MÄÄRUS
09.10.2020 nr 60
COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
puhangust mõjutatud reisilaevade operaatoritele
toetuse andmise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Kohaldamisala ja meetme eesmärk
(1) Määrus reguleerib COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust mõjutatud
rahvusvahelisel regulaarliinil sõitva reisilaeva operaatori toetuse taotlemist, andmist ja
tagasinõudmist.
(2) Toetuse andmise eesmärk on abi andmine rahvusvahelisel regulaarliinil sõitva reisilaeva
operaatorile COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenenud piirangutest tingitud
kahjude hüvitamiseks.
(3) Toetuse andmisel lähtutakse lisaks käesolevale määrusele riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 1
alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest.
§ 2. Terminid
(1) Taotleja on Eestis registreeritud äriühing või välisriigi vastavas registris registreeritud
eraõiguslik juriidiline isik, kes opereerib rahvusvahelisel regulaarliinil sõitvat reisilaeva.
(2) Rahvusvaheline regulaarliin on regulaarliin Eesti ja Soome ning Eesti ja Rootsi sadamate vahel.
(3) Toetuse periood on Eesti ja Soome vahelise rahvusvahelise regulaarliini puhul ajavahemik 13.
märtsist kuni 15. juunini 2020. a.
(4) Toetuse periood on Eesti ja Rootsi vahelise rahvusvahelise regulaarliini puhul ajavahemik 13.
märtsist 2020. a kuni taotlusvooru väljakuulutamisele eelneva kalendrikuu viimase päevani.
(5) Taotluse periood on ajavahemik, mille osas toetust taotletakse ja mis võib olla lühem kui lõikes
3 või 4 sätestatud toetuse periood.
2
(6) Võrdlusperiood on taotluse perioodile vastav ajavahemik 2019. aastal.
(7) Toetuse andja on Riigi Tugiteenuste Keskus, kes menetleb taotlusi, teeb väljamakseid ja teostab
järelevalvet.
§ 3. Riigiabi
Määruse alusel antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1
tähenduses, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni riigiabi andmist lubavas otsuses
SA.57643 (2020/N) toodud tingimusi.
2. peatükk
Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale ja taotlusele
§ 4. Nõuded taotlejale
Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud sundlõpetamis-,
likvideerimis- või pankrotimenetlust ning taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes
ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
2) taotlejal puuduvad 12. märtsi 2020. a seisuga riiklike maksude maksuvõlad või need on taotluse
esitamise ajaks tasutud või ajatatud;
3) taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete
esitamise kohustuse;
4) taotleja ei olnud 31. detsembri 2019. a seisuga raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni
määruse (EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega
teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli
2 lõike 18 tähenduses;
5) juhul kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele ja makse tähtaeg
on saabunud, on tagasimaksed taotluse esitamise hetkeks nõutud summas teostatud.
§ 5. Toetuse suurus
(1) Toetuse suuruseks on 80 protsenti taotlejale taotluse perioodil vastavalt §-le 8 arvutatud
rahvusvahelisel regulaarliinil sõitva reisilaeva opereerimisest tekkinud kahjust.
(2) Juhul kui toetuse rahastamise eelarvest ei piisa kõigi taotlejate nõutele vastavate taotluste
rahuldamiseks lõikes 1 sätestatud määras, jaotatakse toetuse rahastamise eelarve vahendid
rahuldamisele kuuluvate taotluste vahel proportsionaalselt, lähtudes taotlejate poolt 2019. aasta
neljandas kvartalis rahvusvahelisel regulaarliinil teenindatud reisijate arvust.
§ 6. Taotluse esitamine
(1) Toetuse andja annab oma veebilehel teada toetuse rahastamise eelarve suuruse, taotluste
vastuvõtmise alustamisest ja lõpetamisest.
(2) Taotlus esitatakse toetuse andjale läbi e-toetuste keskkonna taotleja esindusõigusliku isiku
poolt digitaalselt allkirjastatuna.
(3) Taotleja võib esitada ühe taotluse. Kui taotleja opereerib mitut rahvusvahelisel regulaarliinil
sõitvat reisilaeva või mitmel erineval rahvusvahelisel regulaarliinil sõitvaid reisilaevu, esitab
3
taotleja taotluses §-s 7 nimetatud andmed eraldi kõigi reisilaevade kohta, mille osas toetust
taotletakse.
§ 7. Taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotleja esitab taotluses enda kohta järgmised andmed ja dokumendid:
1) nimi;
2) registrikood;
3) registriväljavõte, kui taotleja ei ole registreeritud Eesti äriregistris;
4) arveldusarve number, kuhu toetus kantakse;
5) taotleja esindusõigusliku isiku nimi ja kontaktandmed;
6) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
(2) Taotleja esitab toetuse taotlemiseks järgmised andmed:
1) rahvusvahelisel regulaarliinil sõitva reisilaeva nimi ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni
registrinumber;
2) andmed rahvusvahelisel regulaarliinil sõitva reisilaeva opereerimisega seonduva kahju kohta
vastavalt §-s 8 sätestatule ja kahju suuruse arvutamise käik;
3) 2019. aasta neljandas kvartalis rahvusvahelisel regulaarliinil teenindatud reisijate arv;
4) taotluse periood;
5) taotletava toetuse summa;
6) ülevaade COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenenud piirangutest taotleja
majandustegevusele ning taotleja kasutusele võetud abinõudest majandusliku kahju
vähendamiseks.
(3) Taotleja esitab koos taotlusega järgnevad kinnitused:
1) taotleja vastab §-s 4 sätestatud nõuetele;
2) taotleja taotluses toodud kulud on põhjendatud ning ei ületa võrdlusperioodil kantud
põhjendatud ja võrreldavaid kulusid;
3) taotletav toetus, kas koos või eraldi teiste saadud toetuste, nõuete või muude õiguste
realiseerimisest saadavate vahenditega, ei too kaasa toetuse eraldamist § 5 lõikes 1 sätestatud
määrast suuremas määras;
4) taotleja ei ole rahvusvahelisel regulaarliinil sõitva reisilaeva osas taotluse perioodi eest toetust
saanud;
5) taotleja teeb toetuse andjaga igakülgset koostööd;
6) taotluses toodud andmed on täpsed ja täielikud;
7) taotleja säilitab toetuse taotlemisega seonduvaid dokumente 10 aastat toetuse andmise otsusest
arvates;
8) taotleja on nõus taotluse või vaide menetlemisega seotud dokumentide ja otsuste
kättetoimetamisega elektrooniliselt.
(4) Lõike 3 punktides 1–4 nimetatud kinnitused peab olema andnud § 8 lõikes 6 sätestatud audiitor.
(5) Juhul kui taotleja on saanud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust põhjustatud
kriisi tõttu toetust riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatud vahendite arvelt teisest
meetmest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksuselt või on
esitanud vastava taotluse, mille läbivaatamine ei ole lõppenud või on toetust saanud või taotlenud
rahvusvahelisele regulaarliinile Soome Vabariigist või Rootsi Kuningriigist, esitab taotleja taotluse
esitamisel vastava teabe.
(6) Juhul kui taotluses sisalduvates asjaoludes on pärast taotluse esitamist toimunud muutused,
teavitab taotleja sellest viivitamata toetuse andjat.
4
(7) Taotlus ja sellele lisatud dokumendid esitatakse eesti keeles. Kokkuleppel toetuse andjaga võib
taotlus ja sellele lisatud dokumendid esitada muus keeles. Ärakirjade puhul peab taotluse esitaja
kinnitama nende õigsust ja täielikkust.
§ 8. Toetuse taotlemisel aluseks võetava kahju suurus
(1) Taotleja võtab taotletava toetuse suuruse arvutamisel aluseks taotluse perioodil rahvusvahelisel
regulaarliinil sõitva reisilaeva opereerimisega seotud tulude ja muutuvkulude vahe võrreldes
võrdlusperioodiga.
(2) Lõikes 1 nimetatud tulude all mõeldakse järgmisi tulusid:
1) reisilaeval reisijate ja sõidukite veo tulud;
2) tulud reisilaeva pardal pakutavate teenuste osutamisest või kaupade müügist;
3) tulud reisilaevas asuva ruumi üürile andmisest kauba müüjale või teenuse osutajale;
4) tulud reisilaeva pardal reklaamipinna kasutusse andmisest.
(3) Lõikes 1 nimetatud muutuvkulude all mõeldakse järgmisi kulusid:
1) reisijatele reisilaeva pardal teenuste osutamisega otseselt seotud kulud;
2) reisilaeva hoolduse ja kapitaalremondiga otseselt seotud kulud;
3) reisilaevale jaotatud rahvusvahelistel regulaarliinidel reisilaevade opereerimise üldkulu osa.
(4) Taotluse perioodi muutuvkulude suurust võib taotleja vajadusel korrigeerida, võttes arvesse
oma rahvusvahelisel regulaarliinil sõitva reisilaeva opereerimisega seonduva püsikulu muutusi
võrreldes võrdlusperioodiga.
(5) Toetuse taotlemisel ei võta taotleja arvesse:
1) kulu, mille tekkimise eest vastutab taotleja või mis tekkis, kuna taotleja ei korraldanud oma
tegevust nõuetekohase hoolsuse või kehtivate õigusaktide kohaselt või ei võtnud kasutusele
abinõusid selle kahju vähendamiseks;
2) kulu, mis on hüvitatud kolmandate isikute poolt või mille hüvitamiseks on taotlejal nõue
kolmanda isiku vastu, eelkõige kindlustuslepingust, kohtuvaidlusest või vahekohtu otsusest
tulenevalt;
3) kulu, mis on varem hüvitatud riigieelarvest või Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest.
(6) Käesoleva paragrahvi alusel toetuse suuruse arvutamisel aluseks võetava kahju suurus peab
põhinema auditeeritud andmetel ja olema kinnitatud toetuse taotlejast sõltumatu audiitori poolt.
3. peatükk
Taotluse menetlemine ja vaide esitamine
§ 9. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 20 tööpäeva taotlusvooru lõppemisest arvates.
(2) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, täiendavat teavet,
taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad
puudused või taotluses esitatud teabe alusel ei ole võimalik hinnata taotleja ja taotluse nõuetele
vastavust või taotletava toetuse suurust.
(3) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja esitada taotluses esitatud andmete osas
päringuid asjaomastele Soome Vabariigi või Rootsi Kuningriigi asutustele.
5
(4) Toetuse andja teeb ühe järgmistest otsustest:
1) rahuldab taotluse täielikult;
2) rahuldab taotluse osaliselt;
3) jätab taotluse rahuldamata.
(5) Toetuse andja rahuldab taotluse täielikult või osaliselt, kui taotleja ja taotlus vastavad
käesolevas määruses sätestatud nõuetele.
(6) Toetuse andja rahuldab taotluse osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole
põhjendatud või kui esineb määruse § 5 lõikes 2 nimetatud olukord. Taotluse osaliseks
rahuldamiseks taotleja nõusolekut ei küsita.
(7) Toetuse andja jätab taotluse rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses
sätestatud tingimustele.
(8) Toetuse andja säilitab toetuse menetlemisega seonduvaid dokumente 10 aastat toetuse andmise
otsusest arvates.
(9 Toetuse andjal on õigus nõuda pärast toetuse maksmist § 12 lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul
taotlejalt toetuse taotlemise aluseks olnud asjaolude kohta täiendavat teavet.
§ 10. Vaide esitamine
(1) Toetuse andja otsuse või toimingu peale võib vaide esitada haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras.
(2) Vaide lahendab toetuse andja haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
4. peatükk
Toetuse maksmine ja tagasinõudmine
§ 11. Toetuse maksmine
Toetus makstakse toetuse saajale 10 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest
arvates.
§ 12. Toetuse tagasinõudmine
(1) Toetuse andja võib teha toetuse osalise või täies ulatuses tagasinõudmise otsuse, kui:
1) taotleja on taotlemisel esitanud ebaõiget teavet või teavet on jäetud esitamata;
2) taotleja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata käesolevas määruses nimetatud kohustuse;
3) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud.
(2) Toetuse tagasinõude otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse maksmisest arvates.
(3) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi korral nõuab toetuse andja toetuse tagasi koos
intressiga vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu
määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu
artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134), artiklile 9, sama määruse artikli 10
alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi
kohaldamise meetodile.
6
(4) Toetuse andjal on õigus ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda kümne aasta
jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates.
(5) Taotleja peab tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse koos intressiga
60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. Kui tagasimaksmise
tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist 0,06 protsenti iga toetuse
tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
29.09.2020
Majandus- ja taristuministri määruse „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
puhangust mõjutatud reisilaevade operaatoritele toetuse andmise tingimused ja kord“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Määruse eesmärk on sätestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust
mõjutatud rahvusvahelistel regulaarliinidel sõitvate reisilaevade operaatorite toetusprogrammi
tingimused ja toetuse andmise kord.
Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. aasta korraldusega nr 76 kuulutati Eesti Vabariigi
haldusterritooriumil välja eriolukord seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
pandeemilise levikuga maailmas ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga Eestis.
Väljakuulutatud eriolukorra tõttu on rahvusvaheliste laevaliinide operaatorid olnud sunnitud
sulgema Eesti-Rootsi-Eesti, Eesti-Soome-Eesti ja muid Eestit tema lähiriikidega ühendavaid
reisijaid vedavaid liine. Samaaegselt on rahvusvaheliste laevaliinide operaatorid Eesti ning
selle lähiriikide vahelise kaubavahetuse säilimise eesmärgil pidanud osaliselt jätkama
reisilaevade opereerimist, kandes sellega seonduvalt täiendavalt kahju. Kuna tegevuse
jätkamisega kaasneb laevaliini operaatoritele kahju, siis on COVID-19 mõjude vähendamiseks
ja majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks põhjendatud selle kahju hüvitamine. Ilma toetuseta
on võimalik, et kahjumi vähendamiseks peaksid rahvusvaheliste laevaliinidel sõitvate laevade
operaatorid korrigeerima kaubaveo hindu või oma tegevuse lõpetama. Mõlemad stsenaariumid
kahjustaksid oluliselt Eesti ning tema lähiriikide vahelist veetransporti, mis omakorda
mõjutaks negatiivselt Eesti avatud majanduskeskkonda ja pikendaks koroonaviiruse tõttu
tekkinud majanduslikust olukorrast taastumist.
Toetusprogrammi eesmärk on anda toetust Eesti-Soome ja Eesti-Rootsi vahelistel
regulaarliinidel sõitvate reisilaevade operaatoritele COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse levikust tulenenud piirangutest tingitud kahju hüvitamiseks. Reisilaevade
operaatorite toetusmehhanism on ette nähtud liinipõhiselt ning toetusmeede võimaldab
toetusperioodil tekkinud kahju hüvitamist kuni 80% ulatuses. Toetusperiood on Eesti-Soome
laevaliinide puhul 13. märts kuni 15. juuni 2020. a ja Eesti-Rootsi laevaliinide puhul kuni
taotlusvooru väljakuulutamisele eelneva kuu lõpuni.
Toetusmeetme eelarve on kavandatult 20 000 000 eurot. Juhul kui reisilaeva operaatorite
tekkinud kahju ületab kumulatiivselt 20 000 000 eurot, makstakse proportsionaalsuse tagamise
eesmärgil toetust kõigile toetust taotlenud ettevõtjatele, lähtudes nende poolt 2019. aasta
neljandas kvartalis teenindatud Eesti-Soome ja Eesti-Rootsi regulaarsetel reisiliinidel
teenindatud reisijate arvust.
Toetusi menetleb ja toetust maksab Riigi Tugiteenuste Keskus.
1
Toetuse andmiseks aluseks on Euroopa Komisjoni riigiabi andmist lubav otsus SA.57643 –
(2020/N) Estonia COVID-19: Aid to companies active in international maritime passenger
transport (edaspidi riigiabi luba).1
Eelnõu on valmistanud ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja
merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi ning sama osakonna merendustalituse juhataja
Katrin Andre (tel 6397 641; e-post:
[email protected]) koostöös advokaadibürooga
COBALT ja Riigi Tugiteenuste Keskusega. Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 7153
403, e-post:
[email protected]). Keeletoimetuse tegi Katrin Andre.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 4 peatükist ja 12 paragrahvist.
Peatükid jagunevad järgmiselt:
1) üldsätted;
2) toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale ja taotlusele;
3) taotluse menetlemine ja vaide menetlemine;
4) toetuse maksmine ja tagasinõudmine.
Peatükk 1. Üldsätted
Eelnõu § 1 sätestab määruse kohaldamisala. Lõikes 1 selgitatakse, et määrus reguleerib
rahvusvaheliste laevaliinide operaatoritele toetuse taotlemist, maksmist ja tagasinõudmist.
Lõige 2 sätestab toetuse andmise eesmärgi, milleks on abi andmine rahvusvahelisel
regulaarliinil sõitva reisilaeva operaatorile COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
levikust tulenenud piirangutest tingitud kahjude hüvitamiseks.
Lõikes 3 selgitatakse, et toetuse andmisel lähtutakse lisaks määrusele riigieelarve seaduse §
812 lõike alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määrusest nr 31 „COVID-
19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju
leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ (edaspidi üldtingimuste määrus).
Käesolevas määruses on arvestatud üldtingimuse määruses sätestatud nõuetega, mida tuleb
meetmete kehtestamisel arvestada. Lisaks tulenevad üldtingimuste määrusest toetuse andjale
avalikustamise ja ministeeriumidele aruandluse esitamise nõuded.
Eelnõu § 2 sätestab määruses kasutatavad terminid. Taotleja all on mõeldud Eestis
registreeritud juriidilist isikut või välisriigi vastavas registris registreeritud eraõiguslikku
juriidilist isikut, kes opereerib rahvusvahelisel laevaliinil sõitvat reisilaeva. Taotleja
defineerimise eesmärk on piiritleda isikute ring, kes on õigustatud määruses toodud toetust
taotlema. Tagades, et kõik Eesti sadamat külastavad ning rahvusvahelistel Eesti sadamaid
läbivatel regulaarsetel laevaliinidel opereerivad asjakohased operaatorid saaksid ligipääsu
käesolevas määruses sätestatud toetusele, on taotleja määratlus lai. Kuna Eesti-Soome ja Eesti-
Rootsi vahelist regulaarset reisijate liiniveol opereerivad reisilaevu nii Eestis kui teistes riikides
registreeritud ettevõtjad, siis ei ole taotlejate ring piiratud ainult Eestis registreeritud
ettevõtjatega. Käesoleva määruse alusel kvalifitseerivad toetusele kõik nimetatud liinidel
reisilaevu opereerivad ettevõtjad. Nii on tagatud sihtrühma kuuluvate isikute võrdne
kohtlemine.
1
Kättesaadav: https://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_57643
2
Rahvusvahelise regulaarliinini määratlusega piiritletakse toetuse objekt. Toetust on võimalik
taotleda rahvusvahelisel regulaarliinil sõitvat reisilaeva opereerimisega seonduvalt. Viidatud
rahvusvahelisteks liinideks on Eesti-Soome ja Eesti-Rootsi vahelised regulaarliinid.
Toetuse perioodina käsitatakse ajavahemikku, mille kestel toetatava liiniveo opereerimisega
taotlejatel kahju tekkis. Toetuse periood on käesoleva määruse aluseks oleva Euroopa riigiabi
loa kohaselt otseselt seotud asjakohaste COVID-19 piirangutega. Toetuse perioodiks Eesti ja
Soome vahelise liiniveol puhul on 13. märts kuni 15. juuni 2020. a. Eesti ja Rootsi vahel seati
piirangu 13. märtsil 2020. a ja need ei ole veel tühistatud. Toetuse perioodina määratletakse
ajavahemik 13. märtsist 2020. a taotlusvooru väljakuulutamisele eelneva kalendrikuu viimase
päevani. Kui määruse menetlemise ajal peaks Eesti ja Rootsi vahelised piirangud tühistatama,
on võimalik määruses sätestada ka konkreetne kuupäev.
Taotluse periood on ajavahemik, mille osas toetust taotletakse ja mis võib olla lühem kui
toetuse periood. Kui toetust taotletakse kogu toetuse perioodil tekkinud kahjude hüvitamiseks,
on taotluse periood ja toetuse periood samad.
Võrdlusperiood on taotluse perioodile vastav ajavahemik 2019. aastal. Tegemist on
määratlusega, mida kasutatakse kahjude suuruse kindlakstegemisel.
Toetuse andjaks ja toetuse rakendamise eest vastutavaks haldusorganiks on Riigi Tugiteenuste
Keskus, kes menetleb taotlusi, teeb väljamakseid teeb ja teostab järelevalvet.
Eelnõu § 3 selgitab, et määruse alusel antava toetuse puhul on tegemist riigiabiga. Euroopa
Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mistõttu tuleb toetuse andmisel lähtuda
asjakohasest riigiabi loas sätestatud tingimustest.
Peatükk 2. Toetuse taotlemine ja nõuded taotlejale ning taotlusele
Eelnõu § 4 sätestab nõuded taotlejale. Lõige 1 sätestab eeldused, millele taotleja peab vastama.
Nõuete eesmärk on välistada toetuse maksmine ettevõtjatele, kes ei olnud juba COVID-19
poolt tekitatud majanduskriisi eelselt jätkusuutlikud. Nõuded tulenevad nii üldtingimuste
määrusest kui ka riigiabi regulatsioonist.
Eelnõu § 5 sätestab toetuse määra. Eelnõu § 5 lõikes 1 kohaselt hüvitatakse taotlejale taotluse
perioodil rahvusvahelisel regulaarliinil sõitva reisilaeva opereerimisest tekkinud kahju 80%
ulatuses. Toetuse määr tuleneb Euroopa Komisjoni riigiabi loast ja on üheks viisiks, kuidas
vältida ülekompenseerimist. Kahju suuruse arvutamisel lähtutakse määruse §-s 8 sätestatust,
s.o võetakse aluseks taotluse perioodil rahvusvahelisel regulaarliinil sõitva reisilaeva
opereerimisega seonduvate tulude ja muutuvkulude vahe, võrreldes toetatavale perioodile
vastava perioodiga 2019. aastal (võrdlusperiood).
Eelnõu § 5 lõikes 2 selgitatakse toetuse suuruse kujunemist olukorras, milles toetuse
rahastamise eelarve on väiksem kui taotlejate poolt taotlusvoorus esitatud taotlustes esitatud ja
hüvitamisele kuuluv kahju. Juhul kui taotlejate poolt taotluses esitatud ja määruse alusel
hüvitamisele kuuluv kahju on suurem kui toetuse eelarve, jaotatakse meetme eelarve vahendid
toetuse taotlejate vahel proportsionaalselt, lähtudes taotluse esitanud taotlejate 2019. aasta
neljandas kvartalis Eesti-Soome ja Eesti-Rootsi regulaarsetel reisijate liinivedudega
teenindatud reisijate arvule. Regulaarliinidel teenindatud reisijate arvu arvestamise korral
arvutatakse, kui suure osakaalu moodustas konkreetse reisilaevaga teenindatud reisijate arv
3
reisijate koguarvust 2019.a viimases kvartalis ja sama osakaalu kohaldatakse toetuse suuruse
arvutamisel.
Eelnõu § 6 reguleerib taotluse esitamist. Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt teavitab Riigi Tugiteenuste
Keskuse oma veebilehel toetuse rahastamise eelarvest, taotluse vastuvõtmise alustamisest ja
lõpetamisest. Taotlusvooru väljakuulutamisel peab arvestama, et taotlejatel oleks piisavalt aega
nõuetekohase taotluse koostamiseks ja esitamiseks. Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt esitatakse
taotlus Riigi Tugiteenuste Keskusele läbi e-toetuste keskkonna taotleja esindusõigusliku isiku
poolt digitaalselt allkirjastatuna. Lõikes 3 nähakse ette, et üks taotleja esitab taotlusvooru
jooksul ühe taotluse. See tähendab, et kui taotleja opereerib Eesti ning Soome või Rootsi vahel
erinevaid liine ja neid teenindab mitu laeva, siis esitatakse üks taotlus, milles märgitakse
andmed kõikide liinide ja laevade kohta, mille osas toetuse taotlejal võimalik toetust taotleda.
Nõutud andmed esitatakse iga reisilaeva kohta eraldi. Näiteks tuleb iga reisilaeva kohta eraldi
esitada andmed laeva opereerimisega seonduva kahju kohta ja kahju suuruse arvutamise käik
ning märkida taotletava toetuse suurus.
Eelnõu § 7 sätestab nõuded taotlusele. Eelnõu § 7 lõikes 1 on toodud andmed, mida taotlejal
on vajalik enda kohta esitada. Andmete eesmärk on võimaldada toetuse andjal tuvastada
toetuse saaja ja toetuse maksmiseks vajalikud andmed.
Eelnõu § 7 lõikes 2 on toodud toetuse taotlemiseks esitatavad andmed. Andmete eesmärk on
anda haldusorganile ülevaade konkreetsel regulaarliinil sõitva reisilaeva opereerimisega
seonduvate kulude ja tulude kohta. Taotleja peab esitama andmed reisilaeva kohta, konkreetsel
regulaarliinil reisilaeva opereerimisega seonduv kahju kohta ning kahju arvutamise käigu
(välja tooma tulud ja muutuvkulud taotluse perioodil ja võrdlusperioodil) , määratlema taotluse
perioodi ja taotletava toetuse suuruse ning andma ülevaade, kuidas mõjutasid COVID-19
haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenenud piirangud tema majandustegevust ja
millised abinõusid võttis taotleja kahju vähendamiseks kasutusele. Esitatud andmete põhjal
saab toetuse andja hinnata, kas taotluses esitatud taotletav toetuse suurus on põhjendatud ning
kas taotluse saab rahuldada osaliselt või täielikult.
Eelnõu § 7 lõige 3 sätestab kinnitused, mille taotleja peab toetuse andjale andma. Kinnituste
eesmärk on tagada, et taotleja on teadlik oma kohustustest, on veendunud taotluses toodud
teabe õigsuses ning tagab, et taotluses toodud ulatuses toetuse väljamaksmisega ei kaasne
ülekompenseerimist riigiabi õiguse tähenduses. Samuti kinnitab taotleja, et teeb toetuse
andjaga igakülgset koostööd. Koostöö tegemise kohustusest tuleneb kohustus toetuse andjat
teavitada kõigist asjaoludest, mis mõjutavad toetuse taotlemist või selle suurust, samuti esitada
toetuse andjale vajadusel täiendavat infot ja selgitusi. Kuna toetuse andmise puhul on tegemist
riigiabi andmisega, siis peab taotleja säilitab toetuse taotlemisega seonduvaid dokumente 10
aastat toetuse andmise otsusest arvates. Lisaks nõustub taotleja kinnituse andmisega, et kogu
taotluse või võimaliku vaide menetlemisega seotud dokumendivahetus ja otsused toimetatakse
talle kätte elektroonselt. Lõike 4 kohaselt peab asjaolusid, mis puudutavad taotleja
majandustegevust ning tulude ja kuludega seonduvat, kinnitama taotlejast sõltumatu audiitor,
keda on nimetatud määruse § 8 lõikes 6.
