dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 9. oktoober 2020
Viit
17-7/19-0325/1243-4
Registreeritud
9. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-7 Taastuvenergiaga seotud kirjavahetus
Toimik
17-7/19-0325
Vastutaja
Liisa Mällo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎ENKS_ettepanekud_EJKY_01_04_2020_nr9.asice137 KB
  • 📎ENKS_ettepanekud_EJKY_08102020.asice92 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium [email protected] 08 . 10 .20 20 nr 24 EJKÜ k ommentaarid seaduseelnõule „ Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus “ Lugupeetud Taavi Aas Täname võimaluse eest osaleda energiamajanduse korralduse seaduse (edaspidi EnKs ) muutmise ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse konsultatsioonides. Esitame oma ettepanekud 08.09.2020 koostatud eelnõule. Kahjuks ei ole eelnõu l isas 3 toodud kommentaaride ja märkustega arvestamise tabelisse kantud EJKÜ pool t 01.04.2020 kirjaga nr 9 esitatud ettepanekuid. Toome need uuesti välja ka selle kirja teises pooles ning palume kõik esitatud ettepanekud alati analüüsi des arvesse võtta . 1. Toetame sektorite alameesmärkide kehtestamist EnKsis , kui d oleme seisukohal, need peavad olema suuremad ning kajastama Eesti tegelikku soov i üldise kliimaneutraalsuse suunas liikumisel. Nii eelnõu seletuskirjas ja ka direktiivis on täpselt väljatoodud fikseeritud protsendid taastuvenergia iga-aastase kasvu kohta, kuid eelnõus puuduvad igasugused viited või kirjeldused asjakohaste riiklike tegevuste/ meetmete olemasolu või planeerimise kohta. Teeme ettepaneku, et vajalikud viited ja tegevused lisatakse seaduseelnõusse siduvalt . Sama loogikat kannab ka värskelt avaldatud riigi eelarvestrateegias 2021-2024 väljatoodud energeetika programm, kus märgitakse, et Eesti energiamajanduse areng peab olema kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, panustama Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu . 2. Biomassi säästlikkuse kriteeriumi te rakendamisel j uhime tähelepanu , et selgemalt tuleb välja tuua biokütuste sobimatus madala kasuteguriga põletusseadmetesse. E uroopa Komisjoni avaldatud elurikkuse strateegia on koostatud ning Euroopas tugevat tähelepanu saanud just põhjusel, et hulgaliselt biomassi suuna takse selleks mitteettenähtud kateldesse . Raiskamine ei saa olla normaalsus ning viib alla ka Eestis aastasadu kasutust leidnud biokütuste üldise maine. Eelnõu seletuskirjas viidatud ja parimat võimalikku tehnikat kasutavad, kuid tänastel tingimustel mittetõhusate seadmete omanikud peavad tundma survet ning motivatsiooni oma seadmepargi regulaarseks moderniseerimiseks. P rintsiibina toetame looduskaitsealadelt ja endistelt turbaaladelt biokütuste kasutamist vastavalt kaitsealade kaitsekorralduskavades märgitule ning metsaseaduses sätestatu t arvestades . Oluline on siiski lisaks nn vabatahtlikule järgimisele ka vastavate tõendamismehhanismide väljatöötamine , mis aitab korrastada turgu ja parandada biokütuste positsiooni . 3. Soojuse ja jahutuse osas p äritolutunnistus te loogika sissetoomine EnK s i on loogiline ja tervitatav, kuid täna jääb arusaamatuks päritolu tunnistuse tegelik tekke- ja arvestusmehhanism. Mõlemad tegevused on valdavalt lokaalset päritolu või siis toimivad eraldiseisvana lähiümbruse võrgustikes. Lõplikud t ingimused tulevad küll eraldi ministri määrusega, kuid alusprintsiibid tuleb juba enne seaduse vastuvõtmist osapooltega läbi arutada sh nt kes üldse on päritolutunnistuste süsteemis osalevad üksused, millised on andmevahetuse põhimõtted, kuidas eristatakse omatarve jne. Teeme ettepaneku selles osas korralda tutvustav ümarlaud. EJKÜ on välja töötanud ja kasutusele võtnud Tõhusa Kaugkütte ja Tõhusa Kaugjahutuse tunnustamissüsteemi, mis kannab sama sisulist ülesannet. 4. Päritolutunnistuste haldamise ks EnKs eelnõu §32 9 p 9 väljatoodud põhimõte, et riigipoolset investeeringu- või muud toetust saava tootmisseadme toodangu osas väljastatakse päritolutunnistused süsteemi haldaja kontole ei ole tasakaalus. Õiglane printsiip on kui haldaja kontole liiguvad päritolutunnistused samas proportsioonis projekti toetuse protsendiga ning kuni toetussumma ülempiiri täitumiseni. Palume põhimõte ümber sõnastada. 5. Päritolutunnistuste süsteemi hald ustasude mehhanism tuleb detailsemalt lahti kirjutada , sest peab kajastama ka haldusprotsesside efektiivsemaks muutmise motivatsiooni . 6. KkütS ettepanekute osas lisame, et selgitamata ja avaldamata on kütusevabade taastuvenergia allikate tõendamise mehhanism , mis võimalda ks kaugküttepiirkonnas oleval tarbijal seda liiki energiaallikaid kasutada paralleelselt kaugküttega. Loogika ei kanna endas direktiivi art 15 punktis 7 toodud lõimimise põhimõtet ning s amuti on väike vastuolu planeeritava punktiga §5 lg 4 2 ning ka võrdse kohtlemise printsiibiga. Tasakaalus oleks printsiip siis, kui sellise olukorra puhul rakendub tarbijale ka täiendav tipukoormuse hinnakomponent. Järgnevalt k ordame üle ka oma 01.04.2020 kirjas väljatoodud ettepanekud: 1. Kuigi liikmesriikidel puudub otsene kohustus, siis p alume EnKs § 3 lisada ning täiendavalt välja tuua direktiivi art 3 p 5 toodud põhimõte, et riigil ja kohalikul omavalitsusel on võimalik välja töötada ja kehtestada meetmeid, mis täidavad järgmisi eesmärke: a) taastuvenergiaprojektide kapitalikulude vähendamine; b) projektide ja programmide väljatöötamine taastuvate energiaallikate energiasüsteemi lõimimiseks, energiasüsteemi paindlikkuse suurendamiseks, võrgu stabiilsuse säilitamiseks ja võrgu ülekoormuse juhtimiseks; c) ülekande- ja jaotusvõrgu taristu, arukate võrkude, hoidlate ja ühenduste arendamine, et saavutada 2030. aastaks elektrivõrkude omavahelise ühendatuse 15 % eesmärk, et tõsta elektrisüsteemis taastuvenergia tehniliselt võimalikku ja majanduslikult vastuvõetavat osakaalu; Nimetatud eesmärkidele viidates on võimalik tulevikus välja töötada ja rakenda da struktuurivahenditest ja teiste vahenditest rahastatavaid taastuven ergia sektorit ergutavaid programme. 2. Tulenevalt direktiivi art 15 punktis 3 palume EnKs §3 lisada ja tuua selgemalt välja, et riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil lisa takse linnataristu, tööstus-, kaubandus- ja elamup iirkondade ning energiataristu planeerimisel, sealhulgas esialgsel ruumilisel planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja renovee rimisel, sätted taastuvenergia ning vältimatult tekkiva heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise koht a. On oluline, et taastuvatest energiaallikatest toodetava küte ja jahutus lisatakse asjakohasel juhul linnataristu planeerimisse ja ettevõ tjate taristu arendamise kavadess e. Analoogset põhimõtet on pikalt rakendatud KIKi nõutavate soojusmajanduse arengukavade kaudu, kuid oluline on KOV ide poolt laiem ja regulaarsem l ähenemine kogu energiataristule . Sama punkti osas e elnõu vastavustabelis väljatoodud viide riiklikule energiasäästunädalale ei ole täna enam kohane, sest viimane toimus aastal 2013 ning vaibus just eelarveliste vahendite kadumisel (projektipõhisuse probleem) . Pigem tuleb näha ette vahendid või soodustavad tegevused direktiivi art 18 väljatoodud põhimõtete paremaks ja püsivaks kasutuselevõtmiseks . O n oluline EnKsis selgemalt välja tuua direktiivi art 15 punktis 6 lisatud põhimõte, et ehitusalaste õigusaktide ja eeskirjadega soodustatakse selliste kütte- ja jahutussüsteemide ja -seadmete kasutamist, mille puhul on energia saadud taastuvatest energiaallikatest ning mille abil saavutatakse märkimisväärne energiasääst. Eelnevaga ning art 18 punktidega kooskõlas on EJKÜ välja töötanud ja kasutusele võtnud Tõhusa Kaugküttesüsteemi märgise süsteemi, et edendada vanade küttesüsteemide kiiremat väljavahetamist ning kooskõlas direktiiviga 2010/31/EL edendada kiiremat üleminekut taastuvene rgial põhinevatele lahendustele . Samuti töötame hetkel välja Tõhusa Kaugjahutuse märgise süsteemi. Nimetatud süsteemid aitavad jagada avalikkusele selgemat infot tõhusate energia tootmis viiside kohta ning mõistlik oleks EnKsis viidata selliste süsteemide olemasolule . Vastavalt direktiivi art 15 p unktile 7 on oluline regulaarselt hinnata taastuvatest energiaallikatest toodetud energia võimalusi ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise võimalusi kütte- või jahutusenergia sektoris. On oluline edendada taastuvenergia või heitsoojusenergia füüsilist lõimimist kütte- ja jahutussektoris ning taastuvenergia või heitsoojusenergia kasutamist tööstuslikes kütte- ja jahutussprotsessides Loodame, et EJKÜ kaasatakse osapoolena hindamisse, mis on vajalik läbi viia 31. detsembriks 2020 (vastav viide on ka vastavustabelis esitatud) . 3. Kaugkütteseaduse muudatused 3.1. Leiame, et uue mõiste „ümbritseva keskkonna energia“ lisamine mõistesse „kütusevabad taastuvad allikad“ ei vasta direktiivi mõttele ega täida oma eesmärki. Nõustume, et ümbritseva keskkonna energia suurem rakendamine on üldpõhimõttena tervitatav. Samas ei tohi sellest kaugkütteregulatsiooni raames tekitada alust, millele tuginedes saaks kaugküttepiirkonnas loobuda kaugkütte kasutamisest . S elline lahendus vähendab kaugküttesüsteemi efektiivsust ning konkurentsivõimet . Seega palume vastavaid muudatusettepanekuid eelnõust välja jätta . 3.2. Oleme seisukohal, et direktiivi artiklis 24 sisalduv tõhusa kaugkütte edendamise põhimõte peaks selgemalt väljenduma siseriiklikus regulatsioonis. Leiame, et kaugkütte võrguettevõtjal peab olema võimalus tagada võrgu tõhusus ning suurendada seal kasutatavate taastuvate allikate osakaalu. Leiame et praegune Kküt S §14 1 ei võimalda selgesõnaliselt eelistada taastuvatest allikatest toodetud soojust ning raskendatud on nt vältimatu soojuse kasutuselevõtt. EJKÜ on 27 .02.2020 kirjaga nr 5 edastanud oma seisukohad kaugkütteseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse osas. Märgime, et seal väljendatud seisukohad soojuse ostukorralduse osas on ka antud kontekstis asjakohased. 3.3. Teeme ettepaneku täiendada kavandatavat KkütS § 8 lg 5 viisil, et sõnastusest se lguks üheselt, et täiendava WACC -i % punkti rakendatakse tõhusas kaugküttepiirkonnas tegutseva soojusettevõtja reguleeritud varale. Vajadusel oleme valmis kohtuma ning jagama täiendavaid selgitusi. Lugupidamisega (Allkirjastatud digitaalselt) Siim Umbleja t egevjuht Tel:5165943 [email protected] Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium [email protected] 01 . 0 4 .20 20 nr 9 Kommentaarid seaduseelnõule „ Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus “ Lugupeetud Taavi Aas Täname võimaluse eest osaleda energiamajanduse korralduse seaduse (edaspidi EnKs ) muutmise ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse konsultatsioonides. Uuenenud taastuvenergia direktiiv on väga oluline kliimaneutraalsuse saavutamise, primaarenergia säästu ning kaasaegsete linnaenergia süsteemide huvides. 1. Kuigi liikmesriikidel puudub otsene kohustus, siis p alume EnKs § 3 lisada ning täiendavalt välja tuua direktiivi art 3 p 5 toodud põhimõte, et riigil ja kohalikul omavalitsusel on võimalik välja töötada ja kehtestada meetmeid, mis täidavad järgmisi eesmärke: a) taastuvenergiaprojektide kapitalikulude vähendamine; b) projektide ja programmide väljatöötamine taastuvate energiaallikate energiasüsteemi lõimimiseks, energiasüsteemi paindlikkuse suurendamiseks, võrgu stabiilsuse säilitamiseks ja võrgu ülekoormuse juhtimiseks; c) ülekande- ja jaotusvõrgu taristu, arukate võrkude, hoidlate ja ühenduste arendamine, et saavutada 2030. aastaks elektrivõrkude omavahelise ühendatuse 15 % eesmärk, et tõsta elektrisüsteemis taastuvenergia tehniliselt võimalikku ja majanduslikult vastuvõetavat osakaalu; Nimetatud eesmärkidele viidates on võimalik tulevikus välja töötada ja rakenda da struktuurivahenditest ja teiste vahenditest rahastatavaid taastuven ergia sektorit ergutavaid programme. 2. Tulenevalt direktiivi art 15 punktis 3 palume EnKs §3 lisada ja tuua selgemalt välja, et riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil lisa takse linnataristu, tööstus-, kaubandus- ja elamup iirkondade ning energiataristu planeerimisel, sealhulgas esialgsel ruumilisel planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja renovee rimisel, sätted taastuvenergia ning vältimatult tekkiva heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise kohta. On oluline, et taastuvatest energiaallikatest toodetava küte ja jahutus lisatakse asjakohasel juhul linnataristu planeerimisse ja ettevõ tjate taristu arendamise kavadess e. Analoogset põhimõtet on pikalt rakendatud KIKi nõutavate soojusmajanduse arengukavade kaudu, kuid oluline on KOV ide poolt laiem ja regulaarsem l ähenemine kogu energiataristule . Sama punkti osas e elnõu vastavustabelis väljatoodud viide riiklikule energiasäästunädalale ei ole täna enam kohane, sest viimane toimus aastal 2013 ning vaibus just eelarveliste vahendite kadumisel . Pigem tuleb näha ette vahendid või soodustavad tegevused direktiivi art 18 väljatoodud põhimõtete paremaks ja püsivaks kasutuselevõtmiseks . O n oluline EnKsis selgemalt välja tuua direktiivi art 15 punktis 6 lisatud põhimõte, et ehitusalaste õigusaktide ja eeskirjadega soodustatakse selliste kütte- ja jahutussüsteemide ja -seadmete kasutamist, mille puhul on energia saadud taastuvatest energiaallikatest ning mille abil saavutatakse märkimisväärne energiasääst. Eelnevaga ning art 18 punktidega kooskõlas on EJKÜ välja töötanud ja kasutusele võtnud Tõhusa Kaugküttesüsteemi märgise süsteemi, et edendada vanade küttesüsteemide kiiremat väljavahetamist ning kooskõlas direktiiviga 2010/31/EL edendada kiiremat üleminekut taastuvene rgial põhinevatele lahendustele . Samuti töötame hetkel välja Tõhusa Kaugjahutuse märgise süsteemi. Nimetatud süsteemid aitavad jagada avalikkusele selgemat infot tõhusate energia tootmis viiside kohta ning mõistlik oleks EnKsis viidata selliste süsteemide olemasolule . Vastavalt direktiivi art 15 p unktile 7 on oluline regulaarselt hinnata taastuvatest energiaallikatest toodetud energia võimalusi ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise võimalusi kütte- või jahutusenergia sektoris. On oluline edendada taastuvenergia või heitsoojusenergia füüsilist lõimimist kütte- ja jahutussektoris ning taastuvenergia või heitsoojusenergia kasutamist tööstuslikes kütte- ja jahutussprotsessides Loodame, et EJKÜ kaasatakse osapoolena hindamisse, mis on vajalik läbi viia 31. detsembriks 2020 (vastav viide on ka vastavustabelis esitatud) . 3. Kaugkütteseaduse muudatused 3.1. Leiame, et uue mõiste „ümbritseva keskkonna energia“ lisamine mõistesse „kütusevabad taastuvad allikad“ ei vasta direktiivi mõttele ega täida oma eesmärki. Nõustume, et ümbritseva keskkonna energia suurem rakendamine on üldpõhimõttena tervitatav. Samas ei tohi sellest kaugkütteregulatsiooni raames tekitada alust, millele tuginedes saaks kaugküttepiirkonnas loobuda kaugkütte kasutamisest . S elline lahendus vähendab kaugküttesüsteemi efektiivsust ning konkurentsivõimet . Seega palume vastavaid muudatusettepanekuid eelnõust välja jätta . 3.2. Oleme seisukohal, et direktiivi artiklis 24 sisalduv tõhusa kaugkütte edendamise põhimõte peaks selgemalt väljenduma siseriiklikus regulatsioonis. Leiame, et kaugkütte võrguettevõtjal peab olema võimalus tagada võrgu tõhusus ning suurendada seal kasutatavate taastuvate allikate osakaalu. Leiame et praegune Kküt S §14 1 ei võimalda selgesõnaliselt eelistada taastuvatest allikatest toodetud soojust ning raskendatud on nt vältimatu soojuse kasutuselevõtt. EJKÜ on 27 .02.2020 kirjaga nr 5 edastanud oma seisukohad kaugkütteseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse osas. Märgime, et seal väljendatud seisukohad soojuse ostukorralduse osas on ka antud kontekstis asjakohased. 3.3. Teeme ettepaneku täiendada kavandatavat KkütS § 8 lg 5 viisil, et sõnastusest se lguks üheselt, et täiendava WACC -i % punkti rakendatakse tõhusas kaugküttepiirkonnas tegutseva soojusettevõtja reguleeritud varale. Vajadusel oleme valmis pärast eriolukorra möödumist kohtuma ning jagama täiendavaid selgitusi. Lugupidamisega (Allkirjastatud digitaalselt) Siim Umbleja t egevjuht Tel:5165943 [email protected] Saatja: Siim Umbleja <[email protected]> Saadetud: 08.10.2020 17:46 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse ettepanekud Tere Esitame Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu ettepanekud. Lugupidamisega Siim Umbleja EJKÜ, 5165943
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel