dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ehitusvaldkonna pika vaate loomise analüüs-7 suurt sammu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. oktoober 2020
Viit
1.12-14/2020/6245-1
Registreeritud
12. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.12 Hangete korraldamine
Sari
1.12-14/S Kirjavahetus hangete küsimustes
Toimik
1.12-14/2020
Vastutaja
Ivo Jaanisoo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎15-46903-1 08.10.2020 Väljaminev kiri.asice1208 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 08.10.2020 nr 15-4/6903-1 [email protected] „Ehitusvaldkonna pika vaate loomise analüüs-7 suurt sammu“ Käesolevaga edastame Rahandusministeeriumi kommentaarid ja märkused Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning AS Civitta koostatud tööle „Ehitusvaldkonna pika vaate loomise analüüs-7 suurt sammu“. Dokument on läbi vaadatud Rahandusministeeriumi riigivara, riigihangete, kohalike omavalitsuste, regionaalarengu ja ruumilise planeerimise valdkondade vaates. Dokumendi koostamise juhtrühma kuuluv finantspoliitika osakonna esindaja on saatnud oma kommentaarid koostajatele eraldi. Detailsed ja tehnilised märkused on edasistes aruteludes arvestamiseks lisatud manuses. Tunnustame Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi algatust võtta vaatluse alla ehitamine kui tervikprotsess, teha siinjuures tihedat koostööd erasektoriga ning fokusseerida ehitisele kogu selle elukaare ulatuses. Samuti on positiivne, et tehakse ettepanekud konkreetseteks kokkulepeteks teiste osapooltega ehituse valdkonna arenguks vajalikes võtmetegevustes. Märkused ja ettepanekud, mida palume dokumendi lõppversioonis arvestada, on alljärgnevad: 1. Ehitussektorit on dokumendi koostamisel käsitletud üldiselt laias tähenduses, ent teatud osades konkreetselt ehitustegevuse tähenduses. Küsimus on, kas dokumendiga soovitakse lahendada probleeme kitsalt ehitussektoris või ka seotud valdkondades, mis mõjutavad ehitussektori tegevust? Viimane vajadus ja soov arusaadav, ent sellisel juhul peaks dokument enam arvestama seotud valdkondades kehtiva õigusega, läbi viidud ja käimas olevate tegevustega ning püstitama ehitussektori ootuse seotud valdkonnale. Näiteks adresseerib dokumendis kirjeldatu mitut probleemi, mille sisu ja lahendusvõimalusi on käsitletud 2020 alguses valminud Ruumilise planeerimise rohelises raamatus ning mille lahendamisega planeeringute valdkonna poliitika kujundamisel igapäevaselt tegeletakse (https://planeerimine.ee/static/sites/2/ruumilise-planeerimise-roheline-raamat.pdf). Leiame, et kahe valdkonna tihedas koostöös on võimalik välja töötada lahendused, mis toetavad nii ehitussektori kui ka ruumilise planeerimise ja ruumilist arengut tervikuna. Oluline aga on siinjuures vältida dubleerivaid tegevusi ja juhiseid. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 2. Dokumendis on välja toodud mh ühe meetmena, et arvestades strateegia Eesti 2035+ uut raamistikku tuleks elukeskkonna kvaliteeti rohkem panustada muuhulgas horisontaalse arengudokumendi „Elukeskkonna ja ruumipoliitika arengukava“ loomise kaudu. Meie hinnangul ei saa kehtivale regulatsioonile tuginedes sellist arengukava luua, sest puudub vastav tulemusvaldkond. Dokument ei tohi dubleerida ka strateegiadokumendi Eesti 2035+ ühte viiest peatükist. Ühe võimalusena saab kaaluda arengukava asemel Eesti 2035+ vastava peatüki täiendamist nagu tehti nt regionaalarengu strateegia teemade puhul. Arengukava asemel on variantideks luua poliitika põhialuste dokument või valdkonna roheline raamat, mille lisas on näidatud kehtivad ja plaanitavad meetmed erinevates tulemusvaldkonna arengukavades. Juhime tähelepanu, et ruumilist planeerimist reguleerib planeerimisseadus (PlanS) ja kooskõlas PlanS-ga esitati viimane üleriigilise planeeringu ja maakonnaplaneeringute elluviimise ülevaade Vabariigi Valitsusele augustis 2020. Info materjalidest on kättesaadav siin https://planeerimine.ee/2020/09/vabariigi-valitsus- uuendas-uleriigilise-planeeringu-eesti-2030-elluviimise-tegevuskava/. 13.08.2020 Vabariigi Valitsusele esitatud ülevaate peatükk 6.4 on pühendatud planeeringu uuendamise vajaduste kaardistamisele, milles uute arvestamist vajavate teemade kõrval muuhulgas nenditakse järgmist „Ootus on ruumilist arengut suunava katusdokumendi järele, mis ühendab nii kvaliteetse ruumi küsimused, üldise maakasutuse suunamise, aga ka riigi maapoliitika, ehitusvaldkonna pikaajalised strateegilised eesmärgid (koostatav ehituse pikk vaade), arhitektuuripoliitika. Lahendada tuleb küsimus, millist rolli peaks siin kandma üleriigiline planeering ning kuidas dokument siduda riigi strateegilise planeerimise süsteemi (sh Eesti 2035 raamistik)“. Rõhutame, et ruumilise planeerimise valdkonnas on kehtiva regulatsiooni kohaselt kõrgeim strateegiline tasand üleriigiline planeering, millest tuleb lähtuda järgmise tasandi planeeringute koostamisel. Seega saaks üheks väljundiks olla elukeskkonna arenguvajaduste käsitlemine uue üleriigilise planeeringu mahus, tehes seda eelmisest versioonist põhjalikumalt ning ühe eraldi fookusteemana. Samuti töötame uue üleriigilise planeeringu ettevalmistuste käigus selle nimel, et dokument oleks edaspidi tihedalt seotud riigi strateegilise planeerimise raamistikuga. Kuna oleme Vabariigi Valitsusele esitatud üleriigilise planeeringu ülevaate raames märkinud vajadust asuda uue üleriigilise planeeringu koostamise suunas liikuma, siis on 2020-2021 õige hetk, et selgitada välja tänasesse süsteemi sobiv parim võimalik lahendus ruumiloome teema killustatuse vähendamise ja suurema valdkondade ülese harmoonia saavutamiseks. Dokumendi tüübi, õige „lennukõrguse“ jm valimisel ning sisustamisel tuleb täiendavalt konsulteerida esmalt Riigikantseleiga. Juhul, kui loodav dokument hõlmaks mitme valdkonna vastutusala, peavad vastava dokumendi koostamise ja elluviimise eest vastutama vastavad valdkonnad ühiselt, dokumendi põhivastutus ei saa olla ühes ministeeriumis. 3. Mitmed riigihangete kohta käivad ettepanekud ei sobitu tänase õigusruumiga täielikult ning võivad vajada lisaarutelu Rahandusministeeriumi riigihangete valdkonna ekspertidega. Palume sellega edasises töös arvestada. 4. Kohalike omavalitsustega (KOV) seonduvas märgime, et riik on taganud KOVidele tulubaasi ülesannete täitmiseks, sh investeeringute tegemiseks. Lisaks on KOVidel võimalus võtta investeeringuteks laenu riigi poolt ette nähtud reeglite raamides. Lisaks tulubaasile antakse KOVidele riigieelarvest erinevaid investeeringutoetusi, sh EL tõukefondidest. Investeeringute toetamise kavandamisel on mõistlik neid kõiki kanaleid silmas pidada. Vastavalt olukorrale või majandustsüklile saab riik otsustada, kas on vajalik KOVide investeerimisvõimekuse suurendamiseks rahastamise mahte suurendada. Nt eraldas riik 2020. a riigi lisaeelarve koostamisel KOVidele 70 mln investeeringutoetusteks 2 majanduse elavdamise eesmärgil. Investeeringuteks täiendava raha andmisel tuleb silmas pidada, kas KOVidel on võimekus suurendatud mahus investeeringute realiseerimiseks hankeid läbi viia. 5. Me ei toeta KOV üksuse finantsjuhtimise seadusega juba olemasolevate vähemalt 4 aasta pikkuste arengukava ja eelarvestrateegia kõrvale 10 aasta pikkuse investeeringute kava koostamise kohustuse panemist. KOVid reeglina ei planeeri investeeringuid rohkem kui 4 aastat ette, sest volikogu valimiste järgselt muutuvad poliitilised prioriteedid. Üldiselt toetame KOVidele juhendmaterjalide koostamist, kuid see peab selgelt välja tooma, mis on 10 aastat ette investeeringute planeerimise sisuline väärtus ja kaasnev positiivne muutus, võttes arvesse KOV tasandil poliitiliste prioriteetide, majandusolude ja tehnoloogia muutumist ning ebatäpseid demograafilisi prognoose (trend üldiselt on taristut üle dimensioniseerida). Küll aga toetame seatud eesmärki, et kohalike omavalitsuste ruumilist mõju omavate rahastusotsuste juures tõsta aja-ja asjakohaste strateegiliste arengudokumentide (arengukavad ja üldplaneeringud) olemasolu tähtsust, et vähendada üksikotsuste mõju ruumilisele arengule. Samuti selgitame, et on näiteid omavalitsustest, mis on koostanud ka pikaajalisemaid strateegiadokumente (nt arengustrateegia Tartu 2030 jms) – pikaajalisemate investeeringute välja toomise lahendus võib olla näiteks sarnaste strateegiadokumentide kontekstis. 6. Kohalike omavalitsuste kui valdavat osa ehitamise aluseks olevate otsuste tegijate (planeeringute kehtestamine, ehitus-ja kasutuslubade väljastamine) kompetentside tõstmisse panustavate tegevuste kavandamine on kriitilise tähtsusega. Sellesse peavad panustama erinevad valdkonnad, sh ehituse valdkond. Uued väljakutsed siinjuures on nii kliimaeesmärkidesse, energiatõhususse, ligipääsetavusse, kahanemise kohandamisse kui ka kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetesse panustamine nende poolt. Regulaarsetesse täiendusvõimaluste loomisse panustamine on valdkondade ülene huvi. Otsime ka ise pidevalt võimalusi kohaliku omavalitsuse kui targa tellija ja otsustaja rolli ja pädevuse suurendamiseks protsessides. Palume koostajate poolt palutud manuse vormis sisalduvaid märkusi samuti edasises töös arvesse võtta ning vajadusel oleme valmis jätkuaruteludeks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa(d): Tagasiside tabel EPV RaM Katri-Liis Ennok 611 3001 [email protected] 3 ETTEPANEKU ESITAJA VIIDE PRAEGUNE SÕNASTUS RM FPO Analüüsi tulemusena valminud dokument on aluseks riigi, kohalike omavalitsuse ja erasektori ühiskondlikuks kl7 kokkuleppeks ja koostööks … RM FPO avaliku sektori protsüklilised ehk tsükliga kaasas käivad kapitaliinvesteeringud, mis on toonud kaasa majandustsükli ülekuumenemisefekti ehk veelgi suurema tsükli tõusufaasi ning veelgi järsema langusfaasi, kui see oleks olnud ilma lk 11 avaliku sektori sekkumiseta RM FPO Riigieelarve maht sõltub majanduse hetkeseisust, sh lk 11 majanduskasvu või -languse prognoosist. RM FPO Ehitussektori suurim väljakutse on nõudluse stabiliseerimine, mida on võimalik saavutada avaliku sektori poolsete kontratsükliliste investeeringutega, kus avaliku sektori investeeringud suureneksid majanduse langusfaasis ning väheneksid tõusufaasis. lk 24 RM FPO lk 24 milleks on tööjõu puudus ning ebapiisav nõudlus RM FPO lk 25 Stiimulusprogrammi RM FPO kus ehitussektori tootlikkus on jõukohasel tasemel ning ei ole lk 25 üle kuumenenud RM FPO Suurendades avaliku sektori investeeringuid majandustsükli langusfaasis 1% võrra, kasvab SKP 3,4%, võrdluseks 2,3% SKP kasvuga, kui investeering tehtaks tõusufaasis ehk lk 26 protsükliliselt. RM FPO 1.) Stimuleerivad investeerimisprogrammid on majanduslikele tingimustele endogeense ehitusega – piirkonnad, mis on majanduslangusest tugevamini mõjutatud lk 26 vajavad suuremaid investeeringuid. RM FPO Kuna kontratsüklilised investeeringud toimuvad majanduslanguses ning nende mõju suuresti oleneb ajastusest, langusfaasi pikkusest ja sügavusest, on kontratsükliliste investeeringute täpset kulu keeruline hinnata, kuid hinnanguliselt jääb vahemikku 100 – 260 lk 43 miljonit eurot. RM RVO lk 4, ELVL on defineeritud kaks korda RM RVO lk 4, MKM järel on mõttekriips boldiga Arvestades, et ruumiloomet ja ehitamist mõjutavad paljud erinevad riigi huvid ja eesmärgid, jagunevad riigivõimu eesmärgid ja ülesanded ehitamise osas mitme erineva valitsusasutuse ja RM RVO Lk 9 nende allasutuse vahel. Lk 15, RM RVO viimane lõik Riik ja avalik sektor EI OLE targa tellimise eestvedajaks ja eeskujuks Pikaajalise plaani ja investeeringute kava olemasolu annaks ettevõtjatele kindlustunnet, mis tõstaks valmisolekut innovatsiooni RM RVO Lk 17, 1 Lõik investeerida. RM RVO Lk 17, 5 lõik Ka riigihangetes keskendutakse eelkõige hinnakomponendile … Hoonete kasutamiseks läheb Euroopa Liidus keskmiselt 40% kogu energia lõpptarbimisest, Eestis üle 50% st Eesti keskmine energiakasutus elamutes on võrreldes teiste Euroopa Liidu RM RVO Lk 20, 3 lõik liikmesriikidega ruutmeetri kohta suur. Kokkuvõttes ei ole elukeskkonna olulisteks osadeks olevad teemad arengukavadega hetkel kaetud, nad paiknevad erinevates tulemusvaldkondades, mistõttu on horisontaalse Lk 23, eelv arengudokumendi (Elukeskkonna ja ruumipoliitika arengukava) RM RVO lõik loomine põhjendatud ja vajalik RM RVO Lk 33, tabel E6 meetmed Lk 34, RM RVO meede 1.1 Lk 34, RM RVO meede 1.3 Meede 1.3: Kvaliteetse ruumi põhimõtete juurutamine. Meede 1.4: Pikaajaliste mõjude hindamise sisseviimine ehitusse. Planeeringute ja ruumiotsuste tegemisel hinnatakse objektide majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist mõju. - Väljund: Juhendi koostamine, mõõdikute väljatöötamine ja nende Lk 34, täitmise jälgimine. Vajadusel standardite muutmine. RM RVO meede 1.4 Lk 35, RM RVO meede 2.1. Kohaliku omavalitsuse tulubaasi suurendamine, sh mahu analüüs KOVid lähtuvad kontratsüklilises plaanis kirjeldatud infost ning planeerivad oma investeeringuid pikalt ette, tuginedes otsuste tegemisel parimatele praktikatele ja võimalustele (nt Lk 35, investeeritakse majanduslanguse faasis kahanevatesse RM RVO meede 2.3. piirkondadesse jne). Otsustamisel arvestatakse rahvastikutrende. Hooneid ja elukeskkondi planeeritakse selliselt, et neid saab RM RVO Lk 36, E3 kohandada vajadustele vastavaks ka sadu aastaid hiljem Lk 36, RM RVO meetmed Lk 36, RM RVO meede 3.1 rakerühma Lk 32, RM RVO meede 3.2. CO2 on liiga kitsas Lk 38, RM RVO Meede 4.1. Vastutajad: Era (EEEL), MKM, RAM Lk 38, RM RVO Meede 4.X "...tehaseliselt toodetud elementide eelistamine hangetel" Lk 38, RM RRO Meede 4.2. puitmaterjali jt Eesti ehitusmaterjalide populariseerimine Lk 38, RM RRO Meede 4.2. Avalikul sektoril aitavad hankeid korraldada ja läbi viia kompetentsikeskused, kuhu on koondunud parim praktika ja lk 38, teadmine ning kelle üheks rolliks on olla hankeprotsessi RM RRO Meede 4.4. eestvedajaks. lk 38, Riigihangete seaduse analüüs ja vajadusel muutmine; hangete RM RRO Meede 4.5. koostamise juhendi täiendamine, kompetentsikeskuste kaasamine. "Boonussüsteemide väljatöötamine ja stiimulite kasutuselevõtt lk 38, hangetes, et riik saaks toetada uute lahenduste algatust ja RM RRO Meede 4.4. rakendamist. " Riigihangete reeglite läbivaatamine, analüüs ja vajadusel uuendamine, et vähendada ebaausat konkurentsi ning jätta lk 38, kõrvale need pakkujad, kes lähevad vastuollu üldiste põhimõtetega RM RRO meede 4.5. (nt pole kunagi sotsiaalmaksu maksnud) "Riigihangete reeglite läbivaatamine, analüüs ja vajadusel uuendamine, et vähendada ebaausat konkurentsi ning jätta lk 38, kõrvale need pakkujad, /…/ kellel puudub töötajate näol nõutud RM RRO meede 4.5. kvalifikatsioon (referents peab olema nii töötajal kui ettevõttel)." Meede 6.4: Tehaseline tootmise, modulaarsuse, robotiseerimise, automatiseerimise võimaluste rakendamise teadlikkuse tõstmine. - Väljund: pilootprojektide läbiviimine, rakenduse osakaalu tõstmine Lk 40, - Vastutajad: MKM, Era. RM RVO Meede 6.4 Lk 41, RM RVO meede 7.3 Vastutajad: Era Meede 7.2: Riikliku tööjõupoliitika, sh võõrtööjõupoliitika analüüs, et see arvestaks tööturu vajadusi ja arenguid. Töötaja kaardi nõude (õigusaktiga) kehtestamine ehitussektoris, mis hõlmab ka lühiajaliste töötajate registreerimise kohustust Töötajate registris. Lk 41, Analüüsida töötaja kaardi vajadust, eesmärki, rakendusviise, RM RVO meede 7.2 kontrollimehhanisme jms. RM RVO Lk 42, ptk 6 6. Meetmete mõjuanalüüs Lk 42, RM RVO Eesmärk 1 Seejuures on võrdluseks Tallinna populatsioon langenud….. … , vähendades bürokraatiat ja halduskoormust on meetmete Lk 42, mõju hinnanguliselt 20,76 millionit (miljonit) eurot, mis panustaks RM RVO Eesmärk 2 …. Lk 43, 1,2 RM RVO lõik tootlikuse Lk 43, Eesmärk 3 ja RM RVO 6 Seeläbi kasvaks ehitussektori tootlikkus potentsiaalselt 25%, … Lk 43, … on võimalik ehitussektori panust Eesti majanduse SKP-sse RM RVO viimane lõik kasvatada 2,7 protsendipunkti ehk …. RM RVO Lk 44 Hoonete valdkonnas on Eestis 3%, Soomes 80%; 80% (2030) RM RVO Lk 45, tabel Kontratsükliliste ehitusprojektide maht RM RVO Lk 45, tabel BIMi kasutavate ettevõtete osakaal RM RVO Lk 45, tabel Tootlikkus/tööviljakus RM RVO Lk 45, tabel Ekspordi kogumaht, mln eurot aastas RM RVO Lk 46-49 Tegevus 1.1 - 7.5 Lk 47, RM RVO meede 1.3 Vastutajad: RAM, MKM, KUM, KOVid Lk 47, RM RVO meede 1.3 KOV tulubaasi suurendamine Lk 47, RM RVO meede 1.4 …, mõõdikute väljatöötamine ja nende täitmise jälgimine. Lk 47, RM RVO meede 2.2 Vastutajad: KOV/ELVL Lk 47, RM RVO meede 3.1 Tegevused Lk 48, RM RVO meede 3.5 Hoonete energiatõhususe digitaliseerimine RM RVO Lk 53, tabel SKP kasv 2,73% Lk 53, RM RVO Eesmärk 6 Lk 53, RM RVO Eesmärk 1 RM RVO Lk 74, 3 lõik finantsministeeriumi RM KOV POLIITIKA, KOV EELARVE Kohaliku omavalitsuse tulubaasi suurendamine. - Väljund: analüüs, millises mahus on vaja KOV tulubaasi suurendada; Vabariigi Valituse otsus, õigusaktide muudatused tulubaasi suurendamiseks vastavalt analüüsi tulemustele; RES. - Vastutajad: RAM, KOV. Meede 2.1 RM KOV POLIITIKA, KOV Teiste riikide parima praktika kogumine ja selle levitamine. EELARVE Kohalikud omavalitsused teevad koostööd teiste riikide ja sealsete kohalike omavalitsustega, et õppida nende kogemustest kvaliteetse ruumi kujundamisel ning rahvastikutrendide arvestamisel selles protsessis. Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) võtab kompetentsikeskuse rolli ja koondab ning vahendab, vajadusel koolitab oma liikmeid, et tagada parimate praktikate levik ja kompetentside tõus. - Väljund: analüüs, mida on vaja ELVL-il, et võtta kompetentsikeskuse roll; ELVL põhikirja täpsustamine kompetentsikeskuse rolliga. - Vastutajad: KOV/ELVL. Meede 2.2 RM KOV POLIITIKA, KOV EELARVE Kohalikes omavalitsustes pikaajaliste investeeringute kava koostamise praktika juurutamine. - Väljund: Juhendi koostamine. KOV finantsjuhtimise seaduse muudatus. Pikaajalise finantsprognoosi koostamine KOV-idele (RaMi poolt), millest lähtuda investeeringute kava koostamisel. - Vastutajad: RAM, KOV. Meede 2.3 RM KOV POLIITIKA, KOV Kohalikule omavalitsusele suunatud toetusmeetmete kasutamise EELARVE kriteeriumite täiendamine vastavalt investeeringu, üldplaneeringu ja omavalitsuse arengukavaga kooskõlla viimiseks (toetust eraldatakse investeeringutele, mis on kooskõlas omavalitsuse üldplaneeringu ja arengukavaga). - Väljund: Suunis kõikidele ministeeriumitele toetusmeetmete väljatöötamisel. Perioodi 2021-2027 struktuuritoetuste rakenduskava täiendamine vastava nõudega. - Vastutajad: RAM, MKM, KOV. Meede 2.5 RM PLO Lk 10 Ruumilise planeerimise valdkonnas on oluliseks katusdokumendiks üleriigiline planeering Eesti 2030+ koos oma tegevuskavaga, mille uuendamine koostöös ministeeriumitega toimub iga 4 aasta tagant. Võtmekoht on aga see, kas ja kuidas seal seatud eesmärke ellu viiakse. RM PLO LK 10 joonis Ruumi mõjutavad otsused on tegemata 1 RM PLO Lk 11 Kolmandaks saab välja tuua asjaolu, et ühise pikaajalise nägemuse ja kokkulepete puudumine valdkonnas tingib olukorra, kus ei arvestata piirkondade, ehitiste ja objektide tervikliku elukaare käsitlusega, mille mõiste ja käsitlus ei ole alati kõigile osapooltele ühtemoodi arusaadav. RM PLO Meede 1.1. … ning progressi ja arengut näitavad mõõdikud (nt elukeskkonnaga aruhulolu indeks) RM PLO Meede 1.1. Vastutajad: MKM, RK, RAM, KUM RM PLO Meede 1.2. Kaasamismudelite loomine RM PLO Meede 1.7 Meede 1.7: Kvaliteetse elukeskkonna eest vastutava asutuse loomine. Maa- ja Ruumiameti loomine ja selle viimine pädeva ja valdkonna eest vastutava ministeerimi/poliitikakujundaja alla. RM PLO Lk 35 Kohalikud omavalitsused on teadlikud oma vastutusest ning rolli olulisusest ehitusprotsesside algatamisel ning suunavad ruumilist arengut läbi ehitatud keskkonna kujundamise ja teadlike ruumiotsuste tegemise, arvestades sealjuures trendidega, mis mõjutavad rahvastiku arvu ja koosseisu muutusi. Õigusvaldkond ja protsessid toetavad omavalitsusi planeeringute algatamisel ja lubade väljastamisel. Juurutatakse kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid ning kujundatakse avalikku ruumi eelkõige tarbija (lõppkasutaja) vajadustest lähtuvalt. RM PLO Meede 2.4 Meede 2.4: Planeeringute koostamise protsessi korrastamine. Planeeringute koostamise protsessi ja juhendi ülevaatamine ning täiendamine, eesmärgiga parandada üldplaneeringute kvaliteeti, tagada otsuste tegemine lähtudes avalikest huvidest ja kogukonnale parimatest võimalustest. Kõik kohalikud omavalitsused koostavad üldplaneeringu ning tagavad selle ajakohastamise iga 5-aasta järel. - Väljund: Planeeringute juhendi koostamine/uuendamine; planeerimisseaduse muudatus üldplaneeringu koostamise tingimuste ja 5-aastase tsükli tagamise osas; planeeringute registri ja menetluskeskkonna loomine. - Vastutajad: RAM, MKM, KOV RM PLO Meede 3.1. … õppekavade (…) välja töötamine, täiendamine ning laiendamine RM PLO Meede 4.6 Vastutajad: MKM, RAM, Era RM PLO Meede 6.5 RM PLO Lk 44 Elukeskkonnaga rahulolu indeks Lk 9 MKMi teeb oma ülesandeid täites tihedat koostööd Rahandusministeeriumiga, täpsemalt: Riigivara osakonnaga, kelle vastutada on ehitus- ja kinnisvarainvesteeringute koordineerimine; Planeeringute osakonnaga, kes tegeleb ehitus- ja planeerimisõigusega seonduvate küsimustega; Riigieelarve osakond, kelle roll on elamumajanduse finantsmeetmete rahastamine; Regionaalarengu osakonnaga, kes koordineerib elamupoliitika regionaalarengu küsimusi. RaM REGO Meede 2.5 Meede 2.5: Kohalikule omavalitsusele suunatud toetusmeetmete Lk 36; lk 47 kasutamise kriteeriumite täiendamine vastavalt investeeringu, NB! Sama üldplaneeringu ja omavalitsuse arengukavaga kooskõlla viimiseks punkti on (toetust eraldatakse investeeringutele, mis on kooskõlas kommentee omavalitsuse üldplaneeringu ja arengukavaga). ritud ka real 67 MUUDATUSETTEPANEK Analüüsi tulemusena valminud dokument on aluseks riigi, kohalike omavalitsuse ja erasektori ühiskondlikuks kokkuleppeks, koostööks ja õiguskeskkonna muutmiseks … avaliku sektori protsüklilised ehk majandustsüklit võimendavad kapitaliinvesteeringud, mis on toonud kaasa majanduse ülekuumenemise ehk veelgi jõulisema tsükli tõusufaasi ning veelgi järsema langusfaasi, kui see oleks olnud ilma avaliku sektori sekkumiseta Riigieelarve maht sõltub majanduse hetkeseisust, majanduskasvu või -languse prognoosist ning majandustsükli hinnangust. Ehitussektori suurim väljakutse on nõudluse stabiliseerimine, mida on võimalik saavutada avaliku sektori poolsete kontratsükliliste investeeringutega, kus avaliku sektori investeeringud suureneksid majanduse langusfaasis ning väheneksid tõusufaasis. milleks on juba 2019 aastast alates kujunemas tööjõu puudus ning ebapiisav nõudlus Stimuleerimisprogrammi/elavdamisprogrammi kus ehitussektori nõudlus on jõukohasel tasemel ning ei ole üle kuumenenud Suurendades avaliku sektori investeeringuid majandustsükli langusfaasis 1% võrra, kasvab SKP 3,4%, võrdluseks 2,3% SKP kasvuga, kui investeering tehtaks tõusufaasis ehk protsükliliselt. defineerida ELVL ühel korral ühtlustada redigeering ning eemaldada bold Arvestades, et ruumiloomet ja ehitamist mõjutavad paljud erinevad erasektori, riigi huvid ning eesmärgid, jagunevad osapoolte eesmärgid ja ülesanded ehitamise osas mitme erineva organisatsiooni sh valitsusasutuse ja nende allasutuse vahel. Riik ja avalik sektor ei ole sageli targa tellimuse eestvedajaks ja eeskujuks. Eeskujulikud praktikad on osaliselt välja kujunenud kompetentsikeskustes sh RKAS ja Maanteeamet. Väljaspool keskusi on targa tellija rolli kandmine praktikas vähem levinud. Pikaajalise plaani ja investeeringute kava ja pikajalise lepingute (mh PPP) olemasolu annaks ettevõtjatele kindlustunnet, mis tõstaks valmisolekut innovatsiooni investeerida. Riigihangetes on vähe väärtuspõhiseid hankeid võrreldes teiste riikidega. Viide: https://ec.europa.eu/internal_market/scoreboard/perfo rmance_per_policy_area/public_procurement/index_en .htm Hoonete kasutamiseks läheb Euroopa Liidus keskmiselt 40% kogu energia lõpptarbimisest, Eestis üle 50%. Lisada meede, mis soodustab ehitajate konsolideerumist rahulolu indeks Meede 1.3: Kvaliteetse ruumi põhimõtete detailsem kirjeldamine ja rakendamine Meede 1.4: Pikaajaliste mõjude hindamise sisseviimine ruumiotsustesse. Planeeringute ja ruumiotsustusprotsessi osaks on sotsiaalmajanduslikud analüüsid (CBA). - Väljund: Analüüside juhendi koostamine (mis juhtudel on kindlad analüüsid vajalikud) Kohaliku omavalitsuse tulubaasi mahu analüüs Hooneid ja elukeskkondi planeeritakse selliselt, et need oleksid hiljem vajadustele kohandatavad. Lisada meede 2.6 Kohalikule omavalitsusele suunatud nõustamiskeskuse loomine. Mõni ministeeriumi või riigiasutuse struktuuris luua üksus, kuhu koodaks ehituse- , elamumajanduse – ja ruumiloome pädevust ning konsulteeriks ja aitaks omavalitsusi ülesannete täitmisel. - Väljund: loodud kompetentsikeskus, kes nõustab ja toetab KOV-e kvaliteetsete ruumiotsuste planeerimisel ja elluviimisel - Vastutajad: MKM, RAM, KEM, KUM rakkerühma CO2 asemel kasvuhoone gaasid PPP raamistikule eraldi meede, vastutajaks RAM. Lisada meede: Väärtuspõhiste hangetes valdkondlike juhiste kirjeldamine. Väljund: Igas valdkonnas (projekteerimine, ehitus, korrahoid jne) on standardsed väärtuspõhiste hangete kriteeriumid, nende hindamise alused ja juhised nende kasutamiseks riigihangetes. Vastutajad: Era Ära jätta Lisada sobivusel viide kesksele hankijale. Palume jätta välja Palume jätta väja. Teadlikkuse tõstmine ei peaks olema ainus sisu. Sisu avada laiemalt, viisil mis põhjendaks rakenduskavaga ettenähtud eelarvet. Vastutajad: Era (EEEL), MKM, HTM Meede 7.2: Riikliku tööjõupoliitika, sh võõrtööjõupoliitika analüüs, et see arvestaks tööturu vajadusi ja arenguid. Analüüsida töötaja kaardi vajadust, eesmärki, rakendusviise, kontrollimehhanisme jms. Kui analüüs toetab vajadust, siis töötaja kaardi nõude (õigusaktiga) kehtestamine ehitussektoris, mis hõlmab ka lühiajaliste töötajate registreerimise kohustust Töötajate registris. 6. Meetmete mõju eelhinnang Lause ära jätta. Lause ära jätta tervenisti. tootlikkuse Lause ära jätta. X protsendipunkti Ehitushangete valdkonnas on Eestis 3% Kinnisvarainvesteeringute maht BIM nõuetele vastavate projektide osakaal Eraldi indikaatorid: 1. Arhitektuur ja projekteerimine 2. Ehitustootmine 3. Ehitus Eraldi indikaatorid: 1. Arhitektuur ja projekteerimine 2. Ehitustootmine 3. Ehitus Meede 1.1 - 7.5 Eraldada meetme tegevused eraldi meetmeteks. 1. Kvaliteetse ruumi põhimõtete kirjeldamine, standardi juurutamine. Vastutaja MRA, MKM, KUM, KOVid. 2. Põhimõtete kirjeldamine RESis. Vastutaja RAM (RVO) 3. Põhimõtete lisamine ÜP-sse. Vastutaja RAM (PLO) Ära jätta või täpsustada. Ära jätta. Vastutajad: ELVL, KOV, MRA Eraldada meetme tegevused: 1. Õppekavade täiendamine, kommunikatsioon. Vastutaja HTM. 2. Rakkerühm, visioonidokument. Vastutaja KEM Hoonete kliimamõju arvestamise digitaliseerimine. Ajakohastada, juhul kui SKP kasvu prognooshinnang on tõendamata, puudub arvutuskäik, analoogia Lisada Ehituse ja ruumi arengu komisjoni kokku kutsumine Lisada Maa- ja Ruumiameti loomine (meede 1.7) rahandusministeeriumi Meede võiks olla sõnastatud: Kohalike omavalitsuste investeeringute toetamine. Väljundiks pigem analüüs, millised toetusmeetmed ja viisid on otstarbekad. Vastutajatena lisada ka MKM (nt elamumajanduse toetusmeetmed, teede ehitus), lisaks ka valdkonna eest vastutavad ministeeriumid. Väljundina jätta vaid juhendi koostamine ja praktikate vahetamine. Seaduse muudatus ei ole vajalik. Vastutajatena lisada ka MKM ehitusvaldkonna vaate sisse toomiseks. Ruumilise planeerimise valdkonnas on oluliseks katusdokumendiks üleriigiline planeering Eesti 2030+ koos oma tegevuskavaga, mille asjakohasust hinnatakse iga viie aasta tagant, põhjendatud vajaduse korral valitsusele ettepanek uue üleriigilise planeeringu algatamiseks. Üleriigilise planeeringu fookus on maakasutuse suunamine, dokumendi prioriteet ei ole lokaalsel tasandil ruumiloome küsimuste lahendamine. 2020. aastal valitsusele esitatud ülevaatele tuginedes (https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/fil es/Ruumiline_planeerimine/yrp_ylevaade_2020.pdf) on valitsus Rahandusministeeriumile teinud ülesandeks (https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents /NT00212172?open) ettevalmistuste tegemise uue üleriigilise planeeringu koostamiseks. Ülevaate kohaselt koostati kehtiv üleriigiline planeering aastatel 2011-2012 nii valdkondlikku ekspertteadmist kaasates kui huvigruppidega üle Eesti aktiivselt koostööd tehes. Viimase kümne aastaga on nii tõusetunud kui ka täpsustunud mitmed küsimused, mis omavad tugevaid seoseid maakasutuse suunamisega. Tõenäosus, et järgmise viie aasta pärast üleriigilise planeeringu ülevaates sisalduks veel hulk uusi ellu viidud ruumilisi eesmärke ei ole suur, sest valdavas osas on planeering nt taristu objektide rajamise kontekstis ellu viidud või selle tegevuse lõpufaasis. Samuti on uued tõusetunud küsimused (kliima-ja keskkonna eesmärkide uued sihid, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete juurutamine, kahanemist kohandav planeerimine, elamumajanduse valdkonna väljakutsed jms) võimalik lahendada enam mitte tegevuskava täienduste kaudu vaid sisuliselt uue planeeringu ja selle tegevuskava koostamise käigus. Seega ? on vajalik lähiaastatel algust teha Eesti keskse Kolmandaks saab välja tuua asjaolu, et ühise pikaajalise nägemuse ja kokkulepete puudumine valdkonnas tingib olukorra, kus ei arvestata ehitiste tervikliku elukaare käsitlusega, mille mõiste ja käsitlus ei ole alati kõigile osapooltele ühtemoodi arusaadav. … ning progressi ja arengut näitavad mõõdikud. Ühisvastutus (MKM, RK, RAM, KUM, KEM) ? Meede 1.7. Kvaliteetse elukeskkonna edendamises osalevate riiklike rakenduslike funktsioonide koostöömudeli loomine. Kohalikud omavalitsused on teadlikud oma vastutusest ning rolli olulisusest ehitusprotsesside algatamisel ning suunavad ruumilist arengut läbi ehitatud keskkonna kujundamise ja teadlike ruumiotsuste tegemise, arvestades sealjuures trendidega, mis mõjutavad rahvastiku arvu ja koosseisu muutusi. Juurutatakse kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid ning kujundatakse avalikku ruumi eelkõige tarbija (lõppkasutaja) vajadustest lähtuvalt. Meede 2.4. Ehitussektori vajadusi arvestav planeeringute koostamine. välja töötamine Vastutajad: MKM, JUM, Era, KOV Elukeskkonnaga rahulolu (rahul või pigem rahul) (EE2035) MKMi teeb oma ülesandeid täites tihedat koostööd Rahandusministeeriumiga, täpsemalt: Riigivara osakonnaga, kelle vastutada on ehitus- ja kinnisvarainvesteeringute koordineerimine; Planeeringute osakonnaga, kes tegeleb ehitus- ja planeerimisõigusega seonduvate küsimustega; Riigieelarve osakond, kelle roll on elamumajanduse finantsmeetmete rahastamine; Regionaalarengu osakonnaga, kes koordineerib regionaalarengu küsimusi. Meetme tegevus välja jätta, kuna dubleerib Riigieelarveseaduses sätestatut (hetkel kehtiv Riigieelarveseadus paragrahv 50 lõige 4) PÕHJENDUS ühiskondlikust kokkuleppest jääb ilmselt väheks erinevate osapoolte tegevusstiimulite ja sedakaudu käitumise muutumiseks, vaja on muuta ka regulatsioone ehk kohustusi korrektsem sõnastus ei sõltu otseselt, vaadatakse ka nn "struktuurset positsiooni", mis põhimõtteliselt peaks siluma tsüklit see on üks olulisemaid lauseid kogu dokumendis - jõulisemalt välja tuua! Kuigi see mõte kordub erinevates kohtades aeg on siin oluline ära märkida - majandustsükkel pöördus juba 2019 otsetõlge ikka nõudlusest vist tahetakse siin rääkida seda numbrilist tulemust pole vaja rõhutada, kas välja võtta või BOLD ära jätta mõte jääb segaseks, äkki läheb liiga keeruliseks ja Eesti on nii väike, et moodustabki ühe piirkonna… see lause jääb segaseks koos nende arvudega… tegemist on ilmselge veaga, mis tuleks parandada tegemist on stiiliveaga Erasektor on peamine osaline elukeskkonna kujunemisel. Lisada siin ja sama lehel tõsta selgemalt esile erasektori vastutust koos konkreetsete tegevustega. Märkus lisatud kuna dokumendi koostamisega mitteseotud iskutel jäi ersektori puudumine siin arusaamatuks. Absoluutne väide, mis pole tõene. Ka juhtrühmas on korduvalt (ehitajad, insenerid jne) viidanud, et kompetentsikeskused on pädevad ning eeskujuks ülejäänud avalikule sektorile. Asjaolu, et ka neil on arenguruumi (kellel poleks!) ei tähenda, et nad pole olnud eeskujuks (BIM, puidu kasutamine, väärtuspõhised hanked, kunstihanked, arhitektuurivõistlused). Lepingud elukaare ulatuses sh PPP annavad samuti kindlustunnet. Lause sõnastusest jääb mulje, et soovitud eesmärk on keskenduda eelkõige (üle 50%) väärtuskomponendile, mis turumajanduslikus süsteemis oleks utoopia. Rõhutame probleemi esitamisel eesmärki! Lisame viite võrdlusele. Andmetest võib järeldada: a) Eestis on vähe tööstust b) Eestis on Euroopa keskmisest külmem kliima c) jne Lause teine pool ei ole loogiliselt korrektne, seega jätta välja või lisanda täiendavaid andmeid mis võimaldaks sellist järeldust ruutmeetri kohta teha. Vastavalt määrusele ei saaks sellist arengukava luua, sest puudub vastav tulemusvaldkond. Arengukava asemel võiks luua poliitika põhialuste dokumendi või rohelise raamatu, mille lisas on näidatud kehtivad ja plaanitavad meetmed erinevates tulemusvaldkonna arengukavades. Tuleks jälgida, et see dokument ei dubleeriks strateegiadokumendi Eesti 2035 ühte viiest peatükist või teise võimalusena arengukava asemel hoopis täiendada Eesti 2035 vastavat peatükki. Dokumendi tüübi valimisel ja sisutamisel soovitame täiendavalt konsulteerida RAM nõuniku Rando Kängsepaga. Eestis on pisikeste ehitusettevõtjate (võib-olla ka iseehitajate) osakaal Euroopa suurimaid. Sellised ettevõtted elavad "peost suhu" põhimõttel ega leia ressurssi siin dokumendis toodud põhimõtete järgimiseks. Eesmärk peaks olema ettevõtete konsolideerumine minimaalse kriitilise suuruseni. Näiteks KOV saaks analoogselt Helsingile reguleerida elamupiirkonna arendust nõudega arendada välja terviklik elukeskkond, mitte müüa tühje krunte ükshaaval eraisikutele. Näiteks riigihangetes saab reguleerida alltöövõttu mitte lubades alltöövõtjate alltöövõtjaid - see sunniks 3-4 ehitajaga ettevõtteid ühinema. Sõna juurutamine on sisult lahja. Konkreetsem sõnastus. EL vahendite kasutamisel on CBA analüüs juba täna kohustuslik kui maksumus on suurem kui 50 mln. CBA analüüsiga saab hõlmata kõik sotsiaalseid aspekte sh kultuurilist mõju. CBA standardid on olemas, neid taasleiutada pole vaja. https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/studie s/pdf/cba_guide.pdf Eesmärk saaks olla analüüsida mahtu - see kas tulubaasi on vaja suurendada, sõltub analüüsi tulemustest. Praegu võib jääda mulje, et analüüs tehakse põhjendamaks tulubaasi suurendamist. Lisaks jääb arusaamatuks, et mis eesmärgil mahu analüüs ja võimalik suurendamine on vajalik. Kas KOV kui tellija (hooned, avalik ruum jne) või võimekuse tõstmese pärast. Kui viimane, siis kas dubleeritakse meedet 1.3? Siin ja dokumendis läbivalt on keeruline saada selgelt aru kontratsüklilise plaani sisust. Saaks siin ja mujal selgemalt öelda, et sisuks on ettevalmistatud ehitusinvesteeringute reservmaht või muud rahaallikad ja plaan täiendava rahalise ressursi kiireks kasutuselevõtuks kriisi algul. Sadu aastaid hiljem - ebapraktiline ambitsioon Näiteks on Sotsiaalkindlustusameti struktuuris toimiv „Kohalike omavalitsuse nõustamisüksus“, mis on toeks KOV-idele sotsiaal- ja hoolekandeteenuste kvaliteetsemal osutamisel: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/kvaliteet- jarelevalve/kohaliku-omavalitsuse-noustamisuksus Kindlasti sobiks see Maa- ja regionaalameti alla, mille loomiseks on teises punktis ettepanek. CO2 on liiga kitsas vaade. Pigem kasvuhoonegaasid so lisaks CO2-le tuleks jälgida metaani, F-gaaside jt gaaside mõju ja „eelarvet“. PPP raamistiku väljatöötamine on RAMi ülesanne mis on hetkel täitmisel. Praktikas on avalikkus ja osad erialaliidud (nt Ehitajad ja haldajad) väärtuspõhiste hangete vastu. Välisriikides koostavad erialaliidud väärtuspõhistes hangetes kasutatavad standardkriteeriumid mida riik üldjuhul kasutab. arusaamatu, kuidas seda plaanitakse teha ning miks. Kas sel on mingeid eeliseid nt keskkonnasäästlikke, mis võiksid olla juba praeguse RHS regulatsiooniga kaetud? Tootmisviisi ei saa eelistada. Küll aga saab eelistada toote omadusi - keskkonnasäästlikkust, kvaliteeti, hinda jne. Kui seda plaanitakse teha läbi riigihangete, siis pole Eesti materjalide eelistamine nt Poola või Läti puidu eest vaid puhtalt seetõttu, et puit pärineb Eestist põhjendatud. Kaupade ja teenuste vaba liikumine, võrdne kohtlemine, aus konkurents peavad olema tagatud. Üldiselt võib siiski tellija teha valikuid, mis materjalidest ehitatakse, kas nt puidust või betoonist. Kas siin on mõeldud kompetentsikeskust kui keskset hankijat? Käesoleval hetkel viivad paljusid ehistushankeid läbi RKAS ning Maanteeamet kes juba on kompetentsikeskused. RKAS vabatahtliku keskse hankijana saab hangete korraldamise teenust pakkuda vastavalt enda võimekusele. Juhul kui kompetentsikeskus on keskne hankija siis pole vaja RHS-i muuta. Jääb arusaamatuks, mida on peetud silmas "hangete koostamise juhendi" all. Viidata konkreetsele dokumendile kui see olemas on. Mida sellega täpsemalt silmas peetakse? Arusaamatuks jääb, mida kujutaks endast selline nn "boonussüsteem". Innovaatiliste lahenduste hankimiseks on RHS-is olema vajalikud võimalused. Selgitada/täpsustada. RHS § 95 lg 1 p 4 kõrvaldamise alus: kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Ebaauste ettevõtjate kõrvaldamise aluseid on seaduses juba 17-s punktis, sealjuures mitu punkti sisaldavad mitut alust. Kvalifitseerimistingimuste kehtestamiseks on alused seaduses olemas. Antud ettepanek on vastuolus EL riigihangete direktiivide ja Euroopa Kohtu praktikaga, mille kohaselt on ettevõtjatel lubatud tugineda kvalifikatsiooni osas teistele ettevõtjatele. Vaid piiratud juhtumitel on lubatud seda piirata ning need võimalused on RHS-i direktiividest üle võetud. Kvalifitseerimise tingimused on hankija määrata, lähtudes tellitavate tööde eripäradest. Ei pea vajalikuks kehtestada kohustuslikke kvalifitseerimise tingimusi. Meetmele on ettenähtud 80% EPV rakendamise kuludest so 175,32 mln Euri. Meetme sõnastuses ega E6 üldisest sõnastusest ei avaldu meetme sisu, tehtavad tegevused vms mis veenaks otsustajat /lugejat kulutuste põhjendatuses. Olemasolev minimalistlik sõnastus on kahjulik kuna loob usaldamatust dokumendi suhtes tervikuna. Kes on nõude kehtestajaks? Erasektor? Pigem MKM. Ebaloogiline. Esmalt töötaja kaardi nõude kehtestamine seejärel töötaja kaardi vajaduse analüüsimine Sisuliselt ei esitata siin mõjuanalüüsi selle sõna tavapärases tähenduses. Pigem on tegu eelhinnangulise mõjuga mis paljuski puusalt tulistatud. Sissejuhatavas lõigus tuua välja, et tegu pole detailse analüüsiga vms. Alternatiiv on teha sisuline mõjuanalüüs. Elanikkonna muutus ei ole funktsioon vaid elukeskkonna tegurist. Peale 1990 aastat olid väljarände põhjused mujal. Esitatud võrdlus ei ole veenev. Meetmed 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5, 1.7, 2.2, 2.3, 2.4, 2.5, 3.1, 3.3, 3.4, 3.5, 4.1, 4.3, 4.4, 5.1, 6.2, 6.3, 7.1, 7.2, 7.3 suurendavad bürokraatiat ja/või halduskoormust. Meetmete mõju hinnang ei ole võrreldav Maailma Majandusfoorumi uuringu põhjus- tagajärg seostega. Eesmärk 2 meetmete mõju tuleks hinnata muu analoogia põhjal. Väitel puudub viide. Achieveing Growth within räägib peaasjalikult ringmajanduse võimalustest. Puudub selge uurimus tootlikkuse kasvu kohta ehitussektoris. Hinnata meetmete tegelik mõju, juhul kui Eesmärk 2, 3, 6 mõjud adekvaatselt ümber hinnata. Aluseks tuleb võtta ehitusvaldkond (hooned, infra jne) Algtaseme jätaks edaspidiseks sisutamiseks. % hangetest või investeeringute mahust? Korrektem oleks investeeringute maht. Rahvusvaheline võrdlus on nähtav: https://ec.europa.eu/internal_market/scoreboard/performanc e_per_policy_area/public_procurement/index_en.htm Komisjoni andmete põhjal kasutati 2019. a Eesti riigihangetes 84% juhtudest madalaima hinna kriteeriumi, Soomes aga 54%-l hangetest. Raske on hinnata, milline projekt oleks teostatud tavaolukorras ja milline oli just nimelt kontratsükliline meede. Tavapärane statistika annab piisavalt hea ülevaate ning neid andmeid kogutakse juba täna. Kui väiksem arhitektuuribüroo on teinud vaid ühe objekti BIMis kuid ei jätka BIM kasutamist, saame vale tulemuse. Kas MKM saaks kerge vaevaga statistika BIM eelprojektide osakaalust? See info annaks soovitud pildi. 1. Indikaator ühtsele alusele European Construction Sector Observatory andmestikuga. 2. Sektorite kaupa indikaator annab signaali, milline meede töötab ja milline mitte. Agregeeritud indikaatori puhul rakendaksime meetmeid kinnisilmi. 2. Sektorite kaupa indikaator annab signaali, milline meede töötab ja milline mitte. Agregeeritud indikaatori puhul rakendaksime meetmeid kinnisilmi. Ühtsed terminid läbivalt Tegevused on erinevate peavastutajatega. Tegevus on määratud meetmega 2.1. Kui on eraldi peetud silmas kompetentside palkamiseks/tõstmiseks vajalikku tulu, siis nii ka kirjeldada. Vt märkus lk 34, meede 1.4 Vastutus tuleb määrata üheselt. Kui panna abstraktne KOV peavastutajaks, ei juhtu midagi. Tegevused on erinevate peavastutajatega. Viia vastavusse lk 37 infoga. Lisaks energiatõhususele mõõdetakse CO2 heitmeid, kasvuhoone gaase. Tabelist välja jäänud Tabelist välja jäänud Riik saab KOVide investeeringuid toetada erinevate rahastamise kanalite kaudu, milleks on üldine tulubaas, riigieelarvest investeeringutoetused ja struktuurivahendid. KOVide toetamisel on mõistlik kõiki neid kanaleid silmas pidada. Vastavalt vajadusele või majandustsüklile saab otsustada, kas on vajalik KOVide investeerimisvõimekuse suurendamiseks rahastamise mahte suurendada. Kui eesmärgiks on hoopis KOV võimekuse suurendamine targa tellija ja kohapealse arengu kavandamise osas, siis võib lahendus olla erinevate koolitusprogrammide läbiviimises ja juhendamises ning praktikate jagamises. Riik saab KOVide investeeringuid toetada erinevate rahastamise kanalite kaudu, milleks on üldine tulubaas, riigieelarvest investeeringutoetused ja struktuurivahendid. KOVide toetamisel on mõistlik kõiki neid kanaleid silmas pidada. Vastavalt vajadusele või majandustsüklile saab otsustada, kas on vajalik KOVide investeerimisvõimekuse suurendamiseks rahastamise mahte suurendada. Kui eesmärgiks on hoopis KOV võimekuse suurendamine targa tellija ja kohapealse arengu kavandamise osas, siis võib lahendus olla erinevate koolitusprogrammide läbiviimises ja juhendamises ning praktikate jagamises. Riik saab KOVide investeeringuid toetada erinevate rahastamise kanalite kaudu, milleks on üldine tulubaas, riigieelarvest investeeringutoetused ja struktuurivahendid. KOVide toetamisel on mõistlik kõiki neid kanaleid silmas pidada. Vastavalt vajadusele või majandustsüklile saab otsustada, kas on vajalik KOVide investeerimisvõimekuse suurendamiseks rahastamise mahte suurendada. Kui eesmärgiks on hoopis KOV võimekuse suurendamine targa tellija ja kohapealse arengu kavandamise osas, siis võib lahendus olla erinevate koolitusprogrammide läbiviimises ja juhendamises ning praktikate jagamises. Lisaks väljatoodule kaaluda KOV ehitusvaldkonna spetsialistidega võrgustikukohtumiste korraldamist MKMi algatusel, kus tutvustatakse näiteks aktuaalseid teemasid ja vahetatakse infot planeeritavatest muudatustest. Samuti kaaluda ELVLi esindajatega eelarve läbirääkimiste töörühma moodustamist, mis on osa riigieelarve seaduse kohasest valitsuskomisjoni ja ELVLi esindajate iga- aastasest eelarve ja eelarvestrateegia läbirääkimise protsessist. Valdkonna töörühmas on võimalik ELVLil ja keskvalitsusel (ministeeriumil) esitada ettepanekuid muudatusteks ja ootuseid osapooltele, mille osas töörühma arutelul (või vajadusel valitsuskomisjoni arutelul) kokkuleppele püütakse jõuda. KOVid reeglina ei planeeri investeeringuid rohkem kui 4 a ette, sest volikogu valimiste järgselt muutuvad poliitilised prioriteedid. Ei ole ju mõistlik planeerida kooli remonti kui järgmine võim prioritiseerib nt koolivõrgu korrastamist. Investeeringute teema on väga poliitiline. Väga palju oleneb sellest, mida sisaldaks see 10 a kava ja mida ta päriselus lahendab. Lihtsalt dokument dokumendi pärast ei ole mõistlik. Mõeldav on investeeringute mainimine tegevustena aga ilma numbriteta ja teostamise aastata. KOVe on juhendite ja soovituste kaudu võimalik suunata investeeringuid pikemalt ette planeerima kui 4 a pikkune arengukava. Peaks hoiduma seadusega kõigile ühetaolise kohustuse panemisest. Palju tõhusam on pikaajaliste kavade koostamise praktikat seirata KOV teenustasemete rakenduses minuomavalitsus.fin.ee. Kooskõla arengukavadega on ka praegu investeeringute meetmetes kasutusel, üldplaneeringu lisamist võib samuti kaaluda. Tekst ei andnud edasi üleriigilise planeeringu funktsioone ning juba langetatud otsuseid. Joonise kastide mõte jääb kohati ebaselgeks. Eriti antud kasti puhul, millele ei ole ka tekstis väga selget tuge. Millised otsused on tegemata? Kelle poolt? "Piirkondade" ja "objektide" tervikliku elukaare mõte jääb paljasõnaliseks ja tekitab ainult segadust. Objektid - mobiililaadijad? Vallasvara? Piirkonnad - jah, piirkondade kahanemine on oluline teema, millega juba mitme nurga alt tegeletakse, aga EPV seda sisuliselt ei adresseeri (ega peagi tingimata adresseerima, pigem uue üleriigilise planeeringu teema). Seetõttu tuleks lause fokusseerida ikkagi ainult ehitistele, mis on dokumendi põhifookus. Elukeskkonnaga rahulolu on juba mõõdikuna kasutusel, selle eraldi välja toomine ei ole siin vajalik. On võetav regionaalpoliitika programmist, Eesti 2035st. Kui tegemist on mitme programmi arengudokumendiga, siis peab ka vastutus olema jagatud - ükski teine vastutusala ei saa anda enda seadusekohast vastutust valdkonna arendamiseks teisele valdkonnale. Praeguses sõnastuses arusaamatu, millisele kaasamistasandile meede on suunatud. Kas kaasamine poliitika kujundamisse? Sekkumiste disaini - nt meetme tingimused? Või kaasamine konkreetsete arenduste haldusmenetlustes (PT, ehitusluba)? Kui silmas on peetud viimast, siis silmas tuleb pidada, et valdava osa neist otsustest ja kaasamistest viib läbi kohalike omavalitsuse tasand. See tähendab, et olulisim vastutaja on kohalik omavalitsus ning küsimus on paljuski sisulise kaasamise läbiviimises iga konkreetse juhtumi puhul. Teemaga on vaja edasi tegeleda ka juhul kui MaRu-l poliitilist toetust ei ole. Kuna kvaliteetse ruumi loomist mõjutavad väga erinevad valitsemisalad, ei ole mõeldav kõigi rakenduslike funktsioonide viimine ühte valitsemisalasse. Eemaldatud lause, mille lisaväärtusest sellisel kujul aru ei saanud. Planeeringute algatamine ei ole planeeringu protsessis eraldi rõhutamist vääriv etapp, kogu planeeringu menetlus on KOVi ruumiotsus - see on ka üks olulistest erisustest ehitus- ja planeerimisprotsesside vahel. Võib vajada ühist arutelu. Praegu välja toodud arenguvajadustega tegelemine on planeeringute valdkonna igapäevatöö ning arusaamatuks jääb, milline saab olla ehitusvaldkonna panus nende tegevuste edendamisel - ettepanek on keskenduda nt ehitussektori ootustele ruumilise planeerimise valdkonnale. Arusaamatuks jääb lause "otsuse tegemine lähtudes avalikest huvidest". Planeeringute koostamisel on alates 2003 aastast seaduse tasandil olnud kohustus tagada avalike huvide ja erahuvide tasakaalustatus, mis on veelgi olulisemal kohal 2015 jõustunud seaduses. Sellega seotud probleeme ja võimalikke lahendusi eri tahkudes on põhjalikult käsitletud 2020. aastal valminud ruumilise planeerimise rohelises raamatus. EPV EN dokumendi sõnastusega tehakse ettepanek, et planeeringute koostamisel lähtutakse avalikest huvidest. Huvide tasakaalustamise põhimõttest loobumine põhimõtte ja eesmärgi tasandil on vastupidine senistele analüüsidele ja praktikale, mistõttu vajaks olulisemat põhjendatust, kui selline ettepanek tõesti tahetaks teha. Dokumendis ei ole probleemide osas adresseeritud küsimust, nagu oleks mõni õppekava puudu. Nt ruumilise planeerimisega vahetult seotud valdkondades on koostöö õppekavade parendamise nimel toimunud jooksvalt; usume, et ka ehituse valdkonnas on õppekavad siiski olemas ja vajalik on nende täiendamine. Meetme sõnastuses ei ole adresseeritud õigusakte, millel oleks otsene puutumus RMiga, mistõttu ei ole arusaadav RMi kaasvastutus (kui just ei ole mõeldud nt "bürokraatia rakkerühma"). Kuna tegemist on õigusaktide kohandamise ja bürokraatia vähendamisega, siis peaks kaasvastutaja olema JUM. Samuti võib osa bürokraatiast tuleneda halduspraktikast, mitte õigusaktidest, mistõttu peavad kaasvastutajad olema ka KOVid. Juhul kui ehituse ja ruumi arengu komisjonis peaks käsitlema ka planeeringute koostamist, siis tuleks sulgudesse lisada planeeringute koostajad. Arvestades ka RK soovi, on ühtlustatud Eesti 2035 indikaator ja regionaalvaldkonna programmi indikaator. Soovitav on kasutada EPV indikaatorina sama, et mitte tekitada täiendavat töömahtu seire läbi viimiseks. Vt ka https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/s trateegiaburoo/Eesti2035/riigi_pikaajaline_arengustrateegia_e esti_2035_eelnou_taiendatud_26._august_2020.pdf lk 45. Infoks, et ehitusvaldkond on üks intervjueeritav elukeskkonnaga rahulolu metoodika parendamisel. Jätta lauseosast "Regionaalarengu osakonnaga, kes koordineerib elamupoliitika regionaalarengu küsimusi…" välja sõna elamupoliitika , kuna sellist valdkondlikku fookust regionaalarengu osakonnal ei ole ja elumumajanduse koordineerimise ülesanne on hetkel MKM-i vastutusalas. Mõte on arusaadav, kuid kuna dubleerib seadust, siis on see eraldi meetmena KOVide vaatest vähese mõjuga. Sisuliselt korratakse arengukava osas üle seaduses juba kirjasolevat. Üldplaneeringuga mittekooskõlas olevad investeeringud aga ei tohiks saada jällegi ehitusluba, ega olla seetõttu üleüldse elluviidavad ning peaksid juba ainuüksi seeläbi kõrvale jääma.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel