dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Ehitise auditi tegemise kord

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. oktoober 2020
Viit
61
Registreeritud
12. oktoober 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2020
Vastutaja
Teet Kukk

Failid

  • 📎61 12.10.2020 Ministri määrus.asice1220 KB

Sisu (failidest)

07.10.2020 Majandus- ja taristuministri määruse „Ehitise auditi tegemise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Ehitusseadustik ja selle rakendusaktid on peatselt kehtinud viis aastat. Mõistlik on üle vaadata ja hinnata seaduse rakendamisel tekkinud praktikat ning regulatsiooni muutmisvajadust. Ehitise auditile esitatavaid nõudeid reguleerib majandus- ja taristuministri määrus nr 116 „Ehitise auditi tegemise kord“ (edaspidi määrus nr 116). Aja jooksul on ehitussektor muutunud järjest aktiivsemaks ning valmistutakse sektori digitaliseerimiseks. Sellega seonduvalt on aga suurenenud probleem andmetega. Paljud andmed ei ole huvitatud osapooltele kättesaadavad või on vananenud või ebaõiged. Probleem on saanud alguse kahe registri, hooneregistri ja ehitisregistri liitmisest 2003. a. Täiendavalt süvendab kõnesolevat probleemi ka ehitamine ilma vastava ehitusloata või ehitisteatiseta ehk ebaseaduslik ehitamine. Juhul kui ehitatakse ilma ehitusloata või ehitisteatist esitamata, siis ei toimu vastavat menetlust ja vajalikud andmed ei jõua ehitisregistrisse. Paljud ehitised on ka kasutusel ilma kasutusloata. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) § 26 lg 1 kohaselt tuli ehitisregistri andmed korrastada 2020. aasta 1. jaanuariks. See säte põhjustas massilise andmete uuendamise protsessi. Täiendavalt aitas kaasa ka pankade nõue, et laenu väljastamiseks peab olema ehitisel kasutusluba või kasutusteatis. Andmete parandamise ja ülevaatamise käigus selgus, et ebaseaduslikult ehitatud ehitiste puhul saab teatud juhul asendada ehitusprojekti auditiga, küll aga puuduvad õigusaktides konkreetselt sellist auditit reguleerivad normid. Seega on tekkinud ehitusvaldkonnas segadus, milline peaks olema ehitusprojekti asendav audit. Täiendavalt on toodud välja probleemid ehitusaegsete dokumentide puudumisega. Käesoleval hetkel puudub pädeval asutusel konkreetne juhis või norm olukorras, kus ehitusdokumente ei ole koostatud. Läbi auditi olemusliku tõlgenduse ja muude võimaluste puudumise nõutakse dokumentide asendamiseks auditi koostamist. Sellist võimalust ei ole kehtivas määruses sätestatud. Ka ei ole teada, mida selline audit peaks sisaldama ning millisel hetkel on pädeval asutusel võimalik sellist auditit nõuda. Ehitise seadustamiseks on audit vajalik, sest tagantjärele kõikide nõutud ehitusdokumentide koostamine ei ole teatud juhtudel võimalik ning ei täida dokumenteerimise eesmärki. Määruse muutmise eesmärk ei ole ära kaotada eraisikute poolt tellitavaid auditeid ehitise seisukorra hindamiseks, et selgitada välja ehitise rekonstrueerimise vajadus, enegiatõhusus vms. Vastupidi, sellised auditid on jätkuvalt võimalikud ja vajalikud, küll aga on seadusest tulenevatele kohustuslikele audititele määratud rangemad, mahukamad ja sisulised nõuded. Huvitatud isikute poolt tellitavad auditid, mille eesmärgiks on ehitiste nõuetele vastavuse või ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutuse tõendamine, näiteks auditid ehitise seisukorra, tuleohutuse või kandevõime hindamiseks, peavad lähtuma käesoleva määruse üldistest põhimõtetest ning lepingu osapooled saavad kokku leppida täpsema auditeeritava mahu ja eesmärgi. 2018. aasta lõpus viidi läbi uuring „Ehitise auditi ja ehitusprojekti ekspertiisi regulatsiooni analüüs“, mis kajastab sektori seisukohta esitatud audititele ja ekspertiisidele. Määruse koostamisel on võetud võimalusel arvesse uuringus toodud seisukohti. Regulatsiooni selguse, sätete ülesehituse, parema loetavuse ning sisu täienemise huvides ei ole võimalik täiendada kehtivat määrust ja on tarvis kehtestada uus määrus (edaspidi eelnõu). Eelnõus sätestatud nõuded on minimaalsed nõuded auditi koostamiseks. Eraõiguslikult on võimalik osapooltel leppida kokku täiendavad tingimused, nõuded ja tegevused. Iga audit on unikaalne ja sõltub ehitisest ning auditi eesmärgist. Määruses on toodud igale auditile kehtivad üldnõuded ning erakorraliste auditite puhul täiendavad lisanõuded. Tellija ja auditi koostaja lepivad omavahel kokku, millal ja kuidas aruanne tellijale esitatakse. Pädevale asutusele esitatakse aruanne läbi ehitisregistri. Määruse koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste (tel: 625 6399, e-post: [email protected]) (teenistussuhe peatatud), määruse lõpliku versiooni koostas ehitustegevuse valdkonnajuht Teet Kukk (tel:625 6399, e-post: [email protected]). Määruse koostamisel osales Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo (tel: 639 7638, e-post: [email protected]), sama osakonna ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Ülle Reidi (tel: 625 6457, e-post: [email protected]) ning sama osakonna ehitisregistri talituse projektijuht Taavi Jakobson (tel: 625 6394, e-post: [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 7153403, e-post: [email protected]). 2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 11 paragrahvist. Käesoleva eelnõu sätete järjestus võrreldes määrusega nr 116 oluliselt ei muutu, kuid muutub numeratsioon. Muudatusi selgitatakse iga paragrahvi selgitustes. Käesolevas eelnõus ei sisaldu määruse nr 116 § 3 ja määruse numeratsioon on sellevõrra edaspidi muutunud. Määruse nr 116 §-s 3 olid kajastatud erinevad auditi tegija kohustused. Näiteks tuli ehitise auditi tellijat (edaspidi tellija) teavitada, et auditi tegija vastab seaduses toodud nõuetele ning edastada tellijale ettevõtte vastutava pädeva isiku nimi. Lisaks tuli teavitada asjaoludest, mis võisid mõjutada auditi tegija sõltumatust ning olukorrast, kui auditi tegijal puudus pädevus teatud ehitise osa hinnata. Kõik eeltoodud sätted on seadusest tulenevalt kohustuslikud või on olemuslikult eraõiguslikud. Näiteks ei tohi auditi tegija alustada oma tööd, kui tal puudub selle jaoks pädevus või ta ei ole sõltumatu. Need nõuded tulenevad ehitusseadustikust. Juhul kui auditi tegemise aluseks olevad asjaolud, näiteks auditi tegija sõltumatus tellijast, muutuvad auditi koostamise ajal, siis saavad tellija ja auditi tegija leppida kokku täiendavates meetmetes või saab auditi tegija kaasata teise spetsialisti ehk siin ei piisa tellija teavitamisest, vaid auditi tegija ei saa seadusest tulenevalt jätkata oma tööga varasemal moel. Kes on ettevõtte pädev isik ning kes täpsemalt teostab auditeeritava objekti ülevaatuse on omavahelise lepingu ning ettevõtte sisekorralduse küsimus. Kõik omavaheliste teavituste ajad ning täpsemad meetodid on samuti tellija ja auditi tegija vahelise lepingu esemeks. Paragrahvis 1 määratakse määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nõuded ehitise auditile, täpsustatakse nõuded ehitise auditi aruande vormile, auditi tegemise meetodid ning auditi aruande esitamise korra. Määrust ei kohaldada EhS-s sätestatud tee auditile. Eelnõus on välistus toodud teedele laiemalt. Tee mõistet selgitab täpsemalt EhS § 92 lõikes 1 sätestatud tee definitsioon, mille kohaselt tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Tee omanikul või valdajal on võimalik tellida audit tee või selle osaks oleva tunneli, silla või muu rajatise nõuetele vastavuse osas, kuid osapooltel on võimalus lepinguliselt vabatahtlikult kokku leppida määruses toodud nõuete täitmist. Teatud auditid on reguleeritud ka teistes õigusaktides. Käesolev eelnõu on üldine ja juhul kui muust õigusaktist tulenevad täpsemad nõuded auditile, näiteks elektripaigaldise auditile, siis tuleb rakendada eelkõige konkreetsele auditile koostatud nõudeid. Paragrahvis 2 on sätestatud auditi eesmärk ja kasutatavad meetodid. Lõikes 1 on toodud välja auditi eesmärk. Auditi eesmärk saab olla kogu ehitise või ehitise osa või ehitamise auditeerimine. Võrreldes määrusega nr 116 on lisatud auditi eesmärkide loetellu eraldiseisvana ka ehitise osa ning ehitise ehitamisele esitatavad nõuded. Erakorralise auditi käigus on võimalik teha hindamine ka üksiku ehitise osa ulatuses, näiteks kui on vaja hinnata tehnosüsteemi korrasolekut. Sellisel juhul ei pruugi alati olla vajalik hinnata ehitise teisi osasid ega nende omavahelisi mõjusid. Teatud juhtudel on vaja hinnata ka ehitamisele esitatavaid varem kehtinud nõudeid. Näiteks juhul kui tehakse audit ehitusprojekti asendamiseks ehitisele, mis on ehitatud enne ehituseaduse jõustumist, siis peab audit hindama ehitise ohutusele esitatavaid nõuded. Kui aga ehitis on ehitatud juba ehitusseaduse kehtivuse ajal, siis tuleb hinnata EhSi § 11 lõikes 2 ja §-s 12 kehtivaid nõudeid ehk lisaks ehitisele esitatavatele ohutusalastele nõuetele tuleb hinnata ka ehitamisele esitatavaid nõudeid, näiteks ehitise asukohas kehtivaid kitsendusi ja planeeringuid. Hinnang tuleb anda vastavalt ehitamise ajal kehtinud nõuetele. Juhul kui kavandatakse olemasolevale ehitisele korruste peale ehitamist, siis on asjakohane hinnata momendil kehtivatele nõuetele vastavust. Eelnõusse on lisatud, et kahjustuste tuvastamise korral tuleb need kajastada auditis ning anda hinnang nende ulatuse osas. Tuleb pakkuda välja erinevad võimalused kahjustuste kõrvaldamiseks, mille tulemusena on võimalik ehitis viia vastavusse ehitisele esitatavate nõuetega. Eelnõu kohaselt tuleb auditis kirjeldada meetmeid ehitise nõuetega vastavusse viimiseks, mis tähendab, et ehitisele korruse peale ehitamiseks vajalikus auditis tuleks kajastada ka meetmed, mis on vajalikud näiteks hoone konstruktsiooni tugevdamiseks. Juhul kui tuvastatakse, et ehitis ei vasta nõuetele ja kahjustused on sellises ulatuses, et ei ole otstarbekas parandada, siis tuleb ka see auditis selgelt välja tuua. Auditi eesmärk ei ole täidetud üksnes väitega: „Rekonstrueerida ei ole võimalik“. Võrreldes määrusega nr 116 eemaldatakse hinnangu andmine vastavalt lähteülesandele. Auditi tegija ei saa kitsalt piirduda vaid algselt paika pandud eesmärgiga. Juhul kui auditi tegija tuvastab ehitise või ehitamise juures puudused (näiteks vamm seinas), mis ei olnud algselt kokkulepitud ülesandes, siis tuleb sellest tellijat teavitada ning see puudus aruandes välja tuua. Täiendavalt on auditi tegijal kohustus kokkuleppel auditi tellijaga viia läbi lisakontrolle juhul kui auditi tegijal tekib põhjendatud kahtlus ehitise või ehitamise nõuetele vastavuses. Auditi eesmärgiks ei saa olla kasutusloa väljastamise võimalikkuse hindamine - see on pädeva asutuse ülesanne. Seega ei saa auditi järeldus olla, et väljastada võib kasutusloa. Audit peab üheselt andma hinnangu vastavalt oma eesmärgile: hinnata ehitise, ehitise osa, ehitise osa koosmõjus ehitise kui tervikuga või ehitise ehitamise nõuetele vastavust. Kasutusloa väljastamise võimalikkust hindab pädev asutus. Lõikes 2 on toodud kolm põhilist meetodit, mida auditi tegija peab kasutama, et täita auditi eesmärk. Sõltuvalt auditi sisust ja mahust on iga meetodi osakaal erinev. Punktis 1 on meetodina toodud visuaalne kontroll. Iga auditi eelduseks on, et auditi tegija on tutvunud olemasoleva ehitise kohta koostatud dokumentatsiooniga (eelkõige ehitusprojekt ning ehitustööde teostamise dokumentatsioon) ning käinud auditeeritava objektiga tutvumas. Dokumentide kontrolli käigus on võimalik tuvastada, kas on väljastatud ehitusluba, kas ehitustööd on teostatud vastavalt projekteerimistingimustele või planeeringule, kas on koostatud ehitusprojekt, vms. Kohapeal saab auditi tegija tuvastada, kas on silmaga nähtavaid kahjustusi ehitisel, kas on vaja tellida analüüse, näiteks pragude põhjuste või hallituse tuvastamiseks. Ehitise tehnilise seisukorra hinnang eeldab, et välja on toodud ka kahjustuste liik ja ulatus ning põhjendatud hinnang kahjustuse kõrvaldamise võimalikkuse kohta. Visuaalse hinnangu all on jäetud kajastamata tehniliste andmete tuvastamine. Levinumad kasutatavad materjalid tunneb auditi tegija visuaalselt ära, küll aga teatud tehnilisi andmeid, näiteks pikkus või laius, ei ole võimalik täpselt visuaalselt tuvastada. Täiendavate mõõtmiste tegemine on vajalik olukorras, kui auditi tegijal tekib ehitisega tutvumisel põhjendatud kahtlus ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse osas, sellisel juhul tuleb määruse § 2 lg 3 kohaselt auditi tellijat informeerida ning kokkuleppel auditi tellijaga teostatakse kontrolliks vajalikud mõõtmised. Auditi tegija peab lähtuma andmetest, mis talle on vajalikud. Näiteks kui auditi tegija hindab katuse kandevõimet, siis ei pruugi vundamendi soojustuse materjal olla asjakohane informatsioon. Seega ei kajasta visuaalne kontroll kõigi tehniliste andmete tuvastamist, vaid auditi tegija tuvastab enda jaoks kõik vajalikud andmed, nii tehnilised, dokumentaalsed kui ka visuaalsed, mis on tal hinnangu andmiseks vajalikud. Punktis 2 toodud kasutuskontrolli käigus hindab auditi tegija, kas ehitist on võimalik kasutada vastavalt määratud kasutusotstarbele. Võrreldes määrusega nr 116 on lisatud kontrollile ka hinnang, kas sellise kasutusotstarbele vastavalt on võimalik ehitist või ehitise osa kasutada ning kas selline kasutamine vastab nii ohutuse kui ka muudele nõuetele. Näiteks kui ehitises ei tööta küttesüsteem või ehitis ei vasta eluruumidele esitatavatele nõuetele, siis tuuakse see konkreetselt auditis välja ning antakse hinnang kas ehitist saab edaspidi kasutada vastavalt määratud kasutusotstarbele. Taoline kontroll on oluline, sest vastavalt kasutusotstarbele võivad ehitisele esitatavad nõuded olla erinevad. Seega ehitis võib mõnel juhul olla ohutu näiteks eluhoonena kasutamiseks, küll aga ei pruugi ehitis või selle osa olla sobilik kasutamiseks avaliku teenuse osutamiseks, kuna näiteks ligipääsetavuse nõuded ei ole täidetud. Punkti 3 kohaselt tuleb teha ka dokumentatsiooni kontroll. Dokumentatsiooni on mõeldud laiemalt kui ehitamise protsessis koostavaid dokumente. Ehitamise dokumendid, varasemad uuringud, ajaloolised andmed või tuntud analoogsete ehitiste tüüpvead, koostatud aga kooskõlastamata või ehitusloa menetlust mitteläbinud ehitusprojekt ja muud asjakohased dokumendid annavad auditi tegijale olulise informatsiooni hinnangu andmiseks. Näiteks ehitamise dokumentidest koos visuaalse kontrolliga võib auditi tegija tuvastada avarii võimaliku põhjuse. Dokumentatsioon on indikatsiooniks ka ehitise ehitamise aja kohta. Auditi tegija ei pea tegema kaudselt ehitisega seonduvate dokumentide kontrolli, näiteks üürilepingu nõuetele vastavust või ehitusmaksumuse analüüsi, vaid ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust väljendavate dokumentide kontrolli. Dokumentide kontrolli alla ei peeta silmas ehitusprojekti kontrolli ulatuses, mis on kirjeldatud määruses „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile”. Võrreldes määrusega nr 116 ei ole eelnõus piiratud kontrolli tegemist ohutu kasutamise ning ehitise korrahoiu jaoks vajalike nõuetega. Taoline piiramine ei olnud mõistlik ning pärsib auditi eesmärki, eriti ehitusprojekti või ehitusdokumente asendava auditi puhul. Ehitamist kajastavad dokumendid tuleb koostada ehitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt. Näiteks juhul kui EhS kehtivuse ajal on ehitatud ehitis ja ehituse käigus on jäetud koostamata nõutud dokumentatsioon, siis selliste ehitiste puhul peavad olema täidetud lisaks ohutule kasutamisele ka kõik muud nõuded. Sättele lisatakse juurde, et auditi käigus hinnatakse dokumentatsiooni olemasolu ja nõuetekohasust. Teatud dokumentide (näiteks korstnapühkimise akt) puhul on nõue, et dokumendi aluseks olevat tegevust tuleb perioodiliselt korrata. Tuginedes hinnangu andmisel sellistele dokumentidele, peab auditi koostaja kontrollima, et dokumendi aluseks olnud tegevused on tehtud või korratud nõutud perioodidel. Väga oluline on dokumentide puhul, et need ei ole eksitavad, vaid vastavad ehitatud ehitisele või ehitamisele. Juhul kui ehitusdokumendid kirjeldavad plekk-katuse paigalduse ehitustöid aga ehitisel on tegelikult kivikatus, siis peaksid sellised dokumendid tekitama auditi tegijas põhjendatud kahtlusi ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse osas. Lõikes 3 kirjeldatakse olukorda, kui auditi tegija küll viib läbi lõikes 2 sätestatud kontrollid, kuid ei ole veendunud ehitise nõuetele vastavuses, esitatud dokumentide tõepärasuses või puudus võimalus teha lõikes 2 toodud kontroll, näiteks dokumentide täieliku puudumise korral. Juhtudel, kus auditi tegijal jääb kahtlus ehitise nõuetele vastavuse osas, tuleb teha täiendav kontroll. Täiendava kontrolli toiminguid ei pea ta tegema ise, vaid võib tellida teenusena teiselt pädevalt isikult. Täiendava kontrolli tegemine tähendab lisakulutuste tegemist, milles auditi tellijaga ei ole eeldatavasti eelnevalt eelnõu § 4 lg 2 kohaselt kokku leppinud. Kui auditi tellija ei ole valmis täiendavate uuringute teostamist rahastama, siis on auditi tegijal õigus keelduda vajalike tööde tegemisest, kuid eelnõu § 2 lg 4 kohaselt tuleb seda auditi aruande kokkuvõtlikus hinnangus kindlasti põhjendada. Küll aga ei ole võimalik anda hinnangut ehitise nõuetele vastavuse osas, kui auditi tegijal on tekkinud põhjendatud kahtlus, mida üldiste meetoditega kontrollida ei saa. Kontrollimise meetodid on sätestatud eraldi punktidena. Loetelu ei ole kinnine vaid arvestab tulevikus võimaliku tehnoloogilise ja auditeerimise parima praktika arenguga. Konkreetse meetodi kasutamise tingimuseks on, et see peab aitama veenduda ehitise või ehitamise nõuetele vastavuses. Näiteks radooniuuringu tellimine madala radoonileviku tõenäosusega piirkonnas, ei ole põhjendatud. Auditi tegija peab ise oma tekkinud kahtlust põhjendama ning jõudma auditi tellijaga kokkuleppele lisameetodite kasutamise ja pädeva isiku kaasamises. Punkti 1 kohaselt avatakse kandekonstruktsioon, piirdetarind või tehnosüsteem. Näiteks juhul kui ehitisel puuduvad dokumendid, siis võib olla mõistlik kaetud tööde aktid asendada teatud osas kandekonstruktsiooni avamisega. Auditi tegija kui pädev spetsialist on kohustatud langetama otsuse, kas olemasolevad mittetäielikud ehitusdokumendid on piisavad, et ta saaks anda hinnangu ehitise nõuetele vastavuse osas või on selleks siiski nõuetele vastavuse tuvastamiseks vajalik teatud ulatuses ehitise osade avamine. Konstruktsioonide avamise ning varasema olukorra taastamise kulud lepivad tellija ja auditi tegija omavahel eelnevalt kokku. Punkti 2 kohaselt saab auditi tegija teha vajalikke mõõtmisi. Mõõtmised võivad osutuda vajalikuks kui näiteks ehitusprojektis esitatud ja valmis ehitatud ehitise kõrguste või muude tehniliste andmete vahel on erinevused. Mõõtmist võib olla tarvis ka näiteks kui tekib kahtlus radooniuuringu tulemustes või radoonikaitse ebapiisavas paigaldamises. Põhjendatud kahtlus võib esineda ka olukorras, kus teadaolevalt ja dokumenteeritult on varem korduvalt tuvastatud analoogseid vigu ehitise ehitanud ehitaja poolt eelmistel objektidel. Punktis 3 toodud meetodit võib vahel minna tarvis mõne kahtluse kinnitamiseks. Näiteks majas esineva vammi või hallituse tuvastamiseks. Punktis 4 on toodud veel lisaks muud vajalikud meetmed ehitise või ehitamise nõuetele vastavuses veendumiseks. Täna ei saa ette näha teaduse, tehnoloogia ja ehitusekspertide parima praktika võimalikku arengut. Lisaks on kõik ehitised ja nendes esinevad probleemid erinevad. Kõik kasutatavad meetodid peavad olema eesmärgipärased, et tuvastada ehitise nõuetele vastavus. Võrreldes määrusega nr 116 on eelnõu § 2 lõige 4 uus, mille eesmärk on kaitsta auditi tegijat juhul, kui tema täielikuks hinnanguks vajalikud tegevused, näiteks ligipääs või tarindite avamine, on takistatud. Lõike 4 kohaselt kajastab auditi tegija auditi aruandes olukorra, kui ta ei pea vajalikuks täiendavate ehk lõikes 3 toodud meetodite kasutamist või kui auditi läbiviimine on takistatud. Auditi tegija ei pea kasutama lõikes 3 toodud täiendavat meetodit, kui ta saab anda hinnangu ehitise nõuetele vastavuse osas kasutades lõikes 2 toodud meetodeid. Täiendavalt võib tekkida olukord kui auditi tegija ei saa teatud põhjustel tuvastada ehitise või ehitamise nõuetele vastavust. Näiteks võib auditi tegijal olla takistatud ligipääs hinnatavale ehitisele. Taoline olukord võib tekkida näiteks korterelamus, kui ühistu tellitud auditi korral ei lase osad korteriomanikud auditi tegijat oma korterisse. Eeltoodud otsused või olukorrad tuleb kindlasti märkida auditi aruandesse, et oleks vajadusel hiljem võimalik tuvastada auditi maht ning auditi tegija võimalused ehitisega tutvumiseks. Aruandes tuleb see informatsioon kajastada kokkuvõtlikus hinnangus, mis on reguleeritud eelnõu § 5 lg 2 punktis 8. Eelnõust on välja jäetud määruse nr 116 § 2 lõige 2, mille kohaselt tellija tagab vajalikud tingimused ehitise auditi tegemiseks, sealhulgas teeb auditi tegijale kättesaadavaks vajalikud dokumendid ja andmed ning tagab juurdepääsu ehitisele ja selle osadele. Dokumentide ja andmete üleandmine ning kättesaadavuse tagamine (näiteks linnavalitsusest ehitusprojekti toomine) on osapoolte vahel võimalik täpsemalt kokku leppida ning sellise kohustuse õigusaktiga sätestamine ühele osapoolele ei ole mõistlik. Määruse nr 116 § 2 lõiked 3, 4 ja 5, seoses lähteülesande koostamise ja auditi tegija selgituskohutusega, viidi käesolevas eelnõus auditi tegija kohustuse alla. Paragrahvis 4 sätestatakse, et auditi täpsema eesmärgi, mahu, meetodid ja liigi määrab auditi tegija koos tellijaga. Määruses nr 116 on öeldud, et tellija koostab lähteülesande. Tellijal ei pruugi olla valdkonnapõhiseid vajalikke teadmisi, et otsustada milline võiks olla sobilik auditi liik ja maht. Praktikas on sageli lähteülesandeks kasutusloa saamiseks vajalike dokumentide koostamine, mis tegelikult ei ole auditi hinnangu sisuline eesmärk. Seega ei kajasta eelnõu lähteülesande koostamist ega isikut. Eelnõu § 4 lg 1 sätestab, et määrata tuleb auditi eesmärk, maht, meetodid ning liik. Selle määramise eest vastutavad mõlemad osapooled. Auditi tegija on erialaste teadmistega isik, seega eeldame tema juhtivat rolli. Küll aga võib tellija teada probleemi, selle põhjuseid või ehitise ajalugu ja seega on tellijal vähemalt osaline ettekujutus ja teadmised auditi vajalikkusest. Näiteks juhul kui audit on tellitud ehitusprojekti koostamiseks, siis on tellijal suurem teadmine selle kohta, mida soovitakse ehitisega edasi teha. Paragrahvis 3 sätestatakse ehitise auditi lähtealused. Lõikes 1 tuuakse välja, et peamiselt tuleb lähtuda sättes toodud dokumentidest ja andmetest. Sättes esitatakse loetelu peamistest ehitisele iseloomulikest ja asjakohastest dokumentidest, seega tegemist on lahtise loeteluga. Võrreldes määrusega nr 116 lisandusid sõnad „nende olemasolul“. Vastavatele andmetele saab tugineda kui need andmed on olemas. Seega sätte eesmärk ei ole nende dokumentide kohustuslik koostamine auditi läbi viimiseks. Näiteks ei ole mõistlik ehitusprojekti asendava auditi jaoks koostada lisaks uut ehitusprojekti. Sellisel juhul ei annaks auditi koostamine lisaväärtust. Muudetud on määruses nr 116 § 4 toodud auditi lähtealuste loetelu. Näiteks kaotati eelnõust otsene viide standardile, kuid eelnõu § 3 lg 2 sätestati alus standardite kasutamiseks auditi läbiviimisel. Standardid on oma olemuselt vabatahtlikud dokumendid, mille järgimine ei ole kohustuslik. See tuleneb asjaolust, et täitmiseks kohustuslikud saavad olla vaid avaldatud õigusaktid, mis on vastu võetud ettenähtud protseduuri (vastava õigusliku menetluse) kohaselt selleks pädeva riigiorgani poolt. Standardeid ei avaldata sarnaselt õigusaktidele, need on autorikaitse objektid ning reeglina kättesaadavad vaid tasu eest. Mõistlik on anda auditi tegijale võimalus lähtuda omal valikul standarditest vastavalt oma pädevusest tulenevale hinnangule auditi kvaliteetse koostamise huvides. Loetelu kohaselt lähtutakse järgmistest eeldustest: 1) Auditi tegija peab auditi koostamisel kujundama hinnangu lähtudes konkreetsele ehitisele esitatavatest nõuetest. Näiteks erinevad omavahel eramajale või koolile kehtestatud ehituslikud nõuded. Sõltuvalt auditi eesmärgist tuleb hinnangut andes jälgida ka ehitise ehitamise aega. Ehitis peab reeglina vastama ehitamise ajal kehtinud nõuetele, erandina võivad kehtida tagasiulatuvalt soodsamaks muutunud nõuded. Näiteks kui hinnatakse ebaseaduslikult ehitatud ehitist ning ei ole teada ehitamise aeg või see ei ole tõestatav, siis EhSRS § 27 lg 3 kohaselt tuleb eeldada, et ehitis on ehitatud peale ehitusseaduse jõustumist, so peale 2003. aastat. 2) Ehitusõigus tekib planeeringu kohustuseta aladel läbi üldplaneeringu ja projekteerimistingimuste, planeeringu kohustuse korral läbi detailplaneeringu. Kui on olemas vastavad projekteerimistingimused või planeering, siis tuleb auditi tegemisel hinnata ka ehitise vastavust projekteerimistingimustele ja planeeringule. 3) Võrreldes ehitamisega võib auditeerimise korral olla ehitusprojektil erinev eesmärk. Näiteks juhul kui ehitist on ebaseaduslikult laiendatud või ümberehitatud, siis saab algsest heaks kiidetud ehitusprojektist andmed, mille abil võib tuvastada ebaseaduslike ehitustööde eelduslik maht. Teisest küljest, kui ehitis vastab ehitusprojektile aga ehitusdokumendid on koostamata, siis saab auditi tegija hinnata ehitise vastavust koostatud ja kinnitatud ehitusprojektile. Juhul kui ehitis vastab pädeva isiku poolt koostatud ehitusprojektile, siis saab ehitusprojekt anda auditi tegijale täiendava nõuetele vastavuse eelduse. Alati ei saa sellises olukorras vaid väline ehitusprojektile vastavus olla ainuke argument ehitise nõuetele vastavuse hindamiseks. Põhjendatud juhul saab täiendavaks hinnanguks kasutada näiteks teatud tarindite avamisi. Pädeva isiku poolt koostatud ehitusprojekti ekspertiis ja seal tooduga arvestamine ehitamisel annab auditi tegijale ka täiendava nõuetele vastavuse eelduse hinnangu tegemisel. 4) Ehitusdokumendid annavad auditi tegijale võimaluse tagasiulatuvalt ehitusprotsessiga tutvuda ning tuvastada võimalikud ehitusvead. 5) Ehitusmaterjali, toote või seadme kasutusjuhised ja nõuded annavad auditi tegijale teadmised konkreetse materjali, toote või seadme omaduste ja kasutamisvõimaluste kohta. Auditi tegijal on võimalus veenduda materjali või toote või seadme paigaldamise, kasutuse või hoolduse ohutuses ja nõuetekohasuses. 6) Ehitusuuringust võib tulla auditi tegijale oluline informatsioon konkreetse ehitise või asukoha eripärade kontrollimiseks. Näiteks informatsioon varasemast pinnase reostusest või piirkonnas esinevast maapinna vajumisest või üleujutustest. Uuringu materjale kasutades saab auditi tegija anda hinnangu vajalike täiendavate meetmete kohta, et tagada ka konkreetses piirkonnas või seal piirkonnas asuvas ehitises nõuetele vastavus. 