Sven Sester
Riigikogu majanduskomisjon
[email protected] Meie 14.10.2020 nr 2-15/17-0292/6313-1
Lossi plats 1a
15161, Tallinn
Ettepanekud Vabariigi Valitsuse seaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse (Lennuameti,
Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine)
eelnõu (236 SE) muutmiseks
Austatud majanduskomisjoni esimees hr Sven Sester
Pöördume Teie poole ettepanekutega Riigikogu menetluses oleva Vabariigi Valitsuse seaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine)
eelnõu (236 SE) muutmiseks.
Palume täiendada eelnõu 236 SE järgmiste muudatustega:
1. jätta eelnõu § 1 (Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine) punktis 4 esitatud § 10517 lõikest 2 välja
viimane lause.
Selgitus: Väljajäetava lause sõnastus: „Ametniku üleviimise ja töötaja töölepingu üleandmise
otsuse teeb vastavalt Lennuameti, Maanteeameti või Veeteede Ameti peadirektor.“. Puudub
vajadus seaduses täpselt nimetada ametiisik, kes otsustab ameti- või töösuhte jätkumise. Tegemist
on küsimusega, mida saab lahendada ministri käskkirjaga, kus volitatakse konkreetset ametiisikut,
kelleks võib olla ka ameti peadirektor.
2. täiendada eelnõu § 12 (lennundusseaduse muutmine) uue punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) asendada § 7 lõigetes 4 ja 5 ning § 92 lõike 1 punktis 4 sõnad „Lennuameti peadirektor“
sõnaga „Liikuvusamet“ vastavas käändes;“.
Selgitus: Seaduses ei ole otstarbekas määrata pädevust ametnike (peadirektor) kaudu. Pädevus
peab tulema läbi asutuse pädevuse. See, mis otsuseid milline ametnik teeb, peab olema
sisepädevuse küsimus ning asutuse juht saab ise määrata, kas ettekirjutusi teeb peadirektor,
lennundusvaldkonna juht või muu ametnik.
3. täiendada eelnõu uue §-ga 15, muutes vastavalt järgnevate paragrahvide numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„§ 15. Maksukorralduse seaduse muutmine
Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
1) paragrahvi 29 punkt 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„44) Liikuvusametile kohustuste täitmiseks seoses kokkuleppelise esindaja ja tuntud saatja
süsteemi ning volitatud ettevõtja süsteemi ühiste turvanõuete tunnustamisega ja teekasutustasu
tasumisega seotud teabe väljastamiseks;“;
2) paragrahvi 29 punkt 50 tunnistatakse kehtetuks.“.
Selgitus: Muudatus on seotud sõnade Lennuametile ja Maanteeametile asendamisega sõnaga
Liikuvusamet. Kuna maksukorralduse seaduse § 29 punktid 44 ja 50 määravad Lennuameti ja
Maanteeameti pädevuse, siis sätestatakse mõlema asutuse senised ja uue ameti pädevused ühes
punktis (punktis 44) ning tunnistatakse kehtetuks punkt 50. Sisulisi muudatusi sättes ei tehta.
4. täiendada eelnõu § 16 (meresõiduohutuse seaduse muutmine, varasem § 15) punkti 1 pärast
tekstiosa „lõikes 26“ tekstiosaga „, § 951 lõikes 1, §-s 952, § 954 lõikes 2“;
Selgitus: Muudatusega lisatakse eelnõusse viited meresõiduohutuse seaduse sätetele, milles
Veeteede Ameti nime asendamine Liikuvusametiga ei ole õigustatud. Tegemist on sätetega, mis
viitavad teatud Veeteede Ameti tegevustele, mis on juba tehtud ja mille täitmine uue ameti loomisel
ei jätku.
5. täiendada eelnõu § 27 (riigilõivuseaduse muutmine, varasem § 26) järgmiselt:
5.1 täiendada eelnõu § 27 uue punktiga 7, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises
sõnastuses:
„7) paragrahvi 182 lõikes 2 asendatakse arv „16“ arvuga „40“;“.
Selgitus: Muudatustega täpsustatakse riigilõivuseaduse sätet, mis käsitleb riigilõivumäära
veesõiduki tehnilise ülevaatuse korral. Muudatuste puhul on tegemist kehtiva seaduse tekstiga,
kuna kehtiva riigilõivuseaduse § 228 näeb ette, et muu hulgas väikelaeva kontrollimiseks
Maanteeameti spetsialisti kohale kutsumise korral Eesti piires tasutakse riigilõivu 40 eurot iga
väikelaeva kontrollimise eest. On põhjendatud, et Liikuvusameti spetsialisti väljakutsumisel
kehtiks ühtne riigilõivumäär, mitte need ei oleks ühe asutuse sees diferentseeritud.
5.2 täiendada eelnõu § 27 uue punktiga 11, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises
sõnastuses:
„11) paragrahvi 218 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja veesõiduki“;“.
Selgitus: Muudatustega viiakse riigilõivuseaduse § 218 pealkiri kooskõlla paragrahvis tehtavate
muudatustega. Kuna paragrahv ei sisalda enam veesõidukite registreerimist puudutavat
regulatsiooni, täpsustatakse ka selle pealkirja.
6. lisaks juba eelnõu seletuskirjas esitatud ameti nime selgitustele esitame veel täiendavad
selgitused seoses Liikuvusameti nime valikuga:
Viimastel aastatel on termin „Mobility“ (eesti keeles liikuvus) võetud laialdaselt kasutusele.
Räägitakse ka terminitest „Mobility as a service“ ehk liikuvus kui teenus. See ei ole pelgalt vaid
sõna, vaid tuleviku arengusuund kogu sektoris, mis kõneleb transpordist kui liikide ülesest
tervikteenusest. Eesmärk on pakkuda inimestele ja kaupadele sujuvat liikuvust punktist A punkti
2 (4)
B, põimides teekonna kokku vajadusel erinevatest transpordi liikidest, mis omavahel suhtlevad
digitaalselt ja pakuvad kõige efektiivsemat ja ressursisäästlikku ning keskkonnasõbralikumat
alternatiivi isiklikule sõiduautole.
Vaadates Eestist kaugemale, on Euroopa Liidus hetkel koostamisel Mobility Plan, samuti on
traditsioonilise „transpordiga tegelemise asemel“ Euroopa Komisjon nimetanud selle teema eest
vastutava direktoraadi just Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadiks
(Directorate-General for Mobility and Transport). Lisaks on äsja vastu võetud Euroopa
Parlamendis Liikuvuspakett (Mobility Package), mis sisaldab ka kaubavedu, ning seda ei ole
põhjusega nimetatud transpordipaketiks. Rääkimata riigikaitse sektorist, kus räägitakse Military
Mobility-st ja lõpetades Eesti 2035 strateegiaga, kus on vajalike muutuste viiest suurest
väljakutsest ühena eraldi märgitud „Ruum ja liikuvus“.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) küsis Liikuvusameti nime osas
arvamust valdkonna õppejõududelt MIT-ist, Tartu Ülikoolist ning Tallinna Tehnikaülikoolist.
Esitatud arvamused ütlesid üheselt, et antud termini kasutamine ameti nimes väljendab selle
tulevikku suunatud visiooni ja kogu valdkonna tuleviku väljakutseid paremini, kui seda teeks seni
kasutusel olnud sõna „transport“.
MKM küsis Liikuvusameti nime osas nõu ka Eesti Keele Instituudilt. Peadirektor Arvi Tavasti
vastus: „Ei ole mingeid keelelisi põhjusi, miks „liikuvusamet“ ei peaks sobima ameti nimeks. Üks
tüüpvastuväide põhineb viitel sõna varasematele tähendustele, umbes et liikuda saavat ainult
telefoninumbrid (nagu näitab Riigi Teataja päring) või ainult liigesed (nagu näitab sportlase
keelekogemus). Sellele soovitan vastata, et mitmetähenduslikkus on sõnade loomulik ja vältimatu
omadus, ja tähendusülekanne on üks levinumaid termini saamise viise. Peaaegu kõik eesti keele
sõnad, eriti oskussõnad, on täpselt samal viisil mitmetähenduslikud, nagu on lihtne veenduda iga
suuremat sõnastikku lehitsedes. Kindlasti ei ole „liikuvus- ja transpordiamet“ kuidagi parem.
Pigem vastupidi: ta on pikem, kehvem kasutada tekstides või edasituletuse alusena, sisaldab
kordust (kuna ka liikuvus sisaldab olulise osana transporti).“.
Antud termin on kasutusel ka Eesti 2019/2020 inimarengu aruandes, kus
https://inimareng.ee/ligipääsetavuse-muutused-autostunud-eestis.html käsitletakse liikuvuse
terminit järgnevalt:
„Liikuvus tähendab võimet oma igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühest kohast teise liikuda,
kasutades ühte või mitut transpordiliiki või -teenust.“.
Rõhutame seda, et meie peamine kese – inimene ja eesmärk – on inimeste heaolu parandamine.
Riik peab siin olema suuna ja eeskuju näitajaks. „Transport“ uue ameti nime sees küll ütleks
üldiselt, et me lihtsalt tegeleme transpordi sektoriga, aga selles ei kõla läbi meie suurem eesmärk,
mis on inimestele paremate liikumisvõimaluste võimaldamine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
3 (4)
Eva Killar
625 6485
[email protected]
4 (4)