Hr Taavi Aas
Minister
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Teie: 15.09.2020 nr 2-2/20-0312/5661
Suur Ameerika 1
10122 TALLINN Meie: 9.10.2020 nr 5.1-1/91-1
Arvamuse esitamine toote nõutele vastavuse seaduse muutmise ning sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi: ITL) tänab, et esitasite
meile arvamuse avaldamiseks toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi: eelnõu). Oleme eelnõud
analüüsinud ning esitame käesolevaga selle kohta oma seisukohad, küsimused ja
ettepanekud.
1. Lõppkasutaja mõiste kasutamine eelnõus tekitab segadust, mistõttu soovitame
selle läbivalt üle vaadata.
Eelnõu § 1 punktiga 2 asendatakse toote nõutele vastavuse seaduse (edaspidi: TNVS) §
4 lõike 1 punktis 6 ja § 54 lõikes 1 sõna „lõpptarbija“ sõnaga
„lõppkasutaja.“ Lõppkasutaja mõiste avab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 2019/1020, millega sätestatakse nõuded turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta
ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EL) nr 765/2008 ja (EL) nr
305/2011 (ELT L 169/1, 25.6.2019, lk 1–44) (edaspidi: määrus) artikkel 3 punkt 21, mille
kohaselt on tegemist füüsilise või juriidilise isikuga, kes on kauba ostnud.
Mõistet lõppkasutaja kasutatakse muuhulgas ka eelnõu § 1 punktiga 20 TNVS §-i 56
lisatavas lõikes 8 seoses elektroonilise side ettevõtjalt lõppkasutaja tuvastamiseks
küsitavate andmetega. Juhime tähelepanu, et elektroonilise side seaduses (edaspidi:
ESS) kasutatakse lõppkasutajat erinevas tähenduses, aga TNVS ja ESS on väga
tihedas seoses ja koosmõjus. Vastavalt ESS § 2 punktile 27 on lõppkasutaja klient, kes
ei osuta üldkasutatavat elektroonilise side teenust. Klient on aga ESS § 2 punktis 15
defineeritud läbi selle, et tal on sideettevõtjaga leping üldkasutatava elektroonilise side
teenuse kasutamiseks. Seega tegemist ei ole tingimata sama isikuga, kes on
elektroonilise sidevahendi abil kauba ostnud. Näiteks võib kauba osta mõni sideettevõtja
kliendi pereliige.
2
Seletuskirja kohaselt on eelnõusse lisatava § 56 lg 8 eesmärk siiski esitada vajadusel
päring, kes internetis ohtlikke või nõuetele mittevastavaid tooteid müüva veebisaidi taga
on ehk saada sideettevõtjalt andmeid konkreetse kauplejast lõppkasutaja kohta, mitte
aga isiku kohta, kes vastava kauba on ostnud (kui arvestada ülalnimetatud määruse
kohast lõppkasutaja definitsiooni).
Seetõttu palume lõppkasutaja mõiste kasutamise eelnõus läbivalt üle vaadata ning
hinnata, kas seda on kasutatud õiges kontekstis.
2. Turujärelevalveasutuste õigus saada sideettevõtjatelt andmeid ei ole
proportsionaalne väärteomenetluse eesmärgiga, mistõttu teeme ettepaneku
see praegusel kujul eelnõust välja jätta.
2.1. Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse TNVS §-i 56 lõikega 8, mille kohaselt on
turujärelevalveasutusel õigus saada elektroonilise side ettevõtjalt üldkasutatava
elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud
lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid, kui see on vajalik ohu tõrjumiseks või
korrarikkumise kõrvaldamiseks. Muudatus on seotud ka eelnõu §-is 3 sisalduva ESS
§ 1111 lg 11 p 3 täiendamise ja eelnõu §-ga 7 väärteomenetluse seaduse
muutmisega.
2.2. ITL näeb kavandatavas muudatuses järgmisi probleeme:
2.2.1. Meile jääb arusaamatuks, kas ja kuidas kavandatav muudatus lahendab
eelnõus käsitletud probleeme ja millise ohu tõrjumiseks seda kasutatakse.
Isegi, kui turujärelevalveasutus saab sideettevõtjalt lõppkasutaja (meie
arusaamisel see tähendab juriidilise isiku kes on kauba müüja) andmed, siis
ebaausaid kauplemisvõtted kasutavad ning näiteks tervist kahjustavaid
tooteid müüvad sageli välismaised kauplejad, mistõttu ei aita need andmed
kaasa efektiivsemale menetlusele.
2.2.2. Arusaamatust tekitab ka see, miks on vaja turujärelevalveasutusel
lõppkasutaja ehk eelnõu mõistes ostja andmeid (kui eelnõus on ikka
kasutatud lõppkasutajat määruse tähenduses, mis on segane, nagu
selgitatud käesoleva kirja punktis 1). Rikkumise lõpetamiseks on ilmselgelt
vaja jõuda kauplejani. Oleme seisukohal, et selles küsimuses tuleb
arvestada ka eraelu puutumatuse õigusega, sest ostjal on õigus, et jääks
saladuseks, mida ta ostis. Seetõttu võib tagantjärgi ostjate andmete
töötlemise puhul olla tegemist ebaproportsionaalse riivega isikute
põhiõigusesse.
Eelnõus ei ole analüüsitud selle riive kooskõla EL-i andmekaitse üldmääruse
(2016/679) ja e-privaatsuse direktiiviga (2002/58). E-privaatsuse direktiivi
artikli 5 lõikes 1 on ette nähtud, et liikmesriigid peavad siseriiklike
õigusaktidega tagama üldkasutatava sidevõrgu ja üldkasutatavate
elektroonilise side teenuste kaudu toimuva side ja sellega seotud
liiklusandmete konfidentsiaalsuse. E-privaatsuse direktiivi artikkel 15 lg 1
võimaldab aga liikmesriikidel teha viidatu osas teatud erandeid, nt riikliku
julgeoleku, riigikaitse, avaliku korra, kuritegude ennetamise, majanduslike või
rahanduslike huvide, jälgimise, kontrollimise ja andmesubjekti kaitse
eesmärgil. Tegu on ammendava nimekirjaga eesmärkidest. Euroopa Kohus
otsuse C-203/15 valguses tekib küsimus, kas TNVS-i ja ESS-i muudatusega
püütakse ära hoida võitlust raskete kuritegude vastu. Kuivõrd selliste
piirangutega ilmselgelt ei hoita ära organiseeritud kuritegevust või terrorismi,
3
vaid pigem proovitakse vältida teatud toodete turule laskmist, väljuvad
sellesisulised kohustused kehtiva õiguse piiridest ja demokraatlikust
põhjendatuse põhimõttest.
Palun selgitage, miks on vaja turujärelelevalve menetluses ostja andmeid
ning kuidas need aitavad kaasa ohu tõrjumisele ja rikkumise lõpetamisele.
2.2.3. Eelnõu kohaselt tuleb hakata esitama andmeid kõigile
turujärelevalveasutustele, keda on hetkel kuus. Selgitame, et iga erineva
järelevalveasutuse jaoks andmete kokkupanemine on sideettevõtja jaoks
suur kulu, sest iga asutuse kohta tuleb läbi mõelda, milliseid andmeid talle
tohib anda ning kas tal on õigus neid küsida.
2.2.4. Eelnõus ei ole välja toodud, millist eesmärki andmetele juurdepääsu
andmine igale ametiasutusele eraldi täidaks. Eelnõus puudub ülevaade,
miks on vajalik ettevõtjatele täiendava halduskoormuse panemine ning
milline on statistika järelevalveasutuse poolt tehtud päringute osas politsei
poole, sh kui palju nendes päringutest on ebaõnnestunud.
2.3. Ülaltoodu tõttu teeme ettepaneku, et andmepäringu teeb sideettevõtjale ametiabi
korras politsei- ja piirivalveamet nagu muude rikkumiste korral ning edastab siis vastava
info konkreetsele järelevalveasutusele. Leiame, et ühtne kontaktpunkt muudab
protsessi efektiivsemaks kõigi asjaosaliste jaoks.
2.3.1. Õiguste rakendamine ja kasutamine peavad vastama ka teistele riiklikele
õigusaktidele, sealhulgas arvestades kohaldatavaid menetluslikke tagatisi ja
põhiõiguste järgimist. Erimeetmed on korrakaitseseaduses (edaspidi: KorS)
ka praegu kirjeldatud. Sh on ka TTJA-l praegu õigus ohu ennetamiseks võtta
kasutusele KorS-i üldmeetmed, KorS-i erimeetmetest tulenevalt saab ka
praegu järelevalveasutus pöörduda vastava pädeva organi poole, nt
erimeetmena KorS § 35, kus isikuandmete töötlemine andmete saamisega
sideettevõtjalt on politsei pädevuses.
2.3.2. Nii nagu on viidatud eelnõu seletuskirjas, ei nõuta määruses, et selles
nimetatud miinimumpädevused peaksid olema tagatud kõikidele
turujärelevalveasutustele, kuivõrd miinimumpädevusi võib sätestada ka läbi
ametiabi või kohtusse pöördumise (määruse art 14 lg 3 p b ja c).
3. Veebiliidesele juurdepääsu piiramine tehniline teostatavus ja meetme
proportsionaalsus tekitavad küsimusi.
3.1. Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse TNVS §-i 56 lõikega 9, milles sätestatakse
muuhulgas turujärelevalveasutuse õigus nõuda veebiliidesele juurdepääsu
piiramist. Eelnõu § 1 punktiga 21 lisatakse TNVS-i uue sättena § 562, mis
sätestab veebiliidesele juurdepääsu piiramise täpsemad tingimused.
3.2. ITL-i hinnangul on selle muudatusega seotud järgmised probleemid:
3.2.1. Praktikas on selle meetme tehniline ja õiguslik teostatavus küsitav. Näiteks
ei ole sideettevõtjatel tänase info põhjal tehniliselt võimalik piirata kasutajate
poolt allalaaditavaid rakendusi. Hetkel ei ole teada, kuidas seda tehniliselt
teha ja mida see võib kaasa tuua. Sideettevõtjate võrgud pole üles ehitatud
rakendusi piirama. Samuti tuleb arvestada, et rakendused on sisuteenused
ning sideettevõtjad ei tohi nendesse sekkuda võrgu neutraalsuse põhimõtte
kohaselt (vt lähemalt määrus (EL) 2015/2120). Selliste rakenduste
blokeerimiseks on vajalik järelevalveasutusel pöörduda rakenduste pakkuja
ehk näiteks Google Play poole.
4
3.2.2. Kindlasti ei tohi unustada, et sideteenused on elutähtsad teenused ning
igasugune piiramine võib tekitada ohu elutähtsa teenuse toimimisele.
3.2.3. Ka selle meetme puhul tõusetub küsimus meetme proportsionaalsusest
selle eesmärgiga. Eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatuse eeskujuks
kehtivas tarbijakaitseseaduses sisalduv § 622. Juhime tähelepanu, et see
säte on seotud tarbijate kollektiivsetele huvidele tekkiva olulise ohu
ärahoidmisega, mis on oluliselt laiem eesmärk kui eelnõuga kavandatud
muudatusel. Suure ohu korral saab kasutada juba olemasolevat meedet.
3.2.4. Arusaamatuks jääb TNVS § 562 lõikes 1 sisaldub õigus nõuda hoiatuse
lisamist lõppkasutajatele. Kui eelnõu § 1 punktiga 20 kavandatava
muudatuse kohaselt hakkavad turujärelevalveasutused tuvastama (tegelikku
füüsilisest isikust) lõppkasutajat, kas see tähendab, et neile hakatakse ka
personaalseid hoiatusi saatma?
3.3. Teeme ettepaneku, et veebiliidesele juurdepääsu piiramise nõudmise õigus on
ainult politsei- ja piirivalveametil, kelle abi turujärelevalveasutused saavad
kasutada. Ka siin on mure selles, et hetkel plaanitakse see õigus anda kuuele
turujärelevalveasutusele, mis suurendab oluliselt ettevõtete halduskoormust.
3.4. Teeme ettepaneku täpsustada, et TNVS § 562 lõikeid 2 ja 3 tohib kasutada ainult
juhul, kui turujärelevalveasutusel ei ole võimalik kasutada vastava paragrahvi
lõiget 1.
Kokkuvõtteks leiame, et ülal käsitletud meetmed on ebaproportsionaalsed ning nende
sätestamine TNVS-is praegusel kujul on ülereguleerimine. Nendega tekitataks
ettevõtetele täiendav kulukomponent olukorras, kus need lahendused praktikas päris
hästi ei toimi ning soovitud efekti ei anna.
Loodame, et leiate võimaluse ITL-i seisukohti ja ettepanekuid arvestada. Oleme valmis
oma seisukohti ka täiendavalt selgitama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Jõema
Tegevjuht
Keilin Tammepärg,
[email protected]