7) Varem koostatud audit annab auditi tegijale ülevaate juba täheldatud puudustest. Lõike 2 kohaselt on auditi tegijal õigus arvestada veel muid dokumente või allikaid, mis aitavad hinnangu andmisele kaasa. Näiteks juhul kui puuduvad ehitusdokumendid ja omanikul on olemas eelprojekt, mis ei pruugi olla väga põhjalik, siis võib auditi tegijal olla abi analoogsest tüüpprojektist, et anda hinnang teatud sõlmede võimalikele lahendustele. Täiendavalt aitavad ehitamise ajal kehtinud nõuetele sisu anda kohtulahendid, eriala spetsialistide varasemad hinnangud analoogsetes juhtumites, erialaliitude juhendmaterjalid ja kõik muu, mis tavapäraselt sisustab hea tava mõistet. Vahel võivad olla asjakohasteks lisaallikateks isegi fotod ehitustegevuse või ehitusaegade kohta. Võrreldes määrusega nr 116 on sätet laiendatud. Võrreldes määrusega nr 116 on välja jäetud § 4 lõige 3, mis käsitles auditi tegija nõudeõigust täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks. Dokumentide ja andmete tellimine ning üleandmine lepitakse tellija ja auditi tegija vahel kokku. Auditi tegija peab enne tööd tellijat teavitama vajalikest dokumentidest ning tellija saab anda omapoolse hinnangu olemasolevatest dokumentidest ja lisadokumentidest või andmetest, mida ta on valmis auditi tegijale esitama. See on lepinguline sisesuhe, mida ei ole mõistlik käesolevas avalikku õigust käsitlevas eelnõus reguleerida. Samuti saavad osapooled omavahel kokku leppida selles, kes otsib üles avalikult kättesaadavad allikad, nagu näiteks linnavalitsuse arhiivis asuvad ehitusprojektid. Paragrahvis 4 sätestatakse auditi tegija kohustused. Lõike 1 kohaselt selgitab auditi tegija tellijale enne auditi koostamist auditi tegemise põhimõtteid, meetodeid, liike ning andmete ja dokumentide vajadust auditi läbiviimiseks. Auditi tegija ja tellija määravad täpsema isikute ringi, kellele on vaja konkreetse auditi läbiviimiseks vajalikku informatsiooni tutvustada. Lõike 2 kohaselt määrab auditi tegija koos tellijaga enne auditi koostamist auditi eesmärgi, meetodid, mahu ja liigi arvestades ehitise seisukorda ja pädeva asutuse juhiseid nende olemasolul. Määruse nr 116 kohaselt pidi tellija koostama lähteülesande aga selle jaoks ei pruugi tellijal olla piisavalt teadmisi. Auditi tegijal on kogemus ja pädevus, et määrata auditi eesmärk, meetodid, maht ja liik, hinnates ehitise seisukorda ja pädeva asutuse juhiseid. Lähtuda tuleb loomulikult tellija soovist ja võimalustest ning seetõttu tuleb eeltoodud nelja aspekti määrata auditi tegijal koos tellijaga. Auditi liigi all peetakse silmas EhS § 18 lõikest 1 tulenevat auditite eristamise alajaotust: kasutuseelne, korraline ja erakorraline. Auditi liigist sõltub auditi sisu. Auditi eesmärk ei saa olla näiteks kasutusloa saamine ehk auditiga ei hinnata kasutusloa saamise võimalikkust. See on pädeva asutuse ülesanne. Audit annab pädevale asutusele hinnangu ehitisest või ehitamisest. Auditi tegija võib otsustada esitatud informatsiooni baasilt, kas tuleks kasutada täiendavaid meetodeid. Mahu eelduslik paikapanek on mõeldud eelkõige tellija kaitsmise huvides. Teatud auditite puhul on auditi tegijal juba ette teada, millised pädevad spetsialistid tuleb tal auditi koostamisse lisaks juurde kaasata. Lõike 3 kohaselt on auditi tegija kohustatud kaasama auditi koostamisse pädeva isiku, kui auditi tegijal puudub pädevus auditi teatava osa koostamiseks. Selguse huvides tuleb märkida, et eelnõus peetakse ehitise auditit tegeva isiku all silmas juriidilist isikut. EhS § 18 lg 4 välistab omaniku võimaluse koostada iseenda ehitisele auditit. EhS § 24 lõikes 2 on nimetatud tegevusalad, kus isik peab oma kvalifikatsiooni tõendama haridusel ja töökogemusel põhineva kutseseaduse kohase kutsega või muu õigusakti kohase pädevustunnistusega. EhS § 24 lõike 1 kohaselt kohaldub see nõue ettevõtjatele majandustegevuse korral. Ettevõtja kohustused on toodud EhS §-s 21. Ühe kohustusena on ettevõttel vaja tagada, et tema vastutusel tegutseb piisava kvalifikatsiooniga isik. Kes pädevatest isikutest konkreetselt millise projektiga tegeleb või kes keda haigestumise korral asendab, on ettevõtte sisekorralduse küsimus. Tellija asub lepingulisse suhtesse ettevõttega. Küll aga peab meeles pidama, et tõendada tuleb kvalifikatsiooniga pädeva isiku osalust auditi koostamist tegevas, kontrollivas või juhtivas rollis. Paragrahvis 5 kehtestatakse nõuded auditeerimise tulemusele. Võrreldes määrusega nr 116 on muudetud auditi ülesehitus selgema ja mugavama lugemise huvides kohustuslikuks. Lisatud on ehitamise oluliste kuupäevade informatsiooninõue ning varasemad § 5 lõike 2 punktid 6, 7 ja 8 kajastatakse käesolevas eelnõus ühiselt punktis 6. Määruse nr 116 kohaselt pidi auditi tegija esitama ettepanekud ehitise ohutuks või nõuetele vastavaks muutmise kohta vaid asjakohasel juhul. Juhul kui ehitis ei ole nõuetekohane, siis tuleb igal juhul koostada ka ettepanekud, kuidas ehitis nõuetele vastavaks viia. Lõike 1 kohaselt tuleb auditeerimise tulemus vormistada auditi aruandena. Lõike 2 kohaselt peab esitatav auditi aruanne olema sättes nimetatud järjekorras. Aruande järjekord on oluline, et parandada aruande loetavust. Praktikas pannakse kasutatud materjalide pikk nimekiri algusesse ning erinevad osad on tihti omavahel segamini. Kindla struktuuriga esitatud auditid hõlbustavad loetavust ka pädevatele asutustele. Punktis 1 sätestatakse, et tuleb kajastada eelnõu § 4 lõikes 2 toodud informatsioon. Selle info esikohal kajastamine võimaldab koheselt tuvastada auditi liigi, eesmärgi, meetodid ja mahu. See annab, näiteks pädevale asutusele, võimaluse koheselt aru saada, mis liiki dokumendiga on tegemist (näiteks dokumentide asendamiseks koostatud audit või ehitusprojekti asendav audit). Punkti 2 kohaselt tuleb tuua esile auditi tegija ja auditi koostamises osalenud pädevad isikud. Teiste pädevate isikute kaasamine võib tulla kõne alla näiteks juhul, kui auditi tegijal endal puudub teatud osade hindamiseks pädevus. Tihti on praktikas selleks elektri- või gaasipaigaldise auditi koostamise pädevusega isikud. Punkti 3 kohaselt tuleb esitada auditi käigus ehitamise olulised kuupäevad ja ehitise tehnilised andmed. Tegemist on olulise punktiga, sest auditi koostamisel tuleb võtta arvesse, milliseid ehitustöid ja mis ajavahemikul on ehitisel tehtud. Kui audit koostatakse ehitusprojekti asendamiseks, siis on oluline hinnangu andmiseks teada, millal mida ehitati. Kui ehitise osad on ehitatud erinevatel aegadel, siis tuleb anda hinnang vastavalt ehitamise ajal kehtinud nõuetele. Näiteks kui katus vahetati 2005. aastal, ehitis soojustati 2009. aastal ning ehitist laiendati 2012. aastal, siis tuleb iga ehitustöö hindamisel arvesse võtta ehitamise ajal kehtinud nõudeid, milleks on 2005, 2009 ja 2012. Kindlasti ei ole sätte eesmärk, et kirjutatakse näiteks ehitis ehitati 2002. aastast kuni 2015. aastani ilma täpsustamata, millal mida täpsemalt tehti. Ka ei ole eesmärgiks tagantjärgi ehituspäeviku koostamine. Auditi tegija, kui pädev isik, teeb proportsionaalse valiku kajastatavate kuupäevade mahu osas nii, et tal oleks võimalik anda korrektne hinnang ehitisele ja ehitamisele. Auditis tuleb kirjeldada ka ehitise tehnilisi andmeid. Sätte eesmärk ei ole terve ehitise kõigi andmete ülesloetlemine, vaid hindama ja kajastama peab auditi läbiviimiseks asjakohaseid andmeid. Näiteks kui auditeeritavaks osaks on ehitise juurdeehitus, siis tuleb kirjeldada juurde ehitatud ehitise osa tehnilisi andmeid mitte terve ehitatud ehitise andmeid. Punkti 4 kohaselt tuleb ehitise auditis kajastada ehitise projekteerinud ja ehitanud isiku nimi ja kvalifikatsioon. Need andmed tuleb kajastada, kui need andmed on teada. Juhul kui pole teada, kes on ehitanud ehitise, siis tuleb kajastada andmete osas, et isikud on teadmata. Samamoodi võib juhtuda, et ehitusprojekti koostanud isik on teadmata. Punkti 5 kohaselt on vaja kajastada visuaalkontrolli või kontrollide kuupäevad. Audit kajastab ehitatud olukorda, mis võib aja jooksul muutuda. Sellepärast on oluline teada, millisel hetkel oli auditi tegija kohapeal olemasoleva olukorraga tutvumas. Punkt 6 kajastab auditi tegija antavat hinnangut ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse osas. Välja tuleb tuua kasutatud meetodid ja nende alusel antud hinnang. Auditi tegija peab hinnangut põhjendama. Auditi tegija võib kajastada iga meetodi tulemuse eraldi ning anda hinnangu nende koosmõjul. Juhul kui auditi tegija kasutab täiendavaid meetodeid, näiteks tellib lisauuringuid, siis tuleb ka need meetodid kajastada. Punktis 7 tuleb kajastada muud kohustuslikud andmed, mis võivad tuleneda teistest õigusaktidest. Punkti 8 kohaselt tuleb tuua välja üheselt arusaadav ja kokkuvõtlik hinnang ehitisele lähtuvalt eelnevalt püstitatud auditi eesmärgist. Kokkuvõttes ei pea dubleerima varem kajastatud iga meetodi kohta koostatud eraldiseisvat hinnangut või teiste pädevate isikute koostatud osasid, vaid tuleb tuua välja auditi tegija koondhinnang eelnevalt koostatud osade ja dokumentide alusel. Hinnang peab olema selge ja ei tohi olla mitmeti mõistetav. Punkti 9 kohaselt tuleb lisada juurde ettepanekud ehitise nõuetele vastavusse viimiseks. Näiteks ei piisa auditi tegija järeldusest tuleohutuse tagamise vajaduse kohta, vaid tuleb kirjeldada, kuidas seda teha. Kui kuuri tuleohutuskuja naaberhoonega ei ole piisav, siis peab auditi tegija andma juhtnöörid, mida konkreetsel juhul tuleb kuuriga teha. Näiteks võib tuleohutuse tagamiseks pakkuda välja tulemüüri ehitamise võimaluse. Ettepanekud peavad sisaldama ka hinnangut, kas selliseks ehitustööks on vaja eelnevalt esitada ehitusloa taotlus või ehitusteatis. Juhul kui ehitis vastab nõuetele, siis seda osa kajastama aruandes ei pea. Punkti 10 kohaselt tuleb lisada aruande lõppu loetelu dokumentidest või allikatest, mida auditeerimisel kasutati. Taoline loetelu annab võimaluse hinnata kasutatud allikaid juhul, kui hiljem ilmnevad uued asjaolud. Ka annab see auditi lugejale võimaluse veenduda, et auditi tegija on võtnud arvesse kõik vajalikud nõuded ning allikad. Lõike 3 kohaselt peab auditi tegija fikseerima auditi aruandes ka puudused, mis ta on avastanud auditeerimise käigus, aga mis ei olnud otseselt auditeerimise eesmärgiks. Näiteks kui eesmärgiks oli hinnata ehitise fassaadi soojustamist, aga auditi tegija avastab, et hoones on nõuetele mittevastavalt või ilma vajaliku loata muudetud kandvaid seinu, siis tuleb ka see muudatus auditis kajastada. Küll aga ei saa eeldada, et auditi tegija avastab vammi varasemalt ehitatud hoone osas kui ta oli kutsutud hindama ehitise juurdeehitust või kuuri tuleohutust. Auditi tegija ülesanne ei ole igal juhul ja alati kõik ehitisel esinevad puudused kirja panna, vaid tuleb lähtuda eelkõige seatud töö eesmärgist ja mahust. Kui tuvastatakse ilmselge puudus mujal (näiteks ebaseaduslik juurdeehitus kuigi hindama kutsuti katuse ehitustööd), siis on kohustus seda kajastada. Sõltuvalt audi eesmärgist ja tellijaga kokkuleppest saab vajadusel suurendada auditi algselt kokkulepitud mahtu. Võrreldes määrusega nr 116 on eelnõu § 5 lõige 4 uus säte. Juhul kui auditi eesmärk on asendada ehitusprojekti ehk koostatakse EhSRS § 28 või § 29 kohane audit, siis tuleb auditi koosseisu lisada lõikes 4 toodud dokumendid. Tavapärase ehitusprojekti koosseisus on ettenähtud arhitektuursed vaated ja ehitise plaanid oma detailsusastmes, seega tuleb need lisada ka hoone ehitusprojekti asendava auditi koosseisu lisadena juurde. Kohustus on lisada vähemalt eelprojekti mahus. Rajatiste ehitusprojekti asendava auditi tegemise korral ei ole mõistagi võimalik arhitektuurseid vaateid ja korruse plaane lisada, sellisel juhul tuleks lisada olenevalt rajatise olemusest ja paiknemisest rajatist iseloomustavad tehnilised joonised, plaaniline lahendus ja iseloomulikud lõiked või pikiprofiilid. Paragrahvis 6 on käsitletud auditi aruandele kehtivaid vormi- ja allkirjastamise nõudeid. Lõike 1 kohaselt ei tohi auditis olla vastuolusid. Audit peab olema terviklik ja üheselt mõistetav. Näiteks ei saa ehitusprojekti asendavas auditis kajastada tuleohutuse osas, et ehitis ei vasta nõuetele ja on ohtlik, kui auditi aruande üldise järelduse kohaselt ehitis vastab nõuetele. Audit on terviklik ehk auditi osad moodustavad kokku ühe terviku, millest tuleneb hinnang vastavalt auditi eesmärgile. Audit ei tohi sisaldada informatsiooni, millest on võimalik saada mitmeti aru. Auditi aruanne peab olema selge ja antud hinnangutest peab olema võimalik tuvastada üheselt, kas ehitis vastab nõuetele või mitte ning millised on selle hinnangu põhjendused. Võrreldes määrusega nr 116 on välja jäänud loetavuse ja erialaspetsialistidele arusaadavuse nõuded. Audit peab igatahes olema loetav, seega puudub põhjus selle õigusaktis välja toomiseks. Lisaks ei pea audit olema arusaadav üksnes erialaspetsialistile. Auditi võivad tellida ka erialateadmisteta inimesed, kes soovivad teadmisi oma ehitise kohta, näiteks miks on tekkinud keldrisse niiskus või miks ventilatsioon ei tööta. Lõike 2 kohaselt täiendatakse auditit foto või graafilise materjaliga, kui see suurendab auditi terviklikkust ja üheselt mõistetavust. Asjakohased võivad olla sellised fotod, millest saab tuvastada teatud osade mõõtmeid, nõuetekohase materjali olemasolu või muid ehitise omadusi. Auditeeritava ehitisega mitteseotud fotodega auditi aruannet koormata ei tohi. Võrreldes määrusega nr 116 ei ole fotode lisamine igasse auditisse kohustuslik. See aitab vältida asjakohatute fotode lisamist. Foto lisatakse vaid siis, kui see on eelnõus nõutud või kui see aitab suurendada aruande terviklikkust või üheselt mõistetavust. Eelnõust on jäetud välja ka tellija andmete kajastamine auditis, sest selliste andmete avaldamine võib olla vastuolus andmekaitseseadusega. Allkirjastamise kuupäeva eraldi märkimine ei ole vajalik, sest auditid tuleb esitada digitaalsel ja masinloetaval kujul ja seega on allkirjastamise kuupäev nähtav läbi digiallkirja andmise. Lõikes 3 on käsitletud tiitellehel esitatavaid andmeid. Punkti 1 kohaselt tuleb tiitellehele kanda auditi liik, nimetus ja number. Auditi liigiks võib olla näiteks ehitise erakorraline audit ehitusdokumentide asendamiseks. Auditi liigid tulenevalt EhS-i § 18 lõikest 1 ja nendeks on korraline, erakorraline ja kasutuseelne. Nimetus ja number sõltuvad suuresti auditi tegija enda dokumenteerimise süsteemist. Punkti 2 kohaselt peab olema auditi tiitellehel kajastatud ka auditeeritava ehitise aadress või aadressid. Aadressi täpsus sõltub auditeeritava objekti mahust. Ainult korteri auditeerimisel tuleb märkida aadress korteri täpsusega. Punkti 3 kohaselt tuleb tuua tiitellehel välja auditeerinud isiku nimi, e-mail, kontaktnumber, isikukood, kutsetunnistuse number ning kvalifikatsioon. Siinkohal ei ole isiku kontaktandmed kaitstud, sest tegemist on tema tööalaste andmetega. Punkti 4 kohaselt tuleb tiitellehel kajastada ka auditi koostanud ettevõtja nimi ning tema pädeva isiku nimi. EhS § 23 kohaselt pädev isik teeb, kontrollib või juhib oma pädevusega seonduval alal tööd. Seega on võimalik, et auditi aruande on koostanud kolmas isik pädeva isiku juhendamisel ja kontrollil. Küll aga tuleb selline olukord kajastada auditi tiitellehel, sest auditi aruandest peab tulema selgelt välja, kes on auditi eest vastutav pädev isik ehk isik, kellel on kohustus oma kvalifikatsioon tõendada. Peab olema selgitatud, kuidas pädev isik osales auditi koostamises. Ainult märge „kontrollis“ ei ole piisav, sest sellisel juhul jääb arusaamatuks, kas pädev isik viis ise läbi ehitise nõuetele vastavuse kontrolli või kontrollis vaid auditi koostamist näiteks kirjavigade osas. Tiitellehelt peavad tulema välja ka teised kaasatud isikute nimed ning kvalifikatsioonid. Lõikes 4 on toodud informatsioon, mis peab olema igal leheküljel. Punkti 1 kohaselt peab igal leheküljel olema märgitud auditi liik ja nimetus või number, punkti 2 kohaselt peab olema igal leheküljel objekti aadress ning punkti 3 kohaselt peab iga lehekülg olema varustatud numbriga ja lehekülgede arvuga dokumendis. Taolised lisaandmed auditi aruande lehekülgedel hõlbustavad lugemist, järje pidamist ning raskendavad lehekülgede protsessivälist väljavahetamist. Võrreldes määrusega nr 116 on välja jäetud auditi tegija ja ettevõtte vastutava pädeva isiku nimi ning allkirjastamise kuupäev. Allkirjastamise kuupäevad saab teada digiallkirjast ning kuupäeva või auditi tegija pädeva isiku nime igale leheküljele kandmine ei ole proportsionaalne ega vajalik. Lõikes 5 on reguleeritud olukord, kui auditi koostamises on osalenud mitu pädevat isikut. Auditi aruande kokkuvõtvas osas peab olema märgitud, millise auditi osa on konkreetne pädev isik koostanud. Kui auditi koostamisel osaleb mitu pädevat isikut siis tuleb auditi aruandes võimalikult täpselt piiritleda vastava pädeva isiku poolt teostatud auditi osa, et võimaliku vaidluse korral oleks võimalik tuvastada pädeva isiku antud arvamuse sisu. Lõikes 6 käsitletakse auditi aruande ja auditi lisade allkirjastamist. Auditi terviklikkuse tagamiseks on eelnõud täiendatud selliselt, et lisaks auditi tegija volitatud esindajale allkirjastavad auditi kõik auditi tegemisel osalevad pädevad isikud. Kuivõrd auditi tegija on reeglina juriidiline isik (äriühing või FIE) siis on oluline, et auditi allkirjastab ettevõtte volitatud esindaja. Sellega kinnitab auditi koostaja, et audit on koostatud vastavalt lepingule ning võtab vastutuse auditi nõuetele vastavuse eest. Lisaks koostajale peab auditi allkirjastama ka auditi koostamisel osalenud vastavat kvalifikatsiooni omav pädev isik, kes reeglina on vastava valdkonna ekspert. Allkirjastamisega kinnitab pädev isik, et on jälginud asjatundlikkuse põhimõtet auditi läbi viimisel ja aruande koostamisel. Asjatundlikkuse põhimõte tuleneb EhS §-st 10. Lõikes 7 toodud tingimuste kohaselt võrreldes määrusega nr 116 peab audit olema digitaalne ja § 9 lõikes 1 sätestatud juhul masinloetaval kujul. Ehitise auditi aruande digitaalsel vormistusel lähtutakse analoogiast, mis sisaldub EhS § 15 lõike 5 punkti 1 alusel kehtestatud määruses esitatud nõuetes digitaalsele ehitusdokumendile. Silmas on peetud majandus- ja taristuministri määruse nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“ § 3 „Nõuded digitaalsele ehitusdokumendile“. Selle kohaselt peab digitaalne ehitusdokument olema loetav vabavaralise tarkvara abil ja ei sisalda muutuvaid osi ning on digitaalallkirjastatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses sätestatud korras. Põhimõte on, et kasutataks vabavaralisi või rahvusvahelistele standarditele vastavaid vorminguid. Auditid peavad olema loetavad ka aastakümneid hiljem, kuid siis ei pruugi olla võimalik suletud või teadmata vorminguga dokumente avada või on see ülemäära kulukas. Seega on lubatud dokumendid esitada eelkõige üldlevinud lihtteksti (Txt), Portable Document Format (PDF), Open Document Format (ODF), MS Office Word Document (DOC), Office Open (XML), Document (DOCX), MS Office Excel Spreadsheet (XLS) või MS Office Excel workbook (XLSX) vormingus. Digitaalse dokumendi allkirjastamisel tuleb järgida e-identimise ja e- tehingute usaldusteenuste seaduse (edaspidi EUTS) nõudeid. Kuna EUTS-i jõustumisega loeti kehtetuks digitaalallkirjastamise seadus, siis juhindutakse ka EUTS-i üleminekusätetest, millega tagatakse allkirja kehtivus, mis on antud enne EUTS-i jõustumist kehtinud korra järgi registreeritud sertifitseerimisteenuse osutaja sertifikaati kasutades. Täiendavalt on määrusest nr 3 oluliseks sätteks § 13 lg 6, mille kohaselt, juhul kui paberkandjal allkirjastatud ehitusdokument on viidud digitaalsesse vormi, siis ehitusdokumenti täiendavalt digitaalselt allkirjastama ei pea. Masinloetavuse mõistet käsitletakse analoogselt avaliku teabe seaduse § 31 lõikega 4. Teave peab olema esitatud failivormingus, mis on struktureeritud selliselt, et tarkvararakendused suudavad spetsiifilisi andmeid, sealhulgas üksikuid faktiväiteid, ja nende sisemist struktuuri kergesti tuvastada, ära tunda ja välja lugeda. PDF on üldjuhul masinloetav, kui see on mõnest tarkvarasüsteemist eksporditud. Seevastu PDF failid, mis on loodud paberdokumente või pildimaterjali skaneerides, ei ole masinloetavad kuna neis esinevaid faktiväited ega nende sisemised struktuurid ei ole automaatsüsteemide poolt kergesti tuvastatavad, ära tuntavad ega välja loetavad. Näiteks saab üldjuhul lugeda masinloetavaks PDF faili, mis on saadud MS Wordist tekstfaili eksportimise/salvestamise teel, mitte aga PDF faili, mis on saadud esmalt faili välja trükkimise ja seejärel skaneerimise teel. Masinloetavalt esitatud andmed võimaldavad tõhustada avaliku võimu tööd avaandmete esitamisel ning menetluste läbiviimisel, mistõttu tuleb võimalusel ja asjakohasel juhul need andmed esitada masinloetaval kujul. Auditi lisad või lähteallikad ei pea olema masinloetaval kujul, sest see oleks üleliia koormav. Näiteks kui tuginetakse vanale ehitusprojektile, mis on kätte saadav vaid paberkujul ja arhiivist, siis sellise dokumendi lisamine aruandele saab toimuda vaid dokumendi skaneerimise või fotografeerimise teel. Uuesti arvutis vana ehitusprojekti koostamine oleks ilmaselgelt ebamõistlik. Paragrahvis 7 on toodud välja ehitise korralise auditi juhud ja sagedus. Ehitised on oma ülesehituselt, ehitusajalt, materjalidelt, kasutusotsatarbelt ning hooldusajaloost sõltuvalt väga erinevad, seega ei ole mõistlik kehtestada ühesugust korralist auditi koostamise kohustust kõigile ehitistele. Korralised auditi koostamise juhud saavad tuleneda erinevatest õigusaktidest, kasutusloa või kasutusteatise kõrvaltingimusest, hooldusjuhendist või eelnevast auditist. Näiteks majandus- ja taristuministri määruses nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ §-s 10 on reguleeritud korralise auditi sagedus sõltuvalt ehitise või tehnoseadme eripärast. Hooldusjuhendist ja eelnevatest auditi aruannetest võivad tuleneda konkreetsed tähtajad auditi kordamiseks. Sõltuvalt dokumentide sisust ja osapoolte kokkuleppest võivad auditi koostamise kohustuslikkus ja sealt tulenevad nõuded olla erinevad. Paragrahvis 8 on sätestatud 4 erinevat erakorralise auditi juhtu. Võrreldes määrusega nr 116 on toodud erakorralise auditi juhtumeid juurde. Punktis 1 on käsitletud olukordi, kus tuleb peale õnnetust, avariid või tehnosüsteemiriket või muu ehitise või ehitise osa mittenõuetele vastavuse osas tuvastada põhjused. Näiteks kui keldrisse pääseb vesi, siis on vaja kindlaks teha, mis on põhjused vee sinna pääsemiseks ning millised on lahendused olukorra parandamiseks. Punkti 2 kohaselt tehakse erakorraline audit, kui on vaja hinnata ehitise nõuetele vastavust sh ohutust. Teatud juhtudel võib ehitis kaotada näiteks oma stabiilsuse (torm, maavajumine, halb ehituskvaliteet jne), siis on vaja tuvastada, kas selline ehitis on hetkel ohutu. Lisaks võib tuleneda see vajadus ka enne ehitusprojekti koostamist, et anda hinnang kas kavandatud ehitise ehitamine on võimalik. Näiteks võib olla vaja tuvastada, kas ehitisel on piisav kandevõime, et ehitada hoonele 2 korrust juurde või kas ehitist annab rekonstrueerida või on ehitise konstruktsioonid selle jaoks liiga halvas seisus. Ehitise nõuetele vastavuse hindamine võib osutuda vajalikuks ka juhul, kui soovitakse muuta ehitise senist kasutusotstarvet, näiteks ajutise kasutusega suvila soovitakse võtta kasutule aastaringselt kasutatava elamuna, sellisel juhul tuleb auditis hinnata, kas eelnevalt on teostatud või on vajalik teostada ümberehitustöid, et ehitis vastaks kavandatavale kasutusotstarbele. Punkti 3 kohaselt tehakse erakorraline ehitise audit ehitusprojekti asendamiseks. Ehitusprojekti asendamine auditiga on EhSRS § 28 ja § 29 toodud võimalus. Seega ei peeta siinkohal silmas võimalust alati ehitusloamenetlusse esitada ehitusprojekti asemel audit vaid konkreetselt eeltoodud seadustikus § 28 ja § 29 toodud olukordi. EhSRS § 28 lõike 6 kohaselt ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise audit asendab loa- või teavitamismenetluses ehitusprojekti. Enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ja EhSRS jõustumise ajal (01.07.2015) kasutatav ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitise ehitamise ajal kehtivate nõuete kohaselt. EhSRS § 29 lg 6 kohaselt ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise auditi tulemusel peab olema võimalik kanda ehitise olulisemad tehnilised andmed ehitisregistrisse ning vajaduse korral tuvastada ehitise vastavus detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Pärast 2003. aasta 1. jaanuari ning enne EhSRS jõustumist ehitatud ehitis ja EhSRS ajal kasutatav ehitis peab vastama EhS-i § 11 lõikes 2 ja §-s 12 sätestatud nõuetele. Punkti 4 kohaselt on teatud juhtudel võimalik asendada ehitusdokumendid ehitise auditiga. Pädeval asutusel on õigus nõuda auditi esitamist vaid juhul, kui neil on takistatud hinnangu andmine kasutusloa või kasutusteatise menetluses. Seega peavad olema ehitusdokumentide puudused olulised ja menetluse läbiviimist takistava iseloomuga. Näiteks juhul kui ehitusdokumentidest on puudu vaid mõni üksik sertifikaat või mõni dokument ei ole korrektselt vormistatud, siis selle asendamist auditiga nõuda ei ole proportsionaalne. Käesolev lõige ei anna võimalust nõuda vaba ehitustegevuse korral auditit üksnes ehitusdokumentide puudumisel. Säte on suunatud eelkõige vanematele valmis ehitatud ehitistele, mille dokumentatsioon on kadunud. Näiteks viimase majanduskriisi järel läksid paljud ettevõtted pankrotti ja sellega seoses tõenäoliselt kadus suur hulk dokumente. Küll aga ei ole selline dokumentide asendamine auditiga kindlasti kergem ja odavam viis, kui ehitusprotsessi nõuetekohane dokumenteerimine. Dokumentide puudumisel ei pruugi auditi tegijal olla võimalik teha dokumentatsiooni kontrolli ja seega anda hinnangut ehitise nõuetele vastavuse kohta. Sellisel juhul tuleb auditi tegijal kasutada täiendavaid lisameetodeid, et see hinnang anda. Näiteks radooniohuga piirkonnas võib kaaluda radoonimõõtmise tellimist, kui ei ole teada kas ehitamisel kasutati radooni tõkestavaid meetodeid ja nende kasutamine oli kohustuslik. Paragrahvis 9 sätestatakse nõuded auditi aruande säilitamisele ja üleandmisele. Lõike 1 kohaselt esitatakse ehitisregistrile auditi aruanne elektroonselt. Pädevale asutusele ei pea alati auditit esitama. Näiteks võib ostja tellida enda huvides enne ostmist auditi, et teada saada ehitise seisukord. Sellise auditi esitamine ehitisregistrile ei ole vajalik. Täna saab kohustuslikud auditid esitada pädevale asutusele koos kasutusloa taotlusega või kasutusteatisega. Tulevikus võivad need võimalused laieneda. Eeltoodud nõuete kohaselt peab audit olema esitatud elektroonselt ja masinloetaval kujul. Kuigi mõned veel poolikud auditid võivad olla koostatud paberil, siis täna on ehitisregistri kaudu kasutusteatise või kasutusloa taotluse esitamine elektroonne, seega on see nõue mõistlik. Lõikes 2 sätestatakse andmete säilitamise kohustus ehitise omanikule. Täiendavalt on toodud juurde säilitajana ka tellija, sest auditi tellija ei pruugi olla alati ehitise omanik. Näiteks võib auditi tellida ehitise ostuhuviline, kellel ei ole hilisemat kohustust auditit omanikule edastada. TsÜS § 58 kohaselt on kinnisasjale ehitamise kohta käiv dokument asja päraldis. TsÜS § 58 lõike 3 kohaselt laienevad peaasjaga seotud õigused ja kohustused ka päraldisele, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Ei saa välistada, et lisaks käeolevas eelnõus sätestatule leidub veel dokumente, mis on ehitise omaniku jaoks olulised, kuid mida ei ole tingimata vajalik ehitisregistrisse esitada. Neid auditeid saab samuti lugeda ehitise päraldisteks ja nende säilitamise tagab omanik või auditi tellija. Kuna sellised dokumendid lähtuvad omaniku või tellija vajadustest, siis säilitamise viisi peaksid ka nemad määrama. Säilitama peab auditi aruannet vähemalt 7 aastat. Säilitamise tähtaja rikkumise eest on EhS § 137 lõikes 1 ette nähtud rahatrahvi võimalus. Võrreldes määrusega nr 116 on välja jäetud auditi üleandmise tähtaeg. Raske on määrata konkreetset valmimise tähtaega ning osapooltel võivad olla omavahelised vaidlused. Sellisel juhul ei saa kohustada auditi tegija esitama tööd konkreetseks kuupäevaks. See lepitakse omavahel lepinguliselt kokku. Paragrahvis 10 on esitatud rakendussätted. Sätte kohaselt auditile, mida alustati enne käesoleva määruse jõustumist, kohaldatakse auditi alustamise hetkel kehtinud auditile esitatavaid nõudeid, väljaarvatud juhul, kui selle aruanne esitatakse ehitisregistrile pärast 2021. aasta 30. juunit. Kui käesolevas määruses on auditile esitatavad nõudeid sel ajal kehtinud õigusega võrreldes leevendatud, lähtutakse käesolevast määrusest. Peamiselt on siin mõeldud selgemaid ja konkreetsemaid nõudeid teatud erakorralistele audititele ning vorminõudeid. Auditi koostamisega alustamise all peetakse siinkohal silmas § 2 lg 2 toodud kontrollide (visuaalkontroll, kasutuskontroll, dokumentatsiooni kontroll) läbiviimist ja aruande koostamisega alustamist. Ainult lepingu sõlmimine ei ole auditi koostamisega alustamine. Tegemist on üleminekusättega. Näiteks juhul kui auditi tegija on alustanud oma tööd enne käesoleva eelnõu jõustumist ja ta ei saa kohe oma auditit lõpetada seoses teiste tööga seotud pädevate isikute haigestumisega, siis on antud mõistlik aeg auditi lõpetamiseks enne uute nõuete kohustuslikuks muutumist. Eelnõu koostaja peab maksimaalse aja määramist vajalikuks, sest ehitussektori dokumentide suund on masinloetavuse ja digitaalsuse suunas ja seega ei saa jääda võimalikuks olukord, kus auditi tegija väitel alustati auditi koostamist enne käesoleva määruse jõustumist ja seega jätkatakse auditite esitamist, mis ei ole käesoleva eelnõu sisu ega vorminõuetega kooskõlas. Eelnõu koostaja hinnangul on umbes 9 kuu pikkune periood piisav ülemineku aeg, et põhjendatud juhul lõpetamata jäänud auditid saaksid valmis. Seejuures ei ole tõenäoline, et üht auditit koostatakse mitme aasta vältel. Paragrahviga 11 tunnistatakse kehtetuks Majandus- ja taristuministri 24. septembri 2015. a määrus nr 116 „Ehitise auditi tegemise kord”. 3. Määruse muutmise määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusel puudub seos Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse eesmärk on suurendada auditite kvaliteeti ja ühetaolisust. Täiendavalt toovad konkreetsed nõuded auditi sisule ja ülesehitusele kaasa selgema ja kiirema menetluse pädevate asutuste juures. Loodud on selge ülesehitus nii auditi tegija töös kui ka auditi aruande sisus. Paraneb suhtlus nii omanike, ettevõtjate kui ka avaliku sektori asutuste vahel. Uue määrusega on reguleeritud ka auditi eriliigid, mis tulenevad teistest õigusaktidest ja mida osapooled on erinevalt sisustanud. Samuti on antud praktikas kasutatavale ehitusdokumente asendavale auditile õiguslik raamistik. Seega on eelnõus esitatud muudatustel oluline mõju auditi kvaliteedi tõusule ja sektoris valitseva võimaliku segaduse paranemisele. Majanduslike kulude suurenemist osapooltele määruse uued nõuded ette ei näe. Kulu võib suureneda ehitusdokumente asendava auditi koostamise korral tellijale, kui auditi tegija peab vajalikuks konstruktsioone avada. Küll aga on seda kulu võimalik vältida täites ehitusdokumentide koostamise määruses toodud nõudeid. Määrusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse jõustumisega ei kaasne täiendavaid kulusid riigile või kohaliku omavalitsuse üksustele. Määruse jõustumisega tulusid ei prognoosita. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse muutmise määruse eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Keskkonnaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile. Eelnõu esitati arvamuse andmiseks järgmistele huvigruppidele: Eesti Arhitektide Liit (EAL), Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL), Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL), Maanteeamet, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus (EKVÜ), Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL), Eesti Geodeetide Ühing (EGU), Eesti Soojustehnikainseneride Selts (ESTIS), Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts (EVKIS), Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL), Eesti Veeühing, Eesti Asfaldiliit, Tallinna Tehnikaülikooli ehitusinstituut, Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskond, Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) ja Eesti Omanike Keskliit (EOKL), Eesti Sisearhitektide Liit (ESL), Eesti Maastikuarhitektide Liit (EMAL) ja Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit (EKKL). Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja ettepanekud ning nendega arvestamine on kajastatud kooskõlastuste tabelis. Lisa määruse seletuskirja juurde Tabel kooskõlastamisel esitatud märkuste ja ettepanekute kohta Esitaja Ettepanek Otsus Siseministeerium Teeme ettepaneku täiendada § 2 Arvestatud osaliselt. Määruse § 2 lõiget 2 punktiga 4 ning lg 2 on sätestatud ehitise auditi sätestada, et ehitise auditi meetodid, millega tuleb ehitise käigus teostatakse ka ehitise auditi tegemisel arvestada. mõõtmete kontroll (nt Määruse § 2 lg 3 alusel on auditi küttesüsteemid, läbiviigud, tegijal võimalus kahtluse korral ehitise või selle osa räästas, teha täiendav kontroll, mille käigus hari, korstna kõrgus, gabariitide on võimalik kontrollida ka ehitise vastavus ehitusprojektile, mõõtmeid. tuleohutuskuja). Eelnõu § 2 lõike 4 kohaselt Arvestatud. Määruse § 2 lg 4 tuleb juhul, kui auditi tegija ei sõnastust täpsustatud ning pea vajalikuks täiendava sätestatud, et auditi tegija peab kontrolli tegemist või kui auditi põhjendama vastavaid asjaolusid eesmärkide saavutamiseks auditi aruande kokkuvõtlikus vajalike kontrollide läbiviimine hinnangus. on takistatud, kajastada see selgesõnaliselt aruande kokkuvõtlikus hinnangus. Teeme ettepaneku asendada sõna „selgesõnaliselt“ sõnaga „põhjendatult“. Teeme ettepaneku täiendada Arvestatud. eelnõu § 4 lõiget 3 ja sätestada, et auditi tegijal on kohustus kaasata pädev isik auditi koostamisse juhul, kui auditi tegijal endal puudub pädevus auditi teatava osa koostamiseks. Eesmärgiga tagada tellija Mitte arvestatud. Ehitise nõuetele huvide parem kaitse, teeme vastavusse viimise maksumuse ettepaneku täiendada § 5 lg 2 p väljatoomine võib vajada 9 lauseosaga „koos ehituseelarve koostamist, mis orienteeruva maksumusega“. tähendab tööde mahtude arvutamist. Auditi koostaja ei pruugi olla pädev ehitusmaksumuse hindamiseks. Ehitusseadustiku kohane ehitise audit hõlmab eelkõige tehnilist kontrolli. Eelnõu § 7 punkti 2 kohaselt Arvestatud. võivad korralise auditi sagedus ja juhud tuleneda mh kasutusloa kõrvaltingimustest. Teeme ettepaneku täiendada sätet, et auditi sagedus ja juhud võivad tuleneda ka kasutusteatise menetluses antava haldusakti täiendavatest tingimustest. Eelnõu §-s 8 on loetletud juhud, Arvestatud. mil tuleb läbi viia ehitise erakorraline audit. Praktilisest kaalutlusest lähtuvalt teeme ettepaneku sätet täiendada ja tuua välja ka, et erakorraline audit tuleb läbi viia ehitise või selle osa kasutusele võtmisel või kasutusotstarbe muutmisel tehtava ehitusprojekti asendava auditi korral. Eesti Ettepanek nimetada eelnõu Arvestatud. Konsultatsiooniettevõtete „Ehitise auditi tegemise kord“. Liit ja Eesti Ehitusinseneride Liit Eelnõu § 1 reguleerimisala Arvestatud osaliselt. Määruse sõnastada: „Määrust reguleerimisala on sätestatud § 1 lg kohaldatakse hoonete ja 1 ning § 2 lg 1 läbi auditi eesmärgi. rajatiste, välja arvatud Määruse § 1 lg 2 sätestatakse ehitusseadustiku § 91 lõikes 1 üheselt, et määrust ei kohaldata tee nimetatud teede, või nende auditile. See tähendab, et teede osade auditile“. seisukorra hindamiseks auditi tegemisel ei ole nõutav määruses sätestatud nõuete järgimine. Ettepanek muuta eelnõu § 2 lg Arvestatud. Määruse § 2 lg 1 teist 1 sõnastust järgnevalt: Ehitise lauset on täiendatud selliselt, et auditi eesmärgiks on hinnata kahjustuste ilmnemise korral tuleb olemasoleva ehitise või selle kõigepealt hinnata ja kirjeldada osa konstruktsioonide kahjustuste ulatust ja nende ehitustehnilist seisukorda ja kõrvaldamise võimalusi ning lisaks ohutust või tehnosüsteemi kirjeldada meetmeid ehitise ohutust või toimivuse vastavust nõuetega vastavusse viimiseks. püstitatud ülesandele või Määruse § 2 lg 4 on sätestatud, et ehitamise vastavust nõuetele. kui auditi eesmärkide Ettepanek muuta eelnõu § 2 lg saavutamiseks vajalike kontrollide 3 ja sõnastada see järgnevalt: läbiviimine on takistatud, näiteks Kui ehitise auditi tegijal tekib ei ole tellija nõus sellega põhjendatud kahtlus ehitise või kaasnevaid töid rahastama, siis ehitamise nõuetele vastavuse peab auditi tegija seda põhjendama osas või ei ole võimalik seda auditi aruande kokkuvõtlikus lõikes 2 sätestatud meetodeid hinnangus. kasutades hinnata informeerib auditi tegija auditi tellijat täiendavate kontrolltegevuste vajalikkusest. Ettepanek täiendada § 3 lg 2 p Arvestatud. Määruse § 3 lg 1 p 3 2: ehitusprojekt ja lisatud ehitusprojekt ja ehitusprojekti ekspertiisi ehitusprojekti aruanne. aruanne selle olemasolul. Eelnõu § 4 Ettepanek muuta Mitte arvestatud. EhS § 18 lg 3 paragrahvi pealkirja: Ehitise sätestab, et ehitise auditit tegev isik auditi tegija ja tema kohustused peab olema pädev ja sõltumatu Tuginedes ehitusseadustiku § ning tagama auditeerimise 23 lõige 7 le lisada: (1) ühetaolisuse ja usaldusväärsuse. Ehitusauditit võib teha vastava EhS 24 lg 2 p 8 kohaselt peab kutsekvalifikatsiooniga pädev auditi tegevusalal olema pädeva isik. isiku kvalifikatsioon tõendatud. Puudub vajadus seaduses sätestatud nõudeid määruses üle korrata. Eelnõu § 6 lg 3 Ettepanek Arvestatud. muuta punkti 3 ja lisada ehitise auditi teinud pädevate isikute nimed. Auditi tegijate kohta esitatakse isikukood, kutsetunnistuse number ja e- posti aadress. Eelnõu § 6 lg 4 Ettepanek Arvestatud osaliselt. Määruse § 6 Muuta lõiget 4: Auditit lg 3 sätestatakse andmed, mis koostava äriühingu või peavad olema esitatud aruande füüsilisest isikust ettevõtja tiitellehel. Viidatud lõike punktis 4 nimi, registrikood, on sätestatud auditi teinud ettevõtja kontaktandmed ja volitatud kohta esitatavad andmed. isiku nimi kajastatakse auditi aruande esikaanel; Eelnõu § 6 lg 5 sõnastada Arvestatud. Sätte sõnastust on järgnevalt: Auditit aruande täpsustatud koostöös ettepaneku tervikteksti allkirjastab selle esitajaga. koostanud ettevõtte volitatud isik ja auditi koostanud pädev isik. Kui audit tehakse mitme eriala osas või mitme ehitusosa kohta, siis esitatakse auditi aruanne ühtse tervikuna, mis allkirjastatakse lisaks ettevõtte volitatud isikule ka kõigi erialade või ehitusosade auditi/ekspertiisi eest vastutavate pädevate isikute poolt. Eesti Linnade ja Valdade Eelnõu § 3 lõige 1 täiendada Arvestatud. Määruse § 3 lg 1 p 2 Liit punktiga 7): lisatud projekteerimistingimused projekteerimistingimused või või planeering. detailplaneering, nende puudumisel üldplaneeringus sätestatu. Eelnõu § 5 lõike 4 sõnastust Arvestatud. Sõnastust täpsustatud täienda ja lisada lause lõppu ning lisatud: „üldlõiked ning sõna „ja lõiked“. rajatise auditi korral plaaniline lahendus ja iseloomulikud lõiked või pikiprofiilid.“ Teeme ettepaneku täiendada Mitte arvestatud. Ehitiste seletuskirja või eelnõu teksti energiatõhususele vastavuse selliselt, et audit hõlmaks ka hindamine on reguleeritud ehitise energiatõhususe majandus- ja taristuministri nõuetele vastavuse kontrolli. 08.04.2015 määrusega nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“ ning osaliselt majandus- ja taristuministri 06.08.2020 määrusega nr 47 „Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi energiatõhususe hindamise ja hinnangu kohta ehitisregistrisse kantavate andmete loetelu ja esitamise kord“. Määruse alusel teostatava auditi käigus võidakse kokku leppida ka ehitise energiatõhususe nõuetele vastavuse kontrollimises. MÄÄRUS 12.10.2020 nr 61 Ehitise auditi tegemise kord Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 18 lõike 5 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrus sätestab nõuded ehitise auditile, sealhulgas nõuded ehitise auditi aruandele, auditi meetodid, samuti korralise ja erakorralise auditi juhud ja sageduse ning auditi aruande esitamise korra. (2) Määrust ei kohaldata tee auditile. § 2. Ehitise auditi eesmärk ja meetodid (1) Ehitise auditi käigus kontrollitakse ehitist kui tervikut või ehitise osa või ehitamise nõuetele vastavust. Kui ehitisel on kahjustused, mis takistavad ehitise kasutusotstarbele vastavat kasutamist või ehitis on kahjustuste tõttu ohtlik, hinnatakse ning kirjeldatakse nende ulatust ja kahjustuste kõrvaldamise võimalust ning meetmeid ehitise nõuetega vastavusse viimiseks. (2) Ehitise audit hõlmab vähemalt järgmisi meetodeid: 1) visuaalkontroll, mille käigus kontrollitakse, kas ehitis vastab ehitise kohta koostatud dokumentatsioonile ja antakse hinnang ehitise tehnilisele seisukorrale; 2) kasutuskontroll, mille käigus kontrollitakse, kas ehitise kasutamine ettenähtud viisil on võimalik, ohutu ja vastab kasutamise otstarbele; 3) dokumentatsiooni kontroll, mille käigus kontrollitakse auditi objektiks oleva ehitisele või selle osale õigusaktides nõutud dokumentatsiooni olemasolu ja nõuetekohasust. (3) Kui ehitise auditit tegeval isikul (edaspidi auditi tegija) tekib põhjendatud kahtlus ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse osas või ei ole võimalik seda lõikes 2 sätestatud meetodeid kasutades hinnata, informeerib auditi tegija auditi tellijat täiendavate kontrolltegevuste vajalikkusest ning kokkuleppel auditi tellijaga teeb täiendava kontrolli, mille käigus: 1) avatakse ehitise kandekonstruktsioon, piirdetarind või tehnosüsteem; 2 2) teostatakse ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrolliks vajalikke mõõtmisi; 3) edastatakse proov laborisse analüüsiks; 4) kasutatakse muid vajalikke meetmeid ehitise või ehitamise nõuetele vastavuses veendumiseks. (4) Kui auditi tegija ei pea vajalikuks täiendava kontrolli tegemist või auditi eesmärkide saavutamiseks vajalike kontrollide läbiviimine on takistatud, põhjendab auditi tegija seda auditi aruande kokkuvõtlikus hinnangus. § 3. Ehitise auditi lähtealused (1) Ehitise auditi tegemisel lähtutakse eelkõige järgnevatest nõuetest, andmetest ja dokumentidest nende olemasolul: 1) ehitisele ja ehitamisele esitatavad nõuded; 2) projekteerimistingimused ja kehtestatud planeering; 3) ehitusprojekt ja selle ekspertiisi aruanne; 4) ehitise ehitusdokumendid, sh teostusjoonised; 5) ehitusmaterjali, toote ja seadme kasutusjuhend või nõuded; 6) ehitusuuring; 7) varasem audit. (2) Auditi tegemisel arvestatakse lisaks muud dokumenti või allikat, mida auditi tegija peab usaldusväärseks ning mis aitab ehitise seisukorrale hinnangu andmisele kaasa. § 4. Auditi tegija kohustused (1) Auditi tegija selgitab tellijale enne auditi tegemist auditi tegemise põhimõtteid, meetodeid, liike ning andmete ja dokumentide vajadust. (2) Enne auditi tegemist määrab auditi tegija koos tellijaga auditi eesmärgi, meetodi, mahu ja liigi, arvestades ehitise seisukorda ja pädeva asutuse juhiseid nende olemasolul. (3) Auditi tegija on kohustatud kaasama pädeva isiku auditi koostamisse juhul, kui auditi tegijal puudub pädevus auditi teatava osa koostamiseks. § 5. Auditi tulemus (1) Auditi tegija koostab auditi läbiviimise järel ehitise auditi aruande. (2) Aruandes esitatakse järgmises järjekorras: 1) paragrahvi 4 lõikes 2 toodud informatsioon; 2) auditi tegija ja auditi tegemises osalenud pädeva isiku nimi, kvalifikatsioon ja kutsetunnistuse number; 3 3) auditeeritava ehitise ehitamise oluliste kuupäevade ja ehitise tehniliste andmete kirjeldus; 4) andmete olemasolul ehitise projekteerinud ja ehitanud isiku nimi ja kvalifikatsioon; 5) teostatud visuaalkontrolli kuupäev; 6) auditi tegemisel kasutatud meetodid ja nende alusel antud põhjendatud hinnang ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kohta; 7) õigusaktis nõutud muud andmed; 8) kokkuvõtlik ja üheselt arusaadav hinnang ehitisele lähtuvalt auditi eesmärgist; 9) ehitise nõuetele mittevastavuse korral ettepanekud ehitise nõuetele vastavusse viimiseks; 10) dokumentide ja allikate, millele hinnangu andmisel tugineti, loetelu. (3) Kui auditi tegija avastab auditi käigus ehitises või ehitamise dokumentides puuduse, mille väljaselgitamine ei olnud antud auditi esemeks, kajastab ta puuduse lõike 2 punktis 8 nimetatud aruande osas. (4) Ehitusprojekti asendava hoone auditi korral lisatakse auditi aruandele eelprojekti mahus arhitektuuri vaated, korruse plaanid ja üldlõiked ning rajatise auditi korral plaaniline lahendus ja iseloomulikud lõiked või pikiprofiilid. § 6. Auditi aruande vorminõuded ja allkirjastamine (1) Ehitise auditi aruanne koostatakse vastuoludeta, terviklikult ning üheselt mõistetavalt. (2) Ehitise auditi aruannet täiendatakse foto või graafilise materjaliga, kui see suurendab auditi terviklikkust ja üheselt mõistetavust. (3) Ehitise auditi aruande tiitellehel esitatakse: 1) auditi liik, nimetus ja number; 2) auditi objektiks oleva ehitise aadress; 3) ehitise auditi teinud pädeva isiku nimi, e-maili aadress, kontakttelefoni number, isikukood, kvalifikatsioon ja kutsetunnistuse number; 4) auditi koostanud ettevõtja nimi, registrikood, kontaktandmed, tema pädev isik ning kaasatud pädeva isiku nimi ja kvalifikatsioon. (4) Auditi aruande iga lehekülg tuleb varustada järgmiste andmetega: 1) auditi liik, nimetus ja number; 2) auditi objektiks oleva ehitise aadress; 3) lehekülje number ja lehekülgede arv dokumendis. 4 (5) Kui audit koosneb mitmest erineva pädeva isiku koostatud osast, kajastab auditi tegija nende osade olemasolu auditi aruandes. (6) Auditi aruande allkirjastab selle koostanud ettevõtja volitatud esindaja ning auditi ja selle iga osa teinud pädev isik. (7) Ehitise auditi aruanne vormistatakse digitaalselt ja § 9 lõikes 1 sätestatud juhul masinloetaval kujul. Aruande lisad või lähteallikad ei pea olema masinloetaval kujul. Ehitise auditi aruande digitaalsel vormistusel lähtutakse ehitusseadustiku § 15 lõike 5 punkti 1 alusel kehtestatud määruses esitatud nõuetest digitaalsele ehitusdokumendile. § 7. Ehitise korralise auditi juhud ja sagedus Ehitise korralise auditi juhud ja sagedus võivad tuleneda: 1) õigusaktist; 2) kasutusloa või ehitusseadustiku § 48 lõikes 6 sätestatud haldusakti kõrvaltingimustest; 3) hooldusjuhendist; 4) eelnevast auditi aruandest. § 8. Ehitise erakorralise auditi juhud Ehitise erakorraline audit tehakse: 1) õnnetusjuhtumi, avarii, tehnosüsteemi rikke või muu ehitise või ehitise osa nõuetele mittevastavuse põhjuse tuvastamiseks; 2) ehitise või ehitise osa nõuetele vastavuse hindamiseks või vajadusel enne ehitusprojekti koostamist olemasoleva ehitise kohta eelhinnangu saamiseks; 3) ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 28 lõikes 6 või § 29 lõikes 6 toodud ehitusprojekti asendamiseks; 4) ehitusdokumentide asendamiseks, kui ehitusdokumendid on puudulikud määral, mis takistab pädeval asutusel andmast hinnangut kasutusloa menetluses või kasutusteatise kontrollimisel. § 9. Auditi ehitisregistrile esitamine ja säilitamine (1) Auditi aruanne esitatakse ehitisregistrile elektroonselt. (2) Ehitise omanik või auditi tellija säilitab auditi aruannet vähemalt seitse aastat. 5 § 10. Rakendussätted Auditile, mida alustati enne käesoleva määruse jõustumist, kohaldatakse auditi alustamise hetkel kehtinud auditile esitatavaid nõudeid, välja arvatud juhul, kui selle aruanne esitatakse ehitisregistrile pärast 2021. aasta 30. juunit. Kui käesolevas määruses on auditile esitatavad nõudeid auditi alustamise hetkel kehtinud õigusega võrreldes leevendatud, lähtutakse käesolevast määrusest. § 11. Määruse kehtetuks tunnistamine Majandus- ja taristuministri 24. septembri 2015. a määrus nr 116 „Ehitise auditi tegemise kord” tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel