Tapa Vallavalitsus
Pikk 15, Tapa linn 45106, Lääne-Virumaa
[email protected]
Väike-Maarja Vallavalitsus
Pikk 7, Väike-Maarja 46202, Lääne Virumaa
[email protected]
Jõgeva Vallavalitsus
Suur tn 5, Jõgeva linn 48306, Jõgevamaa
[email protected]
Tartu Vallavalitsus
Haava tn 6, Kõrveküla alevik 60512, Tartumaa
[email protected]
Rae Vallavalitsus
Aruküla tee 9, Jüri alevik 75301, Harjumaa
[email protected]
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla tn 10a, 10122 Tallinn
[email protected]
Koopia:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
[email protected]
Harjumaa Omavalitsuste Liit,
[email protected]
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit,
[email protected]
SA Jõgevamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskus,
[email protected]
Tartumaa Omavalitsuste Liit,
[email protected]
kuupäev digiallkirjas nr 19-1/3383
Tallinn-Tartu raudteetrassi õgvendamise eskiislahendus eesmärgiga
suurendada reisirongide kiirust kuni 160 km/h
Omavalitsuste koostööorganisatsioonid tegid 20.05.2020 ühispöördumise Riigikogu,
Vabariigi Valitsuse, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning AS Eesti
Raudtee poole ettepanekuga planeerida ja projekteerida Tallinn-Tapa-Tartu/Narva
ning Tartu-Valga ja Tartu-Koidula raudteeliinide võimaliku elektrifitseerimise
ettevalmistamisega samaaegselt ka nende raudtee trassikoridoride geomeetria
AS Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610
[email protected]
Äriregistri kood: 11575838 KMKR nr.: EE101273859
muudatused (s.h kurviraadiuste suurendamine), mis loovad võimaluse reisirongide
kiiruse koheseks tõstmiseks kuni 160 km/h.
AS Eesti Raudtee tellimusel on valminud EstConsult Rail OÜ poolt uuring „Tallinn-
Tartu raudtee 160 km/h“ (töö nr ECRAIL-2020-07-04) staadiumis rööbasteede
plaanigeomeetria eskiis ja raudteetrassi analüüs. Uuringu üks eesmärkidest oli
projekteerida raudteetrassi muutuste (õgvenduste) plaanigeomeetria eskiisi tasemel,
mis võimaldaks Tallinn-Tartu raudteeliinil reisirongide kiiruse tõstmist kuni 160 km/h.
Kõik raudteetrassi õgvendamised toovad kaasa raudtee kaitsevööndi muutumise
sõltumata sellest, kas on vaja täiendavalt maid võõrandada. Õgvendusi olemasoleva
raudteemaa kinnistu piires esineb kõigis käesoleva kirja saanud omavalitsustes.
Olemasolevast raudteemaast väljuvad õgvendused toovad kaasa maade
võõrandamise vajaduse Tapa vallas (õgvendus A7 Nelijärve-Jäneda), Jõgeva ja Tartu
vallas (õgvendus D6 Kaarepere-Tabivere jaamavahe) ning Tartu vallas (õgvendused
D8 ja D9 Tabivere-Kärkna jaamavahe).
Käesoleva kirjaga edastame EstConsult Rail OÜ poolt koostatud uuringu seletuskirja
ja raudteetrassi õgvenduste eskiisi DWG failid.
Uuringu peatükis „4.1.3 Planeeringute ja mõjuhinnangutega seonduvad tegevused“
on raudteetrassi õgvendused jaotatud järgnevatesse kategooriatesse:
1. Õgvendused AS Eesti Raudtee kinnistu piires, mis ei nõua kinnistute
sihtotstarbe muutmist. Planeeringutega ning projekteerimistingimustega
seonduvad tegevused tuleb täpsustada kohalike omavalitsustega.
Mõjuhinnangute vajadus tuleb selgitada välja keskkonnamõjude eelhinnangu
teel, mis on soovituslik teostada käesoleva uuringu baasil;
2. Õgvendused väljaspool AS Eesti Raudtee kinnistut (Tapa, Jõgeva ja Tartu
valdades), kus on vajalik kinnistute sihtotstarbe muutus. Vajalikud tegevused
on järgnevad:
Õgvendatud raudteetrassi integreerimine käimasolevatesse Tapa, Jõgeva ning
Tartu valdade üldplaneeringusse;
Raudtee plaanilahenduse eskiisi baasil keskkonnamõjude eelhinnangu läbi
viimine ning selle tulemusest lähtuvalt tuleb otsustada keskkonnamõjude
hinnangu vajalikkus;
Põhiprojekti koostamine, mida on võimalik teostada kesskonnamõjude
hinnanguga ning planeeringuga paralleelselt.
Arvestades eeltooduga palume käimasolevates valla üldplaneeringutes kajastada
uuringu koosseisus koostatud rööbasteede plaanilahendused (õgvendused),
arvestada õgvendustest muutuva raudtee kaitsevööndiga, hinnata raudtee
õgvendustega kaasnevat mõju keskkonnale ja tuua välja õgvendustega riivatud
kinnistute võõrandamise vajadus riigi poolt. Samuti palume arvestada uuringuga
planeerimis- ja ehitustegevuses kuni üldplaneeringu jõustumiseni.
Planeerimisseaduse § 74 lõige 5 sätestab, et üldplaneering on kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise
kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste andmise alus. Sellest lähtuvalt
küsime kohaliku omavalitsuse seisukohta, kas raudteetrassi näidatud õgvenduste
realiseerimiseks on lisaks üldplaneeringus sätestatule vajalik ka eriplaneeringu või
detailplaneeringu koostamine või jääb üldplaneering projekteerimistingimuste
andmise aluseks korraldades projekteerimistingimuste andmise avatud menetlusena.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõige 1 punkt
14 sätestab, et olulise keskkonnamõjuga tegevus on uue raudteeliini ehitamine või
uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli
jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, olemasoleva
raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on raudteejaamas ühe rajaga
raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt
viis jaamateed, või olemasoleva raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni
vähemalt 1000 meetrit, kui raudteejaamas on ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt
neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed.
Sama seaduse § 6 lõige 21 aga ütleb, et kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides
1–341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse, peab
otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline
keskkonnamõju.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes on
otsustaja tegevusloa andja, antud juhul on selleks Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet (TTJA). Siinkohal pöördume palvega TTJA poole anda esimesel
võimalusel eelhinnang õgvenduste keskkonnamõjude hindamise vajalikkuse kohta.
Oleme valmis igakülgselt eelhinnangu koostamist aitama ja eelhinnanguks vajalikke
andmeid edastama.
Lähtuvalt Teie seisukohtadest on võimalik koostada omavalitsuste
koostööorganisatsioonide poolt viidatud õgvenduste realiseerimise ajakava ja
planeerida vastavad investeeringud realiseeritavasse perioodi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riho Vjatkin
Ehitusteenistuse juht
Lisad:
1. Omavalitsuste koostööorganisatsioonide 20.05.2020 ühispöördumine
2. ECRAIL-2020-07-04-seletuskiri
3. Projekteeritud rööbasteede geomeetria DWG failid (Tallinn-Tapa
trassialternatiiv 2 ja Tapa-Tartu trassialternatiiv 2)
Argo Kangur, 615 8514,
[email protected]
ÜHISPÖÖRDUMINE
riigisisese raudteevõrgu rekonstrueerimise ja
kiire reisirongiliikluse arendamise toetuseks
20. mai 2020
Harjumaa Omavalitsuste Liit,
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit,
SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus,
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit,
Põlvamaa Omavalitsuste Liit,
Tartumaa Omavalitsuste Liit,
Valgamaa Omavalitsuste Liit,
SA Võrumaa Arenduskeksus,
Tallinn-Tapa-Tartu/Narva ning Tartu-Valga ja Tartu-Koidula raudteeliinidega seotud maakondade
arengu eest seisvate kohalike omavalitsuste katusorganisatsioonidena, kes esindavad nimetatud
maakondade kohalike omavalitsuste üksusi ja mõistavad pikaajalist mõju omavate ning tulevikku
suunavate otsuste tegemise aja kätte jõudmist,
- tunnustavad AS Eesti Raudtee käimasolevaid projekte eesmärgiga hiljemalt 2021. aastal
tõsta Tallinn-Tartu ja Tapa-Narva raudteeliinidel reisirongide liikumiskiirus 135 km/h;
- osutavad üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ elluviimise tegevuskava kohasele Tallinn-
Tartu ja Tapa-Narva raudteeliinidel reisirongide liikumiskiiruse tõstmise kohustusele 160
km/h hiljemalt aastaks 2030;
- toonitavad kiiret raudteeühendust Eesti siseste aegruumiliste vahemaade tõhusa ja
keskkonnasäästliku vähendajana;
- juhivad tähelepanu vajadusele kaasajastada Eesti raudteeühendust Sankt Peterburgi ja Pihkva
regiooniga ning Tartu-Riia suunal, samuti näha kiirete raudteeühenduste potentsiaali
turismivaldkonna ergutajana;
- peavad vajalikuks seada eesmärk Tallinn-Tartu ja Tapa-Narva raudteeliinidel reisirongide
liikumiskiiruse tõstmiseks Rail Balticul planeeritava reisirongide liikumiskiiruseni (240
km/h) ning teistel lõikudel reisirongide liikumiskiiruse tõstmiseks kuni 160 km/h.
- toovad esile suurema tähelepanuvajaduse raudteeliikluse ohutusele, sealhulgas et piirkiiruste
kasvades oleksid raudteeületuskohad ohutud ning et eriti asulates oleks takistatud raudtee
ületamine selleks mitte ettenähtud kohas;
- leiavad, et Euroopa kliimaeesmärkide ning Riigikogu 05.04.2017 otsuse „Kliimapoliitika
põhialused aastani 2050“ elluviimiseks võetud keskkonnasäästliku transpordiviiside
arendamise kohustuste täitmiseks raudteede elektrifitseerimise valiku tegemine võimaldab
ühtlasi jõuda ka piirkiiruste tõstmiseni;
- kinnitavad raudteede elektrifitseerimist olulise eesmärgina, aga leiavad olevat otstarbeka
teha kauba- ja reisijateveo alal diiselmootorilt elektrile, vesinikule või LNG-le ülemineku
teostatavuse ja tasuvuse kompleksanalüüs, kus arvestataks ka ökoloogilise jalajälje suurust.
Pöördumise esitajad rõhutavad, et
raudteid ja maanteid tuleb arendada kompleksselt, sest kiired, tihedad ja mugavad
rongiühendused vähendavad põhimaanteede liikluskoormust ning suurendavad
liiklusohutust.
kiire, mugav ja turvaline reisirongiühendus aitab tegeleda maakondade
sotsiaalmajanduslike, kultuuriliste, rahvastiku- ja turismialaste väljakutsetega;
parem rongiühendus suurendab Eesti regioonide konkurentsivõimet, head
liikumisvõimalused mitmekesistavad inimeste valikuid töö- ja elukohtade osas;
puudub vajadus edasise autostumise suurendamiseks;
kiirete ja mugavate siseriiklike raudteeühenduste väljaarendamine loob eeldused Rail
Balticu taristu tõhusmaks kasutamiseks;
tuleb kaaluda raudteeühenduste taastamist Haapsalu-Rohuküla suunal, Valga-Koidula
raudteelõigu rekonstrueerimist, reisirongiühenduse taastamist ja rahvusvahelisele kauba- ja
reisijateveole avamist ning uusi ühendusi Tallinna ringraudtee ja Rakvere-Kunda näol;
pakkudes kiireid reisirongiühendusi, mida toetab kiire ja mugav kohalik ühistransport (nt
kergrööbastransport, bussiliiklus), vähenevad sõiduautodele tehtavad kulutused (mis
ainuüksi Tallinnas ja mujal Harjumaal on ca 1,5 miljardit eurot aastas).
Eelneva põhjal pöördume ühiselt Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ning AS Eesti Raudtee poole järgmiste ettepanekutega:
1. Planeerida ja projekteerida Tallinn-Tapa-Tartu/Narva ning Tartu-Valga ja Tartu-
Koidula raudteeliinide võimaliku elektrifitseerimise ettevalmistamisega samaaegselt
ka nende trassikoridoride geomeetria muudatused (s.h kurviraadiuste
suurendamine), mis loovad võimaluse reisirongide kiiruse koheseks tõstmiseks kuni
160 km/h ning Tallinn-Tapa-Tartu/Narva suunal perspektiivi võimalikule üleminekule
kiirusele kuni 240 km/h.
2. Planeerida aegsasti ja piisavas mahus vahendid reisirongiliiklust korraldavale
operaatorile (Eesti Liinirongid AS) elektrifitseeritud raudteel reisrongiliikluse
käitamise korraldamiseks ja liiklusgraafikute tihendamiseks viisil, mis arvestab nii
nõudluse kui ka liikumiskiiruste kasvuga.
Oleme valmis igakülgseks koostööks, et aidata kaasa kiire ja elektrifitseeritud raudteeühenduse
loomisele meie maakondades.
Andre Sepp Einar Vallbaum
Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees
Eve East Maimu Kelder
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
esimees juhatuse liige
Rain Sangernebo Enel Liin
Tartumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Põlvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees
Agu Kabrits Tiit Toots
Valgamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige SA Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige
Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h
Eelhinnang
Rööbasteede geomeetriaga seotud tööd
ECRAIL-2020-07-04
Vastutav ekspert: Kees Vanamölder (diplomeeritud raudteeinsener, tase 7)
Konsultant: Arvo Smiltinš (volitatud raudteeinsener, tase 8)
Kontrollija: Vladimir Keiv (diplomeeritud raudteeinsener, tase 7)
Tallinn 2020
Sisukord
1 ÜLDOSA ............................................................................................................ 4
1.1 Objekti asukoht ............................................................................................. 5
1.2 Leping ........................................................................................................... 5
2 ÜLDINFO............................................................................................................ 6
2.1 Uuringu eesmärgid ....................................................................................... 6
2.2 Normdokumendid ......................................................................................... 6
3 OLEMASOLEV OLUKORD ............................................................................... 8
3.1.1 Rööbasteed ............................................................................................ 8
3.1.2 Reisijate ooteplatvormid ......................................................................... 9
3.1.3 Ülesõidud ja ülekäigud ........................................................................... 9
3.1.4 Turvaautomaatika .................................................................................. 9
3.1.5 Kontaktvõrk ja elektrivarustus ................................................................ 9
4 TALLINN-TARTU RAUDTEE 160 KM/H PROJEKTLAHENDUS .................... 10
4.1 Rööbasteede geomeetriaga seonduvad tööd ............................................. 10
4.1.1 Rööbasteede geomeetria projekteerimisparameetrid .......................... 10
4.1.2 Raudteeveerem ................................................................................... 13
4.1.3 Planeeringute ja mõjuhinnangutega seonduvad tegevused ................. 14
4.1.4 Normdokumentide ja seadusandlusega seonduvad tegevused ........... 15
4.1.5 Raudtee pealisehitisega ja hooldustöödega seonduvad tegevused
väljaspool õgvendatud lõike ............................................................................. 16
4.1.6 Raudteeohutusega seonduvad tööd .................................................... 17
4.1.7 Turvaautomaatika ja kontaktvõrguga seonduvad tööd ......................... 18
5 RAUDTEE TRASSIALTERNATIIVID JA ÕGVENDUSED ............................... 19
5.1 Trassialternatiivid ........................................................................................ 19
5.2 Õgvendused ............................................................................................... 19
5.3 Õgvendus A1 – Ülemiste-Lagedi ................................................................ 21
5.4 Õgvendus A2 – Lagedi jaam ...................................................................... 21
5.5 Õgvendus A3 – Aruküla jaam ..................................................................... 22
5.6 Õgvendus A4 – Kehra jaam........................................................................ 23
5.7 Õgvendus A5 – Aegviidu jaam ................................................................... 24
5.8 Õgvendus A7 – Nelijärve-Jäneda ............................................................... 24
5.9 Õgvendus B3 – Nõmmküla jaam ................................................................ 25
5.10 Õgvendus C5 – Vägeva jaam.................................................................. 25
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
2
5.11 Õgvendus D5 – Kaarepere jaam ............................................................. 26
5.12 Õgvendus D6 – Kaarepere-Tabivere jaamavahe .................................... 27
5.13 Õgvendused D8 ja D9 – Tabivere-Kärkna jaamavahe ............................ 28
6 REISIRONGIDE SÕIDUAEGADE ARVUTUS.................................................. 29
7 EHITUSMAKSUMUS ....................................................................................... 33
8 RAUDTEETRASSI ÕGVENDAMISE AJAKAVA ............................................. 34
9 TÄIENDAVAD ANALÜÜSID JA EDASINE PROJEKTEERIMINE .................. 35
10 KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED ................................................................. 37
11 LISAD ............................................................................................................ 39
12 JOONISTE LOETELU ................................................................................... 39
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
3
1 ÜLDOSA
Peatöövõtja Majandustegevusteated
EstConsult Rail OÜ EEH010339 Ehitamine
Sanatooriumi tn 2a-100, Tallinn, EPE001339 Ehitusprojekti ekspertiis
Harjumaa 11613 EEP004015 Projekteerimine
Äriregistri kood: 14392015 EEO004012 Omanikujärelevalve
E-mail:
[email protected] EEK001354 Ehitise audit
Koduleht: www.ecrail.ee
Alltöövõtja Majandustegevusteated
Leonhard Weiss OÜ EEH008755 Ehitamine
Vesse 8, Tallinn, Harjumaa 11415 EPE001223 Ehitusprojekti ekspertiis
Äriregistri kood: 14392015 EEP002673 Projekteerimine
E-mail:
[email protected] EEO004012 Omanikujärelevalve
Koduleht: www.leonhard-weiss.ee EEK001273 Ehitise audit
Tellija
AS Eesti Raudtee
Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn
Äriregistri kood: 11575838
E-mail:
[email protected]
Tel 6158610
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
4
1.1 Objekti asukoht
Tallinn-Tartu raudtee
1.2 Leping
Lepingu number ECRAIL-2020-07-04.
Leping on sõlmitud riigihanke viitenumbriga 224945 tulemusena.
Tähtaeg: 04.09.2020.
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
5
2 ÜLDINFO
2.1 Uuringu eesmärgid
Käesoleva uuringu (staadiumis – rööbasteede plaanigeomeetria eskiis ja
raudteetrassi analüüs) eesmärgid on järgnevad:
1. Projekteerida raudteetrassi muutuste (õgvenduste) plaanigeomeetria eskiisi
tasemel;
2. Reisirongide sõiduaegade simulatsiooni abil arvutada välja saavutatav Tallinn-
Tartu ekspressrongide sõiduaeg – peatused Tallinn, Kitseküla, Ülemiste, Tapa,
Tamsalu, Jõgeva ja Tartu.
3. Arvutada välja hinnanguline raudtee geomeetriaga seonduvate ehitustööde
hinnanguline maksumus;
4. Välja töötada uuringus väljapakutud raudteetrassi muudatuste ajakava ning
kirjeldada selleks vajalikud administratiivsed toimingud.
2.2 Normdokumendid
Uuringu koostamisel on arvestatud ja järgnevates projekti staadiumites tuleb lähtuda
Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest, määrustest, standarditest ja muudest
kehtivatest õigusaktidest sealhulgas: raudteeseadus, raudtee tehnokasutuseeskiri ja
selle lisad, planeerimisseadus, ehitusseadustik, jäätmeseadus, päästeseadus,
tuleohutuse seadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus.
Rööbasteede geomeetria projekteerimisel on lähtutud järgnevatest
normdokumentidest:
- Ratatekniset ohjeet (RATO) osa 2. Radan geometria. Liikennevirasto,
Helsinki 2010.
https://julkaisut.vayla.fi/pdf3/lo_2010-03_rato_2_radan_geometria_web.pdf;
- Ratatekniset ohjeet (RATO) osa 5. Vaihteet. Liikennevirasto, Helsinki 2012.
https://julkaisut.vayla.fi/pdf3/lo_2012-22_rato_4_web.pdf
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
6
- Ratatekniset ohjeet (RATO) osa 7. Rautatieliikennepaikat. Liikennevirasto,
Helsinki 2011.
https://julkaisut.vayla.fi/pdf3/lo_2011-13_rato_7_web.pdf
- Ratatekniset ohjeet (RATO) osa 9. Rautatien tasoristeykset. Väylävirasto,
Helsinki 2019.
https://julkaisut.vayla.fi/pdf11/vo_2019-15_rato9_web.pdf
- Ratatekniset määräykset ja ohjeet (RAMO) osa 11. Radan päällysrakenne.
Liikennevirasto, Helsinki 2000.
https://julkaisut.vayla.fi/pdf3/lo_2012-22_rato_4_web.pdf
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
7
3 OLEMASOLEV OLUKORD
3.1.1 Rööbasteed
Olemasoleval Tallinn-Tartu raudteel on kasutusel järgnev raudtee pealisehitise
konstruktsioon:
- 60E1 rööpad Vossloh W14, Pandrol või KD kinnitustega;
- Graniitkivi killustikballast paksusega liipri talla all 35cm;
- Pöörmed VAE 60E-300-1:11 puitprussidel, liikumatute riströöpa südamikega;
- Projektkiirus raudteel on kuni 120 km/h, ettevalmistused on tehtud piirkiiruse
tõstmiseks kuni 135 km/h üksikutel jaamavahede lõikudel, kus olemasolev
geomeetria seda võimaldab.
Raudtee pealisehitise kapitaalremont on teostatud kogu pikkuses aastatel 2000-2020,
enamiku raudtee pealisehitise vanus ei ületa 10 aastat. Arvestades, et raudtee
pealisehitise arvestuslik tööiga on vähemalt 30 aastat, siis on rööbasteede tehniline
seisukord hea.
Tallinn-Tapa lõigul on raudtee 2-rajaline ning Tapa-Tartu lõigul 1-rajaline.
Raudtee piketaaž on järgnev:
- Tallinn-Tapa raudtee I ja II piketaaž lähtub Tallinn-Balti jaama teljest km+m
104+391 ning kasvab suunaga Tapale;
- Tapa-Tartu raudtee piketaaž lähtub Tapa jaama teljest km+m 315+000 ning
kasvab suunaga Tartusse.
Tallinn-Tartu raudteel on mitu murtud piketti. Käesolevas uuringus on kasutatud
piketaaži sidumispunktid (Tallinn-Balti ning Tapa jaam) samad, mis olemasoleval
raudteel. Piketaaž lähtub trassialternatiivist 2 ning on projekteeritud jätkuvana, murtud
pikette ei ole ette nähtud.
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
8
3.1.2 Reisijate ooteplatvormid
Reisijate ooteplatvormid on rajatud aastatel 2010-2013, kasutusel on järgnevad
ooteplatvormid:
- Ääreplatvormid laiusega 3,0 m;
- Teedevahelised ooteplatvormid laiusega üle 4,0 m. Peateede vahelised
ooteplatvormid on Vesse peatuskohas ja Lagedi jaamas;
Ooteplatvormide pikkus on vahemikus 35-150 m.
3.1.3 Ülesõidud ja ülekäigud
Kasutusel on samatasandilised ülekäigud üle rööbasteede, seal hulgas üle peateede.
Kõik ülekäigud on ilma foorisginalisatsioonita.
Kasutusel on ülesõidud üle peateede - tõkkepuudega, foorisignalisatsiooniga ja
muude liikluskorraldusvahenditega.
3.1.4 Turvaautomaatika
Kasutusel on ALSN põhinev kolmenäiduline täisautomaatblokeering elektroonilise või
releebaasil liiklusjuhtimisega.
3.1.5 Kontaktvõrk ja elektrivarustus
Kontaktvõrk on kasutusel Tallinna ja Aegviidu vahelisel lõigul tööpingega 3,3 kV ning
ehitusajaga 1974-1978, mis läheneb tööea lõpule. Veoalajaam on Raasikul.
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
9
4 TALLINN-TARTU RAUDTEE 160 KM/H PROJEKTLAHENDUS
Käesoleva uuringu eesmärgiks on analüüsida ning projekteerida lahendus
rööbasteede geomeetriaga seonduvate tööde teostamiseks, välja arvatud jaamade
ümberehitus. Muid eriosi on käesolevas uuringus kirjeldatud informatiivselt ning need
vajavad täpsemat analüüsi uuringute ja/või projekteerimise kujul.
Konsultandi soovitus on muude eriosade ehitustööd (sealhulgas kontaktvõrk ja
turvaautomaatika) teostada samaaegselt koos õgvenduste rajamisega. Juhul kui
ehitustööd otsustatakse teostada eri ajaperioodidel, võib see kaasa tuua
ehitusmaksumuse suurenemise seoses ajutiste rajatiste vajadusega.
4.1 Rööbasteede geomeetriaga seonduvad tööd
Eesmärgiga suurendada raudteel projektkiirust kuni 160 km/h, on vajalik teostada
rööbasteede geomeetria ümberehitus.
4.1.1 Rööbasteede geomeetria projekteerimisparameetrid
Käesolevas uuringus on rööbasteede geomeetria projekteerimisel lähtutud Soome
Vabariigis kehtivatest normdokumentidest järgnevatel põhjustel:
- Soomes kasutatav raudteeveerem, ehitustehnika ning rööbasteede
konstruktsioon on sarnane Eesti Raudteel kasutatavale;
- Soome kliimatingimused on sarnased Eestile;
- Soome raudteedel on pikaaegne praktika seoses rongiliiklusega kiirustel 160
km/h ja üle selle ning sellega seonduva raudtee hooldusega liinidel, mis on
liikluse intensiivsuse poolest sarnased Tallinn-Tartu raudteele.
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
10
Ülevaade põhilistest plaanigeomeetria projekteerimisparameetritest on antud Tabelis
1. Tüüpsed raudtee plaanikõveriku geomeetrilised parameetrid on esitatud Tabelis 2.
Parameeter Ühik Soovituslik Piirväärtus
väärtus
Välisrööpa kõrgendus D mm 80 150
Välisrööpa kõrgendusvaegus I mm 50 130
Välisrööpa kõrgenduse tõusukiirus dD/dt mm/s 28 351
Välisrööpa kõrgendusvaeguse tõusukiirus mm/s 49 73
dI/dt
Sirgete elementide pikkus m - V/2
Ringikõverate pikkus m - V/4
Välisrööpa kõrgendus ülesõitudel mm - 60
Välisrööpa kõrgendus platvormide ääres mm 60 100
Tabel 1. RATO 2 kohased põhilised raudtee geomeetria projekteerimisparameetrid
1 Erandkorras on lubatud suurendada kuni 46 mm/s.
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
11
Parameeter Ühik Soovituslik Piirväärtustega
plaanikõverik plaanikõverik
Ringikõveriku raadius R m 2600 1190
Välisrööpa kõrgendus D mm 80 1402
Välisrööpa kõrgenduse tõus dD/ds mm/m 0,5 0,75
Siirdekõveriku pikkus Lr m 1603 190
Tabel 2. Tüüpsed raudtee plaanikõveriku geomeetrilised parameetrid
RATO 2 definitsioonid on järgnevad:
Soovituslikud väärtused – projekteerimisparameetrid, mis on eelistatud reisijate
mugavuse, raudtee hoolduse ning taristu tulevikukindluse seisukohast. Soovituslikke
väärtusi tuleb käsitleda lähtetasemena uusehitiste4 projekteerimisel.
Piirväärtused – äärmuslikud, kuid lubatavad projekteerimisparameetrid, mida tuleb
kasutada võimalikult vähe ning mis ei ole mõeldud kasutamisena projekteerimisel
lähtetasemena.
Tulenevalt RATO 2 juhistest on käesolevas töös lähtutud järgnevatest põhimõtetest:
- Soovituslikke väärtusi kasutatakse lähtetasemena õgvenduste
projekteerimisel
- Piirväärtusi kasutatakse juhul, kui soovituslike väärtuste kasutamine tooks
võrreldes piirväärtustega kaasa märkimisväärset ehitusmaksumuse
suurenemist, ehituskestuse pikenemist või keskkonnamõjusid. Juhul, kui
2 Tulenevalt raudtee hoolduse kaalutlustest ei ole käesolevas töös kasutatud välisrööpa kõrgendust üle
140mm.
3 Juhul, kui R2600 ei ole võimalik tagada, on käesolevas töös kasutatud siirdekõverike pikkusi kuni
200m.
4 Uusehitistena käsitletakse nii uusi raudteeliine, kui ka olemasolevate liinide ja jaamade suuremahulisi
ümberehitusi, nagu näiteks Tallinn-Tartu raudtee õgvendused.
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
12
soovituslikke väärtusi pole nimetatud põhjustel võimalik järgida, kasutatakse
antud olukorras võimalikult häid projekteerimisparameetreid.
160 km/h projektkiirusele vastavat projektlahendust on detailsemalt kirjeldatud
peatükis 5. Piirkondades, kus on kasutatud soovituslikke väärtusi, on võimalik
tulevikus tõsta rongide piirkiirust kuni 200 km/h-ni, ilma et see seonduks raudtee
geomeetriast tulenevate suuremahuliste ümberehitustöödega. Kirjeldatud
tulevikukindluse nõue tuleneb RATO 2 standardist.
Käesolevas töös on arvestatud, et lisaks reisirongidele liiguvad Tallinn-Tartu raudteel
ka aeglasemad kaubarongid, mille tegelik kiirus on vahemikus 40-80 km/h.
Eesmärgiga vältida aeglasemalt liikuvate kaubarongide mõju raudtee hooldusele
(raudtee geomeetria korrashoid, rööpadefektid jne), tuleb võimalusel kasutada
soovituslikku plaanikõverate raadiust R2600m, mis toob kaasa selle, et nii reisi- kui
ka kaubarongide poolt rööbasteele avaldatavad jõud on soovituslike väärtuste
piirides.
Välisrööpa kõrgendus tuleb valida lähtuvalt veeremi ruutkeskmisest kiirusest,
eesmärgiga minimeerida rööbasteele mõjuvaid põikjõud.
Piirkondades, kus on tulenevalt kohalikest piirangutest kasutatud väiksemaid
plaanikõverike raadiuseid, on rööbasteele mõjuvad põikjõud suuremad, mis võib
kaasa tuua suurema hooldusvajaduse.
4.1.2 Raudteeveerem
Eesmärgiga saavutada käesolevas töös välja töötatud sõiduajad Tallinn-Tartu liinil,
on vajalik elektrifitseerida raudtee ning kasutusele võtta elektrirongid. Konsultandi
soovitus on uue veeremi soetamisel arvestada perspektiivse projektkiirusega 200
km/h.
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
13
4.1.3 Planeeringute ja mõjuhinnangutega seonduvad tegevused
Raudteetrassi õgvendused on jaotatud järgnevatesse kategooriatesse:
1. Õgvendused AS Eesti Raudtee kinnistu piires, mis ei nõua kinnistute
sihtotstarbe muutmist. Planeeringutega ning projekteerimistingimustega
seonduvad tegevused tuleb täpsustada kohalike omavalitsustega.
Mõjuhinnangute vajadus tuleb selgitada välja keskkonnamõjude eelhinnangu
teel, mis on soovituslik teostada käesoleva uuringu baasil;
2. Õgvendused väljaspool AS Eesti Raudtee kinnistut (Tapa, Jõgeva ja Tartu
valdades), kus on vajalik kinnistute sihtotstarbe muutus. Vajalikud tegevused
on järgnevad:
- Õgvendatud raudteetrassi integreerimine käimasolevatesse Tapa, Jõgeva
ning Tartu valdade üldplaneeringusse;
- Raudtee plaanilahenduse eskiisi baasil keskkonnamõjude eelhinnangu läbi
viimine ning selle tulemusest lähtuvalt tuleb otsustada keskkonnamõjude
hinnangu vajalikkus;
- Põhiprojekti koostamine, mida on võimalik teostada kesskonnamõjude
hinnanguga ning planeeringuga paralleelselt.
Kategooria 1 raudteetrassi õgvenduste korral ei ole ajagraafikus vajalik arvestada
täiendava mõjuhinnangutele ja/või planeeringutele kuluva ajaga. Kategooria 2
õgvenduste puhul on vajalik arvestada planeeringute, mõjuhinnangute ja
projekteerimisega seotud tegevustele ajagraafikus kokku 36 kuud.
Kõikide kinnistute, kuhu on kavandatud õgvendatud raudteetrass, sihtotstarve on
maatulundusmaa.
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
14
4.1.4 Normdokumentide ja seadusandlusega seonduvad tegevused
Konsultandi soovitus on teostada järgnevad tegevused seadusandluse ja
normdokumentatsiooni muutmiseks:
- TKE5 Lisa 5 nõuete analüüs ning sellest tulenev muutmine;
- Soome Vabariigis kehtivate normdokumentide6 kasutusele võtmine AS Eesti
Raudtee taristu projekteerimisnormidena ning raudtee geomeetria
korrashoiunormidena.
Konsultandi soovitus muuta TKE Lisa 5 tuleneb sellest, et võrdluses teiste Euroopa
riikidega on Eestis kehtivad nõuded projektkiirusele 141-160 km/h tunduvalt
rangemad ning käesoleva töö koostajad soovitavad läbi viia täiendava analüüsi Lisa
5 nõuete otstarbekuse ning nende muutmisest võimaliku investeeringute ning
hoolduskulude analüüsi tulemusena, näiteks järgnevates osades:
- Nõuded pöörmetele: TKE Lisa 5 kohaselt on vajalikud liikuvad riströöpa
südamikud siis, kui projektkiirus peateel on üle 140 km/h. Võrdlusena näiteks
Rootsis on need nõutud kiirustel üle 250 km/h, Hispaanias 220 km/h,
Saksamaal 200 km/h, Prantsusmaal 230 km/h. Liikuvate riströöpa südamikega
pöörmete hooldus on tunduvalt ressursimahukam ning lähtuvalt teiste riikide
kogemusest ei põhjusta jäigad riströöpa südamikuga pöörmed kiirustel 160
km/h probleeme;
- Teise ja kolmanda rööbastee telgedevahe jaamades peab TKE Lisa 5 kohaselt
olema 10 000 mm. Tulenevalt teiste Euroopa riikide kogemusest ei põhjusta
väiksem telgedevahe ohutusriski, kuna vajalik on katkestada hooldustööd kiire
reisirongi läbisõidu ajaks;
- Raudtee geomeetria ja pealisehitise inspektsiooni on TKE Lisa 5 kohaselt
nõutud 2 nädala pikkuse intervalliga teemõõduvaguniga ning pöörmete
5 RT I, 19.02.2019, 26. Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine.
6 RATO (Ratatekniset ohjeet): https://julkaisut.vayla.fi/pdf8/lo_2018-31_rato1_web.pdf
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
15
kontrollimine 1 nädala pikkuse intervalliga. Tulenevalt teiste Euroopa riikide
praktikast on tavapärased inspektsiooni sagedused 2-4 korda madalamad.
Projektkiiruse tõstmiseks kuni 160 km/h on vaja läbi viia täiendavad analüüsid:
- Riskianalüüs vastavalt TKE Lisa 5, mille alusel hinnatakse raudteeülesõitude,
ülekäikude, ooteplatvormide ja muu taristu ohutust. Käesoleva uuringu
soovitus on ehitada kõik ülekäigud ümber eritasandiliseks või varustada
foorisignalisatsiooni ja tõkkepuudega. Kõik ülesõidud tuleb varustada
foorisignalisatsiooniga ning näha ette nende plaanipärane ümberehitus
eritasandiliseks;
- Olemasoleva raudteetaristu elementide tehniline analüüs, mille tulemustest
võib selguda täiendavaid asjaolusid. Analüüs peab sisaldama raudtee
pealisehitise, seal hulgas pöörmete, seisukorra hinnangut, mille alusel
otsustatakse väljavahetatavate komponentide loetelu;
- Raudtee täiendava hooldusmaksumuse analüüs ning hooldusplaan
projektkiirusele 160 km/h.
4.1.5 Raudtee pealisehitisega ja hooldustöödega seonduvad tegevused
väljaspool õgvendatud lõike
Väljaspool õgvendatavaid piirkondi on vajalik teostada raudteel projektkiiruse
tõstmise eesmärgil järgnevad hooldustööd, mis on kajastatud käesolevas töös
arvutatud hinnangulises ehitusmaksumuses:
- Rööbastee toppimine siirdekõverate pikendamise ja välisrööpa kõrgenduse
suurendamise eesmärgil, rööbastee põiksuunaline nihe kuni 300mm.
Plaanikõverike parameetrid tuleb viia vastavusse RATO 2 nõuetega;
- Rööbastee toppimise eesmärgil ülesõidu- ja ülekäigukatete ning muude
teeseadmete ajutine demonteerimine ning tagasi paigaldamine. Raudtee
geomeetria muutusest tulenev autoteede ning kõnniteede ümberehitus;
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
16
- Raudtee muldkeha laiendamine ning teerajatiste ümberehitus, juhul kui see on
vajalik tulenevalt rööbastee asukoha muutusest plaanil.
Raudteejaamade viimine vastavusse TKE Lisa 5 nõuetega vajab täiendavat analüüsi.
TKE Lisa 5 nõuded on näiteks järgnevad:
- Vajalik on tagada teise ning kolmanda rööbastee telgedevahe 10 000 mm, mis
eeldaks raudteejaamade kõrvalteede ümberehitust. Konsultant on andnud
soovituse selle punkti muutmiseks seaduses peatükis 4.1.4;
- Vajalik on vahetada välja pöörmed, eesmärgiga paigaldada neile liikuv
riströöpa südamik. Konsultant on andnud soovituse selle punkti muutmiseks
seaduses peatükis 4.1.4.
4.1.6 Raudteeohutusega seonduvad tööd
Seoses raudteel projektkiiruse tõstmisega on vajalik teostada kõik tööd, mis tulenevad
seadusandlusest ning kasutatavatest projekteerimisnormidest (sealhulgas TKE Lisa
5) ning mis on vajalikud ohutuse tagamiseks, näiteks:
- Ülekäikude ja ülesõitude viimine kahetasandiliseks seal, kus see on vajalik
tulenevalt raudteeohutusest;
- Ooteplatvormide varustamine telemaatiliste rakendustega;
- Raudtee maa-ala tarastamine.
Raudteeohutusega seonduvad tööd lisanduvad käesolevas töös arvutatud
hinnangulisele ehitusmaksumusele.
Konsultandi soovitus on ehitustööde teostamisel arvestada tulevikuperspektiiviga viia
raudteeohutusega seonduvad rajatised vastavusse projektkiirusega 200 km/h.
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
17
4.1.7 Turvaautomaatika ja kontaktvõrguga seonduvad tööd
Seoses raudteel kiiruse tõstmisega tuleb tagada turvaautomaatika vastavus nõuetele.
Käesolevas töös on arvestatud, et raudtee elektrifitseeritakse vahelduvvoolu
kontaktvõrguga 25 kV 50 Hz, mis on vajalik arvutuslike sõiduaegade realiseerimiseks.
Raudteeohutusega seonduvad tööd lisanduvad käesolevas töös arvutatud
hinnangulisele ehitusmaksumusele.
Konsultandi soovitus on arvestada kontaktvõrgu ja turvaautomaatikaga seotud
ehitustöödel tulevikukindla projektkiirusega 200 km/h.
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
18
5 RAUDTEE TRASSIALTERNATIIVID JA ÕGVENDUSED
5.1 Trassialternatiivid
Käesolevas tööd on analüüsitud järgnevaid trassialternatiive:
Trassialternatiiv 1: Olemasolev raudteetrass ilma õgvendusteta;
Trassialternatiiv 2: Konsultandi poolt soovitatav optimeeritud õgvendatud
raudteetrass;
Trassialternatiiv 3: Maksimaalselt õgvendatud raudteetrass – projektkiirus 160 km/h
on realiseeritud kõikidel lõikudel, kus õgvendusi on tehniliselt võimalik realiseerida.
Trassialternatiivide baasil on arvutatud reisirongide sõiduajad peatükis 6.
5.2 Õgvendused
Raudteetrassi muutusi, kus rööbasteede asukohta muudetakse põiksuunas üle
300mm, nimetatakse õgvendusteks.
Trassialternatiivid koosnevad õgvenduste kombinatsioonidest, mis on välja toodud
Tabelis 3.
Käesoleva peatüki alapeatükkides on kirjeldatud valitud tehniliselt keerukaid
õgvendusi.
Raudteetrassi lühenemine tulenevalt õgvendustest on Trassialternatiivide 2 ja 3 korral
on 503m. Raudteetrassi lühenemisel ei ole märkimisväärset mõju rongide
liiklusgraafikule ega raudtee ehitus- või hooldusmaksumusele.
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
19
Õgvendus Trassialternatiiv 1 Trassialternatiiv 2 Trassialternatiiv 3
A1 - x x
A2 - x x
A3 - - x
A4 - x x
A5 - - x
A6 - x x
A7 - x x
A8 - x x
B1 - x x
B2 - x x
B3 - x x
B4 - x x
C1 - x x
C2 - x x
C3 - x x
C4 - x x
C5 - x x
C6 - x x
D1 - x x
D2 - x x
D3 - x x
D4 - x x
D5 - x x
D6 - x x
D7 - x x
D8 - x x
D9 - x x
Tabel 3. Trassialternatiivide õgvenduste kombinatsioonid
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
20
5.3 Õgvendus A1 – Ülemiste-Lagedi
Eesmärgiga tõsta Ülemiste-Lagedi jaamavahes kiirus 160 km/h-ni, on vajalik teostada
üks raudteetrassi õgvendus.
Tulenevalt piirkonda projekteeritud Rail Baltica 1435mm raudteetrassist on
õgvendamise võimalused piiratud ning kasutada tuleb piirväärtusi – plaanikõveriku
raadius plaanil 1300m.
5.4 Õgvendus A2 – Lagedi jaam
Eesmärgiga tõsta Lagedi jaamas reisirongide piirkiirus 160 km/h, on vajalik teostada
järgnevad tööd:
- Olemasoleva plaanikõveriku toppimine, eesmärgiga pikendada siirdekõverikke
ning tõsta välisrööpa kõrgendus 140 mm-ni;
- Tulenevalt välisrööpa kõrgenduse tõstmisest on vajalik ümber ehitada
olemasolev peateede vaheline reisijate ooteplatvorm sirgele teeosale;
- Tulenevalt ooteplatvormi asukoha muutusest tuleb ehitada ümber olemasolev
jalakäijate tunnel või rajada täiendav tunnel uuele asukohale.
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
21
Foto 1. Olemasolev plaanikõverik Lagedi jaamas. Foto: Romet Liivamägi
5.5 Õgvendus A3 – Aruküla jaam
Tulenevalt reisijate ooteplatvormide ja ülesõidu paiknemisest on Aruküla
plaanikõverikus välisrööpa kõrgendus piiratud 60 mm-ga.
Eesmärgiga tõsta kiirust 160 km/h-ni oleks vajalik teostada järgnevad tegevused:
- Õgvendada raudteetrass, eesmärgiga suurendada raudtee plaanikõveriku
raadiust;
- Ehitada ümber 2 reisijate ooteplatvormi, tulenevalt raudteetrassi muutusest;
- Paigaldada ümber raudteeülesõidu kate ning ehitada ümber autotee.
Tulenevalt ehitustööde suurest maksumusest ning võrdlemisi väikesest ajavõidust ei
ole õgvendus A2 käesolevas töös soovitatavate õgvenduste nimekirjas, ehk ei sisaldu
trassialternatiivis 2.
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
22
Foto 2. Olemasolev plaanikõverik Aruküla jaamas. Foto: Romet Liivamägi
5.6 Õgvendus A4 – Kehra jaam
Tulenevalt ajaloolisest jaama plaanilahendusest paikneb Kehra jaama peateedel mitu
plaanikõverikku, mis piiravad kiirust 120 km/h-le. Kõik plaanikõverikud on vajalik
toppida ja rihtida geomeetria muutmise eesmärgil, peatee II plaanikõverikud vajavad
õgvendamist koos seonduva pöörme, ülesõidukatete ja kontaktvõrgu
ümberpaigaldamisega.
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
23
5.7 Õgvendus A5 – Aegviidu jaam
Olemasolevas Aegviidu jaamas piirab plaanikõverik kiiruse 100 km/h-le. Eesmärgiga
tõsta kiirust kuni 140 km/h, on vajalikud järgnevad tööd:
- Plaanikõveriku õgvendamine kuni R1300;
- Piibe maantee ja ülesõidu ümberehitus, mis on raskendatud, arvestades
läheduses paiknevaid looduskaitsealasid;
- Olemasolevate Aegviidu jaama siirete ümberpaigutamine plaanikõverikust
Tallinna suunas.
Tulenevalt ehitustööde suurest maksumusest ning võrdlemisi väikesest ajavõidust ei
ole õgvendus A2 käesolevas töös soovitatavate õgvenduste nimekirjas, ehk ei sisaldu
trassialternatiivis 2.
5.8 Õgvendus A7 – Nelijärve-Jäneda
Õgvendusel A7 on vajalik suurendada olemasoleva plaanikõveriku raadiust ning
soovitusliku raadiuse R2600 korral on vajalik võõrandada maatulundusmaad, mis võib
kaasa tuua planeeringutega seotud tegevusi. Õgvendus A7 on kujutatud Fotol 3.
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
24
Foto 3. Õgvendus A7, olemasolev raudtee. Foto: Kees Vanamölder
5.9 Õgvendus B3 – Nõmmküla jaam
Olemasoleva Nõmmküla jaama A-kõrikus on plaanikõverik, mis piirab kiiruse 110
km/h-le. Eesmärgiga tõsta kiirus kuni 160 km/h, on vajalik teostada järgnevad tööd:
- 1 plaanikõverik asendada 2 eri plaanikõverikuga peateel, eesmärgiga tagada
sirge teelõik pöörmete kohal;
- Tulenevalt peatee põiksuunalisest nihkest paigutada ümber 2 olemasolevat
pööret põiksuunas ning ehitada ümber jaama kõrvalteed 2 ja 3.
5.10 Õgvendus C5 – Vägeva jaam
Vägeva jaama A-kõrikus asuvad pöörmed kahe vastassuunalise plaanikõveriku
vahelisel sirgel lõigul. Eesmärgiga tõsta kiirust kuni 160 km/h, on käesolevas töös
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
25
soovitatud kõrvaldada üks plaanikõverik, ning sellest tulenevalt muuta põiksuunas
pöörmete paiknemist.
5.11 Õgvendus D5 – Kaarepere jaam
Olemasolevas Kaarepere jaamas asuvad jaamateed plaanikõverikus, millel paikneb
ka teedevaheline reisijate ooteplatvorm ja ülesõit. Eesmärgiga tõsta piirkiirust kuni
160 km/h, on vajalik teostada järgnevad tööd:
- Plaanikõveriku toppimine, eesmärgiga pikendada siirdekõverikke, vähendada
ringikõveriku raadiust ning tõsta välisrööpa kõrgendust kuni 60mm-ni;
- Ooteplatvormi serva ümberehitus, tulenevalt raudtee geomeetria muutusest;
- Jaama kõrvalteede toppimine, eesmärgiga tagada ülesõidul sobiv geomeetria;
- Jaamatee 2 pikendamine Tartu suunas, eesmärgiga pikendada peatee
siirdekõverikke ning tagada pöörmete paiknemine sirgel teelõigul;
- Ülekäigu lahti võtmine ning tagasi paigaldamine, sealhulgas jalgtee katendi
ümberehitus.
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
26
Foto 4. Olemasolev plaanikõverik ja reisijate ooteplatvorm Kaarepere jaamas. Foto:
Romet Liivamägi
5.12 Õgvendus D6 – Kaarepere-Tabivere jaamavahe
Tulenevalt mitmetest järjestikku paiknevatest plaanikõverikest Kaarepere-Tabivere
jaamavahes, on käesolevas töös soovitatud uue raudteetrassi kasutuselevõtmine 7,8
km pikkusel lõigul vahemikus km+m 394+200 – 402+000.
Projekteeritud raudtetrass toob kaasa maatulundusmaade võõrandamise,
kõrgepingeliini ümberehituse ning ühe ülesõidu ümberpaigutamise. Vajalikud on
planeerimise ning mõjuhinnangutega seonduvad tegevused.
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
27
5.13 Õgvendused D8 ja D9 – Tabivere-Kärkna jaamavahe
Eesmärgiga tõsta raudteel kiirust kuni 160 km/h Tabivere-Kärkna jaamavahel, on
vajalik teostada lisaks õgvendusele D6 veel lisaks 2 õgvendust väljaspool raudtee
kinnistu piire.
Projekteeritud raudtetrass nõuab maatulundusmaade võõrandamist ning ühe
ülesõidu ümberpaigutamist. Vajalikud on planeerimise ning mõjuhinnangutega
seonduvad tegevused.
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
28
6 REISIRONGIDE SÕIDUAEGADE ARVUTUS
Käesolevas töös on reisirongide sõiduaegade arvutus koostatud, lähtuvalt Stadler
FLIRT 4-vagunilise elektrirongi dünaamikast, mis on Töövõtjale edastatud AS Eesti
Liinirongid poolt. Põhilised veeremi dünaamikat iseloomustavad andmed on leitavad
Joonistelt 1 ja 2. Reisirongide sõiduaegade arvutus on koostatud variantides, mis on
kajastatud tabelis 4.
Joonis 1. FLIRT EMU veojõu tunnuskõver
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
29
Joonis 2. FLIRT EMU4 kiirendus- ja pidurdusgraafik
Sõiduaja variant Trassialternatiiv Trassialternatiiv Piirkiirus jaamades
Tallinn-Tapa Tapa-Tartu ja ooteplatvormide
ääres [km/h]
1 1 1 120
2A 2 2 120
2B 2 2 140
2C 2 2 160
3 3 2 160
Tabel 4. Sõiduaegade arvutuse variandid
Sõiduaegade variantide selgitus on järgnev:
- Sõiduaja variant 1: olemasolev õgvendamata raudteetrass (Trassialternatiiv
1);
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
30
- Sõiduaja variant 2A: Informatiivne, mille eesmärk on näidata mõju sõiduajale,
juhul kui jaamades ei tõsteta kiirust 140 km/h-ni;
- Sõiduaja variant 2B: Baasvariant, mis on käesolevas töös soovitatud
Trassialternatiiv 2 rajamise tulemus käesolevas töös hinnatud
ehitusmaksumusega, arvestades, et jaamad ja ooteplatvormid ei ole viidud
TKE Lisa 5 nõuetega vastavusse;
- Sõiduaja variant 2C: Baasvariandile järgnev etapp, kus jaamad ja
ooteplatvormid on viidud TKE Lisa 5 nõuetega vastavusse (nõuab
lisainvesteeringuid, võrreldes variandiga 2B);
- Sõiduaja variant 3: maksimaalselt õgvendatud Trassialternatiiv 3, mis ei ole
Konsultandi poolt soovitatav.
Sõiduaegade arvutus on koostatud lähtuvalt järgnevatest põhimõtetest:
- Ülemiste, Tapa, Tamsalu ja Jõgeva jaamades on arvestatud seisuajaga 1min;
- Arvutuslik varu liiklusgraafikus on 2,5%. Võib osutuda vajalikuks arvestada
täiendav ajavaru.
Sõiduaegade arvutuse tulemused on kajastatud Tabelis 5.
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
31
Alternatiiv 1 2A 2B 2C 3
Tallinn-Ülemiste [min] 9 9 9 9 9
Ülemiste-Tapa [min] 37 37 33 31 30
Tapa-Tamsalu [min] 10 10 9,5 9 8,5
Tamsalu-Jõgeva [min] 25 24 22 21 21
Jõgeva-Tartu [min] 26 24 22 21,5 21,5
Tallinn-Tartu kokku 1h47min 1h44min 1h36min 1h32min 1h30min
Tabel 5. Sõiduaegade arvutuse tulemused.
Järeldused sõiduaegade arvutusest on järgnevad:
- Eesmärgiga saavutada märkimisväärne reisirongide sõiduaegade lühenemine
Tallinn-Tartu liinil (sõiduaja variant 2C), on vajalik õgvendada raudteetrass
lähtuvalt käesolevas töös soovitatud Trassialternatiivist 2 ning teostada muud
vajalikud ehitustööd piirkiiruste tõstmiseks kõikides jaamades ja jaamavahedes
kuni 160 km/h-ni. Tulemuseks on reisirongide sõiduaeg 1h32min;
- Juhul, kui õgvendatakse raudteetrass lähtuvalt käesolevas töös soovitatud
Trassialternatiivist 2 ning viiakse jaamavahed vastavusse 160 km/h nõuetega,
aga ei teostata muid ehitustöid jaamades, mis tulenevad TKE Lisa 5 nõuetest,
siis on võimalik saavutada reisirongide sõiduaeg 1h36min (sõiduaja variant
2B). Seda võib käsitleda ajutise lahendusena seni, kuni jaamad viiakse
vastavusse TKE Lisa 5 nõuetega;
- Juhul kui raudteetrassi ei õgvendata, ei ole võimalik tulevikus saavutada
märkimisväärset reisirongide sõiduaja lühenemist – lühim võimalik sõiduaeg
on 1h47min (sõiduaja variant 1).
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
32
7 EHITUSMAKSUMUS
Raudtee geomeetriaga seonduvate tööde ehitusmaksumus ning ehitustööde mahud
on välja toodud Lisades 2-A, 2-B, 2-C, 2-D ja 3.
Ehitusmaksumuse arvutus ning ehitustööde mahud on hinnangulised ning mõeldud
õgvenduste kombinatsioonide kogumaksumuse hindamiseks, eeldusel, et
korraldatakse ehitushange kõigi Trassialternatiiv 2 või Trassialternatiiv 3 ehitustööde
teostamiseks. Ehitusmaksumuse arvutus ning ehitustööde mahud tuleb täpsustada
edasiste projekteerimistööde käigus.
Ehitusmaksumuse arvutuse käigus on raudtee pealisehitisega teostatavad tööd
jaotatud järgnevalt:
- Juhul, kui raudtee pealisehitise tegelik vanus on vähem, kui pool selle
arvestuslikust elueast (30 aastat), ei ole vajalik õgvendatavatel lõikudel
paigaldada uut raudtee pealisehitist, vaid tuleb ümber tõsta olemasolev
pealisehitis. Olemasolev ballast tuleb asendada uuega;
- Juhul, kui raudtee pealisehitise tegelik vanus on rohkem, kui pool selle
arvestuslikust elueast (30 aastat), paigaldatakse õgvendatavatele lõikudele
uus pealisehitis. Sellest tulenevalt väheneb hilisemate kapitaalremontide
ehitusmaksumus.
Käesolevas töös teostatud ehitustööde maksumuse arvutus käsitleb ainult raudtee
geomeetria muutustest tulenevaid töid. Muud piirkiiruse tõstmiseks vajalikud tööd ei
sisaldu ehitusmaksumuse arvutuses.
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
33
8 RAUDTEETRASSI ÕGVENDAMISE AJAKAVA
Käesolevas töös on koostatud näitlik ajakava, milles on jaotatud õgvendused eraldi
kategooriateks lähtuvalt käesoleva töö peatükist 4.1.2. Orienteeruv ajakava on
esitatud Tabelis 6 ning selle eesmärk on Trassialternatiiv 2 rajamine.
Kategooria 1 õgvendused Kategooria 2 õgvendused
Planeeringutega seonduvad - 2021Q1-2022Q4
tegevused
Keskkonnamõjude 2021Q1-2021Q4 2021Q1-2021Q2
eelhinnang
Projekteerimine7 2021Q1-2022Q4 2022Q1-2023Q4
Rööbasteede ehitus 2022Q1-2024Q4 2024Q1-2024Q4
Tabel 6.Rööbasteede õgvenduste orienteeruv ajakava
7 Juhul, kui on vajalik teostada mõjuhinnangute ning planeeringutega seonduvaid tegevusi, tuleb neid
teostada projekteerimisega samaaegselt.
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
34
9 TÄIENDAVAD ANALÜÜSID JA EDASINE PROJEKTEERIMINE
Projektkiiruse tõstmiseks kuni 160 km/h on vaja läbi viia täiendavad analüüsid:
- Riskianalüüs vastavalt TKE Lisa 5, mille alusel hinnatakse raudteeülesõitude,
ülekäikude, ooteplatvormide ja muu taristu ohutust. Käesoleva uuringu
soovitus on ehitada kõik ülekäigud ümber kahetasandiliseks või varustada
foorisignalisatsiooni ja tõkkepuudega. Kõik ülesõidud tuleb varustada
foorisignalisatsiooniga ning soovituslik on näha ette nende plaanipärane
ümberehitus kahetasandiliseks;
- Olemasoleva raudteetaristu elementide tehniline analüüs, mille tulemustest
võib selguda täiendavaid asjaolusid. Analüüs peab sisaldama raudtee
pealisehitise seisukorra hinnangut, mille alusel otsustatakse väljavahetatavate
komponentide loetelu;
- Raudtee täiendava hooldusmaksumuse analüüs ning hooldusplaan
projektkiirusele 160 km/h.
Eelpoolmainitud analüüsidest lähtuvalt võib selguda täiendavaid asjaolusid, millega
kaasnevate tööde maksumus lisandub käesoleva töö tulemusel arvutatud
ehitusmaksumusele.
Edasises projekteerimistegevuses tuleb juhinduda käesolevas töös välja töötatud
raudteetrassi projekteerimise üldpõhimõtetest, sealjuures soovitusliku ringikõveriku
raadiuse 2600m kasutamine.
Käesoleva uuringu käigus koostatud rööbasteede plaanilahenduse eskiisi
projektlahendused tuleb täpsustada järgnevates projekteerimise etappides.
Käesolevas töös arvutatud hinnanguline ehitusmaksumus võib täpsustuda
järgnevates etappides.
Edasises Tallinn-Tartu raudtee arendustegevuses on konsultandi soovitus arvestada
perspektiivse projektkiirusega 200 km/h, millele peaksid vastama kõik uued
paigaldatavad raudtee pealisehitise, kontaktvõrgu, turvaautomaatika ja muud
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
35
raudteerajatised. Eesmärk on luua eeldus tulevikus sõidukiiruse tõstmiseks kuni 200
km/h ilma suuremate kaasnevate ümberehitusteta.
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
36
10 KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED
Eesmärgiga saavutada märkimisväärne lühenemine Tallinn-Tartu kiirrongide
sõiduajas, on vajalik teostada raudteetaristuga järgnevad tegevused:
- Raudteetrassi õgvendamine ning rööbasteede geomeetria viimine vastavusse
piirkiiruse suurendamisest tulenevate nõuetega;
- Raudteeohutuse hindamine ning sellega seonduvad ehitustööd;
- Raudtee elektrifitseerimine vahelduvvoolu pingele 25 kV;
- Raudtee turvaautomaatika uuendamine, mis vastab suurendatud
projektkiirusele;
- Raudteejaamade ning ooteplatvormide viimine vastavusse suurendatud
projektkiirusega.
Raudteetrassi õgvendamisega seonduvad järgnevad tööd:
- Raudteetrassi õgvendamine lähtuvalt projektkiirusest 160 km/h ühtekokku 28
kohas, mis tähendab eeldatavat ajakulu planeerimisega, projekteerimisega
ning ehitusega seotud tegevustele kuni 4 aastat ning raudtee geomeetriaga
seonduvate ehitustööde orienteeruvat maksumust 47 MLN EUR. Tulemuseks
on esialgu sõiduaeg 1h36min, mida on hiljem täiendavate ehitustööde
tulemusena võimalik vähendada – kuni 1h32min. Rongide sõiduaja edasine
vähendamine seondub projektkiiruse tõstmisega kuni 200 km/h;
- Vajalik on väljaspool raudteemaad teostada 3 õgvendust kogupikkusega 12
km.
Arvestades, et raudteetrassi õgvendamine selle elektrifitseerimisele järgneva 50
aasta jooksul seondub väga suure ümberehituse maksumusega, siis on käesoleva
töö soovitus õgvendada koheselt raudteetrass projektkiirusele 160 km/h, arvestades
tulevikukindla projektkiirusega kuni 200 km/h lõikudel, kus see on võimalik.
Juhul, kui raudteetrassi ei õgvendata enne selle elektrifitseerimist, on järgnevaks 50
aastaks piiratud võimalused võrreldes tänasega märkimisväärselt suurendada
Tallinn-Tartu raudteel sõidukiirusi. Arvestades trende Euroopas sõidukiiruste
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
37
suurendamisega raudteedel, ei oleks see otsus otstarbekas ning seaks tulevikuks
märkimisväärsed piirangud siseriikliku raudteetranspordi arendamiseks Eestis.
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
38
11 LISAD
Lisa 1. Õgvenduste koondtabel
Lisa 2-A. Ehitusmaksumuse arvutus Tallinn-Tapa
Lisa 2-B. Ehitusmaksumuse arvutus Tapa-Tamsalu
Lisa 2-C. Ehitusmaksumuse arvutus Tamsalu-Jõgeva
Lisa 2-D. Ehitusmaksumuse arvutus Jõgeva-Tartu
Lisa 3. Ehitusmaksumuse koondtabel
Lisa 4. Projekteeritud rööbasteede geomeetria ALG fail
Lisa 5. Projekteeritud rööbasteede geomeetria DWG failid
12 JOONISTE LOETELU
Joonise Piirkond Nimetus Jooniste
number arv
AS-001 Tallinn-Tartu Asendiskeem 1
RDT-001 A – Tallinn-Tapa Trassialternatiiv 1 geomeetria 1
RDT-002 A – Tallinn-Tapa Trassialternatiiv 2 geomeetria 1
RDT-003 B, C, D – Tapa-Tartu Trassialternatiiv 1 geomeetria 1
RDT-004 B, C, D – Tapa-Tartu Trassialternatiiv 2 geomeetria 1
RDT-A1-A9 A – Tallinn-Tapa Õgvendused A1-A9 9
RDT-B1-B4 B – Tapa-Tamsalu Õgvendused B1-B4 4
RDT-C1-C4 C – Tamsalu-Jõgeva Õgvendused C1-C6 6
RDT-D1-D9 D – Jõgeva-Tartu Õgvendused D1-D9 9
Tellija: AS Eesti Raudtee Vastutav ekspert:
Töö: Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h eelhinnang Kees Vanamölder
39
Saatja: Eesti Raudtee <
[email protected]>
Saadetud: 14.10.2020 08:30
Adressaat: <
[email protected]>; valitsus v-maarja ee <valitsus@v-
maarja.ee>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; info rae ee
<
[email protected]>; <
[email protected]>
Koopia: MKM info <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: Tallinn-Tartu raudteetrassi õgvendamise eskiislahendus eesmärgiga
suurendada reisirongide kiirust kuni 160 km/h
TereEdastame Teile algatuskirja. -- LugupidamisegaAnastassia Ambros
dokumendihalduse spetsialistDokumendihalduse osakondAS Eesti
RaudteeTelliskivi 60/2, 15073 Tallinn, Eestitelefon +372 615
[email protected]