dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 9. oktoober 2020
Viit
1.1-16/20-0003/5531-2
Registreeritud
9. oktoober 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/20-0003
Vastutaja
Evelin Kuuse (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Euroopa Liidu ja rahvusv koostöö osakond)

Failid

  • 📎1.1-1620-00035531-2 09.10.2020 Väljaminev kiri.asice30 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Evelin Kuuse </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=dbc406bad672477f9006a8fe9e11c57f-Evelin Kuuse> Saaja: Age Inkinen, Maarit Puhm, Silver Tammik, Sille Kraam, Kaupo Sempelson, 'Mati Kaalep' Teema: Teekaart: sustainable corporate governance Tere! Täname, et saatsite meile tutvumiseks Euroopa Komisjoni uue algatuse sustainable corporate governance, mille eesmärk on suunata ettevõtjaid oma tegevuses lähtuma mitte vaid lühiajalistest finantseesmärkidest, vaid pikemaajalisest mõjust kliimale, sotsiaalvaldkonnale ja inimõigustele. Mõistame Euroopa Komisjoni kavatsusi julgustaja ja suunata ettevõtteid rohkem kasutama säästlikumaid ja vastutustundlikumaid suundi oma tegevuses ning see on kindlasti oluline. Eestis arendab näiteks Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum alates 2005. aastast vastutustundliku ettevõtluse temaatikat koondades ühtlasi vastutustundlikku ettevõtlust praktiseerivaid ettevõtteid ja viies ellu koostööd ettevõtjate jaoks oluliste organisatsioonidega. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum ühendab Eestis mitmeid ettevõtteid, kelle jaoks on oluline toimida vastutustundlikult ja kestlikult. Teekaardi osas siiski ei ole hetkel meie hinnangul piisavaid mõjuanalüüse tehtud komisjoni poolsete kavatsuste ellu viimiseks (nt kaardistatud vastavaid EL ettevõtteid, enim mõjutatud sektoreid ja ärimudeleid), seetõttu on raske kommenteerida kavandatava EL algatuse mõju võrreldes nn baseline scenario’ga. Siiski, toome välja, et viidates komisjoni kahele uuringule: „Study on directors’ duties and sustainable corporate governance“ ja „Study on due diligence requirements through the supply chain“. Siiski tuuakse välja, et näiteks on nn hoolsuskohustuse kehtestamise kohustus (due diligence) hinnanguliselt väiksem kui 0,14% VKEde ja 0,009% suurettevõtete tuludest. See aga näitab juba analüüsimata, et VKEdele langev kulu saab olema ca 11 korda suurem kui suurettevõtetele. Samuti ei selgu teekaardist, kuidas peaks olema ette nähtud järelevalve nende kohustuste elluviimise kohta (sealjuures juhtudel kui tegemist on piiriüleste või kolmandates riikides asuvate väärtusahela osadega) ning millisel viisil saaks seda teha piiriüleste juhtumite puhul. Tõenäolise sotsiaalse mõjuna on esile toodud järgmist: Overall positive impacts are expected on the quality of jobs, wages, work conditions, ending child labour in the supply chains and respect of the human rights of vulnerable stakeholders affected by business operations. As regards the implementation of specific targets, such as of Paris-aligned climate targets, the impact will in this case be more significant on employment levels in high CO2-emission sectors transitioning to climate neutrality; however the initiative also incentivises retraining and supporting mechanisms which are likely to alleviate possible negative impact. The initiative is expected to contribute to reducing inequality both within the EU and beyond. Mõistame kavatsuste eesmärki. Siiski jääb ebaselgeks, kuidas peaks EL ettevõte, mille väärtusahela üks osa on näiteks kolmanda riigi ettevõttega seotud saama sisuliselt mõjutada kolmanda riigi ettevõtte tööjõuga seonduvat. Ilmselt on võimalik lõpetada näiteks vastava ebaeetiliselt käituva ettevõttega tarneleping, võtta kasutusele uusi innovaatilisi lahendusi ettevõtetes, mille kaudu võivad senised kolmanda riigi töötajad töö kaotada, jmt. Samuti tuleks esile tuua, et vastavas kolmandas riigis ei pruugi see ettevõte rikkuda kohalikku seadust. Samasuguseid küsimusi võib esile kerkida ka keskkonna valdkonna poolelt. Seega võib tekkida olukordi, kus tarneahelad hakkavad koonduma enam Euroopasse ning see võib tekitada täiendava protektsionismi tõusu. Lisaks saame välja tuua, et Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 2020. aasta augustis uuringu/analüüsid, et kaardistada erinevad sekkumismeetmed säästva arengu eesmärgi (SDG) ja ettevõtete sotsiaalse vastutuse osas riiklikes strateegiates ja programmides määratletud teemadega. Selle uuringu eeldatavad tulemused on säästva arengueesmärkidega seotud tegevuste tulemusnäitajad ja kavandatud juhtimismudel selle teema käsitlemiseks erinevate riigiasutuste/asutuste (keskkonna-, sotsiaal-, rahandus-, majandus- jne) vahel. Uuring peaks valmima 2020. aasta novembri lõpus. Samuti on Ettevõtete Sotsiaalse Vastutuse Forum alustanud ka indeksisüsteemi/metoodika uuendamise protsessi, et hinnata ettevõtte arengut jätkusuutlikkuse suunas, võrrelda seda sektori keskmise arvu ja turuliidritega. Taani ettevõte SDG Invest (spin-off of investment fund) kaasatakse sellesse projekti, kuna nad on esimesed Põhjamaades, kes hakkasid tegema investeerimisotsuseid SDG-de põhjal. Ühtlasi soovitame hilisemas seisukohtade ettevalmistamise faasis paluda tagasisidet ka Välisministeeriumilt. Head Evelin Evelin Kuuse Nõunik EL ja rahvusvahelise koostöö osakond +372 625 6353 +372 58505904 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/> | Suur-Ameerika 1, Tallinn
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel