dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. oktoober 2020
Viit
2-15/17-0292/6313-1
Registreeritud
14. oktoober 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu majanduskomisjon, Riigikogu Kantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-15 Õigusloomealane kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-15/17-0292
Vastutaja
Eva Killar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Transpordi arengu ja invest osakond)

Failid

  • 📎2-1517-02926313-1 14.10.2020 Väljaminev kiri.asice336 KB

Sisu (failidest)

Sven Sester Riigikogu majanduskomisjon [email protected] Meie 14.10.2020 nr 2-15/17-0292/6313-1 Lossi plats 1a 15161, Tallinn Ettepanekud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) eelnõu (236 SE) muutmiseks Austatud majanduskomisjoni esimees hr Sven Sester Pöördume Teie poole ettepanekutega Riigikogu menetluses oleva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) eelnõu (236 SE) muutmiseks. Palume täiendada eelnõu 236 SE järgmiste muudatustega: 1. jätta eelnõu § 1 (Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine) punktis 4 esitatud § 10517 lõikest 2 välja viimane lause. Selgitus: Väljajäetava lause sõnastus: „Ametniku üleviimise ja töötaja töölepingu üleandmise otsuse teeb vastavalt Lennuameti, Maanteeameti või Veeteede Ameti peadirektor.“. Puudub vajadus seaduses täpselt nimetada ametiisik, kes otsustab ameti- või töösuhte jätkumise. Tegemist on küsimusega, mida saab lahendada ministri käskkirjaga, kus volitatakse konkreetset ametiisikut, kelleks võib olla ka ameti peadirektor. 2. täiendada eelnõu § 12 (lennundusseaduse muutmine) uue punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) asendada § 7 lõigetes 4 ja 5 ning § 92 lõike 1 punktis 4 sõnad „Lennuameti peadirektor“ sõnaga „Liikuvusamet“ vastavas käändes;“. Selgitus: Seaduses ei ole otstarbekas määrata pädevust ametnike (peadirektor) kaudu. Pädevus peab tulema läbi asutuse pädevuse. See, mis otsuseid milline ametnik teeb, peab olema sisepädevuse küsimus ning asutuse juht saab ise määrata, kas ettekirjutusi teeb peadirektor, lennundusvaldkonna juht või muu ametnik. 3. täiendada eelnõu uue §-ga 15, muutes vastavalt järgnevate paragrahvide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „§ 15. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 1) paragrahvi 29 punkt 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „44) Liikuvusametile kohustuste täitmiseks seoses kokkuleppelise esindaja ja tuntud saatja süsteemi ning volitatud ettevõtja süsteemi ühiste turvanõuete tunnustamisega ja teekasutustasu tasumisega seotud teabe väljastamiseks;“; 2) paragrahvi 29 punkt 50 tunnistatakse kehtetuks.“. Selgitus: Muudatus on seotud sõnade Lennuametile ja Maanteeametile asendamisega sõnaga Liikuvusamet. Kuna maksukorralduse seaduse § 29 punktid 44 ja 50 määravad Lennuameti ja Maanteeameti pädevuse, siis sätestatakse mõlema asutuse senised ja uue ameti pädevused ühes punktis (punktis 44) ning tunnistatakse kehtetuks punkt 50. Sisulisi muudatusi sättes ei tehta. 4. täiendada eelnõu § 16 (meresõiduohutuse seaduse muutmine, varasem § 15) punkti 1 pärast tekstiosa „lõikes 26“ tekstiosaga „, § 951 lõikes 1, §-s 952, § 954 lõikes 2“; Selgitus: Muudatusega lisatakse eelnõusse viited meresõiduohutuse seaduse sätetele, milles Veeteede Ameti nime asendamine Liikuvusametiga ei ole õigustatud. Tegemist on sätetega, mis viitavad teatud Veeteede Ameti tegevustele, mis on juba tehtud ja mille täitmine uue ameti loomisel ei jätku. 5. täiendada eelnõu § 27 (riigilõivuseaduse muutmine, varasem § 26) järgmiselt: 5.1 täiendada eelnõu § 27 uue punktiga 7, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „7) paragrahvi 182 lõikes 2 asendatakse arv „16“ arvuga „40“;“. Selgitus: Muudatustega täpsustatakse riigilõivuseaduse sätet, mis käsitleb riigilõivumäära veesõiduki tehnilise ülevaatuse korral. Muudatuste puhul on tegemist kehtiva seaduse tekstiga, kuna kehtiva riigilõivuseaduse § 228 näeb ette, et muu hulgas väikelaeva kontrollimiseks Maanteeameti spetsialisti kohale kutsumise korral Eesti piires tasutakse riigilõivu 40 eurot iga väikelaeva kontrollimise eest. On põhjendatud, et Liikuvusameti spetsialisti väljakutsumisel kehtiks ühtne riigilõivumäär, mitte need ei oleks ühe asutuse sees diferentseeritud. 5.2 täiendada eelnõu § 27 uue punktiga 11, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „11) paragrahvi 218 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja veesõiduki“;“. Selgitus: Muudatustega viiakse riigilõivuseaduse § 218 pealkiri kooskõlla paragrahvis tehtavate muudatustega. Kuna paragrahv ei sisalda enam veesõidukite registreerimist puudutavat regulatsiooni, täpsustatakse ka selle pealkirja. 6. lisaks juba eelnõu seletuskirjas esitatud ameti nime selgitustele esitame veel täiendavad selgitused seoses Liikuvusameti nime valikuga: Viimastel aastatel on termin „Mobility“ (eesti keeles liikuvus) võetud laialdaselt kasutusele. Räägitakse ka terminitest „Mobility as a service“ ehk liikuvus kui teenus. See ei ole pelgalt vaid sõna, vaid tuleviku arengusuund kogu sektoris, mis kõneleb transpordist kui liikide ülesest tervikteenusest. Eesmärk on pakkuda inimestele ja kaupadele sujuvat liikuvust punktist A punkti 2 (4) B, põimides teekonna kokku vajadusel erinevatest transpordi liikidest, mis omavahel suhtlevad digitaalselt ja pakuvad kõige efektiivsemat ja ressursisäästlikku ning keskkonnasõbralikumat alternatiivi isiklikule sõiduautole. Vaadates Eestist kaugemale, on Euroopa Liidus hetkel koostamisel Mobility Plan, samuti on traditsioonilise „transpordiga tegelemise asemel“ Euroopa Komisjon nimetanud selle teema eest vastutava direktoraadi just Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadiks (Directorate-General for Mobility and Transport). Lisaks on äsja vastu võetud Euroopa Parlamendis Liikuvuspakett (Mobility Package), mis sisaldab ka kaubavedu, ning seda ei ole põhjusega nimetatud transpordipaketiks. Rääkimata riigikaitse sektorist, kus räägitakse Military Mobility-st ja lõpetades Eesti 2035 strateegiaga, kus on vajalike muutuste viiest suurest väljakutsest ühena eraldi märgitud „Ruum ja liikuvus“. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) küsis Liikuvusameti nime osas arvamust valdkonna õppejõududelt MIT-ist, Tartu Ülikoolist ning Tallinna Tehnikaülikoolist. Esitatud arvamused ütlesid üheselt, et antud termini kasutamine ameti nimes väljendab selle tulevikku suunatud visiooni ja kogu valdkonna tuleviku väljakutseid paremini, kui seda teeks seni kasutusel olnud sõna „transport“. MKM küsis Liikuvusameti nime osas nõu ka Eesti Keele Instituudilt. Peadirektor Arvi Tavasti vastus: „Ei ole mingeid keelelisi põhjusi, miks „liikuvusamet“ ei peaks sobima ameti nimeks. Üks tüüpvastuväide põhineb viitel sõna varasematele tähendustele, umbes et liikuda saavat ainult telefoninumbrid (nagu näitab Riigi Teataja päring) või ainult liigesed (nagu näitab sportlase keelekogemus). Sellele soovitan vastata, et mitmetähenduslikkus on sõnade loomulik ja vältimatu omadus, ja tähendusülekanne on üks levinumaid termini saamise viise. Peaaegu kõik eesti keele sõnad, eriti oskussõnad, on täpselt samal viisil mitmetähenduslikud, nagu on lihtne veenduda iga suuremat sõnastikku lehitsedes. Kindlasti ei ole „liikuvus- ja transpordiamet“ kuidagi parem. Pigem vastupidi: ta on pikem, kehvem kasutada tekstides või edasituletuse alusena, sisaldab kordust (kuna ka liikuvus sisaldab olulise osana transporti).“. Antud termin on kasutusel ka Eesti 2019/2020 inimarengu aruandes, kus https://inimareng.ee/ligipääsetavuse-muutused-autostunud-eestis.html käsitletakse liikuvuse terminit järgnevalt: „Liikuvus tähendab võimet oma igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühest kohast teise liikuda, kasutades ühte või mitut transpordiliiki või -teenust.“. Rõhutame seda, et meie peamine kese – inimene ja eesmärk – on inimeste heaolu parandamine. Riik peab siin olema suuna ja eeskuju näitajaks. „Transport“ uue ameti nime sees küll ütleks üldiselt, et me lihtsalt tegeleme transpordi sektoriga, aga selles ei kõla läbi meie suurem eesmärk, mis on inimestele paremate liikumisvõimaluste võimaldamine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister 3 (4) Eva Killar 625 6485 [email protected] 4 (4)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →