Vabariigi Valitsus
KORRALDUS
Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks
Maardu III uuringuruumis
Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 35 lõike 3 alusel.
1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.1. Paekivitoodete tehase osaühing (registrikood 10022037, edaspidi ka loa taotleja) esitas
3. aprilli 2018. a kirjaga nr 1-8/30-19 Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud nõuetele
vastava Maardu III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) taotluse.
Maardu III uuringuruum asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Maardu külas riigile
kuuluvatel kinnistutel Viimsi metskond 72 (kinnistu nr 16447550, katastritunnusega
24504:003:0053), Pruuli (kinnistu nr 16333650, katastritunnusega 24504:003:0149) ning
Viimsi metskond 73 (kinnistu nr 13990750, katastritunnusega 24504:003:0054). Riigivara
valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.
Maardu III uuringuruumi teenindusala pindala on 156,44 ha.
Loa taotleja kavandatava geoloogilise uuringu eesmärk on lubjakivi tarbevaru uuring, mille
käigus rajatakse kuni 40 puurauku sügavusega kuni 35 meetrit ja 75 uuringukaeveõõnt (sh 15
kaevandit ja 60 turba sondeerimispunkti). Uuringuluba taotletakse neljaks aastaks ning
uuringute tegijaks on OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437).
1.2. Põllumajandusamet kooskõlastas 19. aprilli 2018. a kirjaga nr 14.2.-1/9192-1 Maardu III
uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemise tingimusel, et uuringute tegemisel tagatakse
maaparandussüsteemi toimimine vastavalt maaparandusseaduse nõuetele. OÜ Inseneribüroo
STEIGER edastas Põllumajandusameti kooskõlastuse 20. aprillil 2018. a e-kirjaga
Keskkonnaametile.
1.3. Keskkonnaamet avaldas 20. aprillil 2018. a maapõueseaduse (MaaPS) § 30 lõigete 1 ja 2
alusel uuringuloa taotluse esitamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja
andis aja taotluse kohta ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. Ettepanekuid ja vastuväiteid
esitasid Jõelähtme Vallavalitsus ning Maanteeamet.
1.4. Keskkonnaamet teavitas 20. aprilli 2018. a kirjaga nr 12-2/18/5288-7 taotluse menetlusse
võtmisest Paekivitoodete tehase osaühingut, Jõelähtme Vallavalitsust, Maa-ametit,
Maanteeametit, Riigimetsa Majandamise Keskust ning uuringuruumi teenindusalaga piirnevate
kinnistute omanikke.
1.5. Keskkonnaamet edastas 20. aprilli 2018. a kirjaga nr 12-2/18/5288-8 uuringuloa taotluse
Riigimetsa Majandamise Keskusele.
2
1.6. Maanteeamet kooskõlastas 23. aprilli 2018. a kirjaga nr 15-5/18/19492-2 Maardu III
uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse ning palus enda kaasamist uuringuloa taotluse
menetlusse.
1.7. Jõelähtme Vallavalitsus saatis 10. mai 2018. a kirjaga nr 10-5/1249-1 seisukoha Maardu III
uuringuruumi uuringloa taotluse menetlusse võtmise kohta. Jõelähtme Vallavalitsus ei toeta
uuringuloa andmist. Jõelähtme Vallavalitsus palus Keskkonnaametil menetlus lõpetada, sest
uuritavale alale kaevanduste tegemine ei ole valla arengudokumentide järgi ette nähtud ning
vald seda ei toeta. Jõelähtme valla kehtiv üldplaneering sätestab, et uuringuala on osaliselt
riigimetsamaa, kuhu kaevandamist ette nähtud ei ole. Sihtotstarbelt on uuringualasse kuuluvad
maad maatulundusmaa sihtotstarbega. Kaevandamist sellise otstarbega maal ette nähtud ei ole.
Jõelähtme valla kehtiv arengukava sätestab samuti, et uute kaevandusalade loomine on
perspektiivitu, sest seda ei toeta ei kohalik kogukond ega kohaliku omavalitsuse üksus.
1.8. Keskkonnaministeerium andis 12. juuni 2018. a kirjaga nr 13-1/18/2872-2 Maardu III
uuringuruumi ja selle teenindusala asukoha riigivara valitsejana nõusoleku riigile kuuluvate
kinnisasjade (katastritunnused 24504:003:0053, 24504:003:0054, 24504:003:0149)
kasutamiseks järgmistel tingimustel:
1.8.1. uuringu tegijal tuleb teavitada e-posti teel Riigimetsa Majandamise Keskuse
Ida-Harjumaa metsaülemat välitööde tegemisest vähemalt 10 kalendripäeva ette;
1.8.2. kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teavitada riigimetsa
majandajat, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks
töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu.
1.9. Keskkonnaamet saatis 2. juuli 2018. a kirjaga nr 12-2/18/5288-13 MaaPS § 27 lõike 7 alusel
uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu ning samuti keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu Jõelähtme Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks.
1.10. Keskkonnaamet pikendas 12. juuli 2018. a kirjaga nr 12-2/18/5288-16 keskkonnamõju
hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega kuni 7. septembrini
2018. a.
1.11. Jõelähtme Vallavolikogu saatis 24. augusti 2018. a kirjaga nr 10-5/2393-3
Keskkonnametile seisukoha, mille kohaselt Jõelähtme Vallavolikogu ei ole nõus uuringuloa
andmisega.
1.12. Vandjala külavanem Tiia Välk saatis 24. augustil 2018. a e-kirja „Vastuväited ja
ettepanekud Maardu V geoloogilise uuringuala uuringulubade taotlustele“ (registreeritud
Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27. augustil 2018. a numbriga 12-2/18/10627-9),
milles paluti antud seisukohta arvestada lisaks Maardu III uuringuloa taotluste juures.
Pöördumises on kokkuvõtlikult esile toodud, et Jõelähtme vald ei vaja uusi „kaevandusi“ ning
seetõttu ei ole vaja teha ka geoloogilisi uuringuid; soovitakse elada puhtas ja looduslikus
keskkonnas, mitte „kaevanduste“ rikutud alal.
1.13. Keskkonnaamet teavitas 5. septembri 2018. a kirjaga nr 12-2/18/5288-19 Paekivitoodete
tehase osaühingut Jõelähtme Vallavolikogu seisukohast ning küsis Paekivitoodete tehase
osaühingu seisukohta kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuse ja menetluse edasise käigu kohta.
3
1.14. Paekivitoodete tehase osaühing tegi 7. septembri 2018. a kirjaga nr 1-8/51-38
Keskkonnaametile ettepaneku taotleda MaaPS § 35 lõike 3 alusel uuringuloa andmise
nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (edaspidi VV).
1.15. Keskkonnaamet pöördus 19. septembri 2018. a kirjaga nr 12-2/18/5288-21 Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole riigi huvi väljaselgitamiseks
uuringuloa menetluses.
1.16. Keskkonnaamet teavitas 19. septembri 2018. a kirjaga nr 12-2/18/5288-22 Jõelähtme
Vallavolikogu, et on palunud MKM seisukohta uuringuloa taotluse kohta ning et menetlus
jätkub pärast selle laekumist Keskkonnaametile.
1.17. Keskkonnaamet vastas 20. septembri 2018. a kirjaga nr 12-2/18/5288-23 Vandjala
külavanemale Tiia Välkile, et Keskkonnaamet jätkab uuringuloa menetlemist kuni loa
andmisest keeldumise aluste ilmnemiseni ning kui esineb vähemalt üks MaaPS §-s 35 toodud
uuringuloa andmisest keeldumise alus, koostab Keskkonnaamet loa andmisest keeldumise
eelnõu ja lõpetab taotluse menetlemise.
1.18. MKM asus 31. oktoobri 2018. a kirjaga nr 17-1/18-0148/9216 seisukohale, et uuringuloa
andmine on riigi huvist lähtudes põhjendatud.
1.19. Keskkonnaamet pöördus 9. novembri 2018. a kirjaga nr 12-2/18/5288-25 MaaPS § 35
lõike 3 alusel keskkonnaministri poole riigi huvi väljaselgitamiseks uuringuloa taotluse
menetluses.
1.20. Keskkonnaminister asus 10. detsembri 2018. a kirjaga nr 14-5/18/7392-2 seisukohale, et
uuringuloa andmine on riigi huvist lähtudes põhjendatud.
1.21. Keskkonnaamet pikendas 4. aprilli 2019. a kirjaga nr 12-2/19/308 Paekivitoodete tehase
osaühingu esitatud Maardu III uuringuloa taotluse menetluse ja keskkonnamõju hindamise
algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega, kuni VV annab nõusoleku
geoloogilise uuringu loa andmiseks või keeldub selle andmisest.
1.22. Keskkonnaamet valmistas ette VV-lt maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks
nõusoleku küsimise korralduse ning Keskkonnaministeerium saatis korralduse eelnõu ja
seletuskirja 28. mai 2020. a kirjaga 14-6/20/2351 arvamuse avaldamiseks MKM-le, Jõelähtme
Vallavalitsusele, Paekivitoodete tehase osaühingule, Maa-ametile, Riigimetsa Majandamise
Keskusele ning isikutele, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada.
1.23. Maanteeamet nõustus 29. mai 2020. a kirjaga nr 15-5/20/25714-2 korralduse eelnõuga ja
leidis, et loa taotlejale võiks anda uuringuloa Maardu III uuringuruumi kohta.
1.24. Paekivitoodete tehase osaühingul puudusid 3. juuni 2020. a kirjaga nr 1-2/13-9 vastuväited
korralduse eelnõu kohta.
1.25. Jõelähtme Vallavolikogu leiab 18. juuni 2020. a kirjas nr 10-9/1827-1 kokkuvõtlikult, et
MaaPS § 35 lõike 3 alusel VV poolt nõusoleku andmine geoloogilise uuringu loa väljastamiseks
Paekivitoodete tehase osaühingule geoloogiliste uuringute tegemiseks Maardu III
uuringuruumis on ebaõige ja põhjendamata ning VV peaks nõusoleku andmisest keelduma.
4
1.26. Elering AS esitas 26. juuni 2020. a kirjaga nr 1.1-20/2020/494-2 ettepanekud ja
tingimused, millega palub uuringuloa väljastamisel arvestada. Tegemist on uuringuloa
täiendavate tingimuste ettepanekutega, millega Keskkonnaamet arvestab / ei arvesta uuringuloa
menetlemisel. Saadetud ettepanekud ja seisukohad edastatakse Keskkonnaametile.
1.27. Eraisik T.V esitas 28. juunil 2020. a seisukoha käesoleva korralduse eelnõu ja seletuskirja
kohta. Eraisik T.V ei nõustu uuringuloa andmisega Maardu III uuringuruumis.
1.28. Riigikogus võeti 17. juunil 2020. a vastu Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seadus,
milles muudeti MKM valitsemisala kirjeldust (VVS § 63 lg 1), kuhu lisati maapõueressursside
valdkond ning tegevustena geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi
tagamine. See muudatus andis MKM-le mandaadi sotsiaal-majanduslikult põhjendatud riikliku
huvi määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse suunamisel kui ka olemasolevate geoloogilise
uuringu ja maavarade kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsesse silmas pidades.
2. JÕELÄHTME VALLAVOLIKOGU, KESKKONNAAMETI, KESKKONNA-
MINISTEERIUMI JA MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI
SEISUKOHAD SENISES MENETLUSES
2.1. Jõelähtme Vallavolikogu 24. augusti 2018. a seisukoht
24. augustil 2018. a on Jõelähtme Vallavolikogu andnud Keskkonnaametile seisukoha, mille
kohaselt Jõelähtme Vallavolikogu ei ole nõus uuringuloa andmisega.
Jõelähtme Vallavolikogu 24. augusti 2018. a kirja kohaselt ei toeta Jõelähtme Vallavolikogu
uuringuloa andmist, sest uuringuloa taotlus on esitatud eesmärgiga kaevandada tulevikus
Maardu III uuringuruumis ehituslubjakivi. Paekivitoodete tehase osaühingu uuringuloa taotlust
hindab Jõelähtme Vallavolikogu seetõttu koosmõjus hilisema võimaliku kaevandamisloa
andmisega Maardu III uuringuruumis kaevandamiseks.
Jõelähtme Vallavolikogu hinnangul ei ole uuringuloa andmine koosmõjus hilisema võimaliku
kaevandamisloa andmisega kooskõlas Jõelähtme valla ja kohaliku kogukonna huvidega. Lisaks
kohaliku kogukonna argumentidele esitas Jõelähtme vald veel mitmeid argumente, miks ei
peaks loa taotlejale uuringuluba väljastama. Valla argumendid on kokku võetavad järgmiselt:
2.1.1. MaaPS § 17 lõike 4 kohaselt võib geoloogilise uuringu loa alusel hüdrogeoloogilisi töid
teha isik, kellel on veeseaduse § 12 lõike 3 punktide 1, 3 ja 5 kohane tegevusluba, kuid OÜ-l
Inseneribüroo STEIGER vastav tegevusluba puudub.
2.1.2. Geoloogilise uuringu tegemine Maardu III uuringuruumis ja tõenäoline hilisem lubjakivi
kaevandamine on vastuolus loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtte ning säästva arengu
kontseptsiooniga. Lubjakivi saamiseks on kõige otstarbekam kasutada Põhja-Eesti
rekonstrueeritavate ja/või rajatavate teede alla jäävat lubjakivi. Olukord, kus teede alla jääv
lubjakivi jäetakse kasutamata ning selle asemel tehakse geoloogilisi uuringuid ning rajatakse
mujale karjääre lubjakivi kaevandamiseks, on vastuolus loodusvarade säästliku kasutamise
põhimõtte ning säästva arengu kontseptsiooniga. Lähtudes MaaPS §-s 14 sätestatud maapõue ja
maavara kaitse põhimõtetest ning loodusvarade säästliku kasutamise põhimõttest ja säästva
arengu kontseptsioonist, tuleks enne uuringuloa andmist Maardu III uuringuruumis kaevandada
Viimsi metskond 72 ja Pruuli maaüksustel paiknev Kostivere turbamaardla aktiivseks
tarbevaruks arvatud turvas. Samuti tuleks Kostivere turbamaardla turba aktiivne reservvaru, mis
jääb osaliselt Viimsi metskond 72 ning Pruuli maaüksusele, lähtudes MaaPS §-s 14 sätestatud
5
põhimõtetest enne uuringuloa andmist Maardu III uuringuruumis põhjalikult läbi uurida.
Vastupidiselt toimides on reaalne oht, et Paekivitoodete tehase osaühingu survel antakse pärast
geoloogiliste uuringute tegemist ehituslubjakivi kohta taotlejale kaevandamisluba
ehituslubjakivi kaevandamiseks, aga aktiivse tarbevaruna arvele võetud turvas jääbki
kaevandamata ning tulenevalt lubjakivi kaevandamisest (lubjakivi paikneb Viimsi metskond 72
ning Pruuli maaüksustel turbakihi all) läheb see turvas lihtsalt raisku. Viimsi metskond 72,
Pruuli ja Viimsi metskond 73 maaüksustel paikneb passiivse reservvaru turbavaru ehk teiste
sõnadega turba kaevandamine ei ole võimalik. Seega ei ole võimalik Kostivere turbamaardla
passiivse reservvaru alal, mis jääb Maardu III uuringuruumi territooriumile, lubjakivi
kaevandamine. See omakorda tähendab, et Kostivere turbamaardla passiivse reservvaru alal,
mis jääb Maardu III uuringuruumi territooriumile, on tarbetu teha geoloogilisi uuringuid
seonduvalt sooviga avada ehituslubjakivi karjäär. Kostivere turbamaardla järvemuda
prognoosvaru jääb osaliselt Viimsi metskond 72 maaüksusele. Seetõttu tuleks enne esmalt teha
geoloogilised uuringud seonduvalt Kostivere turbamaardla järvemuda prognoosvaruga.
2.1.3. Viimsi metskond 73 maaüksusel paiknevad viljakad põllumaad hävitatakse
ehituslubjakivi geoloogiliste uuringute ning tõenäoliselt nende uuringute tegemisele järgneva
ehituslubjakivi kaevandamisega.
2.1.4. Geoloogilise uuringu käigus puuraukude rajamisel Viimsi metskond 73 maaüksusel, kus
paikneb drenaažkuivendus, esineb reaalne oht, et kahjustatakse maa-alust drenaažkuivenduse
süsteemi mõne drenaažitoru lõhkumisega. Jõelähtme valla ega kohaliku kogukonna huvides ei
ole see, et drenaažkuivenduse süsteem lakkab töötamast või et selle efektiivsus väheneb.
Paekivitoodete tehase osaühingu 13. aprillil 2018. a esitatud geoloogilise uuringu loa taotluse
lisaks olevalt uuringuruumi teenindusala plaanilt ilmneb, et geoloogilise uuringu käigus
kavatsetakse puurakusid rajada maaüksuse Komposteerimisväljak ja maaüksuse Läga vahetusse
lähedusse. Nendel maaüksustel toimus/toimub Eggo (endise Talleggi) kanalate kanade sõnniku
ladustamine ja töötlemine. Rajades puuraugud Komposteerimisväljaku ja Läga maaüksuste
vahetusse lähedusse, tekib reaalne oht, et vedela koostisega kanasõnnik võib läbi puuraugu või
puuraukude tungida põhjavette.
2.1.5. Jõelähtme valla üldisemad kogemused näitavad, et peale ehituslubjakiviga seonduva
geoloogilise uuringu tegemist tekib maavara kaevandamisega tegelevatel ettevõtetel intensiivne
huvi kaevandamisloa saamiseks konkreetse maa-ala suhtes, kus geoloogilised uuringud on
tehtud ja ehituslubjakivi maavarana arvele võetud. Eesti Vabariigi positsioon
kaevandamislubade andmisega seonduvalt on sageli kaevandamisettevõtet õigustava-soosiva
alatooniga. Jõelähtme vald soovib ennast säästa järjekordsest mahukast vaidlusest
ehituslubjakivi kaevandamiseks kaevandamisloa andmise ja selle loa tingimuste üle.
2.1.6. Tulenevalt kaevandamise spetsiifilisusest vallaelanike tööhõive kaevanduste tõttu
üldjuhul ei suurene, küll kaasnevad kaevandamisega sageli mitmesugused keskkonnaalased
probleemid. Kaevandamisega seonduvalt Jõelähtme vallale laekuv keskkonnatasu ei
kompenseeri kaevandamise negatiivseid tagajärgi. Maardu III uuringuruumi lähiümbruses elav
kohalik kogukond on vastu geoloogiliste uuringute tegemisele ja tõenäoliselt sellele järgnevale
ehituslubjakivi kaevandamisele Maardu III uuringuala territooriumil. Jõelähtme valla huvideks
on eelkõige huvi puhta looduskeskkonna ja tervislike elutingimuste säilimise vastu ning selle
vastu, et inimesed sooviksid ja tahaksid Jõelähtme vallas elada. Geoloogilise uuringu tegemine
ja tõenäoliselt sellele järgnev ehituslubjakivi kaevandamine ei aita mitte kuidagi muuta
Jõelähtme valla elukeskkonda atraktiivsemaks, küll aga tõenäoliselt võib peletada inimesi
Jõelähtme vallast eemale.
6
2.1.7. Geoloogilise uuringu tegemine ning sellele järgnev lubjakivi kaevandamine Maardu III
uuringuruumi edelaosas on otseses vastuolus riigihalduse ministri 9. aprilli 2018. a käskkirjaga
nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi ka Harju
maakonnaplaneering) lisaks nr 4 oleva Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga
„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (edaspidi ka teemaplaneering).
Teemaplaneeringu seletuskirja punkti 2.1.1 järgi täiendab roheline võrgustik kaitsealade
võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks tervikuks. Rohevõrgustiku tuumalad
(Maardu III uuringuruumi edelaosa asub tuumalas T9, mis on riigi tasandi tuumala) on
piirkonnad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tuumalad on ümbritseva
suhtes kõrgema väärtusega alad. Tuumalade käsitlemisel tuleb arvestada, et nende lahutamatuks
osaks on äärealad. Seletuskirja punktis 2.2.1 on sätestatud nõue, mille kohaselt rohelise
võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada, et
roheline võrk jääks toimima. Seletuskirja punktis 2.2.2.1 on selgitatud, et konfliktid võivad
tekkida seonduvalt erinevate infrastruktuuride konkureerimisega ühele ja samale
territooriumile. Seletuskirjas on sätestatud nõue, mille kohaselt „konfliktsetes piirkondades on
vajalik välistada riigimetsamaa sihtotstarbe muutmine ning hoiduda muuviisilisest
rohevõrgustiku toimimist ohustavast maakasutuse sihtotstarbe muutmisest“. Seega välistab
Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“ punkt 2.2.2.1 tuumalas paiknevale maaüksusele mäetööstusmaa
sihtotstarbe andmise. See omakorda tähendab, et lubjakivi kaevandamine Maardu III
uuringruumi edelaosas, mis jääb tuumalasse T9, on välistatud, kuna ilma maaüksusele
mäetööstusmaa sihtotstarvet määramata ei ole võimalik kaevandamistegevusega alustada. Kuna
kehtiv teemaplaneering lubjakivi kaevandamise Maardu III uuringuruumi edelaosas välistab,
siis ei ole otstarbekas teha kulutusi seonduvalt geoloogilise uuringu tegemisega vähemalt selle
uuringuruumi edelaosas. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja põhimõtetest lähtudes
ning võttes seejuures arvesse, et Viimsi metskond 72 maaüksusel asub kaitsealuse liigi (teder,
III kategooria) elukoht, täpsustatakse Jõelähtme valla menetletava uue üldplaneeringuga
rohevõrgustiku ala selliselt, et enamik Viimsi metskond 72 ja Pruuli maaüksustest arvatakse
rohevõrgustiku tuumala T9 koosseisu.
2.1.8. Lubjakivi kaevandamise Maardu III uuringuruumi territooriumil välistab ka Jõelähtme
valla kehtiv arengukava. Nii on arengukava punktis 4.3 leheküljel 32 märgitud: „Uute
kaevanduste loomine ei ole valla arenguperspektiivis oluline, pigem tuleb lõpuni viia
olemasolevad kaevandused (olemasolev varu välja kaevandada) ning need alad korrastada, et
neid oleks võimalik kasutada täiendavate rekreatsioonialadena. Uute kaevandusalade tekitamine
on perspektiivitu, sest seda ei soosi ei kohalik omavalitsus ega kohalik kogukond.“.
2.2. Keskkonnaameti vastuväited Jõelähtme Vallavolikogu 24. augusti 2018. a kirjas
esitatud seisukohtadele ja riigi huvi väljaselgitamine
2.2.1. Jõelähtme Vallavolikogu arvamus on antud enne uue veeseaduse jõustumist 1. oktoobril
2019. a, mistõttu ei ole Jõelähtme Vallavolikogu viited eelmisele veeseaduse redaktsioonile
praegu ajakohased. MaaPS § 17 lõike 4 kohaselt võib üldgeoloogilise uurimistöö loa või
uuringuloa alusel hüdrogeoloogilisi töid teha isik, kellel on veeseaduse § 208 punktide 1, 3 ja 5
kohane tegevusluba. Jõelähtme Vallavolikogu eksib väites, et geoloogilise uuringu tegijal OÜ-
l Inseneribüroo STEIGER puudub nimetatud tegevusluba. OÜ-le Inseneribüroo STEIGER on
antud 17. märtsil 2015. a hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba, mis hõlmab hüdrogeoloogiliste
uuringute tegemist, puurkaevude ja -aukude projekteerimist ning puurkaevude ja -aukude
puurimist, ümberehitamist ning lammutamist.
7
2.2.2. Maardu III geoloogilise uuringu loa andmise eesmärk on välja selgitada maavarade levik,
kvaliteet ning keskkonnatingimused nende maavarade keskkonnahoidlikuks väljamiseks.
Tegemist ei ole kaevandamisloa taotlusega. Jõelähtme Vallavolikogu on oma keeldumise
argumendid sidunud kaevandamisloa andmata jätmise argumentidega. Geoloogiline uuring ja
kaevandamine on aga erinevad tegevused. Samamoodi on geoloogilise uuringu loa taotlemine
ja maavara kaevandamise loa taotlemine kaks eraldiseisvat menetlust, kus kohaliku
omavalitsuse üksuse nõusolek on möödapääsmatu mõlemas menetluses eraldi. Juhul, kui
kohaliku omavalitsuse üksus annab geoloogilise uuringu tegemiseks nõusoleku, ei ole
omavalitsusüksus seotud kohustusega anda nõusolek kaevandamisloa andmiseks. Riigikohtu
halduskolleegiumi kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punkti 12 kohaselt ei piira kohaliku
omavalitsuse üksuse nõustumine uuringuloa andmisega mingilgi moel kohaliku omavalitsuse
võimalust hiljem kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda. Samuti ei tekita uuringuloa
andmine loa saajal õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. Seda arvesse võttes ei ole
ülalnimetatud keeldumise põhjendused seotud geoloogilise uuringu loa andmisega, vaid
kaevandamisloa andmisega.
2.2.3. Kui uuringu käigus selgub, et kaevandamise alustamine ei ole otstarbekas, siis
kaevandamisluba ei taotleta. Samas ei ole ilma geoloogilist uuringut tegemata võimalik hinnata,
kas üldse on võimalik ja otstarbekas Maardu III uuringualal hiljem kaevandada või mitte ning
milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Maavara kaevandamisloa menetluse alustamisel
peab loa andja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses
andma hinnangu olulise keskkonnamõju esinemisele, mis tähendab, et kaevandamisloa taotluse
menetluse käigus, kui see esitatakse, antakse vastused ka 24. augusti 2018. a kirjas esile toodud
keskkonnakaitselistele küsimustele. Alles pärast seda saab kaaluda, kas nimetatud asjaolud
esinevad ja on olulised või kas neid tuleb ja saab leevendada ja kas kaevandamisluba saab anda.
2.2.4. Geoloogilise uuringu käigus tehakse tööd selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond
endisesse olukorda. Geoloogilise uuringu tegemise käigus ei teki kaevandamise ja transpordiga
kaasnevaid keskkonnamõjusid, kuna tegemist on täiesti erinevate protsessidega. Geoloogilise
uuringu peamised keskkonnariskid on seotud arendaja töökultuuri ja -võtetega. Töö korrektsel
planeerimisel ja tegemisel ei kaasne kavandatava geoloogilise uuringuga olulist
keskkonnamõju. Kavandatava geoloogilise uuringu mõju on lokaalne (st jääb uuringuruumi
piiresse) ja ajutine. Töö käigus ei kasutata keskkonda saastavaid materjale ega
keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei juhita põhjavette saasteaineid ega tekitata normatiive
ületavat müra või tolmu. Hüdrogeoloogiliste uuringutega ei kaasne pikaajalist vee välja
pumpamist, mistõttu ei ole oodata põhjavee taseme alanemist. Lühiajalise mõjuna võib esineda
vee hägustumist puurimisel purustatud lubjakivi osakeste tõttu, sarnaselt veevarustuseks
ettenähtud puurkaevude rajamisega.
2.2.5. Puurtööde tegemisel puudub otsene vajadus raieteks, sest kaevandid rajatakse
olemasolevatele metsasihtidele või metsapiirile. Turba sondeerimisel liigutakse jalgsi või
ATV-ga ning geoloogilised välitööd tehakse turba käsipuuriga, mille põhjustatav
keskkonnahäiring on peaaegu olematu. Kõik puurtööd toimuvad lühiajaliselt. Uuringu
puuraugud likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist, taastades uuringu eelse olukorra.
MaaPS § 84 lõike 1 kohaselt tuleb uuringu lõppemisel uuringuala korrastada. MaaPS § 86 lõike
3 kohaselt on korrastamiskohustus täidetud, kui Keskkonnaamet on uuritud maa korrastamise
akti heaks kiitnud. Seetõttu ei ole alust Jõelähtme Vallavolikogu väitel, et Viimsi metskond 73
maaüksusel paiknevad põllumaad hävinevad geoloogilise uuringu tõttu.
2.2.6. Samuti ei kahjustata geoloogilise uuringu käigus puuraukude rajamisel Viimsi metskond
73 maaüksusel asuvat maa-alust drenaažkuivenduse süsteemi. Taotletavale uuringuruumile
8
jäävate Kostivere peakraavi, maaparandusehitiste eesvoolude Kurgla I ja Kurgla II ning
kollektoreesvoolu Kurgla I veekaitse- ja kalda piiranguvööndites geoloogilisi välitöid ei tehta.
Põllumajandusamet on 19. aprilli 2018. a kirjaga kooskõlastanud uuringuloa andmise.
2.2.7. Jõelähtme Vallavolikogu on seisukohal, et rajades puuraugud Komposteerimisväljaku ja
Läga maaüksuste vahetusse lähedusse, võib saastuda põhjavesi. Komposteerimisväljaku ja Läga
maaüksuste vahetus läheduses puuraukude rajamise tööde käigus ei ole ette näha negatiivset
mõju piirkonna põhja- ja pinnaveele, kuna puurtööd on lühiajalised ning puuraukude rajamisel
järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Lisaks suletakse puuraugud kohe
peale geoloogiliste tööde lõppemist vastavalt nõuetele.
2.2.8. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju
vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Uuringuload antakse kehtivusega
kuni neli aastat, kuid selle aja jooksul tehakse välitöid vaid piiratud aja jooksul. Geoloogilise
uuringu välitöödel on loa omaja kohustatud järgima kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika
nõudeid ning uuringupunktide rajamiseks kasutama tehnikat, mis on läbinud perioodilise
tehnilise ülevaatuse.
2.2.9. Uuringuloa andmine ei ole vastuolus teemaplaneeringuga, Jõelähtme valla
üldplaneeringuga ega ka Jõelähtme valla arengukavaga. Jõelähtme Vallavolikogu seisukohas
puuduvad argumendid, mille põhjal oleks võimalik järeldada, et geoloogilise uuringu tegemine
ohustaks teemaplaneeringu kohast rohevõrgustiku toimimist. Teemaplaneering ei välista
täielikult ei uuringute tegemist ega ka kaevandamist. Teemaplaneeringu p 2.1.1 kohaselt ei ole
rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ulatusliku „rohelise pinna“ määratlemine ja selle
majandustegevusest välja jätmine, vaid eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma
ruumi struktuuri tagamine, tuginedes erinevatele arengusuundumustele, infrastruktuuri
paiknemise ja vajaduste analüüsile (kättesaadav https://maakonnaplaneering.ee/harju-
maakonnaplaneering). Kuna uuringuloaga ei kavandata kaevandamist, siis ei ole praeguses
menetluses teada, kas ja kui suures ulatuses kaevandamiseks vajalik ala rohevõrgustikule ulatub.
Ala on valitud suurem seetõttu, et oleks võimalik leida uuringuruumi piires lubjakivi
kaevandamiseks kõige sobivam koht.
2.2.10. Geoloogilise uuringu loa taotluse menetlust ega ka hilisemat kaevandamisloa andmist ei
saa vastandada kohaliku omavalitsuse strateegiliste dokumentidega. Samasugusele järeldusele
on jõudnud Riigikohtu halduskolleegium 28. veebruari 2007. a lahendi nr 3-3-1-86-06 punktis
27: „Planeerimisseaduse § 7 lg 3 p 9 kohaselt on maardlate ja maavaravaru kaevandamisest
mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine üks maakonnaplaneeringu eesmärke.“.
Samasuguse regulatsiooni näeb ette ka kehtiva planeerimisseaduse § 56 lõike 1 punkt 5.
Kolleegium jõuab nimetatud lahendi samas punktis järeldusele, et kaevandamisloa andmist ei
muuda võimatuks ka asjaolu, et uue maardla avamine oleks vastuolus valla arengukavaga ning
et sellist kaevandamisloa andmisest keeldumise alust maapõueseadus ette ei näe. Kokkuvõtlikult
märgib kolleegium, et kohaliku omavalitsuse vastuseis kaevandamisloa väljaandmisele ei
tähenda, et luba pole üldse võimalik välja anda ja et kohaliku omavalitsuse poolse vaidlustamise
korral võib kaevandamisloa välja anda, kui selleks on VV nõusolek.
2.2.11. Jõelähtme Vallavolikogu pakutud lahendus, et kõige otstarbekam oleks kasutada Põhja-
Eesti rekonstrueeritavate ja/või rajatavate teede alla jäävat lubjakivi, ei lahenda kõrgemargilise
lubjakivi vajakajäämise probleemi. Arvestama peab, et kõrgemargilist lubjakivi leidub ainult
kindlates kohtades, mistõttu toodud lahendust kõikidel juhtudel kasutada ei saa. Asukohtades,
kus leidub kõrgemargilist lubjakivi, on enamikul juhtudel tee alt lubjakivi kaevandamine
vastuolus maapõue majanduslikult otstarbeka kasutamisega, sest teede alt lubjakivi
9
kaevandamine eeldab uue tee ehitamisel kvaliteetse maavaraga, sh kõrgemargilise lubjakiviga,
uuesti täitmist, mistõttu teeb see tee ehitamise projekti tunduvalt kallimaks. Oluline on esile
tuua, et teede ehitamisel, kus geoloogiliselt ja tehniliselt on võimalik kõrgemargilist lubjakivi
tee alt ära kaevandada, seda juba ka tehakse. Sellist lahendust kasutati Jõelähtme vallas
Tallinna−Narva maantee km-te 17,2−18,7 kõrvale rajatud kogujatee, mis ühendab Loovälja
lõunaringi ja Maardu−Raasiku maanteed, ehitamise käigus. Siinkohal tuleb arvestada, et teede
alt kaevandatava maavara kogus on aga väga väike ja ei suurenda Harju maakonna
kõrgemargilise lubjakivi varustuskindluse tagatust.
2.2.12. Samuti leiab Jõelähtme Vallavolikogu, et uuringu tegemine ja tõenäoline hilisem
lubjakivi kaevandamine on vastuolus loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtte ning säästva
arengu kontseptsiooniga, sest Maardu III uuringuruumi maa-alal paikneb osaliselt Kostivere
turbamaardla, mille turba aktiivne tarbevaru tuleks enne uuringuloa andmist kaevandada ja
aktiivne reservvaru põhjalikult läbi uurida. Jõelähtme Vallavolikogu toob oma seisukohas veel
esile, et tarbetu on teha geoloogilisi uuringuid Kostivere turbamaardla passiivse reservvaru alal,
mis jääb Maardu III uuringuruumi territooriumile, sest kaevandamine turbamaardla passiivse
reservvaru alt ei ole võimalik ning et vajalik oleks enne uuringuloa andmist teha geoloogilised
uuringud seoses Kostivere turbamaardla järvemuda prognoosvaruga. Turbamaardla paiknemine
osaliselt Maardu III uuringuruumis ei välista uuringuloa andmist. Kuna taotletav uuringuruum
kattub osaliselt Kostivere turbamaardlaga, siis selgitatakse uuringu raames välja ka lubjakihi
lasumisse jääva kaasneva maavara, turba, levik, paksus ja kvaliteet. Samuti võetakse
geoloogilise uuringu käigus arvesse turbamaardlaga seotud võimalikke piiranguid ning tehakse
ettepanekud loodusvara säästlikuks kasutamiseks.
2.2.13. Keskkonnaameti hinnangul ei anna lähtuvalt eelnevast käsitlusest Jõelähtme
Vallavolikogu 24. augusti 2018. a kirjas esitatud argumendid alust Paekivitoodete tehase
osaühingule uuringuloa andmisest keelduda. Jõelähtme Vallavolikogu on oma otsuse tegemisel
lähtunud peamiselt kaevandamise vastu suunatud argumentidest. Põhjendatud ei ole
geoloogilise uuringu vastuolu kohaliku kogukonna huvidega. Kui ala kohta esitatakse edaspidi
kaevandamisloa taotlus, siis kaevandamisega seotud mõjud ja leevendusmeetmed selgitatakse
välja selles menetluses ja taas küsitakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.
2.2.14. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 9 kohaselt keeldutakse geoloogilise uuringu loa andmisest,
kui see on vastuolus riigi huviga. Seega hindab Keskkonnaamet loa andjana uuringuloa
menetluse käigus ka seda, kas loa andmine vastab riigi huvile. Keskkonnaamet analüüsib riigi
huvi esinemist või puudumist uuringuloa andmisel vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri
13. juuni 2013. a käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks
ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt
varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi varustuskindluse arvutamise juhend). Varustuskindluse
arvutamise juhendi punkti 3 kohaselt tuleb otsustamisel kaaluda riigi huve varustuskindluse
aspektist, kui taotletakse kaevandamisluba riigile kuuluva maavara kaevandamiseks. Kui
geoloogilise uuringu loa taotlemisel ehitusmaavara uuringuks analüüsitakse uuringuala piires
tulevikus kaevandamisloa andmise võimalikkust, tuleb samuti lähtuda varustuskindluse
arvutamise juhendi punktist 3. Lubadega kaevandamiseks antud maavara peetakse piisavaks,
kui maavara jätkub vähemalt 10 aastaks. Kui analüüside tulemusel selgub, et varem
kaevandamiseks antud mäeeraldiste piires kaevandatav jääkvaru rahuldab taotletava
mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused kaevandamiseks taotletava maavara osas enam kui
10 aastaks, siis loetakse taotlus riigi huviga vastuolus olevaks. Juhul kui geoloogilise uuringu
tulemused kinnitavad kaevandatava varu olemasolu, siis Keskkonnaameti hinnangul on Maardu
III uuringuruumi potentsiaalses teeninduspiirkonnas kõrgemargilise lubjakivi varustuskindlus
tagatud 5,5 aastaks ning seega ei ole tulevikus kaevandamisloa andmine vastuolus riigi huviga.
10
2.2.15. Kuivõrd riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb hinnang riigi huvi olemasolu
kohta anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid. Konkreetse
juhtumi põhiselt riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise algatamisel lähtutakse muu
hulgas majandus- ja taristuministri ning keskkonnaministri arvamusest.
2.3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamus
Arvestades Maardu III uuringuloa haldusmenetluse asjaoludega on MKM 31. oktoobri 2018. a
kirjas asunud seisukohale, et Maardu III uuringuruumi uuringuloa andmine on vajalik järgmistel
põhjustel:
2.3.1. Harju maakonnas on tervikuna ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varustuskindlus
kriitiline. Rail Balticu ehitus ja planeeritavad tee-ehituse objektid (Tartu mnt Kose−Mäo 2+2
maantee) suurendavad alates 2019. aastast märgatavalt nõudlust ehitusmaavarade järele, mille
tõttu on riigi huvi tagada ehitusmaavarade ratsionaalne uurimine ja kasutamine eelkõige seal,
kus seda looduskaitselised ja muud piirangud ei piira.
2.3.2. Madalama purunemiskindlusega (LA35) killustiku tootmiseks sobiliku
ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varustuskindlus piirkonnas on rahuldav. Samas suurema
purunemiskindlusega (LA30) killustiku tootmiseks sobiliku karbonaatkivimi varustuskindlus on
kriitiline. Taotletava uuringuga püütakse sellele küsimusele lahendust leida. Kui uuringu
tulemused on positiivsed ja keskkonnamõju hindamine maavara kaevandamise loa taotlemisel
peab kaevandamist võimalikuks, võib kõnealuse maardlaosa kasutuselevõtt riigi seisukohast
olla mõistlik.
Geoloogilise uuringu loa andmine Maardu III uuringuruumis on seega oluline, kuna lisaks
maavara kvaliteedile ja kvantiteedile kirjeldatakse uuringu aruande koostamisel ka piirkonna
keskkonnatingimusi, mille alusel saab otsustada maavara varu kasutusele võtmise otstarbekuse
üle.
2.4. Keskkonnaministeeriumi arvamus
Keskkonnaminister on 10. detsembri 2018. a kirjas asunud seisukohale, et Maardu III
uuringuruumi uuringuloa andmine on vajalik kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel:
2.4.1. Aktsiaseltsi Teede Tehnokeskus tööst „Rail Balticu ehitamiseks vajalike
ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ selgub, et Harju maakonnas on kõrgema kvaliteediga
ehitusotstarbelise karbonaatkivimi kaevandatavat varu kriitiliselt vähe, jätkudes 4–5 aastaks.
Töös on märgitud, et Harju maakonnas kõrgema kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi
varustuskindluse tõstmiseks rahuldavale tasemele tuleb laiendada olemasolevaid karjääre ja
avada uusi.
2.4.2. Geoloogilise uuringu tegemine annab riigile olulist informatsiooni maavara kvaliteedi ja
koguste kohta, mis aitab paremini planeerida riigile oluliste infrastruktuuriobjektide ehitamist
ja annab infot selleks vajalike ehitusmaavarade ressursi kohta, arvestades siinkohal, et
geoloogilise uuringu luba ei anna taotlejale õigust kaevandamiseks. Taotletaval uuringuruumil
ei ole looduskaitse- ega Natura 2000 alasid. Seetõttu on geoloogilise uuringu loa andmine
Maardu III uuringuruumis kooskõlas riigi huviga.
11
2.5. Jõelähtme Vallavolikogu 18. juuni 2020. a ja eraisik T.V 28. juuni 2020. a seisukohad
2.5.1. Arvestades loa taotleja taotlust ning MKM ja keskkonnaministri seisukohti riigi huvi
esinemise kohta, otsustas Keskkonnaamet MaaPS § 35 lõike 3 alusel taotleda Vabariigi
Valitsuse nõusolekut uuringuloa andmiseks. Keskkonnaamet valmistas selleks ette Vabariigi
Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja, mis esitati Keskkonnaministeeriumi 28. mai 2020. a
kirjaga 14-6/20/2351 arvamuse avaldamiseks MKM-le, Jõelähtme vallale, Paekivitoodete
tehase osaühingule, Maa-ametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele ning isikutele, kelle
õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada.
2.5.2. Jõelähtme Vallavolikogu esitas 18. juuni 2020. a kirjaga nr 10-9/1827-1 seisukoha
korralduse eelnõu kohta. Jõelähtme Vallavolikogu leiab kokkuvõtlikult, et MaaPS § 35 lõike 3
alusel Vabariigi Valitsuse nõusoleku andmine geoloogilise uuringu loa väljastamiseks
Paekivitoodete tehase osaühingule geoloogiliste uuringute tegemiseks Maardu III
uuringuruumis on ebaõige ja põhjendamata ning nõusoleku andmisest tuleks keelduda.
Jõelähtme Vallavolikogu seisukohad on järgmised:
2.5.3. Vallavolikogu väidab, et VV-l puudub pädevus Jõelähtme Vallavolikogu 24. augusti
2018. a otsuse hindamiseks või kontrollimiseks. Nõusoleku saab anda üksnes juhul, kui on
täidetud MaaPS § 35 lõike 3 abstraktne faktiline koosseis.
2.5.4. MaaPS § 17 lõike 4 kohaselt võib geoloogilise uuringu loa alusel hüdrogeoloogilisi töid
teha isik, kellel on veeseaduse § 12 lõike 3 punktide 1, 3 ja 5 kohane tegevusluba, kuid OÜ-l
Inseneribüroo STEIGER vastav tegevusluba puudub. OÜ-le Inseneribüroo STEIGER on antud
hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba 9. septembril 2019. a.
2.5.5. Jõelähtme Vallavolikogule jääb korralduse eelnõu põhjal arusaamatuks, miks on
hädavajalik geoloogilise uuringu tegemine Maardu III uuringuruumis, et erandlikult annab VV
selleks nõusoleku, ning milles selline hädatarvidus seisneb.
2.5.6. Riigimetsa Majandamise Keskus viib ellu projekti „Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud
turbaalade korrastamine“. Jõelähtme Vallavolikogu on seisukohal, et kuna Maardu III
uuringuruum kattub osaliselt Maardu jääksooga, kus on kavas taastada looduslik veerežiim, ei
saa samal ajal toimuda Maardu uuringuruumi alal maavara kaevandamist.
2.5.7. Maardu III uuringuruumi alale või selle vahetusse lähedusse jäävad merikotka
püsielupaik, tedre elupaik, Püümetsa väike-konnakotka püsielupaik ning Püümetsa hoiuala.
Korralduse eelnõus on käsitletud üksnes kahte esimest ning jääb arusaamatuks, miks ei ole
praegusel juhul mingit tähendust Püümetsa väike-konnakotka püsielupaigal ning Püümetsa
hoiualal. Jõelähtme Vallavolikogu hinnangul puuduvad usutavad andmed selle kohta, et
kavandatavad geoloogilised uuringud endaga negatiivset mõju kaasa ei too. Seetõttu oleks
Jõelähtme Vallavolikogu arvates hädatarvilik enne VV poolt nõusoleku andmise otsustamist või
selle nõusoleku kehtima hakkamist teha keskkonnamõju hindamise (KMH) raames Natura
hindamine, tuvastamaks, kas ja millist negatiivset mõju avaldab geoloogiliste uuringute
tegemine Maardu III uuringuruumis merikotkastele, tetredele, väike-konnakotkastele ning
Püümetsa hoiualale. Jõelähtme Vallavolikogu hinnangul on väga oluline, et KMH raames
tuvastataks geoloogilistest uuringutest tulenevad võimalikud riskid ja ohud keskkonnale ning
töötataks välja nende riskide ja ohtude maandamise abinõud.
12
2.5.8. Korralduse eelnõus on jäetud analüüsimata, kas võiks olla põhjendatud VV poolt MaaPS
§ 35 lõike 3 tähenduses nõusoleku andmise otsustamine ajaliselt peale KMH või VV nõusoleku
kehtivuse sõltuvusse seadmine KMH tulemustest. Seonduvalt puuduvad korralduse eelnõus
igasugused põhjendused selle kohta, miks on põhjendatud loa andmine geoloogiliste uuringute
loa väljastamiseks niivõrd suure maa-ala kohta.
2.5.9. Korralduse eelnõus on jäetud käsitlemata Harju maakonna maavarade
teemaplaneeringuga seonduv. Jõelähtme Vallavolikogu on seisukohal, et esmalt peaks saama
Harju maakonna maavarade teemaplaneering kehtestatud ja alles seejärel on VV-l võimalik
hakata analüüsima, millistel juhtudel oleks põhjendatud VV nõusoleku andmine geoloogilise
uuringu loa väljastamiseks.
2.5.10. Eraisik T.V esitas 28. juunil 2020. a seisukoha käesoleva korralduse eelnõu ja
seletuskirja kohta. Eraisik T.V ei nõustu uuringuloa andmisega Maardu III uuringuruumis.
Eraisik T.V leiab kokkuvõtlikult, et VV poolt nõusoleku andmine geoloogilise uuringu loa
väljastamiseks Paekivitoodete tehase osaühingule geoloogiliste uuringute tegemiseks Maardu
III uuringuruumis on ebaõige ja VV peaks nõusoleku andmisest keelduma. Rõhutatud on, et
kohaliku omavalitsuse ülesanne on oma haldusterritooriumi arengut suunata ja seista oma
elanike heade elukeskkonnatingimuste eest. Seepärast on põhjendamatu ja ebaõiglane VV poolt
„jõumeetodite“ kasutamine meie suhtes. Seisukohas toodud vastuväited kattuvad Jõelähtme
Vallavolikogu 18. juuni 2020. a seisukohas tooduga. Lisatud on, et tulevane karjäär mõjutab
Jõelähtme jõe veehulka. Nimetatud jõgi on aga Kostivere maastikukaitseala karstiala oluline osa
tema karstiala nähtusega.
2.6. Vastuväited Jõelähtme Vallavolikogu 18. juuni 2020. a kirjas ning eraisik T.V esitatud
seisukohtadele ja VV-lt nõusoleku küsimise põhjendused
2.6.1. Tegemist ei ole maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusega, millega hakatakse
maavara kaevandama, vaid tegemist on maavara geoloogilise uuringu loa taotlusega, mille
eesmärk on välja selgitada maavarade levik, kvaliteet ning keskkonnatingimused maavara
keskkonnahoidlikuks väljamiseks. Geoloogiline uuring ja kaevandamine on kaks erinevat
tegevust kahe eraldiseisva menetlusega.
2.6.2. OÜ-le Inseneribüroo STEIGER on antud 17. märtsil 2015. a hüdrogeoloogiliste tööde
tegevusluba, mida on muudetud 9. septembril 2019. a. Tegevusluba hõlmab hüdrogeoloogiliste
uuringute tegemist, puurkaevude ja -aukude projekteerimist ning puurkaevude ja -aukude
puurimist, ümberehitamist ning lammutamist.
2.6.3. VV ei hinda kohaliku omavalitsuse üksuse otsust ega kasuta niinimetatud jõumeetodit,
vaid annab hinnangu sellele, kas Maardu III uuringuruumis geoloogiliste uuringute tegemiseks
on olemas ülekaalukas riigi huvi. Geoloogiliste uuringute käigus kogutud informatsioon
võimaldab teha kaalutletud ja motiveeritud otsuseid kaevandamise suhtes, sealhulgas otsustada
ka seda, kas esineb riigi huvi selles kohas maavara kaevandada.
2.6.4. Turbaalade korrastamise tegevused viiakse ellu keskkonnaministri 7. juuli 2016. a
käskkirja nr 636 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme tegevuste 7.2.3
„Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine“ elluviimiseks ja meetme
tegevuste 2014−2021 tegevuskava ja eelarve kinnitamine“ alusel. Projekti raames korrastatakse
üle Eesti kokku umbes 2000 hektari suurusel alal mahajäetud turbaalad. Maardu jääksood, mis
kattub osaliselt Maardu III uuringuruumiga, nimetatud projekti raames ei korrastata ega taastata.
13
Lisame, et kavandatavad uuringud ei mõjuta Maardu jääksoo olemasolevat veerežiimi ja
olemasolevat looduslikku olukorda.
2.6.5. Geoloogiliste uuringute loa taotluste ja maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluste
menetluste käigus hindab KMH vajalikkust Keskkonnaamet vastavalt keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktile 1 ning Vabariigi Valitsuse
29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punktile 2. Vabariigi
Valitsus ei hinda taotletava tegevuse korral KMH vajalikkust, mistõttu korralduse eelnõus seda
teemat ei käsitleta. Lisame, et lõplik otsus KMH algatamise vajalikkuse kohta tehakse peale
Vabariigi Valitsuse nõusoleku andmist, kui jätkub menetlus Keskkonnaametis.
2.6.6. Keskkonnaamet on uuringuloa taotluse menetluse käigus koostanud KMH eelhinnangu
eelnõu ja hinnanud taotletava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju. Eelhindamise tulemusena
on Keskkonnaamet seisukohal, et KMH pole taotletava tegevuse juures vajalik, kuna
geoloogilise uuringu tegemisega Maardu III uuringuruumis kaasneva keskkonnamõju iseloom
ja ulatus on väike, kestus lühiajaline ning kavandatav tegevus ei halvenda märgatavalt
ümbruskonna keskkonnatingimusi. Samuti ei mõjuta uuring piirkonna väljakujunenud pinna- ja
põhjaveerežiimi ning ei ületata lubatud õhusaaste, müra ja vibratsiooni piirmäärasid.
Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid, mille kaitse-
eesmärki võiks kavandatav tegevus negatiivselt mõjutada. Geoloogiline uuring tehakse selliselt,
et oleks välditud negatiivne mõju III kaitsekategooria liigile teder ja uuringuruumist ca 500 m
kaugusele jäävale I kaitsekategooria liigile merikotkas.
2.6.7. Jõelähtme Vallavolikogu ja eraisik T.V on tõstatanud küsimuse, miks uuringuloa taotluse
menetluses ja korralduse eelnõus ei ole arvestatud Püümetsa väike-konnakotka püsielupaigaga
ning Püümetsa hoiualaga. Siinkohal tuleb arvestada, et väike-konnakotka püsielupaik asub
taotletavast uuringuruumist rohkem kui kolme kilomeetri kaugusel ja Püümetsa hoiuala rohkem
kui kahe kilomeetri kaugusel. Nimetatud alade ja uuringuruumi vahele jäävad mitu põllumaad
ja Aruküla−Kostivere kõrvalmaantee (ETAK ID: 4644917). Arvestades alade ja uuringuruumi
vahelist pikka vahemaad ning asjaolu, et kavandatavad uuringud kestavad väga lühikest aega
ning uuringuga kaasneva keskkonnamõju ulatus on väike, st keskkonnamõju ei ulatu
püsielupaigani ja hoiualani, ei käsitlenud neid Keskkonnaamet oma KMH eelhinnangu eelnõus
ja ei käsitletud neid korralduse eelnõus. Kokkuvõttes on Keskkonnaametil tegevusloa
andmiseks piisavalt teavet ja nende hinnangul on Maardu III uuringuruumis kavandatava
geoloogilise uuringu tegemine võimalik ning KMH läbiviimine ei ole vajalik.
2.6.8. Eesti Geoloogiateenistus koostas 2018. aastal MKM tellimusel uurimistöö
ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Harju maakonnas. Töö eesmärk oli
anda ülevaade maakonna ehitusmaavarade ressurssidest ning nende kasutamisest, hinnates
praegust olukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades ehitusmaavaradega varustatuse
võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni 2050. Nimetatud uurimistöö
on Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu peamisi alusdokumente, mille alusel
koostatakse vajalikud uuringud ja hinnangud. Uurimistöös on esile tõstetud piirkonnad, kus
loodusliku maavara omaduste järgi on võimalik eeldada kvaliteetse kõrgemargilise
lubjakivikillustiku nõuetele vastava ehitusmaavara uurimist ja kaevandamist. Taotletav Maardu
III uuringuruum kattub suures osas nimetatud uurimistöös määratud alaga, mis on hinnatud
perspektiivseks alaks geoloogiliste uuringute tegemiseks. Toodud alal levib Väo kihistu
lubjakivi, mis on väga hea kvaliteediga ehitus- ja viimistluskivi. Maardu maardlas asuvates
karjäärides kaevandatakse hetkel ehituslubjakivi, millest toodetakse killustikku
purunemiskindluse kategooriaga LA30, mis vastab III klassi ehituskillustiku nõuetele. Nimetatud
14
kvaliteediga materjali on vaja mitme suure avaliku huviga infrastruktuuri objekti ehitamiseks,
nagu Rail Baltic raudteetrassi ehitamine ja 2+2 maanteede ehitamine. Hoogustunud
ehitustegevuse tõttu on suurenenud nõudlus ehitusmaavarade järele ning pikka aega
varustuskindlust taganud Harju maakonna ehituslubjakivi maardlad hakkavad ammenduma.
Maardu III uuringuruumi piirkonnas on kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus tagatud
5,5 aastaks, mis näitab, et kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindluse tagatus on
uuringuruumi piirkonnas väga kriitilises seisus.
2.6.9. Taotletava Maardu III uuringuruumi pindala kohta selgitame, et MaaPS ei reguleeri
geoloogilise uuringu loa taotluse esitamist kindla suurusega alale. Oluline on esile tuua, et mida
suuremal alal ühe loa alusel geoloogilisi uuringuid tehakse, seda vähem saab mõjutatud
keskkond, kuna tööd tehakse järjest ja lühikese aja vältel. Lisaks on suurematel aladel
geoloogiliste uuringute tegemine kokkuvõttes majanduslikult mõistlikum. Tuleb arvestada, et
taotletava uuringuruumi suurus ei näita tulevase võimaliku karjääri suurust. Seda mõjutavad
mitmed asjaolud, mis selguvad geoloogilise uuringu käigus: kuidas paikneb maavara, millise
kvaliteediga maavara leidub, millised on eri kohtades mäetehnilised tingimused. Seetõttu
taotletaksegi geoloogiliste uuringute puhul luba suurematele aladele, et selgitada välja kõik need
tingimused, mille alusel on võimalik otsustada, kui suurt ja millise kujuga karjääri on alale üldse
võimalik rajada.
2.6.10. Arvestades eelnevat annab Maardu III uuringuruumis geoloogiliste uuringute tegemine
riigile Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu koostamiseks ja alade hindamiseks väga
olulist informatsiooni nii maavara kvaliteedi kui ka kaevandamistingimuste kohta, mistõttu ei
ole mõistlik neid uuringuid teha peale teemaplaneeringu kehtestamist. Geoloogilisel uuringul
on iseseisev väärtus aga ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne. Saadud teabe alusel
tehakse vajaduse korral muudatused keskkonnaregistris, mille infot saab edaspidi kasutada
selles piirkonnas maapõue kasutamisega seotud otsuste tegemisel. Muu hulgas on võimalik
Jõelähtme vallal kasutada uuringuloa alusel kogutud andmeid näiteks uute planeeringute ja
arengukavade koostamisel. Geoloogilise uuringuga saadud teave võimaldab kohaliku
omavalitsuse üksusel hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus
uuringuga tõendatud teabele.
2.6.11. Ülaltoodust ilmneb, et Jõelähtme Vallavolikogu ja eraisik T.V on lähtunud peamiselt
kaevandamise vastu suunatud argumentidest ning ei ole põhjendanud kohaliku kogukonna
väidetavat vastuseisu geoloogilise uuringu tegemisele. Keskkonnaameti hinnangul Jõelähtme
Vallavolikogu põhjendused ei kaalu üles eespool käsitletud riigi huvi maavarade uurimiseks
Maardu III uuringuruumis. Geoloogilise uuringu tegemine ja varu arvele võtmine
keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile
maavarade otsingu ja uuringute seisukohalt olulist informatsiooni.
3. RIIGI HUVI MAARDU III UURINGURUUMIS MAAVARA GEOLOOGILISE
UURINGU TEGEMISEKS
3.1. Õigusnormid
3.1.1. MaaPS § 1 lõike 1 järgi on maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja
majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute
vähendamine võimalikult suures ulatuses.
15
3.1.2. MaaPS § 14 lõike 1 punkti 3 järgi tuleb haldusorganil maapõue seisundit ja kasutamist
mõjutava tegevuse korraldamisel tagada maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik
kasutamine.
3.1.3. MaaPS § 16 lõike 4 järgi tuleb maavara kaevandada ning muul alusel looduslikust
seisundist eemaldada ja kasutada majanduslikult võimalikult otstarbekalt ja säästlikult.
3.1.4. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku
omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega.
3.1.5 MaaPS § 35 lõike 3 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa
andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut VV-lt. VV annab
loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.
3.2. Riigi huvi määratlemise alused
3.2.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja
loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.
3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas
nr 3-4-1-9-09 tehtud otsuse punktis 25, et „Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa
põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma
riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul
omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende
uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega
nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et
maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“.
Kolleegium leidis samuti, et MaaPS § 35 lõikes 3 sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuste
enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive on mõõdukas, kui Vabariigi
Valitsus kaalub nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu-
või majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just konkreetse
omavalitsusüksuse territooriumi kohta (p-d 32 ja 33).
3.2.3. MaaPS ei defineeri ega ava ka muul moel mõiste ülekaalukas riigi huvi sisu. MaaPS § 1
lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas
kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures
ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. MaaPS
seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse
konkreetsest olukorrast. Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. Riigi huvi
defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist,
keskkonnaministri ning majandus- ja taristuministri arvamusest. Ülekaalukas riigi huvi võib
esineda strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus
sellises laialdase mõjuga asjaolus.
3.2.4. Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või
riigikaitselist huvi, mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides.
Riigikogu 6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika
põhialused aastani 2050“ (edaspidi maapõuepoliitika põhialused) kohaselt on Eesti pikaajaline
eesmärk maapõue valdkonnas tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule
ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja
kasutus.
16
3.2.5. Riigi huvi on, et maapõueressursse kasutataks tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava
kasutuse. Maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks on oluline omada
kvaliteetset infot ressursside paiknemise ja olemasolu kohta. Geoloogiliste uuringute käigus
kogutud informatsioon võimaldab otsustada ka seda, kas üldse esineb riigi huvi
kaevandamiseks. Geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringu
seisukohalt olulist informatsiooni ning on juba ainuüksi seetõttu kooskõlas riigi huviga.
3.2.6. Maavarade kasutamise tingib nende tarbimise vajadus kõigis olulistes
majandusvaldkondades. Kasvav toormevajadus ka riiklikult tähtsate ehitusobjektide ehitamisel
toob paratamatult kaasa selle, et vajalik on kasutada suuremas ulatuses ka maavarasid. Uusi
kruusa-, liiva- ja lubjakivikarjääre avamata pole võimalik ehitada. Eesmärke on võimalik ellu
viia kohaliku kogukonnaga arvestades. Kui soovitakse säilitada või parandada praegust
elustandardit, tuleb kasutada ka loodusressursse, sh maavarasid.
3.2.7. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik omada ülevaadet olemasolevatest maapõue
ressurssidest, nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast,
maapõue kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest. Käesolevas
dokumendis väljendatakse riigi huvi geoloogilise uuringu kohta. Maapõuealase informatsiooni
kogumine ja vajaduse korral olemasolevate andmete uuendamine peab olema järjepidev, sest
ajakohaste andmete omamine on oluline nii võimaluste kui ka ohtude teadmiseks ja nendest
lähtudes otsuste tegemiseks. Uuringutulemuste iseseisvat väärtust, tähendust ja vajalikkust on
käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktides
13 ja 14.
3.2.8. Riigi huvi on käsitletud ka Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2011. a korralduses nr 127
„Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020“ (edaspidi ehitusmaavarade
arengukava). Kuigi Vabariigi Valitsuse 30. novembri 2017. a korraldusega 353
„„Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011–2020“ elluviimise lõpetamine“
lõpetati ehitusmaavarade arengukava elluviimine arengukavas seatud strateegiliste eesmärkide
saavutamise tõttu, on ehitusmaavarade arengukava riigi huvi sisuline käsitlus jätkuvalt
ajakohane. Ehitusmaavarade arengukava punkt 4 käsitleb riigi huvi järgmiselt:
„Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri
ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete
ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks
arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning
maavara ja keskkonna kaitsmiseks.“.
3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus geoloogilise uuringu tegemiseks Maardu III
uuringualal
3.3.1. Ehituslubjakivi geoloogiliste uuringute tegemise vajalikkus Harju maakonnas
3.3.1.1. Maapõueressursside teaduspõhise, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele kaasa
aitav keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus on võimalik juhul,
kui riigil on olemas kvaliteetne geoloogiline informatsioon. Maapõuepoliitika põhialustes
tuuakse esile, et kvaliteetse geoloogilise informatsiooni omamine on lisaks maavarade
kasutuselevõtu vajaduse hindamisele oluline ka teiste keskkonnakasutusega seotud tegevuste
planeerimisel, riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on loodus- ja
põhjavee kaitse, veevarustuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju
hindamine.
17
3.3.1.2. Ehitusmaavara saab kaevandada ainult seal, kus see geoloogiliste protsesside
tulemusena on tekkinud ja kus lasund on geoloogiliselt uuritud ja maardlate nimistus maardlana
arvele võetud. Ehituskivina kasutatav karbonaatkivim peab olema vastupidav
ilmastikutingimustele, st hea külmakindlusega, hea survetugevusega, vastupidav löökidele ja
kulumisele. Igasugune lubjakivi ehituskiviks ei sobi, kuna on tihti lõheline, kavernoosne või
savikas. Eesti kvaliteetseim Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivi avamusala jääb põhiliselt
Harju maakonna piirkonda1,2. Eestis ongi seepärast kujunenud piirkonnad (sh Jõelähtme vallas
jm), kus mäeeraldisi või geoloogilise uuringu lubasid antakse lähestikku paiknevatele aladele.
3.3.1.3. Hoogustunud ehitustegevuse tõttu on suurenenud nõudlus ehitusmaavarade järele ning
pikka aega varustuskindlust taganud Harju maakonna ehituslubjakivi maardlad hakkavad
ammenduma3. Ehituslubjakivi nõudluse kasvades Ida-Harjumaal ei piisa juba lähiaastatel enam
praegu kaevandatavast ehituslubjakivist ja seetõttu on tarvis ehituslubjakivi maardlaid juurde.
Maanteeameti hinnangul teeb ehitusmaterjalide vedu umbes 100 km kauguselt ehituse
maksumuse 20% kallimaks, lisandub ka keskkonnamõju.
3.3.1.4. 80% ehituskillustikust on vajalik teede ehitamise materjalidega varustamiseks. Rail
Balticu ehitus ja planeeritavad teedeehituse objektid (Tartu mnt 2+2 maantee4) suurendavad
alates 2019. aastast märgatavalt nõudlust ehitusmaavarade järele, mille tõttu on riigi huvi tagada
ehitusmaavarade ratsionaalne uurimine ja kasutamine eelkõige seal, kus seda looduskaitselised
ja muud piirangud ei piira; Maanteeameti Põhja regiooni kõrgekvaliteedilise ehituslubjakivi
killustiku vajaduseks aastani 2050 hinnatakse 19 244 tuh m3.
3.3.1.5. Oluline on rõhutada, et geoloogilise uuringu tegemine ja maavaravaru arvele võtmine
keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna uuringuloa taotlejale kaevandamise õigust, kuid
annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. Uuringuloa
taotlemise ajal ei ole teada, milline on uuringu tulemus. Seetõttu ei saa ka loa andjal olla
ammendavat teavet selle kohta, millist toodangut uuritav maavara võimaldab saada ja kas selle
kasutamine on majanduslikult põhjendatud. Välistada ei saa võimalust, et sellel alal
kaevandamine ei ole uuringutulemusi arvestades põhjendatud.
3.3.1.6. Geoloogilise uuringu loa väljastamisest võib kuluda uuringu tegemiseks ja
keskkonnamõjude hindamiseks orienteeruvalt 5−6 aastat ning kui saadud tulemused (maavara
kvaliteet ja minimaalsed loodushäiringud) näitavad kaevandamise võimalikkust, siis saab
hakata taotlema kaevandamisluba, mille protsess isegi ilma kohaliku omavalitsuse vastuseisuta
võtab aega vähemalt aasta. Seega ilma uute geoloogiliste uuringuteta jääb orienteeruvalt 7−8
aasta pärast Eesti suurim ehitusturg (Harju maakond) ilma kohaliku kõrgemargilise
lubjakivikillustikuta ning ekspordile orienteeritud betoonitehased ilma sisendmaterjalidest.
1
Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2018.
https://www.egt.ee/sites/default/files/content-
editors/maavarad/harju/harjumaa_varustuskindluse_aruanne_egt_032019.pdf
2
Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/RU5pdcR
3
Maavaravarude koondbilanss 2019,
https://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/koondbilanss_2019.pdf?t=20200526081544
4
Riigiteede teehoiukava 2020−2030. https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-
editors/Failid/Yldine/riigiteede_teehoiukava_2020-2030.pdf
18
3.3.2. Geoloogilise uuringu tegemise olulisus Maardu III uuringualal
3.3.2.1. Eesti Geoloogiateenistus koostas 2018. aastal MKM tellimusel uurimistöö
ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Harju maakonnas. Töö eesmärk oli
anda ülevaade maakonna ehitusmaavarade ressurssidest ning nende kasutamisest, hinnates
praegust olukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades ehitusmaavaradega varustatuse
võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni 2050. Uurimistöös on esile
tõstetud piirkonnad, kus loodusliku maavara omaduste järgi on võimalik eeldada kvaliteetse
kõrgemargilise lubjakivikillustiku nõuetele vastava ehitusmaavara uurimist ja kaevandamist.
Taotletav Maardu III uuringuruum kattub suures osas nimetatud uurimistöös määratud alaga,
mis on hinnatud perspektiivseks alaks geoloogiliste uuringute tegemiseks. Toodud alal levib
Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivi, mis on väga hea kvaliteediga ehitus- ja viimistluskivi.
Maardu maardlas ehituslubjakivist saab toota killustikku purunemiskindluse kategooriaga LA30,
mis vastab III klassi ehituskillustiku nõuetele. Nimetatud kvaliteediga materjali on vaja mitme
suure avaliku huviga infrastruktuuri objekti ehitamiseks, nagu eespool märgitud Rail Balticu
raudteetrassi ehitamine ja 2+2 maanteede ehitamine. Juhul, kui Maardu III uuringuruumis leidub
sobivat maavara, on see vajalik uuringuala läheduses asuvate riiklikult tähtsate ehitusobjektide
ehitamiseks.
3.3.2.2. Madalama purunemiskindlusega (LA35) killustiku tootmiseks sobiliku ehitusotstarbelise
karbonaatkivimi varustuskindlus Harju maakonnas on rahuldav. Samas suurema
purunemiskindlusega (LA30) killustiku tootmiseks sobiliku karbonaatkivimi varustuskindlus on
kriitiline. Maardu III uuringuruumi piirkonnas on kõrgemargilise ehituslubjakivi
varustuskindlus tagatud ainult 5,5 aastaks. Taotletava uuringuga püütakse seda probleemi
lahendada. Esialgsete hinnangute kohaselt võib Maardu III uuringuruumis ehituslubjakivi varu
kogus ulatuda 12 000 tuh m3-ni. Kui uuringu tulemused on positiivsed, on kõnealuse maardlaosa
kasutuselevõtt riigi seisukohast hädavajalik.
3.3.2.3. Maardu III uuringuruum asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Maardu külas
katastriüksustel Viimsi metskond 72, Viimsi metskond 73 ja Pruuli. Uuringuruum paikneb
soodsalt, arvestades maaüksustele juurdepääsu. Uuringuruumi teenindusala põhjapiirist
ligikaudu 50 m kaugusele jääb Lagedi−Kostivere riigimaantee (maantee nr 11302).
Uuringuruum ei asu tiheasustusalal. Lähim hoonestus tööstushoonete näol asub ligikaudu 450
m kaugusel loodes Nurme kinnistul, ligikaudu 350 m kaugusel edelas Töökoja kinnistul ja
ligikaudu 200 m kaugusel kirdes kinnistul Väetisehoidla. Lähim elamu jääb uuringuruumist
ligikaudu 450 m kaugusele loode suunas kinnistule Veski põik 3. Seega toimuvad välitööd
elamutest kaugel. Maardu III uuringuruum ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle
piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis.
3.3.2.4. Maardu III uuringuruumi vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega
pindalalisi kaitstavaid loodusobjekte. Maardu III uuringuruumi teenindusalast kagusse
ligikaudu 500 m kaugusele jääb I kategooria kaitsealuse liigi merikotka (Haliaeetus albicilla)
püsielupaik (keskkonnaregistri kood KLO9115405), millega on Keskkonnaamet loa andjana
arvestanud. Merikotka pesapuust 500 m raadiuses ei tehta geoloogilisi välitöid ega sõideta
uuringualale üle pesapuuga piirneva põllu ajavahemikul 15. veebruarist kuni 31. juulini.
Uuringuruumi teenindusala keskosale jääb tedre (Tetrao tetrix), kes on III kategooria
kaitsealune liik, elupaik (keskkonnaregistri kood KLO9115405), kuid uuringupuurauke
kaitsealuse liigi elupaika või selle vahetusse lähedusse ei ole kavas rajada. Need rajatakse
kohtadesse, kus bioloogiline inventuur ei välista puurtöid. Samuti seatakse uuringuloaga
ajalised piirangud tedre elupaigas geoloogilise uuringu välitööde tegemiseks.
19
3.3.2.5. Maardu III uuringuruum paikneb riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille
ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Sobiva kvaliteediga ehituslubjakivi leidmisel on
seda võimalik kasutada Tallinna−Tartu−Võru−Luhamaa põhimaantee (maantee nr 2)
Ardu−Mäo teelõigu ehitamisel, kuhu rajatakse Vabariigi Valitsuse 13. septembri 2018. a
korraldusega nr 220 kinnitatud „Riigiteede teehoiukava aastateks 2018–2022“ alusel uus 2+2
maantee. Kaevandamislubade võimalikul andmisel Maardu III uuringuruumi alal võib tekkida
võimalus kasutada Maardu III uuringuruumis leiduvat materjali ka Rail Balticu raudtee ehitusel.
Riigi huvi on ehitusmaavarade olemasolu kohta infot koguda asukohtades, mis paiknevad nende
ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Pikkade distantside
massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselistel kui ka liiklusohutusega seotud
põhjustel. Ühtlasi on oluline, et uuringuruumi teenindusala paikneks piirkonnas, kuhu oleks hea
juurdepääs ning kus puuduvad looduskaitselised ja muud piirangud maavarade ratsionaalseks
uurimiseks ja kasutamiseks.
3.3.2.6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punkti 1
ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punkti 2
kohaselt tuleb keskkonnamõju vajalikkuse eelhinnang (edaspidi KMH eelhinnang) anda
geoloogilise uuringu korral, välja arvatud liiva ja kruusa uuringutel maismaal. Maardu III
uuringuloa menetluses on Keskkonnaamet koostanud KMH eelhinnangu, mille kohaselt
kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju.
Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse üksuse
huvidega, on VV seisukohal, et Maardu III uuringuruumis geoloogilise uuringu loa andmine on
põhjendatud ja vajalik ning riigi huvi saada informatsiooni maavarade paiknemise kohta on
ülekaalukam, võrreldes Jõelähtme Vallavolikogu esitatud kohaliku kogukonna esile toodud
huvidega. Keskkonnaamet on menetluse käigus vastanud Jõelähtme Vallavolikogu
vastuväidetele, käesolevale korraldusele esitatud vastuväiteid on korralduses eespool käsitletud.
4. OTSUS
Tuginedes MaaPS § 35 lõikele 3 ja asjaolule, et esinevad korralduses kirjeldatud ülekaalukad
riigi majandus- ja keskkonnahuvid maavara uurimiseks, nõustub Vabariigi Valitsus Maardu III
uuringuruumis maavara geoloogilise uuringu tegemiseks uuringuloa andmisega. Uuringuloa
andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet.
5. VAIDLUSTAMISVIIDE
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30
päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus teatavaks Keskkonnaametile,
Paekivitoodete tehase osaühingule, Jõelähtme vallale ning samuti teistele menetlusosalistele.
Jüri Ratas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Jõelähtme Vallavalitsus
Paekivitoodete tehase OÜ
Keskkonnaamet Meie 12.10.2020 nr 17-1/20-0100/4853-4
Vabariigi Valitsuse korraldusest teavitamine
Teatame, et Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) võttis oma istungil 24. 09.2020 vastu VV korralduse
„Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Maardu III uuringuruumis“.
VV istungi protokoll ja otsus on kättesaadav veebilingi
https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT003691E6?open kaudu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Timo Tatar
energeetika asekantsler
Lisa: VV korralduse tekst
Ene Jürjens
625 6327
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158