Eelnõu § 7 lõike 5 sätestatakse üldtingimuste määrusest tulenevalt toetuse taotleja kohustus
esitada teave, kui ta on saanud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust
põhjustatud kriisi tõttu riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatavate vahendite arvelt
toetust teisest meetmest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse
üksuselt. Samuti peab ta esitama teabe, kui ta on vastava taotluse esitanud, kuid tema taotlust
4
ei ole veel lahendatud. Ilma vastava teabe esitamiseta puuduks toetuse andjal info, kas toetuse
taotleja on toetust taotlenud ka muudest vahenditest ning tekib oht, et toetust eraldatakse enam
kui taotleja on õigustatud saama. Kuna toetuse eraldamisel peab toetuse andja arvesse võtma
ka Soomest ja Rootsist sama rahvusvahelisel laevaliinil reisilaeva opereerimisega saadud
toetusi, peab taotleja esitama ka selle info. Täiendavalt on toetuse andjal õigus teha päringuid
ka nende riikide pädevatele asutustele.
Eelnõu § 7 lõike 6 kohaselt on taotlejal kohustus teavitada Riigi Tugiteenuste Keskust taotleja
poolt esitatud taotluses toodud andmete muutumisest, eelkõige kui sellega võib kaasneda
väljamakstava toetuse vähenemine.
Eelnõu § 7 lõike 7 kohaselt tuleb taotlus ning sellele lisatud dokumendid esitada eesti keeles.
Kuna osa taotlejate puhul on võib tegemist olla rahvusvaheliste ettevõtjatega on kokkuleppel
Riigi Tugiteenuste Keskusega võimalik taotlus ja sellele lisatud dokumendid esitada ka mõnes
muus keeles. Juhul kui taotluses esitatakse dokumentide ärakirju, peab taotleja kinnitama nende
õigsust ja täielikkust. Selline õigus on näiteks notaritel või osutatava õigusteenuse raames ka
vandeadvokaatidel. Ärakirjade esitamine oleks toetuse taotlemisel pigem erandlik, kuid
vajadusel on see võimalik. Näiteks taotleja ja sõltumatu audiitori kinnituste puhul eeldatakse,
nende esitamist originaaldokumentidena.
Eelnõu § 8 sätestab, kuidas arvutatakse toetuse taotlemise aluseks oleva kahju suurus. Lõike 1
kohaselt võtab taotleja aluseks rahvusvahelisel regulaarliinil sõitva reisilaeva opereerimisega
seonduva tulude ja muutuvkulude vahe, võrreldes toetatavale perioodile vastava perioodiga
2019. aastal (võrdlusperiood).
Lähtudes riigiabi loa punktist 21, on kahju suuruse tuvastamise valem järgnev:
(R2019 – R2020) – (V2019 – V2020) = kahjuhüvitise summa
milles:
- R2019 tähistab võrdlusperioodi tulusid 2019. aastal;
- R2020 tähistab käesoleva meetme taotluse perioodi tulusid 2020. aastal;
- V2019 tähistab 2019. aasta võrdlusperioodi muutuvkulusid;
- V2020 tähistab käesoleva meetme taotluse perioodi muutuvkulusid 2020. aastal.
Eelnõu § 8 lõikes 2 tuuakse välja nimekiri tuludest, millega kahju suuruse arvutamisel
arvestatakse. Arvesse võetakse tulud, mida ettevõtja sai toetuse perioodil reisilaeva
opereerimisest. Nendeks on tulud reisijate ja sõidukite veost, reisilaeval teenuste osutamisest
või kaupade müügist, reisilaevas asuva ruumi üürile andmisest kauba müüjale või teenuse
osutajale ning reklaamipinna kasutusse andmisest. Eelnõu § 8 lõikes 3 tuuakse välja
muutuvkulud, millega kahju suuruse arvutamisel arvestatakse. Nendeks on reisijatele reisilaeva
pardal teenuste osutamisega otseselt seotud kulud, reisilaeva hoolduse ja kapitaalremondiga
otseselt seotud kulud ning reisilaevale jaotatud rahvusvahelisel regulaarliinidel reisilaevade
opereerimise üldkulu osa. Loetelud lähtuvad riigiabi loas esitatud loeteludest.
Eelnõu § 8 lõige 4 selgitab, et vajadusel on võimalik kahju suuruse arvutamisel arvestada lisaks
tulude ning muutuvkulude muutusele ka muudatustega taotleja püsikuludes. Üldise eeldusena
näeb abimeede ette, et taotluse perioodi ning võrdlusperioodi püsikulud on samad. Siiski on
vajalik meetme aluseks olevast riigiabi loast tulenevalt arvestada ka faktilise olukorra
muutusega, mis võivad mõjutada kahju suurust. Eelkõige on sellisteks muudatusteks näiteks
täiendavate laevade toomine rahvusvahelisel regulaarliinile peale võrdlusperioodi, millega
kaasneks ka muudatus toetatavate laevaliinidega seonduvates püsikuludes.
5
Eelnõu § 8 lõige 5 sätestab riigiabi loast tulenevad nõuded, mille eesmärk on tagada, et
toetusega ei hüvitata kulusid, (i) mille eest vastutab taotleja või tekkisid, kuna taotleja ei
korraldanud oma tegevust vähenenud reisijate arvust hoolimata ümber, (ii) mille osas on
taotlejal õigus nõuda hüvitamist kolmandalt isikult, (iii) mille katteks on toetust eraldatud ja
mis on varem hüvitatud riigieelarvest või Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest. Eelnev
tähendab, et juhul kui taotleja on saanud toetust toetatavate laevaliinidega seonduvalt teistelt
Euroopa Liidu liikmesriikidelt, väheneb käesoleva meetme alusel makstav toetus eeltoodud
toetuste võrra. Kõik taotluses esitatud tulud peavad olema põhjendatud, st taotleja ei saa arvesse
võtta kulusid, mille tegemine ei olnud reisijate arvu drastilise vähenemise olukorras
põhjendatud.
Eelnõu § 8 lõike 6 kohaselt peab abi saaja poolt esitatud kahju suurus ning selle arvestus
põhinema auditeeritud andmetel ning olema kinnitatud sõltumatu audiitori poolt. Nõue põhineb
käesoleva meetme aluseks oleva riigiabi loa punktis 26 toodud tingimusel. Sõltumatu audiitori
puhul mõeldakse ettevõtte välist audiitorit.
Peatükk 3. Taotluse menetlemine
Eelnõu § 9 selgitab taotluse menetlemise korda. Lõike 1 kohaselt on toetuse andjal toetuse
menetlemiseks aega 20 tööpäeva taotlusvooru lõppemisest arvates. Eelnõu § 9 lõige 2 selgitab,
et taotluse menetluse ajal võib toetuse eest vastutav haldusorgan küsida taotlejalt täiendavat
informatsiooni või selgitusi või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Näiteks võib toetuse
andja küsida taotlejalt asjaolude, mille kohta on taotleja esitanud kinnituste, tõendamist ka
muude tõenditega, mida toetuse andja ei saa ise avalikest andmekogudest või allikatest
kontrollida. See võib olla vajalik taotlejate puhul, kes ei ole registreeritud Eestis või taotlejate
puhul, kelle üle valitsevat mõju omava isiku ei ole Eesti registreeritud. Eeltoodud õigus langeb
kokku taotleja § 7 lõike punktis 5 toodud kinnitusega teha toetuse eest vastutava
haldusorganiga koostööd. Haldusorganil peab otsuse tegemiseks olema kättesaadav piisav ja
igakülgne teave. Kui taotluses on puudusi võib toetuse andja määrata haldusmenetluse seaduse
kohaselt tähtaja nende puuduste kõrvaldamiseks. Juhul kui taotluse esitaja ei kõrvalda tähtajaks
puudusi, on tegemist nõuetele mittevastava taotlusega ja toetuse andja saab teha taotluse
rahuldamata jätmise otsuse.
Eelnõu § 9 lõige 3 annab toetuse andjale võimaluse esitada taotluses esitatud andmete
kontrollimiseks päringuid asjaomastele Soome Vabariigi või Rootsi Kuningriigi asutustele.
Eelkõige puudutab see olukorda, kus toetuse andja soovib andmeid nendes riikides taotlejale
juba antud toetuste kohta ning kui toetuse andja ei ole saanud taotlejalt piisavaid andmeid.
Eelnõu § 9 lõige 4 selgitab toetuse eest vastutava haldusorgani võimalusi otsuse tegemisel.
Sätte kohaselt on haldusorganil võimalik taotlus rahuldada, osaliselt rahuldada või jätta
rahuldamata. Lõike 5 kohaselt rahuldatakse taotlus täielikult, kui taotleja ja taotlus vastavad
määruses sätestatud nõuetele ning toetuste rahastamise eelarvest piisab kõigi nõuetele vastavate
taotluste täielikuks rahuldamiseks. Lõige 6 reguleerib taotluse osalist rahuldamist. Taotluse
osalise rahuldamise vajadus tekib eelkõige olukorras, kus taotluse täielik rahuldamine ei ole
põhjendatud. Tegemist võib olla olukorraga, kus taotleja ei ole toetuse taotlemisel maha
arvanud juba saadud toetust. Samuti rahuldatakse kõikide taotlejate taotlused osaliselt, kui
ilmneb määruse § 5 lõikes 2 nimetatud olukord ehk esitatud taotluste kogusumma ületab
toetuse rahastamise eelarvet (20 000 000 eurot). Taotluse osaliseks rahuldamiseks taotleja
6
nõusolekut ei küsita. Lõike 7 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei
vasta määruses sätestatud tingimustele.
Eelnõu § 9 lõige 8 sätestab Riigi Tugiteenuste Keskuse kohustuse säilitada toetuse
menetlemisega seonduvaid dokumente kümme aastat toetuse väljamaksmisest arvates. Nõue
tuleneb riigiabi reeglitest.
Eelnõu § 9 lõige 9 sätestab Riigi Tugiteenuste Keskuse õiguse nõuda taotlejalt täiendavaid
dokumente ka pärast toetuse väljamaksmist. See on vajalik, et tagada Riigi Tugiteenuste
Keskuse õigus teostada taotlejate üle järelevalvet ka toetusmeetme lõppemise järgselt ja saada
riigiabi tagasinõudmiseks vajalikku teavet. Andmete küsimise tähtaeg on piiratud § 12 lõikes
3 sätestatud tähtajaga ehk 10 aastaga.
Eelnõu § 10 selgitab toetuse eest vastutava haldusorgani otsuse või toimingu peale vaide
esitamise. Vaide esitamine ei ole kohustuslik. Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja
vaideotsus edastatakse vaide esitajale elektrooniliselt. Vaideid lahendatakse tuginedes
haldusmenetluse seadusele.
Peatükk 4. Toetuse maksmine ja tagasinõudmine
Eelnõu § 11 sätestab toetuse väljamaksmise ajalise raamistiku. Haldusorganil on aega kümme
tööpäeva alates vastava otsuse tegemisest toetus välja maksta.
Konkurentsiseaduse § 492 lõikest 3 kohaselt peab riigiabi andja esitama riigiabi ja vähese
tähtsusega abi registrile andmed kogu nende poolt antava riigiabi kohta. Sellest regulatsioonist
tulenevalt peab Riigi Tugiteenuste Keskus riigiabi andjana esitama registrile registri
põhimääruses sätestatud tähtaja jooksul nõutud andmed. Lisaks tuleneb üldtingimuste määruse
§-st 12 toetuse andjale kohustus avaldada oma veebilehel toetuse saajad.
Eelnõu § 12 selgitab toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise tingimusi. Lõige 1 selgitab
Riigi Tugiteenuste Keskuse kaalutlusotsuse tegemist toetuse tagasinõudmisel. Kuna toetuse
puhul on tegemist riigiabiga, on kaalutlusotsuse teostamisel vajalik järgida riigiabi reegleid.
Eelnõu § 12 lõige 2 sätestab toetuse tagasinõudmise otsuse aegumistähtaja. Lõike kohaselt võib
toetuse tagasinõudmise otsuse teha kolme aasta jooksul toetuse maksmisest arvates, välja
arvatud, kui riigiabiõigusest tuleneb teisiti.
Eelnõu § 12 lõige 3 selgitab ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmisega
seonduvaid erisusi. Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmist reguleerib
Euroopa Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr
659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93
kohaldamiseks. Selline riigiabi tuleb tagasi nõuda koos intressidega.
Eelnõu § 12 lõige 4 sätestab, et riigiabi andjal on ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi õigus
tagasi nõuda kümne aasta jooksul. Tähtaeg hakkab kulgema taotluse rahuldamise otsusest
arvates.
Eelnõu § 12 lõige 5 sätestab, et juhul kui toetuse andja teeb sellekohase otsuse, peab taotleja
toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
7
Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist
0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõus kavandatud meetme puhul on tegemist
riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 tähenduses ning selle rakendamisel
lähtutakse vastavast riigiabi loast.
4. Määruse mõjud
Määrusel puudub otsene mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale
ning regionaalarengule.
Eelnõu eesmärk on vähendada COVID-19 tõttu tekkinud kriisi majanduslikke tagajärgi,
mistõttu on eelnõul otsene mõju majandusele. Määruses sätestatud tingimustel antav toetus
aitab rahvusvaheliste laevaliinide operaatoritel toime tulla COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse puhangust tulenenud kriisi negatiivsete mõjude ja otsese majandusliku kahjuga
hakkama saamisel. Samuti aitab toetus ettevõtjatel säilitada olemasolevaid töökohti, mistõttu
on määrusel ka sotsiaalne mõju.
Eelnõu mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele avaldub mõjuna Riigi
Tugiteenuste Keskusele. Riigi Tugiteenuste Keskus on Rahandusministeeriumi
valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, kes juba täidab muu hulgas Euroopa Liidu
struktuurivahendite ja piiriüleste programmide korraldus- ja makseasutuse funktsiooni ning
õigusaktides määratud juhul ka rakendusüksuse ülesandeid. Uue toetusmeetme raames
taotluste vastuvõtmine ja menetlemine ning võimalikud hilisemat tegevused riigiabi
tagasinõudmisel suurendavad ajutiselt asutuse töökoormust, kuid ei nõua uue töökoha loomist
ega täiendavate infotehnoloogiliste lahendust väljatöötamist.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse raames antavate toetuste eelarveks on 2020. aasta riigi lisaeelarve seadusega
kavandatud 20 miljonit eurot. Eelnõu rakendamiseks vajalikud vahendid eraldatakse Riigi
Tugiteenuste Keskusele riigieelarvest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve
kaudu.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile
ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja potentsiaalsetele toetuse
taotlejatele. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta, kuid ministeeriumi
ettepanekute kohaselt on täpsustatud riigiabi tagasinõudmise sätteid. Riigi Tugiteenuste
Keskus kooskõlastas määruse märkustega arvestamisel. Arvamusi eelnõule ei laekunud.
8
Riigi Tugiteenuste Keskus palus täpsustada, kas eelnõu § 4 p-des 1-3 esitatud nõuded
kohalduvad ka juhul, kui taotleja on välisriigi vastavas registris registreeritud eraõiguslik
juriidiline isik. Selgitame, et määruses kehtestud nõuded kehtivad kõigile taotlejatele
olenemata nende registreerimise asukohast. Nõuetel vastavust kinnitab taotleja § 7 lõike 3
punkti 1 kohaselt taotluses esitatava kinnitusega.
Riigi Tugiteenuste Keskus palus eelnõus täpsustada, et milliseid andmeid peab taotleja esitama,
kui ta taotleb toetust mitmele regulaarliinil sõitvale reisilaevale või mitmele erineval
rahvusvahelisel regulaarliinil sõitvale reisilaevale ning leidis, et taotleja andmete mitmekordne
küsimine ei ole vajalik. Leiame, et määruse sõnastuse täpsustamine ei ole vajalik, kuna § 6
lõikes 3 viidatakse, et andmed esitatakse eraldi reislaevade kohta, millele toetust taotletakse.
Taotleja andmete esitamist mitmel korral määrus ette ei näe.
Riigi Tugiteenuste Keskuse ettepanekut vähendada eelnõu § 12 punktis 3 nimetatud viivise
määra 0,06%-le on arvestatud ja vastavalt täpsustatud ka eelnõu.
Tulenevalt 2020. aasta riigi lisaeelarve seaduse § 4 lõikest 2 esitati eelnõu enne kehtestamist
heakskiitmiseks Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valitsus kiitis eelnõu heaks 1. oktoobri 2020.
a istungil.
9