dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvmuse esitamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 9. oktoober 2020
Viit
2-2/20-0312/5661
Registreeritud
9. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/20-0312
Vastutaja
Risto Jõgi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Siseturu valdkond, Siseturuosakond, Toote ohutuse ja tarbijakaitse talitus)

Failid

  • 📎9.10.2020_5.1-1_91-1_MKM_TNVS_muutmise_eelnõu.asice174 KB

Sisu (failidest)

Hr Taavi Aas Minister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 15.09.2020 nr 2-2/20-0312/5661 Suur Ameerika 1 10122 TALLINN Meie: 9.10.2020 nr 5.1-1/91-1 Arvamuse esitamine toote nõutele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi: ITL) tänab, et esitasite meile arvamuse avaldamiseks toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi: eelnõu). Oleme eelnõud analüüsinud ning esitame käesolevaga selle kohta oma seisukohad, küsimused ja ettepanekud. 1. Lõppkasutaja mõiste kasutamine eelnõus tekitab segadust, mistõttu soovitame selle läbivalt üle vaadata. Eelnõu § 1 punktiga 2 asendatakse toote nõutele vastavuse seaduse (edaspidi: TNVS) § 4 lõike 1 punktis 6 ja § 54 lõikes 1 sõna „lõpptarbija“ sõnaga „lõppkasutaja.“ Lõppkasutaja mõiste avab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1020, millega sätestatakse nõuded turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EL) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169/1, 25.6.2019, lk 1–44) (edaspidi: määrus) artikkel 3 punkt 21, mille kohaselt on tegemist füüsilise või juriidilise isikuga, kes on kauba ostnud. Mõistet lõppkasutaja kasutatakse muuhulgas ka eelnõu § 1 punktiga 20 TNVS §-i 56 lisatavas lõikes 8 seoses elektroonilise side ettevõtjalt lõppkasutaja tuvastamiseks küsitavate andmetega. Juhime tähelepanu, et elektroonilise side seaduses (edaspidi: ESS) kasutatakse lõppkasutajat erinevas tähenduses, aga TNVS ja ESS on väga tihedas seoses ja koosmõjus. Vastavalt ESS § 2 punktile 27 on lõppkasutaja klient, kes ei osuta üldkasutatavat elektroonilise side teenust. Klient on aga ESS § 2 punktis 15 defineeritud läbi selle, et tal on sideettevõtjaga leping üldkasutatava elektroonilise side teenuse kasutamiseks. Seega tegemist ei ole tingimata sama isikuga, kes on elektroonilise sidevahendi abil kauba ostnud. Näiteks võib kauba osta mõni sideettevõtja kliendi pereliige. 2 Seletuskirja kohaselt on eelnõusse lisatava § 56 lg 8 eesmärk siiski esitada vajadusel päring, kes internetis ohtlikke või nõuetele mittevastavaid tooteid müüva veebisaidi taga on ehk saada sideettevõtjalt andmeid konkreetse kauplejast lõppkasutaja kohta, mitte aga isiku kohta, kes vastava kauba on ostnud (kui arvestada ülalnimetatud määruse kohast lõppkasutaja definitsiooni). Seetõttu palume lõppkasutaja mõiste kasutamise eelnõus läbivalt üle vaadata ning hinnata, kas seda on kasutatud õiges kontekstis. 2. Turujärelevalveasutuste õigus saada sideettevõtjatelt andmeid ei ole proportsionaalne väärteomenetluse eesmärgiga, mistõttu teeme ettepaneku see praegusel kujul eelnõust välja jätta. 2.1. Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse TNVS §-i 56 lõikega 8, mille kohaselt on turujärelevalveasutusel õigus saada elektroonilise side ettevõtjalt üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid, kui see on vajalik ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Muudatus on seotud ka eelnõu §-is 3 sisalduva ESS § 1111 lg 11 p 3 täiendamise ja eelnõu §-ga 7 väärteomenetluse seaduse muutmisega. 2.2. ITL näeb kavandatavas muudatuses järgmisi probleeme: 2.2.1. Meile jääb arusaamatuks, kas ja kuidas kavandatav muudatus lahendab eelnõus käsitletud probleeme ja millise ohu tõrjumiseks seda kasutatakse. Isegi, kui turujärelevalveasutus saab sideettevõtjalt lõppkasutaja (meie arusaamisel see tähendab juriidilise isiku kes on kauba müüja) andmed, siis ebaausaid kauplemisvõtted kasutavad ning näiteks tervist kahjustavaid tooteid müüvad sageli välismaised kauplejad, mistõttu ei aita need andmed kaasa efektiivsemale menetlusele. 2.2.2. Arusaamatust tekitab ka see, miks on vaja turujärelevalveasutusel lõppkasutaja ehk eelnõu mõistes ostja andmeid (kui eelnõus on ikka kasutatud lõppkasutajat määruse tähenduses, mis on segane, nagu selgitatud käesoleva kirja punktis 1). Rikkumise lõpetamiseks on ilmselgelt vaja jõuda kauplejani. Oleme seisukohal, et selles küsimuses tuleb arvestada ka eraelu puutumatuse õigusega, sest ostjal on õigus, et jääks saladuseks, mida ta ostis. Seetõttu võib tagantjärgi ostjate andmete töötlemise puhul olla tegemist ebaproportsionaalse riivega isikute põhiõigusesse. Eelnõus ei ole analüüsitud selle riive kooskõla EL-i andmekaitse üldmääruse (2016/679) ja e-privaatsuse direktiiviga (2002/58). E-privaatsuse direktiivi artikli 5 lõikes 1 on ette nähtud, et liikmesriigid peavad siseriiklike õigusaktidega tagama üldkasutatava sidevõrgu ja üldkasutatavate elektroonilise side teenuste kaudu toimuva side ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse. E-privaatsuse direktiivi artikkel 15 lg 1 võimaldab aga liikmesriikidel teha viidatu osas teatud erandeid, nt riikliku julgeoleku, riigikaitse, avaliku korra, kuritegude ennetamise, majanduslike või rahanduslike huvide, jälgimise, kontrollimise ja andmesubjekti kaitse eesmärgil. Tegu on ammendava nimekirjaga eesmärkidest. Euroopa Kohus otsuse C-203/15 valguses tekib küsimus, kas TNVS-i ja ESS-i muudatusega püütakse ära hoida võitlust raskete kuritegude vastu. Kuivõrd selliste piirangutega ilmselgelt ei hoita ära organiseeritud kuritegevust või terrorismi, 3 vaid pigem proovitakse vältida teatud toodete turule laskmist, väljuvad sellesisulised kohustused kehtiva õiguse piiridest ja demokraatlikust põhjendatuse põhimõttest. Palun selgitage, miks on vaja turujärelelevalve menetluses ostja andmeid ning kuidas need aitavad kaasa ohu tõrjumisele ja rikkumise lõpetamisele. 2.2.3. Eelnõu kohaselt tuleb hakata esitama andmeid kõigile turujärelevalveasutustele, keda on hetkel kuus. Selgitame, et iga erineva järelevalveasutuse jaoks andmete kokkupanemine on sideettevõtja jaoks suur kulu, sest iga asutuse kohta tuleb läbi mõelda, milliseid andmeid talle tohib anda ning kas tal on õigus neid küsida. 2.2.4. Eelnõus ei ole välja toodud, millist eesmärki andmetele juurdepääsu andmine igale ametiasutusele eraldi täidaks. Eelnõus puudub ülevaade, miks on vajalik ettevõtjatele täiendava halduskoormuse panemine ning milline on statistika järelevalveasutuse poolt tehtud päringute osas politsei poole, sh kui palju nendes päringutest on ebaõnnestunud. 2.3. Ülaltoodu tõttu teeme ettepaneku, et andmepäringu teeb sideettevõtjale ametiabi korras politsei- ja piirivalveamet nagu muude rikkumiste korral ning edastab siis vastava info konkreetsele järelevalveasutusele. Leiame, et ühtne kontaktpunkt muudab protsessi efektiivsemaks kõigi asjaosaliste jaoks. 2.3.1. Õiguste rakendamine ja kasutamine peavad vastama ka teistele riiklikele õigusaktidele, sealhulgas arvestades kohaldatavaid menetluslikke tagatisi ja põhiõiguste järgimist. Erimeetmed on korrakaitseseaduses (edaspidi: KorS) ka praegu kirjeldatud. Sh on ka TTJA-l praegu õigus ohu ennetamiseks võtta kasutusele KorS-i üldmeetmed, KorS-i erimeetmetest tulenevalt saab ka praegu järelevalveasutus pöörduda vastava pädeva organi poole, nt erimeetmena KorS § 35, kus isikuandmete töötlemine andmete saamisega sideettevõtjalt on politsei pädevuses. 2.3.2. Nii nagu on viidatud eelnõu seletuskirjas, ei nõuta määruses, et selles nimetatud miinimumpädevused peaksid olema tagatud kõikidele turujärelevalveasutustele, kuivõrd miinimumpädevusi võib sätestada ka läbi ametiabi või kohtusse pöördumise (määruse art 14 lg 3 p b ja c). 3. Veebiliidesele juurdepääsu piiramine tehniline teostatavus ja meetme proportsionaalsus tekitavad küsimusi. 3.1. Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse TNVS §-i 56 lõikega 9, milles sätestatakse muuhulgas turujärelevalveasutuse õigus nõuda veebiliidesele juurdepääsu piiramist. Eelnõu § 1 punktiga 21 lisatakse TNVS-i uue sättena § 562, mis sätestab veebiliidesele juurdepääsu piiramise täpsemad tingimused. 3.2. ITL-i hinnangul on selle muudatusega seotud järgmised probleemid: 3.2.1. Praktikas on selle meetme tehniline ja õiguslik teostatavus küsitav. Näiteks ei ole sideettevõtjatel tänase info põhjal tehniliselt võimalik piirata kasutajate poolt allalaaditavaid rakendusi. Hetkel ei ole teada, kuidas seda tehniliselt teha ja mida see võib kaasa tuua. Sideettevõtjate võrgud pole üles ehitatud rakendusi piirama. Samuti tuleb arvestada, et rakendused on sisuteenused ning sideettevõtjad ei tohi nendesse sekkuda võrgu neutraalsuse põhimõtte kohaselt (vt lähemalt määrus (EL) 2015/2120). Selliste rakenduste blokeerimiseks on vajalik järelevalveasutusel pöörduda rakenduste pakkuja ehk näiteks Google Play poole. 4 3.2.2. Kindlasti ei tohi unustada, et sideteenused on elutähtsad teenused ning igasugune piiramine võib tekitada ohu elutähtsa teenuse toimimisele. 3.2.3. Ka selle meetme puhul tõusetub küsimus meetme proportsionaalsusest selle eesmärgiga. Eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatuse eeskujuks kehtivas tarbijakaitseseaduses sisalduv § 622. Juhime tähelepanu, et see säte on seotud tarbijate kollektiivsetele huvidele tekkiva olulise ohu ärahoidmisega, mis on oluliselt laiem eesmärk kui eelnõuga kavandatud muudatusel. Suure ohu korral saab kasutada juba olemasolevat meedet. 3.2.4. Arusaamatuks jääb TNVS § 562 lõikes 1 sisaldub õigus nõuda hoiatuse lisamist lõppkasutajatele. Kui eelnõu § 1 punktiga 20 kavandatava muudatuse kohaselt hakkavad turujärelevalveasutused tuvastama (tegelikku füüsilisest isikust) lõppkasutajat, kas see tähendab, et neile hakatakse ka personaalseid hoiatusi saatma? 3.3. Teeme ettepaneku, et veebiliidesele juurdepääsu piiramise nõudmise õigus on ainult politsei- ja piirivalveametil, kelle abi turujärelevalveasutused saavad kasutada. Ka siin on mure selles, et hetkel plaanitakse see õigus anda kuuele turujärelevalveasutusele, mis suurendab oluliselt ettevõtete halduskoormust. 3.4. Teeme ettepaneku täpsustada, et TNVS § 562 lõikeid 2 ja 3 tohib kasutada ainult juhul, kui turujärelevalveasutusel ei ole võimalik kasutada vastava paragrahvi lõiget 1. Kokkuvõtteks leiame, et ülal käsitletud meetmed on ebaproportsionaalsed ning nende sätestamine TNVS-is praegusel kujul on ülereguleerimine. Nendega tekitataks ettevõtetele täiendav kulukomponent olukorras, kus need lahendused praktikas päris hästi ei toimi ning soovitud efekti ei anna. Loodame, et leiate võimaluse ITL-i seisukohti ja ettepanekuid arvestada. Oleme valmis oma seisukohti ka täiendavalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Jõema Tegevjuht Keilin Tammepärg, [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel