded ette ei näe. Kulu võib
suureneda ehitusdokumente asendava auditi koostamise korral tellijale, kui auditi tegija peab
vajalikuks konstruktsioone avada. Küll aga on seda kulu võimalik vältida täites
ehitusdokumentide koostamise määruses toodud nõudeid.
Määrusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline
mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse jõustumisega ei kaasne täiendavaid kulusid riigile või kohaliku omavalitsuse
üksustele. Määruse jõustumisega tulusid ei prognoosita.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse muutmise määruse eelnõu kooskõlastamine
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu
Keskkonnaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Maaeluministeeriumile,
Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile.
Eelnõu esitati arvamuse andmiseks järgmistele huvigruppidele: Eesti Arhitektide Liit (EAL),
Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL), Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL), Maanteeamet, Eesti
Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus (EKVÜ), Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit
(EKEL), Eesti Geodeetide Ühing (EGU), Eesti Soojustehnikainseneride Selts (ESTIS), Eesti
Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts (EVKIS), Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL),
Eesti Veeühing, Eesti Asfaldiliit, Tallinna Tehnikaülikooli ehitusinstituut, Tallinna
Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskond, Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) ja Eesti Omanike
Keskliit (EOKL), Eesti Sisearhitektide Liit (ESL), Eesti Maastikuarhitektide Liit (EMAL) ja
Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit (EKKL).
Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja ettepanekud ning nendega arvestamine on
kajastatud kooskõlastuste tabelis.
Lisa määruse seletuskirja juurde
Tabel kooskõlastamisel esitatud märkuste ja ettepanekute kohta
Esitaja Ettepanek Otsus
Siseministeerium Teeme ettepaneku täiendada § 2 Arvestatud osaliselt. Määruse § 2
lõiget 2 punktiga 4 ning lg 2 on sätestatud ehitise auditi
sätestada, et ehitise auditi meetodid, millega tuleb ehitise
käigus teostatakse ka ehitise auditi tegemisel arvestada.
mõõtmete kontroll (nt Määruse § 2 lg 3 alusel on auditi
küttesüsteemid, läbiviigud, tegijal võimalus kahtluse korral
ehitise või selle osa räästas, teha täiendav kontroll, mille käigus
hari, korstna kõrgus, gabariitide
on võimalik kontrollida ka ehitise
vastavus ehitusprojektile,
mõõtmeid.
tuleohutuskuja).
Eelnõu § 2 lõike 4 kohaselt Arvestatud. Määruse § 2 lg 4
tuleb juhul, kui auditi tegija ei sõnastust täpsustatud ning
pea vajalikuks täiendava sätestatud, et auditi tegija peab
kontrolli tegemist või kui auditi põhjendama vastavaid asjaolusid
eesmärkide saavutamiseks auditi aruande kokkuvõtlikus
vajalike kontrollide läbiviimine hinnangus.
on takistatud, kajastada see
selgesõnaliselt aruande
kokkuvõtlikus hinnangus.
Teeme ettepaneku asendada
sõna „selgesõnaliselt“ sõnaga
„põhjendatult“.
Teeme ettepaneku täiendada Arvestatud.
eelnõu § 4 lõiget 3 ja sätestada,
et auditi tegijal on kohustus
kaasata pädev isik auditi
koostamisse juhul, kui auditi
tegijal endal puudub pädevus
auditi teatava osa koostamiseks.
Eesmärgiga tagada tellija Mitte arvestatud. Ehitise nõuetele
huvide parem kaitse, teeme vastavusse viimise maksumuse
ettepaneku täiendada § 5 lg 2 p väljatoomine võib vajada
9 lauseosaga „koos ehituseelarve koostamist, mis
orienteeruva maksumusega“. tähendab tööde mahtude
arvutamist. Auditi koostaja ei
pruugi olla pädev
ehitusmaksumuse hindamiseks.
Ehitusseadustiku kohane ehitise
audit hõlmab eelkõige tehnilist
kontrolli.
Eelnõu § 7 punkti 2 kohaselt Arvestatud.
võivad korralise auditi sagedus
ja juhud tuleneda mh kasutusloa
kõrvaltingimustest. Teeme
ettepaneku täiendada sätet, et
auditi sagedus ja juhud võivad
tuleneda ka kasutusteatise
menetluses antava haldusakti
täiendavatest tingimustest.
Eelnõu §-s 8 on loetletud juhud, Arvestatud.
mil tuleb läbi viia ehitise
erakorraline audit. Praktilisest
kaalutlusest lähtuvalt teeme
ettepaneku sätet täiendada ja
tuua välja ka, et erakorraline
audit tuleb läbi viia ehitise või
selle osa kasutusele võtmisel
või kasutusotstarbe muutmisel
tehtava ehitusprojekti asendava
auditi korral.
Eesti Ettepanek nimetada eelnõu Arvestatud.
Konsultatsiooniettevõtete „Ehitise auditi tegemise kord“.
Liit ja Eesti
Ehitusinseneride Liit
Eelnõu § 1 reguleerimisala Arvestatud osaliselt. Määruse
sõnastada: „Määrust reguleerimisala on sätestatud § 1 lg
kohaldatakse hoonete ja 1 ning § 2 lg 1 läbi auditi eesmärgi.
rajatiste, välja arvatud Määruse § 1 lg 2 sätestatakse
ehitusseadustiku § 91 lõikes 1 üheselt, et määrust ei kohaldata tee
nimetatud teede, või nende auditile. See tähendab, et teede
osade auditile“. seisukorra hindamiseks auditi
tegemisel ei ole nõutav määruses
sätestatud nõuete järgimine.
Ettepanek muuta eelnõu § 2 lg Arvestatud. Määruse § 2 lg 1 teist
1 sõnastust järgnevalt: Ehitise lauset on täiendatud selliselt, et
auditi eesmärgiks on hinnata kahjustuste ilmnemise korral tuleb
olemasoleva ehitise või selle kõigepealt hinnata ja kirjeldada
osa konstruktsioonide kahjustuste ulatust ja nende
ehitustehnilist seisukorda ja kõrvaldamise võimalusi ning lisaks
ohutust või tehnosüsteemi kirjeldada meetmeid ehitise
ohutust või toimivuse vastavust nõuetega vastavusse viimiseks.
püstitatud ülesandele või Määruse § 2 lg 4 on sätestatud, et
ehitamise vastavust nõuetele. kui auditi eesmärkide
Ettepanek muuta eelnõu § 2 lg saavutamiseks vajalike kontrollide
3 ja sõnastada see järgnevalt: läbiviimine on takistatud, näiteks
Kui ehitise auditi tegijal tekib ei ole tellija nõus sellega
põhjendatud kahtlus ehitise või kaasnevaid töid rahastama, siis
ehitamise nõuetele vastavuse peab auditi tegija seda põhjendama
osas või ei ole võimalik seda auditi aruande kokkuvõtlikus
lõikes 2 sätestatud meetodeid hinnangus.
kasutades hinnata informeerib
auditi tegija auditi tellijat
täiendavate kontrolltegevuste
vajalikkusest.
Ettepanek täiendada § 3 lg 2 p Arvestatud. Määruse § 3 lg 1 p 3
2: ehitusprojekt ja lisatud ehitusprojekt ja
ehitusprojekti ekspertiisi ehitusprojekti aruanne.
aruanne selle olemasolul.
Eelnõu § 4 Ettepanek muuta Mitte arvestatud. EhS § 18 lg 3
paragrahvi pealkirja: Ehitise sätestab, et ehitise auditit tegev isik
auditi tegija ja tema kohustused peab olema pädev ja sõltumatu
Tuginedes ehitusseadustiku § ning tagama auditeerimise
23 lõige 7 le lisada: (1) ühetaolisuse ja usaldusväärsuse.
Ehitusauditit võib teha vastava EhS 24 lg 2 p 8 kohaselt peab
kutsekvalifikatsiooniga pädev auditi tegevusalal olema pädeva
isik. isiku kvalifikatsioon tõendatud.
Puudub vajadus seaduses
sätestatud nõudeid määruses üle
korrata.
Eelnõu § 6 lg 3 Ettepanek Arvestatud.
muuta punkti 3 ja lisada ehitise
auditi teinud pädevate isikute
nimed. Auditi tegijate kohta
esitatakse isikukood,
kutsetunnistuse number ja e-
posti aadress.
Eelnõu § 6 lg 4 Ettepanek Arvestatud osaliselt. Määruse § 6
Muuta lõiget 4: Auditit lg 3 sätestatakse andmed, mis
koostava äriühingu või peavad olema esitatud aruande
füüsilisest isikust ettevõtja tiitellehel. Viidatud lõike punktis 4
nimi, registrikood, on sätestatud auditi teinud ettevõtja
kontaktandmed ja volitatud kohta esitatavad andmed.
isiku nimi kajastatakse auditi
aruande esikaanel;
Eelnõu § 6 lg 5 sõnastada Arvestatud. Sätte sõnastust on
järgnevalt: Auditit aruande täpsustatud koostöös ettepaneku
tervikteksti allkirjastab selle esitajaga.
koostanud ettevõtte volitatud
isik ja auditi koostanud pädev
isik. Kui audit tehakse mitme
eriala osas või mitme ehitusosa
kohta, siis esitatakse auditi
aruanne ühtse tervikuna, mis
allkirjastatakse lisaks ettevõtte
volitatud isikule ka kõigi
erialade või ehitusosade
auditi/ekspertiisi eest
vastutavate pädevate isikute
poolt.
Eesti Linnade ja Valdade Eelnõu § 3 lõige 1 täiendada Arvestatud. Määruse § 3 lg 1 p 2
Liit punktiga 7): lisatud projekteerimistingimused
projekteerimistingimused või või planeering.
detailplaneering, nende
puudumisel üldplaneeringus
sätestatu.
Eelnõu § 5 lõike 4 sõnastust Arvestatud. Sõnastust täpsustatud
täienda ja lisada lause lõppu ning lisatud: „üldlõiked ning
sõna „ja lõiked“. rajatise auditi korral plaaniline
lahendus ja iseloomulikud lõiked
või pikiprofiilid.“
Teeme ettepaneku täiendada Mitte arvestatud. Ehitiste
seletuskirja või eelnõu teksti energiatõhususele vastavuse
selliselt, et audit hõlmaks ka hindamine on reguleeritud
ehitise energiatõhususe majandus- ja taristuministri
nõuetele vastavuse kontrolli. 08.04.2015 määrusega nr 28
„Elamu energiaauditile esitatavad
nõuded“ ning osaliselt majandus-
ja taristuministri 06.08.2020
määrusega nr 47 „Hoone
energiatõhusust oluliselt mõjutava
tehnosüsteemi energiatõhususe
hindamise ja hinnangu kohta
ehitisregistrisse kantavate andmete
loetelu ja esitamise kord“. Määruse
alusel teostatava auditi käigus
võidakse kokku leppida ka ehitise
energiatõhususe nõuetele
vastavuse kontrollimises.
MÄÄRUS
12.10.2020 nr 61
Ehitise auditi tegemise kord
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 18 lõike 5 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrus sätestab nõuded ehitise auditile, sealhulgas nõuded ehitise auditi aruandele, auditi
meetodid, samuti korralise ja erakorralise auditi juhud ja sageduse ning auditi aruande esitamise
korra.
(2) Määrust ei kohaldata tee auditile.
§ 2. Ehitise auditi eesmärk ja meetodid
(1) Ehitise auditi käigus kontrollitakse ehitist kui tervikut või ehitise osa või ehitamise nõuetele
vastavust. Kui ehitisel on kahjustused, mis takistavad ehitise kasutusotstarbele vastavat kasutamist
või ehitis on kahjustuste tõttu ohtlik, hinnatakse ning kirjeldatakse nende ulatust ja kahjustuste
kõrvaldamise võimalust ning meetmeid ehitise nõuetega vastavusse viimiseks.
(2) Ehitise audit hõlmab vähemalt järgmisi meetodeid:
1) visuaalkontroll, mille käigus kontrollitakse, kas ehitis vastab ehitise kohta koostatud
dokumentatsioonile ja antakse hinnang ehitise tehnilisele seisukorrale;
2) kasutuskontroll, mille käigus kontrollitakse, kas ehitise kasutamine ettenähtud viisil on
võimalik, ohutu ja vastab kasutamise otstarbele;
3) dokumentatsiooni kontroll, mille käigus kontrollitakse auditi objektiks oleva ehitisele või selle
osale õigusaktides nõutud dokumentatsiooni olemasolu ja nõuetekohasust.
(3) Kui ehitise auditit tegeval isikul (edaspidi auditi tegija) tekib põhjendatud kahtlus ehitise või
ehitamise nõuetele vastavuse osas või ei ole võimalik seda lõikes 2 sätestatud meetodeid kasutades
hinnata, informeerib auditi tegija auditi tellijat täiendavate kontrolltegevuste vajalikkusest ning
kokkuleppel auditi tellijaga teeb täiendava kontrolli, mille käigus:
1) avatakse ehitise kandekonstruktsioon, piirdetarind või tehnosüsteem;
2
2) teostatakse ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrolliks vajalikke mõõtmisi;
3) edastatakse proov laborisse analüüsiks;
4) kasutatakse muid vajalikke meetmeid ehitise või ehitamise nõuetele vastavuses veendumiseks.
(4) Kui auditi tegija ei pea vajalikuks täiendava kontrolli tegemist või auditi eesmärkide
saavutamiseks vajalike kontrollide läbiviimine on takistatud, põhjendab auditi tegija seda auditi
aruande kokkuvõtlikus hinnangus.
§ 3. Ehitise auditi lähtealused
(1) Ehitise auditi tegemisel lähtutakse eelkõige järgnevatest nõuetest, andmetest ja dokumentidest
nende olemasolul:
1) ehitisele ja ehitamisele esitatavad nõuded;
2) projekteerimistingimused ja kehtestatud planeering;
3) ehitusprojekt ja selle ekspertiisi aruanne;
4) ehitise ehitusdokumendid, sh teostusjoonised;
5) ehitusmaterjali, toote ja seadme kasutusjuhend või nõuded;
6) ehitusuuring;
7) varasem audit.
(2) Auditi tegemisel arvestatakse lisaks muud dokumenti või allikat, mida auditi tegija peab
usaldusväärseks ning mis aitab ehitise seisukorrale hinnangu andmisele kaasa.
§ 4. Auditi tegija kohustused
(1) Auditi tegija selgitab tellijale enne auditi tegemist auditi tegemise põhimõtteid, meetodeid,
liike ning andmete ja dokumentide vajadust.
(2) Enne auditi tegemist määrab auditi tegija koos tellijaga auditi eesmärgi, meetodi, mahu ja liigi,
arvestades ehitise seisukorda ja pädeva asutuse juhiseid nende olemasolul.
(3) Auditi tegija on kohustatud kaasama pädeva isiku auditi koostamisse juhul, kui auditi tegijal
puudub pädevus auditi teatava osa koostamiseks.
§ 5. Auditi tulemus
(1) Auditi tegija koostab auditi läbiviimise järel ehitise auditi aruande.
(2) Aruandes esitatakse järgmises järjekorras:
1) paragrahvi 4 lõikes 2 toodud informatsioon;
2) auditi tegija ja auditi tegemises osalenud pädeva isiku nimi, kvalifikatsioon ja kutsetunnistuse
number;
3
3) auditeeritava ehitise ehitamise oluliste kuupäevade ja ehitise tehniliste andmete kirjeldus;
4) andmete olemasolul ehitise projekteerinud ja ehitanud isiku nimi ja kvalifikatsioon;
5) teostatud visuaalkontrolli kuupäev;
6) auditi tegemisel kasutatud meetodid ja nende alusel antud põhjendatud hinnang ehitise või
ehitamise nõuetele vastavuse kohta;
7) õigusaktis nõutud muud andmed;
8) kokkuvõtlik ja üheselt arusaadav hinnang ehitisele lähtuvalt auditi eesmärgist;
9) ehitise nõuetele mittevastavuse korral ettepanekud ehitise nõuetele vastavusse viimiseks;
10) dokumentide ja allikate, millele hinnangu andmisel tugineti, loetelu.
(3) Kui auditi tegija avastab auditi käigus ehitises või ehitamise dokumentides puuduse, mille
väljaselgitamine ei olnud antud auditi esemeks, kajastab ta puuduse lõike 2 punktis 8 nimetatud
aruande osas.
(4) Ehitusprojekti asendava hoone auditi korral lisatakse auditi aruandele eelprojekti mahus
arhitektuuri vaated, korruse plaanid ja üldlõiked ning rajatise auditi korral plaaniline lahendus ja
iseloomulikud lõiked või pikiprofiilid.
§ 6. Auditi aruande vorminõuded ja allkirjastamine
(1) Ehitise auditi aruanne koostatakse vastuoludeta, terviklikult ning üheselt mõistetavalt.
(2) Ehitise auditi aruannet täiendatakse foto või graafilise materjaliga, kui see suurendab auditi
terviklikkust ja üheselt mõistetavust.
(3) Ehitise auditi aruande tiitellehel esitatakse:
1) auditi liik, nimetus ja number;
2) auditi objektiks oleva ehitise aadress;
3) ehitise auditi teinud pädeva isiku nimi, e-maili aadress, kontakttelefoni number, isikukood,
kvalifikatsioon ja kutsetunnistuse number;
4) auditi koostanud ettevõtja nimi, registrikood, kontaktandmed, tema pädev isik ning kaasatud
pädeva isiku nimi ja kvalifikatsioon.
(4) Auditi aruande iga lehekülg tuleb varustada järgmiste andmetega:
1) auditi liik, nimetus ja number;
2) auditi objektiks oleva ehitise aadress;
3) lehekülje number ja lehekülgede arv dokumendis.
4
(5) Kui audit koosneb mitmest erineva pädeva isiku koostatud osast, kajastab auditi tegija nende
osade olemasolu auditi aruandes.
(6) Auditi aruande allkirjastab selle koostanud ettevõtja volitatud esindaja ning auditi ja selle iga
osa teinud pädev isik.
(7) Ehitise auditi aruanne vormistatakse digitaalselt ja § 9 lõikes 1 sätestatud juhul masinloetaval
kujul. Aruande lisad või lähteallikad ei pea olema masinloetaval kujul. Ehitise auditi aruande
digitaalsel vormistusel lähtutakse ehitusseadustiku § 15 lõike 5 punkti 1 alusel kehtestatud
määruses esitatud nõuetest digitaalsele ehitusdokumendile.
§ 7. Ehitise korralise auditi juhud ja sagedus
Ehitise korralise auditi juhud ja sagedus võivad tuleneda:
1) õigusaktist;
2) kasutusloa või ehitusseadustiku § 48 lõikes 6 sätestatud haldusakti kõrvaltingimustest;
3) hooldusjuhendist;
4) eelnevast auditi aruandest.
§ 8. Ehitise erakorralise auditi juhud
Ehitise erakorraline audit tehakse:
1) õnnetusjuhtumi, avarii, tehnosüsteemi rikke või muu ehitise või ehitise osa nõuetele
mittevastavuse põhjuse tuvastamiseks;
2) ehitise või ehitise osa nõuetele vastavuse hindamiseks või vajadusel enne ehitusprojekti
koostamist olemasoleva ehitise kohta eelhinnangu saamiseks;
3) ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 28 lõikes 6 või § 29 lõikes 6
toodud ehitusprojekti asendamiseks;
4) ehitusdokumentide asendamiseks, kui ehitusdokumendid on puudulikud määral, mis takistab
pädeval asutusel andmast hinnangut kasutusloa menetluses või kasutusteatise kontrollimisel.
§ 9. Auditi ehitisregistrile esitamine ja säilitamine
(1) Auditi aruanne esitatakse ehitisregistrile elektroonselt.
(2) Ehitise omanik või auditi tellija säilitab auditi aruannet vähemalt seitse aastat.
5
§ 10. Rakendussätted
Auditile, mida alustati enne käesoleva määruse jõustumist, kohaldatakse auditi alustamise hetkel
kehtinud auditile esitatavaid nõudeid, välja arvatud juhul, kui selle aruanne esitatakse
ehitisregistrile pärast 2021. aasta 30. juunit. Kui käesolevas määruses on auditile esitatavad
nõudeid auditi alustamise hetkel kehtinud õigusega võrreldes leevendatud, lähtutakse käesolevast
määrusest.
§ 11. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja taristuministri 24. septembri 2015. a määrus nr 116 „Ehitise auditi tegemise kord”
tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler