dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kirja edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. oktoober 2020
Seotud ettevõtted
AS Eesti Raudtee (adressaat)
Viit
1.15-5/2020/3299-4
Registreeritud
14. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
AS Eesti Raudtee
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2020
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎2020_10_nr_3390_Tallinn-Tartu_160_km_h.asice5420 KB
  • 📎E-kiri.pdf66 KB

Sisu (failidest)

Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201, Harjumaa [email protected] Anija Vallavalitsus F.R.Kreutzwaldi tn 6, Kehra 74307, Harjumaa [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla tn 10a, 10122 Tallinn [email protected] Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, [email protected] Harjumaa Omavalitsuste Liit, [email protected] kuupäev digiallkirjas nr 19-1/3390 Tallinn-Tartu raudteetrassi õgvendamise eskiislahendus eesmärgiga suurendada reisirongide kiirust kuni 160 km/h Omavalitsuste koostööorganisatsioonid tegid 20.05.2020 ühispöördumise Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning AS Eesti Raudtee poole ettepanekuga planeerida ja projekteerida Tallinn-Tapa-Tartu/Narva ning Tartu-Valga ja Tartu-Koidula raudteeliinide võimaliku elektrifitseerimise ettevalmistamisega samaaegselt ka nende raudtee trassikoridoride geomeetria muudatused (s.h kurviraadiuste suurendamine), mis loovad võimaluse reisirongide kiiruse koheseks tõstmiseks kuni 160 km/h. AS Eesti Raudtee tellimusel on valminud EstConsult Rail OÜ poolt uuring „Tallinn- Tartu raudtee 160 km/h“ (töö nr ECRAIL-2020-07-04) staadiumis rööbasteede plaanigeomeetria eskiis ja raudteetrassi analüüs. Uuringu üks eesmärkidest oli projekteerida raudteetrassi muutuste (õgvenduste) plaanigeomeetria eskiisi tasemel, mis võimaldaks Tallinn-Tartu raudteeliinil reisirongide kiiruse tõstmist kuni 160 km/h. Raasiku ja Anija vallas esinevad raudtee õgvendused olemasolevate raudteemaa kinnistute piires. Kõik raudteetrassi õgvendamised toovad kaasa raudtee kaitsevööndi muutumise. Käesoleva kirjaga edastame EstConsult Rail OÜ poolt koostatud uuringu seletuskirja ja raudteetrassi õgvenduste eskiisi DWG faili. AS Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610 [email protected] Äriregistri kood: 11575838 KMKR nr.: EE101273859 Uuringu peatükis „4.1.3 Planeeringute ja mõjuhinnangutega seonduvad tegevused“ on raudteetrassi õgvendused jaotatud järgnevatesse kategooriatesse: 1. Õgvendused AS Eesti Raudtee kinnistu piires, mis ei nõua kinnistute sihtotstarbe muutmist. Planeeringutega ning projekteerimistingimustega seonduvad tegevused tuleb täpsustada kohalike omavalitsustega. Mõjuhinnangute vajadus tuleb selgitada välja keskkonnamõjude eelhinnangu teel, mis on soovituslik teostada käesoleva uuringu baasil; 2. Õgvendused väljaspool AS Eesti Raudtee kinnistut (Tapa, Jõgeva ja Tartu valdades), kus on vajalik kinnistute sihtotstarbe muutus. Vajalikud tegevused on järgnevad:  Õgvendatud raudteetrassi integreerimine käimasolevatesse Tapa, Jõgeva ning Tartu valdade üldplaneeringusse;  Raudtee plaanilahenduse eskiisi baasil keskkonnamõjude eelhinnangu läbi viimine ning selle tulemusest lähtuvalt tuleb otsustada keskkonnamõjude hinnangu vajalikkus;  Põhiprojekti koostamine, mida on võimalik teostada kesskonnamõjude hinnanguga ning planeeringuga paralleelselt. Planeerimisseaduse § 74 lõige 5 sätestab, et üldplaneering on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste andmise alus. Arvestades asjaoluga, et Raasiku ja Anija valla üldplaneeringud on kehtestatud ning raudteetrassi õgvenduste integreerimine üldplaneeringusse ei ole enam võimalik, siis küsime kohaliku omavalitsuse seisukohta, kas uuringus määratud raudteetrassi õgvenduste realiseerimine on planeeringu koostamise kohustusega planeerimisseaduse mõistes või on võimalik alustada projekteerimisega vastavalt kehtestatud projekteerimistingimustele. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõige 1 punkt 14 sätestab, et olulise keskkonnamõjuga tegevus on uue raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on raudteejaamas ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, või olemasoleva raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni vähemalt 1000 meetrit, kui raudteejaamas on ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed. Sama seaduse § 6 lõige 21 aga ütleb, et kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes on otsustaja tegevusloa andja, antud juhul on selleks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Siinkohal pöördume palvega TTJA poole anda esimesel võimalusel eelhinnang õgvenduste keskkonnamõjude hindamise vajalikkuse kohta. Oleme valmis igakülgselt eelhinnangu koostamist aitama ja eelhinnanguks vajalikke andmeid edastama. Lähtuvalt Teie seisukohtadest on võimalik koostada omavalitsuste koostööorganisatsioonide poolt viidatud õgvenduste realiseerimise ajakava ja planeerida vastavad investeeringud realiseeritavasse perioodi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riho Vjatkin Ehitusteenistuse juht Lisad: 1. Omavalitsuste koostööorganisatsioonide 20.05.2020 ühispöördumine 2. ECRAIL-2020-07-04-seletuskiri 3. Projekteeritud rööbasteede geomeetria DWG fail (Tallinn-Tapa trassialternatiiv 2) Argo Kangur, 615 8514, [email protected] ÜHISPÖÖRDUMINE riigisisese raudteevõrgu rekonstrueerimise ja kiire reisirongiliikluse arendamise toetuseks 20. mai 2020 Harjumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Tartumaa Omavalitsuste Liit, Valgamaa Omavalitsuste Liit, SA Võrumaa Arenduskeksus, Tallinn-Tapa-Tartu/Narva ning Tartu-Valga ja Tartu-Koidula raudteeliinidega seotud maakondade arengu eest seisvate kohalike omavalitsuste katusorganisatsioonidena, kes esindavad nimetatud maakondade kohalike omavalitsuste üksusi ja mõistavad pikaajalist mõju omavate ning tulevikku suunavate otsuste tegemise aja kätte jõudmist, - tunnustavad AS Eesti Raudtee käimasolevaid projekte eesmärgiga hiljemalt 2021. aastal tõsta Tallinn-Tartu ja Tapa-Narva raudteeliinidel reisirongide liikumiskiirus 135 km/h; - osutavad üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ elluviimise tegevuskava kohasele Tallinn- Tartu ja Tapa-Narva raudteeliinidel reisirongide liikumiskiiruse tõstmise kohustusele 160 km/h hiljemalt aastaks 2030; - toonitavad kiiret raudteeühendust Eesti siseste aegruumiliste vahemaade tõhusa ja keskkonnasäästliku vähendajana; - juhivad tähelepanu vajadusele kaasajastada Eesti raudteeühendust Sankt Peterburgi ja Pihkva regiooniga ning Tartu-Riia suunal, samuti näha kiirete raudteeühenduste potentsiaali turismivaldkonna ergutajana; - peavad vajalikuks seada eesmärk Tallinn-Tartu ja Tapa-Narva raudteeliinidel reisirongide liikumiskiiruse tõstmiseks Rail Balticul planeeritava reisirongide liikumiskiiruseni (240 km/h) ning teistel lõikudel reisirongide liikumiskiiruse tõstmiseks kuni 160 km/h. - toovad esile suurema tähelepanuvajaduse raudteeliikluse ohutusele, sealhulgas et piirkiiruste kasvades oleksid raudteeületuskohad ohutud ning et eriti asulates oleks takistatud raudtee ületamine selleks mitte ettenähtud kohas; - leiavad, et Euroopa kliimaeesmärkide ning Riigikogu 05.04.2017 otsuse „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimiseks võetud keskkonnasäästliku transpordiviiside arendamise kohustuste täitmiseks raudteede elektrifitseerimise valiku tegemine võimaldab ühtlasi jõuda ka piirkiiruste tõstmiseni; - kinnitavad raudteede elektrifitseerimist olulise eesmärgina, aga leiavad olevat otstarbeka teha kauba- ja reisijateveo alal diiselmootorilt elektrile, vesinikule või LNG-le ülemineku teostatavuse ja tasuvuse kompleksanalüüs, kus arvestataks ka ökoloogilise jalajälje suurust. Pöördumise esitajad rõhutavad, et  raudteid ja maanteid tuleb arendada kompleksselt, sest kiired, tihedad ja mugavad rongiühendused vähendavad põhimaanteede liikluskoormust ning suurendavad liiklusohutust.  kiire, mugav ja turvaline reisirongiühendus aitab tegeleda maakondade sotsiaalmajanduslike, kultuuriliste, rahvastiku- ja turismialaste väljakutsetega;  parem rongiühendus suurendab Eesti regioonide konkurentsivõimet, head liikumisvõimalused mitmekesistavad inimeste valikuid töö- ja elukohtade osas;  puudub vajadus edasise autostumise suurendamiseks;  kiirete ja mugavate siseriiklike raudteeühenduste väljaarendamine loob eeldused Rail Balticu taristu tõhusmaks kasutamiseks;  tuleb kaaluda raudteeühenduste taastamist Haapsalu-Rohuküla suunal, Valga-Koidula raudteelõigu rekonstrueerimist, reisirongiühenduse taastamist ja rahvusvahelisele kauba- ja reisijateveole avamist ning uusi ühendusi Tallinna ringraudtee ja Rakvere-Kunda näol;  pakkudes kiireid reisirongiühendusi, mida toetab kiire ja mugav kohalik ühistransport (nt kergrööbastransport, bussiliiklus), vähenevad sõiduautodele tehtavad kulutused (mis ainuüksi Tallinnas ja mujal Harjumaal on ca 1,5 miljardit eurot aastas). Eelneva põhjal pöördume ühiselt Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning AS Eesti Raudtee poole järgmiste ettepanekutega: 1. Planeerida ja projekteerida Tallinn-Tapa-Tartu/Narva ning Tartu-Valga ja Tartu- Koidula raudteeliinide võimaliku elektrifitseerimise ettevalmistamisega samaaegselt ka nende trassikoridoride geomeetria muudatused (s.h kurviraadiuste suurendamine), mis loovad võimaluse reisirongide kiiruse koheseks tõstmiseks kuni 160 km/h ning Tallinn-Tapa-Tartu/Narva suunal perspektiivi võimalikule üleminekule kiirusele kuni 240 km/h. 2. Planeerida aegsasti ja piisavas mahus vahendid reisirongiliiklust korraldavale operaatorile (Eesti Liinirongid AS) elektrifitseeritud raudteel reisrongiliikluse käitamise korraldamiseks ja liiklusgraafikute tihendamiseks viisil, mis arvestab nii nõudluse kui ka liikumiskiiruste kasvuga. Oleme valmis igakülgseks koostööks, et aidata kaasa kiire ja elektrifitseeritud raudteeühenduse loomisele meie maakondades. Andre Sepp Einar Vallbaum Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Eve East Maimu Kelder Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus esimees juhatuse liige Rain Sangernebo Enel Liin Tartumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Põlvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Agu Kabrits Tiit Toots Valgamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige SA Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h Eelhinnang Rööbasteede geomeetriaga seotud tööd ECRAIL-2020-07-04 Vastutav ekspert: Kees Vanamölder (diplomeeritud raudteeinsener, tase 7) Konsultant: Arvo Smiltinš (volitatud raudteeinsener, tase 8) Kontrollija: Vladimir Keiv (diplomeeritud raudteeinsener, tase 7) Tallinn 2020 Sisukord 1 ÜLDOSA ............................................................................................................ 4 1.1 Objekti asukoht ............................................................................................. 5 1.2 Leping ........................................................................................................... 5 2 ÜLDINFO............................................................................................................ 6 2.1 Uuringu eesmärgid ....................................................................................... 6 2.2 Normdokumendid ......................................................................................... 6 3 OLEMASOLEV OLUKORD ............................................................................... 8 3.1.1 Rööbasteed ............................................................................................ 8 3.1.2 Reisijate ooteplatvormid ......................................................................... 9 3.1.3 Ülesõidud ja ülekäigud ........................................................................... 9 3.1.4 Turvaautomaatika .................................................................................. 9 3.1.5 Kontaktvõrk ja elektrivarustus ................................................................ 9 4 TALLINN-TARTU RAUDTEE 160 KM/H PROJEKTLAHENDUS .................... 10 4.1 Rööbasteede geomeetriaga seonduvad tööd ............................................. 10 4.1.1 Rööbasteede geomeetria projekteerimisparameetrid .......................... 10 4.1.2 Raudteeveerem ................................................................................... 13 4.1.3 Planeeringute ja mõjuhinnangutega seonduvad tegevused ................. 14 4.1.4 Normdokumentide ja seadusandlusega seonduvad tegevused ........... 15 4.1.5 Raudtee pealisehitisega ja hooldustöödega seonduvad tegevused väljaspool õgvendatud lõike ............................................................................. 16 4.1.6 Raudteeohutusega seonduvad tööd .................................................... 17 4.1.7 Turvaautomaatika ja kontaktvõrguga seonduvad tööd ......................... 18 5 RAUDTEE TRASSIALTERNATIIVID JA ÕGVENDUSED ............................... 19 5.1 Trassialternatiivid ........................................................................................ 19 5.2 Õgvendused ............................................................................................... 19 5.3 Õgvendus A1 – Ülemiste-Lagedi ................................................................ 21 5.4 Õgvendus A2 – Lagedi jaam ...................................................................... 21 5.5 Õgvendus A3 – Aruküla jaam ..................................................................... 22 5.6 Õgvendus A4 – Kehra jaam........................................................................ 23 5.7 Õgvendus A5 – Aegviidu jaam ................................................................... 24 5.8 Õgvendus A7 – Nelijärve-Jäneda ............................................................... 24 5.9 Õgvendus B3 – Nõmmküla jaam ................................................................ 25 5.10 Õgvendus C5 – Vägeva jaam.................................................................. 25 Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 2 5.11 Õgvendus D5 – Kaarepere jaam ............................................................. 26 5.12 Õgvendus D6 – Kaarepere-Tabivere jaamavahe .................................... 27 5.13 Õgvendused D8 ja D9 – Tabivere-Kärkna jaamavahe ............................ 28 6 REISIRONGIDE SÕIDUAEGADE ARVUTUS.................................................. 29 7 EHITUSMAKSUMUS ....................................................................................... 33 8 RAUDTEETRASSI ÕGVENDAMISE AJAKAVA ............................................. 34 9 TÄIENDAVAD ANALÜÜSID JA EDASINE PROJEKTEERIMINE .................. 35 10 KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED ................................................................. 37 11 LISAD ............................................................................................................ 39 12 JOONISTE LOETELU ................................................................................... 39 Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 3 1 ÜLDOSA Peatöövõtja Majandustegevusteated EstConsult Rail OÜ EEH010339 Ehitamine Sanatooriumi tn 2a-100, Tallinn, EPE001339 Ehitusprojekti ekspertiis Harjumaa 11613 EEP004015 Projekteerimine Äriregistri kood: 14392015 EEO004012 Omanikujärelevalve E-mail: [email protected] EEK001354 Ehitise audit Koduleht: www.ecrail.ee Alltöövõtja Majandustegevusteated Leonhard Weiss OÜ EEH008755 Ehitamine Vesse 8, Tallinn, Harjumaa 11415 EPE001223 Ehitusprojekti ekspertiis Äriregistri kood: 14392015 EEP002673 Projekteerimine E-mail: [email protected] EEO004012 Omanikujärelevalve Koduleht: www.leonhard-weiss.ee EEK001273 Ehitise audit Tellija AS Eesti Raudtee Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn Äriregistri kood: 11575838 E-mail: [email protected] Tel 6158610 Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 4 1.1 Objekti asukoht Tallinn-Tartu raudtee 1.2 Leping Lepingu number ECRAIL-2020-07-04. Leping on sõlmitud riigihanke viitenumbriga 224945 tulemusena. Tähtaeg: 04.09.2020. Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 5 2 ÜLDINFO 2.1 Uuringu eesmärgid Käesoleva uuringu (staadiumis – rööbasteede plaanigeomeetria eskiis ja raudteetrassi analüüs) eesmärgid on järgnevad: 1. Projekteerida raudteetrassi muutuste (õgvenduste) plaanigeomeetria eskiisi tasemel; 2. Reisirongide sõiduaegade simulatsiooni abil arvutada välja saavutatav Tallinn- Tartu ekspressrongide sõiduaeg – peatused Tallinn, Kitseküla, Ülemiste, Tapa, Tamsalu, Jõgeva ja Tartu. 3. Arvutada välja hinnanguline raudtee geomeetriaga seonduvate ehitustööde hinnanguline maksumus; 4. Välja töötada uuringus väljapakutud raudteetrassi muudatuste ajakava ning kirjeldada selleks vajalikud administratiivsed toimingud. 2.2 Normdokumendid Uuringu koostamisel on arvestatud ja järgnevates projekti staadiumites tuleb lähtuda Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest, määrustest, standarditest ja muudest kehtivatest õigusaktidest sealhulgas: raudteeseadus, raudtee tehnokasutuseeskiri ja selle lisad, planeerimisseadus, ehitusseadustik, jäätmeseadus, päästeseadus, tuleohutuse seadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Rööbasteede geomeetria projekteerimisel on lähtutud järgnevatest normdokumentidest: - Ratatekniset ohjeet (RATO) osa 2. Radan geometria. Liikennevirasto, Helsinki 2010. https://julkaisut.vayla.fi/pdf3/lo_2010-03_rato_2_radan_geometria_web.pdf; - Ratatekniset ohjeet (RATO) osa 5. Vaihteet. Liikennevirasto, Helsinki 2012. https://julkaisut.vayla.fi/pdf3/lo_2012-22_rato_4_web.pdf Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 6 - Ratatekniset ohjeet (RATO) osa 7. Rautatieliikennepaikat. Liikennevirasto, Helsinki 2011. https://julkaisut.vayla.fi/pdf3/lo_2011-13_rato_7_web.pdf - Ratatekniset ohjeet (RATO) osa 9. Rautatien tasoristeykset. Väylävirasto, Helsinki 2019. https://julkaisut.vayla.fi/pdf11/vo_2019-15_rato9_web.pdf - Ratatekniset määräykset ja ohjeet (RAMO) osa 11. Radan päällysrakenne. Liikennevirasto, Helsinki 2000. https://julkaisut.vayla.fi/pdf3/lo_2012-22_rato_4_web.pdf Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 7 3 OLEMASOLEV OLUKORD 3.1.1 Rööbasteed Olemasoleval Tallinn-Tartu raudteel on kasutusel järgnev raudtee pealisehitise konstruktsioon: - 60E1 rööpad Vossloh W14, Pandrol või KD kinnitustega; - Graniitkivi killustikballast paksusega liipri talla all 35cm; - Pöörmed VAE 60E-300-1:11 puitprussidel, liikumatute riströöpa südamikega; - Projektkiirus raudteel on kuni 120 km/h, ettevalmistused on tehtud piirkiiruse tõstmiseks kuni 135 km/h üksikutel jaamavahede lõikudel, kus olemasolev geomeetria seda võimaldab. Raudtee pealisehitise kapitaalremont on teostatud kogu pikkuses aastatel 2000-2020, enamiku raudtee pealisehitise vanus ei ületa 10 aastat. Arvestades, et raudtee pealisehitise arvestuslik tööiga on vähemalt 30 aastat, siis on rööbasteede tehniline seisukord hea. Tallinn-Tapa lõigul on raudtee 2-rajaline ning Tapa-Tartu lõigul 1-rajaline. Raudtee piketaaž on järgnev: - Tallinn-Tapa raudtee I ja II piketaaž lähtub Tallinn-Balti jaama teljest km+m 104+391 ning kasvab suunaga Tapale; - Tapa-Tartu raudtee piketaaž lähtub Tapa jaama teljest km+m 315+000 ning kasvab suunaga Tartusse. Tallinn-Tartu raudteel on mitu murtud piketti. Käesolevas uuringus on kasutatud piketaaži sidumispunktid (Tallinn-Balti ning Tapa jaam) samad, mis olemasoleval raudteel. Piketaaž lähtub trassialternatiivist 2 ning on projekteeritud jätkuvana, murtud pikette ei ole ette nähtud. Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 8 3.1.2 Reisijate ooteplatvormid Reisijate ooteplatvormid on rajatud aastatel 2010-2013, kasutusel on järgnevad ooteplatvormid: - Ääreplatvormid laiusega 3,0 m; - Teedevahelised ooteplatvormid laiusega üle 4,0 m. Peateede vahelised ooteplatvormid on Vesse peatuskohas ja Lagedi jaamas; Ooteplatvormide pikkus on vahemikus 35-150 m. 3.1.3 Ülesõidud ja ülekäigud Kasutusel on samatasandilised ülekäigud üle rööbasteede, seal hulgas üle peateede. Kõik ülekäigud on ilma foorisginalisatsioonita. Kasutusel on ülesõidud üle peateede - tõkkepuudega, foorisignalisatsiooniga ja muude liikluskorraldusvahenditega. 3.1.4 Turvaautomaatika Kasutusel on ALSN põhinev kolmenäiduline täisautomaatblokeering elektroonilise või releebaasil liiklusjuhtimisega. 3.1.5 Kontaktvõrk ja elektrivarustus Kontaktvõrk on kasutusel Tallinna ja Aegviidu vahelisel lõigul tööpingega 3,3 kV ning ehitusajaga 1974-1978, mis läheneb tööea lõpule. Veoalajaam on Raasikul. Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 9 4 TALLINN-TARTU RAUDTEE 160 KM/H PROJEKTLAHENDUS Käesoleva uuringu eesmärgiks on analüüsida ning projekteerida lahendus rööbasteede geomeetriaga seonduvate tööde teostamiseks, välja arvatud jaamade ümberehitus. Muid eriosi on käesolevas uuringus kirjeldatud informatiivselt ning need vajavad täpsemat analüüsi uuringute ja/või projekteerimise kujul. Konsultandi soovitus on muude eriosade ehitustööd (sealhulgas kontaktvõrk ja turvaautomaatika) teostada samaaegselt koos õgvenduste rajamisega. Juhul kui ehitustööd otsustatakse teostada eri ajaperioodidel, võib see kaasa tuua ehitusmaksumuse suurenemise seoses ajutiste rajatiste vajadusega. 4.1 Rööbasteede geomeetriaga seonduvad tööd Eesmärgiga suurendada raudteel projektkiirust kuni 160 km/h, on vajalik teostada rööbasteede geomeetria ümberehitus. 4.1.1 Rööbasteede geomeetria projekteerimisparameetrid Käesolevas uuringus on rööbasteede geomeetria projekteerimisel lähtutud Soome Vabariigis kehtivatest normdokumentidest järgnevatel põhjustel: - Soomes kasutatav raudteeveerem, ehitustehnika ning rööbasteede konstruktsioon on sarnane Eesti Raudteel kasutatavale; - Soome kliimatingimused on sarnased Eestile; - Soome raudteedel on pikaaegne praktika seoses rongiliiklusega kiirustel 160 km/h ja üle selle ning sellega seonduva raudtee hooldusega liinidel, mis on liikluse intensiivsuse poolest sarnased Tallinn-Tartu raudteele. Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 10 Ülevaade põhilistest plaanigeomeetria projekteerimisparameetritest on antud Tabelis 1. Tüüpsed raudtee plaanikõveriku geomeetrilised parameetrid on esitatud Tabelis 2. Parameeter Ühik Soovituslik Piirväärtus väärtus Välisrööpa kõrgendus D mm 80 150 Välisrööpa kõrgendusvaegus I mm 50 130 Välisrööpa kõrgenduse tõusukiirus dD/dt mm/s 28 351 Välisrööpa kõrgendusvaeguse tõusukiirus mm/s 49 73 dI/dt Sirgete elementide pikkus m - V/2 Ringikõverate pikkus m - V/4 Välisrööpa kõrgendus ülesõitudel mm - 60 Välisrööpa kõrgendus platvormide ääres mm 60 100 Tabel 1. RATO 2 kohased põhilised raudtee geomeetria projekteerimisparameetrid 1 Erandkorras on lubatud suurendada kuni 46 mm/s. Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 11 Parameeter Ühik Soovituslik Piirväärtustega plaanikõverik plaanikõverik Ringikõveriku raadius R m 2600 1190 Välisrööpa kõrgendus D mm 80 1402 Välisrööpa kõrgenduse tõus dD/ds mm/m 0,5 0,75 Siirdekõveriku pikkus Lr m 1603 190 Tabel 2. Tüüpsed raudtee plaanikõveriku geomeetrilised parameetrid RATO 2 definitsioonid on järgnevad: Soovituslikud väärtused – projekteerimisparameetrid, mis on eelistatud reisijate mugavuse, raudtee hoolduse ning taristu tulevikukindluse seisukohast. Soovituslikke väärtusi tuleb käsitleda lähtetasemena uusehitiste4 projekteerimisel. Piirväärtused – äärmuslikud, kuid lubatavad projekteerimisparameetrid, mida tuleb kasutada võimalikult vähe ning mis ei ole mõeldud kasutamisena projekteerimisel lähtetasemena. Tulenevalt RATO 2 juhistest on käesolevas töös lähtutud järgnevatest põhimõtetest: - Soovituslikke väärtusi kasutatakse lähtetasemena õgvenduste projekteerimisel - Piirväärtusi kasutatakse juhul, kui soovituslike väärtuste kasutamine tooks võrreldes piirväärtustega kaasa märkimisväärset ehitusmaksumuse suurenemist, ehituskestuse pikenemist või keskkonnamõjusid. Juhul, kui 2 Tulenevalt raudtee hoolduse kaalutlustest ei ole käesolevas töös kasutatud välisrööpa kõrgendust üle 140mm. 3 Juhul, kui R2600 ei ole võimalik tagada, on käesolevas töös kasutatud siirdekõverike pikkusi kuni 200m. 4 Uusehitistena käsitletakse nii uusi raudteeliine, kui ka olemasolevate liinide ja jaamade suuremahulisi ümberehitusi, nagu näiteks Tallinn-Tartu raudtee õgvendused. Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 12 soovituslikke väärtusi pole nimetatud põhjustel võimalik järgida, kasutatakse antud olukorras võimalikult häid projekteerimisparameetreid. 160 km/h projektkiirusele vastavat projektlahendust on detailsemalt kirjeldatud peatükis 5. Piirkondades, kus on kasutatud soovituslikke väärtusi, on võimalik tulevikus tõsta rongide piirkiirust kuni 200 km/h-ni, ilma et see seonduks raudtee geomeetriast tulenevate suuremahuliste ümberehitustöödega. Kirjeldatud tulevikukindluse nõue tuleneb RATO 2 standardist. Käesolevas töös on arvestatud, et lisaks reisirongidele liiguvad Tallinn-Tartu raudteel ka aeglasemad kaubarongid, mille tegelik kiirus on vahemikus 40-80 km/h. Eesmärgiga vältida aeglasemalt liikuvate kaubarongide mõju raudtee hooldusele (raudtee geomeetria korrashoid, rööpadefektid jne), tuleb võimalusel kasutada soovituslikku plaanikõverate raadiust R2600m, mis toob kaasa selle, et nii reisi- kui ka kaubarongide poolt rööbasteele avaldatavad jõud on soovituslike väärtuste piirides. Välisrööpa kõrgendus tuleb valida lähtuvalt veeremi ruutkeskmisest kiirusest, eesmärgiga minimeerida rööbasteele mõjuvaid põikjõud. Piirkondades, kus on tulenevalt kohalikest piirangutest kasutatud väiksemaid plaanikõverike raadiuseid, on rööbasteele mõjuvad põikjõud suuremad, mis võib kaasa tuua suurema hooldusvajaduse. 4.1.2 Raudteeveerem Eesmärgiga saavutada käesolevas töös välja töötatud sõiduajad Tallinn-Tartu liinil, on vajalik elektrifitseerida raudtee ning kasutusele võtta elektrirongid. Konsultandi soovitus on uue veeremi soetamisel arvestada perspektiivse projektkiirusega 200 km/h. Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 13 4.1.3 Planeeringute ja mõjuhinnangutega seonduvad tegevused Raudteetrassi õgvendused on jaotatud järgnevatesse kategooriatesse: 1. Õgvendused AS Eesti Raudtee kinnistu piires, mis ei nõua kinnistute sihtotstarbe muutmist. Planeeringutega ning projekteerimistingimustega seonduvad tegevused tuleb täpsustada kohalike omavalitsustega. Mõjuhinnangute vajadus tuleb selgitada välja keskkonnamõjude eelhinnangu teel, mis on soovituslik teostada käesoleva uuringu baasil; 2. Õgvendused väljaspool AS Eesti Raudtee kinnistut (Tapa, Jõgeva ja Tartu valdades), kus on vajalik kinnistute sihtotstarbe muutus. Vajalikud tegevused on järgnevad: - Õgvendatud raudteetrassi integreerimine käimasolevatesse Tapa, Jõgeva ning Tartu valdade üldplaneeringusse; - Raudtee plaanilahenduse eskiisi baasil keskkonnamõjude eelhinnangu läbi viimine ning selle tulemusest lähtuvalt tuleb otsustada keskkonnamõjude hinnangu vajalikkus; - Põhiprojekti koostamine, mida on võimalik teostada kesskonnamõjude hinnanguga ning planeeringuga paralleelselt. Kategooria 1 raudteetrassi õgvenduste korral ei ole ajagraafikus vajalik arvestada täiendava mõjuhinnangutele ja/või planeeringutele kuluva ajaga. Kategooria 2 õgvenduste puhul on vajalik arvestada planeeringute, mõjuhinnangute ja projekteerimisega seotud tegevustele ajagraafikus kokku 36 kuud. Kõikide kinnistute, kuhu on kavandatud õgvendatud raudteetrass, sihtotstarve on maatulundusmaa. Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 14 4.1.4 Normdokumentide ja seadusandlusega seonduvad tegevused Konsultandi soovitus on teostada järgnevad tegevused seadusandluse ja normdokumentatsiooni muutmiseks: - TKE5 Lisa 5 nõuete analüüs ning sellest tulenev muutmine; - Soome Vabariigis kehtivate normdokumentide6 kasutusele võtmine AS Eesti Raudtee taristu projekteerimisnormidena ning raudtee geomeetria korrashoiunormidena. Konsultandi soovitus muuta TKE Lisa 5 tuleneb sellest, et võrdluses teiste Euroopa riikidega on Eestis kehtivad nõuded projektkiirusele 141-160 km/h tunduvalt rangemad ning käesoleva töö koostajad soovitavad läbi viia täiendava analüüsi Lisa 5 nõuete otstarbekuse ning nende muutmisest võimaliku investeeringute ning hoolduskulude analüüsi tulemusena, näiteks järgnevates osades: - Nõuded pöörmetele: TKE Lisa 5 kohaselt on vajalikud liikuvad riströöpa südamikud siis, kui projektkiirus peateel on üle 140 km/h. Võrdlusena näiteks Rootsis on need nõutud kiirustel üle 250 km/h, Hispaanias 220 km/h, Saksamaal 200 km/h, Prantsusmaal 230 km/h. Liikuvate riströöpa südamikega pöörmete hooldus on tunduvalt ressursimahukam ning lähtuvalt teiste riikide kogemusest ei põhjusta jäigad riströöpa südamikuga pöörmed kiirustel 160 km/h probleeme; - Teise ja kolmanda rööbastee telgedevahe jaamades peab TKE Lisa 5 kohaselt olema 10 000 mm. Tulenevalt teiste Euroopa riikide kogemusest ei põhjusta väiksem telgedevahe ohutusriski, kuna vajalik on katkestada hooldustööd kiire reisirongi läbisõidu ajaks; - Raudtee geomeetria ja pealisehitise inspektsiooni on TKE Lisa 5 kohaselt nõutud 2 nädala pikkuse intervalliga teemõõduvaguniga ning pöörmete 5 RT I, 19.02.2019, 26. Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine. 6 RATO (Ratatekniset ohjeet): https://julkaisut.vayla.fi/pdf8/lo_2018-31_rato1_web.pdf Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 15 kontrollimine 1 nädala pikkuse intervalliga. Tulenevalt teiste Euroopa riikide praktikast on tavapärased inspektsiooni sagedused 2-4 korda madalamad. Projektkiiruse tõstmiseks kuni 160 km/h on vaja läbi viia täiendavad analüüsid: - Riskianalüüs vastavalt TKE Lisa 5, mille alusel hinnatakse raudteeülesõitude, ülekäikude, ooteplatvormide ja muu taristu ohutust. Käesoleva uuringu soovitus on ehitada kõik ülekäigud ümber eritasandiliseks või varustada foorisignalisatsiooni ja tõkkepuudega. Kõik ülesõidud tuleb varustada foorisignalisatsiooniga ning näha ette nende plaanipärane ümberehitus eritasandiliseks; - Olemasoleva raudteetaristu elementide tehniline analüüs, mille tulemustest võib selguda täiendavaid asjaolusid. Analüüs peab sisaldama raudtee pealisehitise, seal hulgas pöörmete, seisukorra hinnangut, mille alusel otsustatakse väljavahetatavate komponentide loetelu; - Raudtee täiendava hooldusmaksumuse analüüs ning hooldusplaan projektkiirusele 160 km/h. 4.1.5 Raudtee pealisehitisega ja hooldustöödega seonduvad tegevused väljaspool õgvendatud lõike Väljaspool õgvendatavaid piirkondi on vajalik teostada raudteel projektkiiruse tõstmise eesmärgil järgnevad hooldustööd, mis on kajastatud käesolevas töös arvutatud hinnangulises ehitusmaksumuses: - Rööbastee toppimine siirdekõverate pikendamise ja välisrööpa kõrgenduse suurendamise eesmärgil, rööbastee põiksuunaline nihe kuni 300mm. Plaanikõverike parameetrid tuleb viia vastavusse RATO 2 nõuetega; - Rööbastee toppimise eesmärgil ülesõidu- ja ülekäigukatete ning muude teeseadmete ajutine demonteerimine ning tagasi paigaldamine. Raudtee geomeetria muutusest tulenev autoteede ning kõnniteede ümberehitus; Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 16 - Raudtee muldkeha laiendamine ning teerajatiste ümberehitus, juhul kui see on vajalik tulenevalt rööbastee asukoha muutusest plaanil. Raudteejaamade viimine vastavusse TKE Lisa 5 nõuetega vajab täiendavat analüüsi. TKE Lisa 5 nõuded on näiteks järgnevad: - Vajalik on tagada teise ning kolmanda rööbastee telgedevahe 10 000 mm, mis eeldaks raudteejaamade kõrvalteede ümberehitust. Konsultant on andnud soovituse selle punkti muutmiseks seaduses peatükis 4.1.4; - Vajalik on vahetada välja pöörmed, eesmärgiga paigaldada neile liikuv riströöpa südamik. Konsultant on andnud soovituse selle punkti muutmiseks seaduses peatükis 4.1.4. 4.1.6 Raudteeohutusega seonduvad tööd Seoses raudteel projektkiiruse tõstmisega on vajalik teostada kõik tööd, mis tulenevad seadusandlusest ning kasutatavatest projekteerimisnormidest (sealhulgas TKE Lisa 5) ning mis on vajalikud ohutuse tagamiseks, näiteks: - Ülekäikude ja ülesõitude viimine kahetasandiliseks seal, kus see on vajalik tulenevalt raudteeohutusest; - Ooteplatvormide varustamine telemaatiliste rakendustega; - Raudtee maa-ala tarastamine. Raudteeohutusega seonduvad tööd lisanduvad käesolevas töös arvutatud hinnangulisele ehitusmaksumusele. Konsultandi soovitus on ehitustööde teostamisel arvestada tulevikuperspektiiviga viia raudteeohutusega seonduvad rajatised vastavusse projektkiirusega 200 km/h. Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 17 4.1.7 Turvaautomaatika ja kontaktvõrguga seonduvad tööd Seoses raudteel kiiruse tõstmisega tuleb tagada turvaautomaatika vastavus nõuetele. Käesolevas töös on arvestatud, et raudtee elektrifitseeritakse vahelduvvoolu kontaktvõrguga 25 kV 50 Hz, mis on vajalik arvutuslike sõiduaegade realiseerimiseks. Raudteeohutusega seonduvad tööd lisanduvad käesolevas töös arvutatud hinnangulisele ehitusmaksumusele. Konsultandi soovitus on arvestada kontaktvõrgu ja turvaautomaatikaga seotud ehitustöödel tulevikukindla projektkiirusega 200 km/h. Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 18 5 RAUDTEE TRASSIALTERNATIIVID JA ÕGVENDUSED 5.1 Trassialternatiivid Käesolevas tööd on analüüsitud järgnevaid trassialternatiive: Trassialternatiiv 1: Olemasolev raudteetrass ilma õgvendusteta; Trassialternatiiv 2: Konsultandi poolt soovitatav optimeeritud õgvendatud raudteetrass; Trassialternatiiv 3: Maksimaalselt õgvendatud raudteetrass – projektkiirus 160 km/h on realiseeritud kõikidel lõikudel, kus õgvendusi on tehniliselt võimalik realiseerida. Trassialternatiivide baasil on arvutatud reisirongide sõiduajad peatükis 6. 5.2 Õgvendused Raudteetrassi muutusi, kus rööbasteede asukohta muudetakse põiksuunas üle 300mm, nimetatakse õgvendusteks. Trassialternatiivid koosnevad õgvenduste kombinatsioonidest, mis on välja toodud Tabelis 3. Käesoleva peatüki alapeatükkides on kirjeldatud valitud tehniliselt keerukaid õgvendusi. Raudteetrassi lühenemine tulenevalt õgvendustest on Trassialternatiivide 2 ja 3 korral on 503m. Raudteetrassi lühenemisel ei ole märkimisväärset mõju rongide liiklusgraafikule ega raudtee ehitus- või hooldusmaksumusele. Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 19 Õgvendus Trassialternatiiv 1 Trassialternatiiv 2 Trassialternatiiv 3 A1 - x x A2 - x x A3 - - x A4 - x x A5 - - x A6 - x x A7 - x x A8 - x x B1 - x x B2 - x x B3 - x x B4 - x x C1 - x x C2 - x x C3 - x x C4 - x x C5 - x x C6 - x x D1 - x x D2 - x x D3 - x x D4 - x x D5 - x x D6 - x x D7 - x x D8 - x x D9 - x x Tabel 3. Trassialternatiivide õgvenduste kombinatsioonid Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 20 5.3 Õgvendus A1 – Ülemiste-Lagedi Eesmärgiga tõsta Ülemiste-Lagedi jaamavahes kiirus 160 km/h-ni, on vajalik teostada üks raudteetrassi õgvendus. Tulenevalt piirkonda projekteeritud Rail Baltica 1435mm raudteetrassist on õgvendamise võimalused piiratud ning kasutada tuleb piirväärtusi – plaanikõveriku raadius plaanil 1300m. 5.4 Õgvendus A2 – Lagedi jaam Eesmärgiga tõsta Lagedi jaamas reisirongide piirkiirus 160 km/h, on vajalik teostada järgnevad tööd: - Olemasoleva plaanikõveriku toppimine, eesmärgiga pikendada siirdekõverikke ning tõsta välisrööpa kõrgendus 140 mm-ni; - Tulenevalt välisrööpa kõrgenduse tõstmisest on vajalik ümber ehitada olemasolev peateede vaheline reisijate ooteplatvorm sirgele teeosale; - Tulenevalt ooteplatvormi asukoha muutusest tuleb ehitada ümber olemasolev jalakäijate tunnel või rajada täiendav tunnel uuele asukohale. Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 21 Foto 1. Olemasolev plaanikõverik Lagedi jaamas. Foto: Romet Liivamägi 5.5 Õgvendus A3 – Aruküla jaam Tulenevalt reisijate ooteplatvormide ja ülesõidu paiknemisest on Aruküla plaanikõverikus välisrööpa kõrgendus piiratud 60 mm-ga. Eesmärgiga tõsta kiirust 160 km/h-ni oleks vajalik teostada järgnevad tegevused: - Õgvendada raudteetrass, eesmärgiga suurendada raudtee plaanikõveriku raadiust; - Ehitada ümber 2 reisijate ooteplatvormi, tulenevalt raudteetrassi muutusest; - Paigaldada ümber raudteeülesõidu kate ning ehitada ümber autotee. Tulenevalt ehitustööde suurest maksumusest ning võrdlemisi väikesest ajavõidust ei ole õgvendus A2 käesolevas töös soovitatavate õgvenduste nimekirjas, ehk ei sisaldu trassialternatiivis 2. Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 22 Foto 2. Olemasolev plaanikõverik Aruküla jaamas. Foto: Romet Liivamägi 5.6 Õgvendus A4 – Kehra jaam Tulenevalt ajaloolisest jaama plaanilahendusest paikneb Kehra jaama peateedel mitu plaanikõverikku, mis piiravad kiirust 120 km/h-le. Kõik plaanikõverikud on vajalik toppida ja rihtida geomeetria muutmise eesmärgil, peatee II plaanikõverikud vajavad õgvendamist koos seonduva pöörme, ülesõidukatete ja kontaktvõrgu ümberpaigaldamisega. Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 23 5.7 Õgvendus A5 – Aegviidu jaam Olemasolevas Aegviidu jaamas piirab plaanikõverik kiiruse 100 km/h-le. Eesmärgiga tõsta kiirust kuni 140 km/h, on vajalikud järgnevad tööd: - Plaanikõveriku õgvendamine kuni R1300; - Piibe maantee ja ülesõidu ümberehitus, mis on raskendatud, arvestades läheduses paiknevaid looduskaitsealasid; - Olemasolevate Aegviidu jaama siirete ümberpaigutamine plaanikõverikust Tallinna suunas. Tulenevalt ehitustööde suurest maksumusest ning võrdlemisi väikesest ajavõidust ei ole õgvendus A2 käesolevas töös soovitatavate õgvenduste nimekirjas, ehk ei sisaldu trassialternatiivis 2. 5.8 Õgvendus A7 – Nelijärve-Jäneda Õgvendusel A7 on vajalik suurendada olemasoleva plaanikõveriku raadiust ning soovitusliku raadiuse R2600 korral on vajalik võõrandada maatulundusmaad, mis võib kaasa tuua planeeringutega seotud tegevusi. Õgvendus A7 on kujutatud Fotol 3. Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 24 Foto 3. Õgvendus A7, olemasolev raudtee. Foto: Kees Vanamölder 5.9 Õgvendus B3 – Nõmmküla jaam Olemasoleva Nõmmküla jaama A-kõrikus on plaanikõverik, mis piirab kiiruse 110 km/h-le. Eesmärgiga tõsta kiirus kuni 160 km/h, on vajalik teostada järgnevad tööd: - 1 plaanikõverik asendada 2 eri plaanikõverikuga peateel, eesmärgiga tagada sirge teelõik pöörmete kohal; - Tulenevalt peatee põiksuunalisest nihkest paigutada ümber 2 olemasolevat pööret põiksuunas ning ehitada ümber jaama kõrvalteed 2 ja 3. 5.10 Õgvendus C5 – Vägeva jaam Vägeva jaama A-kõrikus asuvad pöörmed kahe vastassuunalise plaanikõveriku vahelisel sirgel lõigul. Eesmärgiga tõsta kiirust kuni 160 km/h, on käesolevas töös Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 25 soovitatud kõrvaldada üks plaanikõverik, ning sellest tulenevalt muuta põiksuunas pöörmete paiknemist. 5.11 Õgvendus D5 – Kaarepere jaam Olemasolevas Kaarepere jaamas asuvad jaamateed plaanikõverikus, millel paikneb ka teedevaheline reisijate ooteplatvorm ja ülesõit. Eesmärgiga tõsta piirkiirust kuni 160 km/h, on vajalik teostada järgnevad tööd: - Plaanikõveriku toppimine, eesmärgiga pikendada siirdekõverikke, vähendada ringikõveriku raadiust ning tõsta välisrööpa kõrgendust kuni 60mm-ni; - Ooteplatvormi serva ümberehitus, tulenevalt raudtee geomeetria muutusest; - Jaama kõrvalteede toppimine, eesmärgiga tagada ülesõidul sobiv geomeetria; - Jaamatee 2 pikendamine Tartu suunas, eesmärgiga pikendada peatee siirdekõverikke ning tagada pöörmete paiknemine sirgel teelõigul; - Ülekäigu lahti võtmine ning tagasi paigaldamine, sealhulgas jalgtee katendi ümberehitus. Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 26 Foto 4. Olemasolev plaanikõverik ja reisijate ooteplatvorm Kaarepere jaamas. Foto: Romet Liivamägi 5.12 Õgvendus D6 – Kaarepere-Tabivere jaamavahe Tulenevalt mitmetest järjestikku paiknevatest plaanikõverikest Kaarepere-Tabivere jaamavahes, on käesolevas töös soovitatud uue raudteetrassi kasutuselevõtmine 7,8 km pikkusel lõigul vahemikus km+m 394+200 – 402+000. Projekteeritud raudtetrass toob kaasa maatulundusmaade võõrandamise, kõrgepingeliini ümberehituse ning ühe ülesõidu ümberpaigutamise. Vajalikud on planeerimise ning mõjuhinnangutega seonduvad tegevused. Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 27 5.13 Õgvendused D8 ja D9 – Tabivere-Kärkna jaamavahe Eesmärgiga tõsta raudteel kiirust kuni 160 km/h Tabivere-Kärkna jaamavahel, on vajalik teostada lisaks õgvendusele D6 veel lisaks 2 õgvendust väljaspool raudtee kinnistu piire. Projekteeritud raudtetrass nõuab maatulundusmaade võõrandamist ning ühe ülesõidu ümberpaigutamist. Vajalikud on planeerimise ning mõjuhinnangutega seonduvad tegevused. Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 28 6 REISIRONGIDE SÕIDUAEGADE ARVUTUS Käesolevas töös on reisirongide sõiduaegade arvutus koostatud, lähtuvalt Stadler FLIRT 4-vagunilise elektrirongi dünaamikast, mis on Töövõtjale edastatud AS Eesti Liinirongid poolt. Põhilised veeremi dünaamikat iseloomustavad andmed on leitavad Joonistelt 1 ja 2. Reisirongide sõiduaegade arvutus on koostatud variantides, mis on kajastatud tabelis 4. Joonis 1. FLIRT EMU veojõu tunnuskõver Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 29 Joonis 2. FLIRT EMU4 kiirendus- ja pidurdusgraafik Sõiduaja variant Trassialternatiiv Trassialternatiiv Piirkiirus jaamades Tallinn-Tapa Tapa-Tartu ja ooteplatvormide ääres [km/h] 1 1 1 120 2A 2 2 120 2B 2 2 140 2C 2 2 160 3 3 2 160 Tabel 4. Sõiduaegade arvutuse variandid Sõiduaegade variantide selgitus on järgnev: - Sõiduaja variant 1: olemasolev õgvendamata raudteetrass (Trassialternatiiv 1); Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 30 - Sõiduaja variant 2A: Informatiivne, mille eesmärk on näidata mõju sõiduajale, juhul kui jaamades ei tõsteta kiirust 140 km/h-ni; - Sõiduaja variant 2B: Baasvariant, mis on käesolevas töös soovitatud Trassialternatiiv 2 rajamise tulemus käesolevas töös hinnatud ehitusmaksumusega, arvestades, et jaamad ja ooteplatvormid ei ole viidud TKE Lisa 5 nõuetega vastavusse; - Sõiduaja variant 2C: Baasvariandile järgnev etapp, kus jaamad ja ooteplatvormid on viidud TKE Lisa 5 nõuetega vastavusse (nõuab lisainvesteeringuid, võrreldes variandiga 2B); - Sõiduaja variant 3: maksimaalselt õgvendatud Trassialternatiiv 3, mis ei ole Konsultandi poolt soovitatav. Sõiduaegade arvutus on koostatud lähtuvalt järgnevatest põhimõtetest: - Ülemiste, Tapa, Tamsalu ja Jõgeva jaamades on arvestatud seisuajaga 1min; - Arvutuslik varu liiklusgraafikus on 2,5%. Võib osutuda vajalikuks arvestada täiendav ajavaru. Sõiduaegade arvutuse tulemused on kajastatud Tabelis 5. Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 31 Alternatiiv 1 2A 2B 2C 3 Tallinn-Ülemiste [min] 9 9 9 9 9 Ülemiste-Tapa [min] 37 37 33 31 30 Tapa-Tamsalu [min] 10 10 9,5 9 8,5 Tamsalu-Jõgeva [min] 25 24 22 21 21 Jõgeva-Tartu [min] 26 24 22 21,5 21,5 Tallinn-Tartu kokku 1h47min 1h44min 1h36min 1h32min 1h30min Tabel 5. Sõiduaegade arvutuse tulemused. Järeldused sõiduaegade arvutusest on järgnevad: - Eesmärgiga saavutada märkimisväärne reisirongide sõiduaegade lühenemine Tallinn-Tartu liinil (sõiduaja variant 2C), on vajalik õgvendada raudteetrass lähtuvalt käesolevas töös soovitatud Trassialternatiivist 2 ning teostada muud vajalikud ehitustööd piirkiiruste tõstmiseks kõikides jaamades ja jaamavahedes kuni 160 km/h-ni. Tulemuseks on reisirongide sõiduaeg 1h32min; - Juhul, kui õgvendatakse raudteetrass lähtuvalt käesolevas töös soovitatud Trassialternatiivist 2 ning viiakse jaamavahed vastavusse 160 km/h nõuetega, aga ei teostata muid ehitustöid jaamades, mis tulenevad TKE Lisa 5 nõuetest, siis on võimalik saavutada reisirongide sõiduaeg 1h36min (sõiduaja variant 2B). Seda võib käsitleda ajutise lahendusena seni, kuni jaamad viiakse vastavusse TKE Lisa 5 nõuetega; - Juhul kui raudteetrassi ei õgvendata, ei ole võimalik tulevikus saavutada märkimisväärset reisirongide sõiduaja lühenemist – lühim võimalik sõiduaeg on 1h47min (sõiduaja variant 1). Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 32 7 EHITUSMAKSUMUS Raudtee geomeetriaga seonduvate tööde ehitusmaksumus ning ehitustööde mahud on välja toodud Lisades 2-A, 2-B, 2-C, 2-D ja 3. Ehitusmaksumuse arvutus ning ehitustööde mahud on hinnangulised ning mõeldud õgvenduste kombinatsioonide kogumaksumuse hindamiseks, eeldusel, et korraldatakse ehitushange kõigi Trassialternatiiv 2 või Trassialternatiiv 3 ehitustööde teostamiseks. Ehitusmaksumuse arvutus ning ehitustööde mahud tuleb täpsustada edasiste projekteerimistööde käigus. Ehitusmaksumuse arvutuse käigus on raudtee pealisehitisega teostatavad tööd jaotatud järgnevalt: - Juhul, kui raudtee pealisehitise tegelik vanus on vähem, kui pool selle arvestuslikust elueast (30 aastat), ei ole vajalik õgvendatavatel lõikudel paigaldada uut raudtee pealisehitist, vaid tuleb ümber tõsta olemasolev pealisehitis. Olemasolev ballast tuleb asendada uuega; - Juhul, kui raudtee pealisehitise tegelik vanus on rohkem, kui pool selle arvestuslikust elueast (30 aastat), paigaldatakse õgvendatavatele lõikudele uus pealisehitis. Sellest tulenevalt väheneb hilisemate kapitaalremontide ehitusmaksumus. Käesolevas töös teostatud ehitustööde maksumuse arvutus käsitleb ainult raudtee geomeetria muutustest tulenevaid töid. Muud piirkiiruse tõstmiseks vajalikud tööd ei sisaldu ehitusmaksumuse arvutuses. Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 33 8 RAUDTEETRASSI ÕGVENDAMISE AJAKAVA Käesolevas töös on koostatud näitlik ajakava, milles on jaotatud õgvendused eraldi kategooriateks lähtuvalt käesoleva töö peatükist 4.1.2. Orienteeruv ajakava on esitatud Tabelis 6 ning selle eesmärk on Trassialternatiiv 2 rajamine. Kategooria 1 õgvendused Kategooria 2 õgvendused Planeeringutega seonduvad - 2021Q1-2022Q4 tegevused Keskkonnamõjude 2021Q1-2021Q4 2021Q1-2021Q2 eelhinnang Projekteerimine7 2021Q1-2022Q4 2022Q1-2023Q4 Rööbasteede ehitus 2022Q1-2024Q4 2024Q1-2024Q4 Tabel 6.Rööbasteede õgvenduste orienteeruv ajakava 7 Juhul, kui on vajalik teostada mõjuhinnangute ning planeeringutega seonduvaid tegevusi, tuleb neid teostada projekteerimisega samaaegselt. Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 34 9 TÄIENDAVAD ANALÜÜSID JA EDASINE PROJEKTEERIMINE Projektkiiruse tõstmiseks kuni 160 km/h on vaja läbi viia täiendavad analüüsid: - Riskianalüüs vastavalt TKE Lisa 5, mille alusel hinnatakse raudteeülesõitude, ülekäikude, ooteplatvormide ja muu taristu ohutust. Käesoleva uuringu soovitus on ehitada kõik ülekäigud ümber kahetasandiliseks või varustada foorisignalisatsiooni ja tõkkepuudega. Kõik ülesõidud tuleb varustada foorisignalisatsiooniga ning soovituslik on näha ette nende plaanipärane ümberehitus kahetasandiliseks; - Olemasoleva raudteetaristu elementide tehniline analüüs, mille tulemustest võib selguda täiendavaid asjaolusid. Analüüs peab sisaldama raudtee pealisehitise seisukorra hinnangut, mille alusel otsustatakse väljavahetatavate komponentide loetelu; - Raudtee täiendava hooldusmaksumuse analüüs ning hooldusplaan projektkiirusele 160 km/h. Eelpoolmainitud analüüsidest lähtuvalt võib selguda täiendavaid asjaolusid, millega kaasnevate tööde maksumus lisandub käesoleva töö tulemusel arvutatud ehitusmaksumusele. Edasises projekteerimistegevuses tuleb juhinduda käesolevas töös välja töötatud raudteetrassi projekteerimise üldpõhimõtetest, sealjuures soovitusliku ringikõveriku raadiuse 2600m kasutamine. Käesoleva uuringu käigus koostatud rööbasteede plaanilahenduse eskiisi projektlahendused tuleb täpsustada järgnevates projekteerimise etappides. Käesolevas töös arvutatud hinnanguline ehitusmaksumus võib täpsustuda järgnevates etappides. Edasises Tallinn-Tartu raudtee arendustegevuses on konsultandi soovitus arvestada perspektiivse projektkiirusega 200 km/h, millele peaksid vastama kõik uued paigaldatavad raudtee pealisehitise, kontaktvõrgu, turvaautomaatika ja muud Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 35 raudteerajatised. Eesmärk on luua eeldus tulevikus sõidukiiruse tõstmiseks kuni 200 km/h ilma suuremate kaasnevate ümberehitusteta. Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 36 10 KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED Eesmärgiga saavutada märkimisväärne lühenemine Tallinn-Tartu kiirrongide sõiduajas, on vajalik teostada raudteetaristuga järgnevad tegevused: - Raudteetrassi õgvendamine ning rööbasteede geomeetria viimine vastavusse piirkiiruse suurendamisest tulenevate nõuetega; - Raudteeohutuse hindamine ning sellega seonduvad ehitustööd; - Raudtee elektrifitseerimine vahelduvvoolu pingele 25 kV; - Raudtee turvaautomaatika uuendamine, mis vastab suurendatud projektkiirusele; - Raudteejaamade ning ooteplatvormide viimine vastavusse suurendatud projektkiirusega. Raudteetrassi õgvendamisega seonduvad järgnevad tööd: - Raudteetrassi õgvendamine lähtuvalt projektkiirusest 160 km/h ühtekokku 28 kohas, mis tähendab eeldatavat ajakulu planeerimisega, projekteerimisega ning ehitusega seotud tegevustele kuni 4 aastat ning raudtee geomeetriaga seonduvate ehitustööde orienteeruvat maksumust 47 MLN EUR. Tulemuseks on esialgu sõiduaeg 1h36min, mida on hiljem täiendavate ehitustööde tulemusena võimalik vähendada – kuni 1h32min. Rongide sõiduaja edasine vähendamine seondub projektkiiruse tõstmisega kuni 200 km/h; - Vajalik on väljaspool raudteemaad teostada 3 õgvendust kogupikkusega 12 km. Arvestades, et raudteetrassi õgvendamine selle elektrifitseerimisele järgneva 50 aasta jooksul seondub väga suure ümberehituse maksumusega, siis on käesoleva töö soovitus õgvendada koheselt raudteetrass projektkiirusele 160 km/h, arvestades tulevikukindla projektkiirusega kuni 200 km/h lõikudel, kus see on võimalik. Juhul, kui raudteetrassi ei õgvendata enne selle elektrifitseerimist, on järgnevaks 50 aastaks piiratud võimalused võrreldes tänasega märkimisväärselt suurendada Tallinn-Tartu raudteel sõidukiirusi. Arvestades trende Euroopas sõidukiiruste Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 37 suurendamisega raudteedel, ei oleks see otsus otstarbekas ning seaks tulevikuks märkimisväärsed piirangud siseriikliku raudteetranspordi arendamiseks Eestis. Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 38 11 LISAD Lisa 1. Õgvenduste koondtabel Lisa 2-A. Ehitusmaksumuse arvutus Tallinn-Tapa Lisa 2-B. Ehitusmaksumuse arvutus Tapa-Tamsalu Lisa 2-C. Ehitusmaksumuse arvutus Tamsalu-Jõgeva Lisa 2-D. Ehitusmaksumuse arvutus Jõgeva-Tartu Lisa 3. Ehitusmaksumuse koondtabel Lisa 4. Projekteeritud rööbasteede geomeetria ALG fail Lisa 5. Projekteeritud rööbasteede geomeetria DWG failid 12 JOONISTE LOETELU Joonise Piirkond Nimetus Jooniste number arv AS-001 Tallinn-Tartu Asendiskeem 1 RDT-001 A – Tallinn-Tapa Trassialternatiiv 1 geomeetria 1 RDT-002 A – Tallinn-Tapa Trassialternatiiv 2 geomeetria 1 RDT-003 B, C, D – Tapa-Tartu Trassialternatiiv 1 geomeetria 1 RDT-004 B, C, D – Tapa-Tartu Trassialternatiiv 2 geomeetria 1 RDT-A1-A9 A – Tallinn-Tapa Õgvendused A1-A9 9 RDT-B1-B4 B – Tapa-Tamsalu Õgvendused B1-B4 4 RDT-C1-C4 C – Tamsalu-Jõgeva Õgvendused C1-C6 6 RDT-D1-D9 D – Jõgeva-Tartu Õgvendused D1-D9 9 Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert: Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder 39 Saatja: Eesti Raudtee <[email protected]> Saadetud: 14.10.2020 11:05 Adressaat: raasiku vald raasiku ee <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Tallinn-Tartu raudteetrassi õgvendamise eskiislahendus eesmärgiga suurendada reisirongide kiirust kuni 160 km/h TereEdastame Teile algatuskirja.-- LugupidamisegaAnastassia Ambros dokumendihalduse spetsialistDokumendihalduse osakondAS Eesti RaudteeTelliskivi 60/2, 15073 Tallinn, Eestitelefon +372 615 [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →