dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigikogu liikmete arupärimine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. oktoober 2020
Viit
1.15-4/20-6307-1
Registreeritud
14. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-4 Riigikogu liikmete arupärimised
Toimik
1.15-4/2020
Vastutaja
Annika Anton (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
2. november 2020

Failid

  • 📎20-02224-2.pdf1 KB
  • 📎Turismisektori_toetusmeetmete_kohta.asice7077 KB

Sisu (failidest)

Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 13.10.2020 / 2-2/14-43; Riigikantselei / 13.10.2020 / 7-12/20-02224 Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete arupärimine peaministrile (AP43) Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Palume koostada peaministri vastuse projekt. Tähtaeg: 02.11.2020 Lisainfo: Palume märkida vastuse projektile AK vastavalt AvTS § 35 lg 2 p 2 Kontroll: Riho Kangur Kinnitaja: Maimu Mesi, Peaministri büroo konsultant Kinnitamise kuupäev: 14.10.2020 Resolutsiooni koostaja: Maimu Mesi [email protected], 693 5703 Hr Taimar Peterkop Riigisekretär .10.2020 nr 2-2/14-43 Arupärimise edastamine Edastan 31 Riigikogu liikme esitatud arupärimise peaminister Jüri Ratasele. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Palun peaministril teatada kirjalikult DHX-i kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Henn Põlluaas Lisa: arupärimine koos lisaga üheksal lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] RIIGIKOGU HrJuri Ratas 12.10.2020 pearninister Aruparimine turismisektori toetusmeetmete kohta Austatav peaminister Koroonaviiruse COVID-19 pandeemia on pôhjustanud globaalse kriisi ja asetanud Eesti turismisektori keerulisse olukorda. Reisisektori ettevOtete kaibed on kukkunud, kulalisi peatub majutusettevOtetes tavatult napilt, Tallinnas isegi vHs korda mullusest vahem. Kruiisiturism fling rahvusvaheliste konverentside korraldamine on peatunud. Riigi abita paijud sektori ettevotted kriisi tile ei ela. Inimeste soov reisida ja uusi paiku naha pole kuhugi kadunud. POhjused, miks turistid meie riiki kOlastavad, pole kadunud. Turism jaab ka pärast globaalse tervisekriisi uletamist Eesti jaoks tahtsaks majandusharuks. Meie koigi huvides on, et turismisektor ei jaaks ilma kvalifitseeritud toöjOust ning valdkonna ettevOtted saaksid tegevust jatkata. Lahtudes eeltoodust on meil Riigikogu kodu- ja tookorra seaduse § 139 alusel Teile jargmised kusimused: 1. Miks ei ole toetusmeetmete valjatootamisel arvestatud MKMi poolt kokku kutsutud kriisimeetmete nöuandvale kogule turismiliitude poolt uhiselt esitatud ettepanekutega? 2. Miks 180 milj. maksutulu ja 10% eesti eksporditulust sisse toovat majandusharu (reisiettevotlus, majutus, toitlustus) ei peeta vajalikuks toetada makstud maksuraha osaliselt ettevodusse tagasi investeerides, et mitte kaotada korge taastumislavendiga tookohti ja ettevOtteid fling seelabi tulevast tulu riigi majandusele turu taastumisel? 3. Kuidas saab olla nii, et 2021 a. riigieelarve seletuskirjas vaijatoodud meetmete all ainus turismiga seotud meede “KonkurentsivOimelise turismikeskkonna kujundamine’, millest otseselt soltub Besti turismiteenuste eksporditulu ning mida seletuskirj a kirjapandud prioriteetide valguses tuleks COVID- 19 kriisist valjatulekuks suurendada, saab eelarvest eelmise aastaga vorreldes 63,9% vahem rahastust (40,8 milj. € asemel 14,8 milj. €), ent moodikud (ekspordi maht ja valisturistide oubirniste arv) jatkavad uhtlaselt kasvamist vorreldes eelrniste aastatega. Lugupidamisega Arupan mine ‘12 RIIOIKOGU Lossi plats Ia, T. +372 631 6331 riigikogu,ee 15165, TaIIinn F. +372 631 6334 Pilot KOGU 2 Katri Raik Riigikogu liige Lisa: TurismiettevOtjate liitude analuUs ja ettepanekud. COVID-1 9 kriisimeetmed. c1JAJ 0’ (r( E ( I /1 (J / I 4 ‘V c-7 ‘1 $ 11 > I 1 Im , hr Raul Siem Väliskaubandus-ja infotehnoloogiaminister raul.siem @ mkmee hr Viljar Lubi Majandusarengu asekantsler Majandus-ja komrnunikatsiooniministeerium [email protected] MKM krHsirneetmete nöuandev kogu Turismiettevötjate liltude analUus ja ettepanekud COVID-19 krhsimeetmed Jargnev analuus fling ettepanekud on koostatud koostoos Festi turismi valdkonna lUtudega- Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide LUt, Eesti Konverentsiburoo, Eesti Spaaliit ja Eesti Maaturismi Ohing. Turismisektoris cli enne krflsi höivatud ligi 30 000 inimest. Turismiteenuste eksporditulu 2019. aastai cli 2,O7mIjrd. eurot, mis moodustas 10,3% riigi eksporditulust. Sektcr sai krUsis esimesena pihta, taastumine vötab erinevatel hinnangutel aega 2-5 aastat. Turismisektori seis juuli 2020 Turismi- ja reisisektor on endiselt sURavas kriisis. 1. Reisisektcr N79 statistikaameti andmetel juuni 2020 vs juuni 2019 (talus lisatud tabelid): - reisibüroode (N79111) kWbe angus -91% (kibest silinud Ca. 9%) - reisikorraldajate (N79121) käibe langus -94% (kaibest säilinud Ca. 6%) - ettevOtete arvu vähenemine -16% - töötajate arvu vähenemine -25% - tbbjOukulude vähenemine -49% 2. Maiutussektor juuni 2020 vs. juuni 2019 -majutusettevötete kUlastajate arv 40% (s.h. Tallinnas 19%) -tubade täitumus keskmine 22% (vs. 53% 2019), Tailinnas 17% (vs.76% 2019) https://static2.visitestonia.com/docs/3529794 majutus-juuni2o2o.pdf 3. Kruiisiturism on seiskunud tervikuna. Tallinna sadamat kUlastanud kruiisilaevade arv/turiste, seisuga juuli 2020 (allikas: AS Tallinna Sadam) 2019: 338/656tuh. 2020: 0/0 4. Rahvusvaheliste konverentside korraldamine on peatunud alates märtsist 2020. Välisdelegaatide arv on kukkunud 96% vörreldes märts-juuli 2019. Sügis-talveks 2020/21 planeeritud konverentsidest on tUhistatud 60%. 5. Olukord täna sektori iãbilOikes: nOudiuse kukkumine 90%, osaline taastumine 40-50% tasemel kaheks suvekuuks (s,h. siseturism) ning edaspidine langus uuel madal hooajal, mis kestab kuni 8 kuud, ehk 2021 kevadeni. Turismisektori kriisi probleemid riigi vaates: 6. Käibe angus, mule tbttu ettevôtted pankrotistuvad, tookohad kaovad, rUgi maksutuiu langeb. 7. Kriisi kestust, mu ruikidevaheline lhkumine on pärsitud, ei ole vbimalik täpselt prognoosida. 8. Majanduse struktuur läheb tasakaalust vaija, väheneb riigi ekspordivôimekus. Kaob senine eksporditulu (Ca 10% kogu ekspordist, 2019 oh turismiteenuste eksporditulu 2,07 mijrd eurot). RUgil on perspektuvis kasulikum mitte hasta majanduse struktuurii laguneda. 9. Ettevótlusvabaduse olulise piiratuse tingimustest tulenev ettevbtete konserveerimine. 10, Suuremat lisandvaartust loovate tObkohtade kaotamine, liikumine riigist väija ning mitte tagasitulek majanduse taastumisel. 11. RegionaalpolfltiIine probieem. Töbkohtade vahenemine piirkondades, millest tuleneb KOV-de tulubaasi vahenemine. Suuremates keskustes on uue toO leidmine lihtsam. Inimesed hakkavad taas suurtesse keskustesse kogunema. 12. Avahk kommunikatsioon ei toeta turismiga seotud sektorite taastumist ja kindustunnet taasavaneva sektori ettevötete teenuste kasutamiseks. Tuieb öppida ehama is tegutsema uute pflrangute olukorras, kutsuda inimesi (lies vastutustundlikule tegutsemisele, sh ohutusnOudeid taitvale reisimisele massilliste tegevuspiirangute asemel. Miks on riigiie ohuhine abi andmine turismile ja ettevötete säilitamine? 13. KrUs puudutab tervet sektorit korraga, mitte ainuit uksikuid ettevötteid, 14. Reisisektor koos konverentsi- ja majutussektoriga moodustavad vOijakujunenud OSS Eesti ettevOtiusest, andes otse vOl kaudselt tOad huigaie seotud ettevOtjatele ja sektoriteie (toitlustus, tellimusveod, glidid, turismiatraktsioonid, urituskorraldus, kaubandus jpt.). Maaihma TurisminOukogu (WTTC) hinnangul andis 2019. aastal turism Eestis töOd lalemait (lie 75000 inimesele. 15. Sektor on Festile väga oluline ekspordituiu aflikaks. 16. Sektor on oiuhne Lesti rahvusvahehse maine kujundamisel fling ettevOtiuse,- teaduse-ja kuituurikontaktide edendamisel (rahvusvahelised konverentsid ja sundmused). 17. Sektoris on suur hulk aastatega kogutud oskusteabega kvahifitseeritud toOkohti, mis vOivad ära kaduda yOu luikuda Eestist valja. 18. Ahlesjäävad toOkohad ja ettevOtted tagavad sektori kiire taastumise piirangute lOppemisel. 19. Sisenemisbarjäar— nOuded uutele ettevOtetele (ekspordisektor, IATA burood: tOOtajate kvalifikatsioon, finantsgarantiid, nOuded tegevusajaloole). KREDEX-i abimeetmetega seonduvad kUsimused: Ettevótete peamised probleemid koroonakriisist tuhenevalt (vajadusel vöib lalemait käsitleda, kui Iaen/Iaenukäendus ci lahenda probleeme). 20. KREDEX-i rneetmed enamusehe sektorist krflsimetmetena ei sobi järgnevates alajaotustes seigitatud pOhjustel. 21. Vaba turg on kinni, mis vdljendub muuhulgas ettevOtiust takistavates objektflvsetes tegurites ja pflrangutes: a. reisitranspordiuhendused teiste rilkidega on lakanud vOl oluilselt kokku tOmmatud; b. eksisteerivad lflkumis- is karantflnipilrangud inimeste plirideulesel lilkumisel; C. pflrangud on ajasja ruumis muutuvad, mis teeb planeerimise vOimatuks; d. ei kehti väljakujunenud ettevOtjate vastutuse piirid reisi- ja turimisteenustele ja puuduvad (ihtsed standardid ohutusmeetmete kohta; e. arireisid, rahvusvahelised uritused ja konverentsid nfl era- kui rflgisektoris on peatatud; f. reisijate kindlus resida on vähenenud; g. rhgipoolne kommunikatsioon & soosi reisimist, ka madalamate viiruskordajate puhul. 22. Eelnevaga arvestades on ettevotetel vaja hoida tOOtajad palgal, kanda pusikulud ja säilitada teenuste valmidus taastumis- ja kasvufaaside ajal. Millised on ettevötjatele tekkinud konkreetsed likviidsus-ffinantsprobleemid COVID-19 tulenevalt 23. Ettevötted tegutsevad negatiivse rahavooga, tehakse tagastusi ostjatele, müQgikaive ci kata jooksvaid kulusid. 24. Sissetulevturism (reisteenuste eksport) on kaotanud Uhe hooaja tulud, mule arelt tavajuhul kaetakse kogu jãrgneva perioodi ettevalmistamise kulud. 25. Lttevbtjad on sunnitud tegema tagasimakseid ärajaanud teenuste cest, mis on teenuste osutajatele tasutud ettemaksuna ja mida vuimased ci tagasta vöi vflvitavad maksetega. 26. Reisikorraldajad on kandnud planeerimata kulusid tulenevalt nOudest tuua koroonakrflsi alguses reisijad ennetahtaegselt sihtkohtadest tagasi. 27. Ettevbtete säilimiseks on tarvis säilitada minimaalne hulk krfltilise oskusteabega tbokohti ja katta pUsikulud olukorras, kus kriis ci ole loppenud ja turu taastumine pole veel alanud, ent sisemised reservid ja esialgsed abimeetrned on amrnendunud voi ammendumas. 28. Pikaajaliste tOOtajate koondamine tekitab tooandjale täiendavaid kulusid ettenähtud kompensatsioonide maksmisel. Millised lahendusi on ettevôtted/sektor celnevalt nimetatud finantsprobleemide lahendamiseks kasutanud? 29. Kriitiline hinnang vajalike tbokohtade hulga osas fling liigsete täökohtade järk-järguline koondamine. 30. PUsikulude vahendamine s.h. allesjäänud töötajate tOOtasu ja tdöaja ajutine vähendamine. 31. Tootukassa töëturu toetusmeetme kasutamine ajavahemikul aprill-juuni 2020. 32. EAS sektoripbhised toetusmeetmed kestusega kuni august 2020. Mis on kriisimeetmete osas jäänud puudu? 33. KREDEX-i meetmed ci sobi krflsifaasis turismisektorile. Laenu- ja käendusmeetmetega ei saa lahendada erakorralist olukorda, mules ettevöttel puudub käive turu ajutise äralangemise töttu. 34. KREDEX-i väljapakutud kruisimeetmed ei sobi ka taastumisfaasis turismiettevötetele, kuna ettevotted tavapäraselt ei oma nOutavat omakapitali. 35. Pangad ei soovi pakkuda kredhti turismisektori ettevôttetele, pidades neid liiga riskantseteks ka KREDEX-i käenduse olemasolul, Omakapitali nOuet 30-40% bilansimahust ja kinnisvaratagatist ei ole vóimalik teenusepOhistel ettevôtetel täita. 36. Sarnaste raskustega on kokku puutunud maaturismiettevötted MES-i meetmete puhul 37. Muud riigipoolsed esimese lame meetmed (EAS, todtukassa) on uhekordsed ja Halt luhikesed. EttevOtted vajavad piusava kestusega, tpselt sihitud abimeetmeid, mis vOimaldavad enim kannatanud ettevOtetel turu kadumise perioodi Ule dada. 38. Lisame kaesolevale dokumendule ettepanekud vajalike meetmete kohta kriisifaasis, taastumisfaasis ja edasise kasvu tagarniseks. Sektori suurimad väljakutsed kriisi jätkumise korral 39. Reisisektori suurimad vljakutsed on: a. elujOuliste ettevötete allesjaamine; b. kriitilise arvu oskusteabe ja töbtajate hoidmine ettevötetes; C. tbokohtadeja ettevOtete Eestistv&ja lUkumise ärahoidmine; d. tegutsemissuutlike ettevbtete ja nende omanike pankrottide valtimine; e. vajaliku finantsvOimekuse säilitamine tegutsemiseks turu taastumise faasis; f. tegevusgaranthde seadmise vöimekus taastumisfaasis (pakettreisid, IATAjmJ; g. turismi ekspordivöimekuse ja ettevötete rahvusvahelise konkurentsivbime säilitamine. Mida KREDEX-i meetmete osas teisiti teha 40. Meetrnete planeerimisel tuleks arvestada sektori tegeliku vOimega Iaenu-ja kaendustooteid kasutada. 41. Ei ole pôhjendatud ettevOtjate ootuste üleskütrnine, kui meetnied ei vasta toetatava sektori vOimalustele ja vajadustele. 42. Laenu- ja kaendusmeetmetele peavad eelnema pUsava kestusega toetusmeetmed, et ettevotted ei kaotaks finaritsvöimekust taastumislaasi jôudmisel. Kuna teemaks tulid ka valikukriteeriumid ettevötete toetamise osas, sils oodatud on ka mötted selle osas, et kus jookseb tele vaates piir ehk n,illised ettevötted nii-öelda väärivad soodustingimustel päästmist/toetamist ja millised mitte nH väga. Vôimalikud kriteeriumid mida tuleks siinkohal riigi vaates järgida? 43. Ettevôtetele suunatud toetusmeetmetest olulisimad krflsifaasi lôpuni on toetusmeetmed tookohtade säilitamiseks ja mininiaalsete pusikulude katmiseks. 44. Toetada tuleks end maksumaksjatena tOestanud elujOulisi ettevbtteid, eelistades neid valdkondi, kus taassisenemise barjäär on kôrge (IATA reisiburood, reisikorraldus, majutus, konverentsikorraldus, spa-ettevOtted, turismiteenuste eksport). 45. Teeme ettepaneku arvestada muuhulgas järgmisi kriteeriume; - ettevöte peab olema tegutsenud vähemalt 3 aastat; - 2019 tegevusaasta Iöpetati positiivse EBITDA tulemiga; - ettevöttel puudub maksuvOlg vöi see on ajatatud; - ettevOttes on säilitatud vähemalt 25% 2019 keskmisest töötajate arvust. Kriisi-, ülemineku- ja kasvumeetmete ettepanekud Turisrnisektor on endiselt sügavas kriisis, rnillest valjumise vOimalust näeme kôige varem III kv. 2021. Turismisektori eIlujamiseks on tarvis kombineerida erinevaid meetmeici, mis peaksid sisaldama nfl täöturu-, maksu-, välisturunduse, otsetoetuste kui finantseerimismeetmeid. AIIoiev pobrdumine sisaldab turismiettevötjate Iiitude Uhiseid ettepanekuid, millele tuteks allakirjutanute arvates pOOrata riigi tahelepanu fling sihipäraselt rahastada isaks rflgieelarvelisteie vahenditele loodava ELtaastumisarahastu kaudu. Kriisimeetmed Kriisist vaijumise kriteerium: vähemalt 60% käibe saavutamine 2019.a. vôrdluses kolmesjärjestikuses kvartalis. Eesmark: siIitada konkurentsivöimellsed ettevötted ja kriitiline kogus töökohti ning kornpetentsi. Tööturumeetmed 1 tOojbukulude otsetoetus sektoris hädavajalike tOOkohtade säilitamiseks 50% tasemel (analoogselt esimese faasi töötukassa meetmele, kuid sihitud kriisis olevatele sektoritele). 2 TLS37 p1 paindliku tOOaja rakendamise pikendamine 6 kuule. 3 Toetus ettevOtet&e pikaajaliste töOtajate koondamisel, töoandja makstavate tasude kompenseerimine. Maksumeetmed 4 TOOjôumaksude moratoorium kuni 2021.a. Ibpuni. 5 Sotsiaalmaksu miinimumkohustuse kaotamine vöimaldamaks sailitada tOOtamine osakoormusega kuni 2021. aasta Ibpuni. 6 Käibemaksu vähendatud määra alandamine 5%-ni ja selle tahtajaline rakendamine kuni 2022 a. 11kv. LOpuni: 6.1 majutusteenustele; 6.2 toitlustusteenustele; 6.3 reisiteenustele (KMS §40). 7 Erisoodustusmaksu tähtajaline kaotamine toitlustusteenustele. 8 Sotsiaalmaksu kaotamine tip’idett teeninduses. Toetusmeetmed 9 TObjbukulude otsetoetus sektoris hädavajalike tOOkohtade siIitamiseks 50% tasemel (analoogselt esimese faasi toOtukassa meetmele, kuid sihitud krflsis olevatele sektoritele). 10 Otsetoetused pusikulude proportsionaalseks katmiseks pika ettevalmistustsUkliga ja hooajalistes sektorites (turismiteenuste eksport) s.h. valisturunduskulud, burookulud, tOojöukulud 2021 hooaja lôpuni. 11 Reiskorraldajate tiendavate ja planeerimata kulude kompenseerimine reisijate riigi noudmisel sihtkohtadest enneaegsel tagastoomisel eriolukorra kehtestamisega seoses (marts 2020, Ca. 630 000 eurot). 12 Otsetoetusmeetmetest taotlejatena peaksid kvalifitseeruma ka no. segateenuse (majutus, toitlustus, ruumide rent/seminariteenus) pakkujad ning FlEd, kui teenuste kogumaht ületab I avend it. Uleminekumeetmed Ligipääsetavus lennud, Iaevad, rongid — 13 Riigi kornmunikatsioon ligipääsetavuseja teenuste saadavuse kohta (phrangute info sustematiseerimine). 14 Laevaliikluse tbbs hoidmine (Soome, Rootsi, Venemaa). 15 Lendude tagamine strateegilistesse sihtkohtadesse peamised ekspordi/impordi partnerid fling — arireiside sihtkohad/sihtturud Soome, Rootsi, Saksamaa, Belgia, Holland, Norra, UK, Venemaa. - 16 Riigisiseste liikumisphrangute valtimine tagamaks turistide sujuvat ja vaba liikumist rilgi phrides. Rilgi maine koht, kuhu soovitakse tulla ja investeerida ning ärisid Iuua — 17 Eesti kui reisisihtkoha uutele oludele kohandatud kommunikatsioon valistrurgudel. 18 Koostdös EASga riiklike turundusmeetmete ja turisrni taastamise programmi koostamine fling rahastus, sh. Eesti turundamine valisturgudel; konverentside ja suurürituste Eestisse toomise ja toimumise toetamine. 19 Ettevötetele toetused arendus-ja mUUgitegevusteks teenuste ekspordil. 20 Meetmed tarbimise hoogustamiseks, ennekOike välisnOudluse taastamiseks/kasvatamisek5. Ettevâtiuse finantseerimine 21 KREDEX-i käendusmeetmed reisiettevötluseks nöutavate garanthkohustuste tagamiseks ilma ettevbtjapoolse käenduseta (Turismiseaduse garantiinbuded, IATA jm.). 22 KRDEX-i ja MES-i soodustingimustel laenu- ja kaendusmeetmed ettevOtete käibevahendite finantseerimisel kvalifitseeruvate ettevötete puhul ilma tagatisnöudeta (vOrdluseks: Leedu vastav fond vöimaldab turismiettevbtjatele aenu tahtajaga 2 a 0,19% ja 6 a 0,69%). 23 RUgi poolt kompenseeritavad vauterid sise-ja Thiturgude nOudluse ergutamiseks (näit. ,,kolmas OO majutust tasuta’ jms.). Kasvumeetmed 24 Toetused ettevOtjatele tootearenduseks, innovatsiooniksja uute arimudelite juurutamiseks. 25 KREDEX-i ja MLS-i soodustingimustel (ka tegelikkuses) finantseerimismeetmed investeeringuteks tu ris misc ktorile. 26 Arimudelite toetusmeetmete jatkumine koos nende muutunud oludesse vajalike täiendustega 27 Panustamine kutseharidussusteemi ajakohasesse toimimisse (s.h. tdokohapöhine ape). 28 Oskuste arendamine ja hoidmine rilgi sees, mis toetab körgema lisandväärtusega tbökohtade säilitaniist (keeleoskus, rahvusvaheline kontaktvbrgustik). 29 RHklik investeering konverentsikeskuse rajamiseks. 14.augustil 2020 Eesti Turismifirmade LHt Eesti Hotellide ja Restoranide LHt Eesti Spaaliit Eesti KonverentsibQroo Eesti Maaturismi LJhing Eesti turismi valdkonna liitude nimel Enn Vilgo, Eesti Turismifirmade Liidu juhatuse lHge Täiendav info ja kusirriused [email protected], tel: 6411 426. Hr Jüri Ratas 12 . 10 .2020 peaminister Arupärimine turismisektori toetusmeetmete kohta Austatav peaminister Koroonaviiruse COVID-19 pandeemia on põhjustanud globaalse kriisi ja asetanud Eesti turismisektori keerulisse olukorda. Reisisektori ettevõtete käibed on kukkunud, külalisi peatub majutusettevõtetes tavatult napilt, Tallinnas isegi viis korda mullusest vähem. Kruiisiturism ning rahvusvaheliste konverentside korraldamine on peatunud. Riigi abita paljud sektori ettevõtted kriisi üle ei ela. Inimeste soov reisida ja uusi paiku näha pole kuhugi kadunud. Põhjused, miks turistid meie riiki külastavad, pole kadunud. Turism jääb ka pärast globaalse tervisekriisi ületamist Eesti jaoks tähtsaks majandusharuks. Meie kõigi huvides on, et turismisektor ei jääks ilma kvalifitseeritud tööjõust ning valdkonna ettevõtted saaksid tegevust jätkata. Lähtudes eeltoodust on m eil Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 139 alusel Teile järgmised küsimused: Miks ei ole toetusmeetmete väljatöötamisel arvestatud MKM i poolt kokku kutsutud kriisimeetmete nõuandvale kogule turismiliitude poolt ühiselt esitatud ettepanekutega? Miks 180 milj. maksutulu ja 10% eesti eksporditulust sisse toovat majandusharu (reisiettevõtlus, majutus, toitlustus) ei peeta vajalikuks toetada makstud maksuraha osaliselt ettevõtlusse tagasi investeerides, et mitte kaotada kõrge taastumislävend i ga töökohti ja ettevõtteid ning seeläbi tulevast tulu riigi majandusele turu taastumisel? Kuidas saab olla nii, et 2021.a. riigieelarve seletuskirjas väljatoodud meetmete all ainus turismiga seotud meede " Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine", millest otseselt sõltub Eesti turismiteenuste eksporditulu ning mida seletuskirja kirjapandud prioriteetide valguses tuleks COVID-19 kriisist väljatulekuks suurendada, saab eelarvest eelmise aastaga võrreldes 63,9% vähem rahastust (40,8 milj. € asemel 14,8 milj. €), ent mõõdikud (ekspordi maht ja välisturistide ööbimiste arv) jätkavad ühtlaselt kasvamist võrreldes eelmiste aastatega. Lugupidamisega Raimond Kaljulaid Riigikogu liige Lisa: Turismiettevõtjate liitude analüüs ja ettepanekud. COVID-19 kriisimeetmed. hr Raul Siem Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister [email protected] hr Viljar Lubi Majandusarengu asekantsler Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium [email protected] MKM kriisimeetmete nõuandev kogu Turismiettevõtjate liitude analüüs ja ettepanekud COVID-19 kriisimeetmed Järgnev analüüs ning ettepanekud on koostatud koostöös Eesti turismi valdkonna liitudega- Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Konverentsibüroo, Eesti Spaaliit ja Eesti Maaturismi Ühing. Turismisektoris oli enne kriisi hõivatud ligi 30 000 inimest. Turismiteenuste eksporditulu 2019. aastal oli 2,07mljrd. eurot, mis moodustas 10,3% riigi eksporditulust. Sektor sai kriisis esimesena pihta, taastumine võtab erinevatel hinnangutel aega 2-5 aastat. Turismisektori seis juuli 2020 Turismi- ja reisisektor on endiselt sügavas kriisis. 1. Reisisektor N79 statistikaameti andmetel juuni 2020 vs juuni 2019 (failis lisatud tabelid): - reisibüroode (N79111) käibe langus -91% (käibest säilinud ca. 9%) - reisikorraldajate (N79121) käibe langus -94% (käibest säilinud ca. 6%) - ettevõtete arvu vähenemine -16% - töötajate arvu vähenemine -25% - tööjõukulude vähenemine -49% 2. Majutussektor juuni 2020 vs. juuni 2019 - majutusettevõtete külastajate arv 40% (s.h. Tallinnas 19%) - tubade täitumus keskmine 22% (vs. 53% 2019), Tallinnas 17% (vs.76% 2019) https://static2.visitestonia.com/docs/3529794_majutus-juuni2020.pdf 3. Kruiisiturism on seiskunud tervikuna. Tallinna sadamat külastanud kruiisilaevade arv/turiste, seisuga juuli 2020 (allikas: AS Tallinna Sadam) 2019: 338/ 656 tuh. 2020: 0/0 4. Rahvusvaheliste konverentside korraldamine on peatunud alates märtsist 2020. Välisdelegaatide arv on kukkunud 96% võrreldes märts-juuli 2019. Sügis-talveks 2020/21 planeeritud konverentsidest on tühistatud 60%. 5. Olukord täna sektori läbilõikes: nõudluse kukkumine 90%, osaline taastumine 40-50% tasemel kaheks suvekuuks (s.h. siseturism) ning edaspidine langus uuel madal hooajal, mis kestab kuni 8 kuud, ehk 2021 kevadeni. Turismisektori kriisi probleemid riigi vaates: 6. Käibe langus, mille tõttu ettevõtted pankrotistuvad, töökohad kaovad, riigi maksutulu langeb. 7. Kriisi kestust, mil riikidevaheline liikumine on pärsitud, ei ole võimalik täpselt prognoosida. 8. Majanduse struktuur läheb tasakaalust välja, väheneb riigi ekspordivõimekus. Kaob senine eksporditulu (ca 10% kogu ekspordist, 2019 oli turismiteenuste eksporditulu 2,07 mljrd eurot). Riigil on perspektiivis kasulikum mitte lasta majanduse struktuuril laguneda. 9. Ettevõtlusvabaduse olulise piiratuse tingimustest tulenev ettevõtete konserveerimine. 10. Suuremat lisandväärtust loovate töökohtade kaotamine, liikumine riigist välja ning mitte tagasitulek majanduse taastumisel. 11. Regionaalpoliitiline probleem. Töökohtade vähenemine piirkondades, millest tuleneb KOV-de tulubaasi vähenemine. Suuremates keskustes on uue töö leidmine lihtsam. Inimesed hakkavad taas suurtesse keskustesse kogunema. 12. Avalik kommunikatsioon ei toeta turismiga seotud sektorite taastumist ja kindlustunnet taasavaneva sektori ettevõtete teenuste kasutamiseks. Tuleb õppida elama ja tegutsema uute piirangute olukorras, kutsuda inimesi üles vastutustundlikule tegutsemisele, sh ohutusnõudeid täitvale reisimisele massilliste tegevuspiirangute asemel. Miks on riigile oluline abi andmine turismile ja ettevõtete säilitamine? 13. Kriis puudutab tervet sektorit korraga, mitte ainult üksikuid ettevõtteid. 14. Reisisektor koos konverentsi- ja majutussektoriga moodustavad väljakujunenud osa Eesti ettevõtlusest, andes otse või kaudselt tööd hulgale seotud ettevõtjatele ja sektoritele (toitlustus, tellimusveod, giidid, turismiatraktsioonid, ürituskorraldus, kaubandus jpt.). Maailma Turisminõukogu (WTTC) hinnangul andis 2019. aastal turism Eestis tööd laiemalt üle 75 000 inimesele. 15. Sektor on Eestile väga oluline eksporditulu allikaks. 16. Sektor on oluline Eesti rahvusvahelise maine kujundamisel ning ettevõtluse,- teaduse- ja kultuurikontaktide edendamisel (rahvusvahelised konverentsid ja sündmused). 17. Sektoris on suur hulk aastatega kogutud oskusteabega kvalifitseeritud töökohti, mis võivad ära kaduda või liikuda Eestist välja. 18. Allesjäävad töökohad ja ettevõtted tagavad sektori kiire taastumise piirangute lõppemisel. 19. Sisenemisbarjäär – nõuded uutele ettevõtetele (ekspordisektor, IATA bürood: töötajate kvalifikatsioon, finantsgarantiid, nõuded tegevusajaloole). KREDEX-i abimeetmetega seonduvad küsimused: Ettevõtete peamised probleemid koroonakriisist tulenevalt (vajadusel võib laiemalt käsitleda, kui laen/laenukäendus ei lahenda probleeme). 20. KREDEX-i meetmed enamusele sektorist kriisimetmetena ei sobi järgnevates alajaotustes selgitatud põhjustel. 21. Vaba turg on kinni, mis väljendub muuhulgas ettevõtlust takistavates objektiivsetes tegurites ja piirangutes: a. reisitranspordiühendused teiste riikidega on lakanud või oluliselt kokku tõmmatud; b. eksisteerivad liikumis- ja karantiinipiirangud inimeste piirideülesel liikumisel; c. piirangud on ajas ja ruumis muutuvad, mis teeb planeerimise võimatuks; d. ei kehti väljakujunenud ettevõtjate vastutuse piirid reisi- ja turimisteenustele ja puuduvad ühtsed standardid ohutusmeetmete kohta; e. ärireisid, rahvusvahelised üritused ja konverentsid nii era- kui riigisektoris on peatatud; f. reisijate kindlus reisida on vähenenud; g. riigipoolne kommunikatsioon ei soosi reisimist, ka madalamate viiruskordajate puhul. 22. Eelnevaga arvestades on ettevõtetel vaja hoida töötajad palgal, kanda püsikulud ja säilitada teenuste valmidus taastumis- ja kasvufaaside ajal. Millised on ettevõtjatele tekkinud konkreetsed likviidsus-/finantsprobleemid COVID-19 tulenevalt 23. Ettevõtted tegutsevad negatiivse rahavooga, tehakse tagastusi ostjatele, müügikäive ei kata jooksvaid kulusid. 24. Sissetulev turism (reisteenuste eksport) on kaotanud ühe hooaja tulud, mille arvelt tavajuhul kaetakse kogu järgneva perioodi ettevalmistamise kulud. 25. Ettevõtjad on sunnitud tegema tagasimakseid ärajäänud teenuste eest, mis on teenuste osutajatele tasutud ettemaksuna ja mida viimased ei tagasta või viivitavad maksetega. 26. Reisikorraldajad on kandnud planeerimata kulusid tulenevalt nõudest tuua koroonakriisi alguses reisijad ennetähtaegselt sihtkohtadest tagasi. 27. Ettevõtete säilimiseks on tarvis säilitada minimaalne hulk kriitilise oskusteabega töökohti ja katta püsikulud olukorras, kus kriis ei ole lõppenud ja turu taastumine pole veel alanud, ent sisemised reservid ja esialgsed abimeetmed on ammendunud või ammendumas. 28. Pikaajaliste töötajate koondamine tekitab tööandjale täiendavaid kulusid ettenähtud kompensatsioonide maksmisel. Millised lahendusi on ettevõtted/sektor eelnevalt nimetatud finantsprobleemide lahendamiseks kasutanud? 29. Kriitiline hinnang vajalike töökohtade hulga osas ning liigsete töökohtade järk-järguline koondamine. 30. Püsikulude vähendamine s.h. allesjäänud töötajate töötasu ja tööaja ajutine vähendamine. 31. Töötukassa tööturu toetusmeetme kasutamine ajavahemikul aprill-juuni 2020. 32. EAS sektoripõhised toetusmeetmed kestusega kuni august 2020. Mis on kriisimeetmete osas jäänud puudu? 33. KREDEX-i meetmed ei sobi kriisifaasis turismisektorile. Laenu- ja käendusmeetmetega ei saa lahendada erakorralist olukorda, milles ettevõttel puudub käive turu ajutise äralangemise tõttu. 34. KREDEX-i väljapakutud kriisimeetmed ei sobi ka taastumisfaasis turismiettevõtetele, kuna ettevõtted tavapäraselt ei oma nõutavat omakapitali. 35. Pangad ei soovi pakkuda krediiti turismisektori ettevõttetele, pidades neid liiga riskantseteks ka KREDEX-i käenduse olemasolul. Omakapitali nõuet 30-40% bilansimahust ja kinnisvaratagatist ei ole võimalik teenusepõhistel ettevõtetel täita. 36. Sarnaste raskustega on kokku puutunud maaturismiettevõtted MES-i meetmete puhul 37. Muud riigipoolsed esimese laine meetmed (EAS, töötukassa) on ühekordsed ja liialt lühikesed. Ettevõtted vajavad piisava kestusega, täpselt sihitud abimeetmeid, mis võimaldavad enim kannatanud ettevõtetel turu kadumise perioodi üle elada. 38. Lisame käesolevale dokumendile ettepanekud vajalike meetmete kohta kriisifaasis, taastumisfaasis ja edasise kasvu tagamiseks. Sektori suurimad väljakutsed kriisi jätkumise korral 39. Reisisektori suurimad väljakutsed on: a. elujõuliste ettevõtete allesjäämine; b. kriitilise arvu oskusteabe ja töötajate hoidmine ettevõtetes; c. töökohtade ja ettevõtete Eestist välja liikumise ärahoidmine; d. tegutsemissuutlike ettevõtete ja nende omanike pankrottide vältimine; e. vajaliku finantsvõimekuse säilitamine tegutsemiseks turu taastumise faasis; f. tegevusgarantiide seadmise võimekus taastumisfaasis (pakettreisid, IATA jm.); g. turismi ekspordivõimekuse ja ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamine. Mida KREDEX-i meetmete osas teisiti teha 40. Meetmete planeerimisel tuleks arvestada sektori tegeliku võimega laenu- ja käendustooteid kasutada. 41. Ei ole põhjendatud ettevõtjate ootuste üleskütmine, kui meetmed ei vasta toetatava sektori võimalustele ja vajadustele. 42. Laenu- ja käendusmeetmetele peavad eelnema piisava kestusega toetusmeetmed, et ettevõtted ei kaotaks finantsvõimekust taastumisfaasi jõudmisel. Kuna teemaks tulid ka valikukriteeriumid ettevõtete toetamise osas, siis oodatud on ka mõtted selle osas, et kus jookseb teie vaates piir ehk millised ettevõtted nii-öelda väärivad soodustingimustel päästmist/toetamist ja millised mitte nii väga. Võimalikud kriteeriumid mida tuleks siinkohal riigi vaates järgida? 43. Ettevõtetele suunatud toetusmeetmetest olulisimad kriisifaasi lõpuni on toetusmeetmed töökohtade säilitamiseks ja minimaalsete püsikulude katmiseks. 44. Toetada tuleks end maksumaksjatena tõestanud elujõulisi ettevõtteid, eelistades neid valdkondi, kus taassisenemise barjäär on kõrge (IATA reisibürood, reisikorraldus, majutus, konverentsikorraldus, spa-ettevõtted, turismiteenuste eksport). 45. Teeme ettepaneku arvestada muuhulgas järgmisi kriteeriume: - ettevõte peab olema tegutsenud vähemalt 3 aastat; - 2019 tegevusaasta lõpetati positiivse EBITDA tulemiga; - ettevõttel puudub maksuvõlg või see on ajatatud; - ettevõttes on säilitatud vähemalt 25% 2019 keskmisest töötajate arvust. Kriisi-, ülemineku- ja kasvumeetmete ettepanekud Turismisektor on endiselt sügavas kriisis, millest väljumise võimalust näeme kõige varem III kv. 2021. Turismisektori ellujäämiseks on tarvis kombineerida erinevaid meetmeid, mis peaksid sisaldama nii tööturu-, maksu-, välisturunduse, otsetoetuste kui finantseerimismeetmeid. Allolev pöördumine sisaldab turismiettevõtjate liitude ühiseid ettepanekuid, millele tuleks allakirjutanute arvates pöörata riigi tähelepanu ning sihipäraselt rahastada lisaks riigieelarvelistele vahenditele loodava EL taastumisarahastu kaudu. Kriisimeetmed Kriisist väljumise kriteerium: vähemalt 60% käibe saavutamine 2019.a. võrdluses kolmes järjestikuses kvartalis. Eesmärk: säilitada konkurentsivõimelised ettevõtted ja kriitiline kogus töökohti ning kompetentsi. Tööturumeetmed 1 tööjõukulude otsetoetus sektoris hädavajalike töökohtade säilitamiseks 50% tasemel (analoogselt esimese faasi töötukassa meetmele, kuid sihitud kriisis olevatele sektoritele). 2 TLS§37 p1 paindliku tööaja rakendamise pikendamine 6 kuule. 3 Toetus ettevõtetele pikaajaliste töötajate koondamisel, tööandja makstavate tasude kompenseerimine. Maksumeetmed 4 Tööjõumaksude moratoorium kuni 2021.a. lõpuni. 5 Sotsiaalmaksu miinimumkohustuse kaotamine võimaldamaks säilitada töötamine osakoormusega kuni 2021. aasta lõpuni. 6 Käibemaksu vähendatud määra alandamine 5%-ni ja selle tähtajaline rakendamine kuni 2022 a. II kv. Lõpuni: 6.1 majutusteenustele; 6.2 toitlustusteenustele; 6.3 reisiteenustele (KMS §40). 7 Erisoodustusmaksu tähtajaline kaotamine toitlustusteenustele. 8 Sotsiaalmaksu kaotamine tip’idelt teeninduses. Toetusmeetmed 9 Tööjõukulude otsetoetus sektoris hädavajalike töökohtade säilitamiseks 50% tasemel (analoogselt esimese faasi töötukassa meetmele, kuid sihitud kriisis olevatele sektoritele). 10 Otsetoetused püsikulude proportsionaalseks katmiseks pika ettevalmistustsükliga ja hooajalistes sektorites (turismiteenuste eksport) s.h. välisturunduskulud, bürookulud, tööjõukulud 2021 hooaja lõpuni. 11 Reiskorraldajate täiendavate ja planeerimata kulude kompenseerimine reisijate riigi nõudmisel sihtkohtadest enneaegsel tagastoomisel eriolukorra kehtestamisega seoses (märts 2020, ca. 630 000 eurot). 12 Otsetoetusmeetmetest taotlejatena peaksid kvalifitseeruma ka nö. segateenuse (majutus, toitlustus, ruumide rent/seminariteenus) pakkujad ning FIEd, kui teenuste kogumaht ületab lävendit. Üleminekumeetmed Ligipääsetavus – lennud, laevad, rongid 13 Riigi kommunikatsioon ligipääsetavuse ja teenuste saadavuse kohta (piirangute info süstematiseerimine). 14 Laevaliikluse töös hoidmine (Soome, Rootsi, Venemaa). 15 Lendude tagamine strateegilistesse sihtkohtadesse – peamised ekspordi/impordi partnerid ning ärireiside sihtkohad/sihtturud - Soome, Rootsi, Saksamaa, Belgia, Holland, Norra, UK, Venemaa. 16 Riigisiseste liikumispiirangute vältimine tagamaks turistide sujuvat ja vaba liikumist riigi piirides. Riigi maine – koht, kuhu soovitakse tulla ja investeerida ning ärisid luua 17 Eesti kui reisisihtkoha uutele oludele kohandatud kommunikatsioon välistrurgudel. 18 Koostöös EASga riiklike turundusmeetmete ja turismi taastamise programmi koostamine ning rahastus, sh. Eesti turundamine välisturgudel; konverentside ja suurürituste Eestisse toomise ja toimumise toetamine. 19 Ettevõtetele toetused arendus- ja müügitegevusteks teenuste ekspordil. 20 Meetmed tarbimise hoogustamiseks, ennekõike välisnõudluse taastamiseks/kasvatamiseks. Ettevõtluse finantseerimine 21 KREDEX-i käendusmeetmed reisiettevõtluseks nõutavate garantiikohustuste tagamiseks ilma ettevõtjapoolse käenduseta (Turismiseaduse garantiinõuded, IATA jm.). 22 KRDEX-i ja MES-i soodustingimustel laenu- ja käendusmeetmed ettevõtete käibevahendite finantseerimisel kvalifitseeruvate ettevõtete puhul ilma tagatisnõudeta (võrdluseks: Leedu vastav fond võimaldab turismiettevõtjatele laenu tähtajaga 2 a 0,19% ja 6 a 0,69%). 23 Riigi poolt kompenseeritavad vautšerid sise- ja lähiturgude nõudluse ergutamiseks (näit. „kolmas öö majutust tasuta“ jms.). Kasvumeetmed 24 Toetused ettevõtjatele tootearenduseks, innovatsiooniks ja uute ärimudelite juurutamiseks. 25 KREDEX-i ja MES-i soodustingimustel (ka tegelikkuses) finantseerimismeetmed investeeringuteks turismisektorile. 26 Ärimudelite toetusmeetmete jätkumine koos nende muutunud oludesse vajalike täiendustega 27 Panustamine kutseharidussüsteemi ajakohasesse toimimisse (s.h. töökohapõhine õpe). 28 Oskuste arendamine ja hoidmine riigi sees, mis toetab kõrgema lisandväärtusega töökohtade säilitamist (keeleoskus, rahvusvaheline kontaktvõrgustik). 29 Riiklik investeering konverentsikeskuse rajamiseks. 14.augustil 2020 Eesti Turismifirmade Liit Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Eesti Spaaliit Eesti Konverentsibüroo Eesti Maaturismi Ühing Eesti turismi valdkonna liitude nimel Enn Vilgo, Eesti Turismifirmade Liidu juhatuse liige Täiendav info ja küsimused [email protected], tel: 6411 426.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →