Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Meie 08.10.2020 nr 15-4/6903-1
[email protected]
„Ehitusvaldkonna pika vaate
loomise analüüs-7 suurt sammu“
Käesolevaga edastame Rahandusministeeriumi kommentaarid ja märkused Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi ning AS Civitta koostatud tööle „Ehitusvaldkonna pika
vaate loomise analüüs-7 suurt sammu“.
Dokument on läbi vaadatud Rahandusministeeriumi riigivara, riigihangete, kohalike
omavalitsuste, regionaalarengu ja ruumilise planeerimise valdkondade vaates.
Dokumendi koostamise juhtrühma kuuluv finantspoliitika osakonna esindaja on saatnud oma
kommentaarid koostajatele eraldi. Detailsed ja tehnilised märkused on edasistes aruteludes
arvestamiseks lisatud manuses.
Tunnustame Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi algatust võtta vaatluse alla
ehitamine kui tervikprotsess, teha siinjuures tihedat koostööd erasektoriga ning fokusseerida
ehitisele kogu selle elukaare ulatuses. Samuti on positiivne, et tehakse ettepanekud
konkreetseteks kokkulepeteks teiste osapooltega ehituse valdkonna arenguks vajalikes
võtmetegevustes.
Märkused ja ettepanekud, mida palume dokumendi lõppversioonis arvestada, on alljärgnevad:
1. Ehitussektorit on dokumendi koostamisel käsitletud üldiselt laias tähenduses, ent teatud
osades konkreetselt ehitustegevuse tähenduses. Küsimus on, kas dokumendiga soovitakse
lahendada probleeme kitsalt ehitussektoris või ka seotud valdkondades, mis mõjutavad
ehitussektori tegevust? Viimane vajadus ja soov arusaadav, ent sellisel juhul peaks
dokument enam arvestama seotud valdkondades kehtiva õigusega, läbi viidud ja käimas
olevate tegevustega ning püstitama ehitussektori ootuse seotud valdkonnale. Näiteks
adresseerib dokumendis kirjeldatu mitut probleemi, mille sisu ja lahendusvõimalusi on
käsitletud 2020 alguses valminud Ruumilise planeerimise rohelises raamatus ning mille
lahendamisega planeeringute valdkonna poliitika kujundamisel igapäevaselt tegeletakse
(https://planeerimine.ee/static/sites/2/ruumilise-planeerimise-roheline-raamat.pdf).
Leiame, et kahe valdkonna tihedas koostöös on võimalik välja töötada lahendused, mis
toetavad nii ehitussektori kui ka ruumilise planeerimise ja ruumilist arengut tervikuna.
Oluline aga on siinjuures vältida dubleerivaid tegevusi ja juhiseid.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
2. Dokumendis on välja toodud mh ühe meetmena, et arvestades strateegia Eesti 2035+ uut
raamistikku tuleks elukeskkonna kvaliteeti rohkem panustada muuhulgas horisontaalse
arengudokumendi „Elukeskkonna ja ruumipoliitika arengukava“ loomise kaudu. Meie
hinnangul ei saa kehtivale regulatsioonile tuginedes sellist arengukava luua, sest puudub
vastav tulemusvaldkond. Dokument ei tohi dubleerida ka strateegiadokumendi Eesti
2035+ ühte viiest peatükist. Ühe võimalusena saab kaaluda arengukava asemel Eesti
2035+ vastava peatüki täiendamist nagu tehti nt regionaalarengu strateegia teemade puhul.
Arengukava asemel on variantideks luua poliitika põhialuste dokument või valdkonna
roheline raamat, mille lisas on näidatud kehtivad ja plaanitavad meetmed erinevates
tulemusvaldkonna arengukavades. Juhime tähelepanu, et ruumilist planeerimist reguleerib
planeerimisseadus (PlanS) ja kooskõlas PlanS-ga esitati viimane üleriigilise planeeringu
ja maakonnaplaneeringute elluviimise ülevaade Vabariigi Valitsusele augustis 2020. Info
materjalidest on kättesaadav siin https://planeerimine.ee/2020/09/vabariigi-valitsus-
uuendas-uleriigilise-planeeringu-eesti-2030-elluviimise-tegevuskava/.
13.08.2020 Vabariigi Valitsusele esitatud ülevaate peatükk 6.4 on pühendatud planeeringu
uuendamise vajaduste kaardistamisele, milles uute arvestamist vajavate teemade kõrval
muuhulgas nenditakse järgmist „Ootus on ruumilist arengut suunava katusdokumendi
järele, mis ühendab nii kvaliteetse ruumi küsimused, üldise maakasutuse suunamise, aga
ka riigi maapoliitika, ehitusvaldkonna pikaajalised strateegilised eesmärgid (koostatav
ehituse pikk vaade), arhitektuuripoliitika. Lahendada tuleb küsimus, millist rolli peaks siin
kandma üleriigiline planeering ning kuidas dokument siduda riigi strateegilise
planeerimise süsteemi (sh Eesti 2035 raamistik)“. Rõhutame, et ruumilise planeerimise
valdkonnas on kehtiva regulatsiooni kohaselt kõrgeim strateegiline tasand üleriigiline
planeering, millest tuleb lähtuda järgmise tasandi planeeringute koostamisel. Seega saaks
üheks väljundiks olla elukeskkonna arenguvajaduste käsitlemine uue üleriigilise
planeeringu mahus, tehes seda eelmisest versioonist põhjalikumalt ning ühe eraldi
fookusteemana. Samuti töötame uue üleriigilise planeeringu ettevalmistuste käigus selle
nimel, et dokument oleks edaspidi tihedalt seotud riigi strateegilise planeerimise
raamistikuga. Kuna oleme Vabariigi Valitsusele esitatud üleriigilise planeeringu ülevaate
raames märkinud vajadust asuda uue üleriigilise planeeringu koostamise suunas liikuma,
siis on 2020-2021 õige hetk, et selgitada välja tänasesse süsteemi sobiv parim võimalik
lahendus ruumiloome teema killustatuse vähendamise ja suurema valdkondade ülese
harmoonia saavutamiseks. Dokumendi tüübi, õige „lennukõrguse“ jm valimisel ning
sisustamisel tuleb täiendavalt konsulteerida esmalt Riigikantseleiga. Juhul, kui loodav
dokument hõlmaks mitme valdkonna vastutusala, peavad vastava dokumendi koostamise
ja elluviimise eest vastutama vastavad valdkonnad ühiselt, dokumendi põhivastutus ei saa
olla ühes ministeeriumis.
3. Mitmed riigihangete kohta käivad ettepanekud ei sobitu tänase õigusruumiga täielikult
ning võivad vajada lisaarutelu Rahandusministeeriumi riigihangete valdkonna
ekspertidega. Palume sellega edasises töös arvestada.
4. Kohalike omavalitsustega (KOV) seonduvas märgime, et riik on taganud KOVidele
tulubaasi ülesannete täitmiseks, sh investeeringute tegemiseks. Lisaks on KOVidel
võimalus võtta investeeringuteks laenu riigi poolt ette nähtud reeglite raamides. Lisaks
tulubaasile antakse KOVidele riigieelarvest erinevaid investeeringutoetusi, sh EL
tõukefondidest. Investeeringute toetamise kavandamisel on mõistlik neid kõiki kanaleid
silmas pidada. Vastavalt olukorrale või majandustsüklile saab riik otsustada, kas on vajalik
KOVide investeerimisvõimekuse suurendamiseks rahastamise mahte suurendada. Nt
eraldas riik 2020. a riigi lisaeelarve koostamisel KOVidele 70 mln investeeringutoetusteks
2
majanduse elavdamise eesmärgil. Investeeringuteks täiendava raha andmisel tuleb silmas
pidada, kas KOVidel on võimekus suurendatud mahus investeeringute realiseerimiseks
hankeid läbi viia.
5. Me ei toeta KOV üksuse finantsjuhtimise seadusega juba olemasolevate vähemalt 4 aasta
pikkuste arengukava ja eelarvestrateegia kõrvale 10 aasta pikkuse investeeringute kava
koostamise kohustuse panemist. KOVid reeglina ei planeeri investeeringuid rohkem kui
4 aastat ette, sest volikogu valimiste järgselt muutuvad poliitilised prioriteedid. Üldiselt
toetame KOVidele juhendmaterjalide koostamist, kuid see peab selgelt välja tooma, mis
on 10 aastat ette investeeringute planeerimise sisuline väärtus ja kaasnev positiivne
muutus, võttes arvesse KOV tasandil poliitiliste prioriteetide, majandusolude ja
tehnoloogia muutumist ning ebatäpseid demograafilisi prognoose (trend üldiselt on
taristut üle dimensioniseerida). Küll aga toetame seatud eesmärki, et kohalike
omavalitsuste ruumilist mõju omavate rahastusotsuste juures tõsta aja-ja asjakohaste
strateegiliste arengudokumentide (arengukavad ja üldplaneeringud) olemasolu tähtsust, et
vähendada üksikotsuste mõju ruumilisele arengule. Samuti selgitame, et on näiteid
omavalitsustest, mis on koostanud ka pikaajalisemaid strateegiadokumente (nt
arengustrateegia Tartu 2030 jms) – pikaajalisemate investeeringute välja toomise lahendus
võib olla näiteks sarnaste strateegiadokumentide kontekstis.
6. Kohalike omavalitsuste kui valdavat osa ehitamise aluseks olevate otsuste tegijate
(planeeringute kehtestamine, ehitus-ja kasutuslubade väljastamine) kompetentside
tõstmisse panustavate tegevuste kavandamine on kriitilise tähtsusega. Sellesse peavad
panustama erinevad valdkonnad, sh ehituse valdkond. Uued väljakutsed siinjuures on nii
kliimaeesmärkidesse, energiatõhususse, ligipääsetavusse, kahanemise kohandamisse kui
ka kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetesse panustamine nende poolt. Regulaarsetesse
täiendusvõimaluste loomisse panustamine on valdkondade ülene huvi. Otsime ka ise
pidevalt võimalusi kohaliku omavalitsuse kui targa tellija ja otsustaja rolli ja pädevuse
suurendamiseks protsessides.
Palume koostajate poolt palutud manuse vormis sisalduvaid märkusi samuti edasises töös
arvesse võtta ning vajadusel oleme valmis jätkuaruteludeks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisa(d):
Tagasiside tabel EPV RaM
Katri-Liis Ennok 611 3001
[email protected]
3
ETTEPANEKU ESITAJA VIIDE PRAEGUNE SÕNASTUS
RM FPO
Analüüsi tulemusena valminud dokument on aluseks riigi,
kohalike omavalitsuse ja erasektori ühiskondlikuks
kl7 kokkuleppeks ja koostööks …
RM FPO
avaliku sektori protsüklilised ehk tsükliga kaasas käivad
kapitaliinvesteeringud, mis on toonud kaasa majandustsükli
ülekuumenemisefekti ehk veelgi suurema tsükli tõusufaasi
ning veelgi järsema langusfaasi, kui see oleks olnud ilma
lk 11 avaliku sektori sekkumiseta
RM FPO
Riigieelarve maht sõltub majanduse hetkeseisust, sh
lk 11 majanduskasvu või -languse prognoosist.
RM FPO
Ehitussektori suurim väljakutse on nõudluse stabiliseerimine,
mida on võimalik saavutada avaliku sektori poolsete
kontratsükliliste investeeringutega, kus avaliku sektori
investeeringud suureneksid majanduse langusfaasis ning
väheneksid tõusufaasis.
lk 24
RM FPO
lk 24 milleks on tööjõu puudus ning ebapiisav nõudlus
RM FPO lk 25 Stiimulusprogrammi
RM FPO kus ehitussektori tootlikkus on jõukohasel tasemel ning ei ole
lk 25 üle kuumenenud
RM FPO
Suurendades avaliku sektori investeeringuid majandustsükli
langusfaasis 1% võrra, kasvab SKP 3,4%, võrdluseks 2,3%
SKP kasvuga, kui investeering tehtaks tõusufaasis ehk
lk 26 protsükliliselt.
RM FPO 1.) Stimuleerivad investeerimisprogrammid on
majanduslikele tingimustele endogeense ehitusega –
piirkonnad, mis on majanduslangusest tugevamini mõjutatud
lk 26 vajavad suuremaid investeeringuid.
RM FPO
Kuna kontratsüklilised investeeringud toimuvad
majanduslanguses ning nende mõju suuresti oleneb
ajastusest, langusfaasi pikkusest ja sügavusest, on
kontratsükliliste investeeringute täpset kulu keeruline
hinnata, kuid hinnanguliselt jääb vahemikku 100 – 260
lk 43 miljonit eurot.
RM RVO lk 4, ELVL on defineeritud kaks korda
RM RVO lk 4, MKM järel on mõttekriips boldiga
Arvestades, et ruumiloomet ja ehitamist mõjutavad paljud
erinevad riigi huvid ja eesmärgid, jagunevad riigivõimu eesmärgid
ja ülesanded ehitamise osas mitme erineva valitsusasutuse ja
RM RVO Lk 9 nende allasutuse vahel.
Lk 15,
RM RVO viimane lõik Riik ja avalik sektor EI OLE targa tellimise eestvedajaks ja eeskujuks
Pikaajalise plaani ja investeeringute kava olemasolu annaks
ettevõtjatele kindlustunnet, mis tõstaks valmisolekut innovatsiooni
RM RVO Lk 17, 1 Lõik investeerida.
RM RVO Lk 17, 5 lõik Ka riigihangetes keskendutakse eelkõige hinnakomponendile …
Hoonete kasutamiseks läheb Euroopa Liidus keskmiselt 40% kogu
energia lõpptarbimisest, Eestis üle 50% st Eesti keskmine
energiakasutus elamutes on võrreldes teiste Euroopa Liidu
RM RVO Lk 20, 3 lõik liikmesriikidega ruutmeetri kohta suur.
Kokkuvõttes ei ole elukeskkonna olulisteks osadeks olevad teemad
arengukavadega hetkel kaetud, nad paiknevad erinevates
tulemusvaldkondades, mistõttu on horisontaalse
Lk 23, eelv arengudokumendi (Elukeskkonna ja ruumipoliitika arengukava)
RM RVO lõik loomine põhjendatud ja vajalik
RM RVO Lk 33, tabel E6 meetmed
Lk 34,
RM RVO meede 1.1
Lk 34,
RM RVO meede 1.3 Meede 1.3: Kvaliteetse ruumi põhimõtete juurutamine.
Meede 1.4: Pikaajaliste mõjude hindamise sisseviimine ehitusse.
Planeeringute ja ruumiotsuste tegemisel hinnatakse objektide
majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist mõju.
- Väljund: Juhendi koostamine, mõõdikute väljatöötamine ja nende
Lk 34, täitmise jälgimine. Vajadusel standardite muutmine.
RM RVO meede 1.4
Lk 35,
RM RVO meede 2.1. Kohaliku omavalitsuse tulubaasi suurendamine, sh mahu analüüs
KOVid lähtuvad kontratsüklilises plaanis kirjeldatud infost ning
planeerivad oma investeeringuid pikalt ette, tuginedes otsuste
tegemisel parimatele praktikatele ja võimalustele (nt
Lk 35, investeeritakse majanduslanguse faasis kahanevatesse
RM RVO meede 2.3. piirkondadesse jne). Otsustamisel arvestatakse rahvastikutrende.
Hooneid ja elukeskkondi planeeritakse selliselt, et neid saab
RM RVO Lk 36, E3 kohandada vajadustele vastavaks ka sadu aastaid hiljem
Lk 36,
RM RVO meetmed
Lk 36,
RM RVO meede 3.1 rakerühma
Lk 32,
RM RVO meede 3.2. CO2 on liiga kitsas
Lk 38,
RM RVO Meede 4.1. Vastutajad: Era (EEEL), MKM, RAM
Lk 38,
RM RVO Meede 4.X
"...tehaseliselt toodetud elementide eelistamine hangetel"
Lk 38,
RM RRO Meede 4.2.
puitmaterjali jt Eesti ehitusmaterjalide populariseerimine
Lk 38,
RM RRO Meede 4.2.
Avalikul sektoril aitavad hankeid korraldada ja läbi viia
kompetentsikeskused, kuhu on koondunud parim praktika ja
lk 38, teadmine ning kelle üheks rolliks on olla hankeprotsessi
RM RRO Meede 4.4. eestvedajaks.
lk 38, Riigihangete seaduse analüüs ja vajadusel muutmine; hangete
RM RRO Meede 4.5. koostamise juhendi täiendamine, kompetentsikeskuste kaasamine.
"Boonussüsteemide väljatöötamine ja stiimulite kasutuselevõtt
lk 38, hangetes, et riik saaks toetada uute lahenduste algatust ja
RM RRO Meede 4.4. rakendamist. "
Riigihangete reeglite läbivaatamine, analüüs ja vajadusel
uuendamine, et vähendada ebaausat konkurentsi ning jätta
lk 38, kõrvale need pakkujad, kes lähevad vastuollu üldiste põhimõtetega
RM RRO meede 4.5. (nt pole kunagi sotsiaalmaksu maksnud)
"Riigihangete reeglite läbivaatamine, analüüs ja vajadusel
uuendamine, et vähendada ebaausat konkurentsi ning jätta
lk 38, kõrvale need pakkujad, /…/ kellel puudub töötajate näol nõutud
RM RRO meede 4.5. kvalifikatsioon (referents peab olema nii töötajal kui ettevõttel)."
Meede 6.4: Tehaseline tootmise, modulaarsuse, robotiseerimise,
automatiseerimise võimaluste rakendamise teadlikkuse tõstmine.
- Väljund: pilootprojektide läbiviimine, rakenduse osakaalu
tõstmine
Lk 40, - Vastutajad: MKM, Era.
RM RVO Meede 6.4
Lk 41,
RM RVO meede 7.3 Vastutajad: Era
Meede 7.2: Riikliku tööjõupoliitika, sh võõrtööjõupoliitika analüüs,
et see arvestaks tööturu vajadusi ja arenguid. Töötaja kaardi nõude
(õigusaktiga) kehtestamine ehitussektoris, mis hõlmab ka
lühiajaliste töötajate registreerimise kohustust Töötajate registris.
Lk 41, Analüüsida töötaja kaardi vajadust, eesmärki, rakendusviise,
RM RVO meede 7.2 kontrollimehhanisme jms.
RM RVO Lk 42, ptk 6 6. Meetmete mõjuanalüüs
Lk 42,
RM RVO Eesmärk 1 Seejuures on võrdluseks Tallinna populatsioon langenud…..
… , vähendades bürokraatiat ja halduskoormust on meetmete
Lk 42, mõju hinnanguliselt 20,76 millionit (miljonit) eurot, mis panustaks
RM RVO Eesmärk 2 ….
Lk 43, 1,2
RM RVO lõik tootlikuse
Lk 43,
Eesmärk 3 ja
RM RVO 6 Seeläbi kasvaks ehitussektori tootlikkus potentsiaalselt 25%, …
Lk 43, … on võimalik ehitussektori panust Eesti majanduse SKP-sse
RM RVO viimane lõik kasvatada 2,7 protsendipunkti ehk ….
RM RVO Lk 44 Hoonete valdkonnas on Eestis 3%, Soomes 80%; 80% (2030)
RM RVO Lk 45, tabel Kontratsükliliste ehitusprojektide maht
RM RVO Lk 45, tabel BIMi kasutavate ettevõtete osakaal
RM RVO Lk 45, tabel Tootlikkus/tööviljakus
RM RVO Lk 45, tabel Ekspordi kogumaht, mln eurot aastas
RM RVO Lk 46-49 Tegevus 1.1 - 7.5
Lk 47,
RM RVO meede 1.3 Vastutajad: RAM, MKM, KUM, KOVid
Lk 47,
RM RVO meede 1.3 KOV tulubaasi suurendamine
Lk 47,
RM RVO meede 1.4 …, mõõdikute väljatöötamine ja nende täitmise jälgimine.
Lk 47,
RM RVO meede 2.2 Vastutajad: KOV/ELVL
Lk 47,
RM RVO meede 3.1 Tegevused
Lk 48,
RM RVO meede 3.5 Hoonete energiatõhususe digitaliseerimine
RM RVO Lk 53, tabel SKP kasv 2,73%
Lk 53,
RM RVO Eesmärk 6
Lk 53,
RM RVO Eesmärk 1
RM RVO Lk 74, 3 lõik finantsministeeriumi
RM KOV POLIITIKA, KOV
EELARVE
Kohaliku omavalitsuse tulubaasi suurendamine.
- Väljund: analüüs, millises mahus on vaja KOV tulubaasi
suurendada; Vabariigi Valituse otsus, õigusaktide
muudatused tulubaasi suurendamiseks vastavalt analüüsi
tulemustele; RES.
- Vastutajad: RAM, KOV.
Meede 2.1
RM KOV POLIITIKA, KOV Teiste riikide parima praktika kogumine ja selle levitamine.
EELARVE Kohalikud omavalitsused teevad koostööd teiste riikide ja sealsete
kohalike omavalitsustega, et õppida nende kogemustest
kvaliteetse ruumi kujundamisel ning rahvastikutrendide
arvestamisel selles protsessis. Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL)
võtab kompetentsikeskuse rolli ja koondab ning vahendab,
vajadusel koolitab oma liikmeid, et tagada parimate praktikate
levik ja kompetentside tõus.
- Väljund: analüüs, mida on vaja ELVL-il, et võtta
kompetentsikeskuse roll; ELVL põhikirja täpsustamine
kompetentsikeskuse rolliga.
- Vastutajad: KOV/ELVL.
Meede 2.2
RM KOV POLIITIKA, KOV
EELARVE
Kohalikes omavalitsustes pikaajaliste investeeringute kava
koostamise praktika juurutamine.
- Väljund: Juhendi koostamine. KOV finantsjuhtimise
seaduse muudatus. Pikaajalise finantsprognoosi
koostamine KOV-idele (RaMi poolt), millest lähtuda
investeeringute kava koostamisel.
- Vastutajad: RAM, KOV.
Meede 2.3
RM KOV POLIITIKA, KOV Kohalikule omavalitsusele suunatud toetusmeetmete kasutamise
EELARVE kriteeriumite täiendamine vastavalt investeeringu, üldplaneeringu
ja omavalitsuse arengukavaga kooskõlla viimiseks (toetust
eraldatakse investeeringutele, mis on kooskõlas omavalitsuse
üldplaneeringu ja arengukavaga).
- Väljund: Suunis kõikidele ministeeriumitele toetusmeetmete
väljatöötamisel. Perioodi 2021-2027 struktuuritoetuste
rakenduskava täiendamine vastava nõudega.
- Vastutajad: RAM, MKM, KOV.
Meede 2.5
RM PLO Lk 10 Ruumilise planeerimise valdkonnas on oluliseks katusdokumendiks
üleriigiline planeering Eesti 2030+ koos oma tegevuskavaga, mille
uuendamine koostöös ministeeriumitega toimub iga 4 aasta
tagant. Võtmekoht on aga see, kas ja kuidas seal seatud eesmärke
ellu viiakse.
RM PLO LK 10 joonis Ruumi mõjutavad otsused on tegemata
1
RM PLO Lk 11
Kolmandaks saab välja tuua asjaolu, et ühise pikaajalise
nägemuse ja kokkulepete puudumine valdkonnas tingib
olukorra, kus ei arvestata piirkondade, ehitiste ja objektide
tervikliku elukaare käsitlusega, mille mõiste ja käsitlus ei ole
alati kõigile osapooltele ühtemoodi arusaadav.
RM PLO Meede 1.1. … ning progressi ja arengut näitavad mõõdikud (nt elukeskkonnaga
aruhulolu indeks)
RM PLO Meede 1.1. Vastutajad: MKM, RK, RAM, KUM
RM PLO Meede 1.2. Kaasamismudelite loomine
RM PLO Meede 1.7 Meede 1.7: Kvaliteetse elukeskkonna eest vastutava
asutuse loomine. Maa- ja Ruumiameti loomine ja selle
viimine pädeva ja valdkonna eest vastutava
ministeerimi/poliitikakujundaja alla.
RM PLO Lk 35
Kohalikud omavalitsused on teadlikud oma vastutusest ning
rolli olulisusest ehitusprotsesside algatamisel ning suunavad
ruumilist arengut läbi ehitatud keskkonna kujundamise ja
teadlike ruumiotsuste tegemise, arvestades sealjuures
trendidega, mis mõjutavad rahvastiku arvu ja koosseisu
muutusi. Õigusvaldkond ja protsessid toetavad omavalitsusi
planeeringute algatamisel ja lubade väljastamisel.
Juurutatakse kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid ning
kujundatakse avalikku ruumi eelkõige tarbija (lõppkasutaja)
vajadustest lähtuvalt.
RM PLO Meede 2.4 Meede 2.4: Planeeringute koostamise protsessi korrastamine.
Planeeringute koostamise protsessi ja juhendi ülevaatamine ning
täiendamine, eesmärgiga parandada üldplaneeringute kvaliteeti,
tagada otsuste tegemine lähtudes avalikest huvidest ja
kogukonnale parimatest võimalustest. Kõik kohalikud
omavalitsused koostavad üldplaneeringu ning tagavad selle
ajakohastamise iga 5-aasta järel.
- Väljund: Planeeringute juhendi koostamine/uuendamine;
planeerimisseaduse muudatus üldplaneeringu koostamise
tingimuste ja 5-aastase tsükli tagamise osas; planeeringute registri
ja menetluskeskkonna loomine.
- Vastutajad: RAM, MKM, KOV
RM PLO Meede 3.1. … õppekavade (…) välja töötamine, täiendamine ning laiendamine
RM PLO Meede 4.6 Vastutajad: MKM, RAM, Era
RM PLO Meede 6.5
RM PLO Lk 44 Elukeskkonnaga rahulolu indeks
Lk 9 MKMi teeb oma ülesandeid täites tihedat koostööd
Rahandusministeeriumiga, täpsemalt: Riigivara osakonnaga, kelle
vastutada on ehitus- ja kinnisvarainvesteeringute koordineerimine;
Planeeringute osakonnaga, kes tegeleb ehitus- ja
planeerimisõigusega seonduvate küsimustega; Riigieelarve
osakond, kelle roll on elamumajanduse finantsmeetmete
rahastamine; Regionaalarengu osakonnaga, kes koordineerib
elamupoliitika regionaalarengu küsimusi.
RaM REGO Meede 2.5 Meede 2.5: Kohalikule omavalitsusele suunatud toetusmeetmete
Lk 36; lk 47 kasutamise kriteeriumite täiendamine vastavalt investeeringu,
NB! Sama üldplaneeringu ja omavalitsuse arengukavaga kooskõlla viimiseks
punkti on (toetust eraldatakse investeeringutele, mis on kooskõlas
kommentee omavalitsuse üldplaneeringu ja arengukavaga).
ritud ka real
67
MUUDATUSETTEPANEK
Analüüsi tulemusena valminud dokument on
aluseks riigi, kohalike omavalitsuse ja erasektori
ühiskondlikuks kokkuleppeks, koostööks ja
õiguskeskkonna muutmiseks …
avaliku sektori protsüklilised ehk majandustsüklit
võimendavad kapitaliinvesteeringud, mis on
toonud kaasa majanduse ülekuumenemise ehk
veelgi jõulisema tsükli tõusufaasi ning veelgi
järsema langusfaasi, kui see oleks olnud ilma avaliku
sektori sekkumiseta
Riigieelarve maht sõltub majanduse hetkeseisust,
majanduskasvu või -languse prognoosist ning
majandustsükli hinnangust.
Ehitussektori suurim väljakutse on nõudluse
stabiliseerimine, mida on võimalik saavutada
avaliku sektori poolsete kontratsükliliste
investeeringutega, kus avaliku sektori
investeeringud suureneksid majanduse
langusfaasis ning väheneksid tõusufaasis.
milleks on juba 2019 aastast alates kujunemas
tööjõu puudus ning ebapiisav nõudlus
Stimuleerimisprogrammi/elavdamisprogrammi
kus ehitussektori nõudlus on jõukohasel tasemel ning ei
ole üle kuumenenud
Suurendades avaliku sektori investeeringuid
majandustsükli langusfaasis 1% võrra, kasvab SKP
3,4%, võrdluseks 2,3% SKP kasvuga, kui investeering
tehtaks tõusufaasis ehk protsükliliselt.
defineerida ELVL ühel korral
ühtlustada redigeering ning eemaldada bold
Arvestades, et ruumiloomet ja ehitamist mõjutavad
paljud erinevad erasektori, riigi huvid ning eesmärgid,
jagunevad osapoolte eesmärgid ja ülesanded ehitamise
osas mitme erineva organisatsiooni sh valitsusasutuse ja
nende allasutuse vahel.
Riik ja avalik sektor ei ole sageli targa tellimuse
eestvedajaks ja eeskujuks. Eeskujulikud praktikad on
osaliselt välja kujunenud kompetentsikeskustes sh RKAS
ja Maanteeamet. Väljaspool keskusi on targa tellija rolli
kandmine praktikas vähem levinud.
Pikaajalise plaani ja investeeringute kava ja pikajalise
lepingute (mh PPP) olemasolu annaks ettevõtjatele
kindlustunnet, mis tõstaks valmisolekut innovatsiooni
investeerida.
Riigihangetes on vähe väärtuspõhiseid hankeid võrreldes
teiste riikidega. Viide:
https://ec.europa.eu/internal_market/scoreboard/perfo
rmance_per_policy_area/public_procurement/index_en
.htm
Hoonete kasutamiseks läheb Euroopa Liidus keskmiselt
40% kogu energia lõpptarbimisest, Eestis üle 50%.
Lisada meede, mis soodustab ehitajate konsolideerumist
rahulolu indeks
Meede 1.3: Kvaliteetse ruumi põhimõtete detailsem
kirjeldamine ja rakendamine
Meede 1.4: Pikaajaliste mõjude hindamise sisseviimine
ruumiotsustesse. Planeeringute ja
ruumiotsustusprotsessi osaks on sotsiaalmajanduslikud
analüüsid (CBA).
- Väljund: Analüüside juhendi koostamine (mis juhtudel
on kindlad analüüsid vajalikud)
Kohaliku omavalitsuse tulubaasi mahu analüüs
Hooneid ja elukeskkondi planeeritakse selliselt, et need
oleksid hiljem vajadustele kohandatavad.
Lisada meede 2.6 Kohalikule omavalitsusele suunatud
nõustamiskeskuse loomine. Mõni ministeeriumi või
riigiasutuse struktuuris luua üksus, kuhu koodaks ehituse-
, elamumajanduse – ja ruumiloome pädevust ning
konsulteeriks ja aitaks omavalitsusi ülesannete täitmisel.
- Väljund: loodud kompetentsikeskus, kes nõustab ja
toetab KOV-e kvaliteetsete ruumiotsuste planeerimisel
ja elluviimisel
- Vastutajad: MKM, RAM, KEM, KUM
rakkerühma
CO2 asemel kasvuhoone gaasid
PPP raamistikule eraldi meede, vastutajaks RAM.
Lisada meede: Väärtuspõhiste hangetes valdkondlike
juhiste kirjeldamine. Väljund: Igas valdkonnas
(projekteerimine, ehitus, korrahoid jne) on standardsed
väärtuspõhiste hangete kriteeriumid, nende hindamise
alused ja juhised nende kasutamiseks riigihangetes.
Vastutajad: Era
Ära jätta
Lisada sobivusel viide kesksele hankijale.
Palume jätta välja
Palume jätta väja.
Teadlikkuse tõstmine ei peaks olema ainus sisu. Sisu
avada laiemalt, viisil mis põhjendaks rakenduskavaga
ettenähtud eelarvet.
Vastutajad: Era (EEEL), MKM, HTM
Meede 7.2: Riikliku tööjõupoliitika, sh
võõrtööjõupoliitika analüüs, et see arvestaks tööturu
vajadusi ja arenguid. Analüüsida töötaja kaardi vajadust,
eesmärki, rakendusviise, kontrollimehhanisme jms. Kui
analüüs toetab vajadust, siis töötaja kaardi nõude
(õigusaktiga) kehtestamine ehitussektoris, mis hõlmab
ka lühiajaliste töötajate registreerimise kohustust
Töötajate registris.
6. Meetmete mõju eelhinnang
Lause ära jätta.
Lause ära jätta tervenisti.
tootlikkuse
Lause ära jätta.
X protsendipunkti
Ehitushangete valdkonnas on Eestis 3%
Kinnisvarainvesteeringute maht
BIM nõuetele vastavate projektide osakaal
Eraldi indikaatorid:
1. Arhitektuur ja projekteerimine
2. Ehitustootmine
3. Ehitus
Eraldi indikaatorid:
1. Arhitektuur ja projekteerimine
2. Ehitustootmine
3. Ehitus
Meede 1.1 - 7.5
Eraldada meetme tegevused eraldi meetmeteks.
1. Kvaliteetse ruumi põhimõtete kirjeldamine, standardi
juurutamine. Vastutaja MRA, MKM, KUM, KOVid.
2. Põhimõtete kirjeldamine RESis. Vastutaja RAM (RVO)
3. Põhimõtete lisamine ÜP-sse. Vastutaja RAM (PLO)
Ära jätta või täpsustada.
Ära jätta.
Vastutajad: ELVL, KOV, MRA
Eraldada meetme tegevused:
1. Õppekavade täiendamine, kommunikatsioon.
Vastutaja HTM.
2. Rakkerühm, visioonidokument. Vastutaja KEM
Hoonete kliimamõju arvestamise digitaliseerimine.
Ajakohastada, juhul kui SKP kasvu prognooshinnang on
tõendamata, puudub arvutuskäik, analoogia
Lisada Ehituse ja ruumi arengu komisjoni kokku
kutsumine
Lisada Maa- ja Ruumiameti loomine (meede 1.7)
rahandusministeeriumi
Meede võiks olla sõnastatud: Kohalike
omavalitsuste investeeringute toetamine.
Väljundiks pigem analüüs, millised toetusmeetmed
ja viisid on otstarbekad. Vastutajatena lisada ka
MKM (nt elamumajanduse toetusmeetmed, teede
ehitus), lisaks ka valdkonna eest vastutavad
ministeeriumid.
Väljundina jätta vaid juhendi koostamine ja
praktikate vahetamine. Seaduse muudatus ei ole
vajalik. Vastutajatena lisada ka MKM
ehitusvaldkonna vaate sisse toomiseks.
Ruumilise planeerimise valdkonnas on oluliseks
katusdokumendiks üleriigiline planeering Eesti 2030+
koos oma tegevuskavaga, mille asjakohasust hinnatakse
iga viie aasta tagant, põhjendatud vajaduse korral
valitsusele ettepanek uue üleriigilise planeeringu
algatamiseks. Üleriigilise planeeringu fookus on
maakasutuse suunamine, dokumendi prioriteet ei ole
lokaalsel tasandil ruumiloome küsimuste lahendamine.
2020. aastal valitsusele esitatud ülevaatele tuginedes
(https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/fil
es/Ruumiline_planeerimine/yrp_ylevaade_2020.pdf) on
valitsus Rahandusministeeriumile teinud ülesandeks
(https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents
/NT00212172?open) ettevalmistuste tegemise uue
üleriigilise planeeringu koostamiseks. Ülevaate kohaselt
koostati kehtiv üleriigiline planeering aastatel 2011-2012
nii valdkondlikku ekspertteadmist kaasates kui
huvigruppidega üle Eesti aktiivselt koostööd tehes.
Viimase kümne aastaga on nii tõusetunud kui ka
täpsustunud mitmed küsimused, mis omavad tugevaid
seoseid maakasutuse suunamisega. Tõenäosus, et
järgmise viie aasta pärast üleriigilise planeeringu
ülevaates sisalduks veel hulk uusi ellu viidud ruumilisi
eesmärke ei ole suur, sest valdavas osas on planeering nt
taristu objektide rajamise kontekstis ellu viidud või selle
tegevuse lõpufaasis. Samuti on uued tõusetunud
küsimused (kliima-ja keskkonna eesmärkide uued sihid,
kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete juurutamine,
kahanemist kohandav planeerimine, elamumajanduse
valdkonna väljakutsed jms) võimalik lahendada enam
mitte tegevuskava täienduste kaudu vaid sisuliselt uue
planeeringu ja selle tegevuskava koostamise käigus.
Seega
? on vajalik lähiaastatel algust teha Eesti keskse
Kolmandaks saab välja tuua asjaolu, et ühise
pikaajalise nägemuse ja kokkulepete puudumine
valdkonnas tingib olukorra, kus ei arvestata ehitiste
tervikliku elukaare käsitlusega, mille mõiste ja
käsitlus ei ole alati kõigile osapooltele ühtemoodi
arusaadav.
… ning progressi ja arengut näitavad mõõdikud.
Ühisvastutus (MKM, RK, RAM, KUM, KEM)
?
Meede 1.7. Kvaliteetse elukeskkonna edendamises
osalevate riiklike rakenduslike funktsioonide
koostöömudeli loomine.
Kohalikud omavalitsused on teadlikud oma
vastutusest ning rolli olulisusest ehitusprotsesside
algatamisel ning suunavad ruumilist arengut läbi
ehitatud keskkonna kujundamise ja teadlike
ruumiotsuste tegemise, arvestades sealjuures
trendidega, mis mõjutavad rahvastiku arvu ja
koosseisu muutusi. Juurutatakse kvaliteetse ruumi
aluspõhimõtteid ning kujundatakse avalikku ruumi
eelkõige tarbija (lõppkasutaja) vajadustest lähtuvalt.
Meede 2.4. Ehitussektori vajadusi arvestav
planeeringute koostamine.
välja töötamine
Vastutajad: MKM, JUM, Era, KOV
Elukeskkonnaga rahulolu
(rahul või pigem rahul) (EE2035)
MKMi teeb oma ülesandeid täites tihedat koostööd
Rahandusministeeriumiga, täpsemalt: Riigivara
osakonnaga, kelle vastutada on ehitus- ja
kinnisvarainvesteeringute koordineerimine;
Planeeringute osakonnaga, kes tegeleb ehitus- ja
planeerimisõigusega seonduvate küsimustega;
Riigieelarve osakond, kelle roll on elamumajanduse
finantsmeetmete rahastamine; Regionaalarengu
osakonnaga, kes koordineerib regionaalarengu küsimusi.
Meetme tegevus välja jätta, kuna dubleerib
Riigieelarveseaduses sätestatut (hetkel kehtiv
Riigieelarveseadus paragrahv 50 lõige 4)
PÕHJENDUS
ühiskondlikust kokkuleppest jääb ilmselt väheks erinevate
osapoolte tegevusstiimulite ja sedakaudu käitumise
muutumiseks, vaja on muuta ka regulatsioone ehk kohustusi
korrektsem sõnastus
ei sõltu otseselt, vaadatakse ka nn "struktuurset positsiooni",
mis põhimõtteliselt peaks siluma tsüklit
see on üks olulisemaid lauseid kogu dokumendis - jõulisemalt
välja tuua! Kuigi see mõte kordub erinevates kohtades
aeg on siin oluline ära märkida - majandustsükkel pöördus juba
2019
otsetõlge
ikka nõudlusest vist tahetakse siin rääkida
seda numbrilist tulemust pole vaja rõhutada, kas välja võtta
või BOLD ära jätta
mõte jääb segaseks, äkki läheb liiga keeruliseks ja Eesti on nii
väike, et moodustabki ühe piirkonna…
see lause jääb segaseks koos nende arvudega…
tegemist on ilmselge veaga, mis tuleks parandada
tegemist on stiiliveaga
Erasektor on peamine osaline elukeskkonna kujunemisel.
Lisada siin ja sama lehel tõsta selgemalt esile erasektori
vastutust koos konkreetsete tegevustega. Märkus lisatud kuna
dokumendi koostamisega mitteseotud iskutel jäi ersektori
puudumine siin arusaamatuks.
Absoluutne väide, mis pole tõene. Ka juhtrühmas on korduvalt
(ehitajad, insenerid jne) viidanud, et kompetentsikeskused on
pädevad ning eeskujuks ülejäänud avalikule sektorile. Asjaolu,
et ka neil on arenguruumi (kellel poleks!) ei tähenda, et nad
pole olnud eeskujuks (BIM, puidu kasutamine, väärtuspõhised
hanked, kunstihanked, arhitektuurivõistlused).
Lepingud elukaare ulatuses sh PPP annavad samuti
kindlustunnet.
Lause sõnastusest jääb mulje, et soovitud eesmärk on
keskenduda eelkõige (üle 50%) väärtuskomponendile, mis
turumajanduslikus süsteemis oleks utoopia.
Rõhutame probleemi esitamisel eesmärki! Lisame viite
võrdlusele.
Andmetest võib järeldada:
a) Eestis on vähe tööstust
b) Eestis on Euroopa keskmisest külmem kliima
c) jne
Lause teine pool ei ole loogiliselt korrektne, seega jätta välja
või lisanda täiendavaid andmeid mis võimaldaks sellist järeldust
ruutmeetri kohta teha.
Vastavalt määrusele ei saaks sellist arengukava luua, sest
puudub vastav tulemusvaldkond. Arengukava asemel võiks
luua poliitika põhialuste dokumendi või rohelise raamatu, mille
lisas on näidatud kehtivad ja plaanitavad meetmed erinevates
tulemusvaldkonna arengukavades. Tuleks jälgida, et see
dokument ei dubleeriks strateegiadokumendi Eesti 2035 ühte
viiest peatükist või teise võimalusena arengukava asemel
hoopis täiendada Eesti 2035 vastavat peatükki. Dokumendi
tüübi valimisel ja sisutamisel soovitame täiendavalt
konsulteerida RAM nõuniku Rando Kängsepaga.
Eestis on pisikeste ehitusettevõtjate (võib-olla ka iseehitajate)
osakaal Euroopa suurimaid. Sellised ettevõtted elavad "peost
suhu" põhimõttel ega leia ressurssi siin dokumendis toodud
põhimõtete järgimiseks. Eesmärk peaks olema ettevõtete
konsolideerumine minimaalse kriitilise suuruseni. Näiteks KOV
saaks analoogselt Helsingile reguleerida elamupiirkonna
arendust nõudega arendada välja terviklik elukeskkond, mitte
müüa tühje krunte ükshaaval eraisikutele. Näiteks riigihangetes
saab reguleerida alltöövõttu mitte lubades alltöövõtjate
alltöövõtjaid - see sunniks 3-4 ehitajaga ettevõtteid ühinema.
Sõna juurutamine on sisult lahja.
Konkreetsem sõnastus. EL vahendite kasutamisel on CBA
analüüs juba täna kohustuslik kui maksumus on suurem kui 50
mln. CBA analüüsiga saab hõlmata kõik sotsiaalseid aspekte sh
kultuurilist mõju. CBA standardid on olemas, neid taasleiutada
pole vaja.
https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/studie
s/pdf/cba_guide.pdf
Eesmärk saaks olla analüüsida mahtu - see kas tulubaasi on vaja
suurendada, sõltub analüüsi tulemustest. Praegu võib jääda
mulje, et analüüs tehakse põhjendamaks tulubaasi
suurendamist. Lisaks jääb arusaamatuks, et mis eesmärgil
mahu analüüs ja võimalik suurendamine on vajalik. Kas KOV kui
tellija (hooned, avalik ruum jne) või võimekuse tõstmese
pärast. Kui viimane, siis kas dubleeritakse meedet 1.3?
Siin ja dokumendis läbivalt on keeruline saada selgelt aru
kontratsüklilise plaani sisust. Saaks siin ja mujal selgemalt
öelda, et sisuks on ettevalmistatud ehitusinvesteeringute
reservmaht või muud rahaallikad ja plaan täiendava rahalise
ressursi kiireks kasutuselevõtuks kriisi algul.
Sadu aastaid hiljem - ebapraktiline ambitsioon
Näiteks on Sotsiaalkindlustusameti struktuuris toimiv „Kohalike
omavalitsuse nõustamisüksus“, mis on toeks KOV-idele sotsiaal-
ja hoolekandeteenuste kvaliteetsemal osutamisel:
https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/kvaliteet-
jarelevalve/kohaliku-omavalitsuse-noustamisuksus
Kindlasti sobiks see Maa- ja regionaalameti alla, mille
loomiseks on teises punktis ettepanek.
CO2 on liiga kitsas vaade. Pigem kasvuhoonegaasid so lisaks
CO2-le tuleks jälgida metaani, F-gaaside jt gaaside mõju ja
„eelarvet“.
PPP raamistiku väljatöötamine on RAMi ülesanne mis on hetkel
täitmisel.
Praktikas on avalikkus ja osad erialaliidud (nt Ehitajad ja
haldajad) väärtuspõhiste hangete vastu. Välisriikides koostavad
erialaliidud väärtuspõhistes hangetes kasutatavad
standardkriteeriumid mida riik üldjuhul kasutab.
arusaamatu, kuidas seda plaanitakse teha ning miks. Kas sel on
mingeid eeliseid nt keskkonnasäästlikke, mis võiksid olla juba
praeguse RHS regulatsiooniga kaetud?
Tootmisviisi ei saa eelistada. Küll aga saab eelistada toote
omadusi - keskkonnasäästlikkust, kvaliteeti, hinda jne.
Kui seda plaanitakse teha läbi riigihangete, siis pole Eesti
materjalide eelistamine nt Poola või Läti puidu eest vaid
puhtalt seetõttu, et puit pärineb Eestist põhjendatud. Kaupade
ja teenuste vaba liikumine, võrdne kohtlemine, aus konkurents
peavad olema tagatud. Üldiselt võib siiski tellija teha valikuid,
mis materjalidest ehitatakse, kas nt puidust või betoonist.
Kas siin on mõeldud kompetentsikeskust kui keskset hankijat?
Käesoleval hetkel viivad paljusid ehistushankeid läbi RKAS ning
Maanteeamet kes juba on kompetentsikeskused. RKAS
vabatahtliku keskse hankijana saab hangete korraldamise
teenust pakkuda vastavalt enda võimekusele.
Juhul kui kompetentsikeskus on keskne hankija siis pole vaja
RHS-i muuta. Jääb arusaamatuks, mida on peetud silmas
"hangete koostamise juhendi" all. Viidata konkreetsele
dokumendile kui see olemas on.
Mida sellega täpsemalt silmas peetakse? Arusaamatuks jääb,
mida kujutaks endast selline nn "boonussüsteem".
Innovaatiliste lahenduste hankimiseks on RHS-is olema
vajalikud võimalused. Selgitada/täpsustada.
RHS § 95 lg 1 p 4 kõrvaldamise alus: kellel on riikliku maksu,
makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse
tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg
tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Ebaauste ettevõtjate
kõrvaldamise aluseid on seaduses juba 17-s punktis, sealjuures
mitu punkti sisaldavad mitut alust. Kvalifitseerimistingimuste
kehtestamiseks on alused seaduses olemas.
Antud ettepanek on vastuolus EL riigihangete direktiivide ja
Euroopa Kohtu praktikaga, mille kohaselt on ettevõtjatel
lubatud tugineda kvalifikatsiooni osas teistele ettevõtjatele.
Vaid piiratud juhtumitel on lubatud seda piirata ning need
võimalused on RHS-i direktiividest üle võetud. Kvalifitseerimise
tingimused on hankija määrata, lähtudes tellitavate tööde
eripäradest. Ei pea vajalikuks kehtestada kohustuslikke
kvalifitseerimise tingimusi.
Meetmele on ettenähtud 80% EPV rakendamise kuludest so
175,32 mln Euri. Meetme sõnastuses ega E6 üldisest
sõnastusest ei avaldu meetme sisu, tehtavad tegevused vms
mis veenaks otsustajat /lugejat kulutuste põhjendatuses.
Olemasolev minimalistlik sõnastus on kahjulik kuna loob
usaldamatust dokumendi suhtes tervikuna.
Kes on nõude kehtestajaks? Erasektor? Pigem MKM.
Ebaloogiline. Esmalt töötaja kaardi nõude kehtestamine
seejärel töötaja kaardi vajaduse analüüsimine
Sisuliselt ei esitata siin mõjuanalüüsi selle sõna tavapärases
tähenduses. Pigem on tegu eelhinnangulise mõjuga mis paljuski
puusalt tulistatud. Sissejuhatavas lõigus tuua välja, et tegu pole
detailse analüüsiga vms. Alternatiiv on teha sisuline
mõjuanalüüs.
Elanikkonna muutus ei ole funktsioon vaid elukeskkonna
tegurist. Peale 1990 aastat olid väljarände põhjused mujal.
Esitatud võrdlus ei ole veenev.
Meetmed 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5, 1.7, 2.2, 2.3, 2.4, 2.5, 3.1, 3.3,
3.4, 3.5, 4.1, 4.3, 4.4, 5.1, 6.2, 6.3, 7.1, 7.2, 7.3 suurendavad
bürokraatiat ja/või halduskoormust. Meetmete mõju hinnang
ei ole võrreldav Maailma Majandusfoorumi uuringu põhjus-
tagajärg seostega. Eesmärk 2 meetmete mõju tuleks hinnata
muu analoogia põhjal.
Väitel puudub viide. Achieveing Growth within räägib
peaasjalikult ringmajanduse võimalustest. Puudub selge
uurimus tootlikkuse kasvu kohta ehitussektoris.
Hinnata meetmete tegelik mõju, juhul kui Eesmärk 2, 3, 6
mõjud adekvaatselt ümber hinnata.
Aluseks tuleb võtta ehitusvaldkond (hooned, infra jne)
Algtaseme jätaks edaspidiseks sisutamiseks.
% hangetest või investeeringute mahust? Korrektem oleks
investeeringute maht.
Rahvusvaheline võrdlus on nähtav:
https://ec.europa.eu/internal_market/scoreboard/performanc
e_per_policy_area/public_procurement/index_en.htm
Komisjoni andmete põhjal kasutati 2019. a Eesti riigihangetes
84% juhtudest madalaima hinna kriteeriumi, Soomes aga 54%-l
hangetest.
Raske on hinnata, milline projekt oleks teostatud tavaolukorras
ja milline oli just nimelt kontratsükliline meede. Tavapärane
statistika annab piisavalt hea ülevaate ning neid andmeid
kogutakse juba täna.
Kui väiksem arhitektuuribüroo on teinud vaid ühe objekti BIMis
kuid ei jätka BIM kasutamist, saame vale tulemuse. Kas MKM
saaks kerge vaevaga statistika BIM eelprojektide osakaalust?
See info annaks soovitud pildi.
1. Indikaator ühtsele alusele European Construction Sector
Observatory andmestikuga.
2. Sektorite kaupa indikaator annab signaali, milline meede
töötab ja milline mitte. Agregeeritud indikaatori puhul
rakendaksime meetmeid kinnisilmi.
2. Sektorite kaupa indikaator annab signaali, milline meede
töötab ja milline mitte. Agregeeritud indikaatori puhul
rakendaksime meetmeid kinnisilmi.
Ühtsed terminid läbivalt
Tegevused on erinevate peavastutajatega.
Tegevus on määratud meetmega 2.1. Kui on eraldi peetud
silmas kompetentside palkamiseks/tõstmiseks vajalikku tulu,
siis nii ka kirjeldada.
Vt märkus lk 34, meede 1.4
Vastutus tuleb määrata üheselt. Kui panna abstraktne KOV
peavastutajaks, ei juhtu midagi.
Tegevused on erinevate peavastutajatega.
Viia vastavusse lk 37 infoga. Lisaks energiatõhususele
mõõdetakse CO2 heitmeid, kasvuhoone gaase.
Tabelist välja jäänud
Tabelist välja jäänud
Riik saab KOVide investeeringuid toetada erinevate
rahastamise kanalite kaudu, milleks on üldine tulubaas,
riigieelarvest investeeringutoetused ja struktuurivahendid.
KOVide toetamisel on mõistlik kõiki neid kanaleid silmas
pidada. Vastavalt vajadusele või majandustsüklile saab
otsustada, kas on vajalik KOVide investeerimisvõimekuse
suurendamiseks rahastamise mahte suurendada.
Kui eesmärgiks on hoopis KOV võimekuse suurendamine targa
tellija ja kohapealse arengu kavandamise osas, siis võib
lahendus olla erinevate koolitusprogrammide läbiviimises ja
juhendamises ning praktikate jagamises.
Riik saab KOVide investeeringuid toetada erinevate
rahastamise kanalite kaudu, milleks on üldine tulubaas,
riigieelarvest investeeringutoetused ja struktuurivahendid.
KOVide toetamisel on mõistlik kõiki neid kanaleid silmas
pidada. Vastavalt vajadusele või majandustsüklile saab
otsustada, kas on vajalik KOVide investeerimisvõimekuse
suurendamiseks rahastamise mahte suurendada.
Kui eesmärgiks on hoopis KOV võimekuse suurendamine targa
tellija ja kohapealse arengu kavandamise osas, siis võib
lahendus olla erinevate koolitusprogrammide läbiviimises ja
juhendamises ning praktikate jagamises.
Riik saab KOVide investeeringuid toetada erinevate
rahastamise kanalite kaudu, milleks on üldine tulubaas,
riigieelarvest investeeringutoetused ja struktuurivahendid.
KOVide toetamisel on mõistlik kõiki neid kanaleid silmas
pidada. Vastavalt vajadusele või majandustsüklile saab
otsustada, kas on vajalik KOVide investeerimisvõimekuse
suurendamiseks rahastamise mahte suurendada. Kui
eesmärgiks on hoopis KOV võimekuse suurendamine targa
tellija ja kohapealse arengu kavandamise osas, siis võib
lahendus olla erinevate koolitusprogrammide läbiviimises ja
juhendamises ning praktikate jagamises.
Lisaks väljatoodule kaaluda KOV ehitusvaldkonna
spetsialistidega võrgustikukohtumiste korraldamist MKMi
algatusel, kus tutvustatakse näiteks aktuaalseid teemasid
ja vahetatakse infot planeeritavatest muudatustest.
Samuti kaaluda ELVLi esindajatega eelarve läbirääkimiste
töörühma moodustamist, mis on osa riigieelarve seaduse
kohasest valitsuskomisjoni ja ELVLi esindajate iga-
aastasest eelarve ja eelarvestrateegia läbirääkimise
protsessist. Valdkonna töörühmas on võimalik ELVLil ja
keskvalitsusel (ministeeriumil) esitada ettepanekuid
muudatusteks ja ootuseid osapooltele, mille osas
töörühma arutelul (või vajadusel valitsuskomisjoni
arutelul) kokkuleppele püütakse jõuda.
KOVid reeglina ei planeeri investeeringuid rohkem kui 4 a
ette, sest volikogu valimiste järgselt muutuvad poliitilised
prioriteedid. Ei ole ju mõistlik planeerida kooli remonti kui
järgmine võim prioritiseerib nt koolivõrgu korrastamist.
Investeeringute teema on väga poliitiline. Väga palju
oleneb sellest, mida sisaldaks see 10 a kava ja mida ta
päriselus lahendab. Lihtsalt dokument dokumendi pärast
ei ole mõistlik. Mõeldav on investeeringute mainimine
tegevustena aga ilma numbriteta ja teostamise aastata.
KOVe on juhendite ja soovituste kaudu võimalik suunata
investeeringuid pikemalt ette planeerima kui 4 a pikkune
arengukava. Peaks hoiduma seadusega kõigile ühetaolise
kohustuse panemisest. Palju tõhusam on pikaajaliste
kavade koostamise praktikat seirata KOV teenustasemete
rakenduses minuomavalitsus.fin.ee.
Kooskõla arengukavadega on ka praegu investeeringute
meetmetes kasutusel, üldplaneeringu lisamist võib samuti
kaaluda.
Tekst ei andnud edasi üleriigilise planeeringu funktsioone ning
juba langetatud otsuseid.
Joonise kastide mõte jääb kohati ebaselgeks. Eriti antud kasti
puhul, millele ei ole ka tekstis väga selget tuge. Millised otsused
on tegemata? Kelle poolt?
"Piirkondade" ja "objektide" tervikliku elukaare mõte jääb
paljasõnaliseks ja tekitab ainult segadust. Objektid -
mobiililaadijad? Vallasvara? Piirkonnad - jah, piirkondade
kahanemine on oluline teema, millega juba mitme nurga alt
tegeletakse, aga EPV seda sisuliselt ei adresseeri (ega peagi
tingimata adresseerima, pigem uue üleriigilise planeeringu
teema). Seetõttu tuleks lause fokusseerida ikkagi ainult
ehitistele, mis on dokumendi põhifookus.
Elukeskkonnaga rahulolu on juba mõõdikuna kasutusel, selle
eraldi välja toomine ei ole siin vajalik. On võetav
regionaalpoliitika programmist, Eesti 2035st.
Kui tegemist on mitme programmi arengudokumendiga, siis
peab ka vastutus olema jagatud - ükski teine vastutusala ei saa
anda enda seadusekohast vastutust valdkonna arendamiseks
teisele valdkonnale.
Praeguses sõnastuses arusaamatu, millisele kaasamistasandile
meede on suunatud. Kas kaasamine poliitika kujundamisse?
Sekkumiste disaini - nt meetme tingimused? Või kaasamine
konkreetsete arenduste haldusmenetlustes (PT, ehitusluba)?
Kui silmas on peetud viimast, siis silmas tuleb pidada, et
valdava osa neist otsustest ja kaasamistest viib läbi kohalike
omavalitsuse tasand. See tähendab, et olulisim vastutaja on
kohalik omavalitsus ning küsimus on paljuski sisulise kaasamise
läbiviimises iga konkreetse juhtumi puhul.
Teemaga on vaja edasi tegeleda ka juhul kui MaRu-l poliitilist
toetust ei ole. Kuna kvaliteetse ruumi loomist mõjutavad väga
erinevad valitsemisalad, ei ole mõeldav kõigi rakenduslike
funktsioonide viimine ühte valitsemisalasse.
Eemaldatud lause, mille lisaväärtusest sellisel kujul aru ei
saanud. Planeeringute algatamine ei ole planeeringu protsessis
eraldi rõhutamist vääriv etapp, kogu planeeringu menetlus on
KOVi ruumiotsus - see on ka üks olulistest erisustest ehitus- ja
planeerimisprotsesside vahel.
Võib vajada ühist arutelu. Praegu välja toodud
arenguvajadustega tegelemine on planeeringute valdkonna
igapäevatöö ning arusaamatuks jääb, milline saab olla
ehitusvaldkonna panus nende tegevuste edendamisel -
ettepanek on keskenduda nt ehitussektori ootustele ruumilise
planeerimise valdkonnale. Arusaamatuks jääb lause "otsuse
tegemine lähtudes avalikest huvidest". Planeeringute
koostamisel on alates 2003 aastast seaduse tasandil olnud
kohustus tagada avalike huvide ja erahuvide tasakaalustatus,
mis on veelgi olulisemal kohal 2015 jõustunud seaduses.
Sellega seotud probleeme ja võimalikke lahendusi eri tahkudes
on põhjalikult käsitletud 2020. aastal valminud ruumilise
planeerimise rohelises raamatus. EPV EN dokumendi
sõnastusega tehakse ettepanek, et planeeringute koostamisel
lähtutakse avalikest huvidest. Huvide tasakaalustamise
põhimõttest loobumine põhimõtte ja eesmärgi tasandil on
vastupidine senistele analüüsidele ja praktikale, mistõttu vajaks
olulisemat põhjendatust, kui selline ettepanek tõesti tahetaks
teha.
Dokumendis ei ole probleemide osas adresseeritud küsimust,
nagu oleks mõni õppekava puudu. Nt ruumilise planeerimisega
vahetult seotud valdkondades on koostöö õppekavade
parendamise nimel toimunud jooksvalt; usume, et ka ehituse
valdkonnas on õppekavad siiski olemas ja vajalik on nende
täiendamine.
Meetme sõnastuses ei ole adresseeritud õigusakte, millel oleks
otsene puutumus RMiga, mistõttu ei ole arusaadav RMi
kaasvastutus (kui just ei ole mõeldud nt "bürokraatia
rakkerühma"). Kuna tegemist on õigusaktide kohandamise ja
bürokraatia vähendamisega, siis peaks kaasvastutaja olema
JUM. Samuti võib osa bürokraatiast tuleneda halduspraktikast,
mitte õigusaktidest, mistõttu peavad kaasvastutajad olema ka
KOVid.
Juhul kui ehituse ja ruumi arengu komisjonis peaks käsitlema ka
planeeringute koostamist, siis tuleks sulgudesse lisada
planeeringute koostajad.
Arvestades ka RK soovi, on ühtlustatud Eesti 2035 indikaator ja
regionaalvaldkonna programmi indikaator. Soovitav on
kasutada EPV indikaatorina sama, et mitte tekitada täiendavat
töömahtu seire läbi viimiseks. Vt ka
https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/s
trateegiaburoo/Eesti2035/riigi_pikaajaline_arengustrateegia_e
esti_2035_eelnou_taiendatud_26._august_2020.pdf lk 45.
Infoks, et ehitusvaldkond on üks intervjueeritav
elukeskkonnaga rahulolu metoodika parendamisel.
Jätta lauseosast "Regionaalarengu osakonnaga, kes
koordineerib elamupoliitika regionaalarengu küsimusi…" välja
sõna elamupoliitika , kuna sellist valdkondlikku fookust
regionaalarengu osakonnal ei ole ja elumumajanduse
koordineerimise ülesanne on hetkel MKM-i vastutusalas.
Mõte on arusaadav, kuid kuna dubleerib seadust, siis on see
eraldi meetmena KOVide vaatest vähese mõjuga. Sisuliselt
korratakse arengukava osas üle seaduses juba kirjasolevat.
Üldplaneeringuga mittekooskõlas olevad investeeringud aga ei
tohiks saada jällegi ehitusluba, ega olla seetõttu üleüldse
elluviidavad ning peaksid juba ainuüksi seeläbi kõrvale jääma.