Rahandusministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium,
Haridus- ja Teadusministeerium
Meie 13.10.2020 nr 1-4/20/4500
Eelnõu kooskõlastamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse
„Rohetehnoloogia ettevõtluse arendamise programmide ja üldhariduskoolide õpilaste teadlikkuse
suurendamise projektide toetamise tingimused ja kord“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
minister
Lisad: 1) määruse eelnõu;
2) eelnõu seletuskiri.
Rene Lauk, 626 2948
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
20.09.2020
MÄÄRUS
Tallinn
Rohetehnoloogia ettevõtluse arendamise programmide
ja üldhariduskoolide õpilaste teadlikkuse suurendamise
projektide toetamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk
(1) Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia kohaselt Keskkonnaministeeriumi vastutuses
olevate õhusõiduki käitajate lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisest saadud tulu kasutamise
tingimused ja kord meetme eesmärgi saavutamiseks.
(2) Meetme eesmärk on aidata kaasa liikumisele kliimaneutraalse majanduse suunas, edendades
rohetehnoloogiaettevõtlust ja kasvatades üldhariduskoolide õpilaste teadlikkust. Meetme eesmärgi
saavutamiseks antakse rohetehnoloogiaettevõtete arendamise programmide (edaspidi
arenguprogramm) ja õpilaste teadlikkuse kasvatamise projektide elluviimiseks toetust.
§ 2. Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) arenguprogramm on ettevõtte või tehnoloogia arengufaasile komplekselt välja töötatud
tegevuste kogum, mis aitab kaasa ettevõtte liikumisel ühest elutsükli või tehnoloogia arengufaasist
järgmisse;
2) häkaton on tarkvaraarenduse intensiivüritus, mille käigus töötatakse piiratud aja jooksul välja
uue funktsionaalsusega kasutusvalmis tarkvara;
3) ideekonkurss on uute rohetehnoloogiliste ideede võistlus mingi kindla probleemi
lahendamiseks;
4) kliimaneutraalne on olukord, kus inimtekkeliste kasvuhoonegaaside bilanss on võrdne nulliga;
5) rohetehnoloogia on säästev ja keskkonnahoidlik tehnoloogia, mis vähendab kogu elutsükli
ulatuses inimtegevuse mõju keskkonnale;
6) teadlikkuse suurendamise projekt on üldhariduskoolide õpilastele suunatud teoreetilise ja
praktilise suunitlusega tegevus või tegevuste kogum, millega tutvustatakse õpilastele
rohetehnoloogia valdkonda ning mille tulemusel suureneb õpilaste keskkonnateadlikkus;
7) tehnoloogia arengufaasid on valmidustasemete kontseptsioon, mis võimaldab hinnata
arendatava tehnoloogia küpsust ja seda, kui kaugel on tehnoloogia turuvalmidusest.
§ 3. Meetme elluviijad
(1) Meetme viib ellu Keskkonnaministeerium (edaspidi ministeerium).
(2) Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise otsustab, teeb toetatavatele projektidele
väljamakseid ja teeb projektide üle järelevalvet Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus
(edaspidi KIK).
§ 4. Vaide esitamine
KIKi toimingu või otsuse peale kaebamiseks tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist läbida
vaidemenetlus, esitades vaide KIKile. KIK vaatab vaide läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras.
2. peatükk
Toetuse andmise alused ja taotlusvooru väljakuulutamine
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Meetmest toetatavad tegevused on järgmised:
1) rohetehnoloogia ettevõtluse arendamise programmide elluviimine, sealhulgas häkatonide ja
ideekonkursside korraldamine, arenguprogrammide elluviimine ja mentorlus või olemasolevatele
häkatonidele, konkurssidele ja arenguprogrammidele rohetehnoloogia suuna lisamine;
2) üldhariduskoolide õpilastele suunatud projektid, mis suurendavad teadlikkust
rohetehnoloogiast.
§ 6. Taotlusvooru väljakuulutamine
(1) KIK kuulutab taotlusvooru välja taotluskutse avaldamisega vähemalt ühes üleriigilise levikuga
päevalehes ja oma veebilehel pärast seda, kui keskkonnaminister on taotlusvooru eelarve
kinnitanud.
(2) Taotlusvoor kuulutatakse välja vähemalt kaks kuud enne taotluse esitamise tähtpäeva.
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, mille
kestel projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad
ja makstakse.
(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse rahuldamise otsuse
kuupäev ning lõpp ei või olla hilisem kui 18 kuud taotluse rahuldamise otsusest.
(3) KIK võib toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel pikendada §-s 26 ette nähtud korras projekti
abikõlblikkuse perioodi, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud ja
taotluse esitamisel ettenägematud asjaolud.
§ 8. Taotlusvooru eelarve kinnitamine ning toetuse ja omafinantseeringu tingimused ja
piirmäärad
(1) Taotlusvooru eelarve suuruse §-s 5 nimetatud tegevuste lõikes, vähima ja suurima võimaliku
toetussumma projekti kohta, § 5 lõike 1 punktis 1 nimetud tegevuste prioriteetsed valdkonnad ning
KIKi halduskulude suuruse kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga.
(2) Keskkonnaminister võib käskkirjaga täpsustada avatud taotlusvoorus toetatavaid valdkondi,
§ 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse korral ettevõtte ja/või rohetehnoloogia arengufaase,
abikõlblikke kulusid, nõudeid taotlejale, toetuse määra ja toetuse suuruse piirmäärasid.
(3) Toetus koos omafinantseeringuga peab katma projekti abikõlblikud kulud.
(4) Abikõlblike kulude tegemisel kasutatakse toetust ja omafinantseeringut proportsionaalselt.
(5) Toetuse suurim määr on § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusteks 90% ja punktis 2 nimetatud
tegevusteks 95% abikõlblikest kuludest.
(6) Omafinantseering peab moodustama § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuste korral vähemalt
10% ja punktis 2 nimetatud tegevuste korral vähemalt 5% abikõlblike kulude kogumaksumusest.
§ 9. Riigiabi reeglite kohaldamine
(1) Kui projektile antav toetus on vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes,
kohaldatakse tingimusi, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles
käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega
abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), ja konkurentsiseaduse §-s 33.
(2) Vähese tähtsusega abi korral ei tohi toetuse suurus koos taotluse esitamise majandusaasta ja
sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul taotlejale muudest vahenditest antud vähese
tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot.
(3) Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1
sätestatud juhtudel.
(4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes
on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
(5) Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5
sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
§ 10. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Abikõlblik kulu käesoleva määruse tähenduses vastab järgmistele tingimustele:
1) kulu on tekkinud ja makstud abikõlblikkuse perioodil ning on vajalik taotluses nimetatud
tegevuseks ja kooskõlas käesoleva määruse nõuetega;
2) kulu on projektiga otseselt seotud, läbipaistev, põhjendatud, mõistlik, proportsionaalne,
üksikasjalikult kirjeldatud ning vältimatu projekti elluviimiseks;
3) kulu vastab projekti eelarvele;
4) kulu on tõendatud käesoleva määruse nõuetele vastava kuludokumendiga ja selle on tasunud
toetuse saaja;
5) kulud kajastuvad toetuse saaja raamatupidamisdokumentides, on muudest kuludest eristatavad
ja kontrollitavad ning vastavad raamatupidamise seadusele.
(2) Abikõlblikud kulud on:
1) projektijuhtimise kulu või projektijuhi töötasu kuni 20% abikõlblikest kuludest;
2) projekti heaks töölepingu alusel töötavate töötajate või avaliku sektori teenistujate (edaspidi
töötaja) töötasu;
3) projekti eesmärgi saavutamiseks kaasatud eksperdile makstav töötasu;
4) projekti elluviimise ajal lähetuses viibimise päevaraha tulumaksuseadusega kehtestatud
maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses;
5) projektiga seotud lähetuskulud, sealhulgas majutuskulu kuni 128 euro ulatuses ööpäevas;
6) projektiga seotud sõidukulu ühissõiduki pileti või taksoarve alusel, kütusekulu tõendava
dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või kooskõlas asutuses kehtestatud isikliku sõiduvahendi
kasutamise tingimuste ja hüvitisega tulumaksuseadusega kehtestatud maksustamisele
mittekuuluva piirmäära ulatuses;
7) põhjendatud juhul võib KIK abikõlblikuks lugeda punktides 4–6 nimetatud piirmäära ületavad
kulud;
8) projekti eesmärgi saavutamisega otseselt seotud asjade hankimise, teenuste ja tööde tegemise
ja tellimise kulud;
9) projektiga seotud ürituste, sealhulgas häkatonide, konkursside, seminaride ja koolituste
korraldamise kulud, sealhulgas projektiga seotud auhinnafond ja erisoodustusega kaasnev
tulumaks ja sotsiaalmaks;
10) projektiga seotud trükiste ja digitaalsete materjalide väljaandmise kulud;
11) projektiga seotud teavitustegevuse kulud;
12) riiklikud maksud ja lõivud, mida Eesti või välisriik ei tagasta (sealhulgas käibemaks);
13) muud projekti elluviimiseks vajalikud otsesed kulud.
(3) Käibemaks on abikõlblik kulu juhul, kui on võimalik tõendada, et toetuse saaja on lõpptarbija,
kellel käibemaksu reguleerivate õigusaktide kohaselt ei ole projekti käigus tasutud käibemaksust
õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning kellele käibemaksu ei
hüvitata ka muul moel.
(4) Lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud töötaja ja eksperdi töötasu abikõlbliku kulu suuruse
määramiseks peab töötaja ja eksperdi ülesannete täitmiseks sõlmitav leping või ametijuhend
sisaldama vähemalt töötaja ja eksperdi projektiga seotud tööülesannete loetelu, oodatavaid
tulemusi, töömahtu ja makstava töötasu suurust. Tehtud töö tõendamiseks esitavad töötaja ja
ekspert kokkuvõtte tehtud töödest või üleandmis-vastuvõtmisakti, mis sisaldab tehtud tööde ja
saavutatud tulemuste ülevaadet.
(5) Mitteabikõlblikud kulud on:
1) toetuse saaja juhtimisega seotud personalikulu;
2) toetuse saaja üldkulud;
3) tulumaksuseadusega kehtestatud maksuvaba piirmäära ületav lähetuse päevaraha ja isikliku
sõiduvahendi kasutamise kulu, samuti määrusega ette nähtud majutuskulu ületav kulu, välja
arvatud juhul, kui see on vältimatu projekti elluviimiseks;
4) kulu, mis on seotud töötajale lisaks tema töötasule makstava tasuga;
5) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu, välja
arvatud juhul, kui see on vältimatu projekti elluviimiseks ja kooskõlas riigihangete seadusega;
6) esinduskulu ja tehtud kingituse kulu;
7) trahv, viivis, kahjuhüvitis ja rahaline karistus ning kohtukulu;
8) kulu, mis on juba varem hüvitatud või on teada selle hüvitamine muudest allikatest, sealhulgas
riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest;
9) sularahamaksed;
10) muu toetatavate tegevustega sidumata ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu
kulu.
3. peatükk
Taotluse esitamine ning taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded
§ 11. Taotluse esitamine ja taotleja kohustused
(1) Taotlus esitatakse KIKile hiljemalt taotluse esitamise tähtpäevaks E-toetuse keskkonna
vahendusel taotleja esindusõigusliku isiku digitaalse allkirjaga ja sellele lisatakse § 13 lõikes 2
nõutud dokumendid. Taotluse esitamisel lähtutakse registri andmeväljadest.
(2) Taotlusega ja toetuse kasutamisega seotud teabe ning dokumentide esitamine toimub E-
toetuse keskkonna kaudu. E-toetuse keskkonna vahendusel edastatud dokumendid loetakse
kättetoimetatuks.
(3) Taotlusvooru hilinenult esitatud taotlus tagastatakse taotlejale seda läbi vaatamata.
(4) Taotleja on kohustatud:
1) esitama KIKi nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet etteantud vormis ja tähtajaks;
2) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele ning esitatud andmete vastavust
tegelikkusele;
3) viivitamata teatama kirjalikult KIKile taotluses esitatud andmete muutumisest või ilmnenud
asjaoludest, mis võivad olla olulised taotluse rahuldamise otsustamisel;
4) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama KIKile teavet, mis võib mõjutada
taotluse kohta otsuse tegemist.
§ 12. Taotlejale esitatavad nõuded
(1) Toetust võib taotleda:
1) Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik;
2) valitsusasutus või selle hallatav asutus;
3) kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus.
(2) Taotlejale esitatavad nõuded:
1) registreeritud Eesti e-äriregistris;
2) taotleja ega tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega
pankrotimenetlust ega kuulutatud välja pankrotti;
3) peab puuduma Maksu- ja Tolliameti võlapäringust nähtuvalt avalikult kuvatav võlg;
4) ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest või Euroopa Liidu või välisabi
vahenditest toetust saanud;
5) varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud toetus, mis on
kuulunud tagasimaksmisele, on tagasi makstud tähtajaks ja nõutud summas;
6) on olemas projekti elluviimiseks vajalik oskusteave ja vahendid, sealhulgas omafinantseering;
7) on tegutsenud vähemalt ühe aasta;
8) taotleja majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;
9) vähese tähtsusega abi jääk võimaldab toetust anda.
(3) Taotlejal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 210, 2601, 372, 373,
379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust.
§ 13. Taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotlusele esitatavad nõuded:
1) taotlusvormis on kõik kohalduvad lahtrid täidetud, taotlus ja selle lisad on omavahel kooskõlas;
2) projekti eesmärk on arusaadavalt põhjendatud;
3) projekti eesmärk ja tegevused on kooskõlas määruses esitatud tingimustega;
4) kavandatud tegevused on seotud rohetehnoloogia ettevõtluse arenguprogrammiga või õpilastele
suunatud teadlikkuse suurendamise projektiga ja on kooskõlas ringmajanduse põhimõtetega;
5) kirjeldatud on taotlusega lahendatava probleemi taust ning välja on toodud probleemi
lahenduseks tegevuskava;
6) taotletav toetussumma ei ole alla vähima võimaliku toetussumma ega ületa ette nähtud suurimat
võimalikku toetussummat projekti kohta;
7) toetuse kasutamise ja tegevuste elluviimise ajakava on reaalselt elluviidav projekti
abikõlblikkuse perioodil;
8) taotluses nimetatud projekti eelarve on põhjendatud, seotud otseselt projekti eesmärkide ja
tegevustega ning vastab käesolevas määruses nõutavale toetuse ja omafinantseeringu määrale;
9) projekti tegevused on suunatud kliimamuutuste leevendamisesse või selle mõjudega
kohanemisse nii, et neid saab OECD poolt välja töötatud RIO markerite põhjal selliselt määratleda;
10) kavandatud tegevused on teostatavad ja tegevuste eelarve on põhjendatud ning esitatud
kululiikide kaupa;
11) loodud on pädev projektimeeskond ja projekti juhtimiskorraldus on asjakohane;
12) objektiivselt on hinnatud tegevuste elluviimise riske ning esitatud on asjakohased
maandamismeetmed;
13) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ettevõtluse arendamise projekti on kaasatud sarnase
valdkonna asutusi ühendav organisatsioon, kes seisab nimetatud asutuste ühiste huvide
edendamise eest, kui see ei ole toetuse taotleja;
14) projektile või üksikutele projektitegevustele samal ajal muudest riigieelarvelistest või
Euroopa Liidu või välisvahenditest toetuse või omafinantseeringu katmise taotlemise korral on
esitatud sellekohane teave;
15) kui toetus on vähese tähtsusega abi § 9 lõike 1 tähenduses, peab taotlus sisaldama loetelu nii
taotleja varem saadud vähese tähtsusega abist sama majandusaasta kui ka sellele eelnenud kahe
majandusaasta jooksul;
16) taotluse on allkirjastanud esindusõiguslik isik või on esitatud volitus allkirjastamiseks ja
taotluse esitamiseks;
17) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged.
(2)Taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente:
1) omafinantseeringut kinnitavad ja tõendavad dokumendid;
2) projektimeeskonna liikmete, sealhulgas kaasatavate ekspertide nimekiri, nende tööülesanded ja
oodatavad tulemused ning elulookirjeldused;
3) selliste teenuste, asjade, tööde või õiguste soetamiseks, mille eeldatav käibemaksuta maksumus
ületab 5000 eurot, kolm võrdlevat hinnapakkumist koos lähteülesandega või turuhinna analüüs,
millest on näha teenuse, asja, töö või õiguse eeldatav maksumus;
4) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
5) lõike 1 punktis 13 nimetatud projekti kaasatud osalise kinnituskiri probleemi olulisuse või
kokkulepe projektis osalemise kohta.
(3) Lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavat taotlust hinnatakse §-s 17 sätestatud eelistuskriteeriumite
alusel.
(4) KIKil on õigus nõuda lisadokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 14. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemine KIKis koosneb järgmistest tegevustest:
1) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine;
2) nõuetele vastava taotluse eelistushindamine;
3) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine.
(2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 90 kalendripäeva. KIK võib põhjendatud juhul
pikendada taotluse menetlemise tähtaega.
(3) Taotluse menetlemise tähtaeg algab taotluste esitamise tähtpäevale järgnevast tööpäevast.
(4) KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses
esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt
selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad lisaselgitust, täiendamist või lisainformatsiooni.
(5) Taotluse menetlusse võtmise eelduste kontrollija, taotluse nõuetele vastavuse kontrollija ja
taotluse hindaja peab olema kompetentne ja taotleja suhtes erapooletu.
§ 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll
(1) KIK vaatab taotluse läbi 45 kalendripäeva jooksul alates taotluse menetlemise
alguskuupäevast. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollib KIK taotleja ja taotluse vastavust §-des
12 ja 13 sätestatud nõuetele.
(2) Kui KIK avastab taotluse läbivaatamisel puudusi, teavitab ta sellest viivitamata taotlejat ja
annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme kalendripäeva. Taotluse menetlemise tähtaeg
pikeneb puuduste kõrvaldamiseks kasutatud aja võrra.
(3) KIK võib küsida taotlejalt vajalikku lisateavet ning teha põhjendatud juhul taotlejale
ettepaneku muuta toetuse summat või projekti tegevusi tingimusel, et saavutatakse projekti
eesmärk ning toetussumma ei suurene. Küsimusele vastamiseks või taotluse muutmiseks antakse
taotlejale aega kuni kümme kalendripäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise aeg.
(4) Taotleja ja taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-des 12 ja 13 taotlejale
ja taotlusele sätestatud nõuded.
(5) Taotleja või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui:
1) taotleja ei vasta §-s 12 või taotlus ei vasta §-s 13 esitatud tingimustele;
2) taotleja ei ole kõrvaldanud taotluses puudusi käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt määratud
tähtaja jooksul;
3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või
ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
4) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele;
5) taotleja vähese tähtsusega abi jääk ei võimalda toetuse andmist.
(5) Nõuetele mittevastavale taotlusele tehakse taotluse mitterahuldamise otsus §-s 19 sätestatu
kohaselt.
(6) KIK edastab nõuetekohased taotlused eelistushindamiseks hindamiskomisjonile (edaspidi
komisjon).
(7) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab komisjon §-s 17 nimetatud
eelistuskriteeriumite põhjal.
(8) Hindamise tulemusena koostatakse taotluste pingerida, mille alusel teeb KIK taotluse
rahuldamise või mitterahuldamise otsuse.
§ 16. Taotluse hindamine
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab eelistuskriteeriumite alusel KIKi moodustatud
komisjon. Komisjon teeb KIKile ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
(2) Taotluse hindamise juhendi, töökorra ja hindamislehe vormid koostab KIK.
(3) Eelistuskriteeriumite eest saadud hindepunktid liidetakse kokku ja moodustatakse pingerida,
kus kõrgema hindepunktidega taotlus asetseb eespool.
(4) Taotlused rahuldatakse eelistuskriteeriumite hindamistulemuste alusel moodustatud
projektide pingerea alusel kuni taotlusvoorus ette nähtud eelarve ammendumiseni.
(5) Hindamise tulemusena moodustatakse eraldi pingeread § 5 lõike 1 punktis 1 ja punktis 2
nimetatud tegevuste kohta.
(6) Võrdsete hindepunktide korral eelistatakse väiksema järjekorranumbriga eelistuskriteeriumi
eest kõrgema hindepunkti saanud taotlust.
(7) Kui nõuetele vastavate taotlustega taotletud toetuste summa on väiksem kui § 8 lõikesg 1
nimetatud käskkirjaga kinnitatud eelarve, siis taotluste eelistushindamist ei tehta ja kõik nõuetele
vastavad taotlused rahuldatakse.
§ 17. Taotluse eelistuskriteeriumid
(1) Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuste toetamiseks esitatud taotlust hinnatakse
järgmiste eelistuskriteeriumite põhjal:
Nr Eelistuskriteerium Selgitus Punktid
1 Taotlus on seotud nimetatud valdkonnaga: prioriteetne valdkond I 3
prioriteetne valdkond II 2
prioriteetne valdkond III 1
muu valdkond 0
2 Taotlus on seotud järgmiste tehnoloogia tehnoloogia valmidusaste 5–9 2
valmidusastmetega tehnoloogia valmidusaste 1–4 1
3 Taotluses kirjeldatud tegevused on Rio kliimamuutuse leevendamise ja 3
markerite põhjal määratletavad kui: mõjudega kohanemise
tegevused
kliimamuutuse leevendamise 2
tegevused
kliimamuutuse mõjudega 2
kohanemise tegevused
4 Projekt on seotud teadustegevusega jah 1
ei 0
5 Taotleja omafinantseeringu osakaal projekti vähemalt 50% 3
kuludest on
30–49% 2
10–29% 1
(2) Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuste toetamiseks esitatud taotlust hinnatakse
järgmiste eelistuskriteeriumite põhjal:
Nr Eelistuskriteerium Selgitus Punktid
1 Taotluses toodud tegevuses 5.–9. klassis 3
kaasatakse õpilasi, kes õpivad: 10.–12. klassis 2
1.–4. klassis 1
2 Taotluses kirjeldatud tegevus teoreetiliste teadmiste edastamist ning 4
sisaldab: õpilaste praktilisi tegevusi
teoreetiliste teadmiste edastamist koos 2
praktiliste näidetega, mida ei tee õpilased
teoreetiliste teadmiste edastamist 1
3 üldhariduskooli elluviidava projektiga 3
Taotluses kirjeldatud tegevus on keskkonnahariduskeskuse või huvikooli 2
seotud: projektiga
muu projektiga 1
4 Taotluses kirjeldatud tegevused Jah 2
toimuvad väljaspool Tallinna ja Ei 1
Tartu linna
5 Taotleja omafinantseeringu vähemalt 16% 3
osakaal projekti kuludest on 11–15% 2
5–10% 1
§ 18. Taotluse rahuldamine
(1) Otsuse taotluse rahuldamise kohta teeb KIK ja teavitab sellest taotlejat E-toetuse keskkonna
vahendusel.
(2) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et
projekti eesmärki on võimalik saavutada ka taotluse osalise rahuldamise korral.
(3) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui:
1) taotluse rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi või
2) kõik projekti tegevused ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetussummat, projekti
tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi.
(4) Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetussummat, muuta
projekti eelarvet, kestust ja toetatavaid tegevusi. Sellisel juhul teeb KIK taotluste hindamise käigus
taotlejale ettepaneku muudatusteks ja taotleja peab esitama uue, korrigeeritud taotluse. Kui taotleja
ei ole nimetatud muudatustega nõus, taotlust ei rahuldata.
(5) Kui taotlus on taotlusvooru tulemuste alusel rahuldatud, vormistab KIK toetuse taotluse
rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse kasutamise reegleid.
(6) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
1) toetuse saaja nimi ja projekti nimetus;
2) toetuse saaja õigused ja kohustused;
3) projekti eesmärk või tulemus;
4) projekti eelarve, sealhulgas suurim võimalik toetussumma eurodes ja toetusmäär;
5) omafinantseeringu väikseim võimalik määr;
6) ettemakse saamise ja kasutamise tingimused;
7) toetuse väljamaksmise tingimused ja kord;
8) projekti abikõlblikkuse periood;
9) toetuse saaja aruandluskohustused;
10) kui asjakohane, siis asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi § 8 lõike 1 tähenduses;
11) toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seotud tingimused ja kord;
12) otsuse muutmise tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks ja järelevalve
tegemiseks.
§ 19. Taotluste rahuldamata jätmise otsus
(1) Otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta teeb KIK ja teeb selle taotlejale teatavaks E-toetuse
keskkonna vahendusel.
(2) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta käesoleva
määruse nõuetele või taotlusekohane projekt ei mahu pärast eelistuskriteeriumite alusel hindamist
ja pingerea koostamist projektide rahastamise eelarvesse.
(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) toetuse taotleja andmed;
4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
6) otsuse vaidlustamise kord.
5. peatükk
Toetuse kasutamine
§ 20. Toetuse kasutamisega seotud hangete tegemine
(1) Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, on ta kohustatud enne hanke
väljakuulutamist esitama KIKile ülevaatamiseks riigihanke alusdokumentide eelnõud. KIKi
esindaja tuleb riigihangete registris vastava hanke juurde lisada kui vaatleja.
(2) Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, on ta kohustatud:
1) kasutama toetust kooskõlas riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtetega;
2) võtma toetuse saajast sõltumatutelt pakkujatelt kirjalikult vähemalt kolm hinnapakkumist juhul,
kui toetuse saaja ostab projekti elluviimiseks teenuseid, asju või õigusi suuremas summas kui 5000
eurot käibemaksuta. Võrreldavad hinnapakkumised peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik saada, tuleb KIKile
esitada asjakohane põhjendus;
3) alates 30 000 euro suurusest ostust käibemaksuta välja kuulutama ja tegema hanke riigihangete
registris kui toetuse saaja ostu.
§ 21. Toetuse maksmine ja väljamaksest keeldumine
(1) KIK teeb toetuse saajale toetuse makseid kooskõlas käesoleva määruse ja taotluse
rahuldamise otsusega E-toetuse keskkonna kaudu.
(2) Toetus makstakse pärast maksetaotluse esitamist ja tasutud kuludokumentide alusel.
(3) Põhjendatud juhul tehakse taotlejale väljamaksed ettemaksetena. Ettemakseid maksab KIK
välja etapiti maksetaotluse alusel:
1) esimene ettemakse on 10–30% toetusest;
2) järgmised ettemaksed, mille suurus on 10–30% toetusest, tehakse toetuse saajale, kui eelmise
ettemakse kasutamine on tõendatud tasutud kuludokumentide alusel.
(4) Lõppmakse suurus on vähemalt 10% toetusest ja see makstakse toetuse saajale tasutud
kuludokumentide alusel pärast seda, kui KIK on kinnitanud aruande. Kui toetus on makstud
ettemaksetena, peab ettemaksete kasutamine olema lõppmakse taotlemise ajaks tõendatud tasutud
kuludokumentide alusel.
(5) KIK keeldub toetuse või selle osa väljamaksmisest, kui aruannet ei kinnitata, eelmine
ettemakse on tasutud kuludokumentide alusel tõendamata või kui toetuse saaja majanduslik
olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud.
(6) Kui maksetaotluse menetlemise käigus ilmneb mõni § 27 lõikes 2 nimetatud asjaolu, siis
peatatakse maksetaotluse menetlemine, kuni kulu abikõlblikkus on selge.
§ 22. Nõuded kuludokumentidele
(1) Koos maksetaotlusega, välja arvatud ettemakse korral, ja ettemakse kasutuse tõendamisel
esitab toetuse saaja KIKile järgmised dokumendid tehtud abikõlblike kulude kohta:
1) ostu tegemist tõendavad dokumendid, kui need ei ole kättesaadavad riigihangete registrist;
2) kohustuste tekkimise aluseks olevad kuludokumendid, asja, teenuse või töö kohta väljastatud
arvete koopiad, millele lisatakse asja, teenuse või töö üleandmist ja vastuvõtmist tõendavate
dokumentide koopiad;
3) punktis 2 nimetatud arvete tasumist tõendavate dokumentide koopiad;
4) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument;
5) projekti elluviimiseks sõlmitud lepingud või nende koopiad;
6) projektiga seoses koostatud dokumendid, kokkuvõtted ja muud materjalid.
(2) Kui lõike 1 punktis 1 nimetatud hange ei ole tehtud riigihangete registri kaudu, siis tuleb
KIKile esitada vähemalt kolm hinnapakkumist koos selle küsimiseks esitatud lähteülesandega § 20
lõike 2 järgi. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik saada, esitatakse asjakohane
põhjendus.
§ 23. Maksetaotluse ja aruande esitamine ning ettemakse kasutuse tõendamine
(1) Maksetaotlus, ettemaksetaotlus ja ettemakse kasutuse dokumendid esitatakse KIKile E-
toetuse keskkonna kaudu pärast taotluse rahuldamise otsuse jõustumist. Järgmised
ettemaksetaotlused esitatakse pärast eelneva ettemakse tõendamist tasutud kuludokumentide
alusel.
(2) Maksetaotluste, ettemakse kasutuse tõendamise ja aruande menetlemise aeg on kuni 30
kalendripäeva nõuetele vastava dokumendi esitamisest arvates.
(3) KIK kontrollib maksetaotluse või ettemakse kasutuse tõendamise korral, kas:
1) toetuse saaja tegevus ja selle tulemus vastab taotlusele ja taotluse rahuldamise otsusele;
2) kuludokumendid vastavad nõuetele;
3) kuludokumentides esitatud andmed on kooskõlas taotluse rahuldamise otsusega;
4) kulud on abikõlblikud.
(4) Kui maksetaotluse, ettemakse kasutuse tõendamise ja aruande kontrollimisel ilmneb puudusi,
määrab KIK puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, mille võrra pikeneb maksetaotluse, ettemakse
kasutuse tõendamise või aruande menetlemise aeg.
(5) Maksetaotlust ei rahuldata või ettemakse kasutust ei loeta tõendatuks, kui:
1) kulud ei ole abikõlblikud;
2) kuludokumentide kontrollimisel selgub, et kuludokumendid ei vasta käesoleva määrusega
kehtestatud nõuetele;
3) kuludokumendid ei vasta projekti abikõlblikkuse perioodile, tegevustele või eesmärgile;
4) toetuse saaja ei ole projekti ellu viinud või teinud kulusid taotluse või taotluse rahuldamise
otsuse kohaselt või toetuse saaja näidatud tegevuste toimumine ei ole tõendatud;
5) toetuse saaja ei ole taotlenud projekti muutmist, kuigi see on § 26 lõike 1 kohaselt nõutav;
6) toetuse saaja ei ole talle käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi
kõrvaldanud.
(6) Toetuse saaja esitab KIKile projekti aruande koos viimase maksetaotlusega 30 kalendripäeva
jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu E-toetuse keskkonna vahendusel ning nende
menetlemise aeg on kuni 45 kalendripäeva nõuetele vastava aruande ja lõppmaksetaotluse
esitamisest arvates.
(7) Aruanne hõlmab toetuse saaja tehtud kulusid ja andmeid projekti eesmärkide täitmise kohta,
sealhulgas elluviidud tegevused, nende tulemused, põhjendused planeeritud ja tegelike tegevuste
ja tulemuste erinevuse kohta.
(8) Projekt loetakse lõppenuks pärast seda, kui KIK on teinud lõppmakse.
§ 24. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus:
1) pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi kuni kahe kuu võrra, teavitades muudatusest enne
KIKi;
2) esitada § 26 lõike 1 kohane avaldus projekti muutmiseks;
3) saada KIKilt teavet ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses nimetatud toetuse saaja
kohustuste täitmisega.
(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ette nähtud tähtaegadel ja
tingimustel;
2) säilitama toetuse taotlemise ja projekti elluviimisega seotud dokumentatsiooni vähemalt
kümme aastat pärast projekti lõppu;
3) sõlmima projekti elluviimiseks vajalikud lepingud teenuse osutaja, töö tegija või asjade
tarnijaga kirjalikus vormis ning kohalduvat hankekorda järgides;
4) võimaldama KIKil teha ekspertiise ja järelevalvetoiminguid;
5) andma audiitori või järelevalvet tegeva isiku kasutusse kõik projekti elluviimisega seotud
andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul arvates audiitori või järelevalvet tegeva isiku
sellekohasest E-toetuse keskkonna kaudu esitatud nõudmisest;
6) tähistama elluviidava projektiga seotud infomaterjalid, üritused ja objektid sõnastusega
„Toetas Eesti riik“ või „Financed by the Republic of Estonia“ ning lisama
Keskkonnaministeeriumi ja KIKi logod, et näidata projekti kaasrahastajana Eesti riiki;
7) eristama oma raamatupidamisarvestuses projektiga seotud kulud muudest kuludest;
8) teavitama viivitamata KIKi kõigist toetuse saaja andmete muutumistest või asjaoludest, mis
mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või projekti tulemuste
saavutamist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, toetuse
saaja ümberkujundamisest, käibemaksukohuslaseks registreerimisest või käibemaksukohuslasena
registrist kustutamisest, pankrotimenetluse alustamisest või likvideerija määramisest ning
tegevuse lõpetamisest ka siis, kui nimetatud muudatused on registreeritud asjakohases registris või
avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
9) teavitama viivitamata KIKi projekti elluviimise kestel ilmnenud asjaoludest, mille korral
projekti jätkamine ei ole otstarbekas;
10) teavitama KIKi kirjalikult projekti muutmise vajadusest;
11) tagama, et soetatud põhivara oleks samal sihtotstarbel kasutusel, nagu on projektis kirjeldatud,
vähemalt kolm aastat pärast projekti lõppu;
12) teavitama avalikkust saadud toetusest ja selle abil ellu viidud tegevustest;
13) esitama KIKile projektiga seotud informatsiooni E-toetuse keskkonna kaudu ning arvestama,
et KIKi poolt E-toetuse keskkonna kaudu toetuse saajale edastatud dokumendid loetakse
kättetoimetatuks;
14) kõik KIKile esitatavad dokumendid peavad olema eesti või inglise keeles;
15) täitma teisi asjakohastes õigusaktides sätestatud kohustusi.
§ 25. KIKi õigused ja kohustused
(1) KIKil on õigus:
1) teha või korraldada projekti kohta ekspertiise ja järelevalvetoiminguid;
2) kontrollida toetuse kasutamist;
3) kontrollida toetuse saaja tegevust taotluse rahuldamise otsusest tulenevate kohustuste täitmisel;
4) nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärgi ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumente, mis
tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
5) peatada toetuse väljamaksmine rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub käesolevas
määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi;
6) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu
vähenemisega;
7) nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist § 27 alusel;
8) teha muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.
(2) KIK on kohustatud:
1) avaldama asjakohased juhendmaterjalid oma veebilehel;
2) teavitama toetuse saajaid viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud
muudatustest;
3) teavitama taotlejat E-toetuse keskkonna kaudu taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest
ning projekti muutmise otsusest;
4) teavitama toetuse saajat puudustest maksetaotluses või aruandes;
5) mitte avalikustama taotleja ja toetuse saaja kohta menetluse käigus saadud ärisaladusega seotud
dokumente ega teavet;
6) kui toetus on vähese tähtsusega abi, kandma toetuse pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist
riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kui vähese tähtsusega abi;
7) säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente kümme aastat alates päevast, mil
käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi.
§ 26. Projekti muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust võib KIK muuta põhjendatud juhul ja toetuse saaja esitatud
avalduse alusel vastava otsusega.
(2) Kui toetuse saaja soovib projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni kahe kuu võrra,
esitatakse sellekohane teave koos põhjendusega E-toetuse keskkonna kaudu. Sel juhul taotluse
rahuldamise otsust ei muudeta.
(3) Projekti toetussummat ei suurendata.
(4) Projekti muutmise avalduse põhjendatust hindab KIK 30 kalendripäeva jooksul avalduse
saamisest arvates.
(5) Avaldust ei rahuldata juhul, kui soovitav muudatus ei ole piisavalt põhjendatud või kui
muudatus seab kahtluse alla projekti eesmärgi saavutamise.
(6) Kui avalduse hindamiseks on toetuse saajal vaja esitada lisaandmeid või KIKil tellida
ekspertiis, pikendatakse avalduse menetlemise aega lisadokumentide esitamiseks või ekspertiisiks
vajaliku aja võrra.
(7) Projekti muutmise avalduse rahuldamise korral tehakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise
otsus.
§ 27. Toetuse tagasinõudmine
(1) Kui toetuse saaja ei täida käesolevast määrusest ja taotluse rahuldamise otsusest tulenevaid
kohustusi, on KIKil õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda atmosfääriõhu kaitse seaduse
§-s 1821 sätestatud korras.
(2) KIK võib muuta taotluse rahuldamise otsust ja teha toetuse osaliselt või täielikult
tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud
kulu abikõlblikkust;
3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta
toetust ette nähtud tingimustel;
4) ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole
järgitud;
5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal
ei ole toetuse kasutamist ette nähtud tingimustel võimalik jätkata;
6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta;
7) toetuse saaja on rikkunud riigihangete seadust ja sellega võis kaasneda mõju hankelepingu
maksumusele;
8) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või
teave on jäetud teadlikult esitamata.
(3) Lõike 2 punktis 7 nimetatud juhul nõutakse toetust tagasi 2, 5, 10 või 25% rikkumisega
hõlmatud lepingu maksumuse toetuse osast olenevalt rikkumise raskusest ja võimalikust mõjust
lepingu maksumusele.
(4) Kui toetuse saaja ei avalda riigihangete registris hanketeadet, kui see on nõutud, või hanke
tegemisel ilmnes huvide konflikt, siis sõlmitud hankelepingu alusel kulusid toetusest ei hüvitata
või nõutakse tagasi.
(5) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse vastavas ulatuses taotluse rahuldamise otsus
kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral taotluse rahuldamise otsus tühistatakse.
(6) Kui projekti käigus ilmneb, et projekti ei ole võimalik ellu viia, tunnistatakse taotluse
rahuldamise otsus kehtetuks ja nõutakse kogu väljamakstud toetus tagasi. Kui projekti eesmärk on
saavutatud osaliselt, nõutakse toetus tagasi proportsionaalselt.
(7) Kui toetuse saaja on projekti lõpuks teinud abikõlblikke kulusid väiksemas mahus, kui on
ettemaksena saadud toetus, peab toetuse saaja maksma kasutamata jäänud toetussumma KIKile
tagasi. Enammakstud toetus nõutakse tagasi, kui seda vabatahtlikult ei tagastata.
(8) Tagastamisele kuuluv toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul sellekohase nõude
saamisest E-toetuse keskkonna vahendusel, vastasel korral antakse toetuse tagasinõudmise otsus
sundtäitmisele. Tähtajaks tagastamata summale kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821
lõikes 4 sätestatud viivist.
(9) KIKil on õigus toetus tagasi nõuda kümne aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse
tegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene KokkRene Kokk (allkirjastatud digitaalselt)
Minister Meelis Münt
Kantsler
Keskkonnaministri määruse
„Rohetehnoloogia ettevõtluse arendamise programmide ja üldhariduskoolide õpilaste
teadlikkuse suurendamise projektide toetamise tingimused ja kord“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia kohaselt Keskkonnaministeeriumi vastutus alas
olevate õhusõiduki käitajate lubatud heitkoguste ühikute enampakkumise tulu vahendite
andmise ja kasutamise tingimused ja kord.
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel. Toetuse vahendid
tulevad Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi õhusõiduki käitajate
kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest saadavast tulust. Riigi
eelarvestrateegias kajastatakse enampakkumisest saadud tulu kasutamise kava, määratakse
kliimapoliitikaga seotud meetmete sihtotstarve ning tulu kasutamise eest vastutavad ministrid.
Meetme elluviimiseks võib vastutav minister kehtestada määrusega enampakkumisest saadud
tulu kasutamise tingimused ja korra.
Eesti toetab Euroopa Liidu ülese kliimaneutraalsuse saavutamist aastaks 2050. Eesti plaanib
aastaks 2030 vähendada kasvuhoonegaaside koguheidet 1990. aasta tasemega võrreldes 70%.
Meede on loodud selleks, et liikuda kliimaneutraalse majanduse suunas, toetades
rohetehnoloogiliste lahendustega tegelevate ettevõtete arendamise programme ja
üldhariduskoolide õpilastele suunatud teadlikkuse suurendamise projekte.
Meetme raames toetatakse kahte tegevust:
1) rohetehnoloogiaga seotud ettevõtluse arendamise programmide, sh häkatonide ja
ideekonkursside korraldamine. Rohetehnoloogia ideede arendamise kaudu leitakse
nutikaid lahendusi eri sektorite kitsaskohtade lahendamiseks, kasutades säästlikku,
keskkonnasõbralikku ja puhast tehnoloogiat. Otsitakse lahendusi ja algatusi, kus on
maksimaalselt kasutatud taastuvaid energiaallikaid ja/või materjale, mille tootmise
energiakasutus on minimaalne ja/või loodud materjalid on kergesti ringlusse võetavad
ja/või materjalid panustavad oluliselt ohutusse materjaliringlusesse ja asendavad teisi
materjale. Oluline on tähele panna, et eelnõukohase määruse alusel toetatakse
rohetehnoloogiliste lahendustega tegelevatele ettevõtetele arenguprogrammide
korraldamist ja elluviimist, mitte üksikuid ettevõtteid. Toetuse taotleja on sel juhul
arenguprogrammide korraldaja või elluviija, mitte üksik ettevõtte, kes tegeleb
rohetehnoloogiliste lahendustega. Eri sektorite kitsaskohtade leidmiseks kaasatakse
projektidesse sarnase valdkonna asutusi ühendavad organisatsioonid, kes seisavad
nimetatud asutuste ühiste huvide edendamise eest ja tunnevad sektorite probleeme ja
kitsaskohti.
2) üldhariduskoolide õpilastele suunatud rohetehnoloogia teadlikkuse suurendamise
projektid, mis toovad teaduse õpilastele lähemale ning õpetavad nutikaid lahendusi
leidma. Samuti saavad õpilased teadmisi kliimamuutuse leevendamisest ja/või sellega
kohanemisest.
Rohetehnoloogiate tervikliku ja läbimõeldud arendamise abil on võimalik tagada, et vähese
süsinikusisaldusega majandusele üleminekuks vajalikku tehnoloogiat ei peaks teistest riikidest
1
kalli hinna eest sisse ostma. Saaksime selle pöörata hoopis võimaluseks, et just Eestis töötataks
välja need lahendused ja tehnoloogiad, mida teistele riikidele lähitulevikus eksportida.
Eesti on tuntud oma iduettevõtluse ja väikesemahuliste projektide poolest, mis hiljem juba
maailmas kanda kinnitavad (Taxify, nüüdne Bolt) ning järjest enam on need seotud
keskkonnaga arvestavate valdkondadega. Seega potentsiaal maailmas läbi lüüa on olemas.
Teisalt on takistuseks nende rahastamine, kuna enamik on projektipõhised ja pole seetõttu
jätkusuutlikud lahendused. Seepärast on vaja lisaks varasemale üksikprojektide toetamisele
teha seda suuremamahulisemalt ja süsteemsemalt. Ettevõtted aitavad oma rohetehnoloogiliste
lahendustega oluliselt kliimaneutraalsuse saavutamisele kaasa, aga vajavad selleks esmalt tuge
mitmesugustest arenguprogrammidest.
Lennunduse lubatud heitkoguste ühikute enampakkumiste tulu kasutamist korraldati varem
keskkonnaministri käskkirjade alusel üksikprojektide rahastamise kaudu. Eelnõukohane
määrus on välja töötatud, tuginedes varasemate sarnaste taotlusvoorude korraldamisel
omandatud praktilisele kogemusele.
Taotlusvoorusid korraldab Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK).
Taotlusvoorude korraldamine võimaldab arendada Eestis rohetehnoloogiaga seotud
ettevõtlikkust ja ettevõtlust, mis aitab kaasa kliimaneutraalse majanduse suunas liikumisele ja
Eesti rohetehnoloogia ettevõtete konkurentsi parandamisele. Lisaks toetatakse
üldhariduskoolide õpilaste teadlikkuse suurendamist rohetehnoloogia valdkonnas. Tähtajaline
voor võimaldab meetme vahendite kasutamist tõhusamalt reguleerida ning laekunud taotlusi
paremini hinnata. Väljatöötatud hindamiskriteeriumid tagavad, et rahastatakse projekte, mis on
hetkel Eesti riigi jaoks prioriteetsemad ning toovad potentsiaalis kaasa maksimaalse kasu
rohetehnoloogia arengus.
Eelnõukohases määruses sätestatakse toetuse andmise tingimused avatud taotlusvoorus,
sealhulgas nõuded taotlejale ja taotlusele, ning taotluste menetlemise kord. Eelnõu loetleb
abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, sätestab piirangud rahastatavatele kuludele ning
täpsustab töötajate ja ekspertide tasude abikõlblikkust. Nende tingimuste üksikasjalik
sätestamine vähendab praktikas abikõlblike kulude erinevaid tõlgendamisvõimalusi. Samuti
sätestatakse taotlusvoorus toetuse piirmäärad ning toetuse taotlejalt nõutav omafinantseeringu
piirmäär. Eelnõukohane määrus sätestab taotlusvoorus eraldatud toetuste väljamaksmise korra,
samuti aruannetele ja kuludokumentidele esitatavad nõuded ja alused, millal toetuse saaja
esitatud maksetaotlust ja aruannet ei kinnitata. Kui toetuse saaja ei järgi toetuse kasutamise
tingimusi, on KIKil eelnõu järgi õigus väljamakstud toetussumma tagasi nõuda.
Määruse eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate õigusaktidega.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Keskkonnaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosakonna
peaspetsialist Krista Tõnisson (tel 626 0727,
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja
õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk
(tel 626 2948,
[email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi
õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb viiest peatükist.
2
1. peatükk „Üldsätted“
Eelnõu § 1 kirjeldab määruse reguleerimisala ja meetme eesmärki. Eelnõukohane määrus
reguleerib Keskkonnaministeeriumi vastutuses olevate õhusõiduki käitajate lubatud
heitkoguste ühikute enampakkumise tulu vahendite kasutamist, mille eesmärk on aidata kaasa
kliimaneutraalse majanduse suunas liikumisele, toetades rohetehnoloogiaalast ettevõtlust ja
õpilastele suunatud teadlikkuse suurendamise projekte.
Eelnõu §-s 2 määratletakse eelnõus kasutatavad terminid.
Punkti 1 kohaselt on arenguprogramm ettevõtte või tehnoloogia arengufaasi põhjal kompaktselt
välja töötatud tegevuste kogum, mis panustab ettevõtte või tehnoloogia arengusse. Ettevõtte
arengufaasid on eelseemnefaas, seemnefaas, varane faas, varane kasvufaas, kasvufaas,
laienemise faas ja küpsusfaas.
Kliimaneutraalne (punkt 4) majandus on nullilähedasi kasvuhoonegaaside heitkoguseid tekitav
majandus, kus inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heide on tasakaalustatud kasvuhoonegaaside
sidumisega looduslike või tehnoloogiliste sidujate poolt. Selle arvutamiseks kasutatakse
rahvusvahelist, Valitsustevahelise Kliimamuutuse Nõukogus (ingl. k Intergovernmental Panel
on Climate Change, IPCC) välja töötatud metoodikat1.
Rohetehnoloogia (punkt 5) on säästev ja keskkonnahoidlik tehnoloogia, mis vähendab
inimtegevuse mõju keskkonnale. Selline tehnoloogia kasutab maksimaalselt ära taastuvaid
energiaallikaid ja materjale, sh energia kasutus on minimaalne. Kõige olulisem on loodavate
toodete säästlik iseloom kogu elutsükli ulatuses. Rohetehnoloogia määratluses arvestatakse
toote või teenuse kogu elutsükli ulatust, mitte ainult kasutusfaasi. See tähendab, et
rohetehnoloogiline ei ole toode, mille üksnes kasutusfaas on keskkonda säästev, vaid arvestama
peab kõiki toote elutsükli faase (toorme kavandamine/tootmine; toote tootmine; levitamine,
pakendamine; kasutus, taaskasutus; lõplik kasutusest kõrvaldamine; ümbertöötamine).
Teadlikkuse suurendamise projekt on üldhariduskoolide õpilastele suunatud tegevus või
tegevuste kogum, mille käigus tutvustatakse õpilastele ja kogu kooliperele rohetehnoloogia
valdkonda ja selle seost kliimamuutusega. Teadlikkuse suurendamise projekt võiks lisaks
teoreetiliste teadmiste edastamisele olla ka praktilise suunitlusega. Teadlikkuse suurendamise
projekti võib ellu viia näiteks kooli teadus- või keskkonnaringis, see võib olla klassi või teatud
õpilaste osalusel elluviidav projekt, teatud klasside õpilastele peetav praktiliste näidetega loeng
või meeskonnas (kuhu kuuluvad ka õpilased) tehtav kooli arendav rohetehnoloogiaalane
projekt.
Tehnoloogia arengufaasid (punkt 7) on valmidustasemete kaudu hinnatav arendatava
tehnoloogia küpsus ja turuvalmidus. Euroopa Komisjoni defineeritud tehnoloogia
valmidusastmed on:
1. tehnoloogia valmidusaste – uuritakse tehnoloogia põhiprintsiipe (näiteks alusuuringud ja
kirjanduse ülevaated);
2. tehnoloogia valmidusaste – tehnoloogiline kontseptsioon on sõnastatud (näiteks
sõnastatakse vajalikud analüütilised uuringud ja katsed või nende tegemise metoodika);
3. tehnoloogia valmidusaste – oluliste näitajate ja kontseptsiooni katseline tõestus (näiteks
analüütilised ja laboratoorsed uuringud);
1
https://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/2019rf/index.html
3
4. tehnoloogia valmidusaste – tehnoloogia komponentide töö on kontrollitud laboris (näiteks
tehnoloogia komponentide projekteerimine, arendamine ja laboris testimine);
5. tehnoloogia valmidusaste – tehnoloogia on kontrollitud asjakohases keskkonnas (näiteks
testimine simuleeritud keskkonnas, valmis prototüüp);
6. tehnoloogia valmidusaste – tehnoloogia on demonstreeritud asjakohases keskkonnas
(näiteks tehnoloogia toimimine tõendatud asjakohases simuleeritud keskkonnas);
7. tehnoloogia valmidusaste – tehnoloogia (prototüüp) on testitud ja demonstreeritud
töökeskkonnas (näiteks tehnoloogia on töökeskkonnas peaaegu täielikult toimiv);
8. tehnoloogia valmidusaste – tehnoloogia on valmis ja kontrollitud (näiteks tehnoloogia
arendamine on lõpetatud ja integreeritud muude seotud süsteemidega);
9. tehnoloogia valmidusaste – tehnoloogia toimib töökeskkonnas (näiteks tehnoloogia on
põhjalikult testitud töökeskkonnas ja täielikult integreeritud).
Eelnõu § 3 kohaselt korraldab rohetehnoloogia ettevõtluse arenguprogrammide ja
üldhariduskoolide teadlikkuse suurendamise projektide toetuse andmist
Keskkonnaministeerium. Taotlusvoorusid korraldab KIK.
Eelnõu § 4 sätestab vaide esitamise korra.
2. peatükk „Toetuse andmise alused ja taotlusvooru väljakuulutamine“
Eelnõu § 5 sätestab toetatavad tegevused. Meetme raames toetatakse kahte tegevust:
1) lõike 1 punkt 1 annab võimaluse toetada rohetehnoloogia ettevõtluse arendamist.
Projekti käigus otsitakse lahendusi valdkonna ettevõtete või ühiskonnas olevatele
probleemidele ja kitsaskohtadele. Meetmest toetatakse rohetehnoloogiaga seotud
häkatonide ja ideekonkursside korraldamist, ettevõtte elutsükli faaside ja/või
tehnoloogia valmidustasemete arenguprogrammide elluviimist ja mentorlust. Samuti
toetatakse olemasolevatele häkatonidele, konkurssidele ja arenguprogrammidele
rohetehnoloogia suuna lisamist. Toetatakse ettevõtte elukaare kõikide faasidega seotud
algatusi, näiteks häkatonide ja ideekonkursside korraldamist eel-iduettevõte faasis
ideedest iduettevõtteks saamiseni, olemasolevatele ärikiirenditele ja
arenguprogrammidele rohetehnoloogia suuna lisamist. Oluline on seejuures rõhutada,
et ettevõtteid toetatakse arenguprogrammide kaudu, mitte eraldi üksikute ettevõtete
projektidena;
2) punkt 2 annab võimaluse toetada üldhariduskoolide õpilastele suunatud
rohetehnoloogia teadlikkuse suurendamise projekte, mis arendavad õpilaste teadlikkust
teadusest ja rohetehnoloogia nutikatest lahendustest. Selleks võib olla näiteks õpilasi
kaasavate rohetehnoloogiaprojektide korraldamine või teadlikkuse suurendamisega
seotud algatused.
Eelnõu § 6 sätestab taotlusvooru väljakuulutamise korra. Lõike 1 kohaselt korraldab KIK
sobivate projektide leidmiseks taotlusvooru ning kuulutab taotlusvooru välja taotluskutse
avaldamisega vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja KIKi veebilehel.
Eelnõukohase määrusega nõutav kahe kuu pikkune tähtaeg taotlusvooru väljakuulutamisest
kuni taotluste esitamiseni annab taotluste esitajatele piisavalt aega taotluse ja selles sisalduva
projekti ettevalmistamiseks, kuid ei venita taotluste esitamise perioodi ebamõistlikult pikaks.
4
Eelnõu § 7 järgi määratakse projekti abikõlblikkuse periood taotluse rahuldamise otsuses.
Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad
ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad ja makstakse. Toetuse saaja võib taotleda
projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse
saajast sõltumatud ja taotluse esitamisel ettenägematud asjaolud. Pikendatakse üksnes KIKi
nõusolekul, toimides eelnõu § 26 järgi. Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla
varasem taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast.
Eelnõu § 8 sätestab taotlusvooru eelarve kinnitamise ning toetuse ning omafinantseeringu
määrad ja tingimused.
Lõige 1 kirjeldab meetme eelarve kujunemist. Keskkonnaminister kinnitab käskkirjaga avatud
taotlusvooru eelarve suuruse §-s 5 nimetatud tegevuste lõikes ning vähima ja suurima
võimaliku toetussumma projekti kohta. Lisaks määratakse käskkirjaga meetme eelarvest
vahendid taotlusvooruga kaasnevate halduskulude katteks KIKile. Käskkirjaga kinnitatakse ka
prioriteetsed valdkonnad, mille alusel hinnatakse eelnõu § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud
tegevusi (§17). Käskkirjas nimetatud prioriteetsed valdkonnad ei välista taotluse esitamist
teistes valdkondades, vaid võimaldab anda käskkirjas nimetatud prioriteetsetele valdkondadele
taotluste eelistushindamisel kõrgemad punktid.
Lõige 2 annab võimaluse keskkonnaministri käskkirjaga täpsustada taotlusvoorus toetatavaid
valdkondi, eelnõukohase määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuste korral ettevõtte
elutsükli ja/või tehnoloogia arengufaase, abikõlblikke kulusid, abikõlblikke taotlejaid, toetuse
määra ja toetuse suuruse piirmäärasid.
Lõike 3 kohaselt peab toetus koos omafinantseeringuga katma projekti abikõlblikud kulud.
Oluline on rõhutada, et toetuse ning omafinantseeringuna saab kajastada ainult abikõlblikke
kulusid. Projektiväliseid mitteabikõlblikke kulusid projekti käigus hüvitada ning kuluaruandes
näidata ei saa. Kuludokumentide esitamisel ei ole vaja näidata kuluridadel tehtud kulu katmise
allikat (omafinantseering või toetus), toetust ja omafinantseeringut kasutatakse paralleelselt ja
proportsionaalselt toetuse andmise otsuses sätestatud omafinantseeringu osakaalu järgi (lõige
4).
Toetuse suurim määr on § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ettevõtluse arenguprogrammide korral
90% ja § 5 lõike 1 punktis 2 nimetud õpilaste teadlikkuse suurendamise projektide korral 95%
abikõlblike kulude kogumaksumusest. Omafinantseering peab moodustama § 5 lõike 1
punktis 1 nimetatud ettevõtluse arenguprogrammide korral vähemalt 10% ja § 5 lõike 1
punktis 2 nimetud õpilaste teadlikkuse suurendamise projektide korral 5% abikõlblike kulude
kogumaksumusest (lõiked 5 ja 6).
Eelnõu § 9 sätestab riigiabi reeglite kohaldamise. Kui projektile antav toetus on vähese
tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes, kohaldatakse tingimusi, mis on
sätestatud Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,
24.12.2013, lk 1–8), ja konkurentsiseaduse §-s 33. Taotlejale antav toetussumma ei tohi koos
samal majandusaastal ja sellele eelnenud kahel majandusaastal antud vähese tähtsusega abiga
ületada 200 000 eurot. See tähendab, et kui taotleja on juba saanud sellel perioodil näiteks
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt vähese tähtsusega abi 100 000 eurot, võib talle
5
eelnõukohase määruse alusel anda toetust veel vaid 100 000 eurot. Vähese tähtsusega abi vaba
jääki saab kontrollida Rahandusministeeriumi kodulehel asuvast avalikust päringust2.
Vähese tähtsusega abi andmise korral kannab KIK toetuse kohe pärast taotluse rahuldamise
otsuse tegemist riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse3 (RAR). Kui vähese tähtsusega abi
määr on täis, siis toetust anda ei saa ja taotlust ei rahuldata. Taotleja võib oodata näiteks
järgmise aastani, kui siis avaneb uus abi andmise võimalus, ja tulla siis uuesti taotlema.
Eelnõu § 10 määrab tingimused, millele peab vastama abikõlblik kulu, ning loetleb
abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud.
Lõike 1 punkti 2 järgi on abikõlblik kulu projektiga otseselt seotud, läbipaistev, põhjendatud,
mõistlik, proportsionaalne, üksikasjalikult kirjeldatud ning vältimatu projekti elluviimiseks.
Kulud, mis neile tingimustele ei vasta, ei ole abikõlblikud, näiteks äriklassis reisimise kulu.
Abikõlblikud kulud on projekti eesmärgi saavutamisega otseselt seotud ürituste, konkursside,
arenguprogrammide korraldamise ja teenuste tellimise kulud ning õpilastale suunatud
rohetehnoloogia teadlikkuse suurendamise projektide otsesed kulud.
Lõige 2 loetleb abikõlblikud ja lõige 5 mitteabikõlblikud kulud. Lõike 2 punkti 1 alusel on
lubatud katta kuni 20% toetusest taotleja projektijuhtimisega seotud kulud (projektijuhi,
projektijuhi assistendi ning raamatupidaja töötasudega seotud kulud) ning need peavad
põhinema projekti rakendamise tegelikel kuludel. 20% piirang on seatud selleks, et projekti
haldamise kulud ei moodustaks liiga suurt osa projekti eelarvest. Eesmärk on, et suurem osa
toetusest läheks otseselt projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikele tegevustele.
Lõike 2 punktide 2 ja 3 järgi on abikõlblikud töötasu ja eksperdile (mentorile, teadlasele)
makstav tasu. See sisaldab ka kõiki vajalikke makse ja hüvitisi, mis on lepingute alusel
asjakohased. Lõike 2 punktis 2 nimetatud projekti heaks töölepingu alusel töötav töötaja või
avalik teenistuja on projekti heaks töötav isik. Kui projekti heaks tööd tegev töötaja või ekspert
täidab asutuses ka muid projektiga sidumata ülesanded, peavad projektiga seotud ülesanded
olema selgelt eristatavad.
Projektiga seotud lähetuskulud sisaldavad päevaraha, majutus- ja sõidukulu ning välislähetuste
korral reisikindlustust. Majutuskulu on abikõlblik kuni 128 euro ulatuses. Majutuskulud, nagu
ka kõik teised kulud, peavad olema mõistlikud ja vältimatud projekti elluviimiseks (lõike 1
punkt 2), samas sõltub kulude põhjendatus muu hulgas ka sihtriigi hinnatasemest. Lõike 2
punktide 4 ja 6 järgi on päevaraha ning isikliku sõiduvahendi kasutamise kulu abikõlblik
tulumaksuseadusega kehtestatud maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses. Need
piirmäärad on tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktide 1 ja 2 alusel järgmised: välislähetuse
päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige
rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. Isikliku sõiduauto
kasutamisel teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel on ühele isikule makstava hüvitise
maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid
mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Siiski võib KIK
aruande menetlemisel lugeda erandjuhul abikõlblikuks erisoodustusena käsitletava
majutuskulu, päevaraha ning isikliku sõiduvahendi kasutamise kulu, kui need on vältimatud
projekti elluviimiseks (lõike 2 punkt 7).
Lõike 2 punkti 9 kohaselt on abikõlblik projektiga seotud (rahaline) auhinnafond. Eelkõige on
auhinnafond abikõlblik häkatonide ja ideekonkursside korraldamise puhul. Rahalise
2
https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi.
3
https://rar.fin.ee/rar/index.jsp.
6
auhinnafondi puhul on kulu tegemist tõendavateks dokumentideks raamatupidamiskanne ja
maksekorraldus.
Muud projekti elluviimiseks vajalikud otsesed kulud on esitatud abikõlblike kulude nimekirjas,
kuna eri projektide korral ei ole võimalik ette näha lõplikku nimekirja kuludest, mis võivad olla
vajalikud projekti elluviimiseks. Muud kulud loetakse abikõlblikuks juhul, kui need on
põhjendatud ja vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks.
Lõige 4 sätestab, millised tingimused tuleb täita, et töötajale ja eksperdile makstav tasu oleks
abikõlblik.
Lõige 5 sätestab mitteabikõlblikud kulud. Lõike 5 punkti 2 kohaselt ei ole abikõlblikud projekti
elluviija üldkulud. Nende all on mõeldud kulusid, mida projekti elluviija teeb ka projekti ellu
viimata ning mida ei saa otseselt seostada projektiga.
3. peatükk „Taotluse esitamine ning taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded“
Eelnõu § 11 sätestab taotluse esitamise korra ja taotleja kohustused.
Lõike 1 kohaselt tuleb taotlus esitada E-toetuse keskkonnas hiljemalt taotluste esitamise
lõpptähtpäevaks, taotluse peab olema allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik digitaalse
allkirjaga. Taotluse esitamisel lähtutakse registri andmeväljadest ja lisatakse määruse § 13
lõikes 2 nõutud dokumendid. Hilinenud taotlusi KIK ei ava (lõige 3). Projektiga seotud suhtlus
toimub E-toetuse keskkonnas ja E-toetuse kaudu edastatud dokumendid loetakse
kättetoimetatuks. Sellekohase nõusoleku ja e-posti aadressi annab taotleja taotlemise käigus.
Sama keskkond on KIKis kasutusel ka teiste meetmete korral. Pikemas plaanis aitab spetsiaalne
IT-platvorm hoida ühes kohas koos projektiga seotud dokumente. Sellega hoitakse kokku ka
projekti haldamiseks kuluvat aega nii taotleja, toetuse saaja kui ka KIKi seisukohast.
HMSi kohaselt on taotlejal õigus saada KIKilt igakülgset abi ja juhendamist taotluse esitamisel
ja projekti elluviimisel. KIK abistab taotlejaid nii telefonitsi kui ka elektrooniliste vahendite
kaudu, samuti võib taotleja soovi korral abi saada KIKi esindustest üle Eesti.
Lõike 4 kohaselt on taotleja kohustatud KIKi nõudmisel esitama lisateavet. Taotleja peab
viivitamata teavitama KIKi, kui esitatud andmetes toimub muudatusi.
Eelnõu § 12 sätestab nõuded taotlejale.
Taotlusvoorus on kõigil nõuetekohastel taotlejatel võimalus esitada taotlus ning omavahel
võrdsetel alustel konkureerida. Taotlusi võivad esitada § 12 lõikes 1 nimetatud isikud või
asutused, kes vastavad taotlejale sätestatud nõuetele (lõige 2). Need võivad olla näiteks
mittetulundusühingud ja sihtasutused ning ettevõtted või ülikoolid, kes tegelevad ettevõtluse
arendamise programmidega või äriideede konkursside korraldamisega. Eelnõu järgi võib
toetust taotleda juriidiline isik, nende hulka kuuluvad ka mittetulundusühingud ning
sihtasutused. Projekte võivad esitada ka valitsus- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja nende
hallatavad asutused, kes soovivad näiteks korraldada rohetehnoloogia ideekonkurssi mingi
probleemi lahendamiseks. Samuti võivad taotlema tulla organisatsioonid, kes juba korraldavad
ettevõtluse arendamise programme ja soovivad sinna lisada rohetehnoloogia suunda. Õpilastele
suunatud rohetehnoloogia teadlikkuse suurendamise projektidele võivad toetust taotlema tulla
näiteks koolid, kes soovivad õpilaste seas tutvustada rohetehnoloogiaga seotud tegevusi,
7
huvikoolid ja keskkonnahariduskeskused või mittetulundusühingud, kes tegelevad õpilaste
teadlikkuse suurendamisega rohetehnoloogia valdkonnas.
Eelnõu järgi ei saa toetust taotleda füüsiline isik. Toetuse kasutamine peab olema läbipaistev ja
kontrollitav. Isik on kohustatud pidama riigieelarvest toetusena saadud raha kohta arvestust
raamatupidamise seaduse kohaselt. Kui § 12 lõikes 1 nimetatud isikute või asutuste puhul võib
seda toetuse andmise otsuse tegemisel eeldada, siis füüsilise isiku taotluse korral peaks KIK
seda enne eraldi kontrollima, sest eelarvevahendite kasutamine peab olema põhjendatud ja
otstarbekas. Kokkuvõttes oleks füüsiliste isikute taotluste läbivaatamise ja hindamise
halduskoormus ebaproportsionaalselt suur võrreldes § 12 lõikes 1 nimetatud isikute või asutuste
taotlustega. Seetõttu ei peetud eelnõu väljatöötamise käigus põhjendatuks võimaldada ka
füüsilistel isikutel seda toetust taotleda.
KIK kontrollib taotluse menetlemisel, kas taotleja vastab kõikidele nõuetele. Lõige 2 sätestab
nõuded taotlejale. Lõike 2 punkti 2 järgi ei või taotleja või tema üle valitsevat mõju omavate
isikute suhtes olla algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.
Nõude eesmärk on tagada taotleja maksevõimelisus ja majanduslik jätkusuutlikkus.
Lõike 2 punktides 3–5 sätestatud nõuete eesmärk on tagada eelarvevahendite otstarbekas ja
sihipärane kasutamine. On oluline, et taotleja suudab neid vahendeid kasutada sihtotstarbeliselt
ja säästlikult. Seetõttu ei saa anda toetust taotlejatele, kellel on maksuvõlad (v.a juhul, kui need
on ajatatud). Toetust antakse taotlejatele, kes täidavad või on täitnud oma lepingulised
kohustused ka teistest vahenditest rahastatud toetuste korral.
Taotlejal ei tohi olla maksuvõlga või see peab olema ajatatud. KIK kontrollib seda taotluse
menetlemise ajal e-maksuametist4. See tähendab, et taotlejal ei tohi olla maksuvõlga taotluse
esitamise hetkest kuni taotluse rahuldamiseni, kuna selles vahemikus kontrollib KIK maksuvõla
puudumist.
Sama kulu hüvitamiseks ei tohi taotleja olla varem toetust saanud. Seda kontrollitakse toetuste
kesksüsteemist.
Lõike 3 kohaselt ei või taotleja esindajaks olla isik, keda on karistatud majandusalase,
ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole
karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Esindaja võib olla nii seadusest
tulenev (näiteks juhatuse liige) kui ka lepinguline esindaja. Selle nõude sätestamine järgib
samuti eesmärki tagada eelarvevahendite otstarbekas ja sihipärane kasutamine.
Eelnõu § 13 sätestab nõuded taotluse kohta (lõige 1), samuti loetleb vajalikud dokumendid,
mis tuleb taotlusega esitada (lõige 2). KIK kontrollib taotluse menetlemisel, kas taotlus vastab
kõikidele nõuetele ja kas esitatud on kõik vajalikud dokumendid.
Lõike 1 punkti 4 kohaselt peavad taotluses nimetatud tegevused olema kooskõlas
ringmajanduse põhimõtetega5. Nendeks on:
- uued ärimudelid (sh mitme osalise, nt ettevõtete koostööl põhinevad ärimudelid), nagu
ressursi taaskasutamine, ringtarneahel, jagamisplatvorm, toodete eluea pikendamine,
toode kui teenus, ringmajandust soodustavad digilahendused (nt materjalipass, andmete
efektiivsem töötlemine);
4
https://apps.emta.ee/saqu/public/taxdebt?lang=et.
5
https://ringmajandus.envir.ee/index.php/et/eesti-ringmajanduse-strateegia-ja-tegevuskava.
8
- kohalikud algatused, mis on suunatud lisandväärtuse loomisele kohalike ressursside (nt
põllumajanduses, metsanduses) kestliku ja ökoinnovaatilise kasutamisega või sotsiaal-
majanduslike probleemide lahendamise kaudu (linnade, külade, MTÜde algatused);
- tarbijakäitumise muutus – tarbitakse mõistlikult ning vajaduse põhjal
keskkonnahoidlikke tooteid ja teenuseid (sh tooteid teenustena), kohalikul toorainel
põhinevat toitu ning taastuval energial põhinevaid teenuseid (nt transpordis);
- tooteid ja teenuseid on disainitud kogu olelusringi käigus ning tarbija reaalseid vajadusi
arvestades;
- toodete võimalikult kaua kasutuses hoidmine – korduskasutus, ümberkujundamine,
parandamine, renoveerimine, kasutusotstarbe muutmine;
- korduskasutamise, parandamise ja renoveerimise soodustamine kohalikul tasandil –
näiteks kohalikud omavalitsused saavad motiveerida ja luua eeldused toodete
korduskasutuseks ulatuslikuma teavitustööga ja võimaluste loomisega;
- tegevustes juhindutakse jäätmehierarhiast, kus eelistatuim on jäätmetekke vältimine.
Kus jäätmete vältimine on võimatu, tuleb kasutada tekkinud jäätmeid kui ressurssi ning
seejuures on võimalik saada loodusvaradest maksimaalset väärtust ja vähendada
nõudlust uute loodusvarade järele;
- avalik sektor kasutab toodete ja teenuste hankimiseks keskkonnahoidlikke ja
innovatiivseid riigihankeid ning loodud on tingimused, mis soodustavad ettevõtete
ringmajanduse praktiseerimist;
- erinevad osalised teevad laialdast koostööd ühise kasu leidmise eesmärgil (nt
tööstussümbioos, era- ja avaliku sektori koostööprojektid);
- ringmajanduse täieliku potentsiaali saavutamiseks on loodud süsteemne lähenemine
kogu sotsiaal-majanduslikus süsteemis, et jõuda tõeliste muutusteni tarbimises,
tootmises, planeerimises, poliitikas, elustiilis, kultuuris ja väärtushinnangutes.
Lõike 1 punktis 9 on nimetatud nõue, mille kohaselt peab projektil olema seos kliimamuutuse
leevendamise ja/või sellega kohanemisega. Punktis 12 viidatakse OECD metoodikale6 (nn Rio
markeritele, inglise keeles Rio markers developed for the OECD Development Assistance
Committee’s Creditor Reporting System, OECD DAC CRS), mille abil otsustatakse, kas on
tegemist projektiga, mis panustab kliimamuutuse leevendamisesse või selle mõjudega
kohanemisesse. Taotleja märgib taotluses OECD metoodika järgi Rio markeri koodi, mis
kohaldub tema taotlusele.
Lõike 1 punkti 10 kohaselt peab projekti eelarve olema põhjendatud ja eelarvekulud peavad
olema esitatud kululiikide kaupa.
Lõike 1 punkti 11 kohaselt peab projekti juhtimiskorraldus olema asjakohane ja
projektimeeskond pädev, et projekt edukalt ellu viia. Pädevas projektimeeskonnas on esindatud
kõik projekti edukaks elluviimiseks vajalikud töötajad ja eksperdid, kel on asjakohane kogemus
ja valdkondlik haridus. Projekti juhtimiskorraldus peab olema läbimõeldud ja loogiline.
Hinnatakse projekti meeskonna liikmete elulookirjeldusi ning projekti juhtimise kirjeldust.
Lõike 1 punkti 13 kohaselt peab ettevõtluse arendamise projekti (§ 5 lõike 1 punkt 1) olema
kaasatud sarnase valdkonna asutusi ühendav organisatsioon, kes seisab nimetatud asutuste
ühiste huvide edendamise eest, kui see ei ole toetuse taotleja. Projekti võib kaasata erialaliitusid
või ühendusi, kes esindavad sarnase tegevusvaldkonna asutusi. Meetmest toetatakse reaalsete
6
https://www.oecd.org/dac/environment-
development/Revised%20climate%20marker%20handbook_FINAL.pdf.
9
probleemide ja kitsaskohtade lahendamisele suunatud tegevusi, mistõttu on projekti vaja
kaasata organisatsioon, kes teab kõige paremini valdkonnas olevaid probleeme ja kitsaskohti.
Sarnase valdkonna asutusi ühendav organisatsioon on vaja projekti kaasata, et projekti
tulemusel saada parimaid lahendusi, mis aitavad kaasa olemasolevate kitsaskohtade ja
probleemide lahendamisele. Projekti kaasatud osaline, kes ei ole taotleja, aitab taotlejal projekti
fookust leida ning taotluses kirjeldatud probleemi ja selle lahenduskäiku mõelda ja sõnastada
ning osaleb projekti elluviimises vaatlejana. Projektis osalemise kohta esitatakse KIKile
kinnituskiri probleemi olulisuse või kokkulepe projektis osalemise kohta (lg 2 punkt 5). Projekti
elluviimise eest on KIKi ees vastutav toetuse saaja. Oluline on silmas pidada, et projekti kulusid
saab teha ainult toetuse saaja, mitte kaasatud osaline.
Lõike 1 punkt 15 sätestab, et kui toetus on vähese tähtsusega abi, peab taotlus sisaldama loetelu
saadud vähese tähtsusega abist sama majandusaasta ja sellele eelnenud kahe majandusaasta
jooksul. See on vajalik selleks, et taotleja oleks projekti esitamisel läbi mõelnud saadud vähese
tähtsusega abi ega taotleks toetust üle lubatud piirmäära.
Lõike 2 punkti 1 kohaselt tuleb omafinantseeringu olemasolu kohta esitada dokumendid, millel
on märgitud omafinantseeringuks eraldatud või olemasolev summa ja selgitus, millisest allikast
omafinantseering kaetakse (nt oma vahendid, laen).
Punkti 2 kohaselt tuleb esitada projektis osalevate töötajate ja ekspertide nimekiri ja nende CVd.
CV peaks sisaldama vähemalt ülevaadet haridusest, töökäigust, projekti seisukohast olulisi
kvalifikatsioone ja oskusi ning olulisemaid projekte ja rolli nendes. Need on vajalikud, et
hinnata täpsemalt projekti kvaliteeti ja jätkusuutlikkust.
Lõike 2 punkt 3 sätestab, et selliste teenuste, asjade, tööde või õiguste, mille eeldatav
käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, tuleb esitada vähemalt kolm võrreldavat
hinnapakkumist koos lähteülesandega või turuhinna analüüs. See aitab tagada eelarvevahendite
mõistlikku kasutamist ning annab infot projekti majandusliku tõhususe hindamiseks.
Lõike 2 punkti 5 kohaselt tuleb KIKile esitada projekti kaasatud sarnase valdkonna asutusi
ühendava organisatsiooni kinnituskiri probleemi olulisuse või kokkulepe projektis osalemise
kohta. Kinnituskiri või kokkulepe peab sisaldama infot projekti valdkonna ning lahendatava
probleemi kohta.
4. peatükk „Taotluse menetlemine“
Eelnõu § 14 kirjeldab taotluse menetlemist ja tähtaegu. Üldjuhul on taotluse menetlemiseks
ette nähtud kuni 90 kalendripäeva, kuid põhjendatud juhtudel võib KIK menetlusaega
pikendada. Taotluste menetlemine KIKis koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse
kontrollist, nõuetele vastava taotluse eelistushindamisest ja taotluse rahuldamise või
rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt
selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või
muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge.
Eelnõu § 15 kirjeldab taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. KIK vaatab taotluse läbi
45 kalendripäeva jooksul alates taotluse menetlemise alguskuupäevast, selles etapis taotlust
hindepunktide alusel ei hinnata. Kontrolli käigus hinnatakse vastavust eelnõu §-des 12 ja 13
sätestatud nõuetele. Kui kontrolli käigus tuvastatakse puudusi, teavitab KIK sellest viivitamata
10
E-toetuse keskkonnas taotlejat. Puuduste kõrvaldamiseks määratakse tähtaeg kuni kümme
kalendripäeva.
Lõige 4 sätestab, et taotleja ja taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud eelnõu
§-des 12 ja 13 sätestatud nõuded. Lõike 6 alusel edastab KIK nõuetekohased taotlused
eelistushindamiseks hindamiskomisjonile. Nõuetekohaseid taotlusi hinnatakse §-s 17
nimetatud eelistuskriteeriumite alusel. Hindamise tulemusena koostatakse taotluste pingerida
(lõige 8).
Taotleja või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui taotleja ei vasta §-s 12 või taotlus
ei vasta §-s 13 esitatud tingimustele ja kui taotleja ei kõrvalda etteantud tähtajaks taotluses
olevaid puudusi. Mittevastavaks tunnistatakse taotlejad, kelle vähese tähtsusega abi jääk ei
võimalda toetuse andmist. Mittevastavaks tunnistatud taotlusele tehakse taotluse
mitterahuldamise otsus eelnõukohase määruse § 19 kohaselt.
Eelnõu § 16 kirjeldab nõuetele vastavate taotluse hindamist. Paragrahvis 17 sätestatud
eelistuskriteeriumite alusel hindab taotlusi hindamiskomisjon. Hindamiskomisjoni koosseisu
kehtestab KIK. Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevustega taotluste hindamisse
planeeritakse kaasata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi või selle valitsemisala
asutuse esindaja. Punktis 2 nimetud tegevustega taotluste hindamisse planeeritakse kaasata
Haridus- ja Teadusministeeriumi või selle valitsemisala asutuse esindaja. Taotluste spetsiifikat
arvestades võib komisjoni kaasata ka teisi asjatundjaid. Kui komisjonil tuleb töös ette taotlus,
mis vajab eksperdi kaasamist väljastpoolt komisjoni, võib komisjon seda teha.
Hindamiskomisjoni liikmed on sõltumatud ega ole seotud hinnatavate taotlustega (§ 14 lõige
5). Taotluse eelistuskriteeriumite alusel hindamise juhendi, hindamislehe vormid ja komisjoni
töökorra koostab KIK. Lõige 3 määrab, et taotlusi rahuldatakse paremusjärjestuse alusel, kuni
taotlusvoorus ette nähtud vahendeid jätkub. Hindamisel koostatakse eraldi pingeread eelnõu § 5
lõike 1 punktis 1 ja punktis 2 nimetatud tegevuste kohta.
Võrdsete hindepunktide korral eelistatakse väiksema järjekorranumbriga eelistuskriteeriumi
eest kõrgema hindepunkti saanud taotlust. Näiteks said kaks taotlust kokkuvõttes samapalju
punkte, siis rahastatakse taotlus, mis sai kõrgemad punktid esimeses eelistuskriteeriumis. Kui
seal saadi võrdselt punkte, siis rahuldatakse taotlus, mis sai rohkem punkte teises
eelistuskriteeriumis.
Kui taotlusvooru eelarve ei võimalda rahastamisele kuuluvate taotluste pingereas viimast
taotlust rahastada täies ulatuses, otsustab hindamiskomisjon, kas viimasele taotlusele antakse
võimalus suurendada omafinantseeringut ja muuta taotlust nii, et taotluses märgitud eesmärgid
saavutatakse.
Eelnõu § 17 määrab eelistuskriteeriumid, mille põhjal taotlusi hinnatakse. Lõige 1 sätestab
eelistuskriteeriumid § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotluste hindamiseks ja lõige 2 sätestab
eelistuskriteeriumid § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotluste hindamiseks. Kõik taotlused, mis
on tunnistatud nõuetele vastavaks, seatakse pingeritta eelistuskriteeriumite alusel saadud
punktide järgi. Kui mõne eelistuskriteeriumi eest saadakse 0 punkti, ei tähenda see taotlusele
negatiivset otsust.
Lõike 1 kriteeriumi 1 juures hinnatakse, kas taotluses kirjeldatud tegevus kuulub eelnõu § 8
lõikes 1 nimetatud keskkonnaministri käskkirjas loetletud prioriteetsete valdkondade hulka. Iga
taotlusvooru avanemise eel kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga taotlusvooru eelarve ja
11
prioriteetsed valdkonnad. Prioriteetse valdkonna I eest saab 3 punkti, prioriteetse valdkonna II
eest saab 2 punkti ja prioriteetse valdkonna III eest saab ühe punkti. Kui taotlus panustab
mitmesse prioriteetsesse valdkonda, saab ta punkte kõrgemal kohal oleva valdkonna eest.
Kõikide ülejäänud valdkondade taotluse eest saab 0 punkti.
Lõike 1 kriteeriumi 2 juures hinnatakse, millise tehnoloogia valmidustasemega on projekt
seotud (§ 2 punkt 7).
Lõike 1 kriteeriumi 3 kohaselt peab olema tegemist kliimamuutuste leevendamise ja/või
kliimamuutuste mõjudega kohanemise projektiga. Hindamise käigus kontrollitakse, et seos
kliimamuutustega on kooskõlas nn Rio markeritega7.
Lõike 1 kriteeriumi 4 juures hinnatakse, kas projekt on seotud teadustegevusega ja kas projekti
meeskonda on kaasatud vastav ekspert.
Lõike 1 ja lõike 2 kriteeriumi 5 juures hinnatakse projekti omafinantseeringu suurust. Vajaduse
korral ümardatakse omafinantseeringu suurus täisarvuni üldlevinud ümardamisreeglite järgi.
Lõike 2 kriteeriumi 1 juures hinnatakse, millisele kooliastmele on peamiselt taotluses märgitud
tegevused suunatud. Eelistatud on põhikooli 5.–9. klassi õpilastele suunatud projektid, kuna
selles vanuses õpilasetel kaob sageli huvi loodusainete vastu, samas on eesmärk anda õpilastele
mõtteid loovtööde jaoks ning toetada riiklikku õppekava. Kui projekti kaasatakse õpilased, kes
õpivad erinevates vanuseklassides, antakse punkte selle alusel, mis vanuseklassi õpilastele on
projekt sisuliselt suunatud.
Lõike 2 kriteeriumi 2 juures hinnatakse, kas taotluses kirjeldatud tegevused on seotud üksnes
teoreetiliste teadmiste edastamisega või saavad õpilased ka ise praktikas teadmisi rakendada ja
projekti ellu viia ideest teostuseni.
Lõike 2 kriteeriumi 3 juures hinnatakse, kas taotluses kirjeldatud tegevus on seotud
üldhariduskoolis elluviidava projektiga või huvikoolis või keskkonnahariduskeskuses
elluviidava projektiga. Tegevused, mis ei ole eespool nimetatutega seotud, kuuluvad muu
tegevuse alla.
Lõike 2 kriteeriumi 4 juures eelistatakse taotlusi, mille tegevus on väljaspool Tallinna ja Tartu
linna, et vähendada regionaalset ebavõrdsust.
Eelnõu § 18 sätestab taotluse rahuldamise ja osalise rahuldamise korra. Taotluse võib rahuldada
osaliselt, kui taotluse rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi või kõik tegevused
ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega
saavutatavaid tulemusi. Taotleja peab sellisel juhul esitama korrigeeritud taotluse. Oluline on,
et taotluse osalisel rahuldamisel saavutatakse endiselt projekti eesmärk. Kui taotlus
rahuldatakse, tehakse taotluse rahuldamise otsus, milles märgitavad andmed sätestab lõige 6.
Eelnõu § 19 sätestab taotluse rahuldamata jätmise korra. KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise
otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta (§-s 12 või 13) sätestatud nõuetele või taotlus ei mahu
7
OECD metoodika https://www.oecd.org/dac/environment-
development/Revised%20climate%20marker%20handbook_FINAL.pdf.
12
pärast eelistuskriteeriumite alusel hindamist ja pingerea koostamist projektide rahastamise
eelarvesse.
5. peatükk „Toetuse kasutamine“
Eelnõu § 20 järgi peab toetuse saaja projektiga seotud hangete tegemisel järgima riigihangete
seaduse nõudeid (lõige 1) või üldpõhimõtteid juhul, kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete
seaduse tähenduses (lõige 2).
Toetuse saaja, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab hanke korraldama
riigihangete registris (RHRis) alates 30 000 euro suurusest ostust. Seega kui hankelepingu
eeldatav maksumus on suurem kui 30 000 eurot, tuleb toetuse saajal, kes ei ole hankija
riigihangete seaduse kohaselt, avaldada RHRis hanketeade ja võtta vastu pakkumused RHRis.
Kasutamiseks soovitatav moodul RHRis on „toetuse saaja ost“. Kui ostu maksumus jääb alla
30 000, kuid on üle 5000, tuleb toetuse saajal lähtuda üksnes riigihanke korraldamise
üldpõhimõtetest ja võtta lepingu sõlmimiseks kolm võrreldavat hinnapakkumist.
Hankija riigihangete seaduse tähenduses ei ole kohustatud riigihangete seaduses sätestatud
korras hankemenetlust (s.t II ptk kohast menetlust) korraldama, kui hankelepingu eeldatav
maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui riigihanke piirmäär. Kui hankelepingu eeldatav
maksumus ületab lihthanke piirmäära, tuleb hankijal korraldada lihthankemenetlus, järgides
riigihangete seaduse § 125. Lihthankemenetlus tuleb samuti teha riigihangete registris. Kui
hankelepingu eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, tuleb hankijal riigihange
korraldada enda kehtestatud hankekorra kohaselt või kui seda ei ole kehtestatud, siis sellisel
juhul lähtub hankija hankelepingu sõlmimisel üksnes riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest,
s.t eelkõige võrreldavate hinnapakkumiste võtmist. Võrreldavad hinnapakkumised tuleb võtta
kirjalikult. Mõistlik on seda teha riigihangete registris, kasutades väikehangete moodulit, mis
võimaldab pöördumist hankija valitud pakkujate poole. Enne hanke väljakuulutamist, s.t enne
lihthanke või hankemenetluse alustamist RHRis, tuleb riigihanke alusdokumentide eelnõud
saata KIKile ülevaatamiseks. KIKi projektikoordinaator tuleb RHRis lisada hanke juurde kui
„vaatleja“.
Pärast toetusega seotud lepingu sõlmimist tuleb see sisestada E-toetuse keskkonna vastavasse
moodulisse (§ 24 lõike 2 punkt 5).
Eelnõu § 21 määrab toetuse maksmise ja tagastamise põhimõtted, mida täpsustatakse taotluse
rahastamise otsuses.
Väljamaksed tehakse E-toetuse keskkonnas esitatud maksetaotluste alusel. KIK maksab toetuse
välja tasutud kuludokumentide alusel etapiviisi või ettemaksetena ning lõppmaksena.
Ettemakse suurus on 10–30% toetusest. Esimese ettemakse saamiseks esitab toetuse saaja
KIKile ettemaksetaotluse pärast taotluse rahuldamise otsuse jõustumist. Järgmiste ettemaksete
suurus on 10–30% toetusest ja need makstakse toetuse saajale, kui eelmine ettemakse on
tõendatud tasutud kuludokumentide alusel. Viimane toetuseosa, mille suurus on vähemalt 10%,
maksatakse tasutud kuludokumentide alusel lõppmaksena pärast ettemaksete kasutuse
tõendamist ja lõpparuande heakskiitmist. Sellest tulenevalt saab taotleja toetust kasutada
ettemaksetena ning viimased 10% makstakse välja pärast abikõlblike kulude tegemist ja nende
tõendamist.
13
Eelnõu § 21 lõige 5 sätestab olulise kohustuse toetuse saajale: kui ta on teinud abikõlblikke
kulusid väiksemas mahus, kui KIK on talle toetusena välja maksnud, tuleb kasutamata jäänud
summa KIKile 60 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest E-toetuse keskkonna
vahendusel üle kanda. Kui toetuse saaja seda kohustust ei täida, antakse tagasinõudmise otsus
sundtäitmisele (§ 27 lõige 6).
Eelnõu § 22 lõikes 1 sätestatakse nõuded kuludokumentidele. Kuludokument on
majandustehingu toimumist kinnitav alusdokument, mis vastab raamatupidamise seaduses
algdokumendile sätestatud nõuetele. Kõik kulud peavad olema tekkinud projekti abikõlblikkuse
perioodil (§ 7). Juhul kui maksed tehakse tasutud kuludokumentide alusel (§ 21 lõige 2), siis
on kuludokumendid on maksetaotluse lahutamatu osa. Kuludokumentide alusel saab KIK
kontrollida tehtud kulude abikõlblikkust. Koos maksetaotlusega, välja arvatud ettemakse
korral, ja ettemakse kasutuse tõendamisel tuleb KIKile esitada § 22 lõikes 1 loetletud
dokumendid. Projektiga seotud hankedokumendid ja lepingud tuleb esitada enne maksetaotluse
esitamist E-toetuse keskkonna vastavas moodulis (§ 20).
Eelnõu § 23 sätestab maksetaotluse ja aruande esitamine ning ettemakse kasutuse tõendamise
nende ja menetlemise korra.
Lõige 2 annab KIKile maksetaotluse, ettemakse kasutuse tõendamise ja aruande menetlemiseks
kuni 30 kalendripäeva. Maksetaotluse, ettemakse kasutuse tõendamise või aruande menetlus
algab aruande või maksetaotluse esitamisest E-toetuse keskkonnas ja lõpeb maksetaotluse,
ettemakse tõendamise või aruande kinnitamise või kinnitamata jätmisega E-toetuse
keskkonnas. Tähtaeg võib pikeneda, kui aruandes või maksetaotluses on puudusi, mida toetuse
saaja peab kõrvaldama, näiteks kui KIK küsib toetuse saajalt projekti elluviimist puudutavaid
lisaandmeid või -dokumente või põhjendusi.
Lõige 5 sätestab alused, millal KIK jätab maksetaotluse ja ettemakse kasutuse kinnitamata ja
järelikult ei tehta ka järgmist väljamakset.
Aruanne koos viimase maksetaotlusega esitatakse KIKile E-toetuse keskkonna kaudu 30
kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu (lõige 6).
Kui aruannet ei kinnitata, siis lõppmakset ei tehta ning KIKil on õigus nõuda juba väljamakstud
toetus tagasi. Toetuse tagasinõudmine aruande kinnitamata jätmise tõttu on KIKi
kaalutlusõigus, mitte kohustus. Aruande kinnitamata jätmise korral (nt puuduste tõttu aruandes)
võib KIK selle toetuse saajale tagastada asjakohaste paranduste ja täienduste tegemiseks.
Sellisel juhul esitab toetuse saaja parandatud ja täiendatud aruande, mida KIK menetleb uuesti
§-s 23 sätestatud korras.
Eelnõu § 24 näeb ette toetuse saaja õigused ja kohustused toetuse kasutamisel. Näiteks on
toetuse kasutamisel teatud paindlikkuse saavutamiseks lubatud toetuse saajal muuta projekti
eelarvet ja tegevusi ilma taotluse rahuldamise otsust muutmata. Seda juhul, kui muudetakse
projekti eelarves konkreetsele tegevusele ette nähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu
arvelt, kuid mitte rohkem kui 10% võrreldes algse eelarvereaga. Siiski tuleb kavandatavad
muudatused KIKiga kooskõlastada E-toetuse keskkonnas avalduse esitamise kaudu.
Toetuse saaja on kohustatud projekti elluviimisel kinni pidama taotluses ja taotluse rahuldamise
otsuses esitatud tingimustest ja tähtaegadest.
14
Toetuse kasutamisel on oluline teavitada avalikkust, et projekti viiakse ellu Eesti riigi toetusega.
Projektiga seotud infomaterjalid, üritused ja/või objektid tuleb tähistada lisainfoga sõnastuses:
„Toetas Eesti riik“ või „Financed by the Republic of Estonia“. Kasutada tuleb
Keskkonnaministeeriumi kolme lõviga logo, mille leiab Vabariigi Valitsuse kodulehelt8, ning
KIKi logo9. Avalikkust võib teavitada muuhulgas näiteks ajalehtedes ilmuvate artiklite (viitades
toetusmeetmele) kui ka soetatud objektide tähistamisega eespool nimetatud viisil.
Tähtis on ka toetuse saaja kohustus informeerida KIKi kõikidest projekti käigus ilmnenud
olulistest asjaoludest. See võimaldab KIKil viivitamata reageerida, kui projekti elluviimine ei
ole enam otstarbekas või ilmnevad muud asjaolud, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse
saaja kohustuste täitmist.
Lõike 2 punkti 11 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagama, et kasutab soetatud põhivara
vähemalt kolm aastat pärast projekti lõppu. Kui põhivara puruneb või hävineb, tuleb see
asendada oma vahenditega.
Eelnõu § 25 näeb ette KIKi õigused ja kohutused toetuse kasutamisel. Neist ühed olulisemad
on KIKi järelevalve- ja kontrolliõigus. Tähtis on, et KIKil oleks ülevaade elluviidavate
projektide võimalikest kitsaskohtadest ja riskidest. Seetõttu võib KIK nii ise teha kui ka
korraldada järelevalvetoiminguid, milleks on projektiga seotud ekspertiis ja kohapealne
kontroll toetuse saaja juures. Järelevalvetoimingute tegemine võimaldab vajaduse korral
korrastada ja ajakohastada toetuste jagamise süsteemi. Järelevalvetoimingute eesmärk on
avastada rikkumised ning tagada taotluse rahuldamise otsuse täitmine.
Eelnõu § 26 kirjeldab projekti muutmise protsessi, kuna projekti elluviimise käigus võib
tekkida vajadus muuta taotluses esitatud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi.
Taotluse muutmise soovi korral esitab toetuse saaja sellekohase taotluse KIKile E-toetuse
keskkonna kaudu. KIK hindab toetuse saaja esitatud infot ning kui see on põhjendatud,
muudetakse taotluse rahuldamise otsust.
Projekti abikõlblikkuse perioodi muutmise taotlemisel lubatakse halduskoormuse
vähendamiseks perioodi pikendada kuni kahe kuu võrra ilma taotluse rahuldamise otsuse
muudatust kirjalikult vormistamata. Selline pikendamine võib vajalik olla, kui näiteks mõne
arve saabumine viibib ja seega abikõlblikkuse periood lõppeb enne, kui arve jõutakse tasuda.
Kui toetuse saajal ilmneb vajadus abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks vähem kui kaks kuud,
tuleb esitada sellekohane teave KIKile E-toetuse keskkonna kaudu. Kui KIK hindab esitatud
põhjendused piisavalt õigustavaks, loetakse abikõlblikkuse periood vaikimisi pikendatuks ja
tehakse vastav muudatus E-toetuses, kuid taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsust ei
vormistata.
Eelnõu §-s 27 sätestatakse toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord.
Kui toetuse saaja rikub oma kohustusi ja KIK tuvastab sellega seoses mitteabikõlbliku kulu,
siis nõutakse toetus selles ulatuses tagasi. Toetus nõutakse rikkumise ulatusest lähtudes tagasi
kas osaliselt või täies ulatuses. Volitusnorm toetuse tagasinõudmiseks tuleb atmosfääriõhu
kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) §-st 1821. Nimetatud seaduse kohaselt nõutakse toetus tagasi
juhul, kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetuse saaja on teadlikult esitanud
8
https://www.valitsus.ee/et/logofailid/grupid?tid_i18n=148.
9
https://kik.ee/et/kik#stiiliraamat-ja-logod
15
valeandmeid, ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid, ei ole kasutanud
toetust sihipäraselt, ei täida toetuse saaja kohustusi.
Eelnõukohases määruses on täpsustatud, millistel juhtudel tehakse osaline või täielik
tagasinõue. Need on järgmised:
- ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. Kui ilmneb selline asjaolu, et
toetust ei oleks saanud konkreetsele toetuse saajale määrata, nõutakse üldjuhul kogu
toetus tagasi. Kui asjaolu eksisteeris toetuse andmise otsuse tegemise ajal, nõutakse
kogu toetus tagasi; toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või
nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust;
- toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei
kasuta toetust ette nähtud tingimustel. Kui toetuse saaja ei täida näiteks määrusest
tulenevaid kohustusi, nõutakse toetus rikkumise ulatust arvestades tagasi;
- ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu
ei ole järgitud. Näiteks ei ole tegevusi tehtud abikõlblikkuse perioodil ja see selgub
pärast toetuse väljamaksmist;
- toetuse saaja avaldust projekti muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole
toetuse kasutamist ette nähtud tingimustel võimalik jätkata;
- toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta. Kui toetuse saaja ei soovi
mingil põhjusel pärast toetuse taotluse rahuldamist projekti ellu viia, esitab ta E-toetuse
keskkonna kaudu avalduse toetusest loobumise kohta. Seejärel teeb KIK taotluse
rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse ja kui toetus on välja makstud, nõuab
toetuse tagasi. Kui toetust välja makstud ei ole, tunnistatakse otsus lihtsalt kehtetuks.
Tagasinõude protsent määratakse rikkumise raskuse põhjal. See tähendab, et KIK hindab
eelkõige rikkumise mõju meetme eesmärgi saavutamisele.
Eelnimetatud juhtudel muudetakse vastavalt ka taotluse rahuldamise otsust või tunnistatakse
otsus kehtetuks. Enne toetuse tagasinõudmist kuulatakse toetuse saaja ära ehk antakse toetuse
saajale võimalus tagasinõudeotsusele vastu vaielda. Formaalselt saadetakse taotluse
rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu toetuse saajale
arvamuse ja vastuväidete esitamiseks haldusmenetluse seaduse § 49 kohaselt. Esitatavate
väidete tõendamiseks tuleb lisada dokumendid.
Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kümne aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse
tegemisest.
Kui toetuse saaja ei ole tagastanud toetuse summat tähtajaks, on ta kohustatud maksma
tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud
kalendripäeva eest, kuid kogusummas mitte rohkem kui tagasinõutav toetussumma. Toetuse
tagasimaksmisel laekunud maksetest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel tagastamisele
kuuluv toetus.
Toetuse tagasinõudmise otsus on sundtäidetav AÕKSi § 1821 lõike 3 kohaselt ja täitemenetluse
seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. See tähendab, et kui toetust 60 päeva jooksul otsuse
avaldamisest E-toetuse keskkonnas tagasi ei maksta, annab KIK otsuse kohtutäiturile
sundtäitmiseks.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
16
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.
4. Määruse mõju
Meetme eesmärk on aidata kliimaneutraalse majanduse suunas liikumisele kaasa, toetades
rohetehnoloogia ettevõtluse edendamist ja õpilastele suunatud teadlikkuse suurendamise
projekte. Meetme eesmärgi saavutamiseks antakse toetust. Määrusel on positiivne mõju
majandusele, sest ergutab Eesti rohetehnoloogia ettevõtlust ja ettevõtlikkust ning suurendab
teadlikkust. Meetme rakendamise tulemusena tekib turule rohetehnoloogia ettevõtteid, kes
aitavad parandada tänaseid kitsaskohti eri eluvaldkondades, kasutades keskkonnasõbralikku ja
puhast tehnoloogiat. Samuti suurendab see Eesti ettevõtete ekspordivõimet, kuna meetme abil
tekib uusi rohetehnoloogia lahendusi, mida eksportida, ja uued lahendused parandavad
omakorda Eesti ettevõtete konkurentsivõimet maailmas.
Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia kohaselt Keskkonnaministeeriumi vastutuses
olevate õhusõiduki käitajate lubatud heitkoguste ühikute enampakkumiste tulu vahendite
andmise ja kasutamise tingimused ja kord. Määruses sätestatud põhimõtted muudavad
vahendite jaotamise läbipaistvamaks. Määrus on kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 3d
ja atmosfääriõhu kaitse seadusega, milles on sätestatud üldised eesmärgid, mille saavutamiseks
tuleb kasutada 100% enampakkumisel saadud tulust.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, rakendamiseks vajalikud kulud ja
rakendamise eeldatavad tulud
Toetuseks kasutatavad summad laekuvad õhusõiduki käitajate lubatud heitkoguse ühikute
müügist ja need kajastatakse riigieelarves. Määruse täitmise korraldamiskulud kaetakse
ministeeriumi tegevuskuludest, välja arvatud taotlusvooruga seotud halduskulud, milleks
kasutatakse õhusõiduki käitajate lubatud heitkoguse ühikute müügist saadavat tulu.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu koos seletuskirjaga esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Haridus- ja
Teadusministeeriumile. Eelnõu ja seletuskiri on kooskõlastatud Keskkonnainvesteeringute
Keskusega. Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud Startup Estonia ning Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda.
17
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/20-1250 - Keskkonnaministri määruse
„Rohetehnoloogia ettevõtluse arendamise programmide ja üldhariduskoolide õpilaste teadlikkuse suurendamise projektide toetamise tingimused ja kord“ eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad:
Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 27.10.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1b708c60-f9d6-469d-89e2-fa864982a2fe
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1b708c60-f9d6-469d-89e2-fa864982a2fe?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main